dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 2. jaanuar 2017
Viit
1-1/17/7
Registreeritud
2. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20170102_kk_nr_7_RKIK_Koolituste_kord.bdoc283 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 02.01.2017 nr 7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koolituste kord Kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 “Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” § 8 punktide 3, 4 ja 12 alusel ning kooskõlas Töölepingu seaduse §-ga 34 1. Kehtestan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koolituste korra (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse alates 2017. aasta 02. jaanuarist. 3. Käskkirja tutvustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kõigile töötajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Rauno Sirk direktor KEHTESTATUD Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 02.01.2017 käskkirjaga nr 7 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koolituste kord“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUSE KOOLITUSTE KORD 1. Üldsätted Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi keskus) koolituste kord reguleerib keskuse koolitustegevuse korraldust. 2. Koolitusvajaduse hindamine 2.1 Koolitusvajaduse hindamisel selgitatakse välja, keda, millistel teemadel ja kuidas koolitada, et saavutada keskuse eesmärke ning vajadusel tõsta töötaja kompetentsust soovitavale tasemele. 2.2 Koolitusvajaduse hindamisel lähtutakse kolme tasandi vajadustest: 2.2.1 keskuse tasandil võetakse arvesse keskuse eesmärke ja eesmärkide täitmiseks vajalikke arendustegevusi; 2.2.2 struktuuriüksuse tasandil võetakse arvesse struktuuriüksuse eesmärke ja eesmärkide täitmiseks vajalikke arendustegevusi; 2.2.3 töötaja tasandil hinnatakse töötaja tööülesannete täitmist, teadmisi ja oskusi, vastavust töökohale esitatud nõuetele ja töötaja arengupotentsiaali. Töötaja tasandi koolitusvajadust hinnatakse arengu- ja hindamisvestluse käigus. 2.3 Koolitusvajaduse koondhinnangu koostab personalijuht, kes kogub erinevate tasandite koolitusvajaduse. 3. Koolituse planeerimine 3.1 Koolituse planeerimisel võetakse aluseks koolitusvajaduse hindamise tulemused, olemasoleva koolituseelarve ja koolitusturu olukorra. 3.2 Koolituse planeerimise tulemuseks on kalendriaasta koolitusprioriteedid ja koolitusplaan, milles sisaldub koolitusvaldkond, koolitatav sihtgrupp, koolituse eeldatavad toimumisajad ja planeeritavad kulud. Koolitusplaan tehakse töötajatele kättesaadavaks siseveebis ja internetikeskkonnas „Riigitöötaja iseteenindusportaal“ (edaspidi portaal). 3.3 Koolitusplaani koostab personalijuht ja kehtestab direktor. 4. Koolituse korraldamine ja koolitusel osalemine 4.1 Koolitusplaani kantud tellimus- ning sisekoolituste korraldamist koordineerib personalijuht ja koolitusplaani kantud avatud koolitustele registreerib töötaja personalijuht. 4.2 Töötaja kinnitab koolitusplaani kantud koolitusel osalemist portaalis koolitusele registreerudes. 4.3 Koolitusplaani kandmata avatud koolitusel osalemiseks esitab töötaja hiljemalt 5 päeva enne koolitusele registreerumise tähtaega portaalis koolitustaotluse koos koolituse sisukirjelduse ja päevakavaga. 4.4 Koolitustaotlus esitatakse kooskõlastamiseks vahetule juhile ja kinnitamiseks personalijuhile. Personalijuhil on õigus koolitusele lubamisest keelduda, kui koolitus ei ole kooskõlas keskuse koolitusprioriteetide ning töötaja arengu- ja hindamisvestluste tulemustega ja/ või keskuse koolituseelarves puuduvad vahendid koolituse eest tasumiseks. 4.5 Koolitusplaani kandmata avatud koolitusele registreerib töötaja personalijuht. 4.6 Töötaja on kohustatud osalema koolitusel, millele ta on registreeritud. 4.7 Väljaspool töötaja töökohta toimuval koolitusel osalemiseks vormistatakse keskuse lähetuste korra alusel koolituslähetus, mis kooskõlastatakse personalijuhiga. 4.8 Kui töötaja on registreeritud koolitusele, aga koolitusel osalemine ei ole võimalik, peab ta oma registreeringu portaalis tühistama või teavitama personalijuhti hiljemalt koolituspakkumuses märgitud loobumistähtajaks ning selle puudumisel: 4.8.1 riigisiseste koolituste puhul hiljemalt 3 päeva enne koolituse toimumist; 4.8.2 väljaspool Eestit toimuvate koolituste puhul hiljemalt 10 päeva enne koolituse toimumist. 4.9 Koolitusel mitteosalemise teavitamise tähtajast mittekinnipidamise ja koolitusel mitteosalemise mõjuvateks põhjusteks loetakse: 4.9.1 töötaja haigestumist või töölt eemalviibimist seoses vajadusega hoolitseda haige pereliikme eest; 4.9.2 töötaja või tema pereliikme vajadust erakorralise meditsiiniabi järele; 4.9.3 muud ootamatut eraelu sündmust, mis ei võimalda töötajal koolitusel osaleda; 4.9.4 ettenägematut olulist töölähetust või erakorralist töökohustust. 4.10 Koolitusest loobumise teavitamistähtaegadest mittekinnipidamisel või koolitusel mitteosalemisel mõjuva põhjuseta, võib keskus nõuda töötajalt koolitusega seotud keskuse kantud kulude hüvitamist. 5. Koolituse rahastamine 5.1 Keskus rahastab tööalast täienduskoolitust. 5.2 Keskus ei rahasta töötajate liikmelisust erialaühingutes (liikmemaks), keeleoskust tõendavate testide maksumust, tasemeõpet ja tööülesannetega mitteseotud täienduskoolitust. 5.3 Kutsetunnistuse või kvalifikatsiooni saamiseks ja säilitamiseks vajalikku koolitust rahastatakse õigusaktidest või tööjuhendist tulenevate nõuete korral. 5.4 Keskus ei rahasta avatud koolitusel osalemist, kui sellel osaledes pole järgitud käesoleva korra punkte 4.1 või 4.3 ja 4.4. 6. Võõrkeele koolituse rahastamise eritingimused 6.1 Võõrkeelte puhul loetakse tööalaseks koolituseks inglise keele õpet. Teiste võõrkeelte õpet loetakse tööalaseks koolituseks vaid juhul, kui keeleoskuse nõue tuleneb töökoha nõuetest või on õppe vajalikkuse otsustanud direktor. 6.2 Võõrkeele kui tööalase koolituse puhul tasub keskus 50% ja töötaja omaosalusena 50% kursuse tasust. 6.3 Keskus ei finantseeri individuaalset võõrkeele koolitust. 6.4 Töötaja tasub võõrkeele koolituse omaosaluse arve esitaja määratud tähtajaks. 6.5 Keskus ei rahasta korduvalt sama taseme keeleõpet 5 aasta jooksul, kui töötaja on võõrkeele koolituse varem mõjuva põhjuseta katkestanud või ei ole sooritanud koolituse lõputesti. Kohustus võõrkeele koolituse lõpetamise või koolituse katkestamise põhjendatust tõendada lasub töötajal. 7. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe 7.1 Koolituskulude hüvitamise kokkuleppes lepitakse kokku vastastikused õigused ja kohustused, keskuse tehtavad kulud, töötaja kohustus töötada peale koolituse lõppemist keskuses ning töösuhte lõpetamisel enne koolituslepingu tähtaja saabumist töötaja poolt hüvitamisele kuuluvad kulud ja nende hüvitamise kord. 7.2 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ja säilitatakse personalijuhi juures. 7.3 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe sõlmitakse vaid avatud koolitusel osalemiseks ning kokkuleppe tähtaeg on seotud koolituse kogumaksumuse ja koolituse kestusega: 7.3.1 osalemiseks koolitusel, mille kogumaksumus on suurem kui 3000 eurot või kui koolituse kestus ületab 90 kalendripäeva ning koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa töötaja tööajast, sõlmitakse kokkulepe üheks aastaks; 7.3.2 osalemiseks koolitusel, mille kogumaksumus on suurem kui 9000 eurot või kui koolituse kestus ületab 120 kalendripäeva ning koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa töötaja tööajast, sõlmitakse kokkulepe kaheks aastaks; 7.3.3 osalemiseks koolitusel, mille kogumaksumus on suurem kui 15000 eurot või kui koolituse kestus ületab 150 kalendripäeva ning koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa töötaja tööajast, sõlmitakse kokkulepe kolmeks aastaks. 8. Koolituse tulemuslikkuse ja mõju hindamine 8.1 Koolituse tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse koolituse eesmärkide saavutamist, koolituse sisu, koolitaja ja õppematerjalide kvaliteeti, koolitusmeetodi sobivust ning koolituse korraldust. 8.2 Koolituse tulemuslikkuse hindamiseks on töötaja kohustatud andma personalijuhi määratud tähtajaks toimunud koolituse kohta tagasisidet. 8.3 Koolituse mõju hindamisel analüüsitakse koolituse mõju töötaja töötulemustele. 8.4 Koolituste mõju hinnatakse iga-aastasel arengu- ja hindamisvestlusel ning fikseeritakse arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes. 9. Koolituse arvestus ja aruandlus 9.1 Koolituse arvestust peab personalijuht jooksvalt portaalis. 9.2 Koolitustegevuse aruande koostab personalijuht üks kord aastas ning see sisaldab kalendriaasta koolitustegevuse analüüsi koos ettepanekutega koolitustegevuse korraldamiseks järgnevatel perioodidel. 9.3 Koolitustegevuse aruanne tehakse töötajatele kättesaadavaks keskuse siseveebis.
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel