Lp Kadi Bruus Teie: 03.04.2023
Viimsi Vallavalitsus
[email protected] Meie: 24.04.2023 nr 1.2.-4/23/847-3
Arvamuse avaldamine haridusteenuste haldamise
infosüsteemi ARNO põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Viimsi
Vallavalitsuse haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO põhimääruse eelnõu.
Esmalt märgime, et käesolevaga antakse arvamus eelnõule. Tegemist ei ole andmekogu
kooskõlastusega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 433 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt
on kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008
määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“1. Kui Teie soov on saada andmekogu
andmete muutmise või kasutusele võetava andmekogu kooskõlastust, siis see tegevus toimub
vastava süsteemi (riigi infosüsteemide haldussüsteemi RIHA2) kaudu.
Tavapäraselt on haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO puhul tegemist
standardlahendusega, mille omavalitsus võtab kasutusele. Selleks tuleb vastav teave kanda
RIHA-sse ning registreerida standardlahendus. Selgitame, et inspektsioon kooskõlastab ainult
AvTS-i mõistes andmekogude asutamisi, andmekogus kogutavate andmete koosseisu
muutmisi, andmekogu kasutusele võtmisi või andmekogu lõpetamisi. Kui tegemist on
standardlahendusega, siis sellele eraldi kooskõlastust RIHA-s ei anta, mistõttu anname
tagasisidet ainult esitatud põhimäärusele ning rõhutame veel kord, et tegemist ei ole
andmekogu kooskõlastusega AvTS-i mõistes.6
Esitatud eelnõu osas on meil järgmised tähelepanekud ja märkused:
1. AvTS § 431 lõike 1 järgi asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud
õigusaktiga. Põhimääruse eelnõust ei nähtu, mille alusel ja milliste õigusaktides
sätestatud ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Viidatud on küll Viimsi
Vallavolikogu 18.02.2020 määrusele nr 3, millega volikogu delegeerib Viimsi valla
andmekogude asutamise ja andmekogude põhimääruste kinnitamise Viimsi
vallavalitsusele, kuid see ei selgita, miks just antud andmekogu asutatakse.
2. Põhimääruse eelnõu § 4 lõike 1 järgi on andmekogu volitatud töötlejaks ka Viimsi
vallavalitsuse teenistujad. Selgitame, et andmekogu volitatud töötlejaks ei ole
vastutava töötleja enda teenistuja (ametnik või töötaja).
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019018
2
https://www.riha.ee
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
3. Eelnõu § 5 lõike 1 järgi peetakse andmekogu elektrooniliselt ning andmete töötlemisel
kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Tegemist on üleliigse sättega, kuna AvTS
§ 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud
küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset
(elektroonilist) andmete töötlust.
4. Eelnõu § 5 lõike 4 järgi peetakse andmekogu muu hulgas kooskõlas isikuandmete
kaitse seadusega. Alates 2018. aastast kehtib EL isikuandmete kaitse üldmäärus, mis
on peamiseks õigusaktiks isikuandmete kaitse reguleerimisel ning isikuandmete kaitse
seadus üksnes täiendab seda.
5. Eelnõu § 5 lõike 5 järgi parandab vastutav töötleja või volitatud töötleja ebaõigete
andmete avastamisel ebaõiged andmed ühe tööpäeva jooksul. Samas nähtub eelnõu §-
st 4, et andmekogu volitatud töötlejateks on valla ametiasutuse hallatavad erinevad
asutused ja juriidilised isikud lähtuvalt oma ülesannetest. Seetõttu jääb arusaamatuks,
milline asutus milliseid andmeid tohib parandada (nt kas noortekeskuse huvitegevusi
korraldav asutus võib parandada lapsehoiu pidaja ülesandeid täitva volitatud töötleja
poolt sisestatud andmeid). Olukorras, kus andmekogul on mitu volitatud töötlejat,
tuleb põhimääruses nende ülesanded loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada,
millised on konkreetse volitatud töötleja ülesanded. Antud juhul jääb see
põhimääruses segaseks.
6. Eelnõu § 9 lõike 1 punkti 1 järgi kantakse andmekogusse koolieelses lasteasutuses
kohta taotlevate ja kasutavate laste andmed. Sätte sõnastusest jääb mulje nagu oleksid
lapsed lasteasutuses koha taotlejad. Ilmselt on silmas peetud lapse seaduslikku
esindajat. Sama puudutab ka punkti 2 sõnastust. Mõlema punkti sõnastus vajab
täpsustamist.
7. Eelnõu § 9 lõikes 1 on loetletud erinevaid taotlejaid, kelle kohta kantakse
andmekogusse ka andmeid, kuid põhimäärusest ei ole aru saada, milliseid
konkreetseid andmeid. Sama paragrahvi lõige 2 annab küll loetelu andmesubjekti
kohta andmekogusse kantavatest andmetest, kuid andmesubjekti all on eelnõus silmas
peetud ainult lapsi ja õpilasi. Seega vajab andmekogusse kantavate andmete osa
ülevaatamist.
8. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi antakse laste ja õpilaste andmed ristkasutuse teel EHIS-esse.
Selgusetuks jääb, mida on silmas peetud „ristkasutuse“ all. Andmevahetus
andmekogude vahel võib toimuda ainult üle andmevahetuskihi X-tee. Samuti jääb
selgusetuks, milliseid konkreetseid andmeid laste ja õpilaste kohta rahvastikuregistrist
andmekogusse kantakse. Eelnõu § 11 lõikes 2 märgitud „isikuandmed“ on liiga üldine.
9. Põhimääruse § 12 lõike 1 järgi on reguleeritud andmesubjekti (laste ja õpilaste)
andmete säilitamine, kuid puudub taotlejate andmete säilitamist puudutav osa. Samuti
ei nähtu põhimäärusest, kui kaua säilitatakse autenditud kasutajate andmeid.
10. Eelnõu § 12 lõige 4 näeb ette, et andmekogus logitakse ainult andmete sisestamisi ja
muutmisi, kuid logida tuleks ka nt andmete vaatamised (toimiku avamine), andmete
kustutamine.
11. Põhimääruse § 13 lõikes 1 on viidataud õiguslikule tähendusele. AvTS § 436 lõike 4
kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. Seega saaksid andmekogus
olevad ja EHIS-esse kantavad andmed omada õiguslikku tähendust vaid juhul, kui see
on seaduses selliselt sätestatud.
12. Eelnõu § 13 lõike 2 järgi on andmekogusse kantavatel muudel andmetel informatiivne
2 (3)
ja statistiline tähendus. Tegemist on sisutühja sättega. Ilmselgelt asutus lähtub oma
töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu pidamine
mõttetu. Nii ei ole õige märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne
tähendus. Nagu eelnevalt selgitatud, siis seadus peab eristama vaid neid juhte, kus
andmekogu andmetel on kolmandate ehk asutuseväliste isikute suhtes konstitutiivne
tähendus.
Kokkuvõtvalt soovitame selguse huvides vaadata üle põhimääruse struktuur, täpsustada
sõnastust, mõisteid ja säilitamistähtaegu. Põhimääruse eesmärk on luua selgust ja
läbipaistvust ning selles osas on eelnõul mõningad vajakajäämised.
Täiendavalt peame vajalikuks märkida, et andmekogu RIHA-sse kandmisel tuleb andmete
koosseisu tabelis ammendavalt määratleda andmekogusse kogutavad andmed. See tabel peab
olema vastavuses tegeliku olukorraga ehk tabelis ei tohi olla rohkem andmeid, kui on
põhimääruse eelnõus. Kui eelnõus ongi mingi teave natuke üldistatumalt märgitud (nt
aadress), siis andmete koosseisu tabelis saab selle eraldi andmehulkadeks lahterdada – nt
märkides tänava ja maja eraldi ridadele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4441
3 (3)