Terje Kraanvelt
Kuusalu vallavanem Teie nr
Kuusalu Vallavalitsus
[email protected] Meie 12.01.2021 nr 7-5/201909/2100174
Distantsõpe koolis ning huvitegevuse piirangud
Lugupeetud Terje Kraanvelt
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole Kuusalu Keskkooli õpilase vanem, kes selgitas, et
valla kriisikomisjoni otsusega suunati kõik Kuusalu Keskkooli õpilased 19. novembrist kuni 2.
detsembrini 2020. a distantsõppele. Lapsevanema hinnangul rikuti nii ulatusliku distantsõppe
rakendamisega õpilaste õigusi, eriti algklasside laste õigusi. Lisaks oli peatatud laste huvitegevus
kõigis valla huviharidust/huvitegevust pakkuvates asutustes. Avaldaja pidas nii ulatuslikke
piiranguid põhjendamatuks.
Distantsõpe Kuusalu Keskkoolis
Leian, et otsus rakendada kogu koolis möödunud aasta 19. novembrist 2. detsembrini distantsõpet
oli mõistetav. Paraku ei olnud Teil pädevust ega volitust sellist otsust teha. Seega oli otsus tühine.
Distantsõppele ülemineku otsuse võib teha kooli direktor, kui distantsõppe rakendamine on
tervisekaitse meetmena kooli kodukorras ette nähtud.
Selgitasite vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et 19. novembril tuvastati Kuusalu Keskkooli
õpetajate seas kaks Covid-19-sse nakatunut ja viis nakatunut õpilaste seas. 20.11.2020 tuvastati
veel üks Covid-19-sse nakatunud õpetaja. Lähikontaktsete tuvastamisel selgus, et
eneseisolatsiooni peab jääma 33 kooli töötajat (sh 30 pedagoogi). Kuusalu Keskkoolis töötab 64
õpetajat.
Kirjutasite, et Kuusalu keskkooli direktori, Kuusalu vallavalitsuse kriisikomisjoni ja Terviseameti
vahel peetud läbirääkimiste tulemusena jõuti 19. novembril seisukohale, et Covid-19 viiruse
laiaulatusliku leviku vältimiseks Kuusalu Keskkoolis on otstarbekas rakendada distantsõpet.
Kuusalu Keskkooli direktor Kristi Tarik olevat olnud pidevalt ühenduses Terviseameti
ametnikuga, kes soovitas telefonitsi, et distantsõpet kasutataks ennetava meetmena. Terviseamet
esitas 19. novembril samasuguse soovituse ka kirjalikult.
Selgitasite, et distantsõppe rakendamise õiguse annab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)
§ 24 lõige 5, mille kohaselt on juhendatud õpe kooli määratud viisil toimuv õpe, mida võib
korraldada e-õppena. Lisaks tõdesite, et riiklik õppekava annab võimaluse korraldada õpet
virtuaalses õppekeskkonnas.
2
Selgitasite, et tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lõike 1 punktile 3,
mille järgi korraldab vallavalitsus kohaliku elu küsimusi. Seetõttu andsite 19. novembril käskkirja
nr 2-5/30. Selle käskkirja kohaselt oli Kuusalu Keskkool 19.−20. novembril distantsõppel,
seejuures võeti aluseks KOKS § 50 lõike 1 punkt 3 ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(NETS) § 24. Andsite uue käskkirja 20. novembril 2020 (nr 2-5/31), mille kohaselt pidi Kuusalu
Keskkoolis toimuma distantsõpe alates 19. novembrist kuni 2. detsembrini 2020. Terviseameti 20.
novembri kirjast selgub, et amet oli pikendanud õpetajate eneseisolatsiooni aega kuni
2. detsembrini.
Teie selgitustest võib järeldada, et kogu kooli distantsõppele saatmise põhjus oli vajadus kaitsta
õpilaste ja kooli töötajate tervist suure hulga õpetajate ja õpilaste haigestumise tõttu.
Arvestades Teie kirjas toodud viiruse leviku ulatust koolis ning Terviseameti soovitusi, võib
pidada distantsõppe rakendamise otsust mõistetavaks. Paraku ei ole Teie pädevuses (avalike
ülesannete maht, mille täitmine on teatud organile antud) teha otsust Kuusalu Keskkoolis
distantsõppe rakendamise kohta.
Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks
epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (NETS § 28 lg 1). Terviseamet või
Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada NETS-s ette nähtud meetmeid, näiteks
kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust (NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3).
Terviseamet ega Vabariigi Valitsus ei saa aga teha NETS alusel otsust viia kool (osalisele)
distantsõppele.
Üldhariduskoolide tegevuse alused, sh õppe korraldamise nõuded tulenevad põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe ning distantsõpe
(e-õpe) on PGS kohaselt üks lubatud juhendatud õppe viis (PGS § 24 lg 5). Seega on distantsõppe
rakendamine tavapärase kontaktõppe asemel kooli õppekorralduslik meede. Kooli juhib direktor
ja annab oma pädevuse piires käskkirju (PGS § 71 lg-d 1, 2 ja 3). Niisiis oleks pidanud kooli
direktor otsustama, kas rakendada e-õpet või kombineerida korraga mitut õppeviisi.
Direktoril peab distantsõppe rakendamise otsuse vastuvõtmiseks olema seadusest või määrusest
tulenev õigus. Seda õigust ei anna PGS § 24 lõige 5, mis üksnes loetleb lubatud õppeviisid.
Seaduse järgi tagab kool õpilase koolis olemise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning
tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise
kaitseks ning vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning
selle korraldab direktor kodukorras sätestatu kohaselt (PGS § 44 lg-d 2, 3). Kuusalu Keskkooli
kodulehel avaldatud kodukorras pole sätteid, mis lubaksid rakendada tervise kaitseks viiruse
levikut takistava ennetusmeetmena distantsõpet. Kool võiks mõelda vastava regulatsiooni
lisamisele ja mitte üksnes praegu leviva koroonaviiruse tõttu.
Eelnev tähendab, et kooli pidaja ei saa võtta endale seadusega kooli direktorile antud pädevust
KOKS § 30 lõike 1 punkti 3 (valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi,
mis ei kuulu volikogu pädevusse) alusel, sest Riigikogu on õppekorralduslike küsimuste
lahendamise näinud ette PGS-s.
Samuti ei saanud Te rakendada koolis distantsõpet KOKS § 50 lõike 1 punktile 3 tuginedes
(vallavanem või linnapea annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta
ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju).
Õpilased ei ole valla asutuse töötajad. Õpilased on haldusvälised isikud ja neid ei seo vahetult
3
vallavalitsuse korraldused, mis antakse oma töötajatele töö- või teenistussuhtes. Samal põhjusel ei
saa vallavalitsus otsustada õpilaste distantsõppe rakendamist ka NETS § 24 alusel (tööandja
kohustused nakkushaiguste tõrjel). Kui haldusakti on andnud organ, kellel pole selleks pädevust,
on tegu tühise aktiga (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3). Tühine haldusakt on kehtetu algusest
peale.
Pole välistatud, et vald annab siduvaid käitumisjuhiseid Kuusalu Keskkoolile (selle direktorile),
mis on valla asutus. Kuna distantsõppele suunamise otsuse õiguspärasuse eest vastutab
lõppkokkuvõttes kool, peab kool saama vajaduse korral valla antud korraldusest ka kõrvale
kalduda. Praeguses asjas pole kool aga distantsõppe otsust ise teinud ja on õpilaste suhtes
rakendanud vallavalitsuse otsust suunata õpilased distantsõppele.
Laste ja noorte huvihariduse ja -tegevuse piirangud
Leian, et Teie 19. novembril 2020. a tehtud otsus sulgeda ajutiselt laste ja noorte huviharidust ja
huvitegevust pakkuvad asutused oli mõistetav, kuid distantsõppe üle saab otsustada huviharidust
või huvitegevust pakkuv asutus ise, lähtuvalt konkreetse huvitegevuse õppekavast ja/või
iseloomust. Distantsõppe otsust ei saa teha vallavalitsus.
Teie 19.11.2020 käskkirjast nr 30 tulenes, et 19.11.–02.12.2020 toimus õppetöö Hugo Leppnurme
Kuusalu Kunstide Koolis distantsõppel, Kuusalu Spordikeskus oli suletud ja huvitegevust seal ei
toimunud, peatatud oli huvitegevus Kuusalu Keskkoolis, Kolga Koolis ja Vihasoo
Lasteaed-Algkoolis, Kuusalu Noortekeskuse avatud osa oli suletud ning selle tegevust korraldati
distantsilt. Nagu öeldud, tuginesite käskkirja andmisel KOKS § 50 lõike 1 punktile 3 ja
NETS §-le 24. Niisiis, osa huvitegevust pakkuvaid asutusi oli suletud, osas toimus tegevus
distantsõppe vormis.
Selgitasite õiguskantslerile, et laste ja noorte huvitegevuse ja huvihariduse piirangute kehtestamise
vajadus tulenes eelkõige Kuusalu Keskkoolis koroonaviirusega nakatunute ja lähikontaktsete
hulgast. Kuusalu Spordikeskus on Kuusalu Keskkooli osa ning selle sulgemise vajaduse tingis
kooli töötajate haigestumine ja väga suur lähikontaktsete hulk. Märkisite ka, et Terviseameti
19.11.2020 info kohaselt oli 10−19-aastaste koroonaviirusega nakatumine oluliselt suurenenud,
mistõttu palus Terviseamet kriitiliselt üle vaadata kõigi Eesti noortekeskuste ja huviringide
tegevuse.
Kuigi on mõistetav, et koroonaviiruse leviku piiramiseks oli vaja huviharidust ja huvitegevust
piirata, ei saanud Te otsuse tegemisel tugineda KOKS § 50 lõike 1 punktile 3 ja NETS §-le 24. Nii
nagu üldhariduskooli õpilased on ka huvihariduses ja huvitegevuses osalevad lapsed ja noored
haldusvälised isikud. Õppuri/noore suhted huvikooli või huvitegevust pakkuva
asutusega/noortekeskusega põhinevad suulisel või kirjalikul lepingul (eraõiguslik suhe), hoolimata
sellest, et huvikool või huvitegevust pakkuv asutus/noortekeskus on valla asutus. Seega saab
piirangute lubatavust ja põhjendatust õppuri/noore ja valla vahelises suhtes (võimalik lepingu
rikkumine) hinnata võlaõiguse normidest lähtuvalt.
Sarnaselt üldhariduskooliga võib Terviseamet või Vabariigi Valitsus vastavalt olukorrale
rakendada NETS-s ette nähtud meetmeid huvikooli või huvitegevust pakkuva
asutuse/noortekeskuse suhtes, näiteks need asutused ajutiselt sulgeda või piirata neis
liikumisvabadust (NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3). Pole teada, et sellist otsust oleks tehtud. Huvikooli,
huvitegevust pakkuva asutuse (v.a (üldharidus)kooli) ja noortekeskuse ajutine sulgemine oleks
olnud võimalik ka NETS § 28 lõike 4 alusel, mille järgi võib lasteasutuse (lastekaitseseaduse
4
järgi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik
või füüsiline isik, kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab lastele sotsiaal-, haridus- või
statsionaarseid tervishoiuteenuseid) ja sotsiaalteenuseid osutava asutuse pidaja ajutiselt sulgeda
enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Ka selle sätte alusel pole vald
teadaolevalt otsust teinud.
Huviharidusstandardi § 4 lõike 2 kohaselt kasutatakse huvikooli õppekorralduses mitmeid
õppevorme ja -meetodeid, näiteks õppetunnid, treeningud, esinemised, näitused, võistlused,
matkad, laagrid jne. Seega pole põhimõtteliselt välistatud huvihariduse omandamine ka
distantsõppe vormis. Kas konkreetsel juhul on õppekavajärgne tegevus distantsõppe vormis
võimalik, saab otsustada huvikool ise (direktor või õppenõukogu, huvikooli seaduse § 14 lg 1, lg 4;
§ 16 lg 1 ja lg 3). Huvikooli pidajal pole volitust otsustada huvikooli õppekorralduse ja
õppetegevuse sisuliste küsimuste üle.
Kuusalu Noortekeskuse põhimääruse § 3 lõike 1 järgi juhib ja korraldab noortekeskuse tegevust
noorsootöö koordinaator. Kuigi seadused (mh noorsootöö seadus) ega põhimäärus ei sätesta, kes
täpsemalt noortekeskuses tegevust planeerib ja ellu viib, peaks ka noortekeskuse distantsõppe
kohta tegema otsuse noortekeskus ise, mitte vallavanem.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: avaldaja
Kuusalu Keskkool
Haridus- ja Teadusministeerium
Riigikogu kultuurikomisjon
Terviseamet
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]