dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Ravimiamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 28. jaanuar 2021
Viit
16-6/202057/2100548
Registreeritud
28. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/202057
Vastutaja
Juta Saarevet (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Ravimiamet, 28.01.2021.bdoc373 KB

Sisu (failidest)

Pr Ülle Madise Teie: 28.12.2020 nr Õiguskantsler 16-6/202057/2007294 Kohtu 8 15193 TALLINN Meie: 28.01.2021 nr JUR-1/4380-2 [email protected] Ravimite müügist teisele isikule Austatud õiguskantsler Täname pöördumise eest ja peame väga oluliseks, et õiguskantsler tõusetunud probleemidele ja lahendamise vajadusele tähelepanu juhib. Ravimiamet annab omapoolsed selgitused esitatud küsimustele. Oleme veendunud, et retseptiravimite kättesaadavus patsientidele peab olema võimalikult lihtne ja patsiendile peab jääma otsustusõigus, kas talle väljakirjutatud retseptide alusel võib ravimid apteegist välja osta ainult tema ise või teine isik patsiendi vabal valikul. Esmalt selgitame, et andmevahetus retseptikeskuse ja apteegi vahel toimub täna selliselt, et kui ostja isik on apteegis tuvastatud ja ta soovib osta välja ravimeid teisele isikule, siis apteeker näeb retseptikeskusest üksnes neid retsepte, mille puhul patsient ei ole määratlenud väljaostjat („piiramata“) ja vaid neid retsepte, mille puhul patsient on volitanud ravimit välja ostma apteegis tuvastatud ostja isiku Tervise Infosüsteemis (TIS) („volitatuse alusel“). Retsepti väljaostmise õigus määratakse tervishoiuteenuse osutaja (TTO) infosüsteemis (väli: „Apteegist väljaostmine“) ja seda on patsiendi soovi arvestades võimalik määrata retsepti väljakirjutajal. TTO infosüsteemis on retseptide väljaostmise valikud määratletud järgmiselt: „piiramata“, „patsiendile“ või „volituse alusel“. TTO infosüsteemis on võimalik teha küll valik „volituse alusel“, kuid süsteemis puudub andmeväli volitatud isiku kohta andmete sisestamiseks, mistõttu ei ole neid andmeid ka retseptikeskuses ja sealt edasi apteekri töölaual. Andmed edastatakse TTO infosüsteemist (eraarendus) retseptikeskusele (riigiarendus), millest teeb omakorda andmepäringu apteegi infosüsteem (eraarendus). Volituste kontrollimiseks teeb apteekide infosüsteem päringu TISi (riigiarendus). Volitatud retsepte näeb apteek üksnes juhul, kui apteek on tuvastanud ravimit välja ostja isiku, kelle andmed patsient on volitatud väljaostjana patsiendiportaali kaudu TISi sisestanud. Ravimiametile teadaolevalt toimub TTO infosüsteemis retseptiravimi apteegist väljaostja määramine automaatselt vaikimisi „Apteegist väljaostmine piiramata“ ning patsiendi eeldatavat tahet eriliigiliste andmete töötlemiseks retsepti väljakirjutamisel ei hinnata. 1. Kuidas peaksid apteegid ravimite väljastamisel käituma, kui retseptikeskuses olevate väljaostuandmete õigsus on kahtluse alla seatud? Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 Esmalt selgitame, et igapäevase apteegiteenuse osutamisel ei ole apteekril võimalusi retseptikeskusest ja TISist saadavaid andmeid kahtluse alla seada. Apteeker saab täna lähtuda üksnes teadmisest, et valikud ravimi väljaostmise lubamiseks on patsiendi soovil varasemates etappides tehtud (patsiendi tahe on välja selgitatud). Hetkel puudutab küsimus määratlemata väljaostjaga retseptide alusel ravimi väljastamist. Olenemata apteekri teadmisest või mitteteadmisest andmete ebaõigsuse kohta, on eriliigiliste andmete avaldajal (ehk apteegil) alati võimalik, tuginedes oma kutsealastele oskustele ja omandatud erialasele professionaalsusele, selgitada välja, kas ostja soov on ravimit osta või lihtsalt uurida, milliseid ravimeid on teisele isikule välja kirjutatud. Vastavalt saadud teabele ja apteekri veendumusele avaldatakse üksnes sellises ulatuses andmeid, mis on vajalikud ostu sooritamiseks. Kaugmüügi (e-apteegi) keskkonnas on tarvilik luua lahendus, et retseptiandmete avaldamine kolmandale isikule ei toimu ostja tuvastamisel, vaid alles seejärel, kui apteeker on veendunud pöörduja põhjendatud vajaduses neid andmeid näha (näiteks isiku sooviks on ravimit osta). 2. Mil viisil või kas tuleks täpsustada Patsiendiportaalis sisalduva „Retseptiõiguslik esindaja“ volituse sisu, et oleks selge, mis ulatuses võib teine isik saada apteegist infot inimese retseptide kohta? Kas praegu Patsiendiportaalis antavad volitused on Teie hinnangul piisavad, et apteegid võiksid ostjale näidata väljastatud retseptide loetelu? Esiteks, patsient peab saama kusagilt teadmise, et volitatud isiku andmete määramise võimalus on ainult patsiendiportaali vahendusel. Teiseks, patsiendiportaalis on vajalik esindaja või volitatud isiku andmete sisestamine teha kasutajale sõbralikumaks. Kasutusel oleva lahenduse miinuseks on hetkel asjaolu, et paljudel patsientidel võib puududa piisav IT-alane võimekus (ei oma infotehnoloogilisi vahendeid või oskusi infotehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks). Seega saab esineda ka olukordi, kui patsient on palunud retsepti väljakirjutajal lubada ravimi ostmist volituse alusel, kuid ei ole TISis volitatud isiku andmeid sisestanud (retsept ei ole apteegis nähtav). Samuti ei võimalda praegune lahendus näiteks väljaostja määramisel patsiendil endal hiljem muuta retsepti väljaostja isikut, kuna TISis volituste andmine ei muuda juba varasemalt välja kirjutatud retsepte. Kolmas oluline küsimus on selles, kuidas toimub patsiendi eriliigiliste andmete avaldamine apteegis ja võimalik riskide maandamine eriliigiliste andmete avaldamisel isikutele, kes ei tee seda patsiendile ravimi ostmise eesmärgil, vaid muul ajendil. Eriliigiliste andmete avaldamise eest vastutab alati andmete avaldaja ehk apteek (tegemist on avaldaja isikliku vastutusega). Eriliigiliste andmete volitamata väljastamist aitab maandada ka apteekrite erialane professionaalsus, kuna üldjuhul on teise isiku jaoks ravimite ostjal olemas mingigi teadmine, millist ravimit ta teisele inimesele ostma peab ning see selgub ka apteekri ja ostja vahelises vestluses. Hea meelega osaleme ka järgnevates aruteludes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristin Raudsepp Peadirektor 2 (3) Andrus Varki [email protected] Kaili Semm [email protected] 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel