dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 21. jaanuar 2021
Viit
18-2/201731/2100397
Registreeritud
21. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/201731
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Maaeluministeerium, 20.01.2021.asice280 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie: 08.01.2021 Õiguskantsleri Kantselei nr 18-22/201731/2100107 Meie: 20.01.2020 nr 1.4-4/52-1 Metsamaale põllu rajamine Austatud proua Madise Vastuseks Teie kirjale teatame, et Maaeluministeerium ei anna selgitusi ega tõlgendusi Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate õigusaktide sätete täpse sisu kohta. Samas on Teie kirjas toodud õigusaktide sätete sisu teada saamine äärmiselt oluline ka meile, kuna see annaks kindlust meie senisele arusaamale antud teemast – metsamaast, metsamaa kõlvikust, kuivendatud põllumajandusmaadelt metsa eemaldamisest, metsaseadusest tulenevate nõuete kohaldumisest jne. Juhime aga tähelepanu asjaolule, et maaparandusseaduse § 47 lg 6 kohaselt ei tohi kuivendusvõrgu maa-ala maakasutus kahjustada maa-alust torustikku (edaspidi drenaaž). Maaparandusseaduse § 51 lg 2 kohaselt võib maaparandussüsteemi maa-alal paikneva kinnisasja kasutusotstarvet muuta üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) loal. Maaparandussüsteemi maa-alal paikneva kinnisasja kasutusotstarbe muutmine maaparandusseaduse tähenduses on maatulundusmaal: haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks; metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks; haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse rajamine. Samuti ei tohi maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ § 18 kohaselt drenaažisüsteemi maa-alale ilma PTA nõusolekuta lasta kasvada ega istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühikese raieringiga madalmetsa. Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et kui endisel põllumajandusmaal kasvavad puittaimed, siis sellel maal on põllu taastamine võimalik juhul, kui see maa on kuivendatud põllumajandusmaa kasutamiseks rajatud kuivendussüsteemiga: drenaaži või tiheda kraavkuivendusvõrguga ning see maa on kantud maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi MSR). Sellisel maal paiknevad maaparandussüsteemi omanikud ei ole sageli täitnud maaparandusseadusest tulenevat hoiukohustust, kuid vaatamata sellele võib nende tegevus või tegevusetus tekitada kahju maaparandussüsteemi teistele omanikele, sest maaparandussüsteemid paiknevad üldjuhul mitme omaniku kinnisasjadel. Oleme seisukohal, et nendel maaparandussüsteemi omanikel on õigus, kas eemaldada puittaimed ilma raadamisõiguseta, kui maatükk on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 (metsaseadus § 4 lg 2 p 2), või taotleda metsaseaduse § 32 lg 2 p-st 4 tulenevat raadamisõigust ning vajadusel PTA-lt projekteerimistingimusi maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks. Raadamisõigus tugineb eespool nimetatud sätte alusel MSR-i sissekandel, maaparandussüsteemi ehitusprojektil või teostusjoonisel. Leiame, et olukord drenaažkuivendusega aladel on suhteliselt selge, sest need alad on valdavalt kantud MSR-i. Keerulisem on olukord endiste rohumaadega, kus asub kraavkuivendusvõrk – need alad ei pruugi olla MSR-i kantud ja nende kohta ei ole ka tavaliselt säilinud projektdokumentatsiooni või teostusjooniseid. Neid alasid on võimalik MSR-is arvele võtta, kuid küsitav on see põllukuivendusena ning nendel juhtudel peaks ka Keskkonnaamet olukorda hindama ja raadamisõigust kaaluma. Leiame, et kõlvikute jaotuse muutmisel tuleks teavitada ka PTA-d. Eespool kirjeldatud probleemi lahendab see, kui maaparandussüsteemi omanikud, kelle maal kasvavad puittaimed ja kes on otsustanud oma maad kasutada metsamaana, taotlevad PTA-lt maaparandusseaduse § 54 lg 2 alusel põllumajandusmaa kuivendamiseks rajatud maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist või taotlevad sellel maa-alal säilinud kraavide arvele võtmist metsakuivenduse maaparandussüsteemina. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Olev Krist, 625 6243, [email protected] 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel