Turu 34 , Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499 e-mail:
[email protected] TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus TÖÖ: 23-25 -TP Rakvere valla Veltsi L asteaia parkla põhiprojekti koostamine PÕHI PROJEKT PROJEKTIJUHT: Indrek Lensment PROJEKTEERIJA: Priit Teearu Indrek Lensment Jelena Tapner September 202 5 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u I SELETUSKIRI PAGEREF _Toc208999900 \h 3 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc208999901 \h 3 1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID PAGEREF _Toc208999902 \h 3 1.2 lähtematerjalid PAGEREF _Toc208999903 \h 4 1.3 teostatud uuringuD PAGEREF _Toc208999904 \h 4 1.4 PROJEKTLAHENDUSE KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD PAGEREF _Toc208999905 \h 4 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc208999906 \h 4 2.1 MAAKASUTUS PAGEREF _Toc208999907 \h 5 2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK PAGEREF _Toc208999908 \h 5 2.3 Olemasolevad tehnovõrgud PAGEREF _Toc208999909 \h 6 2.4 GEOLOOGIA PAGEREF _Toc208999910 \h 6 3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc208999911 \h 7 3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc208999912 \h 7 3.2 PLAANILAHENDUS PAGEREF _Toc208999913 \h 8 3.2.1 PARKLA PAGEREF _Toc208999914 \h 8 3.2.2 SÕIDUTEE PAGEREF _Toc208999915 \h 8 3.2.3 JALGRATTA- JA JALGTEE PAGEREF _Toc208999916 \h 8 3.2.4 VERTIKAALPLANEERING PAGEREF _Toc208999917 \h 9 3.2.5 RISTMIKUD PAGEREF _Toc208999918 \h 9 4 MULLATÖÖD PAGEREF _Toc208999919 \h 10 4.1 MULDKEHA LAHENDUS PAGEREF _Toc208999920 \h 10 5 KATEND PAGEREF _Toc208999921 \h 11 5.1 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID PAGEREF _Toc208999922 \h 11 5.2 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED PAGEREF _Toc208999923 \h 12 5.3 ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE PAGEREF _Toc208999924 \h 14 6 VEE ÄRAJUHTIMINE PAGEREF _Toc208999925 \h 14 6.1 TRUUBID PAGEREF _Toc208999926 \h 14 7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID PAGEREF _Toc208999927 \h 14 7.1 LIIKLUSOHUTUS PAGEREF _Toc208999928 \h 15 7.2 LIIKLUSMÄRGD PAGEREF _Toc208999929 \h 15 7.3 TEEKATTEMÄRGISTUS PAGEREF _Toc208999930 \h 16 8 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc208999931 \h 16 8.1 VÄLISVALGUSTUS PAGEREF _Toc208999932 \h 17 8.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS PAGEREF _Toc208999933 \h 17 8.3 SIDEVARUSTUS PAGEREF _Toc208999934 \h 20 9 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc208999935 \h 20 9.1 ETTEVALMISTUS JA HALJASTUSE LIKVIDEERIMINE PAGEREF _Toc208999936 \h 20 9.2 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL PAGEREF _Toc208999937 \h 20 9.3 HALJASTUS PAGEREF _Toc208999938 \h 21 10 TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc208999939 \h 21 10.1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc208999940 \h 21 10.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc208999941 \h 22 10.3 PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc208999942 \h 23 10.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc208999943 \h 24 11 TEE HOOLDUSJUHEND PAGEREF _Toc208999944 \h 24 11.1 SUVIHOOLE PAGEREF _Toc208999945 \h 24 11.2 TALIHOOLE PAGEREF _Toc208999946 \h 25 11.3 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE HOOLE PAGEREF _Toc208999947 \h 25 11.4 HALJASTUSE HOOLE PAGEREF _Toc208999948 \h 25 JOONISED Asukohaskeem 1: 5000 TL -4-01 As endi plaan ja liikluskorraldus 1: 5 00 TL-4-0 2 Vertikaalplaneering 1:500 TL-4-0 3 Tehnovõrkude koondplaan 1:500 TL-4-0 4 Tüüpristlõiked 1:100 TL -6-0 1 Pikiprofiilid 1:100 TL -6-02 V eetorustiku pikiprofiil mahuti ja hüdrandi vahel 1:500 VK- 6 - 0 1 Veesõlmede skeemid VK- 7 - 0 1 I SELETUSKIRI ÜLD OSA Projekti eesmärgiks on Veltsi Lasteaia park la liiklusohutuse taseme tõstmine . Sellega seoses projekteeritakse uus parkla lahendus ning selle juurdepääsud. S õidutee juurdepääs luuakse Veltsi tee T1 kinnistult, mille raames olemasolev sõidutee laiendatakse. Kergliiklejatele l uuakse juurdepääs Veltsi jalg- ja jalgrattateelt üle riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee . P rojekteeritakse ka kõnnitee ühendus uuest parklast kuni Veltsi tee 9 kinnistu piirini. Projekti kooseisus on projekteeritud parkla ja kõnnitee välisvalgustus , riigitee üle käigu koha erivalgustus , sademevee ärajuhtimine ning tuletõrjevee mahuti koos torustiku ja hüdrandiga . Tellija: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru Alevik, Lääne-Virumaa 44 305 , tel 5300 7650 e- post:
[email protected] Kontaktisik: Mati Siim , tel 512 9231
[email protected] Projekteerija: Tinter-Projekt OÜ Turu 34, Tartu 51014 e-post:
[email protected] Kontaktisik: Indrek lensment, tel 5221106
[email protected] KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 19.01.2023 nr 1.1-7/23/9); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101); Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 09.01.2020 nr 2); Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel (MA 201 8 -0 0 9) ; Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde tehnilised kirjeldused; Transpordiameti juhendmaterjal : https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid ; Maanteeameti peadirektori 20.12.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/545 kinnitatud Riigiteede haljastustööde juhis; Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“; Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162 kinnitatud "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; “Asfaltsegud“, EVS 901-3;2021; Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (TRAM KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43); Transpordiamet MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613; „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614:2022; „Linnatänavad“ EVS 843:2016; „Puittaimed haljastuses“ EVS 939:2020; „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, 14.04.2016 nr 34). lähtematerjalid Projekteerimise alus dokumendiks on t ehniline kirjeldus „ Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla tehniline kirjeldus “. Lisaks on projektile taotletud tehnilsed tingimused erinevatel tehnovõrkude valdajatelt. teostatud uuringuD Enne käesolevat eskiisprojekti on objektile teostatud alljärgnevad uuringud: Topo -geodeetiline uuring – Sõmeru Maamõõdu OÜ , töö nr 100325 , 10.03. 20 2 5 . PROJEKTLAHENDUSE KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD Käesoleva töö koostamisel on arvestatud tööga: OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 226/0722 „Veltsi küla, Veltsi tee 9, Veltsi tee T1 ja Teeääre kinnistute detailplaneering“, koostatud 2022-2023, Rakvere. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav objekt asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Veltsi külas ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Teeääre ( 66201:001:0548 ) , 100% üldkasutatav maa Veltsi tee T1 ( 66201:001:0542 ) , 100% transpordimaa P arkla juurdepääs u projekteerimine Veltsi kergliiklusteelt kaasab järgnevad kinnistud: Majapargi 66201:001:0550 100% üldkasutatav maa ; 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee 66201:001:1940 100% transpordimaa . Projekteeritava rajatisega kaasnevad kaeve - ja taastamistööd puudutavad osaliselt järgnevaid kinnistuid: Veltsi tee 7 66201:001:0102 100% elamumaa ; Veltsi tee 9 66201:001:0114 100%ühiskondlike ehitiste maa . Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee Teeregistri andmed: Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus projekteeritava ülekäigukoha lõigul o li 2024 aasta seisuga 551 a/ ööp , millest raskeliiklus (VA ja AB) moodustas 1% . Riigiteel on kehtestatud piirkiirus 50 km/h. Tegemist on VI klassi kõrval maanteega . Sõidutee on 5,4 m laiuse asfaltbetoonkattega . S õidutee mõlemal küljel 1 ,0 m laiused tugipeenrad. K at e on ehitatud 1974 aastal. Viimane pindamine on teostatud 2022 aastal. Katendikonstruktsiooni täpsemad andmed teeregistris puuduvad . Teeka t te seisukord on 13.08.2024 aasta seisuga hea ( IRI 1 , 54 mm/m ). Piirkiirus Veltsi tee T1 ja T3 ristmikul on 50 km/h. MAAKASUTUS Teemaa laius Veltsi tee T1 kinnistul on vahemikus 7,7 – 9,4 m ja 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee kinnistul objektiga külgneval lõigul 12,2 – 13,6 m . Projekti koosseisus maaeraldus i ette nähtud ei ole. OLEMASOLEV TEEDEVÕRK Riigiteelt 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee on tagatud juurdepääs Veltsi tee T1 kin nistule ja sealt omakorda Teeääre kinnistule, kuhu projekteeritakse käesoleva projekti raames parkla. 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee ja Veltsi tee T1 ristmik on tõstetud ristmik. Veltsi tee T1 kinnistul paiknevad tänavavalgustuspostid. Riigitee lõunapoolsel küljel , Majapargi kinnistul, paikneb kergliiklustee . Juurdepääs kergliiklusteele on tagatud ülal mainitud ristmikult läbi Veltsi tee T3 kinnistu. Olemasolevad tehnovõrgud Sidevarustus: Projekteeritaval alal asuvad sidevarustuse kaablid ja sidekanalisatsioon. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS . Lisaks paikneb riigitee põhjapoolses servas ELA SA sidekanalisatsioon. Veevarustus ja kanalisatsioon: Projekteeritaval alal asuvad vee-, sademeveekanalisatsiooni- ja kanalisatsioonitorustikud puuduvad. Lähim puurkaev ( vid PRK0005709 ) paikneb ligikaudu 100 m objektist lääne pool. Elektrivarustus: Projekteeritaval alal asuvad elektrivarustuse madalpinge õhuliinid . Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi AS. Välisvalgustus: Projekteeritaval alal on olemasolev välisvalgustus. Välisvalgustuse haldaja on Rakvere Vallavalitsus. GEOLOOGIA Geotehnil ist uuring ut käesoleva projekti raames ei ole koostatud. Varasemate uuringute andmetel esineb lasteaia kohal Veltsi tee 9 kinnistul mullakihi all moreenset saviliiva , edasi lubjakivirähk. Aluspõhja lubjakivid lasuvad 2,5-3,1 m sügavusel maapinnast . Pinnasevee tt 2,7m sügavusel ei ilmunud. Üle maantee Veltsi tee 13 kinnistul lasub aluspõhja lubjakivi 4,1 m sügavusel abs . kõrgus el 72,60 m. Pinnaseves i oli sellest madalamal. PROJEKTLAHENDUS ÜLD ANDMED Projekti eesmärgiks on Veltsi lasteaia parkla projekteerimine , parklaga külgneva sõidutee rekonstrueerimine ning ühendamine projekteeritava parklaga , jalgratta- ja jalgtee ühendamine Veltsi kergliiklusteega ja selle tarvis riigitee ületamise koha kavandamine ning üleüldine liiklusohutuse tõstmine. Lisaks kavandatakse projekti raames parklale ning jalgratta- ja jalgteele välisvalgustus , riigitee ületuskoha erivalgusus ning tuletõrjevee mahuti koos torustiku ja hüdrandiga. Skeem 1. Asukohaskeem P õhip rojekt i eskiisi staadiumi ja projekteerimistingimuse menetluse tulemusena on kinnitatud järgnevad lahendused : Säilitatakse olemasolev elektripost, mis külgneb projekteeritava parklaga ; Säilitatakse olemasolev elektripost, mis paikneb enne lasteaia sissesõitu ; Olemasolev tõstetud ristmik pikendatakse, et võimaldada ülekäigukoht tõstetud osal ; Veltsi tee T1 kinnistul teostatakse sõidutee ülekate kuni tõstetud ristmikuni . Projekteeritud lahendused on välja töötatud koostöös Tellija ga. PLAANILAHENDUS P ARKLA Teeääre kinnistule on projekteeritud 26 sõiduauto parkimiskohaga parkla. Parklasisene liiklus on ette nähtud ühesuunaline. Parkla sissepääs on riigitee poolses küljes ja väljapääs Veltsi tee 9 kinnistu poolses küljes. Parki mine on projekteeritud 90 ° nurga all. Parkimiskohtade laius on 2,7 m ja pikkus 5,0 m . Lasteaiale lähim parkimiskoht on projekteeritud 3,6 m lai invakoht puudega inimese sõiduki parkimiseks . 2,7 m laiad parkimiskohad tagavad lisaruumi lastega toimetamiseks . Parklasiseste teede laiused jäävad vahemikku 5,0 m – 7,0 m. Lisaks sõiduautodele võimaldab lahendus ka prügiveoki juurdepääsu parkla kirde serva projekteeritud prügikonteineritele. Parkla serva on ette nähtud 0,5 m laiune sidumata segust peenar . Parkla t eraldab Veltsi tee T1 sõiduteest äärekividega varustatud jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab riigiteega paralleelselt külgneva kergliiklustee lasteaia alaga . SÕIDUTEE Veltsi tee T1 kinnistule on projekteeritud 4,5 m lai sõidutee. Alates parkla sissesõidust kuni Veltsi tee 9 kinnistuni on kavandatud uue katendikonstruktsiooni rajamine. Parkla sissesõidust kuni riigitee tõstetud ristmikuni on projekteeritud olemasoleva asfaltkatendi ülekate. Veltsi tee 7 kinnistu poolses servas on sõiduteele ette nähtud 0,5 m laiune sidumata segust peenar, p arkla poolsesse serva on projekteeritud äärekiviga eraldatud jalgratta- ja jalgtee. Sõidutee ülekat tega osas on samuti projekteeritud 0,5 m laiune peenar . Kõrguslikult on sõidutee viidud kokku olemasolevate sõiduteede katetega. Liikluse rahustamiseks piirkonnas on Veltsi tee T1 sõiduteele määratud 30 km/h kiiruspiirang . Projekteeritud plaanilahendused on toodud joonis el T L-4-02 „Asendiplaan ja liikluskorraldus “ . JALG RATTA - JA JALGTEE Projekteeritud on uus JJT, mis loob ühenduse riigiteega 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee paralleelselt külgneva kergliiklustee ga. Tee laius on valdavalt 2 , 5 m, parklaga külgnevas lõigus aga 3,0 m, et tagada piisav liikumisruum ka siis, kui parkivate autode esiosad (tagaosad) ulatuvad JJT - le . Lisaks on JJT laiem ka Veltsi tee 9 kinnistu juures oleva säilitatava olemasoleva elektriposti juures. Parklaga külgnevas lõigus ja parkla väljapääsust kuni Veltsi tee 9 kinnistu piirini on JJT projekteeritud 8 cm kõrge äärekiviga. Parkla sisse- ja väljasõidu ü lekäiguradade juures ning prügikonteinerite alaga liituvas osas on projekteeritud 0 cm madaldatud äärekivi. Parkla sissesõidust kuni riigiteega ristumiskohani on JJT rajatud ilma äärekivideta ja kulgeb mööda Teeääre ja Majapargi kinnistute haljasalade. R istumiskohas r iigiteega on ette nähtud olemasoleva tõstetud ristmiku ümberpaigutamine, et võimaldada ülekäigukoha paiknemine tõstetud osal. JJT olemasolevale tõstetud osale projekteerimist takistavad olemasoleva elektriposti tõmmits ning sidekaev. VERTIKAALPLANEERING Parkla , sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee põikkalded on sarnaselt olemasoleva maapinna le kaldega lõuna suunas. Seeläbi on võimalik sademevesi juhtida Teeääre kinnistu haljasalale. Jalgratta- ja jalgtee põikkalle on konstantselt 2%, muus osas vastavalt vertikaalplaneerimise joonisele (TL-4-03). Projekteeritava sõidutee põikkalle Veltsi tee T1 kinnistul on 2%. Parkla põikkalle 1,5%. Tugipeenarde kalle on 4% mulde välisserva poole. Sõidutee pikikalded Veltsi tee T1 kinnistul jäävad vahemikku 0,7 – 3,8%, järgides olemasoleva sõidutee kaldei d . Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee l pikendatud tõstetud ristmikul on kahepoolsed põikkalded 2,5%, liitumiskohtades olemasoleva sõiduteega on vertikaalplaneering kokku viidud olemasoleva lahendusega. Pikikalle on projekteeritaval tõstetud lõigul on 2,5%, kaldega osa on 2,5 m pikk ning pikikaldega 3,3%. Täpsem lahendus asendiplaanil joonis 4-02 ja lõiked 2-2 ja 3-3 joonisel 6-01. RISTMIKUD 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee ja Veltsi tee T1 ristmik Veltsi tee T1 liitub põhja poolt olemasoleva tõstetud ristmikuga, Veltsi tee rekonstrueeritav asfaltkate viiakse kokku sõidutee asfaltkattega. 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee ja projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ületuskoht. 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee KM 5,95 on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ületuskoht. Olemasolev tõstetud ristmik pikendatakse ida suunas, et võimaldada ületuskoha rajamine tõstetud ristmikule. Asfaltkate viiakse kokku sõidutee olemasoleva asfaltkattega. Kinni stute ristumiskohtade rekonstrueerimise põhimõtted: Veltsi tee 5 Teostatakse olemasoleva asfaltkatte taastamine plaanijoonisel (TL-4-02) näidatud ulatuses. Muudetakse kinnistult väljuva parempöörde raadiust, et ristmik paikneks Veltsi teega teravama nurga all. Lisatakse teepeenrad mõlemale poole teed. Veltsi tee 7 Projekteeritav asfaltkatte viiakse kokku olemasoleva asfaltkattega Veltsi tee 7 kinnistul. Teostatakse ülekate, et luua sujuv üleminek. Veltsi tee 9 Projekteeritav asfaltkate viiakse enne kinnistu väravat kokku olemasoleva kattega. Perspektiivselt on näidatud jalg-ja jalgrattatee jätkumist Veltsi tee 9 kinnistul (paiknemine lähtuvalt detailplaneeringust). Projekteeritav äärekivi viiakse 0 kõrgusele enne kinnistu piiri. Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutel e uute mahasõitude rajamine ega olemasolevate likvideerimine või asukoha muutmine . MULLATÖÖD Enne kaevetööde alustamist on vajalik tehnovõrguvaldajate teavitamine töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaeviku sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. MULDKEHA LAHENDUS Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas välja kaevata minimaalselt sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendikonstruktsiooni paksusele. Mulde nõlvade kujundamisel, haljasalade aluse täitmisel ja sõidutee ning jalgteede vaheliste vaheribade täiteks võib täitematerjalina kasutada objektilt saadavat sobilikku väljakaevatavat pinnast. Täitematerjalina kasutada materjali tähisega Tm_100 ehk peenliiv, mille Cu > 3 ja peenosisesisaldus < 7%. Liivast täitekihi tihendustegur – kt= sõiduteel 0,98, jalgteel 0,95. Liivaluse arvestuslik kandevõime vastavalt katendiarvutusele – Tm_1 05 . Tihendustegur – kt= 0,98. Jalgratta- ja jalgtee m ulde nõlvad profileeritakse üldiselt kaldega 1:3 või viiakse sujuvalt kokku ol emasoleva olukorraga. KATEND Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend MA 2017-003“. K atendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud katendikonstruktsioonidele. P arklaga külgnevas lõigus kuni Veltsi tee 9 kinnistuni rajatakse uus sõidutee katendikonstruktsioon, ülejäänud sõidutee osas teostatakse tasandusfreesimine ja ülekate vastavalt asendiplaanil näidatud ulatusele (vt joonis TL - 4-02 ). 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide teel pikendatakse tõstetud ristmiku ida suunas, et võimaldada jalg-ja jalgrattatee ületuskoha rajamist tõstetud osale. Olemasolevate katendite konstruktsioonide kohta Teeregistri andmed puuduvad. Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee l on lähtutud Tinter -Projekt OÜ tööst 42-21-TP „Liiklusohtlike kohtade likvideerimine Lääne-Virumaal“, mille raam e s teostati 2021 aastal Aru tee ja Veltsi tee ristmike rekonstrueerimi se projekt. PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel eri värvide ja viirutustega. TÜÜP I ( Parkla ja sõidutee ) AC 1 2 surf 6 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud ( Emin =170MPa) 25 cm Liivast alus Tm_105 (Kt ≥ 0.98) 30 cm Täiteliiv ( peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98 ) 3 0 cm Olemasolev pinnas TÜÜP II ( 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee tõstetud ristmik ) AC 1 6 surf 4 cm AC 20 base 5 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud ≥ 2 0 cm või kuni olol liivast aluseni Olemasoleva katendikonstruktsiooni l iivast alus TÜÜP I II (ülekate) AC 1 2 surf 6 cm Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate TÜÜP IV ( 17145 Vanamõisa-Veltsi- Päide tee ülekate) AC 1 6 surf 4 cm AC 20 base 5 cm Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate TÜÜP V jalgratta- ja jalgtee AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 4/32 ( Emin =140MPa) 20 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_10 5 20 cm Täiteliiv (Kt≥0,95), Cu >3, Tm_100 30 cm Olemasolev pinnas T ee peenar Sidumata segu nr 6, fr 0/32 peenra kindlustus 6 -9 cm Aluskonstruktsioon vastavalt olukorrale Haljastus Muru (klass II) Kasvupinnas 1 0 cm Täitepinnas, vajadusel Olemasolev pinnas KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Materjalide nõuded on käesolevas projektis valitud vastavalt juhenditele: Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) AKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) KKEJ EVS 901-3:2021 Osa 3: Asfaltsegud. Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp . Liivalused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp . Nõuded sõidutee kattes ja killustikalustes kasutatavale materjalile: Sõidutee katendid asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 AKÖL 20 > 9 00 (EVS_901_3, tabel 7); asfaltbetoon AC 1 6 surf 70/100 AKÖL 20 > 9 00 (EVS_901_3, tabel 7); asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 >900 (EVS_901_3, tabel 9); killustik AKÖL 20 > 5 00 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7 ); killustik maanteel AKÖL 20 500 -3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6 ); r askeliikluse osakaal < 10%. Jalgtee ja rattatee katend asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 >5 00 (EVS_901_3, tabel 7) ; killustik AKÖL 20 > 500 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7 ) . Tugipeenar Peenardel kasutada sidumata segu fr 0-31,5 mm (lisa 10, segu 6) (TEKN). Mulde materjalid täitekiht killustikaluse all ehitada pinnasest või materjalist (täiteliiv), millel on tagatud normikohane (määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“) külmakindlus või mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ ööp ja kandevõime Tm_10 5 . Märkused: KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Kõik AC surf kihid ehitada tardkivi baasil. Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi ( Tokplast või analoog). Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Ä ärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele: „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; Arvestades et kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE Projektis on ette nähtud kasutada sõidutee betoonäärekivi (150 x 290 mm) . Äärekivi kõrgus kattelt: 8 cm – jalgratta- ja jalgtee 0 cm – jalg ratta- ja jalg teede ristumisel mahasõiduga ja ülekäigukohtade juures (plaanil roheline punktiirjoon); Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada min 15 cm killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivibetooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20. Äärekivid peavad olema toodetud vastavalt standardile „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa . Äärekivi aluse killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni kahe kivi ulatuses, erandkorras võib seda teha ka 1 kivi pikkuses. VEE ÄRAJUHTIMINE Sademeveed on juhitud ühepoolse kaldega üle projekteeritava parkla Teeääre kinnistu haljasalale. Äärekividega lahenduste puhul parklaga külgnevas osas juhitakse vesi mööda äärekivi parkla sissesõiduni, kust see voolab edasi Teeääre kinnistu haljasalale. Selleks, et minna kokku olemasolevate teede kõrgusliku lahendusega, on pikikalle alates Veltsi tee 7 kinnistu sissesõidust Veltsi tee 9 kinnistu poole. Vesi juhitakse mööda äärekivi Veltsi tee 9 kinnistu haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Jalgratta- ja jalgtee kalle on antud lõigus samuti Veltsi tee 9 kinnistu poole, et ühtlaselt jaotada sademevee voolamist haljasalale. TRUUBID Käesoleva projekti raames truupe ei projekteerita. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Projekteeritud alal jäävad alles kõik olemasolevad liiklusmärgid. Projekteeritavad ja o lemaso levad ümberpaigutatavad märgid on välja toodud asendiplaanil. Olemasolevate märkide säilitamise sobivus pea le ehitus t tuleb täiendavalt tee valdajaga üle vaadata. LIIKLUSOHUTUS Käesoleva projektlahendusega paraneb liiklusohutuse olukord ristmikul, kuna loodav ületuskoht kergliiklejatele hakkab paiknema projekti raames pikendatud tõstetud ristmikul. Lisaks on projekteeritud uus valgustuspost ületuskoha vahetus läheduses. Lisaks on uue lahendusega Veltsi tee T1 kinnistul on kergliiklejad eraldatud sõidukitest äärekiviga, mis tõstab kergliiklejate ohutust. LIIKLUSMÄRGD Projekteeritud alal jäävad alles kõik olemasolevad liiklusmärgid. Projekteeritavad ja olemasolevad ümberpaigutatavad märgid on välja toodud asendiplaanil. Kõik projekteeritud liiklusmärgid peavad kuuluma suurusgruppi I, välja arvatud jalgratta- ja jalgtee märgid 43 5 ja 4 45 , mis kuuluvad suurusgruppi 0. Tõstetud ristmikel on lisaks 688 märkide ümberpaigutamisele lisatud Veltsi tee T1 ja T3 suunale 688 tahvlid postide tagumisele küljele, et vähendada otsa sõitmise ohtu. Tekstiliste märkide tähekõrgus 150 mm. Tänavanimede viitadel LM644 kasutada tähekõrgust 75 mm. Märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärkide materjalinõuded: Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist, paksusega vähemalt 1,80 mm. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormusklassiks võtta vähemalt DSL3. Kasutatava liiklusmärgi kile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutatav kile klass peab vastama standardile EVS 613. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- ja jalg- ning jalgrattateede märkidel I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide postid: Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Soovitavalt valida postid, mille väline läbimõõt on 60 mm ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik avatud otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale (äärekivi , katte serv ) lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Konsooliga kõnnitee kohale paigaldatavad liiklusmärgid paigaldada aedadele/seintele võimalikult ligidale ja tuua konsooliga sõiduteele lähemale. Liiklusmärkide alla peab jääma kõrgusgabariit 3,5m. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. TEEKATTEMÄRGISTUS Kõik projekteeritud teemärgised sõiduteedel teostada kuumvaluplastikuga. Teemärgised jalgratta- ja jalgteedel teostada värviga. Teemärgiste asukohad on välja toodud asendiplaani joonistel. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Projekteeritud teemärgised tuleb kokku viia olemasolevatega. Uue liikluskorraldusega vastuollu sattuvad teemärgised tuleb kõrvaldada. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude kavandamisel/ümbertõstmisel/kaitsmisel juhinduda Transpordiameti juhendist: MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale“. VÄLISVALGUSTUS Projekti raames on projekteeritud välisvalgustus parklale ja jalg-ja jalgrattateele. Täpsem lahendus välisvalgustuse osas eraldi kaustas töö nr 02606-25 „Rakvere valla Veltsi lasteaia parkla välisvalgustus. Põhiprojekt“, koostaja OÜ Eltam , september 2025. Projekteeritud uus tänavavalgustus on välja toodud teeprojekti asendiplaani joonistel ning mahud on kantud koondmahtudesse. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Detailplaneeringu järgi on ette nähtud hooned IV kasutusviisiga kuni 2400 m² ehitisealuse pinnaga. Välikustutusvee normvooluhulk ( Qo ) peab arvestuslikult 3 t kestva tulekahju puhul olema 20 l/s. Tuletõrjevee tagamiseks on projekteeritud mahutid. Mahuti suurus on vähemalt järgmine: 20 l/s x 3,6 x 3t = 216 m3. Projekteeritud on 3 omavahel ühendatud veemahutit mahuga 80 m3 iga mahuti. Ehk kokku on projekteeritud 240 m3 mahuga mahutit. Tuletõrjeveemahuti täitmine on ette nähtud läbi teeninduspüstiku . Veeallikaks on paakautod. Veevõtumahuti varustatakse soojustatud teeninduspüstikuga (Ø600 mm), mis kaetakse soojustatud ja lukustatava luugiga. Teeninduspüstikule paigaldatakse ventilatsioonitoru, mille ots peab olema varustatud 180 kraadise keevitatud põlvega ning suletud putukavõrguga. Mahuti täidetakse maapealse voolikuga. Mahuti põhja paigaldatakse imitoru . Mahuti sees olev toruosa augustatakse. Augud peavad paiknema toru alumises sektoris. Aukude avade pindala peab olema kolmekordne toru ristlõike pindala. Imitoru suunatakse hüdrandini. Torule paigaldatakse siiber DN150. Siibri spindlipikendused tuuakse kape alla. Kape paigaldatakse maapinnaga ühte tasapinda. Mahuti peal ei ole lubatud sõita sõidukite ja muude raskete mehhanismidega. Tuletõrje veevõtukoha juurde on projekteeritud vee võtmiseks maapealne hüdrat ilma tühjendusklapita. Hüdrant on suletud soojustatud, lukustatava kattega. Hüdranti ühendustoruks on PE De 200. Tuletõrje veevõtukoht tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga. Veetorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,8 meetri sügavusele mõõdetuna toru pealt. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3...0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Ehitustööd Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustiku materjal peab vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ning kõikidel torudel peavad olema standarditele vastavad märgistused. Veetorustikes kasutatakse torusid ja tarvikuid minimaalse surveklassiga PN 10. Tuletõrjeveemahuti paigaldusel tuleb järgida mahuti tootja poolt esitatud paigaldusjuhendeid. Mahuti on osaliselt maa-all . Mahutite ümber tuleb tagasitäide teha kivideta liivaga. Torustiku p aigaldusel jälgida RIL 77-2013, MaaRYL 2010 ja tootja nõudeid. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Kaevetööd on soovitatav läbi viia kuival ajal. Süvendid tuleb hoida veevabad (nt vihmaveest, nõrgveest, torustikest lekkivast veest). Töötamisel allpool pinnasevee taset tuleb teha kaeviku süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Kaeviku seinad tuleb toestada. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist Täitepinnast tihendatakse tihenduskoefitsendiga vähemalt 0,95. Enne torustiku aluse ehitamist tuleb läbivajumise ärahoidmiseks kontrollida kaeviku põhja tihendusastet (näiteks sammuga 2 m kaeviku põhjas). Koostada kaeviku põhjade ülevaatuse aktid ja tihedusmõõdistuse protokollid. Torustiku kaevikut tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevikut peab hoidma kuivana ja sulana, et teostada töid ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku nõlva kalle selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m. Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 16mm või liiva. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tehakse liivast või killustikust (( max tera läbimõõt<10% paigaldatava toru läbimõõdust milles ei leidu alla 8mm materjali osakesi). Liivast täitematerjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Tagasitäitekihis (toru ülemisest pinnast mõõdetuna) ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Väljakaevatav pinnas võib tagasitäiteks kasutada juhul kui selle omadused vastavad materjalide omadustele, mis on toodud EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine". Teede alla paigaldatava täitematerjali sobivuse hindamisel tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 kriteeriumitest ja tee ehitusprojektis täitematerjalidele esitatud nõuetest. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Sõidu- ja kõnniteedel asuvate torude kaeviku täitmine on üldjuhul teeehitaja ülesanne. Kaeviku täitmisel tuleb arvestada tänavate kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga. Torustike paigaldamisel tuleb järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Hüdrandi ja siibrite tõusutorude kohal kaevatakse kaevikutele piisavad laiendused. Sedmete kohal kaevatakse kaevik nii lai, et kaevu ümber saaks teha vähemalt 400 mm laia tagasitäite. Hüdrant paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30cm paksuselt peenkillustikuga fr.16mm. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste kruusa või killustikukihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste ja jalgade alla tuleb sealt väga hoolikalt tihendada. Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. SIDEVARUSTUS Käesoleva projekti raames sidevarustust ei projekteerita. S ideehitiste kaitsmine või ümberehitamine toimub töövõtja kulul. KESKKONNAKAITSE Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. ETTEVALMISTUS JA HALJASTUSE LIKVIDEERIMINE Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile 939-2:2020. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni . Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga , mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. HAL JASTUS Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga (klass II). Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 10cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt. TÖÖDE TEOSTAMI NE ÜLDOSA Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt. ETTEVALMISTUSTÖÖD Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda määrusest “ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama Traspordiameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud skeemile. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. Objekti pildistamine Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning lisatud täidedokumentatsiooni hulka, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Täitedokumentatsioon tuleb esitada Tellijale. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE • Veenduda vajalike lubade , kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus . • Objekt tähistada nõuetekohaselt ( infotahvlid , ajutine liikluskorraldus ). • Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste tingimustest . • Märkida välja tee geomeetrilised elemendid . • Eemaldada olemasolev ootekoda nii, et seda ei kahjustataks . Hoiustada see ehitustööde ajaks . • Eemaldada likvideeritavad puud , võsa , kännud , kivid . • Freesida asfaltkate ( freespuru utiliseerida ). • Likvideerida vanad äärekivid . • Teostada väljakaeved . Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas . Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas . • Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused . • Paigaldada , profileerida ja tihendada täitepinnas . • Rajada liivalused . • Rajada killustikalused . • Paigaldada äärekivid . • Paigaldada asfaltbetoonkate . • Paigaldada sillutiskivid . • Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal . Planeerida nõlvad , külvata muru. • Teostada haljastus ja heakorrastus . • Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid . • Paigaldada uude kohta ootekoda . • Puhastada teemaa-ala. • Kontrollmõõtmised , tööde üleandmine , objekti valmimine . EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Enne ehitustööde alustamist kohustub Töövõtja koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama Transpordiameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ajutine liikluskorraldus peab vastama MTM määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ja Transpordiameti juhendile MA 2018-009 „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud skeemile. TEE HOOLDUSJUHEND Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee seisundinõuded. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras. Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad üldised hooldamise tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust. Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (truubid, kaevud, valgustid, liiklusmärgid, tähispostid, piirded vms) tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest. SUVIHOOLE • Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut, tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi. • Kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta, kas asfalteerimise, pindamise vmt teel, et vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse. • Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada, s.t. tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke, tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustumist (täita peenra materjaliga ning tihendada). • Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad. • Betoonkivist sillutisega aladel teostada vajadusel umbrohutõrjet. TALIHOOLE • Tagada talihoole vastavalt teele kehtestatud talvisele seisunditasemele ning sellest tuleneva hooldustsükli aja jooksul ; • Sulaperioodil ei tohi lund lükata hange kindlustamata teepeenardele, kuna see takistab vee äravoolu sõiduteelt ning nõrgestab tugipeenra kandevõimet ; • Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid. Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt asendada. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE HOOLE • Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada ; • Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. HALJASTU SE HOOLE • Muru niitmist teostada vastavalt suvisele seisunditasemele - niita tee nõlva 1m laiuselt niitmiskõrgusega, mis vastab muru klassile juhendist „Riigiteede haljastustööde juhis“ ning 1x hooaja jooksul niita kogu teemaa-ala ; • Teepeenardel paikneva murukamara kõrgus ei tohi takistada vee äravoolu tee pinnalt. Vajadusel tuleb peenrad profileerida, et tagada vee äravool. Seletuskirja koostaja: 2 0 . 0 8 .202 5 Priit Teearu Indrek Lensment Jelena Tapner
Turu 34, Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499
e-mail:
[email protected]
TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus
TÖÖ: 23-25-TP
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti
koostamine
PÕHIPROJEKT
PROJEKTIJUHT: Indrek Lensment
PROJEKTEERIJA: Priit Teearu
Indrek Lensment
Jelena Tapner
September 2025
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
SISUKORD
I SELETUSKIRI ............................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3
1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID ........................................... 3
1.2 LÄHTEMATERJALID .......................................................................................... 4
1.3 TEOSTATUD UURINGUD................................................................................... 4
1.4 PROJEKTLAHENDUSE KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD.................................... 4
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................. 4
2.1 MAAKASUTUS................................................................................................. 5
2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK ............................................................................... 5
2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ..................................................................... 6
2.4 GEOLOOGIA.................................................................................................... 6
3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 7
3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................. 7
3.2 PLAANILAHENDUS ........................................................................................... 8
3.2.1 PARKLA ................................................................................................................ 8
3.2.2 SÕIDUTEE............................................................................................................. 8
3.2.3 JALGRATTA- JA JALGTEE ...................................................................................... 8
3.2.4 VERTIKAALPLANEERING ...................................................................................... 9
3.2.5 RISTMIKUD .......................................................................................................... 9
4 MULLATÖÖD ................................................................................................................... 10
4.1 MULDKEHA LAHENDUS.................................................................................. 10
5 KATEND ........................................................................................................................... 11
5.1 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID .............................................. 11
5.2 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED ................................................... 12
5.3 ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE .............................................. 14
6 VEE ÄRAJUHTIMINE ........................................................................................................ 14
6.1 TRUUBID ...................................................................................................... 14
7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID................................................................... 14
7.1 LIIKLUSOHUTUS ............................................................................................ 15
7.2 LIIKLUSMÄRGD ............................................................................................. 15
7.3 TEEKATTEMÄRGISTUS ................................................................................... 16
8 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................. 16
8.1 VÄLISVALGUSTUS .......................................................................................... 17
8.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................. 17
8.3 SIDEVARUSTUS ............................................................................................. 20
9 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................... 20
9.1 ETTEVALMISTUS JA HALJASTUSE LIKVIDEERIMINE ............................................ 20
9.2 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL........................................................... 20
9.3 HALJASTUS ................................................................................................... 21
10 TÖÖDE TEOSTAMINE ...................................................................................................... 21
10.1 ÜLDOSA ....................................................................................................... 21
10.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD ................................................................................... 22
10.3 PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE ..................................................................... 23
10.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS ................................................................. 24
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 1
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
11 TEE HOOLDUSJUHEND .................................................................................................... 24
11.1 SUVIHOOLE .................................................................................................. 24
11.2 TALIHOOLE ................................................................................................... 25
11.3 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE HOOLE ........................................................... 25
11.4 HALJASTUSE HOOLE ...................................................................................... 25
JOONISED
1 Asukohaskeem 1:5000 TL-4-01
2 Asendiplaan ja liikluskorraldus 1:500 TL-4-02
3 Vertikaalplaneering 1:500 TL-4-03
4 Tehnovõrkude koondplaan 1:500 TL-4-04
5 Tüüpristlõiked 1:100 TL-6-01
6 Pikiprofiilid 1:100 TL-6-02
7 Veetorustiku pikiprofiil mahuti ja hüdrandi vahel 1:500 VK-6-01
8 Veesõlmede skeemid VK-7-01
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 2
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
I SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
Projekti eesmärgiks on Veltsi Lasteaia parkla liiklusohutuse taseme tõstmine. Sellega seoses
projekteeritakse uus parkla lahendus ning selle juurdepääsud. Sõidutee juurdepääs luuakse
Veltsi tee T1 kinnistult, mille raames olemasolev sõidutee laiendatakse. Kergliiklejatele
luuakse juurdepääs Veltsi jalg- ja jalgrattateelt üle riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee.
Projekteeritakse ka kõnnitee ühendus uuest parklast kuni Veltsi tee 9 kinnistu piirini.
Projekti kooseisus on projekteeritud parkla ja kõnnitee välisvalgustus, riigitee ülekäigukoha
erivalgustus, sademevee ärajuhtimine ning tuletõrjevee mahuti koos torustiku ja
hüdrandiga.
Tellija:
Rakvere Vallavalitsus
Kooli 2, Sõmeru Alevik, Lääne-Virumaa 44305, tel 5300 7650
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Mati Siim, tel 512 9231
[email protected]
Projekteerija:
Tinter-Projekt OÜ
Turu 34, Tartu 51014
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Indrek lensment, tel 5221106
[email protected]
1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 19.01.2023 nr 1.1-7/23/9);
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101);
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 09.01.2020 nr 2);
Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel (MA 2018-009);
Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde
tehnilised kirjeldused;
Transpordiameti juhendmaterjal: https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid;
Maanteeameti peadirektori 20.12.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/545 kinnitatud Riigiteede
haljastustööde juhis;
Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“;
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 3
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162 kinnitatud "Asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis;
“Asfaltsegud“, EVS 901-3;2021;
Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (TRAM KT_025_J8_r1. Kinnitamine
26.01.2022 nr 1.1-7/22/43);
Transpordiamet MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“
„Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613;
„Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614:2022;
„Linnatänavad“ EVS 843:2016;
„Puittaimed haljastuses“ EVS 939:2020;
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340;
Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT,
14.04.2016 nr 34).
1.2 LÄHTEMATERJALID
Projekteerimise alusdokumendiks on tehniline kirjeldus „Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla
tehniline kirjeldus“.
Lisaks on projektile taotletud tehnilsed tingimused erinevatel tehnovõrkude valdajatelt.
1.3 TEOSTATUD UURINGUD
Enne käesolevat eskiisprojekti on objektile teostatud alljärgnevad uuringud:
Topo-geodeetiline uuring – Sõmeru Maamõõdu OÜ, töö nr 100325, 10.03.2025.
1.4 PROJEKTLAHENDUSE KOOSTAMISEL ARVESTATUD TÖÖD
Käesoleva töö koostamisel on arvestatud tööga:
OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 226/0722 „Veltsi küla, Veltsi tee 9, Veltsi tee T1 ja
Teeääre kinnistute detailplaneering“, koostatud 2022-2023, Rakvere.
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Projekteeritav objekt asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Veltsi külas ning hõlmab
järgnevaid kinnistuid:
Teeääre (66201:001:0548), 100% üldkasutatav maa
Veltsi tee T1 (66201:001:0542), 100% transpordimaa
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 4
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Parkla juurdepääsu projekteerimine Veltsi kergliiklusteelt kaasab järgnevad kinnistud:
Majapargi 66201:001:0550 100% üldkasutatav maa;
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 66201:001:1940 100% transpordimaa.
Projekteeritava rajatisega kaasnevad kaeve- ja taastamistööd puudutavad osaliselt
järgnevaid kinnistuid:
Veltsi tee 7 66201:001:0102 100% elamumaa;
Veltsi tee 9 66201:001:0114 100%ühiskondlike
ehitiste maa.
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee Teeregistri andmed:
Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus projekteeritava ülekäigukoha lõigul oli
2024 aasta seisuga 551 a/ööp, millest raskeliiklus (VA ja AB) moodustas 1%. Riigiteel on
kehtestatud piirkiirus 50 km/h.
Tegemist on VI klassi kõrvalmaanteega. Sõidutee on 5,4 m laiuse asfaltbetoonkattega.
Sõidutee mõlemal küljel 1,0 m laiused tugipeenrad.
Kate on ehitatud 1974 aastal. Viimane pindamine on teostatud 2022 aastal.
Katendikonstruktsiooni täpsemad andmed teeregistris puuduvad.
Teekatte seisukord on 13.08.2024 aasta seisuga hea (IRI 1,54 mm/m).
Piirkiirus Veltsi tee T1 ja T3 ristmikul on 50 km/h.
2.1 MAAKASUTUS
Teemaa laius Veltsi tee T1 kinnistul on vahemikus 7,7 – 9,4 m ja 17145 Vanamõisa-Veltsi-
Päide tee kinnistul objektiga külgneval lõigul 12,2 – 13,6 m.
Projekti koosseisus maaeraldusi ette nähtud ei ole.
2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK
Riigiteelt 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee on tagatud juurdepääs Veltsi tee T1 kinnistule ja
sealt omakorda Teeääre kinnistule, kuhu projekteeritakse käesoleva projekti raames parkla.
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ja Veltsi tee T1 ristmik on tõstetud ristmik. Veltsi tee T1
kinnistul paiknevad tänavavalgustuspostid.
Riigitee lõunapoolsel küljel, Majapargi kinnistul, paikneb kergliiklustee. Juurdepääs
kergliiklusteele on tagatud ülal mainitud ristmikult läbi Veltsi tee T3 kinnistu.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 5
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
2.3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
Sidevarustus:
Projekteeritaval alal asuvad sidevarustuse kaablid ja sidekanalisatsioon.
Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Lisaks paikneb riigitee põhjapoolses servas
ELA SA sidekanalisatsioon.
Veevarustus ja kanalisatsioon:
Projekteeritaval alal asuvad vee-, sademeveekanalisatsiooni- ja
kanalisatsioonitorustikud puuduvad. Lähim puurkaev (vid PRK0005709) paikneb
ligikaudu 100 m objektist lääne pool.
Elektrivarustus:
Projekteeritaval alal asuvad elektrivarustuse madalpinge õhuliinid.
Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi AS.
Välisvalgustus:
Projekteeritaval alal on olemasolev välisvalgustus.
Välisvalgustuse haldaja on Rakvere Vallavalitsus.
2.4 GEOLOOGIA
Geotehnilist uuringut käesoleva projekti raames ei ole koostatud.
Varasemate uuringute andmetel esineb lasteaia kohal Veltsi tee 9 kinnistul mullakihi all
moreenset saviliiva, edasi lubjakivirähk. Aluspõhja lubjakivid lasuvad 2,5-3,1 m sügavusel
maapinnast.
Pinnaseveett 2,7m sügavusel ei ilmunud.
Üle maantee Veltsi tee 13 kinnistul lasub aluspõhja lubjakivi 4,1 m sügavusel abs. kõrgusel
72,60 m. Pinnasevesi oli sellest madalamal.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 6
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Projekti eesmärgiks on Veltsi lasteaia parkla projekteerimine, parklaga külgneva sõidutee
rekonstrueerimine ning ühendamine projekteeritava parklaga, jalgratta- ja jalgtee
ühendamine Veltsi kergliiklusteega ja selle tarvis riigitee ületamise koha kavandamine ning
üleüldine liiklusohutuse tõstmine.
Lisaks kavandatakse projekti raames parklale ning jalgratta- ja jalgteele välisvalgustus,
riigitee ületuskoha erivalgusus ning tuletõrjevee mahuti koos torustiku ja hüdrandiga.
Skeem 1. Asukohaskeem
Põhiprojekti eskiisi staadiumi ja projekteerimistingimuse menetluse tulemusena on
kinnitatud järgnevad lahendused:
Säilitatakse olemasolev elektripost, mis külgneb projekteeritava parklaga;
Säilitatakse olemasolev elektripost, mis paikneb enne lasteaia sissesõitu;
Olemasolev tõstetud ristmik pikendatakse, et võimaldada ülekäigukoht tõstetud osal;
Veltsi tee T1 kinnistul teostatakse sõidutee ülekate kuni tõstetud ristmikuni.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 7
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Projekteeritud lahendused on välja töötatud koostöös Tellijaga.
3.2 PLAANILAHENDUS
3.2.1 PARKLA
Teeääre kinnistule on projekteeritud 26 sõiduauto parkimiskohaga parkla. Parklasisene liiklus
on ette nähtud ühesuunaline. Parkla sissepääs on riigitee poolses küljes ja väljapääs Veltsi
tee 9 kinnistu poolses küljes.
Parkimine on projekteeritud 90° nurga all. Parkimiskohtade laius on 2,7 m ja pikkus 5,0 m.
Lasteaiale lähim parkimiskoht on projekteeritud 3,6 m lai invakoht puudega inimese sõiduki
parkimiseks. 2,7 m laiad parkimiskohad tagavad lisaruumi lastega toimetamiseks.
Parklasiseste teede laiused jäävad vahemikku 5,0 m – 7,0 m. Lisaks sõiduautodele võimaldab
lahendus ka prügiveoki juurdepääsu parkla kirde serva projekteeritud prügikonteineritele.
Parkla serva on ette nähtud 0,5 m laiune sidumata segust peenar.
Parklat eraldab Veltsi tee T1 sõiduteest äärekividega varustatud jalgratta- ja jalgtee, mis
ühendab riigiteega paralleelselt külgneva kergliiklustee lasteaia alaga.
3.2.2 SÕIDUTEE
Veltsi tee T1 kinnistule on projekteeritud 4,5 m lai sõidutee. Alates parkla sissesõidust kuni
Veltsi tee 9 kinnistuni on kavandatud uue katendikonstruktsiooni rajamine. Parkla
sissesõidust kuni riigitee tõstetud ristmikuni on projekteeritud olemasoleva asfaltkatendi
ülekate. Veltsi tee 7 kinnistu poolses servas on sõiduteele ette nähtud 0,5 m laiune sidumata
segust peenar, parklapoolsesse serva on projekteeritud äärekiviga eraldatud jalgratta- ja
jalgtee. Sõidutee ülekattega osas on samuti projekteeritud 0,5 m laiune peenar.
Kõrguslikult on sõidutee viidud kokku olemasolevate sõiduteede katetega.
Liikluse rahustamiseks piirkonnas on Veltsi tee T1 sõiduteele määratud 30 km/h
kiiruspiirang.
Projekteeritud plaanilahendused on toodud joonisel TL-4-02 „Asendiplaan ja
liikluskorraldus“.
3.2.3 JALGRATTA- JA JALGTEE
Projekteeritud on uus JJT, mis loob ühenduse riigiteega 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
paralleelselt külgneva kergliiklusteega. Tee laius on valdavalt 2,5 m, parklaga külgnevas
lõigus aga 3,0 m, et tagada piisav liikumisruum ka siis, kui parkivate autode esiosad
(tagaosad) ulatuvad JJT-le. Lisaks on JJT laiem ka Veltsi tee 9 kinnistu juures oleva säilitatava
olemasoleva elektriposti juures.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 8
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Parklaga külgnevas lõigus ja parkla väljapääsust kuni Veltsi tee 9 kinnistu piirini on JJT
projekteeritud 8 cm kõrge äärekiviga. Parkla sisse- ja väljasõidu ülekäiguradade juures ning
prügikonteinerite alaga liituvas osas on projekteeritud 0 cm madaldatud äärekivi. Parkla
sissesõidust kuni riigiteega ristumiskohani on JJT rajatud ilma äärekivideta ja kulgeb mööda
Teeääre ja Majapargi kinnistute haljasalade.
Ristumiskohas riigiteega on ette nähtud olemasoleva tõstetud ristmiku ümberpaigutamine,
et võimaldada ülekäigukoha paiknemine tõstetud osal. JJT olemasolevale tõstetud osale
projekteerimist takistavad olemasoleva elektriposti tõmmits ning sidekaev.
3.2.4 VERTIKAALPLANEERING
Parkla, sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee põikkalded on sarnaselt olemasoleva maapinnale
kaldega lõuna suunas. Seeläbi on võimalik sademevesi juhtida Teeääre kinnistu haljasalale.
Jalgratta- ja jalgtee põikkalle on konstantselt 2%, muus osas vastavalt vertikaalplaneerimise
joonisele (TL-4-03).
Projekteeritava sõidutee põikkalle Veltsi tee T1 kinnistul on 2%. Parkla põikkalle 1,5%.
Tugipeenarde kalle on 4% mulde välisserva poole.
Sõidutee pikikalded Veltsi tee T1 kinnistul jäävad vahemikku 0,7 – 3,8%, järgides
olemasoleva sõidutee kaldeid.
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide teel pikendatud tõstetud ristmikul on kahepoolsed
põikkalded 2,5%, liitumiskohtades olemasoleva sõiduteega on vertikaalplaneering kokku
viidud olemasoleva lahendusega. Pikikalle on projekteeritaval tõstetud lõigul on 2,5%,
kaldega osa on 2,5 m pikk ning pikikaldega 3,3%. Täpsem lahendus asendiplaanil joonis 4-02
ja lõiked 2-2 ja 3-3 joonisel 6-01.
3.2.5 RISTMIKUD
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ja Veltsi tee T1 ristmik
Veltsi tee T1 liitub põhja poolt olemasoleva tõstetud ristmikuga, Veltsi tee rekonstrueeritav
asfaltkate viiakse kokku sõidutee asfaltkattega.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 9
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ja projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ületuskoht.
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee KM 5,95 on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ületuskoht.
Olemasolev tõstetud ristmik pikendatakse ida suunas, et võimaldada ületuskoha rajamine
tõstetud ristmikule. Asfaltkate viiakse kokku sõidutee olemasoleva asfaltkattega.
Kinnistute ristumiskohtade rekonstrueerimise põhimõtted:
Veltsi tee 5
Teostatakse olemasoleva asfaltkatte taastamine plaanijoonisel (TL-4-02) näidatud ulatuses.
Muudetakse kinnistult väljuva parempöörde raadiust, et ristmik paikneks Veltsi teega
teravama nurga all. Lisatakse teepeenrad mõlemale poole teed.
Veltsi tee 7
Projekteeritav asfaltkatte viiakse kokku olemasoleva asfaltkattega Veltsi tee 7 kinnistul.
Teostatakse ülekate, et luua sujuv üleminek.
Veltsi tee 9
Projekteeritav asfaltkate viiakse enne kinnistu väravat kokku olemasoleva kattega.
Perspektiivselt on näidatud jalg-ja jalgrattatee jätkumist Veltsi tee 9 kinnistul (paiknemine
lähtuvalt detailplaneeringust). Projekteeritav äärekivi viiakse 0 kõrgusele enne kinnistu piiri.
Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamine ega
olemasolevate likvideerimine või asukoha muutmine.
4 MULLATÖÖD
Enne kaevetööde alustamist on vajalik tehnovõrguvaldajate teavitamine töövõtja poolt ja
vajalike kaevelubade hankimine.
Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaeviku sügavust, olemasolevaid
konstruktsioone ja koormatust. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde
korraldamise.
4.1 MULDKEHA LAHENDUS
Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas
välja kaevata minimaalselt sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendikonstruktsiooni
paksusele.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 10
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Mulde nõlvade kujundamisel, haljasalade aluse täitmisel ja sõidutee ning jalgteede
vaheliste vaheribade täiteks võib täitematerjalina kasutada objektilt saadavat sobilikku
väljakaevatavat pinnast.
Täitematerjalina kasutada materjali tähisega Tm_100 ehk peenliiv, mille Cu > 3 ja
peenosisesisaldus < 7%.
Liivast täitekihi tihendustegur – kt= sõiduteel 0,98, jalgteel 0,95.
Liivaluse arvestuslik kandevõime vastavalt katendiarvutusele – Tm_105.
Tihendustegur – kt= 0,98.
Jalgratta- ja jalgtee mulde nõlvad profileeritakse üldiselt kaldega 1:3 või viiakse sujuvalt
kokku olemasoleva olukorraga.
5 KATEND
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend
MA 2017-003“. Katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti
tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud
katendikonstruktsioonidele.
Parklaga külgnevas lõigus kuni Veltsi tee 9 kinnistuni rajatakse uus sõidutee
katendikonstruktsioon, ülejäänud sõidutee osas teostatakse tasandusfreesimine ja ülekate
vastavalt asendiplaanil näidatud ulatusele (vt joonis TL-4-02).
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide teel pikendatakse tõstetud ristmiku ida suunas, et võimaldada
jalg-ja jalgrattatee ületuskoha rajamist tõstetud osale.
Olemasolevate katendite konstruktsioonide kohta Teeregistri andmed puuduvad. Riigitee
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide teel on lähtutud Tinter-Projekt OÜ tööst 42-21-TP
„Liiklusohtlike kohtade likvideerimine Lääne-Virumaal“, mille raames teostati 2021 aastal
Aru tee ja Veltsi tee ristmike rekonstrueerimise projekt.
5.1 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel eri värvide ja viirutustega.
TÜÜP I (Parkla ja sõidutee)
AC 12 surf 6 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) 25 cm
Liivast alus Tm_105 (Kt≥0.98) 30 cm
Täiteliiv (peenliiv, Cu > 3, peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) 30 cm
Olemasolev pinnas
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 11
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
TÜÜP II (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee tõstetud ristmik)
AC 16 surf 4 cm
AC 20 base 5 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud ≥ 20 cm või kuni
olol liivast aluseni
Olemasoleva katendikonstruktsiooni liivast alus
TÜÜP III (ülekate)
AC 12 surf 6 cm
Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate
TÜÜP IV (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ülekate)
AC 16 surf 4 cm
AC 20 base 5 cm
Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate
TÜÜP V jalgratta- ja jalgtee
AC 8 surf 5 cm
Killustikalus fr 4/32 (Emin=140MPa) 20 cm
Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 20 cm
Täiteliiv (Kt≥0,95), Cu>3, Tm_100 30 cm
Olemasolev pinnas
Teepeenar
Sidumata segu nr 6, fr 0/32 peenra kindlustus 6-9 cm
Aluskonstruktsioon vastavalt olukorrale
Haljastus
Muru (klass II)
Kasvupinnas 10 cm
Täitepinnas, vajadusel
Olemasolev pinnas
5.2 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED
Materjalide nõuded on käesolevas projektis valitud vastavalt juhenditele:
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) AKEJ
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (viimane versioon) KKEJ
EVS 901-3:2021 Osa 3: Asfaltsegud.
Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 12
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Liivalused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Nõuded sõidutee kattes ja killustikalustes kasutatavale materjalile:
Sõidutee katendid
asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 AKÖL 20 >900 (EVS_901_3, tabel 7);
asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 >900 (EVS_901_3, tabel 7);
asfaltbetoon AC 20 base 70/100 AKÖL 20 >900 (EVS_901_3, tabel 9);
killustik AKÖL 20 >500 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7);
killustik maanteel AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6);
raskeliikluse osakaal <10%.
Jalgtee ja rattatee katend
asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 >500 (EVS_901_3, tabel 7);
killustik AKÖL 20 >500 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7).
Tugipeenar
Peenardel kasutada sidumata segu fr 0-31,5 mm (lisa 10, segu 6) (TEKN).
Mulde materjalid
täitekiht killustikaluse all ehitada pinnasest või materjalist (täiteliiv), millel on tagatud
normikohane (määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“) külmakindlus või mille
filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja kandevõime Tm_105.
Märkused:
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.
TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.
Kõik AC surf kihid ehitada tardkivi baasil.
Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Kui
asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte
liitekohad), kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog). Vuukide töötlemine teostada
vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhis“.
Äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele:
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340;
Arvestades et kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine
massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi
ületada 0,5 kg/m².
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 13
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
5.3 ÄÄREKIVIDE JA SILLUTISKATETE PAIGALDAMINE
Projektis on ette nähtud kasutada sõidutee betoonäärekivi (150 x 290 mm).
Äärekivi kõrgus kattelt:
8 cm – jalgratta- ja jalgtee
0 cm – jalgratta- ja jalgteede ristumisel mahasõiduga ja ülekäigukohtade juures (plaanil
roheline punktiirjoon);
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada
min 15 cm killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivibetooniga.
Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20.
Äärekivid peavad olema toodetud vastavalt standardile „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340:
külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa.
Äärekivi aluse killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna
INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega.
Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni kahe
kivi ulatuses, erandkorras võib seda teha ka 1 kivi pikkuses.
6 VEE ÄRAJUHTIMINE
Sademeveed on juhitud ühepoolse kaldega üle projekteeritava parkla Teeääre kinnistu
haljasalale.
Äärekividega lahenduste puhul parklaga külgnevas osas juhitakse vesi mööda äärekivi parkla
sissesõiduni, kust see voolab edasi Teeääre kinnistu haljasalale.
Selleks, et minna kokku olemasolevate teede kõrgusliku lahendusega, on pikikalle alates
Veltsi tee 7 kinnistu sissesõidust Veltsi tee 9 kinnistu poole. Vesi juhitakse mööda äärekivi
Veltsi tee 9 kinnistu haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Jalgratta- ja jalgtee kalle on antud
lõigus samuti Veltsi tee 9 kinnistu poole, et ühtlaselt jaotada sademevee voolamist
haljasalale.
6.1 TRUUBID
Käesoleva projekti raames truupe ei projekteerita.
7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Projekteeritud alal jäävad alles kõik olemasolevad liiklusmärgid. Projekteeritavad ja
olemasolevad ümberpaigutatavad märgid on välja toodud asendiplaanil.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 14
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Olemasolevate märkide säilitamise sobivus peale ehitust tuleb täiendavalt tee valdajaga üle
vaadata.
7.1 LIIKLUSOHUTUS
Käesoleva projektlahendusega paraneb liiklusohutuse olukord ristmikul, kuna loodav
ületuskoht kergliiklejatele hakkab paiknema projekti raames pikendatud tõstetud ristmikul.
Lisaks on projekteeritud uus valgustuspost ületuskoha vahetus läheduses.
Lisaks on uue lahendusega Veltsi tee T1 kinnistul on kergliiklejad eraldatud sõidukitest
äärekiviga, mis tõstab kergliiklejate ohutust.
7.2 LIIKLUSMÄRGD
Projekteeritud alal jäävad alles kõik olemasolevad liiklusmärgid. Projekteeritavad ja
olemasolevad ümberpaigutatavad märgid on välja toodud asendiplaanil.
Kõik projekteeritud liiklusmärgid peavad kuuluma suurusgruppi I, välja arvatud jalgratta- ja
jalgtee märgid 435 ja 445, mis kuuluvad suurusgruppi 0.
Tõstetud ristmikel on lisaks 688 märkide ümberpaigutamisele lisatud Veltsi tee T1 ja T3
suunale 688 tahvlid postide tagumisele küljele, et vähendada otsa sõitmise ohtu.
Tekstiliste märkide tähekõrgus 150 mm. Tänavanimede viitadel LM644 kasutada tähekõrgust
75 mm.
Märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist, paksusega vähemalt 1,80 mm.
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise
lumekoormusklassiks võtta vähemalt DSL3. Kasutatava liiklusmärgi kile kohta tuleb esitada
vastavussertifikaadid. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutatav kile klass peab
vastama standardile EVS 613. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- ja jalg-
ning jalgrattateede märkidel I klassi valgustpeegeldavat kilet.
Liiklusmärkide postid:
Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad
liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Soovitavalt
valida postid, mille väline läbimõõt on 60 mm ja seinapaksus 2,2 mm.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 15
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Kõik avatud otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee
sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee
juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid.
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende
kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“.
Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale
(äärekivi, katte serv) lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks
tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide
omavaheline vertikaalne vahe.
Konsooliga kõnnitee kohale paigaldatavad liiklusmärgid paigaldada aedadele/seintele
võimalikult ligidale ja tuua konsooliga sõiduteele lähemale. Liiklusmärkide alla peab jääma
kõrgusgabariit 3,5m.
Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja
kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks
teostada kaevetöid käsitsi.
Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide
vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest.
Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste
keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist
põhjustatud korrosioon XD2.
7.3 TEEKATTEMÄRGISTUS
Kõik projekteeritud teemärgised sõiduteedel teostada kuumvaluplastikuga. Teemärgised
jalgratta- ja jalgteedel teostada värviga.
Teemärgiste asukohad on välja toodud asendiplaani joonistel.
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja
nende kasutamine” ja Transpordiameti juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“.
Projekteeritud teemärgised tuleb kokku viia olemasolevatega. Uue liikluskorraldusega
vastuollu sattuvad teemärgised tuleb kõrvaldada.
8 TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkude kavandamisel/ümbertõstmisel/kaitsmisel juhinduda Transpordiameti
juhendist: MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale“.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 16
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
8.1 VÄLISVALGUSTUS
Projekti raames on projekteeritud välisvalgustus parklale ja jalg-ja jalgrattateele. Täpsem
lahendus välisvalgustuse osas eraldi kaustas töö nr 02606-25 „Rakvere valla Veltsi lasteaia
parkla välisvalgustus. Põhiprojekt“, koostaja OÜ Eltam, september 2025.
Projekteeritud uus tänavavalgustus on välja toodud teeprojekti asendiplaani joonistel ning
mahud on kantud koondmahtudesse.
8.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS
Detailplaneeringu järgi on ette nähtud hooned IV kasutusviisiga kuni 2400 m² ehitisealuse
pinnaga. Välikustutusvee normvooluhulk (Qo) peab arvestuslikult 3 t kestva tulekahju puhul
olema 20 l/s. Tuletõrjevee tagamiseks on projekteeritud mahutid. Mahuti suurus on
vähemalt järgmine:
20 l/s x 3,6 x 3t = 216 m3.
Projekteeritud on 3 omavahel ühendatud veemahutit mahuga 80 m3 iga mahuti. Ehk kokku
on projekteeritud 240 m3 mahuga mahutit. Tuletõrjeveemahuti täitmine on ette nähtud läbi
teeninduspüstiku. Veeallikaks on paakautod.
Veevõtumahuti varustatakse soojustatud teeninduspüstikuga (Ø600 mm), mis kaetakse
soojustatud ja lukustatava luugiga. Teeninduspüstikule paigaldatakse ventilatsioonitoru,
mille ots peab olema varustatud 180 kraadise keevitatud põlvega ning suletud
putukavõrguga. Mahuti täidetakse maapealse voolikuga. Mahuti põhja paigaldatakse
imitoru. Mahuti sees olev toruosa augustatakse. Augud peavad paiknema toru alumises
sektoris. Aukude avade pindala peab olema kolmekordne toru ristlõike pindala. Imitoru
suunatakse hüdrandini. Torule paigaldatakse siiber DN150. Siibri spindlipikendused tuuakse
kape alla. Kape paigaldatakse maapinnaga ühte tasapinda. Mahuti peal ei ole lubatud sõita
sõidukite ja muude raskete mehhanismidega.
Tuletõrje veevõtukoha juurde on projekteeritud vee võtmiseks maapealne hüdrat ilma
tühjendusklapita. Hüdrant on suletud soojustatud, lukustatava kattega. Hüdranti
ühendustoruks on PE De 200. Tuletõrje veevõtukoht tuleb varustada nõuetekohase
infoviidaga.
Veetorustik tuleb üldjuhul paigaldada maapinnast minimaalselt 1,8 meetri sügavusele
mõõdetuna toru pealt. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha
määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud
peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru
kohale 0,3...0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 17
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Ehitustööd
Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid,
toruühendusi ja muid tarvikuid. Veetorustiku materjal peab vastama kehtivatele
rahvusvahelistele standarditele ning kõikidel torudel peavad olema standarditele vastavad
märgistused. Veetorustikes kasutatakse torusid ja tarvikuid minimaalse surveklassiga PN 10.
Tuletõrjeveemahuti paigaldusel tuleb järgida mahuti tootja poolt esitatud
paigaldusjuhendeid. Mahuti on osaliselt maa-all. Mahutite ümber tuleb tagasitäide teha
kivideta liivaga.
Torustiku paigaldusel jälgida RIL 77-2013, MaaRYL 2010 ja tootja nõudeid.
Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma
koormust 0.5 kN/m. Kaevetööd on soovitatav läbi viia kuival ajal. Süvendid tuleb hoida
veevabad (nt vihmaveest, nõrgveest, torustikest lekkivast veest). Töötamisel allpool
pinnasevee taset tuleb teha kaeviku süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku
sisse pump (pumbad). Kaeviku seinad tuleb toestada. Töövõtja kannab täielikku vastutust
kaevikute toestamise eest, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku
kokkuvarisemist Täitepinnast tihendatakse tihenduskoefitsendiga vähemalt 0,95. Enne
torustiku aluse ehitamist tuleb läbivajumise ärahoidmiseks kontrollida kaeviku põhja
tihendusastet (näiteks sammuga 2 m kaeviku põhjas). Koostada kaeviku põhjade ülevaatuse
aktid ja tihedusmõõdistuse protokollid.
Torustiku kaevikut tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud
torustike alused. Kaevikut peab hoidma kuivana ja sulana, et teostada töid ja täitematerjale
tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks
vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku nõlva kalle selgitatakse konkreetsel töölõigul
Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde
määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest
ehitustingimustest. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m.
Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa
põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm).
Tasanduskihina tuleb kasutada fraktsioneeritud paekivi killustikku kuni 16mm või liiva.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub
paigaldatava toru välisläbimõõdust De.
Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 18
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02
mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid
ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab
olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate
torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui
16 mm.
Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tehakse
liivast või killustikust ((max tera läbimõõt<10% paigaldatava toru läbimõõdust milles ei leidu
alla 8mm materjali osakesi). Liivast täitematerjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane
ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi
sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali
kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised
ja nende tulemused heaks kiidetud. Tagasitäitekihis (toru ülemisest pinnast mõõdetuna) ei
tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Väljakaevatav pinnas võib tagasitäiteks
kasutada juhul kui selle omadused vastavad materjalide omadustele, mis on toodud EVS-EN
1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine". Teede alla
paigaldatava täitematerjali sobivuse hindamisel tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005
kriteeriumitest ja tee ehitusprojektis täitematerjalidele esitatud nõuetest. Kui kaevikust
väljakaevatud pinnas on sobiv võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka
liikluspiirkonnas. Sõidu- ja kõnniteedel asuvate torude kaeviku täitmine on üldjuhul
teeehitaja ülesanne.
Kaeviku täitmisel tuleb arvestada tänavate kõrgustega ning kattekonstruktsiooniga.
Torustike paigaldamisel tuleb järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt
kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Materjalide transport ja ladustamine
peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele.
Hüdrandi ja siibrite tõusutorude kohal kaevatakse kaevikutele piisavad laiendused. Sedmete
kohal kaevatakse kaevik nii lai, et kaevu ümber saaks teha vähemalt 400 mm laia tagasitäite.
Hüdrant paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30cm paksuselt
peenkillustikuga fr.16mm. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste kruusa või
killustikukihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest.
Vältimaks tühikute jäämist toruühenduste ja jalgade alla tuleb sealt väga hoolikalt
tihendada.
Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus
tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 19
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
asukohta looduses (ka kõrguslikult). Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste
ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid.
8.3 SIDEVARUSTUS
Käesoleva projekti raames sidevarustust ei projekteerita. Sideehitiste kaitsmine või
ümberehitamine toimub töövõtja kulul.
9 KESKKONNAKAITSE
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega
vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning
Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete
käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike
jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
9.1 ETTEVALMISTUS JA HALJASTUSE LIKVIDEERIMINE
Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb
asendiplaanil näidatud võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud
juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal.
Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt
kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus.
Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada
sama liiki hekkide ja põõsastega.
Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile 939-2:2020.
Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta.
9.2 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL
Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill,
autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et
ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid
peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju.
Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad
kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 20
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks
ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra
välisjooneni.
Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20
cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid
ehitusmaterjalide ladustamiseks.
Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.
9.3 HALJASTUS
Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga (klass II).
Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 10cm.
Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab
kasvualusele esitatud nõuetele.
Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära.
Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi
olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.
Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale,
seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul
kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb
kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja
katvusomadused.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust
kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased
hooldustööd teha parima praktika kohaselt.
10 TÖÖDE TEOSTAMINE
10.1 ÜLDOSA
Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust
kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased
hooldustööd teha parima praktika kohaselt.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 21
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
10.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid.
Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või
uuesti välja märkida.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu
osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud
ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud
kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada
täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud
lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega
määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb
eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks
ülevaatustest osa võtta.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd
teostada käsitsi.
Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda määrusest “ Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele”.
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub
koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama
Traspordiameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil
peab vastama kooskõlastatud skeemile.
Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne
ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku
juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad
säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad
kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 22
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
Objekti pildistamine
Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal
teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste
pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra
fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu
olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid,
haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid
(kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud,
hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.
Fotod peavad olema digitaalsed ning lisatud täidedokumentatsiooni hulka, need tuleb
nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse
asukoht üheselt määratletav. Täitedokumentatsioon tuleb esitada Tellijale.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade
kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele,
piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud
eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei
ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste
eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja
sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
10.3 PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE
• Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus.
• Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus).
• Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud
kooskõlastuste tingimustest.
• Märkida välja tee geomeetrilised elemendid.
• Eemaldada olemasolev ootekoda nii, et seda ei kahjustataks. Hoiustada see
ehitustööde ajaks.
• Eemaldada likvideeritavad puud, võsa, kännud, kivid.
• Freesida asfaltkate (freespuru utiliseerida).
• Likvideerida vanad äärekivid.
• Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte
sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.
• Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.
• Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas.
• Rajada liivalused.
• Rajada killustikalused.
• Paigaldada äärekivid.
• Paigaldada asfaltbetoonkate.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 23
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
• Paigaldada sillutiskivid.
• Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru.
• Teostada haljastus ja heakorrastus.
• Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid.
• Paigaldada uude kohta ootekoda.
• Puhastada teemaa-ala.
• Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine.
10.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS
Enne ehitustööde alustamist kohustub Töövõtja koostama ehitusaegse liikluskorralduse
skeemi, mille kohustub kooskõlastama Transpordiameti liikluskorralduse spetsialistiga.
Ajutine liikluskorraldus peab vastama MTM määruse nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“ ja Transpordiameti juhendile MA 2018-009 „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus“. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud
skeemile.
11 TEE HOOLDUSJUHEND
Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri
määrusega „Tee seisundinõuded. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult
kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee
seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras. Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu
juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad üldised hooldamise tingimused,
mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust.
Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (truubid, kaevud, valgustid, liiklusmärgid,
tähispostid, piirded vms) tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada
Tellijale. Toodete hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest.
11.1 SUVIHOOLE
• Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut,
tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi.
• Kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta, kas asfalteerimise,
pindamise vmt teel, et vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse.
• Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada, s.t. tuleb uuendada peenarde
pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise
märke, tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustumist
(täita peenra materjaliga ning tihendada).
• Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad.
• Betoonkivist sillutisega aladel teostada vajadusel umbrohutõrjet.
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 24
Rakvere valla Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT - SELETUSKIRI
11.2 TALIHOOLE
• Tagada talihoole vastavalt teele kehtestatud talvisele seisunditasemele ning sellest
tuleneva hooldustsükli aja jooksul;
• Sulaperioodil ei tohi lund lükata hange kindlustamata teepeenardele, kuna see
takistab vee äravoolu sõiduteelt ning nõrgestab tugipeenra kandevõimet;
• Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks
liikluskorraldusvahendeid. Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt
asendada.
11.3 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE HOOLE
• Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast
peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb
märgid korrastada või välja vahetada;
• Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.
11.4 HALJASTUSE HOOLE
• Muru niitmist teostada vastavalt suvisele seisunditasemele - niita tee nõlva 1m
laiuselt niitmiskõrgusega, mis vastab muru klassile juhendist „Riigiteede
haljastustööde juhis“ ning 1x hooaja jooksul niita kogu teemaa-ala;
• Teepeenardel paikneva murukamara kõrgus ei tohi takistada vee äravoolu tee
pinnalt. Vajadusel tuleb peenrad profileerida, et tagada vee äravool.
Seletuskirja koostaja: Priit Teearu
20.08.2025 Indrek Lensment
Jelena Tapner
Tinter-Projekt OÜ töö nr 23-25-TP 25
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht: Indrek Lensment
Asukohaskeem
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 19.06.2025 TL-4-01 PP 1:5000 23-25-TP
PK
0+
99
PK
0
2.0
0+
80
R3 7°
.00 4 .9
17
PK
2.
50
2.9
0+
1
4.5
60
0
Olol säilitatav
EL post
2.5
a R5.00 Olol taastatav
0
PK Olol säilitatav 945 1 piirdeaed
22
0+ EL post 0 55
7
2.0
Prügive
40
ok 9m E
1 .50
R4.00
VS
0
0
5.0
R1.00
8a 0
68 3.6
4.5
8b
68 0 R1.00
2.7
0
PK
3.0
0
2.7
0+
0
20
5.0
6.04 0
5.0 LEPPEMÄRGID
0
R2.00
P24
R5.00
KRUNDIPIIR
a
7.0
R5.00
.00
945
55
68 7
PROJEKTEERITUD TEE SERV
8b
68 0 0 30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
R2
8a VS 2.7
R5 ok 9m E PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 8 cm
.0 Prügive
351
R2 0 5.0 PROJEKTEERITUD MADALDATUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 0 cm
0
5. 5.0
0
30
221
0 0 PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV LIIKLUSMÄRK
PK
5.0
R1 OLEMASOLEV TEEKATTEMÄRGISTUS
0 +00 VS
351
0
5.0
0 to 5m E PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINER
1 0.5 0 Sõiduau 30 OLEMASOLEVA ÜMBERTÕSTETAVA LIIKLUSMÄRGI UUS ASUKOHT
5.5
37 0 PROJEKTEERITUD KUIVHÜDRANT
445 435
30 P12 LIKVIDEERITAV OBJEKT
351
2.50
TEEKAITSEVÖÖND
30
2.1
0 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
4.1 R2
30 5.0
4
3 0 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND TÜÜP I
Sõiduau
.0 351
0
174
to 5m E
R5.00
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND MAANTEEL TÜÜP II
10
VS
35
.2
1 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE TÜÜP III
0.64
0
688b
2
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE MAANTEEL TÜÜP IV
2.00 PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATEND TÜÜP V
688b
2.50
0.55
5.65
PROJEKTEERITUD TEEPEENAR
3 Tuletõrjeveemahutid
1
PROJEKTEERITUD HALJASALA
3 x 80 m³
5.54
977
PROJEKTEERITUD NÕLV
0.64
PERSPEKTIIVNE TEE SERV
3 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGIPOST
R2
2.50
.0
174
0.42
0
.00 PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTI
R2
2
688a
688a
688b
688a MÄRKUSED:
435
445
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ poolt 2025.a märtsis (töö nr 100325).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
221
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
688a
688b Projektijuht: Indrek Lensment
Asendiplaan ja liikluskorraldus
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 30.08.2025 TL-4-02 PP 1:500 23-25-TP
PK
0+
99
PK
0
2.0
0+
80
R3 7°
.00 4 .9
17
0
.5
PK
2.
80
50
80.50
2.9
0+
1
4.5
60
0
80.40
Olol säilitatav
80.30 EL post
2.5
a R5.00 Olol taastatav
0
PK Olol säilitatav
80.20
945 piirdeaed
0+ EL post 0
40 80.10 2.0
80.10
1 .50
R4.00
80.10
80.00 80.10
0
0
5.0
79.
R1.00
90
79. 80.00 80.00
80 0
79. 79. 3.6
4.5
70 90 R1.00
0
2.7 79.9
79.
0
79.
60 80
PK
79. 0
3.0
79. 0
70
2.7
50
0+
79.
0
79.
40 60
20
79. 79. 79.80
30 50
5.0
6.04 0
5.0
79. 79.
20 40 LEPPEMÄRGID
0
R729..0 79.
100 30
P24 79
79.2
.70
R5.00
79.0 KRUNDIPIIR
a
7.0
R5.00
.00
0
945
0
79
.60 PROJEKTEERITUD TEE SERV
0 0 30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
R2
R5 78.
79
.50 2.7 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 8 cm
.0 90 351
0 78.90 5.0
R2 0
79
.40 PROJEKTEERITUD MADALDATUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 0 cm
5. 5.0
0
PK
0 0 78
.80
78.80 79
.30
5.0 PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS 30 OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV LIIKLUSMÄRK
R1 OLEMASOLEV TEEKATTEMÄRGISTUS
0 +00 78.70 79 351
0
5.0 .20
0 PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINER
78
.
79
.10 0.5 0 30 OLEMASOLEVA ÜMBERTÕSTETAVA LIIKLUSMÄRGI UUS ASUKOHT
5.5
70 78.60 0 PROJEKTEERITUD KUIVHÜDRANT
79
.0 0
P12 LIKVIDEERITAV OBJEKT
351
2.50
80
78
.90 TEEKAITSEVÖÖND
30
2.1
0 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
.20
4.1 R2 5.0
4
78 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND TÜÜP I
3 0.0 .80
80
.10 351
0 78.60
R5.00
78 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND MAANTEEL TÜÜP II
10
.70
80
.2
.00
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE TÜÜP III
0.64
78
0
78.70
.60
2
79
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE MAANTEEL TÜÜP IV
.9
2.00
0
78.80
PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATEND TÜÜP V
79
2.50
.80
0.55
PROJEKTEERITUD TEEPEENAR
5.65
3 Tuletõrjeveemahutid
1
78.
PROJEKTEERITUD HALJASALA
3 x 80 m³
5.54
78.
8
977
0
79.
PROJEKTEERITUD NÕLV
90
78 .00
00
0.64
78 .80 79 PERSPEKTIIVNE TEE SERV
78 .70
78 .60 3 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGIPOST
R2
278. .4.500
78.5
.0
0
0.42
0
78. 30 .00 PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTI
7 8 . 20 R2
2
10
80.20
PROJEKTEERITUD HORISONTAAL
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ poolt 2025.a märtsis (töö nr 100325).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht: Indrek Lensment
Vertikaalplaneering
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 30.08.2025 TL-4-03 PP 1:500 23-25-TP
Kasutatud tingmärgid VV osa
Olemasolev välisvalgustuse post
Projekteeritud valgustid kõrgusel/ tsingitud metallpostil
W1.1 Projekteeritud välisvalgustuse maakaabel rohelises kaitsetorus Ø75 750N
Projekteeritud korduvmaanduspaigaldis
Valgustite loetelu
0
2.0
R3 7°
.00 4 .9
17
0
.5
2.
80
50
80.50
2.9
Valgusarvutuse tulemused
1
4.5
0
80.40
Olol säilitatav
80.30 EL post
2.5
a R5.00 Olol taastatav
0
Olol säilitatav
80.20
945 1 piirdeaed
22
EL post 0 55
7
80.10 2.0
Prügive
80.10
ok 9m E
1
R4.00
80.10
VS
80.00 80.10
0.5
0
5.0
79.
R1.00
0
90
79. 80.00 80.00
8a 80 0 VXX1.4
68 79. 79. 3.6
4.5
8b 70 90
68
79.VXX2 0 R1.00 V1/8/1
2.7
0
79.
60 80 79.90
79. V1/8/57,5
3.0
79. 0
70
2.7
50
79.
0
79.
40 60
1.1
79. 79.
LEPPEMÄRGID
W
30 50 79.80
5.0
6.04 0
5.0
79. 79.
20 40
0
R729..0 79.3 KRUNDIPIIR
100 0
P24 79
79.2
.70
R5.00
PROJEKTEERITUD TEE SERV
79.0
45a 7.0
R5.00 30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
.00
55 0
0
68 7 79
8b 9 .60 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 8 cm
68 0 0
R2
351
8a
m EVS 79 2.7 PROJEKTEERITUD MADALDATUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI h = 0 cm
R5 9ok 9
78. .50
R2
.0 0 Prügive 0 78.90 0
5.0 79
.40
PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS 30 OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV LIIKLUSMÄRK
5. 5.0
0
221
0 0 78 78.80 79 W
1.1 OLEMASOLEV TEEKATTEMÄRGISTUS 351
.80 .30
5.0 V - hüdrant
R1 79 79,09 (1,80) PROJEKTEERITUD PRÜGIKONTEINER
78.70 VS 30
0
5.0 .20 1.1 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
5m E W
77,29
De200
0
õiduauto
PROJEKTEERITUD KUIVHÜDRANT
3,0m
78 79 0.5 0
. 1 .10 S 351
5.5
70 78.60 37 LIKVIDEERITAV OBJEKT
0 VXX1.3
P12
De ,1m 20
445 435 79 Hüdrandi kaugus
3 80.
.0 V1/8/1
20
TEEKAITSEVÖÖND
VXX1.1 2.5 30 W1.1
0 hoonetest 30 m
0 3,3
W1.1
1.1
0 78
De m
W1.1
V3/6 W1.1
VXX1.2 .90
W
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND TÜÜP I
2.1
0
20
5.0
V1
30
W
4.1 R2
1.1
V1/8/1
0
W1.1
4
3 0 78 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATEND MAANTEEL TÜÜP II
Sõiduau
80
W1.1 .0
.80 W
1.1 .10
0
174
to 5m E
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE TÜÜP III
78.60
R5.00
78
10
.70
80
VXX1
VS
35
W
.2
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTKATENDI ÜLEKATE MAANTEEL TÜÜP IV
.00
1 1.1 V-1
1.1
0.64
78 W mahuti peale 78,80
0
78.70
688b
.60 79,70 (3,27)
2
mahuti põhi 76,40 PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATEND TÜÜP V
79
.9
76,43
2.00
0
78.80 PROJEKTEERITUD TEEPEENAR
688b
79
2.50 V - mahuti1
.80
Projekteeritud ÜVK torustik
0.55
PROJEKTEERITUD HALJASALA
5.65
3 Tuletõrjeveemahutid
80,18 (3,75)
1
78.
76,43 PROJEKTEERITUD NÕLV
3 x 80 m³ Proj veetorustik
5.54
V1 V1
78.
V1
8
977
0
AXPK 4G25 kaablikaitse torus Ø75 750N PERSPEKTIIVNE TEE SERV
79.
90
V-2 Proj. tuletõrjehüdrantide tööraadius 100m
78 .00 sügavusel min 1m, L trass =98m V - mahuti3
00
0.64
78 .80 79 79,70 (3,27) PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGIPOST
80,18 (3,75)
78 .70 VX1 76,43 Projekteeritud sulgarmatuur
78 .6 0
3 76,43
R2
278. .4.500 V2/8/1 PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTI
V-3
78.5
.0
V - mahuti2
174
W1.1
0 De200 Toru läbimõõt (välis)
0.42
0
78. 0 3
.0 0 AXPK 4G25 kaablikaitse torus Ø75 750N
79,70 (3,27) 80,18 (3,75) 4,9m
7 8 . 20 R2 76,43 76,43
80.20
PROJEKTEERITUD HORISONTAAL Toru lõigu pikkus
2
10 sügavusel min 1m, L trass =16m
Veetorustiku sõlme tähis
688a
V-3
688a
W1.1
VX 79,70 (3,27) Proj. maapinna kõrgus (sügavus Proj. maapinnast)
688b 76,43
Veetoru põhjakõrgus
688a MÄRKUSED:
435
445
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ poolt 2025.a märtsis (töö nr 100325).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
221
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
688a
688b Projektijuht: Indrek Lensment
Tehnovõrkude koondplaan
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 30.08.2025 TL-4-04 PP 1:500 23-25-TP
POS 1
POS 2
IKÕ ala POS Kinnistu Katastriüksuse tunnus,nimi Ala pindala
Asukoht riigitee suhtes
nr plaanil registriosa nr ja sihtotstarve ruutmeetrites
m²
66201:001:1940
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
1 6280550 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 18 m2
km 5,95
transpordimaa 100%
66201:001:1940
17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
2
6280550 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 17 m2
km 5,95
transpordimaa 100%
LEPPEMÄRGID
KRUNDIPIIR
KATASTRIÜKSUSE TUNNUS JA NIMETUS
IKÕ SEADMISE ALA JALGRATTA- JA JALGTEE SEADMISEKS
POS 1 IKÕ SEADMISE ALA POSITSIOONI NUMBER
PROJEKTEERITUD TEE SERV
PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE ASFALTKATEND
MÄRKUSED:
1) Geodeetiline alusplaan on koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ poolt 2025.a märtsis (töö nr 100325).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht: Indrek Lensment Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
Projekteerija: Priit Teearu jalgratta- ja jalgtee rajamiseks
Projekteerija:
Projekteerija: 30.08.2025 TL-4-05 PP 1:500 23-25-TP
LÕIGE 1-1
0.50 0.50
4.50 3.00 5.00 7.00 5.00 5.00 5.50 2.14 10.20 2.67
Teepeenar
Teepeenar
Sõidutee Jalgratta- ja jalgtee Parkimiskoht Sõidutee parklas Parkimiskoht Parkimiskoht Sõidutee parklas Haljasala
Veltsi tee T1
Veltsi tee T1
82.50
Veltsi tee 7
Teeääre
Teeääre
Mäekivi
82.00 Segu nr 6
Projekteeritav äärekivi
h=6 cm
81.50 15x30 cm, h=8 cm
81.00 Segu nr 6
h=6 cm
80.50
2.0% 2.0%
80.00 2 1.5% 1.5%
1: 2.0% 1.5% 1.5% 4.0% 1:2
79.50 4.0%
1:
Olemasolev maapind
1
4.0%
79.00 4.0%
4.0% 1
78.50 1:
Sõidutee Jalgratta- ja jalgtee 4.0%
78.00 AC 12 surf h=6 cm AC 8 surf h=5 cm Sõidutee 4.0%
Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h=25 cm Killustikalus fr 4/32 (Emin=140MPa) h=20 cm AC 12 surf h=6 cm 2.40 1.00 2.40 1.00 2.40
77.50
Liivast alus (Kt≥0.98) Tm_105 h≥30 cm Liivalus ( Kt≥0,98), Tm_105 h≥20 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h=25 cm 0.50 0.50
77.00 Täiteliiv (Kt≥0,98) Tm_100 h=30 cm Täiteliiv (Kt≥0,95), Cu>3, Tm_100 h=30 cm Liivast alus (Kt≥0.98) Tm_105 h≥30 cm Projekteeritav välisvalgustuse abs 78.60 abs 78.60 abs 78.60
Olemasolev pinnas Olemasolev pinnas Täiteliiv (Kt≥0,98) Tm_100 h=30 cm maakaabel kaitsetorus Ø75
76.50 Olemasolev pinnas
Projekteeritavad
tuletõrjevee mahutid
LÕIGE 2-2
2.55 1.00 5.46 1.00 2.91
Teepeenar
Teepeenar
Sõidutee (tõstetud ristmik)
81.50
17145 Vanamõisa-
17145 Vanamõisa-
Veltsi-Päide tee
81.00
Veltsi-Päide tee
80.50 Segu nr 6 Segu nr 6
Majapargi
Teeääre
h=9 cm h=9 cm
80.00
79.50
4.0% 2.5% 2.5% 4.0%
79.00
1:3
1:3 Olemasolev maapind
78.50
78.00
77.50
TÜÜP II (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee tõstetud ristmik) Olemasolev ELA SA
77.00 AC 16 surf h=4 cm sidekaabel
AC 20 base h=5 cm
76.50
Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h≥20 cm
Olemasolev liivast alus
LÕIGE 3-3
81.50
81.00 2.50 2.00
80.50 0.30
0.50
80.00 Kattemärgistus
79.50 977 0.50
3.3% 0.6% Olemasolev maapind
2.5%
79.00 2.0%
78.50 Olemasolev sõidutee
konstruktsioon
78.00
TÜÜP II (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee tõstetud ristmik)
77.50 AC 16 surf h=4 cm
AC 20 base h=5 cm
77.00 Killustikalus fr 32/63 kiilutud (Emin=170MPa) h≥20 cm
76.50 Olemasolev liivast alus
TÜÜP IV (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ülekate) TÜÜP IV (17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee ülekate)
AC 16 surf h=4 cm AC 16 surf h=4 cm
AC 20 base h=5 cm AC 20 base h=5 cm
Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate Olemasolev tasandusfreesitud asfaltkate
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht: Indrek Lensment
Tüüpristlõiked
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 20.08.2025 TL-6-01 PP 1:100 23-25-TP
Sõidutee
0+00 0+20 0+40 0+60 0+80 1+00
82.0 82.0
MÕÕTKAVA: 81.0 81.0
Horisontaal 1:2000 -0,35% -0,39% -1,10%
Vertikaal 1:200 80.0
1,82%
80.0
%
3,80
79.0 1,36%
79.0
0,63%
78.0 78.0
0+00 0+20 0+40 0+60 0+80 1+00
0.63%
1.36% 3.80% 1.82% -0.35% -0.39% -1.10%
+01
+00
+28
+54
+80
+87
+92
+99
KALDED [%] JA PÜSTKÕVERAD
1m 27m 25m 26m 7m 5m 7m
78.61
79.81
80.41
78.62
78.74
78.87
78.99
79.05
79.43
79.95
80.06
80.25
80.43
80.40
80.39
80.32
KÕRGUSARVUD TELJEL
78.61
79.81
79.05
79.43
80.06
80.25
80.43
80.40
78.74
78.87
OLEVAD KÕRGUSARVUD
-0.01
-0.01
-0.03
-0.07
0.01
0.00
0.03
0.02
0.00
0.00
TÖÖKÕRGUSED
PIKETID 0+00 0+20 0+40 0+60 0+80 1+00
+00
+02
+08
+20
+26
+99
SIRGED JA KÕVERAD R=20m R=100m
L=2.0mK=6.1m L=12.3m K=6.0m L=72.3m
Tinter-Projekt OÜ Rakvere valla Veltsi Lasteaia
parkla põhiprojekti koostamine
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51014, Tartu
[email protected]
Rakvere Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht: Indrek Lensment
Pikiprofiil
Projekteerija: Priit Teearu
Projekteerija:
Projekteerija: 20.08.2025 TL-6-02 PP 1:200/1:2000 23-25-TP
Veetorustiku pikiprofiil mahuti ja hüdrandi vahel
TV mahuti
TV hüdrant
Kõrgus (m)
V - mahuti1
V - hüdrant
V-1
V-2
V-3
KAEVU TÄHIS
OL.OL. MAAPINNA KÕRGUS (m)
PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m)
PROJ. TORU PÕHJA KÕRGUSED (m)
TORU SÜGAVUS
PROJ. MAAPINNAST (m)
‰
PROJ. TORUSTIKU LANG JA
PIKKUS (m)
PROJ. TORU LÄBIMÕÕT mm
MÄRKUSED:
1. Torustiku asukoht vt asendiplaanil Rakvere valla Veltsi Lasteaia
2. Kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavus ei ole määratud. Täpsustada ehituse käigus. Tinter-Projekt OÜ parkla põhiprojekti koostamine
3. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks.
Turu 34 Tel. 7 475 333
51004, Tartu
[email protected] Rakvere Vallavalitsus
Olemasolev maapind
Projekteeritud maapind Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne Veetorustiku pikiprofiil mahuti ja hüdrandi vahel
Projekteeritud veetoru Vastutav
hor 1 : 50
spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 30.08.2025 VK-6-01 PP 23-25-TP
vert 1 : 500
V-1 V-2
Ø200 PL
põlv 45°
De200
Malmsiiber DN150
Soojustatud spindlipikenduse
Ø200 PL
ja kapega
põlv 45°
De200
PL
0
20
Ø
Ø200 PL
Ø200 PL
Ø200 PL
De 200 kaelus keevitatav
De 200 kaelus keevitatav De 200 kaelus keevitatav DN 150 äärik PE kattega
DN 150 äärik PE kattega DN 150 äärik PE kattega
Malmsiiber DN150
Soojustatud spindlipikenduse
ja kapega
Hüdrant
V-2
PL Kuiv hüdrant DN 150
00
Ø2
Malmsiiber DN150
Soojustatud spindlipikenduse
ja kapega
De 200 kaelus keevitatav
DN 150 äärik PE kattega
Malmsiiber DN150
Soojustatud spindlipikenduse
Ø200 PL
ja kapega
Ø200 PL
Ø200 PL
De 200 kaelus keevitatav
DN 150 äärik PE kattega
Rakvere valla Veltsi Lasteaia
Tinter-Projekt OÜ parkla põhiprojekti koostamine
Turu 34 Tel. 7 475 333
51004, Tartu
[email protected] Rakvere Vallavalitsus
Veesõlmede skeemid
Projekteerija: Jelena Tapner digitaalne
Vastutav
spetsialist: Jelena Tapner digitaalne 30.08.2025 VK-7-01 PP 23-25-TP
Kuupäev 01.07.2025
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Created with DIALux
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Sisu
Tiitelleht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1
............................
Sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Toote andmekaardid
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5300 / 10 LEDs 200mA WW 730 6,9W / / 542102 (1x . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
............................
10 LEDs 200mA WW 730)
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5307 / 25 LEDs 700mA WW 730 57,5W / / 541892 (1x . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25 LEDs 700mA WW 730)
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5399 / 25 LEDs 1000mA WW 730 84W / / 541912 (1x . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25 LEDs 1000mA WW 730)
Territoorium 1
Valgustite asendiskeem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Valgustite loend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 .............................
Arvutuse objektid / Valgusstseen 1 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............................
11
Arvutuspind parkla / Valgusstseen 1 / Ristine valgustustihedus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13.............................
Arvutuspind ülekäiguala / Valgusstseen 1 / Ristine valgustustihedus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
.
Kõnnitee ala / Valgusstseen 1 / Ristine valgustustihedus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
15.............................
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Toote andmetabel
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5300 / 10 LEDs 200mA WW 730 6,9W / / 542102
P 6.9 W
ΦLamp 1106 lm
ΦValgusti 930 lm
η 84.10 %
Valgusviljakus 134.8 lm/W
CCT 3000 K Polaarne LDC
CRI 70
Indeks P3
IVKU 3
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Toote andmetabel
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5307 / 25 LEDs 700mA WW 730 57,5W / / 541892
P 57.5 W
ΦLamp 8140 lm
ΦValgusti 6786 lm
η 83.37 %
Valgusviljakus 118.0 lm/W
CCT 3000 K Polaarne LDC
CRI 70
Indeks P1
IVKU 4
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Toote andmetabel
Schréder - IZYLUM LT 1 / 5399 / 25 LEDs 1000mA WW 730 84W / / 541912
P 84.0 W
ΦLamp 10277 lm
ΦValgusti 8581 lm
η 83.50 %
Valgusviljakus 102.2 lm/W
CCT 3000 K Polaarne LDC
CRI 70
Indeks P2
IVKU 5
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1
Valgustite asendiskeem
IVKU 6
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1
Valgustite asendiskeem
Tootja Schréder P 6.9 W
Artikli nimi IZYLUM LT 1 / 5300 / ΦValgusti 930 lm
10 LEDs 200mA WW
730 6,9W / / 542102
Varustatus 1x 10 LEDs 200mA
WW 730
Indeks P3
Üksikud valgustid
X Y Paigalduskõrg Valgusti
us
3.132 m 23.757 m 6.000 m 5
IVKU 7
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1
Valgustite asendiskeem
Tootja Schréder P 57.5 W
Artikli nimi IZYLUM LT 1 / 5307 / ΦValgusti 6786 lm
25 LEDs 700mA WW
730 57,5W / /
541892
Varustatus 1x 25 LEDs 700mA
WW 730
Indeks P1
Üksikud valgustid
X Y Paigalduskõrg Valgusti
us
41.681 m 61.431 m 8.000 m 1
20.633 m 54.412 m 8.000 m 2
41.116 m 39.023 m 8.000 m 3
17.327 m 29.223 m 8.000 m 4
IVKU 8
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1
Valgustite asendiskeem
Tootja Schréder P 84.0 W
Artikli nimi IZYLUM LT 1 / 5399 / ΦValgusti 8581 lm
25 LEDs 1000mA WW
730 84W / / 541912
Varustatus 1x 25 LEDs 1000mA
WW 730
Indeks P2
Üksikud valgustid
X Y Paigalduskõrg Valgusti
us
3.591 m 5.969 m 8.000 m 6
IVKU 9
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1
Valgustite loend
Φkokku Pkokku Valgusviljakus
36655 lm 320.9 W 114.2 lm/W
tk Tootja Artikli nr. Artikli nimi P Φ Valgusviljakus Indeks
1 Schréder IZYLUM LT 1 / 5300 / 10 LEDs 200mA WW 730 6.9 W 930 lm 134.8 lm/W P3
6,9W / / 542102
4 Schréder IZYLUM LT 1 / 5307 / 25 LEDs 700mA WW 730 57.5 W 6786 lm 118.0 lm/W P1
57,5W / / 541892
1 Schréder IZYLUM LT 1 / 5399 / 25 LEDs 1000mA WW 730 84.0 W 8581 lm 102.2 lm/W P2
84W / / 541912
IVKU 10
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1 (Valgusstseen 1)
Arvutuse objektid
IVKU 11
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1 (Valgusstseen 1)
Arvutuse objektid
Arvutuspinnad
Atribuudid Ē Emin Emax Uo (g1 ) g2 Indeks
Arvutuspind parkla 12.3 lx 3.46 lx 17.6 lx 0.28 0.20 CG1
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Arvutuspind ülekäiguala 31.1 lx 16.3 lx 43.1 lx 0.52 0.38 CG2
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Kõnnitee ala 6.60 lx 2.94 lx 21.0 lx 0.45 0.14 CG3
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte (5.1.4 Standard (liikluspind väljas))
IVKU 12
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1 (Valgusstseen 1)
Arvutuspind parkla
Atribuudid Ē Emin Emax Uo (g1 ) g2 Indeks
Arvutuspind parkla 12.3 lx 3.46 lx 17.6 lx 0.28 0.20 CG1
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte (5.1.4 Standard (liikluspind väljas))
IVKU 13
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1 (Valgusstseen 1)
Arvutuspind ülekäiguala
Atribuudid Ē Emin Emax Uo (g1 ) g2 Indeks
Arvutuspind ülekäiguala 31.1 lx 16.3 lx 43.1 lx 0.52 0.38 CG2
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte (5.1.4 Standard (liikluspind väljas))
IVKU 14
Riigitee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee
Territoorium 1 (Valgusstseen 1)
Kõnnitee ala
Atribuudid Ē Emin Emax Uo (g1 ) g2 Indeks
Kõnnitee ala 6.60 lx 2.94 lx 21.0 lx 0.45 0.14 CG3
Ristine valgustustihedus
Kõrgus: 0.100 m
Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte (5.1.4 Standard (liikluspind väljas))
IVKU 15
Saatja: "Priit Teearu" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Re: Projekti kooskõlastamine Lääne-Virumaal, Veltsi Lasteaia parkla põhiprojekt
Kuupäev: 2025-09-24 14:06
Tere
Saatsin Teile 08.09 kooskõlastamiseks projekti. Märkasin praegu, et
automaatvastust sellele ei tulnud ja paluks tagasisidet, kas kooskõlastus
on menetluses.
Lugupidamisega
Priit Teearu
Teede insener
+372 5663 4831
Tinter-Projekt OÜ
_____
From: Priit Teearu <
[email protected]>
Sent: Monday, 8 September 2025 16:04
To:
[email protected] <
[email protected]>
Subject: Projekti kooskõlastamine Lääne-Virumaal, Veltsi Lasteaia parkla
põhiprojekt
Tere
Sooviks taotleda kooskõlastust parkla põhiprojektile.
Lisaks uuele parklale ja munitsipaalomandis oleval kinnistul
rekonstrueeritavale teele on projektiga ette nähtud ka jalgratta- ja
jalgtee ületuskoht üle kõrvalmaantee 17145 Vanamõisa-Veltsi-Päide tee.
Vastavalt eelnevalt väljastatud tehnilistele tingimustele on olemasolev
tõstetud ristmik pikendatud.
Manuses ka JJT IKÕ plaan.
Lugupidamisega
Priit Teearu
Teede insener
+372 5663 4831
Tinter-Projekt OÜ