ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Nikolai Predbannikov Teie 09.03.2023 nr
Heli 7 KÜ
[email protected] Meie 14.04.2023 nr 2.1.-5/23/628-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite selgitusi seoses korteriühistus
kaamerate kasutamise reeglitega. Nimelt olete inspektsioonile kirja pannud küsimusi ning
juhtumeid seoses isikuandmete töötlemisega (mille õigusliku alusena on märgitud õigustatud
huvi). Samas ei ole Te märkinud inspektsioonile, kas need küsimused on läbi arutatud ka
üldkoosolekul.
Andmekaitse Inspektsioon selgitab esmalt üldiselt isikuandmetega seonduvalt, et igasugune
isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine,
on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punkt 1).
Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh
isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane, läbipaistev, eesmärgipärane,
minimaalne, kvaliteetne, ette nähtud säilitamistähtajaga ning toimuma turvaliselt; isikuandmete
töötleja peab suutma tõendada nende nõuete täitmist.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad
olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute huvide (vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning
jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid.
Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Soovitame
Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel
viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku
kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud
ja õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika
pandud konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või
muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda
ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem
töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud
vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö
jälgimiseks (ka see peab olema väga põhjendatud) või sellisel eesmärgil nagu Teie seda teha
soovite (ühel juhul prügi sorteerimist jälgida).
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge
teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda
kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis
eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad
(näiteks veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi
jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud
peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil (te olete küll kirjutanud, et
need on olemas, kuid selgitan veelkord üle reeglid): töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava
töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega3.
Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest teavitamise sildi genereerija, mis
aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad sisaldama 4 kohustuslikku
andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele tingimustele, mis võivad olla osa
üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid
vaatamisi. Kui kasutate turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud
töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemisest ning nende üle otsustamisest korteriühistus
leiate siit.
Siinkohal selgitangi seoses korteriühistutega, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa lahendada
sellist probleemi, mis puudutab kortermaja või muu kaasomandis oleva kinnistu territooriumile
paigaldatud kaamerat. Vastavad küsimused tuleb lahendada ühistu kaudu või kaasomanike
vahelise kokkuleppe alusel. Kaasomandisse kuuluvale territooriumile (nt kortermaja trepikotta)
paigaldatud kaamerad on olemuslikult kaasomandi omanike (ühistu liikmete) vaheline
kaasomandi valdamise küsimus, milles tuleb kokkulepe saavutada ühistusiseselt ning
kaalutletult. Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas
korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada
ühistu üldkoosoleku otsusega. Otsuse langetamisel tuleb ühistul viia läbi huvide kaalumine
(näiteks, kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva
korteriomaniku huvid või õigused).
Eelnevast tulenevalt saategi oma küsimused formuleerida korteriühistu kaamerate
kasutamise korras, mille võtate arutlusele ja kinnitamisele üldkoosolekul, sellisel juhul
saate Te välja selgitada üldkoosolekuga, mis on sobiv ja eesmärgipärane Teie korteriühistus
(jälgides seadust) ning mis mitte.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (3)
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
3 (3)