Maaeluministeerium Meie 21.01.2021 nr 6-3/200125/2100414
[email protected]
Põllumajandustootjatele kavandatud erakorralise toetuse
jagamise tingimuste õiguspärasus
Austatud minister
Seakasvatussektori ja aiandusvaldkonna ettevõtjad palusid õiguskantsleril hinnata, kas
maaeluministri määruse eelnõus põllumajandustootjatele ette nähtud erakorralise toetuse andmise
tingimused on õiguspärased.
Leian, et maaeluministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus
põllumajandustootjale“ eelnõus (edaspidi eelnõu) esitatud tingimused ei taga isikute võrdset
kohtlemist ja võivad praegusel kujul ohustada ausat konkurentsi.
Seakasvatusettevõtetele kavandatud erakorralise toetuse tingimused on eelnõus sätestatud nii, et
suur hulk toetusraha jagatakse vaid väheste seakasvatusega tegelevate ettevõtjate vahel, kuigi
sigade kokkuostuhinna languse tõttu on võrdselt kahju kannatanud kõik seakasvatajad. Eelnõus ei
ole tingimuste valikut selgitatud ja isikute erinevat kohtlemist mõistlikult põhjendatud. Kui
seakasvatajate erinevaks kohtlemiseks on olemas mõistlik põhjus,1 siis tuleb see esitada eelnõu
seletuskirjas.
Aiandussektori toetuste andmise tingimuseks on seatud ühtse pindalatoetuse taotlemine ja nende
taotluste rahuldamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt 2020.
aastal (eelnõu § 4 lg 2 punktid 6–9). Tingimuste seadmisel ei ole arvestatud, et pindalatoetuste
taotlemine on olnud vabatahtlik ja et Covid-19 levik on põhjustanud samamoodi kahju ka neile
sektori ettevõtjatele, kes ei ole PRIA-lt ühtset pindalatoetust taotlenud.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et Covid-19 mõju majandusele on olnud mitmetahuline,
põllumajanduse tarneahela toimimine on teatud sektorite raskuste kaudu mõjutanud kõiki ahela
lülisid, eksporditurgude kokkukuivamine on toonud kaasa põllumajandussaaduste ülepakkumise
ning nõudlus on majandusliku ebakindluse tõttu vähenenud. Eelnõu § 3 lõigete 1 ja 2 alusel on
kavas anda koroonaviiruse puhangu põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks
toetust põllumajandusvaldkondadele, millele viiruspuhang on mõjunud kõige rängemini.
Seletuskirja kohaselt on sellised valdkonnad piimalehmakasvatus, lihaveisekasvatus, sea-, lamba-
1
RKPJK 29. jaanuari 2014. a otsus nr 3-4-1-52-13, p 47 ja RKPJK 30. septembri 2008. a otsus nr 3-4-1-8-08, p 32.
2
ja kitsekasvatus, maheteraviljakasvatus, kartulikasvatus, maasikakasvatus ning lill-, spargel- ja
valge peakapsa-, muu kapsa-, porgandi- ja söögipeedikasvatus.
Mõistagi peaksid toetuse saamise tingimused toetuse eesmärgi saavutamisele kaasa aitama. Palun
vaadake eelnõus ette nähtud toetuse tingimused uuesti üle, nii et need võimaldaksid toetada just
kõige rohkem kannatanud tegevusvaldkondi. Ühtlasi tuleb tagada, et eelnõu järgiks võrdse
kohtlemise põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 12).
Probleemid seakasvatussektori toetuse tingimustega
Eelnõu seletuskirja kohaselt on sealiha kokkuostuhind alates 2020. aasta juulist oluliselt alanenud,
mida on võimendanud sigade Aafrika katku levik Euroopa Liidu liikmesriikides. Sigade
kokkuostuhind oli 2020. aasta oktoobris 17% madalam kui aasta varem. Seakasvatajate
sissetulekud on vähenenud. 2020. aasta III kvartalis vähenesid sealiha kokkuostuhinna langemise
tõttu loomapidajate sissetulekud 2019. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2 miljonit eurot.
Seletuskirjas on öeldud, et 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega seakasvatusele
määratud rahast (kokku 3,3 mln eurot) ligi 2 miljonit eurot plaanitakse kasutada jõudluskontrolli
all olevate emiste arvu alusel antavate toetuste maksmiseks. Seejuures võetakse arvesse riigiabi
ajutist raamistikku ja vähese tähtsusega abi piirmäärasid. Ülejäänud raha (hinnanguliselt 1,2 mln
eurot) jaotatakse seakasvatajatele sigade arvu alusel, millest arvatakse välja kõik emised.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas 2020. aasta 1. detsembri
seisuga tõuraamatu või aretusregistri andmetel vähemalt üht emist ning kellele on
põllumajandusloomade aretuse seaduse § 5 alusel antud põllumajandusloomade aretuse
tegevusluba või kes on tegevusluba omava aretusühingu või aretusettevõtja liige. Kõikidest 2020.
aasta 30. septembril põllumajandusloomade registris registreeritud seakasvatajatest (v.a füüsilised
isikud) tegeles põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt sigade aretusega 23 seakasvatajat
(33% kõikidest seakasvatajatest ja 51% kõikidest emisekasvatajatest), neile kuulus 14 942 emist.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 4 sätestab, et toetust antakse taotlejale, kes pidas 2020. aasta 31. detsembri
seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 20 siga (v.a emised). Seletuskirja
kohaselt 2020. aasta 31. detsembri seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud sigade
(v.a emised) hulka loetakse kõik põllumajandusministri määruse alusel õigel ajal registreeritud
sead.
Kõigi 2020. aasta 30. septembri seisuga registris registreeritud seakasvatajate seas (välja arvatud
füüsilised isikud) oli 60 seakasvatajat (86% kõikidest seakasvatajatest), kellele kuulus kokku
295 786 siga (v.a emised). Eelnõu seletuskirja järgi on sigade hulgast välja arvatud aga kõik emised
(k.a jõudluskontrolli all mitteolevad emised, keda kasvatab 49% emisekasvatajaid), selleks et
vältida eelnõu § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud jõudluskontrolli all oleva emise kohta toetuse
topeltmaksmist.
Eelnõu seletuskirja andmetele toetudes võib kokkuvõtvalt öelda, et ligi 2 miljonit eurot toetusraha
plaanitakse jagada ainuüksi 33% seakasvatusettevõtete vahel ning riigiabi piirmäärade
koondsumma tõttu üle jääv 1,2 miljonit eurot toetusraha plaanitakse jagada kõigi teiste vähemalt
20 siga (v.a emised) kasvatavate seakasvatusettevõtete vahel, keda on 86% seakasvatajatest.
Selline märkimisväärselt erinev toetusraha jaotamine sektori sees (jõudluskontrolli all oleva sea
eest on plaanitud maksta toetust 221 eurot, muu sea eest ligi 5 eurot ja emise eest, kes ei ole
jõudluskontrolli all, toetust ei maksta) on eelnõus ja seletuskirjas põhjendamata. Erinev toetuste
3
suurus, mis on põhjendamata, võib seada ohtu sektorisisese ettevõtjate võrdse kohtlemise (PS § 12)
ja ausa konkurentsi (PS § 31 koosmõjus §-ga 12), moonutades turgu ja andes olulised eelised neile
seakasvatajatele, kes kasvatavad muu hulgas jõudluskontrolli all olevaid emiseid.
Eelnõu seletuskirjas pole põhjendatud, kuidas mõjutab seakasvatussektorit see, kui
jõudluskontrolli all olevaid emiseid kasvatavate ettevõtjate Covid-19 kahjud plaanitakse hüvitada
oluliselt suuremas ulatuses kui teiste sigu kasvatavate ettevõtjate kahjud. Samuti on põhjendamata
jäetud, miks on kehtestatud toetuste saamiseks tingimus, et toetatakse vaid aretusega tegelevaid
emisekasvatajaid ja teised emised on toetuse tingimustega sigade hulgast välistatud.
Kui toetuse ulatuse erinevused on seotud Covid-19 negatiivse mõjuga ja vajalikud selleks, et
saavutada mõnd legitiimset eesmärki, siis tuleks need eesmärgid ja põhjendused ka esitada.
Covid-19 negatiivse mõju leevendamise eesmärgid peavad olema kahju kannatanud ettevõtjatele
ühetaolised ja need ei saa täita suures osas vaid konkreetse sektorisisese huvigrupi huve.
Probleemid aiandussektori toetuse tingimustega
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et Covid-19 pandeemia põhjustatud HoReCa sektori ettevõtete
probleemide tõttu on aiandussektoris tekkinud suur hinnasurve. 2019. aastaga võrreldes langes
2020. aasta III kvartalis kartuli tootjahind 28%, köögiviljade tootjahind 6% ning puuviljade ja
marjade tootjahind 5%. Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on köögivilja-
ja kartulikasvatajate tulupuudujääk praeguste turuhindade juures umbes 500 000 eurot kuus.
Maasikakasvatajate toetusvajadus kokku ulatub hinnanguliselt umbes 1 miljoni euroni.2
Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul ulatub aiandustootjate ja
kartulikasvatusega tegelevate ettevõtete kahju olenevalt turuhinna muutumisest umbes 4 miljoni
euroni.
Aiandussektorile mõeldud toetused plaanitakse anda hektari kohta, kuid on arusaamatu, miks on
seatud kõigile sektori ettevõtjatele lisatingimuseks, et Covid-19 negatiivsete mõjude osaliseks
hüvitamiseks arvestatakse vaid neid hektareid, millele on PRIA-lt taotletud ühtset pindalatoetust
ja PRIA on toetuse taotluse rahuldanud 2020. aastal. Aiandussektori ettevõtjale ei ole ühtse
pindalatoetuse taotlemine kohustuslik, ometi võib olla tegemist teistega võrdselt kahju kannatanud
ettevõtjaga.
Kuigi riigil võib olla mugav lähtuda toetuse taotlejate puhul üksnes PRIA andmetest, tuleb
arvestada, et Covid-19 toetused on mõeldud ettevõtjatele, et täita mõnd õiguspärast eesmärki.
Riigil on tõenäoliselt ka muid andmebaase, mille põhjal teha kindlaks tootmiseks kasutatud
põldude ulatus. PRIA-lt toetuse taotlemise või taotlemata jätmise ajal ei saanud ettevõtjad ette
näha, et sellest sõltub hiljem kehtestatava määruse alusel Covid-19 negatiivsete mõjude
hüvitamine ja neid kahjusid ei hüvitata, kui sellist taotlust ei ole esitatud.3
Riik kontrollib aiandussektori ettevõtjaid mitmel moel, seejuures kontrollitakse ka neid
ettevõtjaid, kes ei taotle PRIA-lt ühtset pindalatoetust. Näiteks käib Põllumajandus- ja Toiduamet
kontrollimas taimekaitsevahendite kasutamist ka neil põldudel, millele ettevõtja ei ole ühtset
pindalatoetust taotlenud. Samuti käib Maksu- ja Tolliamet tööjõumaksude tasumise hindamiseks
põldudel, millele tootja ei ole ühtset pindalatoetust taotlenud. Seega on riigil olemas info, kus
asuvad ettevõtja tootmiseks kasutatavad põllud. Maa-ameti riiklikus maaregistris on näiteks hulk
2
Spetsialiseerunud maasikakasvatajate tulu langus ulatus kuni 83%-ni (Maksu- ja Tolliameti 09.10.2020 andmed).
3
RKPJK 22. detsembri 2020 otsus nr 5-20-6/11, p-d 18–21.
4
ruumiandmeid, mille alusel on võimalik suhteliselt täpselt määrata põldude asukoht, ulatus ja
tegelik olukord. Näiteks kõlvikute (sh haritava maa kõlviku) andmeid uuendatakse igal aastal.
Toetuse tingimuste sätestamine ministri määruse eelnõus
Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et põllumajandusvaldkondadele antava toetuse ühikumäärad otsustab
PRIA. Seejuures arvestatakse, kui palju on toetuse andmiseks eraldatud raha ja kuidas see jaotub
tegevusvaldkondade vahel, samuti nende valdkondade kõikide nõuetele vastavate
põllumajandusloomade või hektarite arvu.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk esitas riigieelarve seaduse menetlemisel arutelu
(vt Rahanduskomisjoni 17.11.2020 istungi protokoll, p 3) käigus rahanduskomisjoni ja
Maaeluministeeriumi koostöös valminud kavandi toetuste jaotamise kohta, mida arvestati
täielikult. Kavandiga tehti ettepanek määrata kogu 12-miljonilisest toetussummast suurim osa −
28% ehk 3 300 000 eurot − seakasvatusettevõtetele ja 18% summast ehk 2 200 000 eurot
aiandusettevõtetele. Seejuures ei ole põhjendatud, miks peaks toetama seakasvatajaid just
jõudluskontrolli all olevate emiste arvu alusel ja aiandussektorit 2020. aasta ühtse pindalatoetuste
taotlemise hektarite alusel.
Tuleb tähele panna, et 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduses (edaspidi lisaeelarve)
määras Riigikogu Maaeluministeeriumile lisakuludeks kokku 12 miljoni eurot. Lisaeelarve eelnõu
kolmanda lugemise muudatusettepanekus (mida võib põhimõtteliselt käsitleda ka eelnõu
seletuskirjana) on parlament pakkunud, kuidas riigieelarvest Maaeluministeeriumile eraldatav
raha jagada kahju kannatanud põllumajandussektorite vahel. Riigikogu seaduseks vormistamata
ettepanek on oma olemuselt siiski avalike vahendite jagamise kavand, mitte Riigikogu sõnaselge
suunis täitevvõimule. Riigikogu siduvad ja selged suunised tuleb esitada lisaeelarves, mitte selle
seletuskirjas või muudatusettepanekuna komisjoni protokollis. Selgeid suuniseid seaduse tekstis
ei ole.
Seega tuleb õigustloova aktiga ehk maaeluministri määrusega kehtestatavate toetuse tingimuste
väljatöötamisel lähtuda maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) eesmärkidest
(MPKS § 1 lg 1) ja põhiseaduse §-des 12 ja 31 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõttest,
mis tagaks ühtlasi sektorite sees ausa konkurentsi.
Toetuse saamise tingimuseks ei tohi seada vabatahtlikku käitumisvalikut, mille edaspidist mõju
polnud ettevõtjal võimalik varem kuidagi ette näha. Sellise tingimuse kehtestamine võib viia
põhjendamatu ebavõrdse kohtlemiseni, mis on põhiseaduse § 12 kohaselt keelatud. Palun
maaeluministri määruses sätestada toetuse tingimused, mis võimaldaksid kohelda avalikest
vahenditest toetuste jagamisel ettevõtteid võrdselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: PRIA
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]