Estravel AS Teie 12.01.2021 nr
[email protected]
Meie 20.01.2021 nr 14-5/210090/2100381
Reisiteenuse hankelepingu muutmine
Austatud Liis Viilipus
Olete pöördunud reisiteenuse hankelepingu pikendamisest keeldumisega seoses seisukoha
saamiseks õiguskantsleri poole. Leiate, et Estravel AS on COVID-19 pandeemiast tingituna
sattunud hankelepingu täitmisel ebasoodsasse olukorda ning hankelepingu pikendamisest
keeldumisega on tekitatud ebakohane konkurentsieelis.
Riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 4 alusel on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta
uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud
asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa
50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
COVID-19 piirangutest tingituna on reisiteenuse korraldus olnud kahtlemata raskendatud ning
tegemist on ettenägematu asjaoluga, millega ei saanud riigihanke korraldamisel arvestada. Kas ja
kuidas mõjutaks hankelepingu üldist olemust esitatud ettepaneku alusel hankelepingu pikendamine
(muutmine), ei ole õiguskantsleril võimalik hinnata.
Samas tuleb arvestada, et kummagi lepingupoole jaoks ei ole RHS § 123 lg 1 p 4 tulenev alus
hankelepingu muutmiseks kohustuslik ning hankelepingu muutmise õiguspärasuse hindamisel peab
lähtuma ka muudest võimalikest kaalutlustest – hankija tegevuse läbipaistvus, isikute võrdne
kohtlemine ja konkurentsi soodustamine.
Hankelepingu muutmine võib kahjustada ausat konkurentsi ning rikkuda pakkujate võrdse
kohtlemise põhimõtet. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et ka pärast formaalse
hankemenetluse lõppemist, sh hankelepingu täitmisel, tuleb silmas pidada riigihanke
üldpõhimõtteid, eelkõige menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning
hankelepingute kontekstis alluvad eraõiguse normid enamikul juhtudel riigihankeõigusele (nt
kohtuasi C- 470/99 Universale - Bau AG, kohtuasi C-91/08 Wall AG, kohtuasi C-454/06 Pressetext
Nachrichtagentur). Sama seisukohta on ka Riigikohtu halduskolleegium enda kohtulahendites
kinnitanud.
RHS § 8 lg 2 kohaselt kohaldatakse hankelepingule võlaõigusseaduses (VÕS) ja teistes õigusaktides
asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 1 toimub lepingu muutmine
lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtte kohaselt eelkõige poolte kokkuleppel, kuigi
2
seaduses või lepingus võib sellest reeglist olla ette nähtud ka erandeid. Üheks seadusega kehtestatud
erandiks on lepinguliste kohustuste vahekorra oluline muutumine, millest tuleneb võimalus esitada
lepingu muutmise nõue. VÕS § 97 võimaldab lepinguliste kohustuste vahekorra olulise muutumise
korral lepingupoolel teatud tingimustel nõuda lepingu muutmist või kui see ei ole võimalik, siis
lepingust taganeda või leping üles öelda. VÕS § 97 sätestab eeldused, mille esinemisel kahjustatud
lepingupoolel selline õigus tekib.
Riigihanke üldpõhimõtetest tulenevalt saab lepinguvabaduse põhimõtte kasutamine
hankemenetluses olla vaid väga piiratud, sest võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest
tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu
täitmise lõpuni ning hankelepingu ese ja sõlmimise tingimused peavad olema selgelt määratletud
(kohtuasi C-340/02 Komisjon v Prantsuse Vabariik).
Õiguskantsler saab kontrollida õigustloova akti (seaduse, määruse) sätte vastavust põhiseadusega
või avalikke ülesandeid täitva asutuse või isiku tegevust. Õiguskantsleri pädevuses ei ole hanget
puudutava vaidluse lahendamine, mistõttu ei saa õiguskantsler avaldusaluses küsimuses kahjuks
palju aidata (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 1), kuid vajadusel saate pöörduda kohtu poole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Rait Sannik 693 8438
[email protected]