Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalkindlustusamet
Paldiski mnt 80
10617 Tallinn
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
Uuringu nimi MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
2023. a soovib SKA läbi viia kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise MARAC
mudeli (rohkem infot SIIN) mõju-uuringu (rohkem infot SIIN). Nimetatud uuringu läbiviimiseks
taotletakse luba isikuandmete töötlemiseks kahes osas.
Käesoleva taotlusega taotletakse luba Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja
prokuratuuri omavaheliseks isikustatud andmete vahetamiseks, et valmistada ette uuringu jaoks
vajaminev andmestik. Käesolev taotlus on esitatud ainult AKI-le. Eetikakomisjonile esitatakse
taotlus teises osas, kui hanke tulemusel (lõppeb aprillis 2023) on selgunud MARAC mõju-uuringu
läbiviija. Politsei- ja Piirvalveamet ning prokuratuur kuuluvad koos SKAga MARAC võrgustikesse
ja on oluliseks parteriks kannatanute abistamisel. Andmeid vahetakse Sotsiaalkindlustusameti - PPA
ning Sotsiaalkindlustusameti- prokuratuuri vahel. Detailsem kirjeldus on taotluses punkt D all.
Täiendav taotlus mõju-uuringu läbiviimiseks esitatakse 2023. aasta kevadel, kui on selgunud
uuringu läbiviija. MARAC mõju-uuringu eesmärk on hinnata MARAC võrgustikutöö mudeli
mõju kolmele sihtrühmale - kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanule, teda abistavatele
spetsialistidele ja kannatanuid abistavatele võrgustikele. Uuringu raames loob pakkuja usaldus-
väärse mõju hindamise mudeli ning hindab selle alusel MARAC võrgustikutöö mudeli mõju. Eel-
kõige soovitakse hinnata, kas ja kuidas on mõjutanud MARAC võrgustikutöö mudeli kasutamine
spetsialistide tööpraktikaid ning kuidas on mõjunud MARAC mudelis osalemine kõrge riskiga lä-
hisuhtevägivalla käes kannatanu heaolule peale MARAC-is osalemist.
Millist mõju on MARAC võrgustikutöö mudeli (sh MARAC vabatahtlike) rakendamine
avaldanud kannatanule, spetsialistidele, kannatanuid abistavatele võrgustikele?
Mis suurendaks edaspidi MARAC võrgustikutöö efektiivsust kannatanute abistamisel?
Milline on tagasiside Sotsiaalkindlustusameti loodud lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele?
Millised on soovitused selle efektiivsuse tõstmiseks?
Uuringu metoodika saab täpselt paika peale hanke lõppemist, kuid esialgse nägemuse kohaselt on
tegu kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuringuga, mille raames näiteks:
1) viiakse läbi nii individuaal ja/või fookusgrupintervjuusid valimisse kuuluvate erinevate sihtrüh-
madega (kui sobilik)
2) viiakse läbi küsitlus valimisse kuuluvate erinevate sihtrühmade puhul (kui sobilik)
3) koostatakse kvantitatiivne analüüs olemasolevate seireandmetega
4) koostatakse kvantitatiivne analüüs LSV e-kursuse tagasisidest ülevaate saamiseks
5) kasutatakse teaduskirjandust uuringu tulemuste toetamiseks ja ettepanekute tegemiseks
MARAC-i hakati rakendama pilootprojektina alates 2016. aastast. Üle-eestiliseks praktikaks
eluohtlike LSV juhtumite lahendamisel võrgustikutöös kujunes MARAC mudel 2019. aastal, kui
MARAC meeskonnad olid loodud igasse Eesti maakonda. Projekti algatas Siseministeerium ning
projekti elluviijaks sai Sotsiaalkindlustusamet. Projekti elluviijana kogus SKA alates 2016. aastast
mudeli arendamiseks ja mõjude hindamise läbiviimiseks statistikat. Muuhulgas koguti statistikat
politsei väljakutsete (12 kuud enne ning 6 ja 12 kuud peale kannatanute MARAC-is osalemist) ja
MARAC juhtumites kriminaalmenetluste alustamiste ning lähenemiskeeldude taotlemise,
kohaldamise kohta.
MARAC mõju-uuringu ettevalmistamiseks statistika korrastamisel ilmnes, et eelpool nimetatud
andmed on ebatäpsed ning praegusel kujul ei ole võimalik neid kvaliteetse uuringu läbiviimiseks
kasutada (nt 2020. a oli kriminaalmenetluste alustamise kohta info puudu 69% juhtumites, 2022.a
6% juhtumites. Lähenemiskeeldude taotlemise kohta puudus 2020. a info 19% ning 2022. a 25%
juhtumite puhul).
Puudulikud andmed võivad vähendada olulisel määral MARAC mõju hindamise võimalusi. Politsei
väljakutsete arvud (enne ja peale MARAC-is osalemist) on 2016. a läbiviidud uuringu
„Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli (Multi Agency Risk Assessment
Conference) rakendamise mõju hindamise metoodika väljatöötamine Eestis" (leitav SIIT) üks
peamisi MARAC mõju hindamise indikaatoreid. MARAC mudel tegeleb eluohtlike
lähisuhtevägivalla juhtumitega, seetõttu on oluline hinnata täpselt, millises määras ja põhjustel ei
ole alustatud kriminaalmenetlusi ning millises ulatuses taotletakse ja kohaldatakse MARAC
juhtumites lähenemiskeelde. Sealjuures on olulised ka piirkondlikud erinevused (ohvriabi nelja
piirkonna tasandil – põhja, lõuna, ida ja lääs), mis võivad peegeldada erinevaid kannatanu toetamise
ja abistamise praktikaid erinevates MARAC võrgustikes. Kõnealuse analüüsi tegemiseks on
vajalikud täpsed andmed. Usaldusväärsetel ja korrektsetel andmetel tehtud detailne analüüs
võimaldab PPA-l, prokuratuuril, SKA-l ning kohtutel parandada ning arendada kõrge riskiga LSV
kannatanute vajaduspõhist kohtlemise praktikat nii piirkondlikult kui ka üle-eestiliselt, lähtudes
sealjuures ka kannatanute profiilidest (nt eakad, naised, mehed, lastega vanemad).
Kirjeldatud analüüsi peavad tähtsaks ja soovivad PPA ning prokuratuur.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse
mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada
nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda
Eestis ja selle raskeid tagajärgi. MARAC-i laiem eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige
raskemaid tagajärgi (tapmised, suitsiidid, rasked kehavigastused, põlvkondade ülene
lähisuhtevägivald).
Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite toetamine on mitmekülgne, keerukas ja väljakutsuv
protsess spetsialistidele, sest see vajab kõigilt spetsialistidelt traumateadlikku, tundlikku ja
planeeritud lähenemist. Ebaefektiivse abi pakkumine võib mõjuda kannatanule vastupidiselt. Nad
võivad kogeda taasohvristamist, kus spetsialistid ja laiemalt sotsiaalsüsteem tekitab neis tugevalt
negatiivseid emotsioone (Laing, 2016; Meyer, 2011). Lisaks võivad spetsialistid näha ja mõista
erinevalt riskide hindamise vajalikkust (Robinson jt 2018) ja jätta kannatanud vajaliku abita.
Seetõttu on oluline selgitada välja pakutava teenuse kvaliteet.
MARAC võrgustikutöö mudelit on etapiliselt rakendatud Eestis juba alates 2016. aastast (alates
2019. aastast üle-eestiliselt), kuid selle mõju kannatanutele ja valdkonna spetsialistide tööpraktikale
ei ole varasemalt laiapõhjaliselt ning ühistel alustel hinnatud. Kõrge riskiga LSV kannatanute
abistamisel ja mudeli arendamisel on siiani tuginetud peamiselt Suurbritannias ning Soomes
läbiviidud uuringutele, kuid Eesti sotsiaalsed olud, õiguslikud alused on Soomest ning
Suurbritanniast erinevad. Uuring on vajalik, sest selle tulemused aitavad parandada väga haavatavas
olukorras kannatanutele pakutavat riiklikku abi, misläbi saab paremini kaitsta kannatanute elu,
tervist läbi nende võimekuse tulla välja vägivaldsest suhtest.
Eesti ratifitseeris 2014. aastal Istanbuli konventsiooni, mille peamine eesmärk on Euroopa, kus
poleks kohta naistevastasele vägivallale ja perevägivallale. Seetõttu lasub ka Eestil vastutus pöörata
tähelepanu ja teenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele kui ka tegeleda laiemalt selle ennetusega.
Lisaks Istanbuli konventsioonile rakendub 1. aprillil 2023 Eestis uus ohvriabi seadus, kus
MARAC mudel saab seaduse toetava aluse (§ 9 lg 2 ning § 10). MARAC muutub ka alates
2024. a riigieelarvest rahastatavaks teenuseks.
Seega MARAC võrgustikutöö mudel aitab kaasa mitme eesmärgi ja riigile seadusega seatud
kohustuse täitmisele ning omab olulist kohta lähisuhtevägivallaga tegelemisel. Seetõttu on
hädavajalik mõju-uuring, mis võimaldaks tuvastada võimalikud puudujäägid kui ka tugevused, et
kannatanutele pakutaks professionaalset abi ning Eesti täidaks Istanbuli konventsiooniga seatud
eesmärke.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse
põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid
põhimõtteid:
1) Väldime üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (lähisuhtevägivalla kannatanud)
üle-uurimist sellega, et kasutame andmeid, mis koguti kannatanu MARAC-is viibimise ajal.
2) Uuringu jaoks kogutud andmeid jagatakse vaid uuringu läbiviijaga (kes selgub hanke tulemusel
2023. aasta kevadel) uuringu läbiviimise perioodil. Andmestiku jaoks kogutud andmete hoidmine ja
töötlemine toimub turvalisel viisil. Näiteks Sotsiaalkindlustusameti, PPA ning prokuratuuri vahel
töötab turvaline dokumendihalduskeskkond (Delta), mis võimaldab andmete vahetamist kui ka
hoiustamist turvalise kanali kaudu. Andmete töötlemine päringute tegemiseks PPA-st ja
prokuratuurist tehakse SKA kontoris, kus puudub ligipääs kõrvalistele isikutele. Andmete
töötlemiseks on loodud turvaline server Tervise ja Heaolu Infosüsteemise Keskuse poolt, millele
pääsevad ligi vaid MARAC meeskonna liikmed ja selleks ettenähtud SKA analüütik.
4) Olemasolevate andmete kasutamine uuringu eesmärgi täitmiseks minimeeriks võimalikke
kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate Sotsiaalkindlustusameti andme-
baaside retrospektiivse analüüsiga. Uuringu raames on vaid vaja täiendada osaliselt puuduolevaid
andmeid (väljakutsete, alustatud kriminaalmenetluste ja kohaldatud lähenemiskeeldude osas).
5) Uus ohvriabiseadus (jõustub aprillis 2023) kohustab riiki aitama kõrge riskiga lähisuhtevägivalla
ohvrit. MARAC võrgustikutöö mudel on selleks loodud ning antud uuring võimaldab täiendada ja
arendada MARAC võrgustikutöömudelit, et pakkuda eriti haavatavas olekus sihtrühmale parimat
võimalikku abi. Sealjuures on olemasolevate andmete kasutamine traumakogemusega kannatanu
jaoks parem variant, kui paluda tal taaskord kogetut meenutada ja sellest rääkida. Seetõttu on
olemasolevate kannatanute andmete kasutamine parim variant MARAC mudeli mõju
analüüsimiseks.
Analüüsi sihtrühmaks on alates 2019. aastast MARAC-is osalenud kannatanute andmete
(andmete koosseisu saab lugeda punktist 5.1) analüüs. Kuigi MARAC alustas Eestis 2016,
muutus MARAC kättesaadavaks kõigis Eesti maakondades, millest tulenevalt kasutatakse
mõju-uuringuks andmeid alates 2019. aastast.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
1. Sotsiaalkindlustusameti MARAC meeskonna esindaja eristab Sotsiaalkindlustusameti
MARAC andmestikust (vt p 5.1) valimisse kuuluvate kannatanute juhtumikoodid koos
MARAC algus- ja lõpukuupäevadega ning saadab need selleks valitud SKA SKAIS
analüütikule. Valimisse kuuluvad ajavahemikul 2019-2022.a MARAC mudelis arutatud
täiskasvanud perevägivalla ohvrite juhtumid (maksimaalselt 534 kannatanut), kellel on
korrektne SKAIS juhtumikood.
2. Sotsiaalkindlustusameti analüütik viib läbi automaatse andmepäringu SKAIS andmebaasi, et
saada kannatanute isikukoodid vastavalt juhtuminumbrile.
3. Andmepäringu läbiviija saadab krüpteerituna MARAC meeskonna esindajale juhtumikoodid
koos vastavate isikukoodide ja MARAC perioodidega.
4. MARAC meeskonna esindaja vormistab dokumendihalduskeskkonnas Delta ametliku
pöördumise PPA ja prokuratuuri poole andmepäringu tegemiseks, edastades päringu DVK
kaudu. PPA-le ja prokuratuuri saadetakse isikukoodid, kus on märgitud lisaks isikukoodile
MARAC algus- ja lõpukuupäevad.
5. Prokuratuuril palutakse lisada ja väljastada järgmised andmed andmebaasist PRIS- kas ja
millise KarS § alusel on vastava isikukoodiga inimese kaitseks MARAC mudeli rakendamise
ajal alustatud kriminaalmenetlusi (seoses perevägivallaga), kas talle on taotletud
lähenemiskeeldu. Kui jah – kas taotletud on ajutist ja/või pikaajalist lähenemiskeeldu ja kas
see kohandati MARAC mudeli rakendamise ajal toimepanijale.
6. PPA-l palutakse lisada ja väljastada andmed kannatanuga seotud perevägivalla väljakutsete
arvu kohta 12 kuud enne ja 6 ning 12 kuud peale MARAC-i suunamist.
7. PPA ja prokuratuur saadavad isikustatud andmed läbi DVK MARAC meeskonna esindajale
8. MARAC meeskonna esindaja lisab saadetud andmed olemasolevate SKA MARAC-i andmete
juurde. Isikukoode andmestikku ei lisata ja kustutatakse peale andmete liitmist.
9. Uuringu jaoks loodud andmestik säilitatakse turvaliselt Sotsiaalkindlustusameti serverites kuni
uuringu valmimiseni (kõige hiljem 2023. aasta detsembri keskpaik).
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001975
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Anne Klaar
[email protected]
telefon, e-post 5194 1359
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Antud taotlus ei ole seotud otseselt
teadusuuringu läbiviimiseks, vaid selle
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse ettevalmistamiseks.
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest
isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6,
§ 8 lg 7 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5.
näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seadus ( kui olete registreeritud teadus- või
arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms
3. Uuringu tellija Uuringu tellib Sotsiaalkindlustusamet kevadel
2023, milleks taotluses kirjeldatud andmete
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi vahetus on vajalik.
tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu
tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu jaoks andmestiku puudujääkide
täiendamine.
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on Uuringu läbiviimise jaoks esitab
vajalik isikuandmete töötlemine Sotsiaalkindlustusamet hiljem täiendava
taotluse. Esialgne uuringu eesmärk, milles
kasutatakse kogutud andmeid, on hinnata
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
MARAC võrgustikutöö mudeli mõju kolmele
sihtrühmale/valdkonnale: kõrge riskiga
lähisuhtevägivalla käes kannatanule, teda
abistavatele spetsialistidele ja kannatanuid
abistavatele võrgustikele.
Olemasolev hüpotees on varasemalt valminud
uuringute alusel, et efektiivne MARAC aitab
vähendada politsei väljakutseid (eriti seoses
lähisuhtevägivallaga) peale MARAC-ist abi ja
toe saamist. Sellest tulenevalt on oluline
võrrelda väljakutsete arvu enne ja peale
MARAC-is osalemist.
Lisaks, MARAC peaks abistama kannatanuid
lähenemiskeeldude kohandamise kui ka
kriminaalmenetluse alustamisega, et suurendada
nende turvatunnet. Sellest tulenevalt on teine
hüpotees, et MARAC sekkumise ajal ja järgselt
(kuue kuu jooksul) kohaldatakse üha sagedamini
lähenemiskeelde ja alustatakse
kriminaalmenetlusi 2022. aastal võrreldes 2019.
aastaga.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Alates 2019. aastast lähisuhtevägivalla käes
töödeldakse ning valimi suurus kannatanud, kes andsid oma nõusoleku
osalemiseks MARAC võrgustikutöömudelis.
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida Kõik kannatanud on täisealised.
kavatsete ning kui palju neid on
Valimi suuruseks on 2019 - 2022 MARAC-is
osalenud maksimaalselt 534 MARAC täisealist
kannatanut, lõplik valim sõltub andmete
korrektsusest (nt juhtumikood on sisestatud
puudulikult ja selle alusel ei ole võimalik
isikukoodi tuvastada).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis SKA SKAIS:
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja MARAC kannatanute isikukood
perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed
jne) PPA POLIS:
Lähisuhtevägivallaga seotud politsei
väljakutsete arv 6 kuud enne MARAC
sekkumist ja 6 kuud ning 12 kuud peale
MARAC-is osalemist
Prokuratuur PRIS:
Kriminaalmenetluse alustamine seoses
perevägivallaga MARAC mudeli
rakendamise jooksul (Jah/ei)
Lähenemiskeelu taotlemine
kriminaalmenetluses seoses
perevägivallaga MARAC mudeli
rakendamise jooksul(Jah/Ei, kui jah, kas
ajutine või pikaajaline lähenemiskeeld)
Lähenemiskeelu kohaldamine
kriminaalmenetluses MARAC mudeli
rakendamise ajal (Jah/Ei)
Väljakutsete arv, kriminaalmenetluste alusta-
mine, lähenemiskeeldude taotlemine ja rakenda-
mine liidetakse hiljem SKA Ohvriabi- ja ennetu-
sosakonna hallatavas MARAC andmestikku, kus
on järgnevad tunnused:
MARAC algus- ja lõpukuupäev
Juhtumikood (SKAIS number)
MARAC-is osalemise aasta
Piirkond (MARAC piirkondade lõikes
ehk enamasti maakonna tasandil, Harju-
maal jagatud kaheks – Lääne-Harjumaa
ja Ida-Harjumaa)
Nõusoleku ja riskihindamise kuupäevad
MARAC-i suunaja (ametkonna tasandil,
nt politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus,
muu)
DASH läbiviija (ametkonna tasandil, nt
politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus,
muu)
MARAC sekkumise kestus (kuudes)
Järelhindamise läbiviimise aeg (kuupäev)
Kannatanu sugu
Kannatanu vanus (täisaastates)
Alaealiste laste arv peres
Noorima lapse vanus
Eluaseme olemasolu (jah/ei)
Kas on tugivõrgustik? (puudub täiesti,
nõrk, keskmine, olemas, tugev)
Tervislik seisund (valikvariandid – alko-
holi-, narko-, kasiinosõltuvus, vaimse
tervise probleemid, vaimne puue, liiku-
mispuue, nägemis- või kuulmispuue,
on/ei ole üldisi tervise probleeme, mis
LSV tõttu süvenenud, töövõimetus, rase-
dus).
Peamine vägivalla liik (valikvariandid
vaimne, füüsiline, seksuaalne, küber, ma-
janduslik vägivald
Kes on toimepanija kannatanule? (elu-
kaaslane/abikaasa, endine elukaas-
lane/abikaasa, õde, vend, poeg, tütar,
muu)
Toimepanija sugu
Kas elab koos toimepanijaga? (jah/ei)
MARAC mudeli rakendamise ajal alusta-
tud menetluse liik (kriminaalmenetlus,
tsiviilkohtumenetlus, mõlemad)
Kas taotles lähenemiskeeldu? (jah/ei)
Kas kohaldati lähenemiskeeld? (jah/ei)
Lähenemiskeelu liik (kriminaalmenetlus,
tsiviilmenetlus, mõlemad)
Spetsialist - peamine kontakt (ametkonna
tasandil)
Tugiisik (jah/ei)
Kui oli tugiisik, siis mille kaudu tugiisik
saadi? (MARAC vabatahtlik, Naiste tugi-
keskus, KOV, muu)
DASH risk baastase skoor1 (riskihinda-
mise tulemus, miinimum 1 punkt maksi-
mum 24 punkti)
Kui DASH skoor oli alla 14 punkti, kuid
juhtum kaasati MARAC-i, siis lühipõh-
jendus, milliste põhjuste tõttu seda tehti
DASH risk lõpptase skoor2 (riskihinda-
mise tulemus, miinimum 1 punkt maksi-
mum 24 punkti)
Muu oluline info juhtumi kohta (vaba
tekstiväli)
Kas ohver käis (jah/ei) ja mitu korda
(arv) käis MARAC koosolekul?
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet on kõigi MARAC
võrgustikku suunatud ja oma nõusoleku andnud
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt kannatanute kohta kogunud andmeid alates
registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid 2016. aastast, kui MARAC-i hakati Eestis
saadakse rakendama. Mõju-uuringus kasutatakse andmeid
alates 2019. aastast, kuna sellest ajast on
MARAC mudelit rakendatud kõikides
piirkondades.
Nende alusel on koondatud
Sotsiaalkindlustusametis isikustatud kujul
andmekogu. Andmete koosseis on kirjeldatud
punktis 5.1 SKA andmestikus.
Täiendavaid andmeid (väljakutsete arv)
soovitakse (Andmekaitse Inspektsiooni loal)
teha politsei- ja piirivalveametist ja
prokuratuurist (seoses kriminaalmenetluste ja
lähenemiskeeldude kohaldamisega).
7. Uuringu vajadusteks kogutud EI
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
kogumise eesmärgi saavutamist (peale
uuringuraporti valmimist, kõige hiljem
31.12.2023.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete töötleja (uuringu läbiviija)
(kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse
osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1)
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis
säilitatakse
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu
toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel
MARAC alalehel ning lisame koduleheküljele e-
aadressi, mis kaudu saab ohver anda teada ,et
soovib et tema andmeid uuringus ei kasutata.
(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-
ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale-
spetsialistile/suure-riskiga) See on kõige
konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht
sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Kodulehele pannakse info üles esimesel
võimalusel peale andmekaitse inspektsioonilt
uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal
peale loa saamist).
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
informeeritud nõusolek, tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav ______________
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava
isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Maret Maripuu
_____________________________ _digiallkirjas_______
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
KASUTATUD KIRJANDUS
Laing, L. (2017). Secondary Victimization: Domestic Violence Survivors Navigating the Family
Law System. Violence Against Women, 23(11), 1314 -1335.
Robinson, A.L; Pinchevsky, G.M; Guthrie, J.A. (2018) A small constellation: risk factors informing
police perceptions of domestic abuse, Policing and Society, 28:2, 189-204.
Meyer, S. (2011). Seeking help for intimate partner violence: Victims’ experiences when
approaching the criminal justice system for IPV-related support and protection in an Australian
jurisdiction. Feminist criminology, 6(4), 268-290.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.04.2023 09:17
Adressaat: info.aki <
[email protected]>
Teema: Taotlus
Manused: 4.2-311834-3 13.04.2023 Kiri VÄLJA.asice
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Teile on saadetud dokument Sotsiaalkindlustusameti dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Pealkiri: Taotlus "MARAC võrgustikutöö mudeli mõju uuring“
Registreerimise kuupäev: 13.04.2023
Registreerimise number: 4.2-3/11834-3.
Taotluses esinevad puudused on kõrvaldatud ning selgitused ja täpsustused on lisatud algteksti teise
värviga.
Digitaalallkirjaga dokumendi avamiseks kasutatav DigiDoc tarkvara on tasuta kättesaadav ID kaardi
kodulehelt installer.id.ee.
Kui olete kirja saanud ekslikult, siis palume anda sellest esimesel võimalusel teada kirja saatjale aadressil
[email protected] ja kustutada kiri koos kõigi lisatud failidega.
Paldiski mnt 80, 15092, Tallinn
Tel. (372) 612 1360
e-post:
[email protected]
www.sotsiaalkindlustusamet.ee