Andmekaitse Inspektsioon
Teie 29.04.2026 nr 2.3-6/26/838-1688-2
[email protected]
Meie 15.05.2026 nr 10-4/3463-2
Vastus järelepärimisele
Olete pöördunud Justiitsi- ja Digiministeeriumi poole, et saada seisukohta isikuandmete kaitse
seaduse (IKS) § 4 tõlgenduse kohta. Täpsemalt ootate vastuseid küsimustele:
1. kas avaliku sektori asutus saab tugineda ajakirjanduse isikustatud päringute vastamisel
samuti IKS §-le 4 või on nimetatud säte käsitletav üksnes ajakirjandusliku andmetöötluse
erandina, mis avaliku sektori asutusele sellisel juhul ei laiene?
2. kui avaliku sektori asutusele eeltoodu puhul IKS § 4 ei rakendu, siis kas on võimalik sellistes
olukordades tõlgendada nii, et avalikul sektoril on ajakirjandusele isikuandmeid avaldades
õiguslikuks aluseks IKÜM art 6 lg 1 p c koosmõjus vastavalt pöördumise sisule kas AvTS § 9
lg-ga 1 (hinnates seejuures AvTS § 35 lg 1 p-s 12, kas teabe avaldamine kahjustaks oluliselt
andmesubjekti eraelu puutumatust või mitte) või MSVS § 5 lg-ga 1, arvestades mõlemal juhul
vajalikkuse kriteeriumit?
Vastuseks esimesele küsimusele leiame, et IKS § 4 ei laiene avaliku sektori asutusele. Selgitame, et
viidatud säte reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil tehtavat andmetöötlust. Avalik sektor töötleb
isikuandmeid temale seadusega pandud ülesande täitmise eesmärgil või juriidilise kohtususe
täitmiseks, mitte ajakirjanduslikul eesmärgil. Samuti on IKS § 4 kohta on seletuskirjas selgitatud, et
selleks et võtta arvesse sõnavabadusõiguse tähtsust igas demokraatlikus ühiskonnas, tuleb laialt
tõlgendada selle vabadusega seonduvaid kontseptsioone, näiteks ajakirjandust. Ajakirjanduse ehk
meediana käsitletakse nii professionaalset meediat (päeva- ja nädalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui
ka blogisid, netifoorumeid ja suhtlusvõrgustikke.
Vastuseks teisele küsimusele vastame jah, avaliku sektori asutus töötleb ajakirjandusele vastamisel
andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikke 6 lg 1 punkti c (isikuandmete töötlemine on vajalik
juriidilise kohustuse täitmiseks) alusel.
Selgitame, et avaliku sektori asutus tegevus peab olema läbipaistev ning läbipaistvus tagatakse mh
läbi avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud kohtususte, mis teabevaldajale on pandud. AvTS § 3
lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja
dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides
sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku sektori asutus on kohustatud võimaldama juurdepääsu
tema valduses olevale teabele (AvTS § 9). Ehk siis tegemist on asutusele AvTS-i alusel pandud
juriidilise kohustusega teha teave kättesaadavaks ning töötlemine toimub isikuandmete kaitse
üldmääruse artikkel 6 lg 1 punkti c alusel.
Lisaks selgitame, et AvTS § 3 lg 2 kohaselt võib avalikule teabele juurdepääsu piirata seaduses
sätestatud korras. Seega olukorras, kus asutusele on esitatud taotlus avaliku teabe saamiseks, peab
asutus hindama, kas tegemist võib olla teabega, mis tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks,
AvTS § 35 lg 1 alusel. AvTS § 38 lg 2 kohaselt võib asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või
omavalitsusüksuse huve.
AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on isikuandmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave üksnes
juhul kui nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
Seega kui taotlusega soovitakse saada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, mis sisaldab
isikuandmeid, peab asutus hindama, kas sellise teabe avaldamine on lubatav, ehk isikuandmeid, mis
oluliselt kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust välja anda ei või. Sama loogika kehtib ka
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS)
alusel esitatava taotluse kohta. MSVS § 5 kohaselt, on märgukirja või selgitustaotluse adressaat on
kohustatud taotlusele vastama, ehk andmetöötlus toimub juriidilise kohustuse täitmiseks ning samuti
peab hindama, kas teavet on lubatud väljastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Niidas
nõunik
[email protected]
2