dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 2. jaanuar 2017
Viit
1-1/17/1
Registreeritud
2. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎02012017_AVALIK_RKIK_Üldkäskkiri_1-1_1_pealkiri_3100.bdoc269 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 02.01.2017 nr 1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töökorralduse reeglid Kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 “Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” § 8 punktide 3 ja 4 alusel ning kooskõlas Töölepingu seaduse §-ga 28 1. Kehtestan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töökorralduse reeglid (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse alates 2017. aasta 02. jaanuarist. 3. Käskkirja tutvustada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kõigile töötajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Rauno Sirk direktor KEHTESTATUD Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 02.01.2017 käskkirjaga nr 1 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töökorralduse reeglid“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUSE TÖÖKORRALDUSE REEGLID 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi keskus) töökorralduse reeglite täitmine on kohustuslik keskuse töötajatele, praktikantidele ja keskuse töökohale suunatud tegevväelastele (edaspidi koos töötajad). 1.2 Töökorralduse reeglites sätestamata küsimustes juhinduvad tööandja ja töötajad õigusaktidest, töölepingust ja tööjuhendist ning üldkehtivatest moraali- ja käitumisreeglitest. 1.3 Tööandjal on õigus töökorralduse reegleid ühepoolselt muuta, järgides töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustust. 1.4 Töökorralduse reeglite tutvustamisega dokumendihaldussüsteemi kaudu loetakse, et töökorralduse reeglid on töötajatele tutvustatud. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad elektroonselt dokumendihaldussüsteemis ja keskuse siseveebis. 1.5 Keskuse personalijuht korraldab töökorralduse reeglite tutvustamise kõigile keskuse töötajatele tööle asumisel, praktika alustamisel või keskusesse suunamise alguses. 2. TÖÖ- JA PUHKEAEG 2.1 Tööaeg on aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja kasutamist kontrollib töötaja vahetu juht. 2.2 Keskuses on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal. Tööaeg on 40 (nelikümmend) tundi nädalas. 2.3 Tööpäeva algus esmaspäevast reedeni on vahemikus kell 07:00-10:00 ning lõpp esmaspäevast neljapäevani kell 16:00-19:00 ja reedel kell 14:30-19:00. 2.4 Töötaja tööpäeva algus ja lõpp punktis 2.3 nimetatud ajavahemikes lepitakse kokku vahetu juhiga arvestades tööülesannete iseloomu ja teenindatava struktuuriüksuse tööpäeva algust ja lõppu. 2.5 Töötaja, kellele on antud kasutada keskuse mobiilinumber, peab olema mobiiltelefoni kaudu kättesaadav tööpäeviti vahemikus kell 08:00-17:00. 2.6 Töötajatel on õigus kasutada lõunavaheaega, mida ei arvata tööaja hulka. Lõunavaheaja pidamist reguleerib töötaja ise. 2.7 Töötajatel, kes põhilise osa tööajast töötavad kuvariga, on õigus kasutada perioodilisi puhkepause kokku vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Puhkepauside pidamist reguleerib töötaja ise. 2.8 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval on tööaeg lühendatud kolme tunni võrra, teistele riigipühadele eelneval tööpäeval on tööaeg lühendatud ühe tunni võrra. 2.9 Tööaja hulka arvatakse mõistlik aeg, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetulenevalt põhjusel (nt arsti juures käimine, olmelised vajadused, alla pooleteise aastase lapse toitmine, doonoriks oleval töötajal vere andmise päev jms). Tööajal tööga mitteseotud eemalolekuks tuleb töötajal saada oma vahetult juhilt sellekohane luba. 2.10 Haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu tööle mitteilmumisest teavitab töötaja esimesel võimalusel oma vahetut juhti, kes informeerib sellest keskuse personalijuhti. 2.11 Lisaks töölepingu seaduses ettenähtule võimaldatakse töötajale kooskõlastatult vahetu juhiga põhipalga säilitamisega vabu päevi: 2.11.1 abiellumise puhul kuni kaks vaba päeva; 2.11.2 isale lapse sünni puhul kuni kolm vaba päeva; 2.11.3 pereliikme surma korral kuni kolm vaba päeva; 2.11.4 lühiajalise haiguse korral kuni kolm vaba päeva kalendriaasta jooksul; 2.11.5 iga 14-aastase ja noorema lapse hooldamiseks kuni kolm vaba päeva kalendriaasta jooksul. 2.12 Tööaja hulka arvestatakse aeg, mil töötajate esindaja (usaldusisik, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu liige) täidab seadusest tulenevaid ülesandeid ja on vabastatud selleks ajaks põhitööst. Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise ajaks on minimaalselt kaks tundi nädalas, töökeskkonnanõukogu liikmel minimaalselt üks tund nädalas ja usaldusisikul minimaalselt kaheksa tundi nädalas. 2.13 Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev ning rahvuspüha ja riigipühad. 2.14 Töötaja tööle rakendamine väljaspool tööaega on lubatud ainult töötaja nõusolekul, välja arvatud töölepingu seaduses ettenähtud juhud. 3. KAUGTÖÖ 3.1 Kaugtöö on töötamine tööajal väljaspool töökoha aadressi olles samal ajal kättesaadav info- ja kommunikatsioonivahendite kaudu. 3.2 Keskus võimaldab vastavalt tööülesannete iseloomule katseaja läbinud töötajatele kaugtööd. 3.3 Kaugtöö võimalus nähakse ette töötaja tööjuhendis. Kaugtööl täidetavad tööülesanded peavad üldjuhul vastama järgmistele tingimustele: 3.3.1 analüüsi- ja keskendumisvajadus; 3.3.2 tööülesannete täitmisel puudub pidev vahetu suhtlemise vajadus; 3.3.3 tööülesannete täitmisel puudub konkreetse objekti haldamise või hooldamise vajadus; 3.3.4 tööülesannete edastamine ja aruandlus on võimalik kaugtööperioodi järel või kindlaksmääratud tähtajaks info- ja kommunikatsioonivahendeid kasutades. 3.4 Kaugtöö võimaldamise eelduseks on töötaja enesedistsipliin ning vahetu juhiga sõlmitud kaugtöö kokkulepe (vorm lisas 1), milles määratakse kindlaks kaugtöö tegemise tingimused. Kaugtöö kokkulepe sõlmitakse reeglipärase ja rohkem kui üks kord asetleidva kaugtöö tegemiseks. 3.5 Kaugtöö kokkulepe registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ja säilitatakse personalijuhi juures. 3.6 Kontaktivõimalused kaugtööl oleva töötajaga ja kaugtööl oleku aeg avaldadatakse keskuse siseveebis. 3.7 Keskus ei hüvita kaugtööga kaasnevaid kulusid ja kulusid, mis tekivad töötajal kaugtöökoha ja tööandja töökoha vahel sõites. 4. LÄHETUSSE SAATMINE 4.1 Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks või koolitusel osalemiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui pole kokkulepitud pikemat tähtaega. 4.2 Töö- või koolituslähetusse saatmine ning lähetuse kulude hüvitamine toimub keskuse lähetuse korra alusel. 4.3 Lähetuskorralduse vormistamine ja kinnitamine ning lähetuskulu aruande esitamine toimub internetikeskkonnas „Riigitöötaja iseteenindusportaal“. 5. PUHKUS 5.1 Kõigile töötajatele antakse iga-aastast põhipuhkust 35 (kolmkümmend viis) kalendripäeva kalendriaasta kohta, mille hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi. 5.2 Tööle asumisel kalendriaasta kestel arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajal on õigus nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. 5.3 Tööandja koostab ja teeb töötajatele teatavaks puhkuste ajakava iga kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava koostamisel lähtutakse töö korraldamise vajaduste ja töötajate soovidega. 5.4 Töötaja ja tööandja kokkuleppel võib puhkust anda osadena, kusjuures kalendriaastas peab ühe katkematu osa pikkus olema vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva. Töötajal ei ole lubatud jätta kahe järjestikuse puhkuseperioodi vahele nädalavahetust. 5.5 Kinnitatud puhkuse edasilükkamiseks või üleviimiseks teisele ajavahemikule esitab töötaja puhkuse ajakava muutmise taotluse koos põhjendusega vähemalt 8 (kaheksa) kalendripäeva enne kinnitatud puhkuse algust. Taotlust, mis on esitatud pärast puhkusetasude maksmist, ei rahuldata, välja arvatud kui puhkuse tühistamine on tingitud tööalasest vajadusest või haigestumisest. 5.6 Puhkuse ajakavas märkimata puhkuse kasutamiseks esitab töötaja taotluse vähemalt 8 (kaheksa) kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust. Nimetatud tähtajast mittekinnipidamisel on keskusel õigus töötajat puhkusele mitte lubada. 5.7 Töötajal on õigus saada õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses sätestatule. Õppepuhkuse kasutamiseks esitab töötaja taotluse koos koolitusasutuse teatisega vähemalt 8 (kaheksa) kalendripäeva enne soovitud õppepuhkuse algust. 5.8 Puhkuse taotluste sisestamine, kooskõlastamine ja kinnitamine toimub internetikeskkonnas „Riigitöötaja iseteenindusportaal“. 5.9 Puhkuse andmise puhkuste ajakavaga otsustab direktor. Puhkuse andmise punktides 5.5-5.7 nimetatud juhtudel otsustab direktor talle vahetult alluvate töötajate puhul ja osakonnajuhatajad neile alluvate töötajate puhul. 6. TÖÖTASU MAKSMINE 6.1 Töö eest makstav tasu lepitakse kokku töölepinguga ning tasustamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi valitsemisala palgajuhendist. 6.2 Tööandja maksab töötajale põhipalka üks kord kuus töötasu arvestuse kuu viimasel tööpäeval. Kui töötasu maksmise päev langeb puhkepäevale, makstakse töötajale töötasu puhkepäevale eelneval päeval. 6.3 Töötajale määratud muutuvpalk ja muud ühekordsed lisatasud kantakse töötaja pangaarvele hiljemalt määramise kuu viimasel tööpäeval. 6.4 Puhkusetasu kantakse töötaja pangaarvele hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Tööandja tagab puhkusetasu õigeaegse laekumise eeldusel, et puhkus on puhkuse ajakavajärgne või ajakavavälise puhkuse avaldus on esitatud punktides 5.5-5.7 ettenähtud tähtajaks. 6.5 Töötasu makstakse töötaja kirjalikus avalduses osutatud pangaarvele. Pangaarve osutamise avaldus loetakse tähtajatuks kuni järgmise avalduse laekumiseni keskuse personalijuhile. 7. TÖÖALASTE KORRALDUSTE TEATAVAKSTEGEMINE 7.1 Keskus on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke tööalaseid korraldusi. 7.2 Tööalaste korralduste andmisel järgitakse reeglina alluvussuhte põhimõtet. 7.3 Tööalased korraldused antakse suuliselt või kirjalikult. Töötajal on õigus nõuda kirjaliku korralduse andmist, kui suulise korralduse sisu ei ole arusaadav või on alust kahelda korralduse seaduslikkuses. Kirjalikud korraldused edastatakse töötajale vastavalt asjaajamiskorrale. 7.4 Töötaja keeldub korralduse täitmisest, kui selle täitmine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega. 7.5 Töötaja võib korralduse täitmisest keelduda, kui selle täitmine seab ohtu töötaja elu ja tervise, on suunatud lähedase inimese vastu, eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust, ei võimaldaks kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi jm seadustega määratud juhtudel. 7.6 Korralduse täitmisest keeldumisel teavitab töötaja korralduse andjat ja tema vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis punktis 7.4 või 7.5 nimetatud asjaolust. 7.7 Töötaja on kohustatud täitma ühekordseid korraldusi, mille täitmine ei tulene tema tööjuhendist, töölepingust ega õigusaktidest juhul, kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel keskuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju tekkimise ohu korral. 8. TÖÖALASTE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE 8.1 Tööalaste kohustute täitmata jätmise uurimistoimingud algatab direktor käskkirjaga, milles määratakse uurimistoimingute läbiviija ning läbiviimise aeg. Uurimistoimingute läbiviimise eesmärk on töökohustuste rikkumise toimepanemisele viitavate asjaolude igakülgne, objektiivne, kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning töötaja hoiatamine või töölepingu erakorraline ülesütlemine. 8.2 Töötaja tööülesannete täitmata jätmise või töötaja süül mittenõuetekohase täitmise eest võib tööandja töötajat kirjalikult hoiatada või olulise või tahtliku rikkumise korral töölepingu erakorraliselt üles öelda. Iga rikkumise eest hoiatatakse töötajat eraldi. 8.3 Töötajat võib hoiatada või töölepingu erakorraliselt üles öelda mõistliku aja jooksul. 9. KÕRVALTEGEVUSEST TEAVITAMINE 9.1 Töötaja peab tööandjat viivitamata kirjalikult teavitama (vorm lisas 2), kui ta alustab tegelemist kõrvaltegevusega: 9.1.1 töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel; 9.1.2 valitaval või nimetataval ametikohal; 9.1.3 ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; 9.1.4 juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmena. 9.2 Kirjalikud kõrvaltegevusega tegelemise teavitused registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ja säilitatakse personalijuhi juures. 10. TÖÖTERVISHOIU, TÖÖOHUTUSE JA TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 10.1 Keskus kindlustab: 10.1.1 töökeskkonna, milles töötamine on ohutu ning mis ei kahjusta töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva inimese elu ega tervist; 10.1.2 tööõnnetuse puhul vigastatu toimetamise raviasutusse või koju vastavalt arsti korraldusele; 10.1.3 esmaabivahendite kättesaadavuse ning esmaabi andmiseks koolitatud töötajad; 10.1.4 nõutavate tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite olemasolu hoonetes ja nende korrasoleku. 10.2 Töötaja kohustub: 10.2.1 täitma kehtestatud ohutusnõudeid; 10.2.2 täitma oma tööülesandeid selliselt, et tema töö ei ohustaks enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 10.2.3 hoidma tööruumides puhtust ja korda ning säästma soojus- ja elektrienergiat; 10.2.4 kasutama tervisekahjustuste ja õnnetuste vältimiseks isikukaitsevahendeid; 10.2.5 teavitama õnnetusjuhtumist, avariist või selle tekkimise ohust viivitamatult. 10.3 Keskuse töö- ja üldkasutatavates ruumides ei suitsetata. 11. KESKUSE TÖÖRUUMIDE KASUTAMINE Keskuse tööruumide kasutamine toimub keskuse tööruumides ja territooriumil viibimise korra alusel. 12. ÜLDISED KÄITUMISEESKIRJAD Keskuse töötaja kohustub: 12.1 olema suhtlemises viisakas, tähelepanelik ja abivalmis, mitte häirima kolleege, olema puhas ja korrektne; 12.2 hoidma korras oma tööalase dokumentatsiooni, töökoha ja töövahendid; 12.3 hoiduma tegudest, mis kahjustavad keskuse vara, huve või mainet. LISAD: Lisa 1 Kaugtöö kokkuleppe vorm Lisa 2 Kõrvaltegevusest teavitamise vorm Lisa 1 KAUGTÖÖ KOKKULEPE 1. Töötaja ja tema vahetu juht on kokku leppinud, et töötajal on õigus kasutada kaugtöö võimalust: Töötaja ees- ja perekonnanimi Vahetu juhi ees- ja perekonnanimi Osakond Töökoht Kaugtöö periood Kaugtöö ajaline korraldus Kaugtöö töökorraldus Muud tingimused 2. Töötaja kohustub andmete töötlemisel ning info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamisel järgima Kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia eeskirja. Kaugtöökoha organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed peavad tagama teabe konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse. Töötaja ei tohi töötada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avalikes kohtades ja peab tagama, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave pole kaugtöökohal kolmandatele isikutele kättesaadav. 3. Tööülesannete täitmiseks töötaja kasutusse antud töövahendeid ei tohi töötaja anda kolmandatele isikutele kasutamiseks. 4. Töötaja vastutab, et kaugtöökoha ergonoomika vastab kontoriruumidele esitatavatele nõuetele. 5. Tööandja ei hüvita kaugtööga kaasnevaid kulusid ja kulusid, mis tekivad töötajal kaugtöökoha ja tööandja asukoha vahel liikudes. 6. Töötaja kohustub viibima töötaja töökohas korraldatavatel koosolekutel, mis on töötajaga eelnevalt kokkulepitud ja ootamatult tekkinud vajadusel, kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks. 7. Töötaja teavitab viivitamatut vahetut juhti tööülesannete täitmist takistavatest asjaoludest. 8. Kokkuleppe võib lõpetada töötaja või tööandja põhjendatud taotlusel, teatades sellest vähemalt 2 (kaks) nädalat ette. 9. Kokkulepe kehtib punktis 1 kokkulepitud perioodi lõpuni või uue kokkuleppe sõlmimiseni. Töötaja allkiri Vahetu juhi allkiri Lisa 2 KÕRVALTEGEVUSEST TEAVITAMINE Käesolevaga teavitan, et tegelen järgmise kõrvaltegevusega: Töötamine teise tööandja juures töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Töötamine valitaval või nimetataval ametikohal. Tegutsemine ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus. Tegutsemine juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Töötaja ees- ja perekonnanimi Osakond Töökoht Kõrvaltegevusega seotud ettevõtte või organisatsioon nimi Kõrvaltegevuse sisu Kõrvaltegevuse teostamise aeg (algus- ja lõppkuupäev) Kõrvaltegevuseks kuluv aeg (tundides tööpäevas, nädalas või kuus) Kuidas on planeeritud kõrvaltegevusega tegelemiseks kasutatav aeg ühildada töökohustuste täitmiseks ettenähtud ajaga (puhkus, väljaspool tööaega vm) Kinnitan, et kõrvaltegevus ei takista tööülesannete täitmist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, ei kahjusta töökoha mainet ega tekita huvide konflikti tööülesannete täitmise ja teise tööandja juures töötamise / ettevõtlusega tegelemise vahel. Töötaja allkiri ja kuupäev
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →