dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 18. aprill 2023
Viit
1.2.-3/23/967-2
Registreeritud
18. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pealinn/Linnameedia
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Täpsustatud vastus pöördumisele.msg337 KB
  • 📎Vastus pöördumisele.docx16 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Haug </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c8272ac3a4fd4c4b917edb7b2eb23b20-Katrin Haug> Saaja: 'Virkko Lepassalu' Teema: RE: kommentaarisoov seoses hiljutise kohtulahendiga Tere, Virkko Edastan meie vastuse Teie täpsustatud küsimusele. Andmekaitse Inspektsioon, aga ka teised Euroopa Liidu andmekaitseasutused on seisukohal, et oht varale ja isikutele, mida kaamera kasutamisega ära püütakse hoida, ei saa olla pelgalt hüpoteetiline. Kaamera kasutamise argumendid peavad tuginema reaalsele ohuhinnangule – nt hoones või selle lähiümbruses on varem toimunud intsidente, kus vara või inimesed on ohus olnud. Alati tuleb ka mõelda selles suunas, kas turvalisust ei saa tagada muude privaatsust vähem riivavate meetmetega – nt parem lukk või välisuste pidev hooldamine ja kontrollimine, et need lukustamata ei jääks, välisukse sissepääsu koodi muutmine või asendamine vaid kiibiga avamiseks, sest kood võib võõraste seas kergesti levida, parem valgustus, kinnistu välisperimeetri piiramine jms – alles siis, kui muud meetmed ei aita, võib hakata kaaluma kaamera kasutusele võtmist. Parimate soovidega Katrin Haug Avalike suhete nõunik [email protected] <mailto:[email protected]> 5345 6900 <http://www.aki.ee/> From: Virkko Lepassalu <[email protected]> Sent: Wednesday, April 19, 2023 11:13 AM To: Katrin Haug <[email protected]> Subject: RE: kommentaarisoov seoses hiljutise kohtulahendiga Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Ma tänan veelkord kommentaaride eest, aga paluksin siiski veel täpsustust. Oleg Gogin, kes algatas allpool meil kõneks olnud kohtuasja, väitis, et olulist tähtsust omab siiski ka Euroopa Kohtu menetletud sarnane juhtum Rumeenias, millele viitab ka meie Riigikohus oma lahendis: 13.1. Euroopa Kohus on leidnud, et isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused (vt Euroopa Kohtu 11. detsembri 2019. a otsus kohtuasjas nr C‑708/18, TK, p 40; 4. mai 2017. a otsus kohtuasjas nr C‑13/16, Rīgas satiksme, p 28). 13.2. Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (vt Euroopa Kohtu 11. detsembri 2019. a otsus kohtuasjas nr C‑708/18, TK, p 60). Täpsemalt öeldes ilmevat viidatud lahendist, et kaamerate paigaldamise eeltingimuseks peaks olema asjaolu, et on leidnud aset mingit elanike turvalisust ohustavad või seda riivavad intsidendid. Aga eeldus, et taolised intsidendid võivad teoreetiliselt aset leida, ja kaamerad paigaldatakse nende ennetamiseks, pole siiski kaamerate paigaldamiseks piisav. Kuidas Te kommenteerite, kas viidatud asjaolu omab siin mingit tähtsust? Väga tänan veelkord, terv VL Pealinn vanemtoimetaja From: Katrin Haug <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, April 18, 2023 1:31 PM To: Virkko Lepassalu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: kommentaarisoov seoses hiljutise kohtulahendiga Tere, Virkko Täname küsimuste eest. Edastan allolevalt ka vastused. 1. Mida inspektsiooni vaatenurgast see lahend muudab praeguste reeglite osas või lisab nendele, ja mida olete varem käsitlenud https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel <https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel> ? Teisisõnu, millist uut teadmist see annab ühistu juhatusele? Kui seni oli AKI sõnum üldisem, et üldkoosolek peab otsustama valvekaamera kasutamise, siis nüüd ei piisa pelgalt otsusest, et jah kasutame, vaid sellega koos peab käima dokument kaamera kasutamise tingimustest (mis eesmärgil kasutatakse, kui kaua säilitatakse salvestisi, kes ja mis juhtudel pääseb salvestistele juurde jms), mille üldkoosolek heaks kiidab. Kaamera kasutamise tingimused oli kohustuslik koostada ka enne, aga nüüd lõi Riigikohus veelgi suurema selguse, et need peavad olema enne kaamera kasutusele võtmist üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Lisaks peab KÜ-l olema ette näidata analüüs, kust nähtub, kuidas on kaalutud kaamera kasutamise vastu hääletanute argumente ja põhjendusi kaamera kasutamise eesmärkidega. 2. Lahendis on öeldud, et tuleb kaaluda, „kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused.“ Kuidas see kaalumine peaks n-ö reaalelus välja nägema – milliste põhimõtete või argumentide alusel? Siiamaani on asju otsustatud lihthäälteenamusega? Eks siis tulebki arvesse võtta vastu olnute argumendid ja kaaluda, kas kõnekamad on nende argumendid või kaamera kasutamise eesmärgid. Kui olukord on piiripealne, tuleks mõelda, mida teha, et kaamera vastu hääletanuid vähem häiriks, nt muuta või piirata kaamera vaatenurka, lühendada salvestiste säilitamise aega, piirata inimeste ringi, kes salvestisi vaadata saavad ja samuti põhjusi, millal võib vaadata – nt ainult siis, kui toimunud on vargus või rünnak kellegi vastu, aga mitte siis, kui on kahtlus, kas koristaja on põrandat pesnud või mitte. 3. Kui sageli pöörduvad ühistute liikmed aastas keskmiselt inspektsiooni seoses valvekaamerate küsimusega, et tuntakse näiteks, et kellegi privaatsust on riivatud vmt? Ühistu kaameratega seotud pöördumised on kindlasti pöördumiste esiviisikus. Tõsi, iga kord ei ole probleemiks KÜ poolt paigaldatud kaamera, vaid mõne korteriomaniku kaamera, mis ühist ala jälgib. Küsimused lähevad järjest keerukamaks seoses tehnikaarenguga – nt kaameraga fonolukud – ka nendega saab vastava seadistuse korral välisukse ees toimuvat jälgida. Selles osas oleme oma artiklis https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel ka KÜ võimalusi olukorra lahendamiseks kirjeldanud. 4. Kuivõrd on levinud probleem, et kaameraid pannakse välja korrektse tähistuseta – olgu siis tegemist kellegi isikliku omandi valvega või mõne ettevõttega? Väga levinud. Tihti ei ole üldse tähistust või on pelgalt kaamerakujutis, aga puudub muu nõutud lisainfo andmetöötleja, eesmärgi, õigusliku aluse ja täpsema info saamise võimaluse kohta. Nõuetekohase sildi saab iga ühistu väga lihtsalt teha https://melon.rik.ee/et/videovalve-sildi-genereerija <https://melon.rik.ee/et/videovalve-sildi-genereerija> Parimate soovidega Katrin Haug Avalike suhete nõunik [email protected] <mailto:[email protected]> 5345 6900 <http://www.aki.ee/> From: Virkko Lepassalu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, April 18, 2023 10:08 AM To: Katrin Haug <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: kommentaarisoov seoses hiljutise kohtulahendiga Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere jõudu, ehk oleks Teie inspektsiooni esindaja nõus kommenteerima hiljutist kohtulahendit https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-selgitas-kortermajja-valvekaamerate-paigaldamise-voimalusi Kuna see teema puudutab ilmselt paljusid korteriühistuid, siis ehk selgitaksite mõnda aspekti. 1. Mida inspektsiooni vaatenurgast see lahend muudab praeguste reeglite osas või lisab nendele, ja mida olete varem käsitlenud https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel? Teisisõnu, millist uut teadmist see annab ühistu juhatusele? 2. Lahendis on öeldud, et tuleb kaaluda, „kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused.“ Kuidas see kaalumine peaks n-ö reaalelus välja nägema – milliste põhimõtete või argumentide alusel? Siiamaani on asju otsustatud lihthäälteenamusega? 3. Kui sageli pöörduvad ühistute liikmed aastas keskmiselt inspektsiooni seoses valvekaamerate küsimusega, et tuntakse näiteks, et kellegi privaatsust on riivatud vmt? 4. Kuivõrd on levinud probleem, et kaameraid pannakse välja korrektse tähistuseta – olgu siis tegemist kellegi isikliku omandi valvega või mõne ettevõttega? Kui saaksite homme kl 12ks kommenteerida, oleks tore. Tänades Virkko Lepassalu vanemtoimetaja Pealinn/Linnameedia 50 93 997 Tere jõudu, ehk oleks Teie inspektsiooni esindaja nõus kommenteerima hiljutist kohtulahendit https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-selgitas-kortermajja-valvekaamerate-paigaldamise-voimalusi Kuna see teema puudutab ilmselt paljusid korteriühistuid, siis ehk selgitaksite mõnda aspekti. Mida inspektsiooni vaatenurgast see lahend muudab praeguste reeglite osas või lisab nendele, ja mida olete varem käsitlenud https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel ? Teisisõnu, millist uut teadmist see annab ühistu juhatusele? Kui seni oli AKI sõnum üldisem, et üldkoosolek peab otsustama valvekaamera kasutamise, siis nüüd ei piisa pelgalt otsusest, et jah kasutame, vaid sellega koos peab käima dokument kaamera kasutamise tingimustest (mis eesmärgil kasutatakse, kui kaua säilitatakse salvestisi, kes ja mis juhtudel pääseb salvestistele juurde jms), mille üldkoosolek heaks kiidab. Kaamera kasutamise tingimused oli kohustuslik koostada ka enne, aga nüüd lõi Riigikohus veelgi suurema selguse, et need peavad olema enne kaamera kasutusele võtmist üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Lisaks peab KÜ-l olema ette näidata analüüs, kust nähtub, kuidas on kaalutud kaamera kasutamise vastu hääletanute argumente ja põhjendusi kaamera kasutamise eesmärkidega. Lahendis on öeldud, et tuleb kaaluda, „ kas kaamerate poolt hääletanud liikmete huvid kaaluvad üles nende vastu oleva korteriomaniku huvid või õigused.“ Kuidas see kaalumine peaks n-ö reaalelus välja nägema – milliste põhimõtete või argumentide alusel? Siiamaani on asju otsustatud lihthäälteenamusega? Eks siis tulebki arvesse võtta vastu olnute argumendid ja kaaluda, kas kõnekamad on nende argumendid või kaamera kasutamise eesmärgid. Kui olukord on piiripealne, tuleks mõelda, mida teha, et kaamera vastu hääletanuid vähem häiriks, nt muuta või piirata kaamera vaatenurka, lühendada salvestiste säilitamise aega, piirata inimeste ringi, kes salvestisi vaadata saavad ja samuti põhjusi, millal võib vaadata – nt ainult siis, kui toimunud on vargus või rünnak kellegi vastu, aga mitte siis, kui on kahtlus, kas koristaja on põrandat pesnud või mitte. Kui sageli pöörduvad ühistute liikmed aastas keskmiselt inspektsiooni seoses valvekaamerate küsimusega, et tuntakse näiteks, et kellegi privaatsust on riivatud vmt ? Ühistu kaameratega seotud pöördumised on kindlasti pöördumiste esiviisikus. Tõsi, iga kord ei ole probleemiks KÜ poolt paigaldatud kaamera, vaid mõne korteriomaniku kaamera, mis ühist ala jälgib. Küsimused lähevad järjest keerukamaks seoses tehnikaarenguga – nt kaameraga fonolukud – ka nendega saab vastava seadistuse korral välisukse ees toimuvat jälgida. Selles osas ol e me oma artiklis https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel ka KÜ võimalusi olukorra lahendamiseks kirjeldanud. Kuivõrd on levinud probleem, et kaameraid pannakse välja korrektse tähistuseta – olgu siis tegemist kellegi isikliku omandi valvega või mõne ettevõttega? Väga levinud. Tihti ei ole üldse tähistust või on pelgalt kaamerakujutis, aga puudub muu nõutud lisainfo andmetöötleja, eesmärgi, õigusliku aluse ja täpsema info saamise võimaluse kohta. Nõuetekohase sildi saab iga ühistu väga lihtsalt teha https://melon.rik.ee/et/videovalve-sildi-genereerija
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel