dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. aprill 2023
Viit
1.2.-3/23/969-2
Registreeritud
21. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Accelerista
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.docx15 KB

Sisu (failidest)

1. Seadmetele pakutakse mitmeid äppe , mis võimaldavad automaatset kõnede ja kõneluste salvestust: telefonikõnede salvestus, ruumis toimuva vestluse salvestus jne. Kui legaalne on nende äppide omamine nutiseadmetes? Ükski seadus ei reguleeri konkreetselt, kas selline äpp võib olla või mitte. Andmekaitse reeglid ei kohaldu, kui inimene kasutab teiste isikuandmeid kitsalt isiklikuks otstarbeks – ehk hoiab neid kitsalt oma valduses ja jagab kõige lähema pereringiga. Küll aga tuleks iga sellise äpi kasutajal uurida, kas ja mida äpp ise kõnesalvestistega edasi teeb. Kui selgub, et äpp kasutab ka salvestisi, siis põhimõtteliselt inimene teeb oma tegevusega kolmandale isikule kättesaadavaks enda ja vestluspartneri isikuandmed – see väljub juba isikliku otstarbe erandist ja kohalduvad ka andmekaitsereeglid. 2. Millisel otstarbel võib neid kasutada eraisik? Milliseid reegleid peab ta kõne salvestamisel täitma (sõltumata kas telefonikõne või avalik ruum, näiteks koosolek)? Isiklikul kodusel otstarbel nii, et ta salvestist väljaspoole kitsast pereringi ei edasta. Kui laiemal otstarbel, peab selleks olema õiguslik alus. Näiteks oma õiguste kaitseks kasutamisel saab kaaluda õigustatud huvi alust – eeldusel, et salvestise kasutamise eesmärk on kaalukam kui vestluspartneri õigus eraelupuutumatusele. Andmekaitse reeglite vaatest ei ole vahet, kus kõne salvestati. Hääl on igal juhul isikuanne, mille töötlemisele kohalduvad andmekaitsereeglid. Eetilisest vaatest on muidugi vahe sees, kas salvestati salaja kellegagi peetud privaatset telefonikõne või kõigile nähtavalt avalikku koosolekut. 3. Eraisik ja avalikustamine: millised on salvestise kasutamise õigused? Vt eelmine vastus . 4. Ajakirjanik ja salvestamine ning avalikustamine: millised on täpsed reeglid, millal võib kasutada salvestisi avalikult? Millised tingimused peavad olema täidetud eelnevalt (luba salvestamiseks, ei ole vaja luba) ja järgnevalt (kõne avalikustamine taasesitamise erinevates vormides)? Ajakirjanik peab lähtuma isikuandmete kaitse seaduse §-st 4 ja ajakirjanduseetika põhimõtetest. 5. Inimene kogeb isiklikku ahistamist kodus või tööl, n-ö toksiline suhe, vaimne vägivald. Millised õigused on tal enesekaitseks nõusolekuta salvestada? Kuidas defineerida "enesekaitse"? Kas see on tunde küsimus või objektiivselt hinnatav väärtus? Karistusseadustik tunneb eelkõige hädakaitse mõistet, mis tähendab vahetu ründe tõrjumist. Enesekaitset ei ole täpsemalt mujal reguleeritud. Riigikohus on oma õiguste kaitseks salvestamist analüüsinud lahendis 3-17-842. 6. Viimati nimetatud salvestiste taasesitamise õigused: politseis, kohtus oma sõnade tõestamiseks? Palun siin paari näidet. Vt ülalmainitud kohtulahendit. 7. Salvestise ebaseaduslik avalikustamine: sunnimeetmed. Milline karistus, milline eemaldamise kohustus, kes saab keda hageda, nõuda kahjutasu jne. Kui on konkreetseid näiteid, palun neid. AKI tegevus on suunatud eelkõige isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisele – ehk kui keegi avaldab kuskil teise inimese isikuandmeid ilma õigusliku aluseta, teeb AKI ettepaneku või ettekirjutuse avalikustamise lõpetamiseks. Nt kui Youtube -i pannakse kellegagi peetud kõnesalvestis – sellisel juhul on see piiramatule ringile kättesaadav ja võimatu on kontrollida, millisel eesmärgil seda edasi kasutatakse. Kui salvestist kasutatakse enda õiguste kaitseks politseis või kohtus, siis AKI-l on õigus kontrollida, kas salvestise kohtule esitamine oli põhjendatud või mitte, kuid praktikas selliseid olukordi ette pole tulnud. Tegelikult otsustab ikkagi kohus ise, kas tõendina esitatud salvestus on lubatav tõend ja kas ta tugineb sellele kohtuotsuses. 8. Kui olemasolevat salvestist kasutatakse kunstilisel eesmärgil, näiteks muusikateoses või raadiosalvestises muudetuna: monteeritud, hääl moonutatud jne. Kas selline kasutamine on lubatud või peab küsima teis(t) elt osapool(t) elt nõusolekut? Eeldame, et salvestist on töödeldud moel, mis ei võimalda kõnelejat ära tunda. Umbes nagu auto pildistamine sõiduteel – kihutas mööda, juhti ei näinud, numbrit ei näinud, panin video üles avalikult. Kui kedagi ei ole võimalik salvestise alusel tuvastada, ei ole tegemist isikuandmetega ja andmekaitse reeglid ei kohaldu. Kui keegi siiski on tuvastatav, siis isikuandmete kaitse seaduse §-s 5 on ka erand kasutada nõusolekuta isikuandmeid akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, kui see inimest ülemääraselt ei kahjusta.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel