Ülle Madise Teie: 08.01.2021
Õiguskantsleri Kantselei nr 18-22/201731/2100107
Meie: 20.01.2020 nr 1.4-4/52-1
Metsamaale põllu rajamine
Austatud proua Madise
Vastuseks Teie kirjale teatame, et Maaeluministeerium ei anna selgitusi ega tõlgendusi
Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate õigusaktide sätete täpse sisu kohta. Samas on Teie
kirjas toodud õigusaktide sätete sisu teada saamine äärmiselt oluline ka meile, kuna see annaks
kindlust meie senisele arusaamale antud teemast – metsamaast, metsamaa kõlvikust,
kuivendatud põllumajandusmaadelt metsa eemaldamisest, metsaseadusest tulenevate nõuete
kohaldumisest jne.
Juhime aga tähelepanu asjaolule, et maaparandusseaduse § 47 lg 6 kohaselt ei tohi
kuivendusvõrgu maa-ala maakasutus kahjustada maa-alust torustikku (edaspidi drenaaž).
Maaparandusseaduse § 51 lg 2 kohaselt võib maaparandussüsteemi maa-alal paikneva
kinnisasja kasutusotstarvet muuta üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) loal.
Maaparandussüsteemi maa-alal paikneva kinnisasja kasutusotstarbe muutmine
maaparandusseaduse tähenduses on maatulundusmaal: haritava maa või loodusliku rohumaa
muutmine metsamaaks; metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks;
haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse rajamine. Samuti ei tohi
maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ § 18
kohaselt drenaažisüsteemi maa-alale ilma PTA nõusolekuta lasta kasvada ega istutada
puittaimi, sealhulgas rajada lühikese raieringiga madalmetsa.
Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et kui endisel põllumajandusmaal kasvavad puittaimed,
siis sellel maal on põllu taastamine võimalik juhul, kui see maa on kuivendatud
põllumajandusmaa kasutamiseks rajatud kuivendussüsteemiga: drenaaži või tiheda
kraavkuivendusvõrguga ning see maa on kantud maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi
MSR).
Sellisel maal paiknevad maaparandussüsteemi omanikud ei ole sageli täitnud
maaparandusseadusest tulenevat hoiukohustust, kuid vaatamata sellele võib nende tegevus või
tegevusetus tekitada kahju maaparandussüsteemi teistele omanikele, sest
maaparandussüsteemid paiknevad üldjuhul mitme omaniku kinnisasjadel. Oleme seisukohal, et
nendel maaparandussüsteemi omanikel on õigus, kas eemaldada puittaimed ilma
raadamisõiguseta, kui maatükk on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed
kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude
keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
(metsaseadus § 4 lg 2 p 2), või taotleda metsaseaduse § 32 lg 2 p-st 4 tulenevat raadamisõigust
ning vajadusel PTA-lt projekteerimistingimusi maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks.
Raadamisõigus tugineb eespool nimetatud sätte alusel MSR-i sissekandel,
maaparandussüsteemi ehitusprojektil või teostusjoonisel.
Leiame, et olukord drenaažkuivendusega aladel on suhteliselt selge, sest need alad on valdavalt
kantud MSR-i. Keerulisem on olukord endiste rohumaadega, kus asub kraavkuivendusvõrk –
need alad ei pruugi olla MSR-i kantud ja nende kohta ei ole ka tavaliselt säilinud
projektdokumentatsiooni või teostusjooniseid. Neid alasid on võimalik MSR-is arvele võtta,
kuid küsitav on see põllukuivendusena ning nendel juhtudel peaks ka Keskkonnaamet olukorda
hindama ja raadamisõigust kaaluma. Leiame, et kõlvikute jaotuse muutmisel tuleks teavitada
ka PTA-d.
Eespool kirjeldatud probleemi lahendab see, kui maaparandussüsteemi omanikud, kelle maal
kasvavad puittaimed ja kes on otsustanud oma maad kasutada metsamaana, taotlevad PTA-lt
maaparandusseaduse § 54 lg 2 alusel põllumajandusmaa kuivendamiseks rajatud
maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist või taotlevad sellel maa-alal säilinud
kraavide arvele võtmist metsakuivenduse maaparandussüsteemina.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium
Olev Krist, 625 6243,
[email protected]
2 (2)