dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 24. aprill 2023
Viit
1.2.-4/23/847-3
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-423847-3 24.04.2023 Väljaminev kiri.bdoc364 KB

Sisu (failidest)

Lp Kadi Bruus Teie: 03.04.2023 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie: 24.04.2023 nr 1.2.-4/23/847-3 Arvamuse avaldamine haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Viimsi Vallavalitsuse haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO põhimääruse eelnõu. Esmalt märgime, et käesolevaga antakse arvamus eelnõule. Tegemist ei ole andmekogu kooskõlastusega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 433 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“1. Kui Teie soov on saada andmekogu andmete muutmise või kasutusele võetava andmekogu kooskõlastust, siis see tegevus toimub vastava süsteemi (riigi infosüsteemide haldussüsteemi RIHA2) kaudu. Tavapäraselt on haridusteenuste haldamise infosüsteemi ARNO puhul tegemist standardlahendusega, mille omavalitsus võtab kasutusele. Selleks tuleb vastav teave kanda RIHA-sse ning registreerida standardlahendus. Selgitame, et inspektsioon kooskõlastab ainult AvTS-i mõistes andmekogude asutamisi, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmisi, andmekogu kasutusele võtmisi või andmekogu lõpetamisi. Kui tegemist on standardlahendusega, siis sellele eraldi kooskõlastust RIHA-s ei anta, mistõttu anname tagasisidet ainult esitatud põhimäärusele ning rõhutame veel kord, et tegemist ei ole andmekogu kooskõlastusega AvTS-i mõistes.6 Esitatud eelnõu osas on meil järgmised tähelepanekud ja märkused: 1. AvTS § 431 lõike 1 järgi asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Põhimääruse eelnõust ei nähtu, mille alusel ja milliste õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. Viidatud on küll Viimsi Vallavolikogu 18.02.2020 määrusele nr 3, millega volikogu delegeerib Viimsi valla andmekogude asutamise ja andmekogude põhimääruste kinnitamise Viimsi vallavalitsusele, kuid see ei selgita, miks just antud andmekogu asutatakse. 2. Põhimääruse eelnõu § 4 lõike 1 järgi on andmekogu volitatud töötlejaks ka Viimsi vallavalitsuse teenistujad. Selgitame, et andmekogu volitatud töötlejaks ei ole vastutava töötleja enda teenistuja (ametnik või töötaja). 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019018 2 https://www.riha.ee Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 3. Eelnõu § 5 lõike 1 järgi peetakse andmekogu elektrooniliselt ning andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Tegemist on üleliigse sättega, kuna AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonilist) andmete töötlust. 4. Eelnõu § 5 lõike 4 järgi peetakse andmekogu muu hulgas kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Alates 2018. aastast kehtib EL isikuandmete kaitse üldmäärus, mis on peamiseks õigusaktiks isikuandmete kaitse reguleerimisel ning isikuandmete kaitse seadus üksnes täiendab seda. 5. Eelnõu § 5 lõike 5 järgi parandab vastutav töötleja või volitatud töötleja ebaõigete andmete avastamisel ebaõiged andmed ühe tööpäeva jooksul. Samas nähtub eelnõu §- st 4, et andmekogu volitatud töötlejateks on valla ametiasutuse hallatavad erinevad asutused ja juriidilised isikud lähtuvalt oma ülesannetest. Seetõttu jääb arusaamatuks, milline asutus milliseid andmeid tohib parandada (nt kas noortekeskuse huvitegevusi korraldav asutus võib parandada lapsehoiu pidaja ülesandeid täitva volitatud töötleja poolt sisestatud andmeid). Olukorras, kus andmekogul on mitu volitatud töötlejat, tuleb põhimääruses nende ülesanded loetleda selliselt, et oleks üheselt aru saada, millised on konkreetse volitatud töötleja ülesanded. Antud juhul jääb see põhimääruses segaseks. 6. Eelnõu § 9 lõike 1 punkti 1 järgi kantakse andmekogusse koolieelses lasteasutuses kohta taotlevate ja kasutavate laste andmed. Sätte sõnastusest jääb mulje nagu oleksid lapsed lasteasutuses koha taotlejad. Ilmselt on silmas peetud lapse seaduslikku esindajat. Sama puudutab ka punkti 2 sõnastust. Mõlema punkti sõnastus vajab täpsustamist. 7. Eelnõu § 9 lõikes 1 on loetletud erinevaid taotlejaid, kelle kohta kantakse andmekogusse ka andmeid, kuid põhimäärusest ei ole aru saada, milliseid konkreetseid andmeid. Sama paragrahvi lõige 2 annab küll loetelu andmesubjekti kohta andmekogusse kantavatest andmetest, kuid andmesubjekti all on eelnõus silmas peetud ainult lapsi ja õpilasi. Seega vajab andmekogusse kantavate andmete osa ülevaatamist. 8. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi antakse laste ja õpilaste andmed ristkasutuse teel EHIS-esse. Selgusetuks jääb, mida on silmas peetud „ristkasutuse“ all. Andmevahetus andmekogude vahel võib toimuda ainult üle andmevahetuskihi X-tee. Samuti jääb selgusetuks, milliseid konkreetseid andmeid laste ja õpilaste kohta rahvastikuregistrist andmekogusse kantakse. Eelnõu § 11 lõikes 2 märgitud „isikuandmed“ on liiga üldine. 9. Põhimääruse § 12 lõike 1 järgi on reguleeritud andmesubjekti (laste ja õpilaste) andmete säilitamine, kuid puudub taotlejate andmete säilitamist puudutav osa. Samuti ei nähtu põhimäärusest, kui kaua säilitatakse autenditud kasutajate andmeid. 10. Eelnõu § 12 lõige 4 näeb ette, et andmekogus logitakse ainult andmete sisestamisi ja muutmisi, kuid logida tuleks ka nt andmete vaatamised (toimiku avamine), andmete kustutamine. 11. Põhimääruse § 13 lõikes 1 on viidataud õiguslikule tähendusele. AvTS § 436 lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. Seega saaksid andmekogus olevad ja EHIS-esse kantavad andmed omada õiguslikku tähendust vaid juhul, kui see on seaduses selliselt sätestatud. 12. Eelnõu § 13 lõike 2 järgi on andmekogusse kantavatel muudel andmetel informatiivne 2 (3) ja statistiline tähendus. Tegemist on sisutühja sättega. Ilmselgelt asutus lähtub oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu pidamine mõttetu. Nii ei ole õige märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus. Nagu eelnevalt selgitatud, siis seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate ehk asutuseväliste isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Kokkuvõtvalt soovitame selguse huvides vaadata üle põhimääruse struktuur, täpsustada sõnastust, mõisteid ja säilitamistähtaegu. Põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul mõningad vajakajäämised. Täiendavalt peame vajalikuks märkida, et andmekogu RIHA-sse kandmisel tuleb andmete koosseisu tabelis ammendavalt määratleda andmekogusse kogutavad andmed. See tabel peab olema vastavuses tegeliku olukorraga ehk tabelis ei tohi olla rohkem andmeid, kui on põhimääruse eelnõus. Kui eelnõus ongi mingi teave natuke üldistatumalt märgitud (nt aadress), siis andmete koosseisu tabelis saab selle eraldi andmehulkadeks lahterdada – nt märkides tänava ja maja eraldi ridadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4441 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel