Margus Lepik Teie 17.12.2020 nr
MTÜ Eesti Triatloni Liit
[email protected] Meie 15.01.2021 nr 6-3/210086/2100279
Spordialaliidu toetuse saamiseks kehtestatud lävend
Austatud Margus Lepik
Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas kultuuriministri 21.12.2020 määruse nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 12 lõige 8 vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele ja
seadusele.
Leian, et vaidlustatud säte on põhiseadusega kooskõlas. Kultuuriministrile on seadusega antud
avar otsustusõigus, et seada toetuse andmisele objektiivseid tingimusi. Ministri määrusega
kehtestatud tingimused ei ole ilmselgelt põhjendamatud ega eira võrdse kohtlemise või
proportsionaalsuse põhimõtteid.
I. Vaidlustatud säte
§ 12. Spordialaliidu toetuste taotlejate hindamine
[…]
(8) Sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata toetust spordialaliidule, kellele eraldatavad
tegevustoetuse ja noortespordi toetuse summad jäävad alla 5000 euro või kes vastab vähemalt
ühele järgmistest tingimustest:
1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase
kinnitatud seisuga on väiksem kui 100;
2) spordialadel puuduvad käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud tähtpäeva seisuga
treenerikutsega treenerid.
II. Õiguskantsleri seisukoht
1. Määrus põhineb spordiseaduse § 9 lõikel 3. Sätte kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega riigieelarvest spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid. Ühtlasi määrab minister kindlaks sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse
määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra.
2
2. Leidsite, et seadus pole volitanud ministrit kehtestama toetuse saamiseks 5000 euro suurust
alampiiri. Ehkki volitusnormis ei ole sõnaselgelt öeldud, et minister võib toetuse saamise
tingimuseks seada summa alampiiri, on sellise piiri seadmine samuti tingimuse kehtestamine.
Alampiir on seotud punktisüsteemiga, mis tähendab, et spordialaliit peab summa alampiiri
ületamiseks täitma kindlad nõuded (kindel harrastajate arv, kutselised treenerid, sportlaste
tulemused tiitlivõistlustel). Kultuuriministeeriumi selgituste järgi tuleb 5000 euro piiri
saavutamiseks varasemate aastate põhjal olümpiaalade grupis spordialaliidul saada keskmiselt
vähemalt kaks punkti ja mitteolümpiaalade grupis kaheksa punkti. Määruse lisa järgi on võimalik
üks punkt saada siis, kui spordialal tegutseb vähemalt üks kutsega treener või kutsega treenerite
juhendamisel on vähemalt 100 harrastajat või viimase nelja aasta jooksul on sportlased saavutanud
tiitlivõistlustel vähemalt ühe korra koha 12 parema hulgas. Kogutud punktid teisendatakse rahaks.
Kui punkte koguneb nii vähe, et taotleja ei saavuta alampiiri, siis toetust ei maksta. Sisuliselt on
tegemist lävendiga, mille ületamise korral saab spordialaliit toetust. Minister võib kehtestada
tingimuste seas ka miinimumnõuded, millele alaliidu toetuse saajad peavad vastama.
3. Sporditoetusi maksab riik vabatahtlikult ning parlament võib jätta täidesaatvale riigivõimule
sellise toetuse tingimuste määramiseks küllaltki avara otsustusruumi. Kultuuriministri avarat
otsustusõigust pidas Riigikohus õigustatuks ka etendusasutuste nn koroonatoetuste tingimuste
kehtestamisel (vt PSJK 22.12.2020 otsus asjas nr 5-20-6/11, p 19). Avarast otsustusõigusest
olenemata tuleb toetuse tingimuste kehtestamisel arvestada ka võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse põhimõtetega.
4. Lävendi saavutamiseks tuleb täita objektiivsed tingimused, mis näitavad, et spordiala on
saavutanud ühiskonnas teatud kandepinna (harrastajate arv) ning ala harrastatakse teatud tasemel
(kutsega treenerite, sportlike saavutuste olemasolu). Igal spordialaliidul on võimalik pingutada, et
täita neid tingimusi, mis on vajalikud toetuse saamiseks vajaliku lävendi saavutamiseks. Kuivõrd
5000 euro suurune alampiir kehtib alates 2016. aasta lõpust (vt kultuuriministri 21. detsembri
2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud
vahendite jaotamise kord” muutmine) ning alampiiri tõstmine oli spordialaliitudega ka
kooskõlastatud, ei saa seda tingimust pidada ka ootamatuks või üllatuslikuks. Teie nimetatud
asjaoludel ei ole lävendi täitnud ja lävendit mittetäitnud alaliite koheldud ebavõrdselt.
5. Avaldasite kahtlust, kas vaidlustatud säte vastab proportsionaalsuse põhimõttele
(põhiseaduse § 11). Ka selles asjas tuleb arvestada, et riigil on vaba voli otsustada selle üle, kas ja
mis tingimustel ning kui palju toetusi maksta. Kuivõrd toetusi makstakse alaliitudele kindlatel
tingimustel (kindel arv harrastajaid, alal tegutseb teatud arv kvalifikatsiooniga treenereid või
sportlased on saavutanud tiitlivõistlustel väga häid tulemusi), on piirangu eesmärk toetada piisavalt
heal professionaalsel tasemel ning piisavalt elujõulist alaliitu. Riigil ei ole kohustust maksta seda
sporditoetust igale alaliidule. Tulenevalt avarast otsustusõigusest, võib riik otsustada, millist ala
millise toetusmeetmega toetada. Kui alaliit jääb sellest konkreetsest toetusest ilma, võib ta taotleda
teisi sporditoetusi. Kultuuriministri määruses on nimetatud sporditoetusi, mis võimaldavad rahalist
tuge anda ka väiksema populaarsusega spordialadel treenivatele andekatele ja edukatele
sportlastele. Alaliidul on võimalik pöörduda ka Kultuurkapitali poole nt projektipõhise toetuse või
spordivaldkonna aasta tegevustoetuse taotlemiseks. Eeltoodut arvestades ei ole põhjust pidada
lävendist tulenevat piirangut ebaproportsionaalseks.
6. Viitasite oma kirjas ka sellele, et määrus ei ole kooskõlas Riigikogu poolt 18.02.2015 vastu
võetud Eesti spordipoliitika põhialustega aastani 2030. See on strateegiline alusdokument, milles
on kirjeldatud poliitikavaldkonna pikaajalist üleriigilist eesmärki ja prioriteetseid arengusuundi.
Ei ole asjakohane hinnata konkreetse sporditoetuse tingimuste vastavust sellise üldistustasemega
3
arengudokumendile. Eesti spordipoliitika põhialustes seatud üldisi eesmärke peavad aitama
saavutada kõik spordivaldkonna meetmed kogumis, üks toetus eraldivõetuna ei pea vastama spordi
laiapõhjalise ja mitmekülgse toetamise tingimusele.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Külli Taro 693 8441
[email protected]
Liina Lust-Vedder 693 8404
[email protected]