Lp Markus Kärner Teie: 14.04.2023 nr 9-2/2753-1
Justiitsministeerium
[email protected] Meie: 26.04.2023 nr 1.2.-4/23/939-2
Arvamuse avaldamine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste
üleandmise määruse eelnõu kohta
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise määruse eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgmised tähelepanekud.
1) Määruse eelnõu räägib kahtlustatavast, süüdistatavast, kuriteoohvrist ning tunnistajast,
kuid mh põhjenduspunktist 51 tulenevalt sisaldab sertifikaat viidet vaid sellele, kas isik on
kahtlustatav, süüdistatav või kuriteoohver. Lisaks ei sätesta määruse eelnõu artiklid
tunnistaja kohta üleantavate isikuandmete kategooriaid. Jääb selgusetuks, kas ka
tunnistajate andmeid on võimalik üle anda ning kui jah, siis milliseid tunnistajate
isikuandmeid üle antakse. Määruse eelnõu tekst on tunnistajate osas napp ning vajaks
täiendamist.
2) Isegi, kui tunnistaja isikuandmed üle antakse, tuleb arvestada, et teatud juhtudel võib
kehtida tunnistajale tunnistajakaitse ning selline kaitse peaks säilima ka ülevõtvas riigis.
See tähendab, et tunnistaja isikuandmeid tuleks kaitsta ülevõtvas liikmesriigis vähemalt
samal tasemel nagu on neid kaitstud üleandvas riigis.
3) Määruse eelnõu tekst ei sisalda viidet, kas ja millistel hetkedel antakse üle
konfidentsiaalne teave isiku kohta, kes on teinud teate korruptsiooniasja kohta. Kuivõrd
peab jääma võimalus teate teinud isiku andmeid kaitsta ka süüdistatava või kahtlustatava
eest, ei oleks asjakohane, kui ülevõtva riigi menetlusõiguse kohaselt võib selliseid
isikuandmeid süüdistatavale või kahtlustatavale või viimaste kaitsjatele avaldada.
4) Määruse põhjenduspunktis 52 selgitatakse, et juhtumiga seotud andmete kiireks,
otsekoheseks, koostalitlusvõimeliseks, usaldusväärseks ja turvaliseks vahetamiseks
üleandva ja ülevõtva asutuse vahel ning keskasutuste osalusel, kui liikmesriik on
keskasutuse määranud, aga ka Eurojustiga tagatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi
kaudu. Kuivõrd arvamuse avaldamise üleskutses paluti esitada ka seda, mis on eelnõus
asjakohane ning peaks säilima, siis selliseks on kindlasti turvaline teabevahetuse platvorm
ning olemasolev viide, et muude teabevahendite kasutamine on lubatud vaid
erandjuhtudel. Küll aga tuleks täiendada, millisel kujul ning milliseid tehnilisi meetmeid
arvesse võttes on erandkordades lubatud andmeid vahetada muid kanaleid kasutades.
5) Määruse põhjenduspunktis 58 on selgitatud, et üleandvat ja ülevõtvat asutust tuleks pidada
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
direktiivi (EL) 2016/680 kohasel isikuandmete töötlemisel vastutavateks töötlejateks.
Samas on jäetud täpsustamata, kas mõeldud on kaasvastutavate töötlejate regulatsiooni,
mil vastutavad töötlejad vastutavad ühiselt andmete töötlemise eest, või on mõeldud
asutusi kui kaht iseseisvat vastutavat töötlejat, mis oleks käesoleva määruse alusel
sobivam.
6) AKI avaldab toetust, et kriminaalmenetluse ülevõtmise sertifikaadi vorm on määruse
lisaks ning edastatavate andmete andmeväljad on sertifikaadis kindlaks määratud. Küll
aga jätab määrus lahtiseks, millist lisateavet ning millises ulatuses on üleandval ja
ülevõtval asutusel võimalik veel omavahel jagada. Määruse eelnõu artikkel 9 lõikes 4 on
sätestatud, et vajaduse korral lisatakse kriminaalmenetluse üleandmise taotlusele kogu
asjakohane lisateave. Millist teavet isikuandmete võtmes tuleks pidada asjakohaseks
lisateabeks, on aga jäetud täpsustamata. Kuigi määruse eelnõu artikkel 9 lõikes 2 on
sätestatud, et kriminaalmenetluse üleandmise taotlus peab /…/ sisaldama eelkõige
järgmist teavet, ei täpsusta ka lõige 2 isikuandmete kohta rohkemat kui punktis d olev
„kahtlustatava või süüdistatava ja kuriteoohvri kohta kättesaadav vajalik teave“.
Igasugune andmeedastus peab olema kantud edastamise eesmärgist ning vajalikkusest.
Juhul, kui teave kahtlustatava või süüdistatava ja kuriteoohvri kohta on kättesaadav, kuid
mitte vajalik, puudub alus edastamiseks.
7) Määrusega tuleks täpsemalt tagada üleantud menetluse lõpetamine või peatamine ning
sellega seonduvalt isikuandmete töötlemise lõpetamine. Peatamise aluse äralangemisel
tuleb tagada menetluse lõpetamine, millega algaks isikuandmete töötlemise lõpetamise
tähtaja kulgemine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Kirsika Berit Reino
[email protected], telefon 682 8713
2 (2)