Vastus Transpordiameti selgitustaotlusele opt-out nimekirja kohta

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Martina Rihkrand Teie 28.04.2026 [email protected] Meie 13.05.2026 nr 2.3-8/26/1769-2 Vastus Transpordiameti selgitustaotlusele opt-out nimekirja kohta Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles küsite, kas klientide e‑posti aadresse võib säilitada opt‑out nimekirjas määramata tähtajaga üksnes selleks, et tagasisidesüsteemist ei saadetaks neile edaspidi tagasisideküsimustikke. Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele andmetöötlusprotsessile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu anname Teile järgnevalt üldised selgitused. Üldjuhul opt‑out nimekirja pidamine, mille ainus eesmärk on tagada, et isikule ei saadetaks edaspidi vastava sisuga teateid/küsitlusi, on iseenesest kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhimõtetega, kui andmetöötlus on rangelt piiratud selle eesmärgi täitmisega ning säilitatakse minimaalselt vajalik andmestik. Opt-out ehk keelunimekirjade säilitamine on oluline meede, mis võimaldab vastutaval töötlejal täita oma kohustust austada andmesubjekti õigust keelata oma andmete töötlemine, mis aitab vältida olukorda, kus isik lisatakse ekslikult uuesti adressaatide hulka. IKÜM artikli 21 kohaselt on andmesubjektil õigus esitada vastuväide isikuandmete töötlemisele juhul, kui töötlemise õiguslik alus on avalikes huvides ülesande täitmine või avaliku võimu teostamine (IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e) või õigustatud huvi (IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt f), ning otseturunduse korral on vastuväide absoluutne. Otseturunduse kontekstis rõhutab ka IKÜM preambula põhjendus 70, et isikul peab olema õigus igal ajal ja tasuta esitada vastuväide otseturundusele ning seda õigust tuleb selgelt esile tuua. IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt e sätestab säilitamise piiramise põhimõtte, mille kohaselt hoitakse isikuandmeid tuvastataval kujul mitte kauem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Opt‑out nimekirja puhul on töötlemise eesmärk püsiv (vältida edasist kontakti võtmist), mistõttu võib säilitamine olla ka pikaajaline. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, on vastutaval töötlejal kohustus määrata kindlaks tähtajad andmete kustutamiseks või nende säilitamise vajaduse korrapäraseks läbivaatamiseks. Kui kontrolli tulemusel selgub, et andmete säilitamine ei ole enam rangelt vajalik ja osutub taotletavate eesmärkide seisukohast liiaseks, tuleb need kustutada. Opt-out nimekirja säilitamine on seega lubatud seni, kuni vastutav töötleja tegeleb aktiivselt selle tegevusega, mille kohta loobumine on esitatud. Kui tegevus lõpetatakse või eesmärk kaob, muutub ka keeldunute andmete edasine säilitamine õigusvastaseks. Isikuandmete säilitamine igavesti on vastuolus andmekaitse aluspõhimõtetega. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 IKÜM artikkel 17 sätestab õiguse andmete kustutamisele, kuid see õigus ei ole absoluutne. Viidatud artikli 17 lõike 3 punkti b kohaselt ei kohaldu kustutamiskohustus ulatuses, milles töötlemine on vajalik juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides ülesande täitmiseks / avaliku võimu teostamiseks. Isiku vastuväite täitmine on sellisel juhul juriidiline kohustus, mille täitmine eeldab minimaalset kirjet opt-out nimekirjas. Kui isik esitab kustutamisnõude, võib andmetöötleja üldjuhul kustutada tema andmed nö aktiivsetest andmebaasidest, kuid jätta opt‑out nimekirja minimaalse blokeerimiskirje, kui see on vajalik selleks, et isiku varasemat vastuväidet/loobumist tegelikult järgida ja vältida edasist kontakti võtmist. Kuigi tegemist on piiratud ulatuses ja rangelt määratud eesmärgil andmete säilitamisega, siiski peab ka opt-out nimekirjade puhul arvestama IKÜM kõikide nõuetega, sh tagama andmete turvalisuse ja andmesubjekti õigused. Opt-out nimekirja haldamisel on soovitatav lisaks eeltoodud põhimõtete järgimisele rakendada ka järgmisi meetmeid:  Hoida Opt-out nimekiri aktiivsetest adressaatide loenditest eraldi turvalises keskkonnas ning piirata sellele juurdepääsu rollipõhiselt.  Säilitada ainult see, mis on vajalik blokeerimiseks: nt e-posti aadress, blokeeringu ulatus (nt „tagasisideküsitlused“), kuupäev ning kanal, mille kaudu loobumine esitati.  Kaaluda, kas opt-out nimekirjas saab e-posti aadressi asemel kasutada turvalist tehnilist lahendust (nt soolatud räsiväärtus), et vähendada riske andmelekkes.  Dokumenteerida säilitamise loogika ning kirjeldada see töötlemistoimingute dokumentatsioonis (sh andmekaitsetingimustes).  Tagada, et loobumisvõimalus oleks selge ja lihtne ning et isikut teavitatakse tema vastuväite/loobumise registreerimisest. Õigus esitada vastuväide peab olema esitatud selgelt ja eraldi muust infost. Loodame, et meie selgitustest on abi. Lugupidamisega Irina Meldjuk jurist peadirektori volitusel 2 (2)