dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium_päring

Õiguskantsleri Kantselei · 8. jaanuar 2021
Viit
18-2/201731/2100107
Registreeritud
8. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, post
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/201731
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎18-22017312100107 08.01.2021 Väljaminev kiri.bdoc386 KB

Sisu (failidest)

Rain Epler Teie nr Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 08.01.2021 nr 18-2/201731/2100107 Arvo Aller Maaeluministeerium [email protected] Metsamaale põllu rajamine Austatud ministrid Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu käigus küsis Riigikogu liige metsamaana vormistatud ja võsastunud maale ehitamise ning põllu rajamise piirangute kohta. Õiguskantsler on 03.12.2019 kirjas keskkonnaministrile juhtinud tähelepanu sellele, et metsamaa kõlviku määramise alused on ebaselged. Ei ole arusaadav, millal hakatakse võsastunud haritava maa, loodusliku rohumaa või muu maa kõlvikut näitama metsamaa kõlvikuna: kas näiteks siis, kui puittaimestik vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 toodud parameetritele või keskkonnaministri määruse § 29 lõikes 2 punktis 1 toodud parameetritele. Seetõttu on teadmata, millal peab inimene hakkama arvestama metsaseaduses kehtestatud piirangutega, kui ta soovib näiteks võsastunud haritava maa uuesti põlluna kasutusele võtta, või millisel juhul tuleb arvestada varasemast erineva ehituskeeluvööndiga. Selleks, et saaksime Riigikogu liikme küsimusele vastata, selgitage palun: 1) Kas isik saab soovi korral metsamaa asemele rajada põllumaa? Kui ei saa, siis palun põhjendage. 2) Milliseid õigusliku tähendusega toiminguid on maaomanikul vaja teha, et võsastumise tõttu metsamaaks loetud maast saaks uuesti seaduslikult põllumaa? 3) Kas seejuures on oluline maa varasem kasutusotstarve? Näiteks, kui metsastunud ala kasutati aastaid tagasi haritava maana või loodusliku rohumaana, siis kas sellisele alale põllu või heinamaa rajamist peetakse varasema olukorra taastamiseks? Või käsitletakse metsaga kaetud ala edaspidi tingimusteta metsamaana ning selle ala põlluna kasutamiseks on vaja taotleda metsa raadamise luba? 2 4) Kas metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumendiks võib olla näiteks dokumentaalne tõend (vana kaart), millest nähtub, et kõnealusel alal on varem olnud põllumaa või heinamaa? 5) Millistele parameetritele tuginetakse, kui endisele põllumaale või heinamaale märgitakse metsamaa kõlvik? 6) Kuidas (millises vormis) määratakse katastriüksuste kõlvikud, kui kõlvikute märkimisega kaasnevad omandipiirangud? See puudutab olukordi, kui näiteks haritava maa, loodusliku rohumaa, õuemaa või muu maa kõlvikust saab metsamaa kõlvik või elamumaale märgitakse metsamaa kõlvik, mis võib kaasa tuua senise maakasutuse piiranguid (nt ehituskeeluvööndi suurenemise, metsamaa säilitamise kohustuse vms). Võimaluse korral vastake palun hiljemalt 22. jaanuariks 2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel