Kaitsevägi
Kaitseliit
13.01.2017 nr 12-1/17/175
Põlva valla üldplaneering
Põlva Vallavalitsus on 12.01.2017 kirjaga esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks
Põlva valla üldplaneeringu.
Põlva valla üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda aadressil:
https://www.dropbox.com/sh/8ranv55z6r22cpj/AAD4RUPP90VUTSr_HFcYQQ8da?dl=0
Palume teie arvamust Põlva valla üldplaneeringu kohta 3. veebruariks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kusti Salm
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
Lisa: Põlva valla üldplaneeringu seletuskiri
Põlva valla üldplaneeringu KSH aruanne
Koopia: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Tuuli Vors 717 0165
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Põlva Vallavalitsus
OÜ Pärnu Instituut
PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+
Eelnõu 14. detsember 2016
Põlva
2015-2016
Põlva valla üldplaneering 2029+
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
1. Planeeringu lähtesisukohad..............................................................................................................4
1.1. Visioon ja arengumudel............................................................................................................4
1.2. Planeeringu ülesanne ja eesmärk..............................................................................................5
2. Planeeringulahendus.........................................................................................................................7
2.1. Üldised asustust suunavad tingimused.....................................................................................7
2.1.1. Asustuse paiknemine ja seda kujundavad tegurid.............................................................8
2.1.2. Tihe- ja hajaasustuse määramine.......................................................................................8
2.1.3. Veekogude ehituskeeluvöönd ja vesiehitised....................................................................9
2.1.4. Väärtuslik põllumajandusmaa, metsamajandusmaa........................................................10
2.1.5. Rohevõrgustik.................................................................................................................11
2.1.6. Riigikaitse.......................................................................................................................12
2.2. Ruumikasutuse reserveerimine...............................................................................................12
2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus..................................................................................14
2.4. Ruumikasutus asustusüksuste kaupa......................................................................................15
2.4.1. Põlva linn........................................................................................................................15
2.4.2. Himmaste........................................................................................................................20
2.4.3. Mammaste.......................................................................................................................21
2.4.4. Peri..................................................................................................................................23
2.4.5. Rosma..............................................................................................................................24
2.4.6. Hajaasustusega külad......................................................................................................25
2.5. Ehitustingimused....................................................................................................................26
2.5.1. Tiheasustusala ehitustingimused.....................................................................................27
2.5.2. Hajaasustusala ehitustingimused.....................................................................................36
2.5.3. Väärtuslikud alad ja objektid..........................................................................................37
2.5.4. Maastikuhoid...................................................................................................................39
2.5.5. Teed, raudtee ja parkimine..............................................................................................39
2.5.6. Tehniline taristu...............................................................................................................41
3. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise kokkuvõte ja planeeringu elluviimine........................42
4. Joonised
Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa) M1:15 000
Põlva valla üldplaneering (valla lõunaosa) M1:15 000
Põlva valla üldplaneering tiheasustusalad M1:5 000
Tehnovõrkude ja teede skeem
5. Lisad
Lisa 1. Mõisted
Lisa 2. Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (aruande eelnõu)
Lisa 3. Kehtivad kitsendused
2
Põlva valla üldplaneering 2029+
Sissejuhatus
Käesolev Põlva valla üldplaneering on algatatud Põlva Vallavolikogu 05.05.2014 otsusega
nr 1-3/21. Üldplaneeringuga koos algatati planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Põlva Vallavolikogu kinnitas planeeringule lähtesisukohad 08.10.2014 otsusega nr 1-3/34.
Põlva linna ja Põlva valla üldplaneeringu kehtestamisest (vastavalt kehtestatud Põlva Linnavolikogu
07.06.2002. a määrusega nr 22 ja Põlva Vallavolikogu 28.08.2008. a määrusega nr 96) möödunud
aja jooksul on mitmed planeeritavad tegevused ellu viidud, paljud tegevused ootavad elluviimist
ning mõned detailplaneeringu kohaselt kavandatud tegevused tõenäoliselt ka ümberhindamist.
Omavalitsusüksuste ühinemine eeldab ühise üldplaneeringu koostamist. Uue üldplaneeringu
koostamine on Põlva vallale vajalik, sest Põlva linna üldplaneering kehtib 2015. aasta lõpuni. Enne
ühinemist valla kohta koostatud üldplaneering kehtib 2020. aastani, mistõttu on vallaosa
üldplaneeringuid muudetud üksnes vajadusel lähtudes käesoleva üldplaneeringu ruumilisest
visioonist ja arengusuundadest.
Üldplaneeringuga kavandatakse Põlva valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused ajalises perspektiivis kuni 2029 aastani. Ajaline ulatus on valitud seotult Põlva valla
arengukavaga.
Üldplaneeringu lisades olevad materjalid aitavad täiendada üldplaneeringu sisu (nt esitatud on
mõisted, kehtivad kitsendused, jmt).
3
Põlva valla üldplaneering 2029+
1. Planeeringu lähtesisukohad
Käesoleva planeeringu koostamisel on arvesse võetud asjakohaseid Põlva valla ruumilist arengut
mõjutavaid dokumente. Seosed olulisemate arengukavadega on kirjeldatud keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruandes.
Lähtudes planeeringuliikide omavahelisest hierarhilisest suhtest, ei kajasta käesolev üldplaneering
seoseid üleriigilise planeeringuga. Üleriigilise planeeringu asjakohased tingimused on eelduslikult
arvesse võetud maakonnaplaneeringu koostamisel.
Strateegilistest dokumentidest on otsesema mõjuga Põlva maakonnaplaneering, mille koostamine
on langenud käesoleva üldplaneeringu koostamisega ajaliselt kokku.
Kohakeskselt on olulisemad Põlva valla arengukavad ja käesolevale planeeringule koostatud
lähteseisukohad. Arvesse on võetud kehtivad detailplaneeringud.
Üldplaneering ei näe ette detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringud, mis ei ole
veel kehtestamiseni jõudnud, tuleb üldplaneeringu kehtestamise järgselt üle vaadata. Vajadusel peab
nende planeeringute põhilahendust korrigeerima, et tagada vastavus üldplaneeringuga.
1.1. Visioon ja arengumudel
Põlva valla ühtsed arenguprioriteedid on seatud arengukavaga kuni 2029. aastani (kinnitatud Põlva
Vallavolikogu 08.10.2014 määrusega nr 1-2/40). Arengukavas on arengu visioon 2029 sõnastatud
järgmiselt.
Põlva vallas on toimiv haldusruum, valitsemisteenus on avatud, kvaliteetne ning kättesaadav. Põlva
vald on turvaline, mainekas ja väärtustatud loodus- ja elukeskkonnaga elamispiirkond. Piirkonnas
on säilinud kaunis looduskeskkond kaitsealadega ning arenenud säästev majandus. Kõik valla teed
ja tänavad on hooldatud aastaringselt. Tagatud on kvaliteetne alus- ja üldharidus ning teenuse
optimaalne võrgustik. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Põlva on tunnustatud
aktiivse puhkuse piirkonnana. Väljaarendatud on ettevõtlust toetav taristu ja areneb mitmekesine
ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Elanikkonnale on tagatud kohapeal
kättesaadavad kvaliteetsed sotsiaalteenused ja arstiabi.
Ruumilise planeerimise kontekstis on aktuaalsed järgmised strateegilised eesmärgid.
Strateegiline üldeesmärk: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elukeskkonna loomine, mis
tugevdaks valla positsiooni ja atraktiivsust investeerijatele ning väärtustaks kohalikku inimressurssi.
Strateegilised põhieesmärgid, mis aitavad üldeesmärki saavutada:
● Konkurentsivõimeline majandus erinevates valdkondades ja tasanditel: nii rahvusvaheliselt,
kui ka siseriiklikult.
● Loodus- ja elukeskkond on puhas ning energia- ja keskkonnasäästlik.
● Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav.
● Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja
liikumisvõimalused.
● Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu, tööjõuressursi ümberkoolitamine ning tervislike
4
Põlva valla üldplaneering 2029+
eluviiside harrastamine.
Võtmevaldkondade strateegilised eesmärgid.
● Looduskeskkond – säästlik kasutamine ja keskkonnahoid;
● Elukeskkond – kvaliteetse, säästva arengu põhimõtteid arvestav taristu arendamine ja
kaasajastamine. Sealhulgas energiasäästliku tänavavalgustuse, kergliikluse, energiatõhusa
soojamajanduse arendamine. Atraktiivse energia- ja keskkonnasäästliku elamupiirkonna
väljaarendamine sisserände soodustamiseks.
● Haridus – kõikide haridustasemete kättesaamise võimaldamine, kvaliteetne haridus
kaasaegses õpi- ja mängukeskkonnas.
● Sotsiaalne keskkond – elanikele teenuste kättesaadavuse tagamine, võimaluste loomine
toimetulekuks ja aktiivseks eluks. Laialdane ennetustöö erinevate riskigruppidega.
● Korrakaitse – elanikele turvalise elukeskkonna tagamine.
● Ettevõtluskeskkond – investoritele ja ettevõtjatele atraktiivse keskkonna loomine.
Õppimisvõimelise ja tervislikke eluviise harrastava tööjõuressurssi olemasolu. Baltikumi
energiakompetentsikeskuse rajamine.
● Turism – valla tuntuse kindlustamine kõrge külastatavusega turismipiirkonnana.
Kvaliteetsete tugiteenuste tagamine.
● Kultuurikeskkond – kultuuri- ja spordielu traditsiooniderikka, aktiivse ja mitmekesisena
hoidmine. Kultuuri- ja spordielu laia kandepinna kindlustamine valla elanike seas.
● Tervislik vaba aja veetmine – elanikele võimaluste loomine avaliku kasutusega
liikumisalade ja –paikade, sh tervisespordikeskuste ning puhke- ja mänguväljakute
arendamise, matka- ja suusaradade laiendamise ja muu taolisega.
1.2. Planeeringu ülesanne ja eesmärk
Põlva Vallavolikogu 08.10.2014 otsusega nr 1-3/34 on kinnitanud üldplaneeringule lähtesisukohad.
Vastavalt lähteseisukohtadele tulenevad ülesanded planeeringule kehtivast planeerimisseadusest ja
planeeringu eesmärgid on järgmised:
● Põlva valla ruumilise arengu põhimõtete edasine kujundamine;
● Maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarvete ning
hoonestuse kõrguslike- ja kauguslike piirangute määramine;
● Valla arenguks oluliste sotsiaalobjektide ja üldkasutatavate maade asukoha määramine;
● Asustuse ja ettevõtluse arengu suunamine;
● Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine;
● Miljööväärtuslike hoonestusalade ja maastike kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;
● Põhiliste teede ja tehnorajatiste asukoha määramine;
● Puhke- ja virgestusalade määramine;
● Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine;
● Ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Üldplaneeringu kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Põlva valla erinevaid eluvaldkondi kajastav
digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside
säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks.
5
Põlva valla üldplaneering 2029+
Lähteseisukohtade kohaselt muudetakse kehtivaid Põlva vallaosa üldplaneeringuid üksnes juhul kui
selline vajadus tuleneb valla uue üldplaneeringu ruumilisest visioonist ja arengusuundadest.
Põlva valla üldplaneeringu koostamine jäi ajavahemikku, mil jõudis lõpuni planeerimisseaduse ja
ehitusseaduse kodifitseerimine ning jõustati planeerimisseaduse uus redaktsioon ja ehitusseadustik.
Lähtudes viimasest on hinnatud üldplaneeringu lähteseisukohti, et vältida õiguslike vastuolude
tekkimisi.
Planeeringu koostamisel analüüsiti alusmaterjali olemasolevate asjakohaste dokumentide põhjal, s.h
analüüsiti olemasolevat maakasutust, transpordiühendusi, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist
keskkonda, samuti suurõnnetuse ohuga ettevõtetega seonduvat. Analüüsi tulemusel koostati
kaardimaterjal.
● Olemasolev maakasutus seisuga märts 2015.
● Väärtused maastikus.
● Looduskeskkond.
● Planeeringud.
● Maaomand seisuga märts 2015.
Põlva valla sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüs ja teised vajalikud analüüsid viidi läbi
võimalikult suurel määral olemasolevaid andmeallikaid ja kohapealseid teadmisi kasutades.
Planeeringu koostamisse kaasati külavanemad, et selgitada kohalikke vajadusi, huvisid ja seatavate
tingimuste iseloomu. Külavanematega suhtlemisel kasutati küsimustikku, mida paluti levitada ka
elanike seas. Kuigi tagasiside ei olnud kõige aktiivsem oli võimalik teha järeldusi konkreetsete
piirkondade arengusuundade kujundamiseks.
6
Põlva valla üldplaneering 2029+
2. Planeeringulahendus
Käesolevas peatükis on käsitletud Põlva valla ruumikasutamise üldisi tingimusi ning planeeritud
aladele laienevaid ehitustingimusi.
2.1. Üldised asustust suunavad tingimused
Põlva valla asustuse kujunemist tulevikus suunavad nii strateegilised dokumendid kui ka
olemasolevad asustuse arengueeldused. Asustuse suunamisel on oluline taristu olemasolu, mis
võimaldab kasutusele võtta arendatavaid alasid väiksema ressursi kuluga. Üldplaneeringus on
määratletud ehitusalad, arvestades avalikke ja üldisi huvisid ning lähtuvalt Põlva valla
demograafilisest arengust. Arvesse on võetud toimepiirkondi ja teeninduskeskusi.
Üldised huvid ja eesmärgid.
● Hoida väljakujunenud asutusstruktuuri ja parendada elamisvõimalusi. Hoida asustusalade
kompaktsust (arendamine peab toimuma eelkõige sisestruktuuri tihendamise, kasutusest
väljalangenud maade kasutuselevõtu, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi
tõstmise kaudu). Väärtustada väljakujunenud linna- ja külamiljööd, kohavaimu ning
ajaloolist pärandit, samuti piirkondadele omaseid maastikulisi ja ruumilisi eripärasid.
Säilitada kultuurmaastikke, s.h olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Väärtustada ja
säilitada hajaasustuses ökosüsteemi terviklikkust. Hoida ja parandada on rohevõrgustiku
sidusust linnaruumis, väärtustades linnaloodust, arenda sealjuures inimesele suunatud
puhkeotstarbelisi liikumisvõimalusi. Eelistada tervislikku ja turvalist elukeskkonda, samuti
tervislikke eluviise soosivaid ruumilisi lahendusi. Eelistada ettevõtlusvõimalusi avardavaid
ruumilisi lahendusi.
● Tagada arendusaladele hea juurdepääsetavus. Arendamine peab toimuma võimalikult
terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Mistahes uute
elamupiirkondade rajamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanike vajadusi, sotsiaalset
infrastruktuuri, ühistranspordi võimalusi, avaliku ruumi ja kohaliku keskuse arengut. Taristu
planeerimisel tuleb arvestada asustustüübi eripäraga ning võimalikult kulutõhusate reovee ja
jäätmete äraandmise võimaluste loomisega;
● Tuleb väärtustada ja avada veekogude-äärsed alad. Suurendada tuleb veekogude
kasutamisvõimalusi, arvestada väljakujunenud eripäradega ja looduslike tingimustega.
Veekogu-äärse ala arendamisel tuleb eelistada avalikku ruumi ja ühiskondlike ehitisi piiratud
juurdepääsuga eraomandile;
● Tõsta tuleb avaliku ruumi mitmekesisust, kvaliteeti ja sidusust. Ette tuleb näha kaasava
elukeskkonna põhimõtete rakendamine. Eelisarendada tuleb kergliiklust ja ühistransporti.
Tuleb tagada erinevas vanuses elanikele teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus -
tiheasulates võimalikult kodulähedases piirkonnas, hajaasustuses parimal võimalikul viisil;
● Avalik teedevõrk tuleb arendada jalakäija- ja kergliiklussõbralikuks. Kujundada tuleb
loomulikke liikumissuundi arvestav, sidus, konflikti- ja katkestuskohti vältiv, esteetiliselt
nauditav ja ohutu kergliiklusruum. Kergliiklusruum tuleb võimalikult hästi siduda elu-, töö-
ja puhkekohtadega, samuti vaatamisväärsustega, veekogudega ning üleriigilise integreeritud
ühistranspordisüsteemiga;
● Uute ehitiste püstitamisel tuleb tagada võimalikult kõrge arhitektuuriline ja ehituslik
kvaliteet. Eelistada elamutüüpide mitmekesisust ja energia ning ressursitõhusaid ruumilisi
lahendusi. Eelistada tuleb olemasolevat keskkonda väärtustavaid ja tulevikusuundumusi
arvestavaid ning ruumiliselt mitmekesiseid terviklikke planeeringulisi ja arhitektuurseid
7
Põlva valla üldplaneering 2029+
lahendusi.
2.1.1. Asustuse paiknemine ja seda kujundavad tegurid
Põlva valla asustusest enamus paikneb Põlva linnas. Kuigi elanikkond piirkonnas kahaneb on
elanike hulk samas piisav jätkusuutlikuks teenuste pakkumiseks.
Tiheasustusalade määramisel lähtuti kehtivatest planeeringutest ja võeti täiendavalt arvesse elanike
arvu asustusüksuse tasandil. Käesolevas üldplaneeringus on ühtlustatud erinevused varem kasutatud
valla ja linna planeerimis- ja ehitamispõhimõtetes.
Asustuse paiknemine on kavandatud kas elamisfunktsiooni koondumisena maakasutuse
reserveerimise abil (elamualad, segahoonestusalad) või hajaasustusena (traditsiooniline
külamaastik), kus elamisfunktsiooni koondumise vältimiseks on seatud tingimused (vt ptk 2.5.2).
Eelistatud on olemasoleva asustusstruktuuri hoidmine ja tihendamine.
Põlva linna ümbruses on potentsiaali täiendavateks arendusaladeks. Linn pakub
maakonnakeskusena teenuseid ning lähialad on suhteliselt hästi linna taristuga seotud. Eesmärk on
suunata arenguid eeslinnastumise suunas (hajus ja roheline elukeskkond, kus soodustatakse
elanikkonna suurenemist, või külakeskuste väljakujunenud hoonestatud alad, mida võimaldatakse
laiendada). Vältida tuleb valglinnastumist ehk ehitamist varem hoonestamata aladele (nt põllud ja
metsad) koos tervikliku elukeskkonna (s.h tehnilise ja sotsiaalse taristu) välja arendamiseta.
2.1.2. Tihe- ja hajaasustuse määramine
Asustusstruktuuri kujundab eelkõige elukeskkonna kasutusintensiivsus ehk hoonete maht ja
paiknemine üksteise suhtes, hoonete ning neis elavate inimeste arv, teenindava taristu maht.
Käesoleva üldplaneeringuga on määratud tiheasustusalad järgmistel kaalutlustel.
● Tiheasustusele on omane suurem elanike hulk, arvuliselt ja mahuliselt tihedam hoonestus
ning väiksemad krundid. Suuremamahulisem hoonestus ja intensiivsem liiklus võimaldavad
korraldada mugavamaid ühistranspordi ühendusi. Ühiste võrkudega liitumine on eelduslikult
lihtsam ja võimaldab madalamaid kasutuskulusid.
● Omavalitsus rakendab mitmeid meetmeid naabrusõiguste ja erinevate kasutushuvide
tagamiseks. Nt nähakse ette sotsiaalse taristu (sh mängu- ja spordiväljakute) rajamist,
tegevuslubade või majandustegevusteadete abil suunatakse erinevaid majandus- ja
kutsetegevusi, jms.
● Tiheasustuse määratlused kehtivas õiguses (nt tiheasustusena on määratletud linn ja selgelt
piiritletud kompaktselt asustatud ala). Täiendavalt on tiheasustuse määramine seotud
asustusüksuse alaliste elanike arvuga (vähemalt 300).
● Arvesse on võetud enne ühinemist Põlva linna ja Põlva valla kehtivad planeeringud.
Kehtestatud planeeringute alusel on tekkinud õigustatud ootused planeeritud ala
arendamiseks laial isikute ringil.
Kriteeriumite kombineerimisel sobitati tekkinud olukord kohalike oludega ja planeeringu joonistel
märgitud piirides on tiheasustusaladena on määratud:
● Põlva linn;
● ala Himmaste külas, Kanepi-Leevaku maanteest läänepoole jääv tuumik;
● Mammaste küla keskus, Põlva linnaga kokku kasvanud piirkond sh tootmishoonete maa-ala;
8
Põlva valla üldplaneering 2029+
● Peri küla tuumik;
● ala Rosma külas, Põlva linnaga piirnevad ühepereelamute ja tootmishoonete maa-alad.
Ülejäänud Põlva valla territooriumi osad on määratud hajaasustusalaks. Hajaasustusaladel
reserveeritud juhtotstarbega alad peavad asustustiheduselt ja ehitiste mahult väljendama hajusamat
keskkonda kui on tiheasustusalad.
Hajaasustusele on omane osade tehnilise taristu elementide (nt ühisveevärk, -kanalisatsioon,
kaugküte) puudumine. Sotsiaalne taristu on tagatud väiksemas mahus ja ühistranspordiühendused
on harvemad kui tiheasustusalal.
Kui hajaasustusse soovitakse luua uut tiheasustusala, nt ala kus ehitusõigust tagav krundi miinimum
suurus vastab tiheasustusalale, siis peab arendaja panustama materiaalselt olulisel määral
muudatuste tegemisse. Põlva vallal on õigus nõuda sellisel juhul piisavaid tagatisi.
2.1.3. Veekogude ehituskeeluvöönd ja vesiehitised
Veekogu (eelkõige seisuveekogu) ümbrus kannab endas puhkeväärtust. Olenevalt looduslikest
tingimustest on puhketegevused kas passiivsema (nt matkarajad) või aktiivsema (nt supelrand või
muu ettevalmistatud puhkeala) iseloomuga. Täiendavalt tekib veekogu kaldaalale esteetilise vaate
olemasolul (või loomise võimalusel) ehitussurve – enamasti elamutele, harvem äri- või
ühiskondlikele hoonetele.
Põlva vallas esineb looduslikke ja tehislikke veekogusid (viimaseid on rajatud veepaisutamisega).
Pais ehitisena omab mõju veekoguelustikule ja -taimedele.
Käesoleva üldplaneeringuga täpsustatakse ehituskeeluvööndit Põlva järvel. Teistel veekogudel
lähtutakse ehituskeeluvööndi määramisel kehtivatest kitsendustest.
Üldplaneeringu kohane Põlva järve kalda ehituskeeluvööndi ulatus. Kirjeldatud on
ehituskeeluvööndi ulatust liikudes päripäeva alates järve põhjaosast (Orajõel asuvast paisust).
● Kalda ehituskeeluvöönd ulatub tavalisest veepiirist arvates põhjapoole Põlva ringteest
(tee nr 87) kuni üldplaneeringu joonisele kantud liiklusala ja elamuala piirini või kuni 50 m
kauguseni (oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
● Alates Põlva ringteest (tee nr 87) ulatub ehituskeeluvöönd 50 m kaugusele, võimaldamaks
ehitamist Mammaste tee 1 katastriüksusele puhastusseadmete kuja ja järve vahelisele alale
kohas, kus keskkonnatingimused toetavad hoonestamist. Alale on määratud elamuehituseks
kohad, arvestades hoonestuse rajamise võimalusi väljapoole puhastusseadmete kuja ja
elamukruntide moodustamise õiguslikke võimalusi.
● Alates Mammaste tee 1 katastriüksusest ulatub kalda ehituskeeluvöönd piiranguvööndi
piirini (100 m tavalisest veepiirist) kohtades, kus puhastusseadmete kuja kattub kalda
piiranguvööndiga ja pole kavandatud elamualasid. Kirjeldatud alal esineb valdavalt ka
metsamaad. Ehituskeeluvööndi ulatus on 100 m tavalisest veepiirist või kuni Kase tänavani
(rajatise järvepoolse servani; oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
● Alates Kase tn 7a katastriüksusest ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist. Antud
kohas toetavad keskkonnatingimused ja olemasolev linnaruum uute ehitiste rajamist.
● Kase tn 7a katastriüksusest lõunasuunal kuni Orajõe suubumiseni järve ulatub
ehituskeeluvöönd 100 m tavalisest veepiirist või Põlva paisjärv katastriüksuse välispiirini
9
Põlva valla üldplaneering 2029+
(oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
● Alates Orajõe suubumisest järve ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist kuni
Keldrikaela tee 13 katastriüksuseni.
● Alates Keldrikaela tee 13 katastriüksusest Orajõe paisuni (sh Orajõe kalda
ehituskeeluvööndini) ulatub kalda ehituskeeluvöönd varem välja kujunenud ehitusjooneni.
Kuna alal on olemasolevad elamumaa maaüksused, siis ulatub elamuala
ehituskeeluvööndisse.
2.1.4. Väärtuslik põllumajandusmaa, metsamajandusmaa
Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks, nt
põllu- või rohumaana. Eesmärk on hoida väärtuslikud põllumajandusmaad harimiskõlblikud.
Planeeringujoonisel on täpsustatud väärtusliku põllumajandusmaa andmed.
Väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimused lähtuvad eelkõige kehtivast õigusest.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlbulik (sh ruumiliselt killustamata).
Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal.
Kaevandamisloa menetluses tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine, kus tuleb kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.
Päikesepaneelide kavandamisel maastikule tuleb kasutada väheväärtuslike põllumajandusmaid.
Päikesepaneelide paigutamiseks väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb taotleda luba
maavanemalt.
Riigimetsa Majandamise Keskuse Põlvamaa metskonnas on metsamajanduslikuks kasutamiseks
35 063 ha majandatavat ja 7 902 ha majanduspiirangutega metsa.1 Põlva valda ulatub
Kiidjärve-Kooraste puhkeala.
Piirkonnale omast keskkonda loovad suurete metsamassiividega alad Aarna, Eoste, Taevaskoja,
Tromsi ja Valgesoo külades.
Intensiivne põllu- või metsamajandamine võib kujutada ohtu väärtuslikule põllumajandus- ja
metsamaale. Sellisel juhul tuleb hinnata ehitusprojekti koostamisel või keskkonnaloa andmisel
tegevuse mõjusid keskkonnale. Arvestada tuleb kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate
elupaikadega. Planeeringu või ehitusloa menetluses on soovitav looduslikus seisundis aladele
teostada elustiku inventuur kui on põhjendatud oletus alal kaitsealuste taime- ja loomaliikide
esinemiseks.
Väärtusliku põllu- või metsamajandusmaa olemasoleva mahu säilitamiseks ei ole soovitav lubada
maakasutamise otstarbe muutmiseks uusi krunte moodustada, välja arvatud tehnovõrkude ja
-rajatiste tarbeks, olemasolevate seaduslikul alusel rajatud hoonete jaoks ning kohaliku kogukonna
huvides uue juurdepääsu rajamiseks. Väärtuslikel põllumajandusmaadel asuvaid hooneid on lubatud
rekonstrueerida senise tegevuse jätkamiseks. Ehitiste laiendamine on lubatud olemasolevale
õuemaale seda suurendamata. Samuti on lubatud taastada enne 1940. ehitatud majapidamisi, mille
kunagist olemasolu on võimalik tõendada dokumentaalselt.
1 RMK Põlvamaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2021.
10
Põlva valla üldplaneering 2029+
2.1.5. Rohevõrgustik
Rohelise võrgustiku säilimist ja toimimist tagab võrgustikku pikas perspektiivis stabiilselt toetav
maakasutus. Järgnevalt on toodud meetmed rohelise võrgustiku säilimiseks ning toimimiseks.
Arendus- ja majandustegevuse korraldamisel rohelise võrgustiku alal tuleb:
● vältida tuumalade kompaktsuse vähendamist või killustamist joonobjektide tõttu. Olulisem
on säilitada olemasolevaid tuumalasid kui tuumalade suurendamine. Tuumalade ulatus ei
tohi eriti (üle 10%) väheneda.
● tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline ruumiline ning funktsionaalne sidusus. Uue
hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori
läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor.
Eritingimused:
● Rohelise võrgustiku kattumisel looduskaitsealaga, hoiualaga või maastikukaitsealaga on
tegevused reguleeritud looduskaitseseadusega ja kaitse-eeskirjaga ja/või kaitsekorraldus-
kavaga. Kaitstava liigi elupaikades ja kasvukohtades (s.h vääriselupaikades) väljaspool
kaitseala tuleb lähtuda looduskaitseseadusest.
● Rohelise võrgustiku kattumisel väärtuslike maastikega ja/või miljööväärtusliku alaga
lisanduvad viimastele seatud tingimused ning nõuded täiendavalt.
● Metsa-, põllu- ja veemajanduse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke.
Rohelise võrgustiku alal on lubatud tavapärane majandustegevus. Põllumajandusmaadel on
eesmärgiks keskkonnasõbralik maa ja mulla kasutamine. Säilitada tuleb maastikulist
mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid
koridore. Maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservade, kraavide, tee- ja
metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad
säilitamine. Soovitav on toetada ja edendada vanade tehnoloogiate kasutamist - niitmine ja
karjatamine puisniitudel, jne. Soodustada loomade karjatamist rohumaade ja teiste
loodusväärtuslike alade hooldamisel. Soovitav on lähtuda hea põllumajandustava 2
põhimõtetest.
● Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste järgimine,
nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute
vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide)
mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on lähtuda
Riigimetsa hea metsamajanduse tavast ja Eesti FSC standarditest3.
● Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke.
Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju
minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul
oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga.
● Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis
toimuvad rohevõrgustiku aladel (läbides tuumalasid või koridore), tuleb ette näha
lahendused infrastruktuuriobjektist lähtuva negatiivse mõju leevendamiseks asjakohaste
meetmetega.
● Riigikaitseliste objektide/alade rajamisel ja korraldamisel tuleb arvestada rohelise
võrgustiku eesmärke.
2 Hea põllumajandustava. Koostanud L. Rooma, jt. Põllumajandusministeerium. 2007 -
http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/Hea_pollumajandustava.pdf (14.08.2016)
3 Eesti FSC (metsahoolekogu) standardid - http://www.fsc.ee/fscstandardidjapoliitikad.html?&L=0 (14.08.2016)
11
Põlva valla üldplaneering 2029+
● Tiheasustuse ümbruses oleva rohevõrgustiku arendamisel puhkealadeks tuleb lisaks
ökoloogilistele aspektidele arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua
võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja
veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad eeldused.
● Detailplaneeringute puhul, kus on puutumus rohelise võrgustiku alaga, tuleb täpsustada
rohevõrgustiku paiknemise ja maakasutuse ning maa kasutamisele seatud tingimuste
omavahelisi seoseid arvestades rohelise võrgustiku eesmärke.
2.1.6. Riigikaitse
Põlva vallas paiknevad riigikaitselised alad ja ehitised (sh Kaitseliidu Põlva maleva staabi- ja
tagalakeskus).
Ehitistest lähtuvad piiranguvööndid (kantud planeeringu joonisele). Kohalik omavalitsus määrab
piiranguvööndis planeerimisele, projekteerimistingimuste väljastamisele, ehitusloa või ehitamise
teatise menetlemisele kooskõlastamise kohustuse vastavalt kehtivale õigusele.
Riigikaitselisi ehitisi ja nende töövõimet võivad mõjutada kõrgehitised. Kõrgehitiste (kõrgusega üle
28 m maapinnast) rajamise soovil tuleb arvestada kooskõlastamise kohustusega, mille määrab
kohalik omavalitsus planeerimisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel või ehitusloa või
ehitamise teatise menetlemisel.
2.2. Ruumikasutuse reserveerimine
Planeeringuga kavandatakse tegevusi tulevikuks, mistõttu planeeringul puudub tagasiulatuv mõju.
Kasutusele on võetud terminid juhtotstarve ja alade reserveerimine.
Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis, kus kogu tegevus on allutatud juhtotstarbest
tulenevale eesmärgile. Nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuseks on
elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud
tegevused jmt. Tootmisalal on peamiseks maakasutuseks tootmismaa ja sellega seonduvad
kõrvalkasutused - äri, transport, jmt. Mõistete ja tähistuste süsteemi aluseks on alade kasutamise
nimestik (vt tabel 1). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega ja ühildatavust
õigusaktidega, eelkõige katastriüksustele määratavate maa sihtotstarvetega.
Käesolevas planeeringus nähakse ette juhtotstarbega alal lubatud maakasutuse sihtotstarvete liigid.
Juhtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 49% kaardil piiritletud kasutusala mahust
(v.a segahoonestusala). Näiteks elamualal peavad elamumaa sihtotstarbega krundid moodustama
51% või enam.
Segahoonestusalasid on reserveeritud kohtades, kus ala võiks olla kasutusel võrdselt mitmel
üksteisega tihedalt seotud otstarbel või kus ala on sobilik analoogseteks kasutusteks. Vajadus tekib
eelkõige mitmekülgselt arenevates piirkondades ja keskustes, kus ei ole otstarbekas välja kujundada
domineerivat maakasutamise otstarvet. Eelnevast lähtuvalt ei ole segahoonestusalal määratud
valitsevat sihtotstarvet.
Tootmisalale peab mahtuma tootmistegevusest tulenevad ülenormatiivse keskkonnamõjuala
(nt müra, lõhn, jms) jääb tootmisobjekti territooriumi piiridesse. Erand on lubatud olemasolevale
olukorrale ja selle säilitamisele või muutmiseks väiksema keskkonnamõjuga tegevuseks.
12
Põlva valla üldplaneering 2029+
Maatulundusalal on lubatud ärimaa puhkemajandusliku teeninduse ja teiste maamajanduslike
väikeettevõtluse vormide arendamise eesmärkidel. Keskkonnasäästlikus on ärimaa kõrvafunktsiooni
rakendamisel looduslikult väärtuslikel aladel ja elamumaadel kõige olulisemaks kriteeriumiks.
Kompensatsioonialal peab, sarnaselt maatulundusalaga, maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste
osakaal olema 51% või enam. Erinevalt maatulundusalast ei ole kompensatsioonialal lubatud
hoonete ehitamist.
Tabel 1. Alade kasutamise nimestik
Tähis Juhtotstarve Seletus
E Elamuala Elamute ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Nt
teenindus, vm väikesemahuline äritegevus.
S Segahoonestusala Mitmekülgse tegevusega ehitiste ja neid teenindava taristu
ehitamiseks ette nähtud ala, sh äri ja väikeettevõtlus.
T Tootmisala Tööstuse, ladustamise, jms tootmisehitiste ja neid teenindava taristu
(sh puhastusseadmete) ehitamiseks ette nähtud ala koos
tootmistegevustest tuleneva mõjualaga.
A Üldkasutatav ala Üldkasutatavate ehitiste, jms kasumit mittetaotlevate tegevuste, ning
neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala.
K Kompensatsiooniala Majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu
looduslikus seisundis kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja
elamualade vaheliste (kaitse)puhveralade ala.
P Puhkeala Hooldatavate haljasalade, parkide (sh parkmetsade ja metsaparkide)
ala. Samuti puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud
ehitistele ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala.
* Maatulundusala Eelkõige põllu- ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste
püstitamiseks ette nähtud ala. Traditsiooniline külamaastik.
R Riigikaitseline ala Riigikaitse otstarbel kasutatav ala, sh päästeteenistuse, korrakaitse ja
kaitseväe ehitiste ning harjutusväljakute ala.
L Transpordiala Suuremat transpordiobjektidega seotud ala.
* Tähiseta.
Reserveeritud alade piire võib vajadusel (nt kinnisomandi piiride järgi) hiljem täpsustada
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul detailplaneeringuga, detailplaneeringu
koostamise kohustuse puudumisel maakorralduslike tegevustega.
Alade reserveerimise all mõistetakse planeeringus määratletud teatud vee- või maa-ala kasutus- ja
ehitustingimusi. Ala võib olla reserveeritud järjepidevusest lähtuvalt (säilitades senise kasutuse) või
asustust suunavalt (senisest sihtotstarbest erinevaks kasutuseks). Reserveeritud kasutuseks ei pea ala
terviklikult, ega automaatselt kohe (üldplaneeringu kehtestamisega), kasutusele võtma. Antud ala on
võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, kasutada reserveeritud otstarbel.
Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel sihtotstarbel seni kuni ta seda soovib, aga
muutes maakasutuse sihtotstarvet või intensiivsuse muutmisel on kohustuslik arvesse võtta
13
Põlva valla üldplaneering 2029+
planeeringuga määratud arengusuunda.
Käesolevas planeeringus ei ole eristatud olemasolevat ega planeeritavat juhtotstarvet.
Juhtotstarbe määramisel konkreetsele alale reeglina järgitakse olemasolevat maakasutust,
mis tagab vajadusel maa kasutamises järjepidevuse.
2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus
Detailplaneeringu koostamise kohustus lähtub kehtivast õigusest. Käesoleva üldplaneeringuga
määratud tiheasustatud alad kuuluvad detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulka.
Lisaks on detailplaneeringu koostamise kohustus määratud järgmistel juhtudel.
● Väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku alal:
● enam kui ühe elamu rajamiseks;
● tootmishoone või -ala (sh kaevandamiseks) rajamiseks;
● avalikkusele suunatud otstarbega hoone rajamiseks;
● maastikul domineerivate objektide rajamisel:
● tuulegeneraatorid (v.a väiketuulik õue-/tootmisalal);
● mobiilsidemastid.
● Väärtuslikul maastikul vesiehitiste, kõrgepinge õhuliinide ja avamaastikule päikesepaneelide
rajamiseks.
● Miljööväärtuslikul hoonestusalal.
● Väärtuslikul põllumajandusmaal või suure metsamassiiviga alal maakasutamise
muutmiseks. Maatulundusmaa muutmist sellisel alal loetakse üldplaneeringu muutmiseks.
● Riigikaitseliste ehitiste rajamisel, kui ei läbita eriplaneeringu menetlust.
● Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega
alaks ning igasuguse arendustegevusega kaasneb keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(alus: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üldplaneering, 2008). Ilma detailplaneeringut
koostamata on lubatud:
● ehitada üksikelamu kõrvalhooneid, suvila kõrvalhooneid, ja aiamaja kõrvalhooneid
ning teisi kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooneid;
● laiendada üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooneid maapealsest
kubatuurist kuni 33%.
Põlva Vallavolikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu
koostamise alal või juhul, mida kehtivas õiguses või käesolevas planeeringus ei ole ette nähtud.
Põlva Vallavalitsus võib õigusaktides nimetatud juhtudel ja tingimustel lubada ehitustegevust
detailplaneeringu kohustusega alal ilma detailplaneeringut koostamata.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel või juhtudel määratakse projekteerimis- ja
ehitustingimused detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
lähtutakse üldplaneeringust ja vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustest.
14
Põlva valla üldplaneering 2029+
2.4. Ruumikasutus asustusüksuste kaupa
Põlva vald jaguneb Põlva linnaks ning Mammaste, Himmaste, Rosma, Peri, Orajõe, Taevaskoja,
Valgesoo, Eoste, Adiste, Miiaste, Nooritsmetsa, Lutsu, Holvandi, Uibujärve, Partsi, Kähri,
Tännassilma, Kiuma, Aarna, Puskaru, Metste, Andre, Vanaküla, Meemaste, Puuri, Tromsi ja
Soesaare külaks.
Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel on lähtutud eelkõige väljakujunenud asustusstruktuuri
hoidmise põhimõttest. Reserveeritud alade piiritlemisel on eelistatud looduses äratuntavaid piire (nt
tee, metsamassiiv, veekogu, jne) omandi piiridele.
2.4.1. Põlva linn
Põlva linn paikneb ümber paisjärve piki keskset liiklussoont – Kesk ja Jaama tänavat. Linnas võib
eristada asumitena Kesklinna, Raudteejaama, Lina-Ähnioru, Salu-Intsikurmu, Käisi-Piiri ja Põlva
paisjärve ümbrust. Asumeid eraldavad metsased või liigniisked alad. Põlva linnale on omased
haljasalad, millest puhkepiirkonnana on tuntuimad linna lõunaosas asuvad Intsikurmu metsapark ja
lauluväljak. Põlva linn on teenus- ja tõmbekeskuseks tervele maakonnale (on olemas taristu
enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks).
Põlva areng halduskeskusena (alevist linnaks ja tänaseks maakonnakeskuseks) on kulgenud
plaanipäraselt ja asumite talitlused on selgelt määratletud. 2002. aastal kehtestatud üldplaneeringuga
kavandati arendamiseks täiendavaid alasid, mis käesolevas planeeringus on reserveeritud avalikuks
kasutamiseks (puhke- või kompensatsioonialad). Planeeringulahenduse selline valik on suunatud
väärtuste hoidmisele ja võimalusel olemasoleva asustuse tihendamisele.
Üldplaneeringuga on kavandatud:
● hoida Kesklinna haldus- ja ärikeskusena. Selleks on asum reserveeritud valdavalt
segahoonestusega ja üldkasutatavate aladena. Lisaks kesklinna teenindav elamuala,
puhkeala ja tootmisala. Maakonnakeskusena paiknevad Kesklinnas ka riigikaitselised alad;
● jätkata Raudteejaama asumi arendamist mitmekesise (-otstarbelise) linnaruumina. Kuigi
asumisse on koondatud tööstus-, ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paikneb siin ka
väljakujunenud elamuala, riigikaitseline ala ja lõplikult elluviimata segahoonestusala.
Raudteejaama asulas on oluline vältida tootmisaladelt ja raudteetaristust lähtuvaid
negatiivseid mõjusid ja vajadusel neid leevendada;
● Lina-Ähnioru asum valdavalt elamualaks, mida täiendavad segahoonestusalad. Asumi
keskosa läbivalt on reserveeritud puhkealad ja üldkasutatavad alad. Asumi idaosas
paiknevad elamualad ulatuvad üle linna piiri Rosma külla. Arendamine on võimalik
hoonestatud alade tihendamisega;
● Salu-Intsikurmu mitmekesise elukeskkonnana. Asumis on reserveeritud nii elamu-,
üldkasutatavaid kui ka puhkealasid. Puhkealade hulgas on vallaelanikele oluline Intsikurmu
laululava ja seda ümbritsev park. Asum on lõuna suunal kokku kasvamas Rosma küla
tiheasustusalaga;
● Käisi-Piiri mitmekesise elukeskkonnana. Asum on mitmeilmeline. Asumi lõunaosas
paiknevad Põlva linna korruselamud (kuni viie korruselised), põhjaosas väikeelamud (kuni
kahe korruselised). Lisaks paiknevad asumis mitmed spordirajatised ja teenused (nt
bussijaam, haigla). Elukeskkonna mitmekesisena hoidmiseks on elamualadele lisaks
reserveeritud segahoonestus-, üldkasutatavaid ja tootmisalasid.
● Põlva paisjärve ümbrus on reserveeritud puhkealadena.
15
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 2. Reserveeritud maakasutus Põlva linnas
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel)
001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus) E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Elamuala (E1) + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E2) + + + + + +
(korterelamud)
Elamuala (E3) + + + + + +
(väike- ja korterelamud)
Segahoonestusala (S) + + + + + +
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Puhkeala (P1) + + + +
(hoonete ehitamise õiguseta)
Puhkeala (P2) + + + + + +
(hoonete ehitamise õigusega)
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + + +
Tootmisala (T2) + + + +
Tootmisala (T3) + + + +
Riigikaitseline ala (R) + + + + +
Transpordiala (L) + + + + +
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
Selgitused tabel 2 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised.
Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude
ja -rajatiste ehitamine.
3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid;
● tähisega T3 – jäätmekäitluse ja puhastusseadmete alune ning nende laienemiseks ja
teenindamiseks vajalik maa;
● tähisega T4 – maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud ala.
16
Põlva valla üldplaneering 2029+
Põlva linn on oma piirides tiheasustatud ala. Linnas on määratud reoveekogumisala ja
kaugküttepiirkond, mille muutmist tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
Põlva paisjärve edelakaldal asub supelrand. Supelranda võib laiendada reserveertitud puhkeala (P2)
ulatuses ilma detailplaneeringuta ja sellist tegevust ei loeta üldplaneeringut muutvaks.
Põlva linn on jagatud kahekümneks ehituslikuks piirkonnaks (vt ka ehituslike piirkondade joonis).
Ehituslike piirkondade seosed asumitega. Iseloomustus ja soovitud arengud.
● Ehituslik piirkond 1 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on sobilik arendada tootmiseks ja
ettevõtlusele.
● Ehituslik piirkond 2 paikneb Raudtee asumis. Osaliselt on piirkond väljaarendatud
korterelamutele, mida läbib Jaama tn (Kanepi-Leevaku tugimaantee, tee nr 62). Hea
juurdepääs loob eeldused alal ettevõtluse arendamiseks.
● Ehituslik piirkond 3 paikneb Raudtee asumis ning moodustab nn raudteekompleksi.
● Ehituslik piirkond 4 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse
hoonestuslaadiga elamuala.
● Ehituslik piirkond 5 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on sobilik arendada mitme
funktsiooniga alaks.
● Ehituslik piirkond 6 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on sobilik arendada tootmiseks ja
ettevõtlusele.
● Ehituslik piirkond 7 jaguneb Raudtee ja Lina-Ähnioru asumite vahel. Piirkond on sobilik
ettevõtluse arendamiseks (peamiselt teenuste keskus).
● Ehituslik piirkond 8 paikneb Raudtee asumis. Piirkond on väljakujunenud tootmisala.
● Ehituslik piirkond 9 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on valdavalt elamuala.
Piirkonda ääristab Jaama tn (Kanepi-Leevaku tugimaantee, tee nr 62), millelt on ligipääs
tootmisobjektile.
● Ehituslik piirkond 10 jaguneb Lina-Ähnioru ja Raudtee asumite vahel. Piirkond on sobilik
arendada mitme funktsiooniga alaks.
● Ehituslik piirkond 11 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud
hoonestuslaadiga korterelamute piirkond (2-5 korrusega 2-5 trepikojaga), kus asub ka
kaubandushooneid.
● Ehituslik piirkond 12 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud valdavalt
väikeelamute ala, millest osa on miljööväärtuslik hoonestsusala. Piirkonna arendamisel on
oluline reljeef.
● Ehituslik piirkond 13 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkonnas on väljakujunenud ühtne
hoonestuslaad ja ruumilised lahendused. Piirkond on sobilik elamutele.
● Ehituslik piirkond 14 paikneb Lina-Ähnioru asumis. Piirkond on väljakujunenud eklektiline
väikeelamuala.
● Ehituslik piirkond 15 paikneb Salu-Intsikurmu asumis. Piirkond on väljakujunenud
elamuala, mis ümbritseb tootmist ja ettevõtlust.
● Ehituslik piirkond 16 moodustab Kesklinna asumi. Piirkond on mitme funktsiooniga ala,
mis peab olema esinduslik. Alale ulatub miljööväärtuslik hoonestusala. Piirkonna
arendamisel on oluline reljeef.
● Ehituslik piirkond 17 jaguneb Käisi-Piiri ja Salu-Intsikurmu asumite vahel. Kuigi piirkond
on küll mitme funktsiooniga ala (sh avalikult kasutatavad objektid – nt maavalitsus, koolid,
staadion; haigla; teenindusasutused – kaubandus, bussijaam), domineerivad sellel
17
Põlva valla üldplaneering 2029+
korterelamud (2-5 korrusega 2-5 trepikojaga).
● Ehituslik piirkond 18 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse
hoonestuslaadiga väikeelamuala.
● Ehituslik piirkond 19 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on väljakujunenud ühtse
hoonestuslaadi ja ruumilise lahendusega väikeelamuala. Alale ulatub miljööväärtuslik
hoonestusala.
● Ehituslik piirkond 20 paikneb Käisi-Piiri asumis. Piirkond on sobilik arendada ühtse
hoonestuslaadi ja ruumilise lahendusega väikeelamualaks. Alale ulatub miljööväärtuslik
hoonestusala.
18
Põlva valla üldplaneering 2029+
Joonis. Põlva linna ehituslikud piirkonnad. Ehituslike piirkondade piirid ja numeratsioon on
esitatud joonisel violetselt.
19
Põlva valla üldplaneering 2029+
2.4.2. Himmaste
Himmaste küla võib tinglikult jagada kahte ossa oma asustuse tüübilt. Küla keskuse moodustab
paneelelamute piirkond koos äri- ja sotsiaalobjektidega. Keskust ümbritseb tingliku rõngana hajali
paiknevad üksikelamud ja endised talukohad. Viimased markeerivad ajaloolise külaasustuse
paiknemist (suhteliselt hästi säilinud ridajas struktuur, koos omase miljööga). Küla ajaloolisteks
vaatamisväärsusteks on Himmaste allikad ja Jakob Hurda sünnikodu ase.
Himmaste küla areng peab toetama olemasoleva kauni looduse säilimist. Oluline on luua
tingimused elanikele tervislike eluviiside harrastamiseks. Oluline on arendada taristut: rajada
kergliiklusühendused, valgustada ja asfalteerida küla põhitänavad ning kõrvalteed muuta
tolmuvabaks; rajada ühisveevärk ja kanalisatsioon; rajada külaväljak. Asustus peab säilitama oma
tiheduse (tihendada ei tohi).
Himmaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala on joonisel märgitud ulatuses tiheasustusala.
Tiheasustatud alale on määratud reoveekogumisala (ühine Põlva linnaga), mille muutmist
tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
Tabel 3. Reserveeritud maakasutus Himmaste külas
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel)
001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus) E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Elamuala (E1) + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E2) + + + + + +
(korterelamud)
Elamuala (E4) + + + + + + +
(väikeelamud)
Segahoonestusala (S) + + + + + +
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Puhkeala (P1) + + + +
(hoonete ehitamise õiguseta)
Puhkeala (P2) + + + + + +
(hoonete ehitamise õigusega)
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + + +
Tootmisala (T2) + + + +
Maatulundusala + + + + + + + + +
(tähiseta)
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
20
Põlva valla üldplaneering 2029+
Selgitused tabel 3 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised.
Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude
ja -rajatiste ehitamine.
3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid.
Uute hoonete kavandamisel tuleb järgida külas väljakujunenud elamu ja abihoonete rütmi
(abihooneid on lubatud rajada vaid õue läheduses) ning vältida ebasobivate vaadete tekkimist.
Lisaks esitatud uusehitustingimustele peaks iga konkreetse uue hoone projekteerimisele eelnema
taluõue ja selle ümbruse kontaktvööndi analüüs.
2.4.3. Mammaste
Mammaste küla territorium on üsna suur. Külal pole väljakujunenud keskust. Tihedam asustus on
koondunud Põlva linnaga külgnevale alale (küla lõuna-kaguossa), mida läbib Reola-Põlva maantee
(Põlva linna ühendus Tartuga). Korterelamud on koondunud endise kolhoosikeskuse ümbrusesse.
Ülejäänud tihedama asustuse moodustab väikeelamute piirkond, mille vahel paikneb tootmisalasid.
Piirkonnas, Mammaste ja Orajõe külade lahkmejoone lähistel, paikneb maakonna tähtsusega
puhkeala – looduskikult kaunis mets, kus asuvad matka- ja suusarajad.
Mammaste küla loodeosas, Mammaste ja Aarna külade lahkmejoone lähistel, paikneb Hatiku
väikekoht. Väikekoht on selgelt eristuva asustusstruktuuriga (kompaktne suvilapiirkond
ümbritsetud metsaaladest) ja paikneb geograafiliselt eraldi Mammaste küla tiheasustusalast.
Mammaste küla areng on suunatud kogukonna tugevdamisele. Oluline on rajada külale
ühistegevusteks keskus ja arendada taristut: valgustada kõrvaltänavad; rajada mängu- ja
spordiväljakud ning liikluslinnak; täiendada kergliiklusteid (Himmaste, Taevaskoja ja Vana Postitee
suunad).
Mammaste küla Põlva linnaga piirnev ala on joonisel märgitud ulatuses tiheasustusala. Mammaste
küla tiheasustatud alale on määratud reoveekogumisala (ühine Põlva linnaga) ja kaugküttepiirkond.
Hatiku väikekoht on määratud reoveekogumisalaks. Reoveekogumisala ja kaugküttepiirkonna
muutmist tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
21
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 4. Reserveeritud maakasutus Mammaste külas
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel)
001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus) E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Elamuala (E1) + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E2) + + + + + +
(korterelamud)
Elamuala (E4) + + + + + +
(väikeelamud)
Segahoonestusala (S) + + + + + +
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Puhkeala (P1) + + + +
(hoonete ehitamise õiguseta)
Puhkeala (P2) + + + + + +
(hoonete ehitamise õigusega)
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + +
Tootmisala (T2) + + +
Tootmisala (T4) + + + +
Transpordiala (L) + + + + +
Maatulundusala + + + + + + + + +
(tähiseta)
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
Selgitused tabel 4 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised.
Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude
ja -rajatiste ehitamine.
3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid;
● tähisega T4 – maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud ala.
22
Põlva valla üldplaneering 2029+
2.4.4. Peri
Peri küla keskasula on olnud ajalooliselt mõisa südameks. Mõis on tänaseks hävinud, säilinud on
mõned hooned ning park ja allee. 20. sajandi viimastel kümnenditel oli Peri tootliku majandi
keskuseks, mistõttu on just sel ajal endisse mõisakeskusesse ja lähedusse püstitatud arvukalt väike-
ja korruselamuid. Mainitud piirkond moodustab Peri küla kõige tihedamalt asustatud ala.
Peri küla arenguks on oluline kunagise mõisaalade kasutamine. Oluline on Peri külla rajada
mänguväljak ning välialad miljöösse sobivate istepinkide ja lõkkeasemetega. Oluline on arendada
taristut: korrastada korterelamute vaheline teedevõrk ja rajada sellele valgustus; külakeskuse ja
erinevate sotsiaalobjektide teenindamiseks on vaja rajada parkla. Ujumiskoha võimaldamiseks on
Peri ojale plaan rajada paisjärv.
Peri küla keskasula maa-ala on üldplaneeringu joonisel märgitud ulatuses tiheasustusala.
Tiheasustatud alale on määratud reoveekogumisala ja kaugküttepiirkond, mille muutmist
tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
Tabel 5. Reserveeritud maakasutus Peri külas
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel)
001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus) E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Elamuala (E1) + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E2) + + + + + +
(korterelamud)
Segahoonestusala (S) + + + + + +
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Puhkeala (P1) + + + +
(hoonete ehitamise õiguseta)
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + +
Tootmisala (T2) + + +
Maatulundusala + + + + + + + + +
(tähiseta)
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
Selgitused tabel 5 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised.
Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude
ja -rajatiste ehitamine.
23
Põlva valla üldplaneering 2029+
3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid.
2.4.5. Rosma
Rosma küla peamine asustus paikneb Rosma linnamäe ja Põlva linna vahelisel alal, mille vahelduv
maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste veekogudega, metsaalad soisemate aladega) on
tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Küla tasasema reljeefiga alal moodustab avatud
põllumajandusmaastik hajusalt asetsevate majapidamistega. Põllumajandusmaastikku on rajatud ka
tootmisalasid.
Rosma küla elamualad ja tootmisalad moodustavad joonisel märgitud ulatuses tiheasustusalad.
Tiheasustatud aladele on määratud reoveekogumisala (ühine Põlva linnaga), mille muutmist
tiheasustusala sees ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
Tabel 6. Reserveeritud maakasutus Rosma külas
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel)
001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus) E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Elamuala (E1) + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E4) + + + + + + +
(väikeelamud)
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + + +
Tootmisala (T2) + + + +
Maatulundusala + + + + + + + + +
(tähiseta)
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
Selgitused tabel 6 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
24
Põlva valla üldplaneering 2029+
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid.
2.4.6. Hajaasustusega külad
Aarna, Adise, Andre, Eoste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu, Meemaste, Metste, Miiaste,
Noorismetsa, Orajõe, Partsi, Puskaru, Puuri, Soesaare, Taevaskoja, Tänassilma, Tormsi, Uibujärve,
Valgesoo ja Vanaküla külad on hajaasustusalad. Hajaasustusega alasid on ka Himmaste, Mammaste,
Peri ja Rosma külades.
Hajaasustusalade maakasutuse juhtotstarve on valdavalt maatulundusala, kuna eesmärk on säilitada
traditsiooniline külamaastik. Kuigi maatulundusalal on lubatud kõik maakasutamise sihtotstarbed,
on kavandatavate tegevuste eelduseks senise keskkonnaseisundi säilimine või paranemine.
Tabel 7. Reserveeritud maakasutus hajaasustuses
Reserveeritud juhtotstarbed Lubatud sihtotstarbed*
(tähis joonisel) 001; 002; 003; 006; 007; 008; 009; 010; 011; 014; 016; 017;
(täpsustus)
E Ä T V L J R H M Mt Üh Üm
Maatulundusala + + + + + + + + +
(tähiseta)
Elamuala (E4) + + + + + +
(väikeelamud)
Elamuala (E5) + + + + + +
(väike- ja korterelamud)
Segahoonestusala (S) + + + + + +
Üldkasutatav ala (A) + + + + + +
Puhkeala (P2) + + + + + +
(hoonete ehitamise õigusega)
Kompensatsiooniala (K) + + + + + +
Tootmisala (T1) + + + +
Tootmisala (T2) + + + +
Tootmisala (T3) + + + +
Tootmisala (T4) + + + +
Transpordiala (L) + + + + +
* Konkreetse juhtotstarbega alal asuvaid maaüksusi on lubatud kasutada teatud sihtotstarbel, et tekiks piirkonnale
omane elukeskkond. Märge "+" tähistab lubatud sihtotstarvet, ülejäänud on keelatud. Tabelis esitatud sihtotstarvete alus
on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 (RT I 2008, 57, 317). Lühidalt: E – elamumaa; Ä – ärimaa; T –
tootmismaa; V – veekogude maa; L – transpordimaa; J – jäätmehoidla maa; R – riigikaitsemaa; H – kaitsealune maa; M
– maatulundusmaa; Mt – mäetööstusmaa; Üh – ühiskondlike ehitiste maa; Üm – üldkasutatav maa.
Selgitused tabel 7 juurde.
1. Aladel, mis ei ole segahoonestus- ega tootmisalad, on tootmismaa lubatud vaid tehnovõrkude ja
-rajatiste ehitamiseks.
2. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised.
Segahoonestusaladel on tootmismaal lubatud vaid keskkonnasõbralik tootmine ning tehnovõrkude
25
Põlva valla üldplaneering 2029+
ja -rajatiste ehitamine.
3. Tootmisalad on määratud kasutusviisi järgi:
● tähisega T1 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav
taristu;
● tähisega T2 – ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenertehnilisi meetmeid
keskkonnatingimuste täitmiseks, nt suurfarmid vms olulise keskkonnamõjuga objektid;
● tähisega T3 – jäätmekäitluse ja puhastusseadmete alune ning nende laienemiseks ja
teenindamiseks vajalik maa;
● tähisega T4 – maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud ala.
Käesolevas peatükis nimetatud külade ruumilised eesmärgid on järgmised.
● Andre külas on oluline panustada taristu arendamisse (külaplatsi ning spordi- ja
mänguväljaku rajamine, matkaradade arendamine).
● Kiuma külas on oluline panustada taristu arendamisse (külaplatsi ja mänguväljaku rajamine,
säilitatakse raamatukogu, Tänassilma-Kiuma vahelise tee parendamine).
● Orajõe külas paikneb vallale oluline puhkekompleks, Mammaste Tervisespordikeskus, kus
saavad alguse suusa- ja matkarajad. Orajõe küla areng on suunatud kogukonna
tugevdamisele. Oluline on külale leida ja rajada külaplats. Oluline on arendada taristut:
parendada teede olukorda (nt viia avalikult kasutatavad teed kõvakatte alla, valgustada
kergliiklustee).
● Taevaskoja külas on oluline külakeskuse ümbruse arendamine koos puhketegevusi toetava
taristuga.
● Vanaküla ja Holvandi külades on oluline panustada taristu arendamisse (külakeskuse
rekonstrueerimine, spordiväljaku ja matkaraja rajamine).
Orajõe, Puuri ja Taevaskoja külas on määratud reoveekogumisala vastavalt valdkonna
arengukavale. Reoveekogumisala muutmine ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Orajõe külas
paikneva Plaki järve korrastustööde võimaldamiseks on lubatud rajada biotiik(lodu) ja erandina
määrata vastav maakasutus reserveeritud kompensatsioonialale.
2.5. Ehitustingimused
Ehitustegevus on suunatud olemasolevate tiheasustusalade tihendamisele või laiendamisele.
Hajaasustuses peab ehitustegevus tagama tiheasustusest hajusama keskkonna. Elamualade
tihendamaks ehitamisel tuleb tiheasustusaladel, külakeskustes ja väljakujunenud külamiljöös järgida
traditsioonilisi ehitusmahtusid ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide
paiknemise vahekaugusi ning õuealade paigutusmustrit, et säiliksid asustuse iseloomulikud jooned.
Kõikide hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnas väljakujunenud ehitiste paigutust
(nt ehitusjoont või iseloomulikku õueala).
Uute elamute kavandamisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja
kaasnevate võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte,
liikluslahendus, elektriliinid). Eeltoodu tagatakse vallavalitsuse poolt detailplaneeringutele
väljastatavate lähteülesannetega või projekteerimistingimustega.
Elamualade arendamisel tuleb tagada normatiivne mürakaitse, luues vajadusel maksimaalselt
26
Põlva valla üldplaneering 2029+
looduslikke mürabarjääre. Elamu- ja tootmisalade lähestikku planeerides kavandada vajadusel
haljastatud puhvertsoon. Müra normtasemete kategooriate määramine lähtub keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruandes esitatust (vt lisa 2 ptk 4.3.5.7).
Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb eelistada tootmist, mis ei oleks
potentsiaalselt ohtlik põhjaveele (nt mahepõllundus, puidu ja roo töötlemine, nn puhtad
tehnoloogiad).
Ehitustegevust liigniisketel ja üleujutusaladel tuleb üldjuhul vältida. Kui ei ole võimalik vältida
ehitamist liigniisketel ja üleujutusaladel peavad ehitustegevusele eelnema vajalikud uuringud ning
meetmete väljatöötamine, kuidas tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.
Soovitav on kasutada ehitamiseks looduslikke materjale (puit, looduslik kivi, savi, jms). Avaliku või
avalikult kasutatava tee äärde hooneid rajades peab harjajoon olema paralleelne teega.
Riigikaitselisele alale on vajadusel määratud kaitsevöönd (riigikaitselise ehitise piiranguvöönd).
Kaitsevööndis on piiratud õigusaktides sätestatud kriteeriumitest lähtuvalt ehitiste rajamine või
laiendamine eesmärgiga kaitsta riigikaitselisi ehitisi või nendes paiknevate süsteemide ja seadmete
töövõimet.
Kõrgehitiste (kõrgusega üle 28 m maapinnast) rajamise soovil tuleb arvestada kooskõlastamise
kohustusega, mille määrab kohalik omavalitsus planeerimisel ja projekteerimistingimuste
väljastamisel või ehitusloa või ehitamise teatise menetlemisel.
Põlva vallas puuduvad ulatusliku reostusega piirkonnad (on üksikobjekte, nt Plaki järv) mille
kasutusele võtmisel peaks kindlasti läbi viima pinnase- ja põhjavee reostusuuringu. Uuringute
vajadus tuleb selgitada hiljemalt ehitusloa menetluses.
Põlva vallas esineb pinnaseid, mille radoonitase on kohati kõrge. Sellistele pinnastele elamute ja
sotsiaalobjektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada pinnase radoonisisalduse
mõõtmine ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks
siseruumidesse. Vastavate uuringute kohustus tuleb ette näha detailplaneeringu lähteülesandes või
projekteerimistingimustes.
2.5.1. Tiheasustusala ehitustingimused
Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on ehitatud
välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.
Väikeelamute piirkonnas on lubatud põhihoonena rajada elamumaa krundile üks hoone. Teistes
piirkondades võib vallavalitsus lubada enam kui ühe põhihoone rajamist krundile, kui on tagatud
tervikliku ruumikasutuse loomine (sh normide kohane parkimine).
Kolme ja enama korrusega elamute kavandamisel peab krundile mahtuma peale hoonet teenindava
normide kohase parkimise haljastus. Põlva Vallavalitsus võib nõuda korruselamu rajamisel seda
teenindava mänguväljaku ehitamist.
Ehitamisel täielikult või osaliselt metsaga kaetud elamualal on kohustus säilitada kõrghaljastus
vähemalt 1/3 krundi pindala ulatuses. Kui olemasolev kõrghaljastuse osakaal on väiksem tuleb seda
27
Põlva valla üldplaneering 2029+
juurde rajada. Tervikliku elamupiirkonna rajamisel võib kõrghaljastusega alad koondada ühtseks
haljasalaks, mille osakaal ei või langeda alla 40% elamupiirkonna kogupindalast. Eelistada tuleb
olemasolevat kõrghaljastust istutatavale. Lubatud on täiendavalt puude ja põõsaste
juurdeistutamine.
Kohustuslik maketiga arhitektuuri- või planeeringuvõistluse korraldamine on määratud
tiheasustusaladel järgmistele juhtudele.
● Enam kui 10 ehitusloakohustusliku hoonega ala planeerimisel.
● Ühiskondliku hoone, mille suletud netopind on suurem kui 500 m2, kavandamisel.
● Linnaehituslikult olulises või asulas silmapaistvas kohas suurema kui 2000 m 2 suletud
netopinnaga või suurema kui 1000 m2 ehitisealuse pindalaga hoone kavandamisel. Samuti
hoone laiendamine, mille tulemusena muutub hoone suletud netopind suuremaks kui
2000 m2 või ehitisealune pindala suuremaks kui 1000 m2.
● Üldplaneeringuga määratud maksimaalse korruselisuse suurendamisel.
Kui arhitekuuri- või planeeringuvõistluse tulemusena rajatav lahendus on vastuolus
üldplaneeringuga, tuleb koostada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering.
Arhitektuuri- või planeeringuvõistlus ei tühista muudest tingimustest või seadusandlikest aktidest
tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust. Erandkorras võib arhitektuuri- või
planeeringuvõistlusest loobuda vallavalitsuse otsusega.
Järgnevalt on esitatud ehitustingimused tiheasustusalade kaupa.
28
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 8. Ehitustingimused Põlva linnas (asumi kaupa).
Raudtee asum E1 E2 E3 S A
Krundi minimaalne suurus (m2), mis 700 - väikeelamu 1300 1300
tagab hoonete ehitamise õiguse 1300;
muu
1600
Suurim maapealne korruselisus 2 - väikeelamu väikeelamu 3
2; 2;
muu muu
3 3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 alal 30%;
◦ elamukrundil E3 alal 40%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta.
● Kõrvalhooned on lubatud:
◦ väikeelamul E1 alal kuni kaks ja E3 alal kuni kolm.
◦ korterelamul, mis ei ole väikeelamu, ja teistel
põhihoonetel üks.
● Katusekaldeks valida väikeelamutel 15-45º.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m
kõrgused.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
● Raudtee asumis paiknev tootmisüksus (toiduainetööstus),
mis vajab toimimiseks reovee eel- ja jätkutöötlust ning
biogaasijaama. Kuna need ehitised on seotud kitsalt
tootmisega, siis puudub neisse liitumise võimalus
väljastpoolt tootmist. Need ehitised loetakse tootmisele
vajalikeks tehnorajatisteks, mida võib rajada tootmisalal
(T2). Nimetatud ehitiste projekteerimisel (eraldi või koos)
tuleb koostada keskkonnamõjude eelhindamine ning
vajadusel keskkonnamõju hindamine.
Jätkub järgmisel leheküljel.
29
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 8 jätk (algus eelmisel leheküljel).
Lina-Ähnioru E1 E2 E3 S A
Krundi minimaalne suurus (m2), mis 1000 - väikeelamu 1300 1300
tagab hoonete ehitamise õiguse 1300;
muu
1600
Suurim maapealne korruselisus 2 - väikeelamu väikeelamu 3
2; 2;
korterelamu muu
5; 3
muu
3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 alal 30%;
◦ elamukrundil E3 alal 40%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta.
● Kõrvalhooned on lubatud:
◦ väikeelamutel E1 alal kuni kaks ja E3 alal kuni kolm.
◦ korterelamul, mis ei ole väikeelamu, ja teistel
põhihoonetel üks.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m
kõrgused.
● Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav
korrus ja sellest lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast
suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
Salu-Intsikurmu E1 E2 E3 S A
Krundi minimaalne suurus (m2), mis 2000 4000 - 2000 1300
tagab hoonete ehitamise õiguse
Suurim maapealne korruselisus 2 2 - väikeelamu 3
2;
muu
3
Täiendavad tingimused ● Korterelamuid pole lubatud ehitada.
● Täisehitusprotsent elamukrundil E1 alal 30%.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult väikeelamutel, kuni kolm.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m
kõrgused.
● Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav
korrus.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
Jätkub järgmisel leheküljel.
30
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 8 jätk (algus eelmisel leheküljel).
Kesklinna E1 E2 E3 S A
Krundi minimaalne suurus (m2) 800 - 1300 1300 1300
Suurim maapealne korruselisus 2 - väikeelamu väikeelamu 3
2; 2;
muu muu
3 3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent elamukruntidel E1 ja E3 aladel 40%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult väikeelamutel. E1 alal üks,
E3 alal kuni kaks.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m
kõrgused.
● Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav
korrus ja sellest lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast
suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
Käisi-Piiri E1 E2 E3 S A
2
Krundi minimaalne suurus (m ), mis 900 4000 väikeelamu 1300 1300
tagab hoonete ehitamise õiguse 1300;
muu
1600
Suurim maapealne korruselisus 2 3 kuni 5 väikeelamu väikeelamu 3
2; 2;
muu muu
3 3
Täiendavad tingimused ● E2 alal on lubatud suurim maapealne korruselisus uutele
hoonetele kuni kolm korrust ja olemasolevatele kuni viis.
● Täisehitusprotsent
◦ elamukrundil E1 alal 30%;
◦ elamukrundil E3 alal 40%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta.
● Kõrvalhooned on lubatud:
◦ väikeelamutel E1 alal kuni kaks ja E3 alal kuni kolm.
◦ korterelamul, mis ei ole väikeelamu, ja teistel
põhihoonetel üks.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m
kõrgused.
● Katusekaldeks valida väikeelamutel 15-45º.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav
korrus ja sellest lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast
suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
31
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 9. Ehitustingimused Himmaste külas.
E1 E2 E4 S A T1 Maa-
ja tulundus-
T2 ala
Krundi minimaalne suurus 4000 7000 7000 2000 2000 15000 10000
(m2), mis tagab hoonete
ehitamise õiguse
Suurim maapealne korruselisus 2 3 2 väikeelamu 2 2
2;
muu
3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 ja E4 alal 10%;
◦ elamukrundil E2 alal 30%;
◦ tootmis- ja sotsiaalobjekti krundil A ning T1 ja T2 aladel 75%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta. Suurim korterite arv ühes
korterelamus 27.
● Kõrvalhoonete arv on piiratud korterelamul. Lubatud on üks (kuni
20 m2) kõrvalhoone korteri kohta.
● Üksikelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m maapinnast.
Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Kõrvalhoone tohib olla ühekorruseline, katuse tüüp tuleb valida sama
põhihoonega ja harja kõrgus tuleb valida madalam kui põhihoonel.
Abihoone katusekalle peab olema sama põhihoonega.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist (väikeelamuu katuse harjajoon
peab olema paralleelne teega; korterelamu, tootmishoone ja
ühiskondlikult kasutatav hoone peab paiknema paralleelselt või risti
teega). Eelistatud hoone asukoht on hävinenud hoone koht.
● Välisviimistluse materjalideks on lubatud:
◦ E1 ja E2 alal kivi, krohv, klaas, fassaadiplaat. E4 alal on lubatud
täiendavalt laud ja palk.
◦ S ja A alal betoon, kivi, klaas ja puit;
◦ T1 ja T2 alal betoon, kivi, metall ja klaas.
● Eelnevatest tingimustes võib erandeid lubada hävinud talukohtade
taastamiseks.
32
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 10. Ehitustingimused Mammaste külas.
E1 E2 E4 E4 S A T1 Maa-
Hatiku ja tulundus-
T2 ala
Krundi minimaalne suurus 1500 2000 5000 1000 2000 2000 10000 10000
(m2), mis tagab hoonete
ehitamise õiguse
Suurim maapealne 2 3 2 2 väikeelamu 2 2
korruselisus 2;
muu
3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 alal 30%;
◦ elamukrundil E2 alal 40%;
◦ elamukrundil E4 alal 10%, Hatiku väikekohas 30%;
◦ tootmis- ja sotsiaalobjekti krundil A ning T1 ja T2 aladel 75%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta. Suurim korterite arv ühes korterelamus 27.
● Väikeelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m maapinnast.
Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Korterelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 12 m maapinnast.
Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m kõrgused.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav korrus ja sellest
lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
● Eelnevatest tingimustes võib erandeid lubada hävinud talukohtade
taastamiseks.
33
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 11. Ehitustingimused Peri külas.
E1 E2 S A T1 Maa-
ja tulundus-
T2 ala
Krundi minimaalne suurus (m2), mis 4000 9000 2000 2000 10000 10000
tagab hoonete ehitamise õiguse
Suurim maapealne korruselisus 2 3 väikeelamu 2 2
2;
muu
3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 alal 20%;
◦ elamukrundil E2 alal 40%;
◦ tootmis- ja sotsiaalobjekti krundil A ning T1 ja T2 aladel 75%.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta. Suurim korterite arv ühes
korterelamus 27.
● Väikeelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m
maapinnast. Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Korterelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 12 m
maapinnast. Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Kõrvalhooned on lubatud:
◦ üksikelamutel kuni kolm.
◦ korterelamul ja teistel põhihoonetel üks.
● Kõrvalhoone tohib olla ühekorruseline, katuse tüüp tuleb valida
sama põhihoonega ja harja kõrgus kuni 5 m kõrgused. Abihoonetel
katusekalle peab olema sama põhihoonega.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav korrus
ja sellest lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
● Eelnevatest tingimustes võib erandeid lubada hävinud talukohtade
taastamiseks.
34
Põlva valla üldplaneering 2029+
Tabel 12. Ehitustingimused Rosma külas.
E1 E4 T1 Maatulundus-
ja ala
T2
Krundi minimaalne suurus (m2), mis 2500 5000 10000 10000
tagab hoonete ehitamise õiguse
Suurim maapealne korruselisus 2 2 2
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E1 alal 30%;
◦ elamukrundil E4 alal 15%;
◦ tootmisobjekti krundil T1 ja T2 aladel 75%.
● Väikeelamu katuse tüüp on viilkatus, harja
kõrgus kuni 9 m maapinnast. Katusekaldeks
valida elamutel 15-45º.
● Kõrvalhooned on lubatud:
◦ üksikelamutel kuni kolm.
◦ teistel põhihoonetel üks.
● Kõrvalhoone tohib olla ühekorruseline, katuse
tüüp tuleb valida sama põhihoonega ja harja
kõrgus kuni 5 m kõrgused. Abihoonetel
katusekalle peab olema sama põhihoonega.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel
lubatud täiendav korrus ja sellest lähtuvalt võib
olla kõrgus maapinnast suurem.
● Hoonete paigutus lähtub tänavaruumist.
● Eelnevatest tingimustes võib erandeid lubada
hävinud talukohtade taastamiseks.
35
Põlva valla üldplaneering 2029+
2.5.2. Hajaasustusala ehitustingimused
Hajaasustuses moodustub majapidamine (talu) elu- ja kõrvalhoonetest. Hajaasustuses on
elamumaade arendamisel eelduseks hajakülale omase asustusstruktuuri säilitamine. Selleks on
seatud järgmised tingimused.
● Õuede vahekaugused on määratud külade kaupa järgmiselt:
● vähemalt 30 m: Himmaste, Mammaste, Orajõe, Peri ja Rosma külad.
● vähemalt 50 m: Adiste, Aarna, Andre, Eoste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu,
Meemaste, Metste, Miiaste, Noormetsa, Partsi, Puskaru, Puuri, Soesaare, Taevaskoja,
Tänassilma, Tromsi, Uibujärve, Valgesoo ja Vanaküla külad.
● Väiksemaid õuede vahekaugusi on lubatud juhul kui hoonestus ja krundistruktuur ning
olemasolev asustuse paiknemine võimaldab rida- või sumbküla tüüpi asustuse kujundamist.
Tabel 12. Ehitustingimused Adiste, Aarna, Andre, Eoste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu, Meemaste,
Metste, Miiaste, Noormetsa, Orajõe, Partsi, Puskaru, Puuri, Soesaare, Taevaskoja, Tänassilma,
Tromsi, Uibujärve, Valgesoo ja Vanaküla külades.
Maa- E4* E4 E5 S A T1
tulundusala Taevas- ja
koja T2
Krundi minimaalne suurus 10000 5000** 2500 7000 2000 2000 10000**
(m2), mis tagab hoonete
ehitamise õiguse
Suurim maapealne 2 2 3 väikeelamu 2
korruselisus 2;
muu
3
Täiendavad tingimused ● Täisehitusprotsent:
◦ elamukrundil E4 alal 10%*, Taevaskoja küla E4 alal 30%;
◦ elamukrundil E5 alal 10%;
◦ tootmis- ja sotsiaalobjekti krundil A ning T1 ja T2 aladel 75%.
● Taevaskoja külas Ahja jõe ürgoru maastikukaitse alal peab olemasolev
kõrghaljastus säilima 70% ulatuses elamukrundil.
● Vähim KKI 200 m2/korteri kohta.
● Väikeelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 9 m maapinnast.
Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Korterelamu katuse tüüp on viilkatus, harja kõrgus kuni 12 m maapinnast.
Katusekaldeks valida elamutel 15-45º.
● Kõrvalhooned on lubatud ainult ühe kordsed, kuni 5 m kõrgused.
● Reljeefses kohas on põhjendatud vajadusel lubatud täiendav korrus ja sellest
lähtuvalt võib olla kõrgus maapinnast suurem.
● Hoonete paigutus lähtub piirkonna ehitustavast.
● Eelnevatest tingimustes võib erandeid lubada hävinud talukohtade
taastamiseks.
* Hatiku väikekoha tingimusi vaata tabel 11 ptk-s 2.5.1.
** Himmaste küla tingimusi vaata tabel 10 ptk-s 2.5.1.
36
Põlva valla üldplaneering 2029+
Erandkorras võib Põlva Vallavalitsus nõuda arhitektuuri- või planeeringuvõistluse korraldamist
vallavalitsuse/vallavavolikogu otsusega. Erandkorra põhjustavad järgmisted juhud.
● Suurema kui 2000 m2 suletud netopinnaga või suurema kui 1000 m 2 ehitisealuse pindalaga
avalikkusele suunatud hoonete kavandamine. Samuti juurdeehitused, mille tulemusena
muutub vastava hoone netopind suuremaks kui 2000 m2 või ehitisealune pindala suuremaks
kui 1000 m2.
● Enam kui 5 ehitusloakohustuslikku hoonet hõlmava ala planeerimisel.
● Üldplaneeringuga määratud maksimaalse korruselisuse suurendamisel.
2.5.3. Väärtuslikud alad ja objektid
Elukeskkonna moodustab hoonestus ja hooneid teenindav taristu ning neid ümbritsev keskkond.
Väärtuslikud alad ja objektid toetavad või loovad elukeskkonna kvaliteeti, mistõttu on oluline
suhtuda nende põhjustatud kitsendustesse kui võimalustesse. Väärtuslike alade ja objektide
kaasamisel elukeskkonna kujundamisse peab toimuma eelkõige väärtusi hoidvalt ja vajadusel
kaitsvalt. Käesolevas planeeringus käsitletakse väärtustatud objektidena:
● kultuuriväärtuslikud objektid;
● miljööväärtuslikud hoonestusalad;
● väärtuslikud maastikud;
● loodushoiu objektid.
Ruumilist mõju omavad kultuurimälestisest kinnismälestised ja muinsuskaitsealad. Põlva vallas
leidub 106 kinnismälestist. Nende kaitsmisel lähtutakse kehtivas õiguses sätestatud tingimustest.
Muinsuskaitse alasid pole.
Täiendavalt on Muinsuskaitseameti andmetel üldplaneeringusse kantud 12 arheoloogiapärandi
objekti, mida ei ole seni veel jõutud mälestisena riigi kaitse alla võtta. Nimetatud objektid on
informatiivse tähendusega (tulevikus võimalikult kaitse alla võetavad).
Käesolevas üldplaneeringus on määratud järgmised miljööväärtuslikud hoonestusalad.
● Ala Põlva linnas, paisjärve ida kaldal. Omanäoliste, valdavalt sõjaeelsel perioodil rajatud
puitelamutega ala. Ala eesmärk on hoonestusstruktuuri ja arhitektuurse üldilme, ehitusjoone
ja põlispuude säilitamine. Välisviimistluse muutmisel tuleb järgida algseid
kujundusprintsiipe.
● Ala Põlva linnas, kesklinna ja Käisi-Piiri asumis. Sõjaeelsel perioodil ning 1960ndatel
aastatel rajatud hoonetega ajalooline linna keskuseala. Põllu tänava piirkonda jääb ulatuslik
1950ndatel ja 1960ndatel rajatud elamute ala ühtse haljastusstruktuuriga. Nurme tn ääres
paiknevad 1960ndatel ehitatud 2-korruseliste mitme trepikojaga elamud. Alal paikneb ka 15.
sajandist pärit Põlva kirik ja selle lähiümbruses 20. sajajandi algusest pärit hooned. Ala
eesmärk on säilitada hoonestusala ehitusmahte ja -joont, arhitektuurset üldilmet (sh piirete
kõrgus), haljastusskeemi (sh põlispuude säilitamine, hekkide kasutamine piirdena).
Välisviimistluse muutmisel tuleb järgida algseid kujundusprintsiipe.
XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid on:
● Endine fotograaf Karl Bleieri elamu (Tuglase tn 8, Põlva linn);
● Intsikurmu laululava (Metsa 11, Põlva linn);
● Koiola vallamaja (Ratta tee 3, Mammaste);
37
Põlva valla üldplaneering 2029+
● Kultuurikeskus (Kesk tn 15, Põlva linn);
● Mammaste kolhoosikeskus (Keldrikaela tee 2, Mammaste);
● Põlva haigla (Uus tn 2, Põlva linn);
● Põlva EKP rajoonikomitee hoone (Võru tn 1, Põlva linn);
● Põlva raudteejaama kompleks (jaamahoone Jaama 81, elamud Jaama 77 ja 79, veetorn
Jaama 52b, Põlva linn);
● Saesaare hüdroelektrijaam (Taevaskoja küla);
● Seltsimaja (Kesk tn 16, Põlva linn);
● Taevaskoja kolhoosikeskus ehk Himmaste kaubanduskeskus (Keskuse tee 6/1 ja 6/2,
Himmaste).
Miljööväärtusliku hoonestusala ja XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi kaitseks võib Põlva
Vallavalitsus seada täiendavaid tingimusi (vajadusel koostöös Muinsuskaitseametiga). Täiendavad
kaitsetingimused võib seada ehitiste välimuse (sh kasutatavate ehitusmaterjalide), lähiümbruse
(sh krundistruktuuri) ning alade ja objektide vaadeldavuse kaitsmiseks.
Põlva kesklinn ja Intsikurmu parkmets on ühendatud Põlva linna kultuuriteljega. Kultuuritelg on
ala, kuhu soovitakse rajada ja mille ümber koonduks atraktiivne linnaruum (sh avalikult kasutatavad
rohe-, puhke- ja jalakäijate alad). Linnaruumi kujundamisel ja arendamisel on eesmärk teha
koostööd ülikoolidega (eelkõige arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanistika õppesuundadega).
Väärtuslike maastike määramisel on lähtutud koostatava Põlva maakonnaplaneeringu
põhilahendusest, mis lähtub maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Põlva maakonna asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Põlva maavanema 13.06.2005
korraldusega nr 1.1-1/125).
Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks:
● Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö.
● Maasihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster.
Eesmärgiks on ajaloolise asustusstruktuuri hoidmine, võimalusel taastamine ning
külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri (sh ajalooliste ehitusjoonte,
maastikulise paigutuse) vastavuse tagamine ajaloolisele üldilmele. Traditsioonilise
maakasutuse ja maastike hoidmine on eelistatud aladel, kus on säilinud
asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur. Teeäärsed puuderead, alleed, hekid tuleb
säilitada (vajadusel uuendada) ja tagada nende hooldatus.
● Uute hoonete rajamisel või olemasolevate ümberehitamisel tuleb järgida piirkonnale
omast ehitusstiili ja -traditsioone, sh ehitusmahte ja õuede struktuuri. Uuendused ei
tohi rikkuda maastiku üldilmet.
● Endiste taluõuede ja talukohtade likvideerimine ei ole soovitatav, põlispuude
raiumine võib toimuda vaid Põlva Vallavalitsuse loal.
● Säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad (eriti üldkasutatavatel aladel avalike
teede ääres). Väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel või maastiku hooldusel tuleb
tähelepanu pöörata lähipiirkonnale. Avada ja säilitada vaated, määrata ehituspiirangud
vaadetele. Vaatekohtadele kaaluda toetava taristu rajamist (pingid, parkimiskohad,
prügimajandus, tualetid, jmt).
Igale väärtuslikule maastikule on soovituslik koostada maastikuhoolduskava.
38
Põlva valla üldplaneering 2029+
Põlva vallas leidub mitmeid looduslike pühapaiku (nt ristipuid, ohvrikivid, jm), mis on kohaliku
identiteedi kandjaks. Pühapaigad on ajalooliselt kõige ohustatum ja vähem kaitstum mälestiste liik
Eestis ning eeskätt unustamise tõttu on sajad pühapaigad eelolevatel kümnenditel jäädavalt
hävimas. Hetkel käib riiklikul tasemel andmete kogumine4 ja kaitsetingimuste väljatöötamine.
Sellest lähtuvalt tuleb selgitada ehitus- ja maatulundustegevuse (nt metsaraie) kavandamisel
(vajadusel detailplaneeringu koostamisel) pühapaiga olemasolu, hinnata tegevuse mõju paigale ja
vajadusel seada täiendavaid tingimusi.
Üksikobjektidena on Põlva vallas kaitse all põlised puud ja suured rändrahnud. Looduse
üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses
piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust.
Planeeringu joonistel ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on esitatud Põlva valla
territooriumil paiknevad kaitstavad loodusobjektid.
2.5.4. Maastikuhoid
Kultuurmaastike loodushoid on oluline kogu valla maastikupildi kujunemisel. Poollooduslike
koosluste kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka väärtuslike üksikelementide säilitamisele. Vaadete
säilitamiseks on vajalik niita põllupeenraid ja kasutusest väljas olevaid alasid.
Metsade majandamisel tuleb järgida metsaseaduse nõudeid, lähtudes peamiselt kaitseomaduste ja
rekreatiivsete väärtuste tõstmisest. Valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult,
et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. Veekogude kaldaaladel
säilitada puhveraladena majanduslikult ebaotstarbekaid metsareserve.
Koostatud on hoolduskava Postiteele. Postitee väärtusliku maastiku alal ja Postiteega piirnevatel
aladel tuleb lähtuda Postitee hoolduskavast (Artes Terrae OÜ, 2003), Postitee hooldusplaanist
(Artes Terrae OÜ 2005) ning tööst „Postitee väikevormid ja disainielemendid“ (Laika, Belka ja
Strelka OÜ 2007).
2.5.5. Teed, raudtee ja parkimine
Riigiteede võrgustik on Põlva vallas piisav. Riigiteedele seatakse tee laiendamise ja ümberehitamise
võimaldamiseks ning jalgratta- ja jalgteede rajamiseks teekoridor, kuhu võib ehitada hooneid või
rajatisi ning rajada istandikke Maanteeameti nõusolekul. Teekoridori laius on I klassi maanteedel
30 m mõlemale poole olemasoleva tee teljest, teistel riigiteedel 20 m tee teljest. Põlva Vallavalitsus
täpsustab tingimusi igakordselt teekoridori ulatuva planeeringu korral või enne
projekteerimistingimuste väljastamist. Lähtuvalt liiklusohutuse tagamise eesmärgist tuleb riigitee
lähistel kõrgemate kui 30 m rajatiste planeeringud, projekteerimistingimused ja ehitusprojektid
kooskõlastada Maanteeametiga.
Juurdepääsude kavandamisel lähtuda põhimõttest, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik
tee. Uute ühenduse kavandamisel tuleb vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele.
Kõrvuti asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt tuleb lahendada ühe ühise ristumiskohana, ehk
juurdepääsud koondada ja rajada planeeringuala sisene kogujatee. Uute arendusalade kavandamisel
tuleb arvestada, et Maanteeamet ei võta enda kohustuseks riigiteede ümberehitamist
4 Juba kogutud andmed on kätte saadavad avalikust registrist (pühapaikade andmekogu).
39
Põlva valla üldplaneering 2029+
arendustegevuse võimaldamiseks.
Kohalike teede võrgustik on Põlva vallas valdavalt piisav. Kohalikele teedele seatakse tee
laiendamise ja ümberehitamise võimaldamiseks ning jalgratta- ja jalgteede rajamiseks teekoridor,
kuhu võib ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke omavalitsuse nõusolekul. Teekoridori
laius on 20 m mõlemale poole olemasoleva tee teljest. Põlva Vallavalitsus täpsustab tingimusi
igakordselt teekoridori ulatuva planeeringu korral või enne projekteerimistingimuste väljastamist.
Lähtuvalt liiklusohutuse tagamise eesmärgist võib Põlva Vallavalitsus seada kohalikutee lähistel
kõrgemate kui 30 m rajatiste asukohale täiendavaid tingimusi.
Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi laiuse sätestab kehtiv õigus. Kohalikke olusid hinnates on
määratud tänavatele kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja servast järgmistes kohtades.
● Põlva linnast väljuvate riigiteede ääres reserveeritud elamu-, segahoonestus-, tootmis- või
avalikult kasutatava aladel kohtades, kus nimetatud alad jätkavad ruumiliselt ühtset
keskkonda;
● Himmaste, Mammaste, Peri ja Rosma tiheasustatud aladel.
Kaitsevöönd on määratud eelkõige ühtse ruumilise lahenduse saavutamiseks järgides sarnast
hoonestusjoont ja -rütmi.
Avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei tohi kavandada. Kitsendusest võib
kõrvale kalduda teeomaniku nõusolekul.
Põhimaanteede kaitsevöönditesse ulatuvate uute arendusalade hoonestamisel tuleb arvestada
võimalike kõrgemate müratasemetega. Nimetatud aladel planeeringute koostamisel või hoonete
projekteerimisel on soovitav teostada liiklusmüra hinnang ning rakendada hinnangust tulenevalt
sobilikke leevendavaid meetmeid maanteest lähtuva negatiivse mõju vältimiseks.
Juurdepääs kallasrajale ning traditsioonilisele puhke- või supluskoha juurde tuleb tagada avalikult
kasutatava tee kaudu. Vaba aja veetmist võimaldavas kohas on oluline suunata inimeste liikumist,
mis võimaldab vähendada looduse prahistamist. Avalik juurdepääs tagatakse vajadusel erateede
avaliku kasutamisega, selleks sõlmitakse kas leping või seatakse servituut.
Maardlale tuleb tagada liikluskoormusele vastav juurdepääsutee. Selleks tuleb vajadusel suurendada
olemasoleva tee kandevõimet.
Põlva valda läbib Tartu-Koidula raudtee, millel on kaks reisirongi peatust. Liiklejate ohutuse
tagamiseks näha ette uued raudtee ülekäigu- või ülesõidukohad, ja olemasolevad
rekonstrueerimisel, kahetasandilistena.
Vahetult raudtee kaitsevööndiga piirnevatel aladel ja raudteekaitsevööndis paiknevatel elamumaadel
tuleb tuleb arvestada võimalike kõrgemate müratasemetega. Nimetatud alade planeeringute
koostamisel või hoonete projekteerimisel on soovitav teostada müra hinnang ning rakendada
hinnangust tulenevalt sobilikke leevendavaid meetmeid raudteest lähtuva negatiivse mõju
vältimiseks.
Põlva valla territooriumil tuleb igal maaomanikul normidekohane parkimine lahendada omal maal,
vastavalt käesoleva üldplaneeringu tingimustele, v.a kui ei ole sõlmitud vastavat kokkulepet
vallavalitsuse või teise maaomanikuga. Liiklejate ohutuse tagamiseks on soovitav eelistada
40
Põlva valla üldplaneering 2029+
parkimise lahendamist kavandatud hoonete või avaliku kasutusega alaga samal pool teed.
Üldplaneeringuga on täpsustatud kergliiklusteede võrgustikku. Kergliiklustee täpne kulgemine (sh.
kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb) ja tehnilised lahendused tuleb selgitada
projekteerimisel. Kergliiklusteede arendamisel tuleb lähtuda järgnevast.
● Kergliiklusteede ristumised teedega kavandada hea nähtavusega piirkonda.
● Kergliiklusteede peateedel peab olema väikese tähtsusega tänavate-teede ületamisel
eelisõiguse, et tagada jalgrattaliikluse katkematus.
● Riigiteedelt mahasõitude projekteerimisel arvestada kehtivate teede
projekteerimisnormidega.
● Kohalikelt teedelt mahasõitude projekteerimisel tuleb tagada sademevee äravool (vajadusel
truubi ehitamine).
2.5.6. Tehniline taristu
Ühiste tehnovõrkude olemasolu korral piirkonnas on soovitav nendega liituda. Liitumisest
keeldumiseks peab olema mõjuv põhjus (nt liitumise majanduslikult liiga pikk tasuvusaeg).
Kohtades, kus liituda ei ole võimalik, tuleb eelistada loodusele võimalikult väikese mõjuga
lahendusi.
Ühised tehnovõrgud peavad mahtuma transpordimaale teerajatise kõrvale selliselt, et nendest
lähtuvad kaitsevööndid ei koorma teisi maaüksuseid.
Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sademevete kogumist ja esmast
puhastamist krundi piires. Tiheasustusaladel, kus on vähe vett läbilaskvat pinda, tuleb kavandada
sademevee eraldatud kogumine reoveest. Enne suublasse suunamist peavad sademeveed olema
nõuetekohaselt puhastatud.
Põlva valla ja osa Põlva maakonna elektrivarustus Eesti ülekandevõrgu tasandil on tagatud läbi
Põlva 110 kV alajaama. Põlva alajaam saab omakorda põhitoite Tartu ja Tsirguliina 330 kV
alajaamadest läbi Võru (Tsirguliina toide) ja Kuuste (Tartu toide) alajaamade. Põlva valla
territooriumi läbivad kolm olemasolevat 110 kV liini ning üks 330 kV liin (vastavalt L141
Kuuste-Põlva, L142 Võru-Põlva, L053 Põlva-Ruusa ja L358 Tartu-Pihkva). Elektri ülekandevõrku
arendatakse Eesti elektrisüsteemi arengukava alusel.
Tuleviku ühe perspektiivina on võimalik Baltimaade lahtiühendamine Venemaa ühendelektri-
süsteemist. Juhul kui selline projekt peaks tulevikus teoks saama, tekib vajadus kokku ühendada
Eesti ja Läti 330 kV Pihkvasse (Pskovi alajaama) suunduvad kõrgepinge õhuliinid otse läbi Eesti ja
Läti territooriumi. Praegu kulgevad need liinid läbi Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Eelpool
nimetatud õhuliinide kokkuühendamisel tuleks rajada täiendavalt ca 60 km pikkune liin mööda
Eesti kagupiiri. Tavapäraselt kasutatakse taolises olukorras võimalikult palju olemasolevaid 110 kV
liini koridore ja rajataks 110 kV õhuliinidega ühistel mastidel asetsev uus õhuliin. Üks võimalik
330 kV liini kulgemise trass läbiks tulevikus liin olulisel määral ka Põlva valla territooriumi (kantud
planeeringu joonisele).
41
Põlva valla üldplaneering 2029+
3. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise kokkuvõte ja
planeeringu elluviimine
Planeeringule koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et
Põlva vallas puuduvad suured keskkonnaprobleemid.
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus käsitleti võimalikke alternatiivseid
arengustsenaariume, millest käesoleva üldplaneeringu puhul olid asjakohased alternatiiv
0 - koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad
olemasolevatest Põlva linna ja Põlva valla üldplaneeringutest ning alternatiiv I - rakendatakse
koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi.
Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju. Erinevaid arengutega kaasnevaid keskkonnamõjusid tuleb teadvustada
ning rakendada vajalikke leevendusmeetmeid. Järgnevalt on esitatud täiendavalt soovitused
edasiseks arendustegevuseks, mis aitaksid võimalikke keskkonnamõjusid leevendada või vältida:
● Projekti või keskkonnaloa andmise tasandil hinnata konkreetse tegevuse mõjusid
looduskeskkonnale. Planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel tuleb arvestada
kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Samuti uute planeeringute
koostamisel looduslikus seisundis aladele on soovitav teostada planeeringu koostamise
raames elustiku inventuur.
● Ahja loodusala arengualade puhul tuleb koostada detailplaneeringud ja keskkonnamõju
strateegilised hindamised, mille raames teostatakse ka Natura asjakohane hindamine.
● Põlva paisjärve ja Plaki järve osas tuleks valla edasisel arendusel leida vahendeid koostatud
tervenduskavade elluviimiseks.
● Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb eelistada väiksema reostusriskiga
tootmist.
● Uue puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest ning kasutusest
väljasolevad kaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida.
● Uute suuremate elamualade puhul tagada nende veevarustus ühisveevärgist.
● Võimaliku reostusega aladel tuleb eelistada edasist kasutamist tööstusaladena. Tööstusalade
arendamisel eelkõige mittetööstuslikul eesmärgil tuleb muu hulgas hinnata pinnasereostuse
esinemise võimalikkust detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.
● Põlva vallas (linna territooriumil) paiknev tootmisüksus (toiduainetööstus) on väljendanud
soovi biogaasijaama ning reoveepuhasti rajamiseks. Reoveepuhasti rajamisel peab puhasti
tehnoloogia olema valitud viisil, mis tagab, et kujasse ei jääks äri- ja eluhooneid ning
puurkaeve.
● Põlva reoveepuhasti paikneb olemasolevatele ja perspektiivsetele elamualadele võrdlemisi
lähedal ning mõjude hindamise koostamise ajal kehtinud kujasse jääb nii olemasolevaid kui
perspektiivseid elamualasid. Kuna on võimalik, et reoveepuhasti rekonstrueerimisel,
reostuskoormuse olulisel vähenemisel (nt toiduainetööstuse poolt eraldi puhasti rajamise
korral) või seadusandluse muutumisel on võimalik kuja vähenemine. Kuni kuja kehtimiseni
ei ole võimalik kuja ulatuses eluhoonete ehitus.
● Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende välisõhu saasteloa, jäätmeloa või
kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka
vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks.
● Mürarikaste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning
42
Põlva valla üldplaneering 2029+
vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Samuti on soovitatav mürahinnang teostada
elamualade planeeringute osas juhtudel kui elamuala kavandatakse mürarikka tootmisala,
maantee või raudtee lähialale. Tagada tuleb müranormidele vastavus elamualadel ja
ühiskondlike hoonete aladel.
● Lisaks registreeritud kultuurimälestistele arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel
ka kaitse alla võtmata arheoloogiliste leidude ja 20 saj arhitektuuriobjektidega.
Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva rohevõrgustiku toimimist ning väärtuslike
maastike säilimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja
tihendamine võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille tulemusena infrastruktuuri
seisukord paraneb ning kaasneb positiivne mõju.
Planeeringuga kavandatavatel erinevate valdkondade tegevustel on leevendusmeetmete ja
maakasutustingimuste järgimisel kumulatiivselt positiivne mõju. Piiriülest keskkonnamõju
eeldatavalt ei kaasne.
Arvestades üldplaneeringu üldistusastet tuleb Põlva valla territooriumil edasisel oluliste objektide
planeerimisel ja projekteerimisel tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele
ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnakomponentide muutuste seiramisel on otstarbekas ühildada tegevus toimiva riikliku
seireprogrammiga ning keskkonnalubadest tulenevate seiretega. Põlva valla üldiste ruumilise
arengu suundade kaasajastamiseks on oluline planeeringute seadusekohane regulaarne ülevaatus.
Täpsemalt on seiremeetmed toodud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes.
Üldplaneeringu elluviimine eeldab eelkõige üldplaneeringu kohaste lahenduste valikut ruumi
kasutusel ning ehitustegevuse kavandamisel (sh projekteerimisel) ja läbiviimisel. Arvestades
üldplaneeringule valitud ajalist perspektiivi tuleb elluviimise üle otsustada korduvalt korralistel
planeeringute ülevaatamistel. Olukorras, kus ruumikasutamise ja ehitustegevuse aluseks olevad
dokumendid (nt detailplaneering) on muutunud valdavalt üldplaneeringut muutvateks on
otstarbekas kaaluda uue üldplaneeringu koostamise vajadust (kas osaliselt või tervele omavalitsuse
territooriumile).
43
Põlva valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine
Aruande eelnõu
Tallinn 2016
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Nimetus: Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne.
Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert
Reg nr 11453673
Tuukri tn 54, Tallinn 10120
Tel +372 5059914, +372 6732244
E-post
[email protected]
Töö tellija: Põlva Vallavalitsus
Reg nr 75038581
Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva maakond 63308
Tel +372 799 9470
E-post
[email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere
Töös osalesid: Mihkel Vaarik, Andrus Veskioja, Milena Tae, Janek Kivi, Kadri Tõnsau (kuni 06.2015),
Anni Naaris (kuni 06.2015)
Töö versioon: Eelnõu 16.12.2016
2
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Sisukord
Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 6
1 Üldosa.............................................................................................................................................. 7
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 7
1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8
1.3 KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................. 8
1.4 Metoodika ............................................................................................................................... 9
1.5 Lähtematerjalid ..................................................................................................................... 10
1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .............................................. 10
2 Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................ 11
2.1 Riikliku tasandi strateegilised dokumendid .......................................................................... 11
2.1.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................... 11
2.1.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ....................................................................... 11
2.2 Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid ................................................................. 12
2.2.1 Põlva maakonnaplaneering........................................................................................... 12
2.2.2 Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ ................................................................................................................. 12
2.2.3 Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põlvamaa sotsiaalne infrastruktuur“ 14
2.2.4 Põlva maakonnaplaneering 2030 (koostatav) .............................................................. 14
2.2.5 Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020 ................................................................... 16
2.3 Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid ........................................................................ 16
2.3.1 Põlva valla üldplaneering ja Põlva linna üldplaneering................................................. 16
2.3.2 Põlva valla arengukava 2015-2029 ............................................................................... 16
2.3.3 Põlva valla soojusmajanduse arengukava 2016-2030 .................................................. 17
2.3.4 Põlva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027 ... 17
2.3.5 Põlva linna ja Põlva valla ühine jäätmekava aastateks 2011-2020 ............................... 18
2.4 Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil ................................................... 18
2.4.1 Kehtestatud detailplaneeringud ................................................................................... 18
3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................... 19
3.1 Üldandmed............................................................................................................................ 19
3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond .............................................................................................. 20
3.2.1 Asustuse paiknemine ja elanikkonna struktuur ............................................................ 20
3.2.2 Majanduslik ja ühiskondlik tegevus .............................................................................. 20
3.3 Looduskeskkond.................................................................................................................... 21
3.3.1 Maastik .......................................................................................................................... 21
3.3.2 Aluspõhi ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................. 21
3
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
3.3.3 Põhjaveevarud .............................................................................................................. 22
3.3.4 Pinnaveed...................................................................................................................... 23
3.3.5 Looduskaitseobjektid .................................................................................................... 24
3.3.6 Loomastik ...................................................................................................................... 25
3.3.7 Rohevõrgustik ............................................................................................................... 26
3.3.8 Maavarad ...................................................................................................................... 26
3.4 Ajaloolis-kultuuriline keskkond ............................................................................................. 27
3.4 Olulisemad keskkonnaprobleemid piirkonnas ...................................................................... 31
3.4.1 Jääkreostus.................................................................................................................... 31
3.4.2 Paisud ja nendega seotud veekogud ............................................................................ 31
3.4.2.1 Põlva paisjärv ............................................................................................................ 31
3.4.3 Plaki järv ........................................................................................................................ 32
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .................................... 34
4.1 Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................... 34
4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule ............................................................. 34
4.1.2 Mõju rohevõrgustikule.................................................................................................. 34
4.1.3 Mõju looduskaitsealadele ja –objektidele .................................................................... 35
4.1.4 Natura hindamine ......................................................................................................... 35
4.1.4.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................ 35
4.1.4.2 Mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus .................................................. 35
4.1.4.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ................................... 36
4.1.4.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................. 38
4.1.5 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevööndite säilimine ............. 38
4.1.6 Mõju põhjaveele ........................................................................................................... 39
4.1.6.1 Põhjavee reostuskaitse ............................................................................................. 39
4.1.6.2 Joogivee kättesaadavus ............................................................................................ 39
4.1.7 Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine .............................................. 40
4.2 Mõjud tehiskeskkonnale ....................................................................................................... 40
4.2.1 Eriotstarbelisest maakasutusest tulenevad mõjud ....................................................... 40
4.2.1.1 Riigikaitseliste objektide paiknemine ja nendest tulenevaid piirangud ................... 40
4.2.1.2 Maavarade kasutamine............................................................................................. 41
4.2.1.3 Keskkonnamõju omavad tootmisüksused ................................................................ 41
4.2.2 Liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed, raudtee ............. 42
4.2.3 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME) ................................................................... 42
4.2.4 Jäätmekäitlus ja jääkreostus ......................................................................................... 42
4.3 Mõju sotsiaal majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale ................................................. 43
4
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
4.3.1 Sotsiaalne infrastruktuur .............................................................................................. 43
4.3.2 Puhkealad, sh nende paiknemine ja piisavus................................................................ 44
4.3.3 Miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud maastikud ...................................................... 44
4.3.3.1 Miljööväärtuslikud alad............................................................................................. 44
4.3.3.2 Väärtuslikud maastikud............................................................................................. 44
4.3.4 Ajaloo- ja kultuurimälestised ........................................................................................ 45
4.3.5 Inimese tervis ................................................................................................................ 45
4.3.5.1 Radoonirisk ............................................................................................................... 45
4.3.5.2 Ohtlikud ettevõtted .................................................................................................. 46
4.3.5.3 Tootmistegevuse mõju õhukvaliteedile .................................................................... 47
4.3.5.4 Liikluse mõju õhukvaliteedile .................................................................................... 47
4.3.5.5 Tootmistegevuse mõju müratasemetele .................................................................. 47
4.3.5.6 Liikluse mõju müratasemetele .................................................................................. 48
4.3.5.7 Müra edasisel planeerimisel ..................................................................................... 48
4.4 Kaudsed mõjud ja koosmõjude esinemine ........................................................................... 49
5 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused
planeeringusse ....................................................................................................................................... 50
6 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................................................. 52
7 Keskkonnaseire ............................................................................................................................. 53
8 KSH aruandele laekunud ettepanekud.......................................................................................... 54
Kasutatud materjalid.............................................................................................................................. 55
Lisad ....................................................................................................................................................... 58
Lisa 1. KSH programm koos menetlusdokumentidega ..................................................................... 58
Lisa 2. KSH aruande avalikustamine ................................................................................................. 59
Lisa 3 KSH aruande heakskiitmine ................................................................................................... 60
5
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Aruande kokkuvõte ja järeldused
Põlva valla üldplaneeringu koostamine algatati Põlva Vallavolikogu 05.05.2014 otsusega nr 1-3/21.
Sama otsusega on algatatud ka Põlva valla üldplaneeringu KSH koostamine. Käesolev KSH aruanne
on koostatud lähtuvalt KSH programmist, mis kiideti heaks Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru
regiooni poolt 26.06.2015 kirjaga nr PVV 6-8/15/14507-2.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi
üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja
edendada säästvat arengut.
Üldplaneeringu peamised eesmärgid on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste
määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringute kohustusega aladel ja juhtudel
detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmine.
Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud varasemalt koostatud riiklikele, maakondlikele ja
kohalikele planeerimisdokumentidele, kasutades neid alusinformatsioonina ning vajadusel
täpsustades varasemalt välja töötatud lahendusi. Ülevaade üldplaneeringu seostest teiste
planeerimisdokumentidega on esitatud ptk 2.
Hindamisprotsessi käigus käsitleti planeeringuala keskkonnatingimusi, mille kirjeldus on esitatud KSH
ptk 3. Suured keskkonnaprobleemid Põlva vallas puuduvad.
KSH käigus käsitleti võimalikke alternatiivseid arengustsenaariume, millest antud üldplaneeringu
puhul olid asjakohased alternatiiv 0 – koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad
praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest Põlva linna ja Põlva valla üldplaneeringutest
ning alternatiiv I – rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi.
Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju. Erinevaid arengutega kaasnevaid keskkonnamõjusid tuleb teadvustada
ning rakendada vajalikke leevendusmeetmeid. Soovitatavad leevendavad meetmed võimalike
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks on
esitatud ptk 5.
Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva rohevõrgustiku toimimist ning väärtuslike maastike
säilimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja tihendamine
võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille tulemusena infrastruktuuri seisukord
paraneb ning kaasneb positiivne mõju.
Planeeringuga kavandatavatel erinevate valdkondade tegevustel on leevendusmeetmete ja
maakasutustingimuste järgimisel kumulatiivselt positiivne mõju. Piiriülest keskkonnamõju
eeldatavalt ei kaasne.
Arvestades üldplaneeringu üldistusastet tuleb Põlva valla territooriumil edasisel oluliste objektide
planeerimisel ja projekteerimisel tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele
ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnakomponentide muutuste seiramisel on otstarbekas ühildada tegevus toimiva riikliku
seireprogrammiga ning keskkonnalubadest tulenevate seiretega. Valla üldiste ruumilise arengu
suundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu seadusekohane regulaarne ülevaatus.
Täpsema ülevaate seiremeetmetest annab ptk 8.
6
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
1 Üldosa
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Põlva valla üldplaneering (ÜP).
KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel. Hindamise
käigus selgitatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid
keskkonnale samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist
planeeritaval alal.
Põlva valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamine algatati Põlva Vallavolikogu 05.05.2014 otsusega
nr 1-3/21 võttes aluseks planeerimisseaduse § 8 lõike 9 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punkt 1, § 33 lõige 1 punkt 2, § 33 lõige 6, § 34 lõige 1, § 35
lg 2. Üldplaneeringu lähteseisukohad on kinnitatud Põlva Vallavolikogu otsusega 08.10.2014 nr 1-
3/34.
Üldplaneeringu eesmärkideks on:
1) Põlva valla ruumilise arengu põhimõtete edasine kujundamine.
2) Maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarvete
ning hoonestuse kõrguslike- ja kauguslike piirangute määramine.
3) Valla arenguks oluliste sotsiaalobjektide ja üldkasutatavate maade asukoha määramine.
4) Asustuse ja ettevõtluse arengu suunamine.
5) Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine.
6) Miljööväärtuslike hoonestusalade ja maastike kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine.
7) Põhiliste teede ja tehnorajatiste asukoha määramine.
8) Puhke- ja virgestusalade määramine.
9) Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine.
10) Ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Valla üldplaneeringu koostamise vajadus tuleneb otseselt planeerimisseadusest. Samuti määrab
planeerimisseadus üldplaneeringu ülesanded.
Üldplaneeringu kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Põlva valla erinevaid eluvaldkondi kajastav
digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside
säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus analüüsida
kavandatud tegevuse alternatiivseid arengustsenaariumeid. KSH-s hinnatavad alternatiivid peavad
olema reaalsed. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema
tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega (Peterson, 2007).
Koostatavale üldplaneeringu eelnõule on võimalik seada alternatiivse lahendusena ainult nn null-
alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes, kui
üldplaneering jäetakse realiseerimata. Teiste alternatiivide seadmiseks puudub reaalne strateegiline
tahe ja võimalus – üldplaneeringu koostamine on vajalik kohaliku omavalitsuse arendustegevuseks.
Antud juhul on hinnatavaid arengualternatiive kaks:
Alternatiiv 0 ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad
praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivatest üldplaneeringutest.
Alternatiiv I ehk olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid
arengusuundi.
7
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
1.2 Osapooled
Otsustaja: Põlva Vallavolikogu
KSH koostamise korraldaja: Põlva Vallavalitsus
Järelevalve teostaja: Keskkonnaameti Lõuna regioon
Üldplaneeringu konsultant: OÜ Pärnu Instituut
KSH ekspert: Adepte Ekspert OÜ
Kontaktisik: Piret Toonpere, tel 5059914, e-post
[email protected]
Töögrupi koosseis:
- Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH 0153) – mõjud looduskeskkonnale, sh Natura
(eel)hindamise koostamine, müra;
- Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert– mõjud pinna- ja põhjaveele, sotsiaalmajanduslikud
mõjud, jäätmekäitluse mõjud, väärtuslikud põllumaad;
- Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist – mõjud välisõhule;
- Milena Tae – keskkonnaspetsialist – foonikirjelduse koostamine, ülemuslike strateegiliste
dokumentide analüüs;
- Janek Kivi – looduskaitse spetsialist – mõju looduskeskkonnale, KSH kartograafilised tööd.
Asjast huvitatud isikud:
Põlva Vallavolikogu (algataja ja kehtestaja);
Põlva Vallavalitsus (üldplaneeringu koostamise korraldaja);
Keskkonnaameti Lõuna regioon (järelevalvaja);
Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikeühendused:
o Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Ametiasutused:
o Naaberomavalitsused
o Põlva Maavalitsus
o Terviseamet
o Maanteeamet
o Maa-amet
o Põllumajandusamet
o Muinsuskaitseamet
o Päästeamet.
Põlva valla elanikud, ettevõtted, asutused ja laiem avalikkus.
1.3 KSH korraldus ja avalikustamine
Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise viib läbi OÜ Adepte Ekspert. KSH järelevalvaja on Keskkonnaameti Lõuna regioon, kelle
ülesandeks on KSH menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ning KSH programmi ja
aruande heakskiitmine.
KSH läbiviimine toimus avaliku protsessina. KSH algatamisest teavitati vastavalt nõuetele Ametlikes
Teadaannetes, kohalikus ajalehes Põlva Teataja, Põlva valla veebilehel ning huvitatud osapooltele
kirjalikult.
KSH programmi koostamisel küsiti seisukohti toonaselt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt,
Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt,
Sotsiaalministeeriumilt, Maanteeameti Lõuna regioonilt, Põllumajandusametilt,
8
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Muinsuskaitseametilt, Terviseameti Lõuna talituselt ning naaberomavalitsustelt. Ametkondade poolt
esitatud ettepanekud võeti arvesse KSH programmis.
KSH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teavitati ajalehes Põlva Teataja, Põlva valla ja OÜ
Adepte Ekspert veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja huvitatud isikutele kirjalikult. Programmiga
sai tutvuda 29.04-15.05.2015 Põlva vallavalitsuses ning veebilehtedel http://www.adepte.ee ja
http://www.polva.ee. Avalikustamise perioodil oli võimalik küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid
esitada Põlva vallavalitsusele.
KSH programmi avalik arutelu toimus 18.05.2015 kell 15.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.
Avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel täiendati KSH programmi.
Pärast avalikku arutelu esitas Põlva Vallavalitsus KSH programmi järelevalvajale heakskiitmiseks. KSH
programm kiideti heaks Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 26.06.2015 kirjaga nr PVV
6-8/15/14507-2.
Peale KSH aruande eelnõu valmimist esitatakse see koos planeeringuga Keskkonnaameti Lõuna
regioonile kooskõlastamiseks ja täiendusettepanekute esitamiseks. Kooskõlastamistele järgneb
üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek koos KSH aruandega.
1.4 Metoodika
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi lähtudes ÜP ja KSH algatamise ajal kehtinud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87).
KSH protsessi saab jagada etappideks:
KSH eelhindamine otsustaja poolt ja vajadusel KSH protsessi algatamine;
planeeringu eesmärgi ja sisu määratlemine;
huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine;
KSH programmi koostamine ja avalikustamise läbiviimine, vastavalt laekunud ettepanekutele
programmis täienduste tegemine;
KSH programmi heakskiitmine järelevalvaja poolt;
asjassepuutuva materjali kogumine, tausta kirjeldamine;
vajalike alusuuringute teostamine;
alternatiivide püstitamine, hindamine ja võrdlemine;
leevendavate meetmete väljatöötamine;
seiremeetmete väljatöötamine;
KSH aruande koostamine;
KSH tulemuste arvestamine planeeringu koostamisel;
KSH aruande avalikustamise läbiviimine, vastavalt laekunud ettepanekutele aruandes
täienduste tegemine;
KSH aruande heakskiitmine järelevalvaja poolt, seire- ja keskkonnatingimuste määramine.
Mõjude hindamisel kasutati keskkonnamõju hindamise üldkasutatavat metoodikat. Metoodilise
alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest
adekvaatsetest dokumentidest. Peamiseks metoodiliseks juhendmaterjaliks oli:
Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa
tasandil. Keskkonnaministeerium,
Therivel, R., Morris, P. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition.
2009.
Keskkonnamõju hindamisel kasutati olemasolevaid planeeringute, uuringute ja muude allikate
materjale. Protsessi käigus tehti koostööd üldplaneeringu konsultandi, vallavalitsuse ametnike ja
keskkonnaekspertide vahel.
9
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Hindamisel arvestati ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude
kumuleerimisega.
Mõju olulisuse hindamisel lähtuti võimalusel Eestis kehtivatest piirnormidest ja normatiivväärtustest.
Valdkondades, kus vastavad normid puuduvad toimus hindamine analüüsi, järeldamise ja arutelu
teel. KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena.
1.5 Lähtematerjalid
KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks:
Põlva Vallavolikogu 05.05.2014 otsus nr nr 1-3/21 “Põlva valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”;
Põlva valla üldplaneeringu eelnõu.
1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel
Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. Tekkinud küsimused lahendati jooksvalt koos
üldplaneeringu konsultandi ja vallavalitsuse ametnikega. Viivitusi töö valmimises põhjustas asjaga
tegelevate isikute mitmekordne vahetumine töö koostamise perioodil.
10
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
2 Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Käesolev peatükk annab ülevaate hinnatava Põlva valla üldplaneeringu seosest ja vastavusest muude
riiklike, maakondlike ja kohalike strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidele ja nõuetele.
2.1 Riikliku tasandi strateegilised dokumendid
2.1.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Vastavalt planeerimisseadusele on üleriigilise planeeringu ülesanne muuhulgas säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, riigi regionaalse
arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine ning asustuse arengu suunamine.
Planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.
Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng,
head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja
maastikuväärtuste hoidmine.
Üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke.
2.1.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti
säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele
keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel
juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.
Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki:
Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine
Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on
vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea
seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarade
keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi
efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses
ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga
pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida
kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite
liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja
kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.
Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine
Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõuliste
populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.
Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet
Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid,
erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke
tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energiatarbimise kasvu
aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise
kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui
ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne,
11
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid
mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur
(vähendada transpordivajadust).
Keskkond, tervis ja elu kvaliteet
Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist
soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele
ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna
teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate
riskide eest.
Üldplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegia ja
keskkonnategevuskavaga, kui planeerimisprotsessis arvestatakse keskkonnakaalutlustega.
Tasakaalustatud arendustegevuse üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2.2 Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid
2.2.1 Põlva maakonnaplaneering
Praegu kehtiv Põlva maakonnaplaneering on kehtestatud 28.06.2002 maavanema korraldusega nr
1.1-1/99 ja seda on täpsustatud ning täiendatud teemaplaneeringutega „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused" ja „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur".
Maakonnaplaneering sätestab maakonna üldise territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja
kontseptsioonid ning seda nii, et kohalikud ja riiklikud huvid oleksid tasakaalus. Planeeringu
dokument paneb aluse kestva ja säästva arengu aluste kujundamisele ja selle sidumisele
territoriaalmajandusliku arenguga ning ühendab majandusliku ja territoriaalse planeeringu.
Maakonnaplaneeringu eesmärkideks on:
Maakonna elanike ja ettevõtete vajaduste, soovide ja ootuste rahuldamine;
Maakonnas olemasolevate looduslike ressursside ja võimaluste ratsionaalne kasutamine ja
säästmine;
Elukvaliteedi tõusmine ning võrdsustamine Eestimaa teiste regioonidega. Põlvamaa
kujunemine paigaks, mis on inimsõbralik ning hea koht töötamiseks, elamiseks ja
puhkamiseks;
Maa- ja ruumikasutusega seotud konfliktide ennetamine ja lahendamine ning maakonna
paiknemise asukohast tulenevalt probleemide ja eelistega arvestamine.
Maakonnaplaneering annab ülevaate Põlvamaa looduslikust keskkonnast, majanduslikust olukorrast,
sotsiaalsest infrastruktuurist ning territoriaalsetest planeeringutest. Käsitletakse nimetatud teemade
lõikes olemasolevat olukorda, probleeme, arengueeldust ning visiooni.
Vabariigi valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 on algatatud uue maakonnaplaneeringu
koostamine (vt 2.2.4).
Üldplaneeringuga kavandatud tegevused toetavad Põlvamaa maakonnaplaneeringus välja toodud
arengusuundi ning on omavahel kooskõlas.
2.2.2 Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“
Teemaplaneeringu eesmärk on rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike määratlemine ning selle
kaudu asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste seadmine. Teemaplaneering on
aluseks edasisel planeerimis- ja arendustegevusel omavalitsuste tasandil ning loob eeldused
loodushoidlikku ja kultuurilis-ajaloolist aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Põlvamaal.
12
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Teemaplaneering on jaotatud kaheks teemaks: roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud.
Roheline võrgustik
Teemaplaneering määrab ära rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid ning üldised
kasutustingimused nende toimimise tagamiseks. Kasutustingimused on aluseks rohevõrgustiku alal
tegutsemisel ning edasisel planeerimisel. Teemaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku piire ja
kasutustingimusi täpsustatakse edasistes planeeringutes ja arengukavades omavalitsuse tasandil,
võttes aluseks maakondlikus teemaplaneeringus sätestatu.
Planeering määratleb 41 rohevõrgustiku tuumala:
1. Krüüdneri – Maaritsa tuumala
2. Veskimõisa – Maaritsa tuumala
3. Porijõe ülemjooksu tuumala
4. Voorepalu tuumala
5. Vastse-Kuuste – Sipe tuumala
6. Lootvina tuumala
7. Ahja – Võnnu tuumala
8. Kadaja – Lääniste tuumala
9. Lahojärve tuumala
10. Kastmekoja tuumala
11. Mooste Peravalla tuumala
12. Lämmijärve tuumala
13. Põlva – Häätaru tuumala
14. Ahja jõe ürgoru ja Valgesoo tuumala
15. Arniku tuumala
16. Kooraste tuumala
17. Erastvere tuumala
18. Kaagna tuumala
19. Piigandi Ahijärve tuumala
20. Sirvaste tuumala
21. Hilba ülemjooksu tuumala
22. Põlva – Vanaküla tuumala
23. Kauksi Peravalla tuumala
24. Võiardi tuumala
25. Võuküla tuumala
26. Jaanikeste tuumala
27. Hangessaare tuumala
28. Räpina kirdesuuna tuumala
29. Räpina lõunasuuna tuumala
30. Mädajõe suudme tuumala
31. Rääsolaane tuumala
32. Peetrimõisa tuumala
33. Pragi tuumala
34. Kärnasoo tuumala
35. Kärna Turbasoo tuumala
36. Tromsi – Tsolgo tuumala
37. Leevi tuumala
38. Meenikunno tuumala
39. Piusa – Karisilla tuumala
40. Setu tuumala
41. Paidra tuumala
13
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Väärtuslik maastik
Teemaplaneering määrab väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud
meetmed ning on aluseks edasisel arendus- ja planeerimistegevusel eristatud aladel. Eristatud alade
kasutustingimused määratakse väärtuslike maastike hoolduskavadega. Teemaplaneeringuga
nähakse ette määratletud väärtuslike maastike säilimine ja ilusate vaatekohtade säilimine ja
avamine. Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste
säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.
Põlva valda jäävad järgnevad väärtuslikud maastikud:
Riikliku tähtsusega: Kiidjärve-Kärsa väärtuslik maastik ja Vana-Võru mnt. ehk Postitee väärtuslik
maastik.
Kiidjärve-Kärsa:
Suures osas kattub väärtuslik maastik rohevõrgustiku tuumalaga. Kattuval osal, st rohevõrgustiku
tuumaalal, on keelatud igasugune ehitustegevus. Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal määratleb
maakasutus- ja ehitustingimused Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üldplaneering. Planeeringus on
määratletud nn arendatavad alad, kus on seatud täpsemad tingimused ehitustegevusele.
Vana-Võru mnt. ehk Postitee:
Postitee väärtusliku maastiku alal ja Postiteega piirnevatel aladel tuleb lähtuda Postitee
hoolduskavast (Artes Terrae OÜ, 2003), Postitee hooldusplaanist (Artes Terrae OÜ, 2005) ning tööst
„Postitee väikevormid ja disainielemendid“ (Laika, Belka ja Strelka OÜ, 2007).
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse maakonna teemaplaneeringust. Üldplaneeringuga
täpsustatakse rohevõrgustiku ning väärtuslike maastike paiknemist.
2.2.3 Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põlvamaa sotsiaalne
infrastruktuur“
Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering on dokument, mis käsitleb maakonna elanike poolt
tarbitavate teenuste kättesaadavust Põlvamaal.
Planeeringu konkreetne eesmärk on sotsiaalset turvatunnet tagavate teenuste kättesaadavuse ja
ruumilise paigutuse parandamine ning parimate lahenduste leidmine väheneva ja vananeva
rahvastiku tingimustes.
Teemaplaneeringu koostamise protsessis otsiti parimaid võimalikke lahendusi kodanike
teenindamiseks. Valdavalt probleemsed teenused ja valdkonnad: pangateenus, kultuurikeskuse
tegevus, haridusteenus, postiteenus, seltsimaja tegevus, ühistransport, meditsiiniteenus (sh
ravimimüük), esmatarbekaupade olemasolu, päevakeskuse tegevus. Lahendused on väga erinevad,
alates e-teenuste arendamisest ja transpordikorralduse parandamisest kuni kodanikuühenduste
aktiivsema kaasamiseni.
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse maakonna teemaplaneeringust.
2.2.4 Põlva maakonnaplaneering 2030 (koostatav)
Seoses varasemate maakonnaplaneeringute aegumisega on Vabariigi Valitsus 18.07.2013
korraldusega 337 algatanud maakonnaplaneeringute koostamise kõigis Eesti maakondades.
Põlva maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused:
1. Asustuse arengu suunamisel Põlvamaal lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist, see
tähendab:
14
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
1.1. kasutatakse ära olemasolevaid taristuid ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse
ruumistruktuuriga asulaid, suunates arengud nende asulate keskusaladele;
1.2. väärtustatakse olemasolevaid hajusaid asustusmustreid maapiirkondades, pakkudes paindlikke
ja kogukonnapõhiseid lahendusi teenuste tarbimiseks, et säilitada maapiirkondade suhteline
atraktiivsus elukohana;
1.3. väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast
kasutust.
2. Asustuse areng Põlvamaal tugineb olulisel määral väiksemate, kohaliku tasandi keskuste võrgule,
lisaks maakonna keskuslinnadele ning väljaspool maakonda paiknevatele, Põlvamaa elanike jaoks
tähtsatele keskuslinnadele (eelkõige Tartu, kuid ka Võru ja Otepää).
3. Põlvamaal puudub vajadus täiendavate arengualade määramiseks väljaspool olemasolevaid
kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus on
otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride ärakasutamine ja väärtustamine, seda nii
elamuarenduses kui ettevõtluses.
4. Põlvamaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootmisalade määramiseks, eeldatavalt
koondub ettevõtlus- ja tootmistegevus valdavalt olemasolevate keskuste piirkonda, vt ka eelnev
punkt. Põlvamaal valdava väikeettevõtluse tingimustes puudub vajadus ka põllumajandustegevusega
seotud ettevõtluse jaoks eraldi alade määramiseks maakonnaplaneeringu tasandil.
5. Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades –
piisav kompaktsus linnades ja teistes tiheda ruumistruktuuriga keskusasulates ning iseloomulik
hajusus maapiirkondades.
6. Liikuvuse suunamisel, sh ühistranspordi korraldamisel, lähtutakse keskus-tagamaa põhistest
ühendustest, arvestades sealjuures ka üle maakonna piiri ulatuvaid vajadusi. Teenuste ja töökohtade
kättesaadavus keskuse tagamaa elanike jaoks põhineb, lisaks paindlikele lahendustele ning koha peal
olemasolevatele teenustele, vastaval liikuvuskorraldusel.
7. Liikumisvõimaluste tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakorda ja täiendamise
vajadusi, arvestades maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad
põhimõttelised vajadused, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate
planeeringute/projektide käigus.
8. Rohelist võrgustikku käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas maakonna mainet
kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski puhkemajandusele arenguvõimalust pakkuvaid
puhkeväärtusi.
9. Puhkeväärtusena on oluline avaliku juurdepääsu võimalus väljakujunenud supluskohtadele.
10. Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina.
11. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel; lisaks
looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused
hõlmavad nii hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises keskkonnas kujunenud
iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kvaliteeti. Elukeskkonna
esteetiliste väärtuste säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks.
12. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega.
13. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud
piirangutega.
14. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse
eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks
15
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
kaasnevat keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb
kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või
rekreatsiooniks sobilike aladena.
Põlva valla üldplaneeringuga kavandatud tegevused toetavad Põlvamaa maakonnaplaneeringus
2030 välja toodud arengusuundi ning on sellega omavahel kooskõlas.
2.2.5 Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020
Põlva maakonna arengukava üldeesmärk on tingimuste loomine Põlvamaa kui terviku igakülgseks
arenguks, tuginedes maakonna arengueeldustele ja eripäradele.
Põlvamaa arengustrateegial tunnuslausel „rohelisem elu“ on kuus tugisammast:
- Looduslähedaste (ehitus)materjalide kasutus ja energiasäästlike lahenduste rakendamine nii
ehituses kui mujal: savi, puit, liiv, pilliroog jt ning nende kasutamine ehituses,
siseviimistluses, mööblitööstuses jm. Lisaks nn roheliste energiate (päike, tuul, maasoojus)
kasutamine kaasaegsete küttelahenduste väljatöötamisel, liginullenergia- ja passiivmajade
ehitamisel jm.
- Nutikas ettevõtlus: innovatiivsed ettevõtted, tootearendus ja uued tehnoloogiad,
lisandväärtuse kasvatamine, koostöö ekspordis, rohetöökohad, elustiiliettevõtluse
arendamine.
- Energia loodusest: mineraalvesi, ravimuda, puhtad põllusaadused ja puhas keskkond, vaimse
ja füüsilise energia ammutamine loodusest, loodusturismi arendamine.
- Puhas ja värske toit oma ai(d)ast: kohalik toit, mahetoit, toit talust otse tarbijale.
- Maalähedane elulaad: traditsioonilised maamajapidamised, loomad, põllud,
kultuurmaastikud, väikesed, kuid ehedad külad ja elujõulised kogukonnad.
- Arenevad kultuuritraditsioonid: vanade unikaalsete traditsioonide säilitamine ja
edasikandmine, teisalt nende interpreteerimine kaasaegses moodsas võtmes.
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Põlva maakonna arengukava eesmärkidest.
2.3 Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid
2.3.1 Põlva valla üldplaneering ja Põlva linna üldplaneering
Põlva valla ning Põlva linna kehtivate üldplaneeringutega on arvestatud uue üldplaneeringu
lahenduse välja töötamisel alusinformatsioonina.
2.3.2 Põlva valla arengukava 2015-2029
Vastu võetud Põlva Vallavolikogu 14.10.2015 määrusega nr 24.
Arengukava annab ülevaate tegevusvaldkondade hetkeolukorrast ning arenguvajadustest, määratleb
edasise arengu põhieesmärgid ja prioriteedid ning loob raamistiku valla arengu stabiilsele ja
järjepidevale koordineerimisele. Peamiseks missiooniks on vallaelanike heaolu suurendamine ja
elukvaliteedi tõstmine läbi avalike teenuste arendamise ja elukeskkonna parandamise. Arengu
eesmärgid näevad ette, et elukeskkond oleks kvaliteetne, heakorrastatud ja turvaline.
Arengukava koostamise eesmärk on valla arengu põhisuundade valimine, vajalike eesmärkide
kaardistamine ning nende saavutamiseks vastavate tegevuste ja põhiinvesteeringute määratlemine
finantskattega. Kuigi arengukavas käsitletakse kogu valla arengut koondatult valdkondade põhiselt,
tehakse seda integreeritult. Arengukava pole seadusandlik akt, vaid ühiskondlik kokkulepe valla
arenguvajaduste realiseerimiseks.
16
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Järgnevalt on nimetatud üldised strateegilised eesmärgid ja tegevused valdkondade kaupa:
Looduskeskkond - säästlik kasutamine ja keskkonnahoidlik hoiak.
Elukeskkond - kvaliteetne, säästva arengupõhimõtteid arvestav taristu arendamine ja
kaasajastamine, sealhulgas energiasäästliku tänavavalgustuse, kergliikluse, energiatõhusa
soojamajanduse arendamine. Energia- ja keskkonnasäästliku atraktiivse elamupiirkonna
väljaarendamine sisserände soodustamiseks.
Haridus - võimaldada vallas kõiki haridustasemeid ning kvaliteetset haridust kaasaegses õpi- ja
mängukeskkonnas.
Sotsiaalne keskkond - elanikele on tagatud teenuste kättesaadavus, loodud võimalused
toimetulekuks ja aktiivseks eluks, toimub laialdane ennetustöö erinevatele riskigruppidele.
Korrakaitse - valla elanikel on turvaline elada.
Ettevõtluskeskkond - atraktiivne investoritele ja ettevõtjatele ning õppimisvõimelise tervislikke
eluviise harrastava tööjõuressurssi olemasolu. Üleriigilise energiakompetentsikeskuse rajamine.
Turism - vald on tuntud ja kõrge külastatavusega turismipiirkond koos kvaliteetsete tugiteenustega.
Kultuurikeskkond - vallas toimib traditsioonide rikas, aktiivne ja mitmekesine kultuuri- ja spordielu,
mis tugineb laiale kandepinnale valla elanike seas.
Tervislik vaba aja veetmine - võimaluste loomine, avaliku kasutusega liikumisalad ja -paigad (sh
tervisespordikeskuste ning puhke- ja mänguväljakute arendamine, matka- ja suusaradade
laiendamine jpm).
Koostöö - võtmevaldkondade arendamiseks on vaja erinevate tasandite ja sihtgruppide koostööd (sh
koostöö kohalikus omavalitsuses kõikidel tasanditel, kogukonna ja ettevõtjatega, rahvusvahelisel ja
siseriiklikul tasandil, arendus- ja tugistruktuuride ning teadusasutustega jt).
Põlva valla arengukavaga on arvestatud üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel
alusinformatsioonina.
2.3.3 Põlva valla soojusmajanduse arengukava 2016-2030
Põlva valla soojusmajanduse arengukava (vastu võetud Põlva Vallavolikogu poolt 10.02.2016
määrusega nr 6) peab aitama vallavolikogu ja -valitsust ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste
otsuste vastuvõtmisel.
Soojusmajanduse arengukava eesmärk on määratleda Põlva valla territooriumil asuvate Põlva linna,
Mammaste ja Peri küla arenguvisioon ja -suunad soojusenergia tootmisel, jagamisel ja kasutamisel.
Hoolikalt planeeritud tegevuste kaudu tagatakse soojusenergia varustuskindlus majanduslikult
mõistliku ning elanikkonnale vastuvõetava hinnaga.
Koostatud arengukava on aluseks Põlva valla territooriumil asuvate Põlva linna, Mammaste küla ja
Peri küla soojusmajandusliku arengu koordineerimisele.
Üldplaneeringu koostamisel on valla soojusmajanduse arengukavaga arvestatud alus-
informatsioonina.
2.3.4 Põlva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2015-2027
Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava on aluseks ÜVK
rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Põlva valla ÜVK-ga piiritletud aladel.
Kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK rajamise maksumuse kohta,
näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud
17
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
veevõtukohad. Kava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit
ning analüüsib piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldab võimalikke veehaarete rajamise võimalusi.
Kava määratleb, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ÜVK süsteemi väljaehitamise järel ning
sellest lähtuvalt kavandab piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi.
Põlva (linna ja lähiala) reoveekogumisala piire on 2016. a muudetud (reoveekogumisala
reostuskoormus 30 000 ie, pindala 585,1 ha) vastavalt keskkonnaministri käskkirjale 10.05.2016 nr 1-
2/16/433.
Üldplaneeringu koostamisel on valla ÜVK arendamise kavaga arvestatud alusinformatsioonina.
2.3.5 Põlva linna ja Põlva valla ühine jäätmekava aastateks 2011-2020
Jäätmekava analüüsib ühiselt Põlva linna ja valla jäätmehoolduse olukorda, määratleb probleemid ja
teadvustab õigusaktidest tulenevad kohustused ning eesmärgid. Jäätmekava on jäätmehoolduse
korraldamise ja arendamise alusdokument valla territooriumil ja lähtub valla arengukavast.
Jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine
omavalitsuse tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekava
haarab jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka
tavajäätmed.
Jäätmekava kohaselt on vajalikud jäätmemajanduse põhisuunad järgmised:
Maksimaalne olmejäätmete kohtsorteerimine, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutatavate
jäätmete üleandmine taaskasutamiseks, mis omakorda vähendab ladestatavate jäätmete
hulka;
Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine ning ohtlike
jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine ettevõtetesse;
Ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest ning kohapealne sortimine ja
osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine;
Korraldatud jäätmeveo rakendamine ja võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine
korraldatud jäätmekäitlus-süsteemi;
Jäätmejaamade ja -punktide rajamine tiheasustuspiirkondadesse;
Biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine tekkekohas ning komposti
kasutamine;
Elanikkonna teavitamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Jäätmekava rakendamine aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju
ning saavutada Põlva valla arengukavas püstitatud eesmärke. Jäätmekavas sätestatust on lähtutud
üldplaneeringu koostamisel alusinformatsioonina.
2.4 Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil
2.4.1 Kehtestatud detailplaneeringud
Kehtivate detailplaneeringutega määratud maakasutuse sihtotstarvetega on arvestatud Põlva valla
üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel ning maa-aladele maakasutuse juhtotstarvete seadmisel
jooksvalt.
18
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala
seisukorrast käesoleval ajal.
3.1 Üldandmed
Keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse Põlva valla üldplaneeringule ja seega hõlmab
hindamine Põlva valla territooriumi (234 km2, Joonis 1), mis moodustab 10,8% kogu Põlva maakonna
territooriumist.
Joonis 1. Põlva valla paiknemine. Alus: Maa-ameti WMS kaardirakendus.
Põlva vald paikneb Põlva maakonna keskosas ning piirinaabriteks on Laheda, Veriora, Räpina,
Mooste, Ahja, Vastse-Kuuste, Kõlleste, Kanepi vallad. Vallasisene linn Põlva on samal ajal Põlva
maakonna keskus.
Põlva valda läbib Tartu-Petseri raudtee. Põhimaanteed valda ei läbi, kuid valla keskusesse koonduvad
mitmed tugimaanteed (Kanepi – Leevaku, Põlva – Karisilla, Võru – Põlva, Põlva – Saverna, Põlva –
Reola). Valla ühendatust riikliku teedevõrguga võib pidada heaks.
Looduskaitse alustest aladest jäävad valla territooriumile Kuulmajärve, Tilleoru, Ahja jõe ürgoru
maastikukaitsealad ja Valgesoo looduskaitseala, Ihamaru looduskaitseala ning Kivijärve, Eoste ja Ahja
jõe hoiualad. Parkidest on kaitsealused Intsikumu parkmets ja Peri mõisa park. Püsielupaikadest
jäävad valla territooriumile Kaitsa harivesiliku püsielupaik, Kivijärve kanakulli püsielupaik ja Naruski
kanakulli püsielupaik. Kavandamisel on Ahja püsiksannika püsielupaik. Üksikobjektidest on kaitse all
kolm tamme ehk Tilleoru tammed, mänd Oru pettai, mänd „Karo kakutu pettai“, mänd „Kraaviotsa
pettai“, Peri tamm, Sooküla kask, Metste rändrahn, Kivijärve rändrahn, Karjala ehk Loigomi kask ja
19
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Himmaste allikad. Lisaks jääb valla territooriumile mitmeid väljapool kaitstavaid alasid paiknevaid
kaitstavate liikide leiukohti.
Natura 2000 võrgustiku aladest jäävad Põlva valla territooriumile täielikult või osaliselt Ahja,
Valgesoo, Ihamaru-Tilleoru, Kivijärve ja Kuulmajärve loodusalad.
Valla reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud. Kõrgused
merepinnast varieeruvad suures ulatuses ulatudes 35 meetrist Ahja jõe orus valla põhjaosas kuni 104
meetrini valla edelapiiril.
Valla territooriumil paikneb rohkelt järvi, millest 19 (Viira, Kivijärv, Uibujärv, Sikuti, Kogrõjärv, Kükä,
Saarjärv, Palojärv, Kõrdsijärv, Kastjärv, Sanksaarõ, Neitsijärv, Pikämäe, Korgõsaarõ, Edejärv, Kalajärv,
Plaki, Tagajärv, Kiisa) on looduslikud ning 12 pais- või tehisjärve (Metste, Soe/Latõrna, Oleski, Sika,
Põlva, Mõisajärv, Miiaste, Kunna, Peri, Möksi, Kauksi ja nimetu). Jõgedest jäävad valla territooriumile
Leevi, Lutsu, Ahja ja Orajõgi.
Kultuurimälestiste riikliku registri järgi (seisuga 17.03.2016) paikneb vallas 157 mälestist (8
ajaloomälestist, 65 arheoloogiamälestist, 31 ehitismälestist, 53 kunstimälestist).
Maardlatest jäävad valla territooriumile Kadaja ja Himmaste kohaliku tähtsusega liivamaardlad ning
Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) ja Riha kohaliku tähtsusega turbamaardlad.
Põlva valda jäävad Põlva maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused kohased väärtuslikud maastikud I-5 (Vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee),
I-1 (Kiidjärve-Kärsa), II-7 (Tilleorg-Lauriorg), II-8 (Põlva linn- ja selle lähiümbrus) ning rohevõrgustiku
tugialad T7 (Ahja jõe ürgorg ja Valgesoo), T8 (Lahojärve), T8 (Võiardi), T9 (Põlva-Vanaküla), T9 (Pragi)
ja mitmed rohevõrgustiku koridorid.
3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond
3.2.1 Asustuse paiknemine ja elanikkonna struktuur
Põlva valla elanike arv (01.01.2016) seisuga on 9 575 inimest. Põlva valla territooriumil paikneb üks
linn (Põlva) ja 27 küla. Rahvaarvult suuremad külad on Mammaste, Himmaste ja Rosma.
Kehtiva Eesti Vabariigi haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil vallasisene linn Põlva ja 27 küla.
Elanike arvult on suurima elanike arvuga vallasisene linn (5983) ja suuremad külad on Mammaste
(638), Himmaste, Rosma ning Peri küla. Valla kogupindalast moodustab ca 53% haritav maa (põld,
heinamaa) ning metsamaa 37%.
Valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. 2016 aastal on
esinenud vähene tõus võrreldes eelnevate aastatega. Keskmiselt on rahvaarvu vähenemine olnud
ligikaudu 1% aastas. Alates 2010. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja
mehhaanilise rände tõttu vähenenud 507 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad
tööealised 64%, tööeast nooremad 18,3% ja pensioniealised 17,7%.
Põlva valla elanike arvu vähenemist on prognoositud aastani 2019 keskmiselt 1% aastas, aastatel
2020–2023 keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2024–2027 rahvaarvu stabiliseerumist. Seega
aastaks 2027 on Põlva valla elanike arv ligikaudu 9329 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud
on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning
sotsiaalsest arengust.
3.2.2 Majanduslik ja ühiskondlik tegevus
Äriregistri andmetel on Põlva vallas registreeritud kokku 555 ettevõtet, nendest 340 osaühingut, 8
aktsiaseltsi, 205 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 2 mittetulundusühingut (MTÜd), 2 usaldusühingut ja 2
täisühingut. Suur osa ettevõtetest on väikeettevõtted. Suurimad tööandjad on AS Tere, Põlva
20
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Tarbijate Ühistu, AS Põlva Haigla, AS Kagu Teed, AS Takeda Pharma, Põlva Agro OÜ, Peri
Põllumajanduslik OÜ, Eltam OÜ, Mammaste Metall AS, Zeigeri Veod OÜ jt.
Kõige rohkem tegutseb vallas osaühinguid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle levinuimateks
tegevusaladeks on jaekaubandus ja hulgimüük; põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja
müük; puidu- ja metsatöötlemine; puhkemajandus; metalli töötlemine; transportteenused jt (Allikas:
Põlva valla arengukava aastateks 2014–2029).
2015. aasta 1. jaanuari seisuga moodustas registreeritud töötute osakaal Põlva vallas (290 in) valla
elanike arvust (9908 in) ligikaudu 3%.
Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa
suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad. Aastatel 2010–2012 on
toetussummad taas mõnevõrra vähenenud.
Põlva valla eduka arengu kujunemise üheks põhjuseks on hea liiklusgeograafiline asend. Põlva valda
läbivad järgmised tugimaanteed: Võru-Põlva; Põlva-Saverna-Otepää; Põlva-Karisilla-Koidula
piiripunkt; Põlva-Reola-Tartu; Kanepi-Põlva-Leevaku-Räpina. Põlva vallas on kaks reisirongipeatust ja
läbiv raudtee, mis on suunaga Tartu-Põlva-Petseri (Andmed: Põlva valla arengukava aastateks 2014–
2029).
3.3 Looduskeskkond
3.3.1 Maastik
Põlva maakond on maastikuliselt mitmekesine, siin on esindatud kõik Lõuna-Eestile omased
maastikutüübid: maakonna keskosas Kagu-Eesti lavamaa, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-
äärne madalik ja kaguosas palumaa.
Tuumikalaks on ürgorgudest liigendatud lavamaa, mille kõige silmapaistvamad reljeefivormid on
ürgorud. Nende veerudel paljanduvad paljudes kohtades aluspõhja kivimid – Kesk-Devoni ajastu
punakad liivakivid. Ürgorgude veerusid liigestavad sagedased lisaorud, mis muudavad maastiku
vaheldusrikkaks. Ürgorgudevahelistel lavadel leidub siin-seal soid. Lavamaa lainjaid
moreenitasandikke (kõrgus 40–100 m ü.m) liigestavad ürgorud. Ahja ja Võhandu ürgoru veerudel
paljandub mitmel pool nn taevaskodadena ja müürmägedena aluspõhja moodustav Kesk-Devoni
liivakivi. Pinnakatteks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun liivsavimoreen, liivikuil,
mõhnadel ja oosidel sorteerunud liiv ja kruus.
Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on
kuni 40m üle merepinna (Andmed: Põlva maakonnaplaneering).
Põlvamaa mullad on valdavalt väheviljakad (VI–VII hindeklass), parimad neist (V–VI klassi piiril)
paiknevad Ugandi lavamaal ja Palumaal. Ülekaalus on pruunid ja heledad kahkjad mullad, nõgudes
deluviaalmuldi, kõikjal liivadel on ülekaalus leedemullad.
3.3.2 Aluspõhi ja hüdrogeoloogilised tingimused
Põlva vald asub Lõuna-Eesti Kesk-Devoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub Ülem-Devoni
avamusalale. Pinnakatteks on valdavalt erineva paksusega moreen, vähemal määral ka jääjärvede
setteid. Pinnakatte paksust mõjutab paljuski aluspõhja reljeef, jääaja eelsed ürgorud.
Reljeefilt on piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud. Kõrgused
merepinnast ulatuvad 35 meetrist Ahja jõe orus valla põhjaosas kuni 104 meetrini valla edelapiiril.
Omapärase reljeefi ja maastikke moodustavad jõeorgude paljandid (Taevaskojad jt) .
Hüdrogeoloogiliselt on ala vahelduv eeskätt ürgorgude piirkonnas, kus esineb rohkesti allikaid. Põlva
vallas kasutatakse Kvaternaari, Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devoni veekompleksi põhjavett,
21
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.
Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk-Devoni põhjavett.
Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Vesi allub
kergesti igasugusele reostumisele.
Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on
selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Veekompleks paljandub vaid kohati 11 sügavamates
jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5-80
m.
Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised
nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi
vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks
lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures
survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt
mage, mineraalainete sisaldusega 300–500 mg/l.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Põlva
vald peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Põlva linn ning samuti Rosma, Peri, Aarna
ja Andre (Sika) külad jäävad valdavalt suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Mammaste ja Himmaste
küla jäävad peamiselt kaitstud põhjaveega alale. Valla põhjaosas on ka keskmiselt kaitstud ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega alasid.
3.3.3 Põhjaveevarud
Põlva linnas ja lähiümbruses ning Peri külas on üks veevõrk, mis baseerub Põlva linna edelaosas
asuval keskusest läänesuunas asuval Piiri veehaardel. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse kokku
kuuest puurkaevust (katastri nr-id 8573, 8574, 16905, 16906, 26355, 26356). Ühisveevarustuse
kaudu saavad vett 5 811 Põlva linna elanikku ehk ligikaudu 97% linna elanikest
(Keskkonnalahendused OÜ 2016).
Põlva vallas on põhjaveevarud ümber hinnatud ja kinnitatud keskkonnaministri 6. detsembri 2016. a
käskkirjaga nr 1-2/16/1244 "Põlva ja Valga põhjaveemaardlate põhjaveevaru kinnitamine".
Põhjaveevarud on kinnitatud 2043. aasta lõpuni. Hinnati ümber kõik üle 500 m³ ööpäevase
tootlikkusega põhjaveehaarde rajamisel ja kasutamisel uuringutega määratud põhjaveevaru
vastavalt VeeS § 12 lõikele 4. Vastav põhjaveevarude ümberhindamise aruanne on valminud 2016.a
novembris Keskkonnalahendused OÜ poolt. Aruande kohaselt on arvutuslikult põhjavee tarbevaru
Põlva vallasisesele linnale ja selle lähiümbrusele Piiri veehaardest tagatud kuni 2043. aasta lõpuni
koguses 2 900 m3/ööp ja Ähnioru veehaardest kuni aastani 2043 koguses 3 120 m3/ööp.
Veekvaliteet on püsinud Põlva valla veehaaretes peamiselt nii Kesk- ja Kesk-Alam-Devoni
põhjaveekogumis vastav joogiveeallikana kasutatava põhjavee II kvaliteediklassile (Sotsiaalministri
määrus 02.01.2003 nr 1). Piiri veehaarde Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumite
puurkaevudes jäävad sulfaadi, raua ja mangaani kontsentratsioonid kohati III kvaliteediklassi ja
hägusus ületab kohati III kvaliteediklassi piirnorme. Ähnioru veehaarde Kesk-Devoni põhjaveekogumi
puurkaevudes jääb üldraua kontsentratsioon pigem III kvaliteediklassi ja mangaan II kvaliteediklassi.
Hägusus ületab kohati III kvaliteediklassi. põhjaveekogumi puurkaevudes jäävad sulfaadi ja raua
kontsentratsioonid pigem III kvaliteediklassi ja hägususe näitajad ületavad kohati III kvaliteediklassi
piirnorme. Arvestades põhjavee head kaitstust ja veekvaliteedi stabiilsust vaadeldava perioodi
jooksul, võib väita, et põhjavee kvaliteet püsib ka arvutusliku aja 2043. a lõpuni. Üksikud
kõrvalekalded veekvaliteedis üldraua ja mangaani osas likvideeritakse veetöötlusjaamades.
Sulfaatide vastavus joogivee nõuetele saavutatakse eri veekihtide segamise teel
(Keskkonnalahendused OÜ 2016).
22
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
3.3.4 Pinnaveed
Tabel 1. Põlva valla suuremad järved. Allikas: EELIS 2016
Nimi Asukoht Tüüp Veepeegli pindala, ha
Põlva järv Põlva vallasisene linn, Paisjärv 35,7
Orajõe küla,
Mammaste küla
Saarjärv Tromsi küla Looduslik järv 11,8
Kauksi järv Holvandi küla, Miiaste Vanaküla küla 11,3
küla, Vanaküla küla
Pikämäe järv Uibujärve küla, Partsi Looduslik järv 7,2
küla
Kivijärv Uibujärve küla Looduslik järv 6,2
Palojärv Lutsu küla, Soesaare Looduslik järv 4,3
küla
Oleski lump Partsi küla Paisjärv 4,1
Kõrdsijärv Partsi küla Looduslik järv 3,4
Sikuti järv Nooritsmetsa küla Looduslik järv 3,4
Viira järv Himmaste küla, Looduslik järv 3,1
Vanaküla küla
Mõisajärv Partsi küla Paisjärv 2
Sanksaarõ järv Himmaste küla, Looduslik järv 1,9
Vanaküla küla
Tagajärv Aarna küla Looduslik järv 1,8
Uibujärv Uibujärve küla Looduslik järv 1,8
Edejärv Aarna küla Looduslik järv 1,6
Kiisa järv Holvandi küla Looduslik järv 1,6
Latõrna järv Miiaste küla Paisjärv 1,6
Kunna järv Tännassilma küla Paisjärv 1,2
Kalajärv Uibujärve küla, Partsi Looduslik järv 1,1
küla
Tabel 2. Põlva valla suuremad jõed ja ojad. Allikas: EELIS 2016
Nimi Lähe Suubla Pikkus (km) Valgala pindala (km2)
Ahja jõgi Erastvere järv Emajõgi 107,3 1074,3
Lutsu jõgi Saarjärv Ahja jõgi 47,2 221,2
Orajõgi Mustja küla, Ahja jõgi 45,2 181,1
Sõmerpalu vald,
Võrumaa
Leevi jõgi Ööbikujärv Ahja jõgi 39,2 163,8
Hatiku oja Kiuma küla Ahja jõgi 17,6 34,9
Peri oja Pikasilla küla Orajõgi 17,6 24,1
Kooskora oja Tromsi küla Ahja jõgi 16,7 40,3
Tännassilma oja Puskaru küla Orajõgi 13,2 22,4
Visseoja Kivijärv Lutsu jõgi 6,1 10,2
Ihamaru oja Ihamaru küla Ahja jõgi 3,5 4,8
Mooste oja Vargasuu Lutsu jõgi 10,6 22,8
(Viislisoo
peakraav)
Kanassaare oja Rehajärve soo Lipõsilla oja 5,8 10,3
23
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
(Võuküla
peakraav)
Plaki oja (Põlva Põlva linn Orajõgi 3,7 <10
peakraav)
Saarjärve Tromsi küla Saarjärv 3,4 10,4
peakraav
3.3.5 Looduskaitseobjektid
Kaitstavateks loodusobjektideks looduskaitseseaduse kontekstis on:
kaitsealad;
hoiualad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
püsielupaigad;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Nimetatud objektidest jääb Põlva valla territooriumile (EELIS 2016):
Põlva valla territooriumil asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:
1. Kaitsealad:
o Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
o Ihamaru looduskaitseala
o Intsikurmu parkmets
o Kuulmajärve maastikukaitseala
o Peri mõisa park
o Tilleoru maastikukaitseala
o Valgesoo looduskaitseala
2. Hoiualad:
o Ahja jõe hoiuala
o Eoste hoiuala
o Kivijärve hoiuala
3. Natura 2000 alad:
o Ahja loodusala
o Akste loodusala
o Ihamaru-Tilleoru loodusala
o Kivijärve loodusala
o Kuulmajärve loodusala
o Valgesoo loodusala
4. Püsielupaigad:
o Kaitsa harivesiliku püsielupaik
o Kivijärve kanakulli püsielupaik
o Naruski kanakulli püsielupaik
o Ahja püsiksannika püsielupaik (kavandatav ala).
5. Kaitsealused üksikobjektid:
o Himmaste allikad
o Karjala kask; Loigomi kask
o Kivijärve rändrahn
24
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
o Kolm tamme; Tilleoru tammed (3 puud); Tilleoru 3 tamme "Kolmetamme"
o Mänd "Karo kakutu pettai"; Karo kakutu pettäi
o Mänd "Kraaviotsa pettai"; Kraaviotsa pettäi
o Mänd Oru pettai
o Peri tamm
o Sooküla kask
o Suur rändrahn; Metste rändrahn.
Lisaks kaitsealustele aladele leidub Põlva vallas mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti, mis jäävad
väljapoole kaitstavaid alasid. Sellised leiukohad on kantud planeeringu kaardile ning KSH aruandes
täiemahulist nimekirja ei esitata.
Joonis 2. Põlva valla hoiu- ja kaitsealad. Allikas: EELIS 2016
3.3.6 Loomastik
Konkreetseid ülepinnalisi uuringuid Põlva valla loomastiku, selle liigilise koosseisu, arvukuse jms
kohta teadaolevalt läbi viidud ei ole. Seetõttu antakse siinkohal ülevaade piirkonna loomastiku kohta
peamiselt kaudsete meetodite abil ja sellest sõltuvalt ka vastavas täpsusastmes.
Piirkonna loomastiku liigirikkuse ja liigilise koosseisu määravad üldjoontes ära sealsed looduslikud
tingimused, sobivate elu- ja toitumispaikade olemasolu. Kuna valla territooriumil asuvad
metsamassiivid on suhteliselt hästi ühendatud suuremate looduslike aladega ning piirkonnas leidub
lisaks metsadele ka kultuurmaastikku, siis on valla territooriumil tõenäoline enamiku Eestis levinud
loomaliikide asurkondade esinemine. Liikidest on esindatud nii inimpelglikumad metsloomad kui ka
avatud- ja poolavatud kultuurmaastike liigid.
Ulukite seire andmeid omavalitsuse täpsusega ei koguta ega avaldata. Jahiulukite statistika (EELIS,
2015) alusel on Põlva valla territooriumile jäävates jahipiirkondades kütitud viimasel kolmel aastal
25
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
pea kõiki Eesti jahiulukeid (halljänes, valgejänes, hunt, ilves, kobras, kährikkoer, metskits, metsnugis,
metssiga, mink, mäger, pruunkaru, põder, rebane).
3.3.7 Rohevõrgustik
Maakonnatasandi roheline võrgustik on määratud Põlva maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused.
Joonis 3. Põlva valla rohevõrgustik vastavalt maakonna teemaplaneeringule.
3.3.8 Maavarad
Üleriigilise tähtsusega maardlaid Põlva vallas ei ole.
Põlva vallas esineb loodusvaradest turvast ja liiva. Valla territooriumile jäävad keskkonnaregistri
maardlate nimistus olevad järgmised maardlad: Kadaja liivakarjäär, Himmaste liivamaardla. Lisaks on
valla idaosas Riha ning valla põhjaosas Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardlad.
26
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
3.4 Ajaloolis-kultuuriline keskkond
Kokku on Põlva vallas registreeritud 157 riikliku kaitse all olevat
kultuurimälestist/arhitektuurimälestist (Tabel 3).
Tabel 3. Põlva vallas paiknevad kultuurimälestised (tabelis ei ole esitatud kunstimälestisi). Allikas:
http://register.muinas.ee
Reg. nr Nimi Tüüp Aadress Liik
27145 Vabadussõja K Põlva linn, Põlva linn, Kesk ajaloomälestis
mälestussammas tänav T2 (2)
23811 Kadaja talu küün K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23810 Kadaja talu ait-kuur K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23809 Kadaja talu ait-kelder K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23808 Kadaja talu saun K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23807 Kadaja talu tall-küün K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23806 Kadaja talu sepikoda K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23805 Kadaja talu ait K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23804 Kadaja talu elamu K Vanaküla, Maimu ehitismälestis
23803 Otteni vesiveski kuivati K Valgesoo küla, Kiidjärve ehitismälestis
metskond 55
23802 Otteni vesiveski ait K Valgesoo küla, Kiidjärve ehitismälestis
metskond 55
23801 Otteni vesiveski pais K Valgesoo küla, Otteni veski ehitismälestis
23800 Otteni vesiveski veekanal K Valgesoo küla, Otteni veski ehitismälestis
sillaga
23798 Rosma küla elamu III K Rosma küla, Veski tee 8 ehitismälestis
23797 Rosma küla kauplus- K Rosma küla, Veski tee 6 ehitismälestis
elamu II ait-kelder
23796 Rosma küla kauplus- K Rosma küla, Veski tee 6 ehitismälestis
elamu II
23795 Rosma küla elamu I kaev K Rosma küla, Veski tee 2 ehitismälestis
23794 Rosma küla elamu I kelder K Rosma küla, Veski tee 2 ehitismälestis
23793 Rosma küla elamu I K Rosma küla, Veski tee 2 ehitismälestis
tiibhoonega
23792 Rosma vesiveski laut K Rosma küla, Värska mnt 3 ehitismälestis
23791 Rosma vesiveski elamu K Rosma küla, Veski tee 4 ehitismälestis
23790 Rosma vesiveski pais K Rosma küla, Veski tee L5 ehitismälestis
23789 Rosma vesiveski K Rosma küla, Veski tee 1 ehitismälestis
23788 Peri mõisa viinaköök K Peri küla, Pargi tee 3 ehitismälestis
23787 Peri mõisa park ja allee K Peri küla, Mõisa tee 10, Peri ehitismälestis
küla, Mõisa tee 14, Peri küla,
Mõisa tee 16, Peri küla, Mõisa
tee 20, Peri küla, Mõisa tee
22, Peri küla, Mõisa tee 3, Peri
küla, Mõisa tee 5, Peri küla,
Mõisa tee 6, ... (14)
23786 Peri mõisa ait K Peri küla, Mõisa tee 5 ehitismälestis
27
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
23785 Partsi mõisa park K Partsi küla, 90 Põlva-Karisilla ehitismälestis
tee, Partsi küla, Karu, Partsi
küla, Kuivuse, Partsi küla,
Männi, Partsi küla,
Mõisaveere, Partsi küla, Partsi
Lao, Partsi küla, Partsi saun,
Partsi küla, Partsimõis... (9)
23784 Partsi mõisa peahoone K Partsi küla, Partsimõisa ehitismälestis
23783 Kähri õigeusu kirik K Tännassilma küla, Kähri kirik ehitismälestis
23782 Põlva kirikuaia piirdemüür K Põlva linn, Põlva linn, Kesk ehitismälestis
tänav T2 (2)
23781 Põlva kirikuaed K Põlva linn, Kesk tn 2 ehitismälestis
23780 Põlva kirik K Põlva linn, Kesk tn 2 ehitismälestis
11534 Ohverdamiskoht K Vanaküla, Kadaka arheoloogiamälestis
11533 Kääbas K Holvandi küla, Singa arheoloogiamälestis
11532 Kääbas K Holvandi küla, Kiisa arheoloogiamälestis
11531 Kääbas K Holvandi küla, Kiisa arheoloogiamälestis
11530 Kääbas K Holvandi küla, Kiisa arheoloogiamälestis
11529 Kääbas K Holvandi küla, Kiisa arheoloogiamälestis
11528 Kääbas K Holvandi küla, Kiisa arheoloogiamälestis
11527 Kääbas K Holvandi küla, Järveperve arheoloogiamälestis
11526 Kääbas K Holvandi küla, Järveperve arheoloogiamälestis
11525 Kääbas K Holvandi küla, Järveperve arheoloogiamälestis
11524 Kääbas K Holvandi küla, Singa arheoloogiamälestis
11523 Kääbas K Holvandi küla, Singa arheoloogiamälestis
11522 Kalmistu K Vanaküla, 18157 Miiaste- arheoloogiamälestis
Kanassaare tee, Vanaküla,
Kadaka (2)
11521 Ohvrikivi K Valgesoo küla, Piiri arheoloogiamälestis
11520 Ohvrikivi "Tõnisekivi" K Andre küla, Kransi arheoloogiamälestis
11519 Linnus K Rosma küla, Ilumetsa arheoloogiamälestis
metskond 21, Rosma küla,
Linnamäe, Rosma küla,
Linnamäe tee 11, Rosma küla,
Pragi, Rosma küla, Soosaare,
Rosma küla, Sulõndu (6)
11518 Kääbas K Rosma küla, Linnamäe tee 7 arheoloogiamälestis
11517 Kääbas K Rosma küla, Linnamäe tee 7 arheoloogiamälestis
11516 Kääbas K Metste küla, Rammumetsa, arheoloogiamälestis
Rosma küla, Kääpa (2)
11515 Kääbas K Rosma küla, Metsa arheoloogiamälestis
11514 Kääbas K Rosma küla, Metsa arheoloogiamälestis
11513 Kääbas K Rosma küla, Metsa arheoloogiamälestis
11512 Asulakoht K Rosma küla, Linnamäe, Rosma arheoloogiamälestis
küla, Linnamäe tee 11, Rosma
küla, Pragi, Rosma küla,
28
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Päkamäe tee 8 (4)
11511 Kalmistu K Peri küla, Kase, Peri küla, arheoloogiamälestis
Vaseri (2)
11510 Kalmistu K Miiaste küla, 62 Kanepi- arheoloogiamälestis
Leevaku tee, Miiaste küla,
Kirsimäe, Miiaste küla,
Kirsimäe I, Miiaste küla, Pedo
(4)
11509 Asulakoht K Miiaste küla, 18157 Miiaste- arheoloogiamälestis
Kanassaare tee, Miiaste küla,
Hämalase, Miiaste küla,
Kiigemäe, Miiaste küla, Kure,
Miiaste küla, Mälksoo, Miiaste
küla, Pärna, Miiaste küla,
Singa, Miiaste küla, Truubi (8)
11508 Kääbas K Metste küla, Koolikoha arheoloogiamälestis
11507 Kääbas K Metste küla, Koolikoha arheoloogiamälestis
11506 Kääbas K Metste küla, Koolikoha arheoloogiamälestis
11505 Kääbas K Metste küla, Koolikoha arheoloogiamälestis
11504 Kalmistu K Metste küla, Koolikoha arheoloogiamälestis
11503 Asulakoht K Mammaste küla, Kiigemäe, arheoloogiamälestis
Mammaste küla, Köstrimäe
tee 1, Mammaste küla,
Köstrimäe tee 3, Mammaste
küla, Madala, Mammaste
küla, Pihoveski tee 1,
Mammaste küla, Pihoveski tee
2, Mammaste küla, Pihove...
(11)
11502 Kääbas K Kiuma küla, Männikäbi arheoloogiamälestis
11501 Kääbas K Kiuma küla, Männikäbi arheoloogiamälestis
11500 Kääbas K Kiuma küla, Männikäbi arheoloogiamälestis
11499 Kääbas K Kiuma küla, Männikäbi arheoloogiamälestis
11498 Kääbas K Kiuma küla, Männikäbi arheoloogiamälestis
11497 Kääbas K Kiuma küla, Tinsometsa arheoloogiamälestis
11496 Kääbas K Eoste küla, Jooste Jaan Kaha arheoloogiamälestis
11495 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11494 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11493 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11492 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11491 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11490 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
29
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
11489 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11488 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11487 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11486 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11485 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11484 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11483 Kääbas K Adiste küla, Räpina metskond arheoloogiamälestis
55
11482 Kääbas K Eoste küla, Sambla arheoloogiamälestis
11481 Kääbas K Eoste küla, Mäe arheoloogiamälestis
11480 Kääbas K Eoste küla, Mäe arheoloogiamälestis
11479 Kääbas K Eoste küla, Sambla arheoloogiamälestis
11478 Kääbas K Eoste küla, Sambla arheoloogiamälestis
11477 Kääbas K Eoste küla arheoloogiamälestis
11476 Kääbas K Eoste küla arheoloogiamälestis
11475 Kääbas K Eoste küla arheoloogiamälestis
11474 Kalmistu "Ristimägi" K Eoste küla, Ilumetsa metskond arheoloogiamälestis
178
11473 Asulakoht "Keldrimägi" K Eoste küla, 18181 Kärsa-Eoste arheoloogiamälestis
tee, Eoste küla, Jooste Jaak
Plakk, Eoste küla, Kuustu,
Eoste küla, Pärna, Eoste küla,
Väino (5)
11472 Kääbas K Aarna küla, Orometsa arheoloogiamälestis
11471 Kääbas K Aarna küla, Orometsa arheoloogiamälestis
11470 Põlva kirikuaed K Põlva linn, F. Tuglase tn 2, arheoloogiamälestis
Põlva linn, Kesk tn 2 (2)
4203 Rosma külakooli hoone K Rosma küla, Tiigioru tee 1 ajaloomälestis
4202 Kähri kalmistu K Kähri küla, Kähri kalmistu ajaloomälestis
4201 Põlva kalmistu K Põlva linn, Pärna tn 1a ajaloomälestis
4200 Gustav Adolf Oldekopi K Põlva linn, Pärna tn 1a ajaloomälestis
(1755-1838) haud
4199 Jaan Vahtra (1882-1947) K Põlva linn, Pärna tn 1a ajaloomälestis
haud
4198 Johannes Käisi (1885- K Põlva linn, Pärna tn 1a ajaloomälestis
1950) haud
4197 II maailmasõjas K Põlva linn, Kesk tn 11c ajaloomälestis
hukkunute ühishaud
Lisaks on Muinsuskaitseamet teatanud, et Põlva vallas on avastatud rida arheoloogiapärandi
objekte, mida ei ole seni veel jõutud mälestisena riigi kaitse alla võtta. Objektid on esitatud
järgmises tabelis.
30
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Tabel 4. Põlva vallas asuvad arheoloogiapärandi objektid, mida ei ole veel kaitse alla võetud.
Nimi Maakond Vald Küla
linnamägi Põlva maakond Põlva vald Lutsu
libalinnamägi Põlva maakond Põlva vald Lutsu
asulakoht Põlva maakond Põlva vald Himmaste
matusepaik/kalm Põlva maakond Põlva vald Nooritsmetsa
pärimus mägi Põlva maakond Põlva vald Peri
pärimus mägi Põlva maakond Põlva vald Eoste
kivirist Põlva maakond Põlva vald Miiaste
kivirist Põlva maakond Põlva vald Adiste
kalme Põlva maakond Põlva vald Tännassilma
maahaudkalmistu Põlva maakond Põlva vald Mammaste
maahaudkalmistu Põlva maakond Põlva vald Aarna
3.4 Olulisemad keskkonnaprobleemid piirkonnas
3.4.1 Jääkreostus
Ehkki Põlva vallas ei ole ajalooliselt olnud suuri väga keskkonnaohtlikke tööstusettevõtteid ning
militaarobjekte, leidub siiski mitmeid alasid, kus pinnas on ohtlike ainetega, peamiselt
naftasaadustega, reostunud. Jääkreostusobjektide puhul komplitseerib olukorda ebamäärane
vastutus tekkinud keskkonnareostuse eest ning reostunud pinnase koguse hindamise keerukus.
Põlva vallas asub 5 jääkreostusobjekti: Kuremäe ja Himmaste asfaltbetoonitehased, endised EPT
naftabaasid Raudtee tn 7 ja Jaama tn 71 ja Põlva katlamaja masuudihoidla.
3.4.2 Paisud ja nendega seotud veekogud
Kalade rändeteede avamine on üheks Eesti keskkonnapoliitika eesmärgiks. Sisuliselt tähendab see
paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist. Põlva vallas on ülepinnaline paisude inventuur
teostatud 2012. aastal. Toona inventeeriti 15 paisu (Aarna Ahja jõel, Kooskora Kooskora ojal, Kunna
Tännassilma ojal, Lutsu Lutsu jõel, Meemaste Orajõel, Miiaste Miiaste kraavil, Partsi Mõisajärve
nimeta kraavil, Peri Peri ojal, Põlva Orajõel, Raudsilla Orajõel, Rosma Peri ojal, Sika (Peri) Peri ojal,
Tiigi (Orajõe) Orajõel, Tille Ahja jõel, Tilsi Orajõel). Inventuur nägi ette osadele paisudele
täiendavate kalapääsude vajadust. Näiteks Aarna paisule on ka 2014 aastal kalapääs rajatud. Paisude
kasutustingimusi reguleeritakse vee erikasutuslubadega, mille tingimusi määrab Keskkonnaamet.
Mitmete Põlva valda mõjutavate paisude osas on koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja
keskkonnamõjude hindamisi. Käesolev üldplaneeringu KSH käsitleb selliseid töid ainult juhul kui need
mõjutavad üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust. Muudel juhtudel tuleb järgida vastavates
töödes esitatud meetmeid ja soovitusi ning otseselt ei ole tegu tegevustega, mida saaks
üldplaneeringus ette näha. Üldplaneeringu maakasutust puudutavaks on Põlva paisjärve küsimused.
3.4.2.1 Põlva paisjärv
Põlva paisjärve osas on Alkranel OÜ koostanud 2011 a töö “Põlva paisjärve tervendamiskava”. Selle
kohaselt on Põlva järve kui pinnaveekogu peamiseks mõjutajaks on toiteelementide, lämmastiku ja
fosfori, üleliigne sattumine järve vette. Toitained jõuavad järve kas Orajõe veega, linnatänavatelt
koguneva sademeveega või järvekallastelt. Saasteallikad on järgmised:
linnatänavatelt pärit sadeveed, kanalisatsioonisüsteemi avariidega kaasneda võiv
reoveesaaste;
Orajõe valgalal paiknevad saasteallikad – farmid, asulate heitveesuublad;
31
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
atmosfääri kaudu edasi kanduv saaste, mis jõuab vette koos sademetega.
Toitainete rohkus vees avaldub järve kallaste kinnikasvamises, järve madalamates osades taimestiku
kasvu ulatumises veepinnale ja vee läbipaistvuse vähenemises. Toitainete üleküllus halvendab järve
ökoloogilist seisundit ning võib ohustada suplusvee kvaliteeti. Järve tervendamisel on eesmärgiks
vältida kallaste kinnikasvamist ja tagada hea suplusvee kvaliteet. Paisul asub hüdroelektrijaam,
millele veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks väljastatud vee
erikasutusluba on lõppenud.
Järve seisundi parandamiseks nähakse ette järgmiste tegevuste vajadust:
Järve tervendamise I etapis vajalikud tegevused:
järve kallastel paiknevate ühiskanalisatsiooniga liitmata elamute kogumiskaevude ja
reoveekäitluse kontroll, et sulgeda võimalikud reovee sissevoolud järve ja vähendada seeläbi
toitainete sissekannet;
Põlva linnast järve suunatavate sadevete puhastamine enne järve või Orajõkke juhtimist
(suunamine läbi õli-mudapüüduri või looduslähedaste sadeveepuhastuslahenduste
kasutamine);
Orajõe valgalalt järve jõudva reostuskoormuse vähendamiseks järve sissevoolu ette
tiikidega kombineeritud puhastusmärgala rajamine.
Järve tervendamise II etapis vajalikud tegevused:
järve puhastamine sinna kogunenud setetest, soovitav on kasutada hüdropumpamist või
kasutada ujuvat ekskavaatorit, mis avaldavad järve elustikule oluliselt väiksemat mõju kui
järve tühjakslaskmine. Järve settest puhastamiseks on vajalik koostada projekt (teostada
ehitusgeodeetilised mõõdistused, mille käigus saab kindlaks määrata täpsed eemaldamist
vajavad sette mahud ja välja pakkuda täpsed tehnilised lahendused sette eemaldamiseks.
Eelnevalt nimetatud tegevustest on puhastusmärgala rajamine maakasutuslik tegevus, mida tuleb
arvestada ka üldplaneeringu koostamisel st näha antud maakasutusel ette tehnorajatiste rajamise
võimalus. Üldplaneering määrab potentsiaalse puhastusmärgala ala maakasutuse juhtotstarbeks
puhkeala (P2) ja kompensatsiooniala (K). Mõlema juhtotstarbe puhul on lubatud tehnorajatiste
rajamine.
3.4.3 Plaki järv
Plaki järv asub Põlva linna külje all. Plaki järve juhiti pikka aega Põlva olme- ja tööstusreoveed, järv
on praeguseks praktiliselt kinnikasvanud ning reostab sekundaarse reostusallikana eesvooluks olevat
Orajõge. Järve seisundi hindamiseks ja tervendusettepanekute tegemiseks on 2005 a AS Kobrase
poolt koostatud töö „Plaki järve keskkonnauuring“.
Keskkonnaohu esmaseks isoleerimiseks tuleks rajada biotiik (lodu) Plaki järve ning Orajõe vahele, et
vähendada reostuse kandumist Plaki järve süsteemist Orajõkke.
Keskkonnaohu kõrvaldamiseks tuleb Plaki järvest jääkreostus eemaldada ning puhastada.
Plaki järve puhastamise/korrastamise tööd saab jagada kolme gruppi (etappi):
- puhasti heitveekraavi korrastamine, biotiigi (lodu) rajamine Orajõe ette
- Plaki järve sissevoolukraavi puhastamine
- Plaki järve puhastamine reostunud mudast/settest.
Plaki järve korrastustööde reaalne elluviimine sõltub eeskätt rahastuse leidmisest. Siiski tuleb
üldplaneeringu koostamises arvestada biotiigi(lodu) rajamisvõimalusega st näha antud
32
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
maakasutusel ette tehnorajatiste rajamise võimalus. Üldplaneering määrab potentsiaalse biolodu
rajamise ala maakasutuse juhtotstarbeks kompensatsiooniala (K). Kompensatsioonialale on
lubatud tehnorajatiste rajamine.
33
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju
analüüs
Heakskiidetud KSH programmi alusel määratud eeldatavate mõjude kirjeldused keskkonnale on
esitatud järgnevates alapeatükkides.
4.1 Mõjud looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule
Planeeringuga ei ole kavandatud kontrastseid maakasutamise muutusi, mis võiks põhjustada
bioloogilise mitmekesisuse langust. Rakendades põllu- ja metsamajanduses kehtivate õigusaktidega
seatud meetmeid eesmärkide saavutamiseks on tagatud liigirikkus ja erinevate populatsioonide
jätkusuutlikus.
Oht võib peituda intensiivse põllu- või metsamajanduse tegevuse või tootmise kavandamises. Sellisel
juhul on otstarbekas projekti või keskkonnaloa andmise tasandil hinnata konkreetse tegevuse
mõjusid keskkonnale. Planeeringute menetlemisel ja ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada
kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Samuti on uute planeeringute
koostamisel looduslikus seisundis aladele soovitatav teostada planeeringu koostamise raames
elustiku inventuur.
Üldplaneeringuga kavandatud maakasutus ei põhjusta olulist negatiivset mõju elustiku
mitmekesisusele. Üldplaneering arvestab kaitstavate liikide teadaolevate leiukohtadega. Vajalik
on arvestada elustiku elupaikade ja kasvukohtade säilitamist projektide ja planeeringute
menetlemisel.
4.1.2 Mõju rohevõrgustikule
Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest
koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda
erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane massiivsus, kompaktsus ja
looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad tervikuks, tagades liikide leviku.
Rohelise võrgustiku määramise eesmärgiks on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike,
poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästliku
kasutamise põhimõtteid.
Põlva valla rohevõrgustiku aluse määrab ära Põlvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering
Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Rohevõrgustiku elemendid on üle kantud
üldplaneeringu maakasutusplaanile ning võrgustikku paiknemist ja sidusust on täpsustatud.
Üldplaneeringuga arendustegevuseks reserveeritavad maa-alad jäävad rohelise võrgustiku piiridest
välja. Rohevõrgustiku kasutamise tingimused lähtuvad teemaplaneeringus määratud tingimustest
ning neidki on parema toimivuse huvides üldplaneeringus täpsustatud. Rohevõrgustikku toetava
struktuurina toob üldplaneering sisse kompensatsioonialade mõiste. Kompensatsiooniala eesmärk
on üldplaneeringu kontekstis keskkonna iseregulatsiooni toetamine maastiku struktuuri
mitmekesisuse kaudu, kaitse puhver inimtegevuse mõjude leevendamiseks. Kompensatsioonialas ei
tohi tiheasustusaladel langeda üldmaa ja hajaasutusaladel maatulundusmaa sihtotstarve alla 51 %.
Kompensatsioonialade kavandamisel on rohelise võrgustiku sidususele ja toimimisele positiivne
mõju.
Aladel, kus rohelise võrgustiku alad ja infrastruktuuri objektid lõikuvad, tekivad niinimetatud
konfliktalad. Seda võib täheldada maanteede lõikumisel rohelise võrgustiku koridoridega. Nendes
kohtades tuleb metsloomade ja autode kokkupõrgete vältimiseks kasutada hoiatavaid liiklusmärke ja
kiirusepiiranguid.
34
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Üldplaneeringuga kavandatud arendusalad ei lõhu rohelise võrgustiku struktuuri, mistõttu ei
avaldu olulist negatiivset mõju Põlva vallas rohelise võrgustiku säilimisele ning toimimisele.
Üldplaneeringus on täpsustatud rohelise võrgustiku alade kasutustingimusi ning tingimused
tagavad ka edaspidise rohevõrgustiku toimimise.
4.1.3 Mõju looduskaitsealadele ja –objektidele
Üldplaneeringus on looduskaitsealad, hoiualad ja maastikukaitsealad määratud rohelise võrgustikku
hulka kuuluvaks ning arendustegevust neile aladele ei ole kavandatud. Kaitsealadel on tegevused
reguleeritud looduskaitseseadusega ja/või kaitse-eeskirjaga. Kaitstava liigi elupaikades ja
kasvukohtades väljaspool kaitseala tuleb lähtuda looduskaitseseadusest.
Keskkonnaameti andmetel on valla territooriumil moodustamisel ka üks uus püsielupaik. Antud
püsielupaiga võimaliku asukohaga on üldplaneeringu koostamisel arvestatud.
Kohaliku kaitse all olevad objektid käesoleval ajal Põlva vallas puuduvad ning üldplaneeringuga
täiendavaid objekte kaitse alla ei võeta.
Planeeringuga ei ole kavandatud kontrastseid maakasutamise muutusi, mis võiksid oluliselt
mõjutada planeeringuala looduskaitsealasid ja –objekte.
4.1.4 Natura hindamine
Natura hindamisel kasutatakse metoodilise juhendmaterjalina Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühingu poolt 2013. a koostatud juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. Natura hindamise kontekstis tähendab oluline mõju ala kaitse-
eesmärgi kahjustamist (C-258/11, riigikohtu lahend 3-3-1-56-12);
4.1.4.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Põlva valla üldplaneeringu eesmärgid on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste
määramine, ehitustegevuse aluste ettevalmistamine detailplaneeringute kohustusega aladel ja
juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmine.
Üldplaneeringuga on hõlmatud kogu Põlva valla territoorium.
4.1.4.2 Mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Põlva valla üldplaneeringu mõjuala piirneb Põlva valla territooriumiga. Valla territooriumil paiknevad
järgmised Natura 2000 võrgustiku alad:
- Ahja loodusala - kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid
(8220) ja vanad loodusmetsad (*9010); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas
(Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline
jõekarp (Unio crassus);
- Akste loodusala - liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus);
- Ihamaru-Tilleoru loodusala - kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080); liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio);
- Kivijärve loodusala - kaitstav elupaigatüüp on huumustoitelised järved ja järvikud (3160);
- Kuulmajärve loodusala - kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
35
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
- Valgesoo loodusala - kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), vanad loodusmetsad
(*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Joonis 4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Põlva vallas.
4.1.4.3 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele
Kavandatud tegevuse mõjude prognoosimine Natura aladele on esitatud Tabel 5.
Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele.
Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine
planeerimisdokumendi elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik?
ga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju ja kas seda
on võimalik vältida?
Põlva valla ruumilise Jah Ei
arengu põhimõtete Arvestada planeerimisel Natura 2000 Asjakohane hindamine ei ole vajalik
edasine kujundamine. võrgustiku alasid ning nendest
tulenevaid piiranguid.
Maa- ja veealade üldiste Jah Ei
kasutamis- ja Arvestada planeerimisel Natura 2000 Asjakohane hindamine ei ole vajalik
ehitustingimuste, sh võrgustiku alasid ning nendest
maakasutuse tulenevaid piiranguid.
juhtotstarvete ning
hoonestuse kõrguslike-
ja kauguslike piirangute
määramine.
Valla arenguks oluliste Jah Ei
36
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine
planeerimisdokumendi elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik?
ga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju ja kas seda
on võimalik vältida?
sotsiaalobjektide ja Valida asukohad väljapoole Natura Asjakohane hindamine ei ole vajalik.
üldkasutatavate maade 2000 võrgustiku alasid.
asukoha määramine. Kavandatud uued sotsiaalobjektid
jäävad väljapoole Natura 2000 alade
mõjupiirkonda.
Asustuse ja ettevõtluse Jah Ei
arengu suunamine. Valida arendusalade asukohadAsjakohane hindamine ei ole vajalik.
väljapoole Natura 2000 võrgustiku Tootmisaladele tootmishoonete
alasid. rajamisel tuleb arvestada nende
Kavandatud uued arengualad jäävad keskkonnamõju ning vajadusel viia
väljapoole Natura 2000 alade läbi keskkonnamõju hindamine, sh
mõjupiirkonda va elamuala võimalik Natura hindamine kui on oodata
laiendus Ahja loodusalal. Ahja ultusliku mõjuala teket. Ahja
loodusalal tuleb järgida Ahja jõe loodusalal tuleb lähtuda Ahja jõe
ürgoru maastikukaitseala
ürgoru maastikukaitseala
üldplaneeringus toodud tingimusi. üldplaneeringust sh tuleb uutel
elamualadel koostada
detailplaneering ja keskkonnamõju
(strateegiline) hindamine, sh Natura
hindamine.
Detailplaneeringu Ei Ei
koostamise DP kohustuse ja tingimuste Asjakohane hindamine ei ole vajalik.
kohustusega alade ja määramine ei mõjuta Natura alasid.
juhtude määramine.
Miljööväärtuslike Ei Ei
hoonestusalade ja Miljööväärtuslike alade paiknemise Asjakohane hindamine ei ole vajalik.
maastike kaitse- ja ja kasutuse määramine ei mõjuta
kasutamistingimuste Natura alasid.
seadmine.
Põhiliste teede ja Jah Ei
tehnorajatiste asukoha Asjakohane hindamine ei ole vajalik
Valida asukohad väljapoole Natura
määramine.
2000 võrgustiku alasid.
ÜP ei määra uusi teid või olulisi
tehnorajatisi Natura aladele.
Puhke- ja virgestusalade Ei Ei
määramine. Täiendavate puhke- ja virgestusalade Asjakohane hindamine ei ole vajalik
määramine väljapool Natura alasid ei
mõjuta loodusalasid.
Ranna ja kalda Jah Ei
piiranguvööndi ning Natura võrgustikku kuuluvatel Asjakohane hindamine ei ole vajalik
ehituskeeluvööndi vooluveekogudel vältida
täpsustamine. ehituskeeluvööndi vähendamist ilma
kaaluka avaliku huvita.
37
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine
planeerimisdokumendi elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik?
ga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju ja kas seda
on võimalik vältida?
Ettepanekute tegemine Ei Ei
kaitse alla võetud maa- Planeeringuga ei muudeta Asjakohane hindamine ei ole vajalik
alade ja üksikobjektide kaitsealuste alade ja üksikobjektide
kaitserežiimi kaitserežiimi.
täpsustamiseks,
muutmiseks või
lõpetamiseks.
Põlva valla erinevaid Ei Ei
eluvaldkondi kajastava Kaardimaterjali täpsustamine ei Asjakohane hindamine ei ole vajalik
digitaalse kaardi- ja mõjuta Natura 2000 alasid.
kohtteabematerjali
koondamine ja
täpsustamine.
4.1.4.4 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Põlva valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud maakasutuse sihtotstarvete muutust aladel, mis
võiksid mõjutada valla territooriumil paiknevaid Natura 2000 alasid. Uued elamu- ja tootmisalad on
kavandatud asulatesse, mis paiknevad Natura 2000 aladest eemal. Erandina on lähtuvalt Ahja jõe
ürgoru maastikukaitseala üldplaneeringule ette nähtud perspektiivsed uued elamualad Ahja
loodusalale. Antud arengualade puhul tuleb koostada detailplaneeringud ja keskkonnamõju
strateegilised hindamised, mille raames teostatakse ka Natura asjakohane hindamine.
Üldplaneeringu tasemel kavandatud tegevustega ei ole ette näha negatiivset mõju Natura aladele.
Eelnevast lähtuvalt ei ole tõenäoline otseselt Põlva valla üldplaneeringuga kavandatud
maakasutustingimuste seadmisega kaasneva negatiivse mõju avaldamine Natura aladele.
Projektide ja kavade korral, millega võib potentsiaalselt kaasneda mõju Natura aladele tuleb
teostada Natura hindamine.
4.1.5 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevööndite
säilimine
Üldplaneering ei kavanda kontrastseid maakasutuse muutusi voolu- ja seisuveekogude kaldaaladel.
Üldplaneering teeb ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit Põlva Paisjärve kaldal. Teistel
veekogudel lähtutakse ehituskeeluvööndi määramisel kehtivast õigusest.
Üldplaneeringu kohane Põlva järve kalda ehituskeeluvööndi ulatus (kirjeldus on antud päripäeva
põhjaosast, Orajõel asuvast paisust, arvates):
Kalda ehituskeeluvöönd ulatub tavalisest veepiirist arvates põhjapoole Põlva ringteest
(tee nr 87) kuni üldplaneeringu joonisele kantud liiklusala ja elamuala piirini või kuni 50 m
kauguseni (oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
Alates Põlva ringteest (tee nr 87) ulatub ehituskeeluvöönd 50 m kaugusele, võimaldamaks
ehitamist Mammaste tee 1 katastriüksusele puhastusseadmete kuja ja järve vahelisele alale
kohas, kus keskkonnatingimused toetavad hoonestamist. Alale on määratud elamuehituseks
kohad, arvestades hoonestuse rajamise võimalusi väljapoole puhastusseadmete kuja ja
elamukruntide moodustamise õiguslikke võimalusi.
Alates Mammaste tee 1 katastriüksusest ulatub kalda ehituskeeluvöönd piiranguvööndi
piirini (100 m tavalisest veepiirist) kohtades, kus puhastusseadmete kuja kattub kalda
piiranguvööndiga ja pole kavandatud elamualasid. Kirjeldatud alal esineb valdavalt ka
38
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
metsamaad. Ehituskeeluvööndi ulatus on 100 m tavalisest veepiirist või kuni Kase tänavani
(rajatise järvepoolse servani; oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
Alates Kase tn 7a katastriüksusest ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist. Antud
kohas toetavad keskkonnatingimused ja olemasolev linnaruum uute ehitiste rajamist.
Kase tn 7a katastriüksusest lõunasuunal kuni Orajõe suubumiseni järve ulatub
ehituskeeluvöönd 100 m tavalisest veepiirist või Põlva paisjärv katastriüksuse välispiirini
(oleneb kumb tingimus on esimesena täidetud).
Alates Orajõe suubumisest järve ulatub ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist kuni
Keldrikaela tee 13 katastriüksuseni.
Alates Keldrikaela tee 13 katastriüksusest Orajõe paisuni (sh Orajõe kalda
ehituskeeluvööndini) ulatub kalda ehituskeeluvöönd varem välja kujunenud ehitusjooneni.
Kuna alal on olemasolevad elamumaa maaüksused, siis ulatub elamuala
ehituskeeluvööndisse.
Üldplaneeringus järgitakse kalda ehituskeeluvööndi määramisel kalda kaitse-eesmärke ja
väljakujunenud asustusstruktuuri. Ehituskeeluvööndi vähendamist ulatuses, mis võiks tuua kaasa
olulise keskkonnamõju järvele, ei ole oodata.
4.1.6 Mõju põhjaveele
4.1.6.1 Põhjavee reostuskaitse
Üldplaneeringu koostamise raames on võimalik hinnata kavandatava tegevusega (erineva
juhtotstarbega maade kavandamine) kaasneda võivaid täiendavaid riske ja seada tingimusi, mis
takistaksid põhjavee kvaliteedi halvenemist. Olemasolevaid probleeme aitab lahendada
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonilahenduste kavandamine. Ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamine ja
uute vähendab täiendava reostuse põhjavette sattumise ohtu. Üldplaneeringuga kavandatakse
arendusalasid praegustesse keskustesse või nende kontaktvöönditesse, mis annab võimalust uute
alade ühislahendustega ühinemiseks.
Tootmismaade arendamisel ja kasutuselevõtul on vajalik igakordselt kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajadust. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb eelistada
tootmist, mis ei oleks potentsiaalselt ohtlik põhjaveele.
Hajaasustuses tuleb kaaluda piirkondlike ühiskanalisatsioonide rajamist. Kohtades, kus selle rajamine
on põhjendamatult kulukas, tuleb kinnistu omanikul tagada nõuetekohaste kogumiskaevude
rajamine ning reovee korrapärane väljavedu reoveepuhastisse või kohtpuhasti toimivus.
4.1.6.2 Joogivee kättesaadavus
Põlva maakonna Põlva valla põhjaveevarud on kinnitatud aastani 2016 ning on alustatud
põhjaveevarude ümberhindamisega kompaktselt terve valla piires. 2016 a novembris
Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud põhjaveevarude ümberhindamise aruande kohaselt on
arvutuslikult põhjavee tarbevaru Põlva vallasisesele linnale ja selle lähiümbrusele Piiri veehaardest
tagatud kuni 2043. aasta lõpuni koguses 2 900 m3/ööp ja Ähnioru veehaardest kuni aastani 2043
koguses 3 120 m3/ööp. Seega on tagatud joogivee kättesaadavus ning olulisi probleeme antud
valdkonnas ei ole oodata.
Üldplaneeringuga määratakse piirkonna maakasutuse juhtotstarve. Igasugune arendustegevus
(eelkõige tootmis- ja elamualade arendamine) võib keskkonnanõuete mittetäitmisel kaasa tuua ohtu
põhjavee kvaliteedile ning seega puhta joogivee kättesaadavusele. Põlva valla territooriumil on
põhjavesi valdavalt kaitstud.
Elamumaade arendamisel võib põhjavee seisundile ja seega joogivee kvaliteedile mõju avaldada
lokaalsete puurkaevude rajamine, põhjavee tarbimine üle kehtestatud piirnormi ning reovee
39
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
mittenõuetekohane käitlemine. Eeskätt võivad probleemid kaasneda hajaasustuses, kus ei ole
võimalik üksikelamuid liita ühisveevärgi süsteemi.
Iga üksikmajapidamise jaoks eraldi rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat
ohtu kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Iga puurkaev avab põhjaveekompleksi ja
ebakorrektse kasutamise või likvideerimise korral, on oht saasteainete sattumiseks kaevu ja seeläbi
põhjavee reostumiseks. Seetõttu tuleb puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse
reostuse eest. Selleks tuleb uute puurkaevude puhul kavandada nõuetekohane sanitaarkaitsevöönd
ning olemasolevate kaevude puhul tagada sanitaarkaitsevööndite nõuetekohasus. Võimalusel tuleb
lahendada uute elamute veevarustus ühisveevärgi baasil.
Üldplaneeringuga on uued elamualad kavandatud peamiselt olemasolevate elamualade tihendamise
ja laiendamise läbi. Seega on võimalik uued alad liita olemasolevatesse ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni süsteemidesse.
Üldplaneeringuga kavandatud maakasutus ei suurenda oluliselt põhjavee reostusohtu ega
veetarbimist juhul kui edasisel planeerimisel ja projekteerimisel järgitakse keskkonnanõudeid.
Vajalik on põhjaveele potentsiaalset reostusohtu kujutavate tootmistegevuste kasutuselevõtu
korral teostada täiendavad keskkonnamõju hindamised ning kavandada leevendavad meetmed.
Ohuks keskkonnale võib kujuneda reovee sattumine pinnasesse, mida on võimalik ära hoida
sobiliku reoveekäitlusega. Uute suuremate elamualade puhul tuleb tagada nende veevarustus
ühisveevärgist.
4.1.7 Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine
Üldplaneeringu joonistele on kantud väärtusliku põllumaa paiknemine. Väärtuslikud põllumaad on
valdavalt jäätud väljapoole arendusalasid ning neil on valdav maatulundusmaa sihtotstarve.
Üldplaneering ei näe ette ulatuslikku asustuse laienemist väärtuslikele põllumaadele ja seega ei
halvendata planeeringuga olulisel määral põllumaade säilimist.
4.2 Mõjud tehiskeskkonnale
4.2.1 Eriotstarbelisest maakasutusest tulenevad mõjud
4.2.1.1 Riigikaitseliste objektide paiknemine ja nendest tulenevaid piirangud
Kaitseministeeriumi andmetel paiknevad või on kavandatud Põlva valla territooriumile järgmised
riigikaitselased objektid:
1. Kaitseliidu Põlva maleva staabi- ja tagalakeskus - Põlva linn, Võru tn 3 (katastritunnus
62001:002:0247, pindala 0,2 ha, riigikaitsemaa 100%).
Põlva valla üldplaneeringus on määratud Võru tn 3 kinnisasja välispiirist piiranguvöönd kuni
300 m. Piiranguvööndi ulatuses tuleb kõik planeeringud ja projekteerimistingimused või
nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
Lisaks tegutseb Põlvas Kaitseliidu Põlva maleva Põlva malevkond. Põlva malevkond on Põlva maleva
allüksus, mille territoriaalne ulatus hõlmab lisaks Põlva vallale ka Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda,
Valgjärve, Vastse-Kuuste ja Mooste valda. Malevkonna ülesanne ja eesmärk on kohalikul tasandil
propageerida ja edendada riigikaitset ning suurendada kodanike turvalisust kohalolu ning
riigikaitselise väljaõppe kaudu. Põlva malevkonna liikmete kooskäimise koht on praegu Põlva linnas
Võru tn 3 asuv maleva staabi- ja tagalakeskuses.
40
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Üldplaneering arvestab riigikaitseliste maade paiknemisega ning nende piiranguvööndite
kasutustingimustega. Olulisi negatiivseid mõjusid riigikaitseliste maade paiknemisest või nende
kontaktvööndi kasutusest tulenevalt ei ole oodata.
4.2.1.2 Maavarade kasutamine
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi
lasumistingimused vastavad kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille
lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud.
Põlva vallas leidub vaid kohaliku tähtsusega liiva ja turvast.
Vastavalt maapõueseadusele tuleb tagada:
1) arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine;
2) arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine;
3) juurdepääs maavaravarule;
4) kasutada antud maavaravaru optimaalne kasutamine.
Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata uusi maakasutusalasid ning infrastruktuuriobjekte
kaevandamata maardla alale. Maapõueseaduse § 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara
kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud seaduse § 62 lõike 3 järgi
võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga
tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.
Üldjuhul peab planeeritava taristu kattumisel maardlaga eelistatavalt kavandama esmalt maa-alalt
maavara kaevandamist ning seejärel objekti rajamist.
Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena
säilimist. Samuti ei paikne Põlva vallas maardlad olemasolevate või kavandatavate elamualade
läheduses, kus nende kasutamine võiks põhjustada olulisi häiringuid.
4.2.1.3 Keskkonnamõju omavad tootmisüksused
Keskkonnamõju omavaid tootmisüksusi on Põlva vallas võrdlemisi vähe ning mitmete näol on tegu
hajaasustuses paiknevate põllumajandustootjatega, kelle tootmine ei põhjusta naabruse
maakasutusega konfliktsituatsiooni. Üldplaneeringu kontekstis olulisimateks tootmisobjektideks võib
pidada Põlva linnas paiknevaid piimatööstuse tootmisüksust (AS Tere) ning Põlva
reoveepuhastusjaama.
Põlva linna Raudteejaama asumis paiknev piimatööstus vajab ettevõtte hinnangul toimimiseks
reovee eel- ja jätkutöötlust ning biogaasijaama. Kuna need ehitised on seotud kitsalt tootmisega, siis
puudub neisse liitumise võimalus väljastpoolt tootmist. Need ehitised loetakse tootmisele vajalikeks
tehnorajatisteks, mida võib rajada üldplaneeringu tootmisalal (T2). ÜP koostamisel ei ole teada
antud rajatiste tehnoloogiline lahendus, maht, täpne paiknemine ega muud tehnilised parameetrid,
seega on ka nende mõjude hindamine antud planeerimisetapis võimatu. Nimetatud ehitiste
projekteerimisel (eraldi või koos) tuleb koostada keskkonnamõjude eelhindamine ning vajadusel
keskkonnamõju hindamine. Reoveepuhasti rajamisel tuleb sealjuures arvestada vabariigi valitsuse
16.05.2001 määrusega nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ning seal määratud kujade
ulatusega (reoveepuhasti tehnoloogia peab olema valitud viisil, mis tagab, et kujasse ei jääks äri-ja
eluhooneid ning puurkaeve).
41
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Viimane kitsendus kehtib ka Põlva reoveepuhasti puhul. Reoveepuhasti paikneb olemasolevatele ja
perspektiivsetele elamualadele võrdlemisi lähedal ning KSH koostamise ajal kehtinud kujasse1 jääb
nii olemasolevaid kui perspektiivseid elamualasid. Kuna on võimalik, et reoveepuhasti
rekonstrueerimisel, reostuskoormuse olulisel vähenemisel (piimatööstuse poolt näiteks eraldi
puhasti rajamise korral) või seadusandluse muutumisel on võimalik kuja vähenemine. Kuni kuja
kehtimiseni ei ole võimalik kuja ulatuses eluhoonete ehitus. Seega tuleks kujasse jäävatel
hoonestamata aladel eelistada määrusega nr 171 lubatud hoonestuse sihtotstarbeid.
4.2.2 Liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed,
raudtee
Põhimaanteed Põlva valda ei läbi, kuid valla keskusesse koonduvad mitmed tugimaanteed (Kanepi –
Leevaku, Põlva – Karisilla, Võru – Põlva, Põlva – Saverna, Põlva – Reola). Valla ühendatust riikliku
teedevõrguga võib pidada heaks. Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud
„Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ ei näe Põlva valda ette olulisi teede
rekonstrueerimisi ega uute riigimaanteede ehitusi. Kavandatud on tavapärased hooldustööd. Uute
maanteetrasside rajamist ei näe ette ka üldplaneering. Üldplaneering näeb ette vajadust muuta
külade põhitänavad tolmuvabaks. Jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse
tagamiseks on seatud siht parandada kergliiklusteede võrgustikku, selleks nähakse ette ka uued
kergliiklusteede trassid.
Kuna üldplaneeringuga ei kavandata suuremahulisi teede ehitusi või rekonstrueerimisi, siis ei ole
oodata ka suuremahulist ehitusmaavarade tarvet teedeehituseks. Põlva vallas on ehitusmaavaradest
teadaolevad ainult liivamaardlad (Kadaja ja Himmaste kohaliku tähtsusega liivamaardlad). Kadaja
karjääris toimub sealjuures kaevandamine, Himmaste maardlale ei ole kaevandusluba 2016 juuni
seisuga väljastatud. Täiendavaid perspektiivalasid vallas kaardistatud ei ole. Täiendavaid maardlaid
on võimalik registreerida ja kasutusele võtta ainult lähtudes maapõueseadusest ning see eeldab
üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu läbiviimist. Üldplaneering reserveerib maardlate
alad tootmisalaks T4.
Põlva valda läbib Tartu-Petseri raudtee. Raudtee osas ümberkorraldusi üldplaneering ette ei näe.
Eelneva põhjal võib öelda, et olulisi muutusi üldplaneering liikluskorralduse osas ei kavanda.
Kergliiklusteede võrgu tihendamist võib pidada positiivse mõjuga olevaks.
4.2.3 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kinnitatud vabariigi valitsuse 01.10.2015 määrusega nr
102. Põlva valla üldplaneering ei näe ette ORME kavandamist valla territooriumile.
4.2.4 Jäätmekäitlus ja jääkreostus
Põlva vallas on olemasolev jäätmejaam. Üldplaneering ei näe ette täiendavate jäätmejaamade vms
üldplaneeringuga määratavate jäätmekäitluskohtade rajamist. Sellest lähtuvalt puudub ka
jäätmekäitlusest tulenev täiendav keskkonnamõju.
Põlva vallas on üks praeguseks suletud tavajäätmeprügila (Adiste). Prügila on suletud vastavalt
sulgemiskavale ja –projektile ning keskkonnamõju hindamisele. Prügilale on kehtestatud seire- ja
järelhooldenõuded, mille täitmist jälgivad Keskkonnaamet ja -inspektsioon.
1
Kuja ulatus sõltub nii puhasti reostuskoormusest kui kasutusel olevate seadmete tehnilisest lahendusest. KSH
koostamise perioodil on kuja ulatus avatud hoonevälistel puhastussüsteemidel 200 m kanalisatsiooniehitise
hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi
või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest.
42
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Põlva vallas on EELISe andmetel registreeritud 6 jääkreostusobjekti, nendest nelja puhul on
teadaolevalt jääkreostus likvideeritud või ohutustatud. Jääkreostusobjektide andmed on esitatud
järgnevas tabelis.
Tabel 6. Jääkreostusobjektid Põlva vallas. Allikas: EELIS, 2016.
KKR kood Nimetus Seisund Reostuse Asukoht ÜP kohane
allikas maakasutus
JRA0000084 Põlva Tarbijate Jääkreostus on Põlva S
Ühistu endine aruande/info maakond,
Linavabrik alusel Põlva vald,
likvideeritud Põlva
vallasisene
linn
JRA0000075 Plaki järve Jääkreostuse Põlva K
jääkreostusala likvideerimiseks maakond,
ei ole meetmeid Põlva vald,
rakendatud Orajõe küla
JRA0000065 endine Põlva EPT Jääkreostusobjekt Hoidla Põlva T2
naftabaas on ohutustatud maakond,
(reostusallikas on Põlva vald,
elimineeritud) Põlva
vallasisene
linn
JRA0000063 endine Põlva Jääkreostus on Lekkega Põlva T2
masuudihoidla aruande/info seotud maakond,
alusel õnnetuspaik Põlva vald,
likvideeritud Põlva
vallasisene
linn
JRA0000062 Kuremäe ABT Jääkreostuse Lekkega Põlva T1
likvideerimiseks seotud maakond,
ei ole meetmeid õnnetuspaik Põlva vald,
rakendatud Rosma küla
JRA0000026 Põlva Jääkreostus on Tööstus Põlva L
Teedevalitsuse aruande/info maakond,
asfaltbetoonitehas alusel Põlva vald,
likvideeritud Himmaste küla
Väiksemaid jääkreostuskoldeid võib esineda ka teistel endistel tööstusaladel. Jääkreostusobjektide
puhul komplitseerib olukorda ebamäärane vastutus tekkinud keskkonnareostuse eest ning
reostunud pinnase koguse hindamise keerukus. Võimaliku reostusega aladel tuleb eelistada edasist
kasutamist tööstusaladena. Tööstusalade arendamisel eelkõige mittetööstuslikul eesmärgil tuleb
muu hulgas hinnata pinnasereostuse esinemise võimalikkust.
4.3 Mõju sotsiaal majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale
4.3.1 Sotsiaalne infrastruktuur
Põlva valla elanikud tarbivad teenuseid eelkõige valla keskuses Põlvas. Planeeringu koostamisel ja
edasistel arengutel tuleb arvestada, et elanikkond piirkonnas kahaneb. Sellest lähtuvalt on eelistatud
olemasoleva asustusstruktuuri hoidmine ja tihendamine. Ulatuslike uute arendusalade kavandamine
koos vajaliku sotsiaalse infrastruktuuriga on ebamõistlik.
43
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Üldplaneering näeb ette perspektiivsed mängu- ja spordiväljakud.
Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju piirkonna sotsiaalsele
infrastruktuurile.
4.3.2 Puhkealad, sh nende paiknemine ja piisavus
Põlva valla üldplaneeringu lahenduses on määratud puhkealade paiknemine. Planeering eristab
ehitiste rajamise õiguseta puhkealasid ja alasid kus on lubatud rajada ka ehitisi.
Puhke- ja virgestusalade paiknemist võib pidada heaks. Need lähtuvad suuresti olemasolevatest
puhkeotstarbel paiknevatest aladest ja on kavandatud elamualadele hästi ligipääsetavasse kaugusele
ning valdavalt tootmisaladest eemale.
Põlva vallas asub üks ametlik supelrand, mis paikneb Põlva paisjärve edelakaldal. Üldplaneering näeb
ette, et supelranda võib laiendada reserveeritud puhkeala (P2) ulatuses ilma detailplaneeringuta ja
sellist tegevust ei loeta üldplaneeringut muutvaks. Teiste kasutatavate ujumiskohtade puhul on
oluline tagada kallasradade ning ligipääsuteede läbitavus. Üldplaneering määrab peamised
säilitamist vajavad ligipääsud kallasradadele. Läbitavuse küsimused vajavad kohaliku omavalitsuse (ja
vastavate teiste ametkondade) poolset pidevat järelevalvet.
Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju puhkamisvõimalustele, seda
nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks.
4.3.3 Miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud maastikud
4.3.3.1 Miljööväärtuslikud alad
Üldplaneering määrab miljööväärtusliku hoonestusalana:
ala Põlva linnas, paisjärve ida kaldal. Omanäoliste, valdavalt sõjaeelsel perioodil rajatud
puitelamutega ala. Ala eesmärk on hoonestusstruktuuri ja arhitektuurse üldilme,
ehitusjoone ja põlispuude säilitamine. Välisviimistluse muutmisel tuleb järgida algseid
kujundusprintsiipe.
ala Põlva linnas, kesklinna ja Käisi-Piiri asumis. Sõjaeelsel perioodil ning 1960ndatel aastatel
rajatud hoonetega ajalooline linna keskuseala. Põllu tänava piirkonda jääb ulatuslik
1950ndatel ja 1960ndatel rajatud elamute ala ühtse haljastusstruktuuriga. Nurme tn ääres
paiknevad 1960ndatel ehitatud 2-korruseliste mitme trepikojaga elamud. Alal paikneb ka 15.
sajandist pärit Põlva kirik ja selle lähiümbruses 20. sajajandi algusest pärit hooned. Ala
eesmärk on säilitada hoonestusala ehitusmahte ja -joont, arhitektuurset üldilmet (sh piirete
kõrgus), haljastusskeemi (sh põlispuude säilitamine, hekkide kasutamine piirdena).
Välisviimistluse muutmisel tuleb järgida algseid kujundusprintsiipe.
Miljööväärtuslike alade määramisel on lähtutud vallas paiknevatest kultuuriloolise väärtusega
aladest. Üldplaneeringus seatud hoonestustingimused tagavad võimalused miljööväärtuslike
alade kaitseks.
4.3.3.2 Väärtuslikud maastikud
Põlva valda jäävad järgnevad väärtuslikud maastikud: Kiidjärve-Kärsa väärtuslik maastik ja Vana-Võru
mnt ehk Postitee väärtuslik maastik.
Suures osas kattub Kiidjärve-Kärsa väärtuslik maastik rohevõrgustiku tuumalaga. Kattuval osal, st
rohevõrgustiku tuumaalal, on keelatud igasugune ehitustegevus. Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal
määratleb maakasutus- ja ehitustingimused Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala üldplaneering.
44
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Planeeringus on määratletud nn arendatavad alad, kus on seatud täpsemad tingimused
ehitustegevusele.
Postitee väärtusliku maastiku alal ja Postiteega piirnevatel aladel tuleb lähtuda Postitee
hoolduskavast (Artes Terrae OÜ, 2003), Postitee hooldusplaanist (Artes Terrae OÜ, 2005) ning tööst
„Postitee väikevormid ja disainielemendid“ (Laika, Belka ja Strelka OÜ, 2007).
Üldplaneering lähtub antud aladel eelnevalt koostatud töödest ning maakasutuse muudatusi ei
kavanda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui rakendatakse üldplaneeringus sätestatud meetmeid väärtuslike
maastike ja miljööväärtuslike alade kasutamisele, siis on tagatud nende säilimine.
4.3.4 Ajaloo- ja kultuurimälestised
Maa-ameti kultuurimälestise rakenduse kohaselt asub Põlva valla territooriumil hulgaliselt
muinsuskaitseobjekte, mistõttu võib objektide vahetus läheduses teostavad ehitustööd,
kaevandustegevus vms tegevused omada negatiivset mõju valla kultuurimälestistele.
Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasmälestised või terviklik ehitiste rühm,
millel on ajalooline, arheoloogiline, arhitektuuriline või muu kultuuriväärtus.
Muinsuskaitseseadus reguleerib mälestiste omanike ja valdajate õigusi ning kohustusi
kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning
muinsuskaitsealade säilimise tagamise. Muinsuskaitseseaduse § 25 alusel kehtestatakse
kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise
väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.
Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste
püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste
istutamine, mahavõtmine ja juurimine.
Kultuurimälestised on kajastatud valla üldplaneeringus ning nendele kehtivad kaitsetingimused on
märgitud üldplaneeringu seletuskirjas.
Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium on läbi viinud Eesti 20. sajandi arhitektuuri
kaardistamise projekti. Inventeerimise aruandes juhitakse tähelepanu ehitistele, mis vajavad riikliku
kaitse alla võtmist, Muinsuskaitseameti poolt arvele võtmist või omavalitsuse poolset kaitset.
Aruandes on kajastatud ennesõjaaegsed hooned (vallamajad, kooli- ja seltsimajad jne) ning
nõukogude perioodi arhitektuuri parem osa. Põlva valla üldplaneeringus on kaardistatud objektid
kajastatud.
Samuti kajastab üldplaneering Põlva vallas leitud arheoloogiapärandi objekte, mida ei ole jõutud veel
kaitse alla võtta.
Üldplaneeringuga täiendavaid objekte kohaliku kaitse alla ei võeta.
Eeldusel, et järgitakse mälestiste ja nende kaitsevööndite alal kehtivaid tingimusi ning tehakse
piisavalt koostööd Muinsuskaitseametiga, ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega ohtu kultuuri- ja
ajaloopärandi säilimisele. Üldplaneeringu koostamine ja elluviimine on pärandi seisukohast
positiivse mõjuga, kuna selle käigus on kaardistatud väärtused.
4.3.5 Inimese tervis
4.3.5.1 Radoonirisk
Eesti Geoloogiakeskuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt esineb Põlva vallas lisaks normaalse
radooniriskiga aladele pinnaseid, mille radoonitase on kohati kõrge. Sellistele pinnastele suuremate
elamualade ja tundlike sotsiaalobjektide planeerimisel ja projekteerimisel on soovitatav teostada
45
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
pinnase radoonisisalduse mõõtmine ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed
radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Vastavate uuringute kohustus tuleb ette näha
detailplaneeringu lähteülesandes või projekteerimistingimustes.
Joonis 5. Väljavõte Eesti radooniriski kaardist.
4.3.5.2 Ohtlikud ettevõtted
Põlva valla territooriumil paikneb kolm ohtlikku ettevõtet. Nendeks on Alexela Oil AS Põlva tankla
(ohuala raadius 384 m), Olerex AS Põlva tankla (ohuala raadius 400 m) ja Tere AS Põlva tootmine
(ohuala raadius 1100 m). Tanklates käideldakse bensiini, diislikütust ja vedelgaasi. Tanklate ohu
tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk. Tere AS käitleb ohtlikest ainetest ammoniaaki,
naatriumhüdroksiidi, väävelhapet ja lämmastikhapet. Ohutüübiks on mürgisus.
Ohtlikke ettevõtete tegevust reguleerib majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18
„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Üldplaneeringuga
ei muudeta olulisel määral olemasolevate ettevõtete ohualade maakasutust. Üldplaneering näeb
ette AS Tere territooriumile biogaasijaama rajamise võimalust. Lähtuvalt jaama rajamisest tuleb
jaama omanikul ajakohastada oma riskianalüüsi jm ohtlikele ettevõtetele kohustuslikke
dokumente. Ohtliku ettevõtte käitajal tuleb järgida kõiki kehtivaid ohutusnõudeid ohtude
minimeerimiseks.
46
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
4.3.5.3 Tootmistegevuse mõju õhukvaliteedile
Välisõhu saastelubade alusel on peamisteks saasteaineteks tahked osakesed ja põlemisgaasid.
Õhukvaliteedi ülepinnalisi uuringuid teadaolevalt Põlva valla territooriumil teostatud ei ole ning
õhukvaliteedi püsiseirejaamu piirkonnas ei paikne. Saasteainete piirnormide pistelisi ületamist pole
mõõtmistega teadaolevalt tuvastatud.
Üldplaneeringuga kavandatavate tootmisalade mõju õhukvaliteedile ei ole võimalik ilma
tootmisaladel tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu teadmata hinnata. Välisõhu kvaliteedile
avalduvale mõjule tuleb tähelepanu pöörata uute ettevõtete planeeringute, ehituslubade ja
tegevuslubade menetlusel. Näiteks tuleks kohalikul omavalitsusel ehitusprojektide kooskõlastamisel
ja kasutuslubade andmisel jälgida ka võimalikku välisõhu saasteloa kohustust (üle künnisvõimuse
ulatuvate kütteseadmete, värvitöökodade jms korral) ning selle vajadusel nõuda ka loataotluse
esitamist ehitusprojekti juurde. Tagada tuleb, et välisõhu saasteloa või kompleksloa kohustusega
ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks.
Kokkuvõttes kaasneb valla territooriumil toimuva tootmistegevusega välisõhu kvaliteedile nõrk
negatiivne mõju. Käesoleval ajal ei ole ette näha tegevust mis põhjustaks saasteainete piirväärtuse
ületamist väljapool tootmisterritooriume. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende
välisõhu saasteloa või kompleksloa kohuslaseks olemist.
4.3.5.4 Liikluse mõju õhukvaliteedile
Õhukvaliteeti mõjutavad ka liiklusest tulenevad heitgaasid.
Liiklussagedused on Põlva vallas võrdlemisi madalad ning olulist mõju valla õhukvaliteedile laiemalt
ei avalda. Siiski võib esineda kõrgemaid heitgaaside kontsentratsioone põhimaanteede vahetus
läheduses.
Üldplaneeringuga ei ole otseselt keelatud elamute kavandamine maanteede kaitsevöönditesse.
Kaitsevööndisse tundlikke objektide rajamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada
kõrgendatud õhusaaste ja müratasemeid ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed.
Head õhukvaliteeti aitab säilitada asumikeskustes äri- ja ettevõtlusalade arendamine, kuna seeläbi
võimaldatakse elanikel saada esmavajalikke toidu- ja tarbekaupu ning teenuseid kodu lähedalt, mis
aitab vähendada autosõite kaugemalasuvatesse suurtesse kaubandus- ja teeninduskeskustesse.
Õhukvaliteedi tõstmisele mõjub positiivselt ka kergliiklusteede ja puhkealade määratlemine, kuna
see tõstab elanike tervislikke eluviise ning pikemas perspektiivis vähendab vajadust autoga
liiklemiseks.
Eelnevast tulenevalt võib väita, et Põlva valla liiklusest tulenevat õhukvaliteedi piirnormide
ületamist ei kaasne ning see ei põhjusta täiendavat negatiivset mõju inimeste tervisele ega
heaolule. Põhimaanteede kaitsevööndisse tundlike objektide kavandamisel tuleb arvestada õhu
saasteainete piirnormide ületamise võimalikkust ning vajadusel näha ette leevendavaid
meetmeid.
4.3.5.5 Tootmistegevuse mõju müratasemetele
Uute tootmisobjektide rajamisel tuleb igakordselt tähelepanu pöörata müra mõjule ning vajadusel
kavandada leevendusmeetmeid. Uute elamumaade kavandamisel või üksikute eluasemete rajamisel
tootmisobjektide lähialadele tuleb arvestada kaasneva müraga. Vajadusel peab mürataseme
kontrollmõõtmised läbi viima elamuala arendaja detailplaneeringu koostamise raames.
Detailplaneeringualadel, mis jäävad potentsiaalselt tootmisobjektide müra mõjualasse, näha ette
võimalusel kõrghaljastuse säilitamine kavandatavate müratundlike objektide ja müraallikate
vahelisele alale.
47
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Kokkuvõttes on müraolukord Põlva vallas hea ning olulised probleemid seoses tootmismüraga
puuduvad.
4.3.5.6 Liikluse mõju müratasemetele
Kuna teede liiklussageduses on võrdlemisi madalad, siis ei kaasne ka liiklusest tulenevaid kõrgeid
müratasemeid, seda ka raudteemüra puhul. Kohatisi liiklusmüra normtasemete ületamisi võib
esineda põhimaanteede kaitsevööndite ulatuses. Kuna üldplaneeringuga kavandatakse uusi
elamualasid ka põhimaanteede kaitsevöönditesse, siis tuleb arvestada võimalike kõrgemate
müratasemetega põhimaanteede äärsete alade detailplaneeringute koostamisel. Põhimaanteede
äärsete alade detailplaneeringute koostamise raames on soovitav teostada liiklusmüra hinnang ning
rakendada hinnangust tulenevalt sobilikke leevendavaid meetmeid negatiivse mõju vältimiseks.
Üldplaneeringu üldistusastme puhul ei ole võimalik KSH raames anda sellistele objektidele täpset
mürahinnangut. Oluline on, et objektide planeerimisel ja projekteerimisel tagatakse müranormidele
vastavus elamualadel ja ühiskondlike hoonete aladel. Mürarikaste objektide planeerimisel ja
projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, sh
kavandada vajadusel müratõkkeid (vallid, seinad jms).
Kokkuvõtvalt ei esine Põlva vallas olulisi liiklusest tulenevaid müraprobleeme. Müra
normtasemete ületamisi võib esineda põhimaanteede kaitsevööndite ulatuses. Kuna uusi
elamualasid on kavandatud ka põhimaanteede äärsetele aladele, siis tuleb vastavate
detailplaneeringute koostamisel arvestada võimalikke kõrgemaid müratasemeid ning vajadusel
planeerida müratõkkeid.
4.3.5.7 Müra edasisel planeerimisel
Alates 01.01.2017 a kehtima hakkav atmosfääriõhu seadus sätestab, et uute planeeringute
koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra
normtaset. Uute planeeringute puhul peab tagama planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust
ei ületataks. Mürakategooriad, millest tuleb lähtuda müra normtasemete määramisel, määratakse
sealjuures vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
3) III kategooria – keskuse maa-alad;
4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
5) V kategooria – tootmise maa-alad;
6) VI kategooria – liikluse maa-alad.
Kuna atmosfääriõhu seaduses määratud maakasutuse juhtotstarvete nimetused erinevad Põlva
üldplaneeringus esitatud maakasutustest tuleb üldplaneeringus edasiste segaduste vältimiseks
määrata juhtotstarvete vastavus. KSH teeb ettepaneku järgmiseks määratluseks:
1) I kategooria – puhkealad;
2) II kategooria – elamualad, üldkasutatav ala kui sellel paikneb haridusasutus, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande asutus, kompensatsiooniala;
3) III kategooria – segahoonestusalad;
4) IV kategooria – üldkasutatavad alad;
5) V kategooria – tootmisalad;
48
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
6) VI kategooria – transpordiala.
Transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega alad teiste juhtotstarbega aladel võib arvata vastavalt
VI ja V kategooriasse.
Kohaliku omavalitsuse üksused koostavad atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt välisõhu
mürakaardi hiljemalt 2019. aasta 30. juuniks ja müra vähendamise tegevuskava 2020. aasta 30.
juuniks.
4.4 Kaudsed mõjud ja koosmõjude esinemine
Kuna keskkonnamõjude hindamise aspektist (eeskätt võimalike koosmõjude hindamisel) on oluline
ka olemasolevate ja kavandavate tegevuste võimalik koosmõju ning üldplaneeringuga kavandatud
tegevustega kaudselt seotud mõjud, siis järgnevalt on käsitletud Põlva vallas koosmõjude esinemise
võimalikkust.
Mõju looduskeskkonnale: üldplaneeringu koostamisel on läbivalt arvestatud, et ei esineks olulist
negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale, eelkõige kõrge loodusväärtusega objektidele.
Kaitsealuste loodusobjektide aladele uusi maakasutustingimusi ei ole kavandatud.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale: planeeringu eesmärgiks on kujundada Põlva vallast meeldiv elamis-
ja ettevõtluspiirkond, kus elamine oleks sobitatud senisesse rahulikku miljöösse ning tootmisel ei ole
olulist kahjulikku keskkonnamõju. Planeeringuga kavandatavatel maakasutustingimuste järgimisel on
kumulatiivselt positiivne mõju. Planeeringuga eelistatakse olemasolevate keskusalade arendamist,
mis aitab tagada parema teenuste kättesaadavuse.
Mõju tervisele: kavandatavatel tegevustel kumulatiivselt positiivne mõju inimese tervisele, nt läbi
puhkealade kavandamise, mis soodustavad vaba aja veetmist vabas õhus. Planeeritavate
tootmisalade puhul on need kavandatud endiste tootmisalade piirkondadesse ning seega on
arvestatud, et arendustegevus ei mõjutaks negatiivselt otseselt inimeste tervist.
Mõju kultuurilisele keskkonnale: üldplaneeringuga kavandatav lahendus toetab kõrge kultuurilise ja
ajaloolise väärtusega alade väärtustamist ja säilimist. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud
põhimõttest, et säiliks olemasolev kultuuripärand.
Mõju majanduslikule keskkonnale: erinevate maakasutuse sihtotstarvetega maade arendamine
(tootmiseks, teeninduseks, rekreatiivaladeks) ning seda toetava taristu ning teede arendamisel on
majanduslikule keskkonnale kumulatiivselt positiivne mõju.
49
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
5 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed
ning soovitused planeeringusse
Põlva valla üldplaneering ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on paralleelselt
koostatud dokumendid. Planeeringu koostamisel on jooksvalt arvestatud KSH tulemusi. Järgnevalt
on esitatud täiendavalt soovitused edasiseks arendustegevuseks, mis aitaksid võimalikke
keskkonnamõjusid leevendada või vältida:
Projekti või keskkonnaloa andmise tasandil hinnata konkreetse tegevuse mõjusid
looduskeskkonnale. Planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel tuleb arvestada
kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Samuti uute planeeringute
koostamisel looduslikus seisundis aladele on soovitav teostada planeeringu koostamise
raames elustiku inventuur.
Ahja loodusala arengualade puhul tuleb koostada detailplaneeringud ja keskkonnamõju
strateegilised hindamised, mille raames teostatakse ka Natura asjakohane hindamine.
Põlva paisjärve ja Plaki järve osas tuleks valla edasisel arendusel leida vahendeid koostatud
tervenduskavade elluviimiseks.
Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb eelistada väiksema reostusriskiga
tootmist.
Uue puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest ning
kasutusest väljasolevad kaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida.
Uute suuremate elamualade puhul tagada nende veevarustus ühisveevärgist.
Viljakad (üle 40 boniteediga) põllumaad tuleb võimalusel hoida kasutuses põllumajandusliku
maa või avamaastikuna, nt rohumaana.
- Riigikaitseliste objektide piiranguvööndi ulatuses tuleb kõik planeeringud ja
projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
- Võimaliku reostusega aladel tuleb eelistada edasist kasutamist tööstusaladena. Tööstusalade
arendamisel eelkõige mittetööstuslikul eesmärgil tuleb muu hulgas hinnata pinnasereostuse
esinemise võimalikkust detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.
- Vallas asuv piimatööstus (Tere AS) on väljendanud soovi biogaasijaama ning reoveepuhasti
rajamiseks. ÜP koostamisel ei ole teada antud rajatiste tehnoloogiline lahendus, maht, täpne
paiknemine ega muud tehnilised parameetrid, seega on ka nende mõjude hindamine antud
planeerimisetapis võimatu. Nimetatud ehitiste projekteerimisel (eraldi või koos) tuleb
koostada keskkonnamõjude eelhindamine ning vajadusel keskkonnamõju hindamine.
Reoveepuhasti rajamisel tuleb sealjuures arvestada vabariigi valitsuse 16.05.2001 määrusega
nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ning seal määratud kujade ulatusega
(reoveepuhasti tehnoloogia peab olema valitud viisil, mis tagab, et kujasse ei jääks äri-ja
eluhooneid ning puurkaeve).
- Põlva reoveepuhasti paikneb olemasolevatele ja perspektiivsetele elamualadele võrdlemisi
lähedal ning KSH koostamise ajal kehtinud kujasse jääb nii olemasolevaid kui perspektiivseid
elamualasid. Kuna on võimalik, et reoveepuhasti rekonstrueerimisel, reostuskoormuse
olulisel vähenemisel (piimatööstuse poolt näiteks eraldi puhasti rajamise korral) või
seadusandluse muutumisel on võimalik kuja vähenemine. Kuni kuja kehtimiseni ei ole
võimalik kuja ulatuses eluhoonete ehitus. Seega tuleks kujasse jäävatel hoonestamata aladel
50
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
eelistada VV 6.05.2001 määrusega nr 171 „Kanalisatsiooniehitise veekaitenõuded“ lubatud
hoonestuse sihtotstarbeid.
- Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende välisõhu saasteloa, jäätmeloa või
kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka
vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks.
Mürarikaste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning
vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Samuti on soovitatav mürahinnang teostada
elamualade planeeringute osas juhtudel kui elamuala kavandatakse mürarikka tootmisala,
maantee või raudtee lähialale. Tagada tuleb müranormidele vastavus elamualadel ja
ühiskondlike hoonete aladel.
Maa-alade edasisel planeerimisel tuleb, juhul kui planeeringuga või projektiga hõlmatavale
alale jääb mälestis või selle kaitsevöönd, teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning
arvestada täiendavate uuringute vajadusega ja võimalike täiendavate piirangutega. Vältida
tuleb hoonestuse kavandamist mälestise kaitsevööndi alale, välja arvatud juhul, kui
Muinsuskaitseametiga on saavutatud vastav kokkulepe.
Lisaks registreeritud kultuurimälestistele arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel
ka kaitse alla võtmata arheoloogiliste leidude ja 20 saj arhitektuuriobjektidega .
- Eesti radooniriski kaardi kohaselt esineb Põlva vallas pinnaseid, mille radoonitase võib olla
kohati kõrge. Sellistele pinnastele suuremate elamualade ja tundlike sotsiaalobjektide
planeerimisel ja projekteerimisel on soovitatav teostada pinnase radoonisisalduse mõõtmine
ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks
siseruumidesse.
51
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
6 Alternatiivide võrdlemine
Käesolevas töös on käsitletud kahte tegevusalternatiivi:
Alternatiiv 0 – ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad
praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevast kehtivast üldplaneeringust
Alternatiiv I – olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid
arengusuundi.
Järgnevas tabelis on esitatud alternatiivide võrdlev hinnang lähtudes KSH programmis määratletud ja
aruandes käsitletud mõjukriteeriumitest. Alternatiivide võrdlus on esitatud hindamismaatriksina, kus
on esitatud iga kriteeriumi ja alternatiivi kohta mõju suund (negatiivne, positiivne) ning olulisuse
hinnang (puudub – vähene – keskmine – tugev). Hindamine toimus KSH eksperdi poolt arvestades
eelnevates peatükkides esitatud keskkonna kirjeldust ja mõjude analüüsi.
Tabel 4. Alternatiivide mõju võrdlemine.
Olulised aspektid Mõju suund ja hinnang
Mõju valdkond
mõjuvaldkonnas Alternatiiv 0 Alternatiiv I
Mõju keskmiselt
Rohevõrgustiku paiknemise
positiivne.
täpsustamine, sh rohevõrgustiku
toimimist toetavate ÜP võimaldav
Mõju kompensatsioonialade rohevõrgustiku
Mõju neutraalne
looduskeskkonnale määramine. sidususe tagamise,
põllumaade säilimise
Väärtuslike põllumaade
ja kaitsealuste
kasutustingimuste täpsustamine.
objektide säilimise.
Mõju keskmiselt
positiivne
Olulisi muudatusi
tehnilises
infrastruktuuris ei
Eriotstarbelise maakasutuse
kavandata,
Mõju määramine (riigikaitseobjektid,
Mõju neutraalne eriotstarbeliste alade
tehiskeskkonnale tööstusobjektid).
ning tootmisalade
osas nähakse ette
nende säilimist ning
kompensatsioonialade
määramisega luuakse
puhveralu mõjude
vähendamiseks.
Mõju keskmiselt
Väärtuslike maastike,
Mõju sotsiaal- positiivne
kultuuriväärtusega alade ja
majanduslikule ja objektide täpsustamine. ÜP võimaldab
Mõju neutraalne
kultuurilisele väärtuslike maastike
keskkonnale Sotsiaalobjektide ja puhkealade
ja miljööalade
määramine.
säilimise.
52
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
7 Keskkonnaseire
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab
keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.
Keskkonnaseire eesmärgid on: keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja
prognoosimine; keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; taastuvate
loodusvarade seisundi ja hulga määramine; abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate
keskkonnamuutuste väljaselgitamine; saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute
alusel võrdlusuuringute tegemine; keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi
arendamine ja täiendamine; lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade
koostamiseks.
Eraldiseisvaid mõõdetavaid seiremeetmeid käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus välja ei töötatud.
Looduskeskkonnale avaldavate mõjude selgitamiseks on vajalik jätkata valla territooriumile
väljastatud keskkonnalubades sätestatud seireid ning riikliku keskkonnaseire programme.
Omavalitsuse poolt on oluline valla territooriumil teostatavate seireandmete koondamine ja nende
võrdlemine varem kogutud andmetega. Samuti on soovitav omavalitsuse poolt hinnata valla elanike
rahulolu elukeskkonnaga. Vastavalt vajadusele viia läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike
arvamust ja eelistusi valla arengu suhtes ning jälgida elanike juurde- või äravoolu vallast. Küsitluste
osas oleks võrreldavuse huvides oluline kindel intervall ning samalaadse metoodika kasutamine.
53
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
8 KSH aruandele laekunud ettepanekud
Lisatakse laekumisel
54
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid
Alkranel OÜ. 2011. Põlva paisjärve tervendamiskava.
Alkranel OÜ. 2014. Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ. 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
Euroopa Komisjon. 1999. Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And
Impact Interactions. Office for Official Publications of the European Communities. Luxembourg.
Hendrikson ja Ko OÜ. 2006. Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne .
Hendrikson ja Ko OÜ. 2016. Saesaare paisutuse likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise
aruanne.
Keskkonnalahendused OÜ. 2016. Põlva vallasiseses linnas kasutatavate põhjaveevarude
ümberhindamine.
Kobras AS. 2005. Plaki järve keskkonnauuring.
Kukk, T. 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti Maaülikool, Tartu.
Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil.
Keskkonnaministeerium.
Põder, T. 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn.
Therivel, R., Morris, P. 2009. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition.
Taylor & Francis Ltd.
Õigusaktid, standardid
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS
Eesti Standard. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Eesti
Standardikeskus.
Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. RT I, 05.06.2015, 15. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. RT I, 11.01.2013, 2. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/111012013002
Jäätmeseadus. RT I, 04.01.2013, 34. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034
Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. RT I 2001, 47, 261. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 21.12.2011, 15. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015
Looduskaitseseadus. RT I, 30.12.2011, 13. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. RTL 2002, 38, 511. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756
55
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. RT I 2010, 57, 373. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13348997
Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016018
Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja
sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. RT I,
04.12.2012, 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012001
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu. RT I, 08.05.2012, 12. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012012
Välisõhu kaitse seadus. RT I, 15.11.2012, 4. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/115112012004
Planeeringud, arengukavad, strateegiad
Eesti 2030+. Kättesaadav: http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/planeeringu-materjalid/
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pdf
Postitee hooldusplaan. Kättesaadav: http://polva.maavalitsus.ee/vaartuslike-maastike-hoolduskavad
Postitee maastikuhoolduskava. Kättesaadav: http://polva.maavalitsus.ee/vaartuslike-maastike-
hoolduskavad
Põlva linna ja Põlva valla ühine jäätmekava aastateks 2011-2020. Kättesaadav:
http://www.polva.ee/arengukavad-vald
Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020. Kättesaadav:
http://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1173474/P%C3%B5lvamaa+arengukava+2015-
2020.pdf/b0a06956-44ce-46ad-8639-b5dd86470e40?version=1.0
Põlva maakonnaplaneering. Kättesaadav: http://polva.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering
Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Kättesaadav: http://polva.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-
suunavad-keskkonnatingimused
Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põlvamaa sotsiaalne infrastruktuur. Kättesaadav:
http://polva.maavalitsus.ee/sotsiaalne-infrastruktuur
Põlva valla arengukava 2015-2029. Kättesaadav:
http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Polva_valla_arengukava_2014-
2029.pdf
Põlva valla soojusmajanduse arengukava 2016-2030. Kättesaadav:
http://www.polva.ee/arengukavad-vald
Põlva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027. Kättesaadav:
http://www.polva.ee/arengukavad-vald
Andmebaasid
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
56
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Kultuurimälestiste riiklik register: http://register.muinas.ee
57
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Lisad
Lisa 1. KSH programm koos menetlusdokumentidega
Kättesaadav: http://adepte.ee/dokument/polva-valla-uldplaneeringu-ksh/
58
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Lisa 2. KSH aruande avalikustamine
59
www.adepte.ee
Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne 16.12.2016
Lisa 3 KSH aruande heakskiitmine
60
www.adepte.ee