Pr Ülle Madise Teie: 28.12.2020 nr
Õiguskantsler 16-6/202057/2007294
Kohtu 8
15193 TALLINN Meie: 28.01.2021 nr JUR-1/4380-2
[email protected]
Ravimite müügist teisele isikule
Austatud õiguskantsler
Täname pöördumise eest ja peame väga oluliseks, et õiguskantsler tõusetunud probleemidele
ja lahendamise vajadusele tähelepanu juhib. Ravimiamet annab omapoolsed selgitused
esitatud küsimustele.
Oleme veendunud, et retseptiravimite kättesaadavus patsientidele peab olema võimalikult
lihtne ja patsiendile peab jääma otsustusõigus, kas talle väljakirjutatud retseptide alusel võib
ravimid apteegist välja osta ainult tema ise või teine isik patsiendi vabal valikul.
Esmalt selgitame, et andmevahetus retseptikeskuse ja apteegi vahel toimub täna selliselt, et
kui ostja isik on apteegis tuvastatud ja ta soovib osta välja ravimeid teisele isikule, siis apteeker
näeb retseptikeskusest üksnes neid retsepte, mille puhul patsient ei ole määratlenud väljaostjat
(„piiramata“) ja vaid neid retsepte, mille puhul patsient on volitanud ravimit välja ostma
apteegis tuvastatud ostja isiku Tervise Infosüsteemis (TIS) („volitatuse alusel“).
Retsepti väljaostmise õigus määratakse tervishoiuteenuse osutaja (TTO) infosüsteemis (väli:
„Apteegist väljaostmine“) ja seda on patsiendi soovi arvestades võimalik määrata retsepti
väljakirjutajal. TTO infosüsteemis on retseptide väljaostmise valikud määratletud järgmiselt:
„piiramata“, „patsiendile“ või „volituse alusel“. TTO infosüsteemis on võimalik teha küll
valik „volituse alusel“, kuid süsteemis puudub andmeväli volitatud isiku kohta andmete
sisestamiseks, mistõttu ei ole neid andmeid ka retseptikeskuses ja sealt edasi apteekri töölaual.
Andmed edastatakse TTO infosüsteemist (eraarendus) retseptikeskusele (riigiarendus), millest
teeb omakorda andmepäringu apteegi infosüsteem (eraarendus). Volituste kontrollimiseks
teeb apteekide infosüsteem päringu TISi (riigiarendus). Volitatud retsepte näeb apteek üksnes
juhul, kui apteek on tuvastanud ravimit välja ostja isiku, kelle andmed patsient on volitatud
väljaostjana patsiendiportaali kaudu TISi sisestanud.
Ravimiametile teadaolevalt toimub TTO infosüsteemis retseptiravimi apteegist väljaostja
määramine automaatselt vaikimisi „Apteegist väljaostmine piiramata“ ning patsiendi
eeldatavat tahet eriliigiliste andmete töötlemiseks retsepti väljakirjutamisel ei hinnata.
1. Kuidas peaksid apteegid ravimite väljastamisel käituma, kui retseptikeskuses olevate
väljaostuandmete õigsus on kahtluse alla seatud?
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
Esmalt selgitame, et igapäevase apteegiteenuse osutamisel ei ole apteekril võimalusi
retseptikeskusest ja TISist saadavaid andmeid kahtluse alla seada. Apteeker saab täna lähtuda
üksnes teadmisest, et valikud ravimi väljaostmise lubamiseks on patsiendi soovil varasemates
etappides tehtud (patsiendi tahe on välja selgitatud).
Hetkel puudutab küsimus määratlemata väljaostjaga retseptide alusel ravimi väljastamist.
Olenemata apteekri teadmisest või mitteteadmisest andmete ebaõigsuse kohta, on eriliigiliste
andmete avaldajal (ehk apteegil) alati võimalik, tuginedes oma kutsealastele oskustele ja
omandatud erialasele professionaalsusele, selgitada välja, kas ostja soov on ravimit osta või
lihtsalt uurida, milliseid ravimeid on teisele isikule välja kirjutatud. Vastavalt saadud teabele
ja apteekri veendumusele avaldatakse üksnes sellises ulatuses andmeid, mis on vajalikud ostu
sooritamiseks. Kaugmüügi (e-apteegi) keskkonnas on tarvilik luua lahendus, et
retseptiandmete avaldamine kolmandale isikule ei toimu ostja tuvastamisel, vaid alles seejärel,
kui apteeker on veendunud pöörduja põhjendatud vajaduses neid andmeid näha (näiteks isiku
sooviks on ravimit osta).
2. Mil viisil või kas tuleks täpsustada Patsiendiportaalis sisalduva „Retseptiõiguslik
esindaja“ volituse sisu, et oleks selge, mis ulatuses võib teine isik saada apteegist infot
inimese retseptide kohta? Kas praegu Patsiendiportaalis antavad volitused on Teie
hinnangul piisavad, et apteegid võiksid ostjale näidata väljastatud retseptide loetelu?
Esiteks, patsient peab saama kusagilt teadmise, et volitatud isiku andmete määramise võimalus
on ainult patsiendiportaali vahendusel. Teiseks, patsiendiportaalis on vajalik esindaja või
volitatud isiku andmete sisestamine teha kasutajale sõbralikumaks.
Kasutusel oleva lahenduse miinuseks on hetkel asjaolu, et paljudel patsientidel võib puududa
piisav IT-alane võimekus (ei oma infotehnoloogilisi vahendeid või oskusi infotehnoloogiliste
võimaluste kasutamiseks). Seega saab esineda ka olukordi, kui patsient on palunud retsepti
väljakirjutajal lubada ravimi ostmist volituse alusel, kuid ei ole TISis volitatud isiku andmeid
sisestanud (retsept ei ole apteegis nähtav). Samuti ei võimalda praegune lahendus näiteks
väljaostja määramisel patsiendil endal hiljem muuta retsepti väljaostja isikut, kuna TISis
volituste andmine ei muuda juba varasemalt välja kirjutatud retsepte.
Kolmas oluline küsimus on selles, kuidas toimub patsiendi eriliigiliste andmete avaldamine
apteegis ja võimalik riskide maandamine eriliigiliste andmete avaldamisel isikutele, kes ei tee
seda patsiendile ravimi ostmise eesmärgil, vaid muul ajendil. Eriliigiliste andmete avaldamise
eest vastutab alati andmete avaldaja ehk apteek (tegemist on avaldaja isikliku vastutusega).
Eriliigiliste andmete volitamata väljastamist aitab maandada ka apteekrite erialane
professionaalsus, kuna üldjuhul on teise isiku jaoks ravimite ostjal olemas mingigi teadmine,
millist ravimit ta teisele inimesele ostma peab ning see selgub ka apteekri ja ostja vahelises
vestluses.
Hea meelega osaleme ka järgnevates aruteludes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
2 (3)
Andrus Varki
[email protected]
Kaili Semm
[email protected]
3 (3)