dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 1. november 2024
Viit
9.3-1/24/11001-1
Registreeritud
1. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2024
Vastutaja
Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. detsember 2024

Failid

  • 📎ATT00001.txt0 KB
  • 📎ATT00002.htm1 KB
  • 📎E-kiri.eml14704 KB
  • 📎Lisa 2_Lagedi_KSH_programm_16102024.docx7119 KB
  • 📎Lisa1_Lagedi_Lähteseisukohad_16102024.docx3439 KB
  • 📎Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkon.asice181 KB

Sisu (failidest)

Lagedi kandi üldplaneering Lähteseisukohad Oktoober 2024 Sisu kord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Algatamine ja üldplaneeringu ala piir PAGEREF _Toc147243323 \h 4 2. Aluseks olev seadusandlus, planeeringud ja arengudokumendid PAGEREF _Toc147243324 \h 5 3.1 Seadusandlus PAGEREF _Toc147243325 \h 5 2.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ PAGEREF _Toc147243326 \h 7 2.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ PAGEREF _Toc147243327 \h 7 2.3. Harju maakonnaplaneering 2030+ PAGEREF _Toc147243328 \h 7 2.4. Harju maakonna arengustrateegia 2040+ PAGEREF _Toc147243329 \h 9 2.5. Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” PAGEREF _Toc147243330 \h 10 2.6. Menetluses olev Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering PAGEREF _Toc147243331 \h 12 2.7. Menetluses olev Tallinna ringraudtee eriplaneering PAGEREF _Toc147243332 \h 12 2.8. Rae valla üldplaneering PAGEREF _Toc147243333 \h 13 2.9. Rae valla kliima- ja energiakava 2023 – 2030 PAGEREF _Toc147243334 \h 13 2.10. Rae valla jäätmekava aastateks 2021-2026 PAGEREF _Toc147243335 \h 13 2.11. Rae valla arengukava 2021—2030 PAGEREF _Toc147243336 \h 14 2.12. Rae valla hariduse ja noorsootöö arengukava PAGEREF _Toc147243337 \h 17 2.13. Rae valla Soojamajanduse arengukava 2016-2026 PAGEREF _Toc147243338 \h 17 2.14. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017—2028 PAGEREF _Toc147243339 \h 17 2.15. Naaberomavalitsuste arengudokumendid PAGEREF _Toc147243340 \h 18 3. Eesmärk PAGEREF _Toc147243341 \h 18 4. Üldplaneeringu strateegiline eesmärk PAGEREF _Toc147243342 \h 19 5. Üldplaneeringu eesmärk PlanS PAGEREF _Toc147243343 \h 21 5.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukohad ja nendest tekkivad kitsendused PAGEREF _Toc147243344 \h 21 5.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; PAGEREF _Toc147243345 \h 23 5.3. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; PAGEREF _Toc147243346 \h 23 5.4. Asustuse arengut suunavad tingimused; PAGEREF _Toc147243347 \h 23 5.5. Supelranna ala määramine PAGEREF _Toc147243348 \h 24 5.6. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul PAGEREF _Toc147243349 \h 25 5.7. Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja sellest tekkivad kitsendused PAGEREF _Toc147243350 \h 25 5.8. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine PAGEREF _Toc147243351 \h 26 5.9. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine PAGEREF _Toc147243352 \h 26 5.10. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc147243353 \h 26 5.11. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc147243354 \h 27 5.12. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc147243355 \h 27 5.13. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine PAGEREF _Toc147243356 \h 27 5.14. Üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed, maksimaalsed ehitusmahud, hoonestuse kõrguspiirangud ja haljastusnõuded PAGEREF _Toc147243357 \h 27 5.15. Puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused PAGEREF _Toc147243358 \h 32 5.16. Müra normtasemete kategooriate määramine PAGEREF _Toc147243359 \h 32 5.17. Liikluskorralduse üldised põhimõtted PAGEREF _Toc147243360 \h 33 5.18. Krundi minimaalsuuruse määramine PAGEREF _Toc147243361 \h 33 5.19. Alad ja juhud, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist PAGEREF _Toc147243362 \h 33 5.20. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhtud PAGEREF _Toc147243363 \h 33 5.21. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine PAGEREF _Toc147243364 \h 34 5.22. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc147243365 \h 34 5.23. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadused PAGEREF _Toc147243366 \h 34 6. Teostatavate uuringute vajadus PAGEREF _Toc147243367 \h 34 6.1. Liikuvusuuring PAGEREF _Toc147243368 \h 34 6.2. Asustuse suunamise uuring PAGEREF _Toc147243369 \h 35 6.3. Koostatavad joonised PAGEREF _Toc147243370 \h 36 7. Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld PAGEREF _Toc147243371 \h 36 8. Kaasamiskava PAGEREF _Toc147243372 \h 37 8.1. Sihtrühmade ülevaade ja esialgne kaasatavate nimekiri PAGEREF _Toc147243373 \h 37 8.2. Info- ja kommunikatsioonikanalid PAGEREF _Toc147243374 \h 38 8.3. Tegevuskava PAGEREF _Toc147243375 \h 38 9. Üldplaneeringu koostamise ajakava ja töögrupid PAGEREF _Toc147243376 \h 39 9.1. Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tinglik ajakava PAGEREF _Toc147243377 \h 39 9.2. Töögrupid PAGEREF _Toc147243378 \h 40 Algatamine ja üldplaneeringu ala piir Lagedi kandi üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) koostamine ja kesk k onnamõju strateegiline hindami se algatamine on kinnitatud Rae Vallavolikogu 19.mai 2020 otsusega nr 117. Ü ldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 2500 ha suurusel alal Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates külades. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna vaheline administratiivpiir, idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning lõunapiiriks Tuulevälja küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on haaratud Lagedi alevik ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Ülejõe küla ja Veneküla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla. Joonis 1. Lagedi kandi üldplaneeringu piir s Aluseks olev seadusandlus , planeeringud ja arengudokumendid 3.1 Seadusandlus Seadused Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) ; Ehitusseadustik; Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; Looduskaitseseadus; Maapõueseadus; Maaparandusseadus; Muinsuskaitseseadus; Maakatastriseadus; Raudteeseadus; Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; Veeseadus; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; Rahvatervise seadus; Atmosfääriõhu kaitse seadus; Tuleohutusseadus; Määrused Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord; Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „ Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded; Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”; Kultuuriministri 24.04.2019 määrus nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord“; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19„Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“; Majandus-ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; vallas Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „ Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas “ ; Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (); Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73“Rae valla jäätmehoolduseeskiri“; Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 “Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord „; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“. Standardid EVS 843 Linnatänavad; EVS 842 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; EVS 8092 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigilise planeeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 30. augustil 2012 korraldusega nr 368. Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ Vabariigi valitsus algatas 05.01.2023 otsusega uue üleriigilise planeeringu koostamise. Uue üleriigilise planeeringu koostamine algatati, sest kehtiva üleriigilise planeeringu kehtestamisest on möödas 10 aastat ning tegevuskava on suures osas täidetud. Üleriigilise planeeringu koostamise eeldatav aeg on neli aastat. Sõltuvalt nii üleriigilise planeeringu kui Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise tegelikust ajakavast, tuleb võimalusel hinnata üldplaneeringu lahenduse kooskõla uue üleriigilise planeeringu põhimõtete ja eesmärkidega. Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ kehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus määratakse maa- ja veealade üldised kasutamistingimused. Tingimuste seadmisel on lähtepunktiks, et maakonnaplaneeringu elluviimine toimub eelkõige üldplaneeringute kaudu ning maakonnaplaneeringuga seatavad tingimused on eelkõige sisendiks üldplaneeringute koostamisele. Tulenevalt PlanS § 3 lg 3 saab kinnisomandile kitsendusi seada kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel. Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ esitatakse üldplaneeringute koostamisel järgnevad tingimused: Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsionaalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise asustusega alasid (lilla viirutus). Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on iseloomulik: ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja bussipeatusest eemale, avalike teenuste puudumine või nende vähesus, kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades logistilist mugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud, igapäevaselt toimivaid liikumistrajektoore. Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala ning vastavad valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele (vt eelnevad punktid) on kohustus kaaluda nende kehtetuks tunnistamise vajadust. 2.3.1. Asustusstruktuur Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise. Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele. Uute linnalise asustusega alade kavandamine on erand, mis eeldab põhjendatud argumentatsiooni ja arutelu avaliku planeerimisprotsessi raames. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega arenguala sees ja tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel üldplaneeringutega tuleb lähtuda ennekõike olemasolevast maakasutusest. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga. Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. Soodustada tuleb puhkemajandusliku ettevõtluse arendamist (nt kohalikel ettevõtjatel põhineva koostöövõrgustiku loomist). Linnalistel aladel ja nende vahetus läheduses on soovitav vältida lageraiet – metsased linna lähivööndid säilivad puhkealadena. Soodustada tuleb rekreatsioonirajatiste kavandamist asustusalade läheduses, nt jalutus-, jooksu- ja suusaradasid – paranevad võimalused puhkealade mitmekülgseks kasutamiseks. Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Linnalise asustusega alade juurde kuuluvate tootmisalade tuleb ette näha puhveralad, millega tagatakse tootmistegevuse jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine. Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. 2.3.2. Roheline võrgustik Tallinna lähiala valdade järgmistes üldplaneeringutes tuleb tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel neid ka kaardistada, lähtudes siis juba konkreetsemalt rohetaristu kontseptsioonist. Tulenevalt asustuse ja inimtegevuse intensiivsest survest on vajalik pöörata Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes enam tähelepanu rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel kaardistada neid, lähtudes konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist. Viimane käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt. Kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt ning maanteede planeeritavatest trassikoridoridest). 2.3.3. Taristu Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada. Üldplaneeringu raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade ja kogujatee rajamise üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Avalikult kasutatavate teede eritasandiliste ristumiste ja ühendusteede asukohad ja maavajadus täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös Maanteeametiga. Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme. Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog. Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu. Vältida tuleb kergliiklusteede põhjendamatuid ja ohtlikes kohtades ristumisi raudteega. Kergliiklusteede ristumised raudteetrassiga kavandada eelkõige eritasandilistena. Ühetasandiliste ülekäikude rajamine peab olema põhjendatud nende planeerimis- ja projekteerimistööde käigus. Harju maakonna arengustrateegia 2040+ Harju maakonna arengustrateegia 2040+ jõustus 08.04.2023. Arengustrateegia kiideti enamike Harjumaa kohalike omavalitsuste poolt heaks 2023 aastal. Harju maakonna strateegia toetub kolmele põhisambale: tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond ja -teenused ning tasakaalustatud ruumimuster. Ükski valdkond eraldiseisvana ei ole toimiv ega kestlik. Strateegilised eesmärgid on järgmised: Harju maakond on rahvusvaheliselt hinnatud uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed inimesed ja kogukonnad. Harju maakonnas on Läänemere regiooni parim elukeskkond - turvaline, roheline, kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja teenustega. Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega. Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile haldusreformi eelses Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla maakonna piirini. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Pärnu maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga. Joonis 2. Väljavõte kaardirakendusest: Rail Baltica Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on kiirraudteeühenduse loomine Lääne-Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse raudteeühenduse parandamine Pärnu suunal. Euroopa laiusega (1435 mm) perspektiivne reisiraudtee ühendus täiendava haruna mööda olemasolevat raudteekoridori Sakust läbi Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk on muuta Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail Balticu Ülemiste ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks vahejaamaks. Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu suunal. Maakonnaplaneeringu joonisel „Tehnilised võrgustikud“ on kajastatud Rail Balticu perspektiivne trassikoridor. Tallinna Ülemistele on kavandatud Rail Baltic reisirongide lõppjaam, mis integreeritakse Tallinna ühistransporditerminaliga ning luuakse jätkuühendused erinevatele linna- ja regionaalühendustele. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor suunatakse Muuga sadamasse ja reisirongide depoojaam on ette nähtud Rae valda Tallinna piirile. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile dryport – kuivsadam. Trassikoridor - maakonnaplaneeringutega määratav raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga". Rae vallas on trassikoridori laius maakonnaplaneeringus märgitud 350m. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga , mille ulatus on üldjuhul 66 m ja mis orienteeruvalt alates 35 m joonest piiratakse aiaga. Raudteemaa - raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (liinid, nõlvad, hooldusteed, müratõkked jms). Raudteemaa ulatus koos kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m, laiem võib raudteemaa olla raudtee erilahendite korral (jaamades, meldepunktides, lisaradade puhul). „Nihutamisruum" (hajaasustuses vastavalt 142 m ja suuremates asulates 42 m) on vajalik, et võimaldada projekteerimise käigus vajalikke täpsustusi. Kõiki projekteerimisel vajalikke detaile ei ole võimalik arvestada maakonnaplaneeringute koostamisel tulenevalt regionaalplaneerimisele omasest lähenemisviisist ning koostatavate kaartide suurest üldistusastmest. Rohevõrgustiku osas tuleb arvestada raudteetrassi leevendusmeetmetega nagu laiendustega sillaavad ja ökoduktid. Menetluses olev Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu ala hõlmab kogu Harju maakonna territooriumit pindalaga 4333 km 2 , kuhu kuuluvad 16 omavalitsust: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald, Raasiku vald. Teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse maapõuepoliitika põhialuste aastani 2050 arengudokumendis seatud eesmärke maapõueressursside kasutamise ruumiliseks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Arvestades planeeringu kui Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise tegelikust ajakavast, tuleb võimalusel hinnata üldplaneeringu lahenduse kooskõla uue maakonnaplaneeringu põhimõtete ja eesmärkidega. Menetluses olev Tallinna ringraudtee eriplaneering Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr 36 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km 2 ja see hõlmab Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna linna, Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku vald, Saue valda, Keila linna, Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila valda ja Rapla valda. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast) ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal ning efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna (Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Tallinna ringraudtee kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel. Arvestades planeeringu kui Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise tegelikust ajakavast, tuleb võimalusel hinnata üldplaneeringu lahenduse kooskõla uue eriplaneeringu põhimõtete ja eesmärkidega. Rae valla üldplaneering Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 . Rae valla üldplaneeringuga määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh maakasutuse juhtotstarbed Rae valla territooriumil, välja arvatud Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringu alal. Üldplaneering on aluseks edasiste täpsustavate osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamisele, mille alusel jätkuvalt valla arengut suunata. Valla üldplaneering on suuremates arengupiirkondades kõrgekvaliteedilise asumiruumi saavutamiseks liialt suure üldistusastmega arengudokument. Rae valla üldplaneeringuga nähakse vajadust koostada üldplaneering Lagedi alevikus. Koostatavate üldplaneeringute eesmärgiks on kohalike keskuste kujundamine, mis pakuksid esmavajalikke teenuseid elanikele nende kodukohas. Üldplaneeringutega tuleb täpsemalt määratleda: arengupiirkondade sisene struktuur ja maakasutused üldkasutatavate maade paiknemine ja ülesanded keskuste ja puhkealade asukohad ja ülesanded jäätmekäitluse maade asukohad lokaalne liiklusskeem arhitektuursed tingimused täpsustada ehitusõigused ja kruntide miinimumsuurused kaugküttepiirkondade piirid ja trasside asukohad ning nendega kaasnevad piirangud. Üldplaneering annab suunised puhke- ja virgestusalade teemaplaneeringu koostamiseks, mis määraks puhkeotstarbeliste objektide, virgestusmaade ja elamumaade asukohad ja tingimused ning kergliiklusteede võrgu arenguvajadused. Üldplaneeringuga määratud tiheasustusala ei ole kooskõlas Harju Maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asutusega alaga, see tähendab, et maakasutus- ja ehitustingimused konfliktaladel tuleb üle vaadata ning analüüsida. Rae valla kliima- ja energiakava 2023 – 2030 Rae valla kliima- ja energiakavas käsitletakse kliimamuutuste mõju ja sellega kohanemist kümnes valdkonnas: hoonestu s , energiamajandus, transport ja liikuvus, ruumiline planeerimine ja maakasutus, veemajandus, hädaolukordadega toimetulek, tervis, looduskeskkond ja elurikkus, turism ja rekreatsioon, majandus. Kasvuhoonegaaside heidet ja selle vähendamist vaadeldakse kolmes sektoris: hoonestu s , energiamajandus (sh soojamajandus, elektritarbimine) ning transport. Rae valla jäätmekava aastateks 2021-2026 Rae Vallavolikogu võttis Rae valla jäätmekava aastateks 2021 -2026 vastu 21.09.2021 määrusega nr 78. Jäätmekava käsitleb Rae valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse peamiselt valla arengukavas ja Riigi jäätmekavas sätestatut ning toetutakse jäätmeseaduses sätestatule. Rae valla arengukava 2021—2030 Vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrusega nr 58. Arengukava käsitleb kümmet peamist valdkonda (haridus, noorsootöö, planeerimine, vaba aeg, sotsiaalvaldkond, taristu ja transport, keskkond, ettevõtlus, kodanikuliikumine ja juhtimine), mis panustavad nelja strateegilise eesmärgi täitmisesse. Strateegilised eesmärgid on järgmised: Kaasaegne, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond; Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused; Tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond; Kõrge haldusvõimekus. 2 . 11.1. Rahvastikuprognoos 1. jaanuari 2023. aasta seisuga elas Rae vallas 23 145 inimest. Kogu rahvastiku arv kasvab vallas iga - aastaselt üldistatult 1000 elanikku aastas. Rahvaarvu kasv on toimunud selgelt eelkõige Peetri kandis, kus rahvaarv on kümne aastaga suurenenud enam kui 6000 inimese võrra ehk 142%. Tuhatkond elanikku on lisandunud ka Jüri kandis. Lagedi ja Vaida kandis on muutus olnud tagasihoidlik (vt joonis 3 ). Joonis 3 . Rahvaarvu muutus Rae valla kantides 2011–2020 Lagedi kandi rahvaarv on 1.jaanuar 2023 seisuga 1968 elanikku (ületab vähesel määral kasvu-stsenaariumi arvu). Seejuures lasteaia ja põhikooliealised lapsed moodustab elanikkonnast 31% ja nende arv on ca 600. Arengukava prognoos i kohaselt suureneb Lagedi kandi rahvaarv järgmiselt: Aastaks 2030: baas-stsenaariumi kohaselt ligikaudu 1500 inimeseni (ületatud); kasvu-stsenaariumi järgi ligikaudu 2 100 elanikuni. Aastaks 2040: baas-stsenaariumi kohaselt ligikaudu 1550 inimeseni (ületatud); kasvu-stsenaariumi järgi ligikaudu 2 250 elanikuni. Kuna baas-stsenaarium on tänaseks juba realiseerunud võib üldplaneeringu koostamise aluseks võtta kasvu-stsenaariumi. Siiski on Rae valla viimaste aastate rahvastiku arvu kasv näidanud, et see on reaalselt suurem ka kasvu-stsenaariumist. Joonis 4 . Rahvaarvu prognoos Lagedi kandis aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) Rahvastikuprognoosist ilmneb, et kasvustsenaariumi kohaselt peaks olema lasteaia- ja põhikooliealiste laste arv 2023 aastal 422, kuid reaalne arv on 613. Vastavalt arengukavale peaks lasteaiaeas laste arv peagi vähenema hakkama kõikides kantides, esialgu Vaidas ja Lagedil. Põhikooli- ja gümnaasiumieas laste arvukus seejuures suureneb järgneval kümnendil igal juhul. Kasvustsenaariumi korral on kõrghetkeks aastal 2030 põhikoolieas lapsi ca 300, mis on 14% ja lasteaia lapsi ca 150, mis on 7% kogu rahvastikust. Joonis 5 . Põhikooliealiste laste arv Lagedi alevikus kuni aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) Joonis 6 . Lasteaiaealiste laste arv Lagedi kandis kuni aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) 2 .11.2. Arengukava strateegilised eesmärgid: Strateegiline eesmärk (E1): Tänapäevane, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond Planeerimistegevus on tasakaalustatud ja tulemuslik, arvestab piirkondlikke eripärasid, elanikkonna paiknemist ja omavalitsuse võimekust lisanduvatele elanikele avalikke teenuseid pakkuda. Taristu on tänapäevane ja elanike vajadustele vastav. Naaberomavalitsuste ja valla eri piirkondade vaheline teedevõrk on sidus ning ühistransport toimib hästi. Jäätmemajandus on korrastatud. Looduskeskkonda ja loodusvarasid kasutatakse säästlikult. Strateegiline eesmärk (E2): Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused Rae vallas on igal lapsel ja noorel võimalus olla osa parimast keskkonnast kasvamiseks, õppimiseks ja arenemiseks. Haridus on kõigi jaoks kättesaadav koos toetavate noorsootöö, huvihariduse ja vaba aja veetmise võimalustega. Kõigile valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, sotsiaalne kaasatus ja vajaduspõhine toetamine. Esmatasandi tervishoiuteenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad, sh tagatakse teenuse kättesaadavus Jüris, Peetris, Vaidas ja Lagedil. Strateegiline eesmärk (E3): Tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond Vallaelanikud panustavad aktiivselt kohalikku kultuuri- ja spordiellu, osaledes ka avalike teenuste pakkumisel. Kogukonnad on tugevad ja elujõulised ning tegutsevad aktiivselt, panustades oma piirkonna elanike vaba aja sisustamisse. Kogukondade kaasatus valla arenguküsimustesse on kõrge. 2 . 11.3. E lanikkonna kontrollitud juurdekasv Rae valla elanikkonna juurdekasv on kantide lõikes olnud väga erinev, mis on kaasa toonud piirkondliku tasakaalustamatuse. Samuti toob kiire kasv kaasa probleemid sotsiaalse taristu arendamisel. Seetõttu on kokku lepitud n-ö kontrolljoones, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime . Tabel 1. Kandipõhine elanikkonna juurdekasvu kontrolljoon Kant Juurdekasv aastas (loomulik ja rändeiive) Aktsepteeritav hälve (%) Peetri 500 +- 15% Jüri 100 +- 15% Vaida 20 +- 25% Lagedi 50 +- 20% Rae valla hariduse ja noorsootöö arengukava Vastu võetud Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrusega nr 62. Rae valla hariduse ja noorsootöö arengukava on terviklik käsitlus alus-, üld- ja huviharidusest ning noorsootööst. Rae valla haridusvõrgu ja noorsootöö arengukava on sihtgrupikeskne. See tähendab, et strateegias kirjeldatakse, millised on Rae valla haridus- ja noorsootöösüsteemi poolt kujundatavad lapsed ja noored ning millised on nende vajadused ja tegelikud soovid. Rae valla Soojamajanduse arengukava 2016-2026 Arengukava eesmärgiks on koostada Rae valla kaugküttesüsteemide arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkondade energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava aitab Rae Vallavolikogul ja –valitsusel ning kohalikel kogukondadel soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017—2028 Vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.06.2017 määrusega nr 203. Arengukava hõlmab Rae vallas Jüri, Vaida, Lagedi, Assaku ja Peetri alevikke, Rae, Vaskjala, Järveküla, Karla, Patika, Kopli, Aaviku, Pajupea, Vaidasoo, Kurna, Pildiküla, Suuresta, Veskitaguse, Kadaka, Lehmja, Ülejõe, Soodevahe, Kautjala ja Limu külasid. Arendamise kava koostamise eesmärgiks oli kaardistada olemasolev olukord ning kavandada arengusuunad ja võimalused järgnevaks 12 aastaks. Olemasoleva olukorra kirjeldustes kaasajastatakse ÜVK arendamise kavas 2013-2024 sisaldunud tehniline ja muu informatsioon, sh joonised, tabeliinfo, olemasolev olukord, õigusaktid, mahud, pikkused, kvaliteedinäitajad jne. Samuti veemajanduslike probleemide ja nendest tulenevate eesmärkide määratlemise, investeeringuprojektide hindamise lühi- ja pikaajalises perspektiivis, koostades lühiajalise tegevuskava neljaks ja pikaajalise kava 12 aastaks. Oluliseks arendamise kava osaks on ka veevõrgu hüdraulilise kalibreeritud mudeli koostamine, mis hõlmab Peetri alevikku, Rae küla, Järveküla, Assaku alevikku, Lehmja küla, Pildiküla, Jüri alevikku, Aaviku küla, Karla küla, Vaskjala küla, Lagedi alevikku, Kopli küla, Ülejõe ja Soodevahe külasid. Naaberomavalitsuste arengudokumendid Tallinna linna üldplaneering Tallinna linnaosade üldplaneeringud Tallinna linna liikuvuskava 2035 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv ja koostamisel) Loo aleviku, Loovamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Eesmärk Rae valla üldplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Rae valla põhjaosa on Tallinna lähedusest tingituna kõige suurema planeerimissurvega, mistõttu vajab see piirkond praktilistel põhjustel täpsemat ning süsteemsemat ruumilist planeerimist, kui on seda kehtivas üldplaneeringus ette nähtud. Rae valla kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud tiheasustusaladel asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu ning rohe- ja virgestusalade mahtusid ja asukohti ning hoonestatavate alade jaoks täpseid hoonestustüüpe ja –tihedusi ning piirkondi ühendavate sõidu- ja kergliiklusteede võrgustik on lahendatud puudulikult, ja arvestades asjaolu, et Tallinna lähedusest tulenevalt on Rae valla linna piiriga külgnev ala kiiremini arenev piirkond, kus elamualasid teenindava taristu planeerimise surve on väga suur, siis vajab see piirkond täpsemat ruumilist planeerimist. Lagedi alevik on killustunud erinevateks osadeks tänu raudteele ja Pirita jõele ning vajalik on leida lahendusi nende osade paremaks sidumiseks. Lagedi aleviku ja sellega piirnevate külade omavahelisi piire on vajalik täpsustada, et tagatud oleks alevikule omane tiheasustatud ala areng. Eeltoodust tulenevalt on Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks määrata ja/või täpsustada: transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; asustuse arengut suunavad tingimused; supelranna ala määramine; korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja sellest tekkivad kitsendused; kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed, maksimaalsed ehitusmahud, hoonestuse kõrguspiirangud ja haljastusnõuded; puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; müra normtasemete kategooriate määramine; liikluskorralduse üldised põhimõtted; krundi minimaalsuuruse määramine; alad ja juhud, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhtud; maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadused. Ülejäänud PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesannete lahendustena kantakse Lagedi kandi üldplaneeringusse üle Rae valla üldplaneeringu lahendused. Suure tõenäosusega tuleb Rae Vallavalitsusel kui planeeringu koostamise korraldajal üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks. Kuna tegemist on üldplaneeringuga, millega muudetakse Rae valla haldusterritooriumi ühe osa ruumilise planeerimise põhimõtteid, siis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikest 2 tulenevalt on kohustuslik läbi viia planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu strateegiline eesmärk Rae valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel tuleb arvestada aluseks oleva seadusandluse, ülema astme planeeringutega ning arengudokumentidega. Ruumilise arengu põhimõtted on üldplaneeringu lahenduse põhimõttelised osad, mis annavad suunised edaspidiseks maakasutuseks, ehitamiseks ja ruumikujunduseks valla territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete ka kitsenduste määramisele ja arendustegevuse suunamisel . Eesmärk nr 1 Asustuse ja arengu suunamine Lagedi kandi üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb lähtuda eelkõige Harju maakonnaplaneeringu 2030+ paika pandud üldistest tõekspidamistest. Näiteks tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade kavandamist . Planeerimine ja areng peab olema tasakaalustatud , see tähendab , et p laneeringu lahendus peab toetama valla võimekust elanikkonna kasvust tulevate kohustustega toime tulla. Rae vallas jätkub pidev ja ülekaalukas planeerimis- ja ehitussurve, mille tulemusel kasvab elanike arv aastas ca 1000 elaniku võrra. See paneb väga suure koormuse juba olemasolevale taristule – teedevõrgule ning lasteaia- ja koolikohtade vajadusele. Rae valla kehtivas üldplaneeringus on suured maa-alad määratud perspektiivseteks elamumaadeks, täpsustamata sinna rajatava võimaliku hoonestuse täpset mahtu, samuti ei ole ette nähtud piirkonda teenindavaid keskusalasid ega sotsiaalse taristu paiknemist . Sellest tulenevalt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks täpsemalt määratleda planeeritud elamualad: tihedamalt asustatud (korter- ja ridaelamumaa alad, keskusemaa) alad ning hajusamalt asustatud (väikeelamumaa alad, hajaasutusele üleminekualad) alad . Määratlusele vastavalt on võimalik välja arvuta da planeeritav elanikkonna arv , määratleda kohalikule võimekusele vastav elanike aastane juurdekasv ning määra ta täpselt selle teenindamiseks vajalik sotsiaalse taristu paiknem ine (koolid ja lasteaiad) ja vajadus. Lasteaia- ja koolilaste arv määratakse Rae valla arengukavas määratud elanikkonn a vanuselisest struktuurist ja rahvastikuprognoosist tulenevalt. Arengut planeerida etapiviisiliselt keskelt väljapoole lähtuvalt arengukavas esitatud juurdekasvu kontrolljoonest . Eesmärk nr 2 Linnalise asutusega ala j a aleviku piiride muutmine Harju maakonnaplaneeringu 2030+ on määratud linnalise asustusega alad ei kattu ja on oluliselt väiksemas ulatuses määratud kui keh tiva üldplaneeringuga mää r atud tiheasustusala . Analüüsida tuleb linnalise keskkonna ulatuse suurust, sest piirkonna äärealad on jätkuvalt planeeritud väikeelamutega madaltihedad tiheasustusalad, mille ühendus keskusega on nõrk. Üldplaneeringuga tuleb analüüsida erineva tihedusega alasid , määrata nendel aladel erinev asustu s tihedus ja maakasutus ning ehitustingimused. Tihedamalt ja hõredamalt asustatava te tiheasustusalade määramisel lähtuda aleviku keskuse kaugusest, ühistranspordi olemasolust ja kaugust peatust est, taristu olemasolust, piirkonnas olemasolevast asustuse tihedusest , looduskeskkonnast . Koostada asu s tuse suunamise alusuuring ja m äärata sellest tulenevalt aleviku ja küla omavaheliste piiride muutmise ettepanek . Vältida tuleb linnalise asustuse kandumist väärtuslikele maalise asustusega aladele (kaitsealad, rohevõrgustik, põllumajandusmaa jne). Linnalisest asustusest väljapool asuvad alad määratleda maalise asutusega aladena (hajaasustusaladena või hajaasustusele üleminekualadena ). Planeerida külamiljööd ja küla kogukondlikku tegevust toetav keskkond . Eesmärk nr 3 Taristu aleviku osade liitja Ajakohastada transpordivõrgustiku kujunemist. Lagedi keskus on killustunud ja eraldatud erinevate joonobjektide poolt – Tallinna ringtee , r ongitrass ja P iri ta jõgi. Olemasolev taristu ei toeta head ja toimivat piirkonna keskuse arengut. Olemasolevat taristut tuleb parendada ja arengut soodustada sellest lähtuvalt. Tallinna ringteelt Lagedi alevikule juurdepääs ei ole lahendatud mugavalt kahetasandilise ristmikuga kõigis suundades, vaid ajutisena ühetasandilise peale- ja mahasõidu ga. Samas pole välistatud, e t tänu juurdepääsu keerukusele, ei toimu läbi alev iku väga suures mahus läbiva t liiklust. Oluline on läbi kaaluda Lagedi erinevad ühendusvõimalused suuremate riigimaateedega. Lagedi kandi oluliseks eeliseks on rongiliini olemasolu , mis praegu toimib pigem aleviku eraldaja kui liitjana, kuid mis oma olemasoluga pakub tugeva arengueelise eratranspordist sõltuvuse vähenemise näol. Eeliste ja võimaluste paremaks kaardistamaks tuleb üldplaneeringu alusuuringuna tellida liikuvusuuring. Ümber rongijaama on võimalik planeerida tihedam keskuseala, kus oleksid kõik piirkonnakeskusele omased teenused ning hea ühendusega ühistranspordiliin Tallinnas Ülemiste ja Kesklinna alaga. Tagada tuleb ka kohaliku liik uvuse paranemine üle ja ümber raudtee. Nimetatud arengueelis est lähtuvalt on võimalik siiski piirkonnas lubada linnalisemat keskkonda kui liikumisvõimalused ja teenuste kättesaadavus läbi selle paranevad, mobiilsusvajadus ja eratranspordist sõltuvus vähenevad. Pirita jõgi tagab teistpidi killustatuse, kuid selle äärse kallasraja ja täiendavate jalgtee sildade näol , on võimalik pakkuda täiendavat ja teistsugust liikumisviisi ning kogemust. Üldplaneeringu eesmärk PlanS T ranspordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukohad ja nendest tekkivad kitsendused Riiklikult oluliste taristu objektide planeerimisel lähtuda Harju Maakonnaplaneeringuga planeeritust – Rail Baltic trassikoridor, riigimaanteede ja raudtee asukohad, kahetasandilised ristmikud, Tallinna ringraudtee. Lagedi aleviku osas planeerida läbivad maateed linnatänav ana, a leviku keskusealal määrata täpsed tingimused liikluse rahustamiseks. Kaaluda läbi Lagedi erinevad ühendusvõimalused suuremate riigimaateedega koostöös Transpordiametiga. Liikuvuse planeerimisel tiheasustatud aladel lähtuda erinevate transpordiliikide paremast integreerimisest (ühistransport, sh rong, jalg- ja jalgrattaga liiklemine, „pargi ja reisi“ parklad). Arvestada ühistranspordi planeerimisel Tallinna linna sidususega ja kohaliku omavalitsuse keskuse Jüri alevikuga. Eelisarendada piirkonda Lagedi rongipeatuse ääres ja kontaktalal. Siduda peatus hästi ja ohutult teiste sõlmpunktidega ja jalg- ja kergliiklusteede võrgustikuga, et soodustada piirkondlikku polüfunktsionaalse keskuseala arengut. Analüüsida teedevõrgu struktuuri ja liikluskorralduse üldiseid põhimõtteid lähtuvalt teede funktsioonist ja kasutuskoormusest. Töötada välja teedevõrgustik erinevate kasutustasemetega: nt. riigitee, kohalik jaotusmagistraal, kohalik jaotustänav, kõrvaltänav (EVS Linnatänavad). Näha ette teede tüüpristlõiked ja kiiruspiirangud . Arvestada Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud teede liikidega. Kohaliku ja riigitee ühendamise aluseks võtta majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Eristada üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) &gt;6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f 2cfe35720149f . Määrata olulise liiklussagedusega teede ristumiskohad. Täpsustada perspektiivsete jalg- ja jalgrattateede paiknemist ja siduda need keskusega, haljasalade ja mänguväljakutega. Jalg- ja jalgrattateede võrgustik peab moodustama ka ühtse terviku ülejäänud Rae valla kantidega ja naaberomavalitsustega. Planeeritavad suure avaliku huviga joonobjektid (nt raudtee, kiirtee) tuleb planeerida sellisel viisil, et need ei lõikaks ära võimalusi jalgratta- ja jalgteede ühenduste loomiseks ning ühistranspordi ühenduste planeerimist. Kategoriseerida erinevad jalakäijatele ja ratturitele mõeldud teed : jalgteed, jalg- ja rattateed, rattateed, looduslikud matkarajad. Arvestada elektrijõul töötavate liikurite ruumivajadusega. Joonis 7 . Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Tehnilised võrgustikud“ Otsida lahendusi Lagedi aleviku erinevate osade omavaheliseks paremaks ühendamiseks – kohalik sõiduauto transport, jalg- ja jalgrattateed, s illad- tunnelid. Analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist, määrata avaliku kasutusega teed ja kaaluda vajadust vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 avalikes huvides erateede omandamist. Käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid. Näha ette tingimused ristkasutusega parkimise lahendamiseks ja võimalused parkimiskohtade vajaduse vähendamiseks sõltuvalt ühistranspordi teenindustasemest. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda ehitusseadustiku § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Analüüsida kaitsevööndite laiendamise ja kitsendamise vajadusi ja määrata vastavad kohad. Käsitleda müratõkete rajamise vajadust, võttes arvesse koostatava mürakaardi tulemused. Reserveerida ja täpsustada Rail Baltica trassikoridor, vastavalt koostatavale põhiprojektile. Projekt annab täpsemad lahendused nagu risted, ümberehitatavad teed, ökoduktid, peatused jms. Raudtee kaitsevöönd - raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala. Kaitsevööndi laius linnades ja asulates 30 m ning väljaspool linnasid ja asulaid 50 m. Raudtee kaitsevööndis (väljaspool aiaga piiratavat ala) võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Reserveerida Paldiski sadamat ühendav Tallinna möödasõidu raudtee trass vastavalt eriplaneeringule. Arvestada Lagedi elamualade asetuse ja olemasoleva alevikumiljöö säilimisega. Analüüsida taastuvenergeetika rajamise võimalusi. Taastuvenergeetika osas peetakse eelkõige silmas: maasoojust, päikseparke, väiketuulikuid, hüdroenergiat. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; Näha ette kohaliku tähtsusega jäätmepunkti asukoht või tingimused jäätmepunkti asukoha valikule. Jäätmepunkti peab olema hea ligipääsetavusega, aga mitte silmatorkavas asukohas. Määrata sellest tulenevad kitsendused ümbritsevale keskkonnale. Määrata ära sorteeritud jäätmekonteinerite võimalikud asukohad. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; Määrata sildade, lautrite rajamise vajadus , võimalus ja asukoht . E sitada vastavad maakasutustingimused ja vajalikud kitsendused. Määrata alad ja tingimused Pirita jõe kaldaäärseks ehitustegevuseks. Analüüsida Pirita jõe ületusvõimalusi ja sellest lähtuvalt määrata vajadusel täiendavate jalg - ja jalgratta tee sildade vajadus. Analüüsi aluseks võtta erinevad igapäevased liikumissuunad – kool-kodu; rongijaam-kodu; teenuskeskus-kodu vms. Asustuse arengut suunavad tingimused; Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsionaalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise asustusega alasid (lilla viirutus Joonis 7 ). Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Täpsustada Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire. Piire laiendada lähtuvalt juba olemasolevast kompaktsest hoonestusest. Kuna kehtiva üldplaneeringuga määratud kompaktse hoonestusega ala on määratud laiemalt kui maakonnaplaneeringus määratud linnalis e asustusega ala (tiheasustusala piir) , kaaluda viimasest välja jäävatel aladel ehitus- ja hoonestustingimuste muutmist (nö tiheduse vähendamist) . Käsitleda tiheasustusalasid terviklikult ülejäänud Rae vallaga ja naaberomavalitsustega; Arvestada Rae valla arengukava rahvastikuprognoosiga elamumaade planeerimisel. Planeeritav elamumaa peab olema korrelatsioonis lähtuvalt maksimaalse st kasvustsenaariumi ettepaneku st . Planeerida stabiilne elanike juurdekasv lähtuvalt kontrolljoones t , mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime. Arvestada Rae valla arengukava rahvastikuprognoosiga lasteaedade ja põhikoolide planeerimisel. Näha ette täpsed asukohad tulenevalt planeeritud elanike arvust. Arvutada maksimaalne võimalik piirkonna elanike arv ja sellele vastavad lasteaia – ja koolikohad. Kasvustsenaariumi alusel on planeeritud 2035 elanike arvuks Lagedi kandis 2200. Siiski võib eeldada Rae valla üldplaneeringuga planeeritud tiheasustusala ulatusest lähtuvalt, et maksimaalne piirkonna elanike arv saab tulevikus olla tunduvalt suurem. Arvutada vajalik sotsiaalne taristu vastavalt elanike arvule, nt 1800 elamisühikut tähendab ca 5500 elanikku . Tabel 2. Elanike rahvastiku prognoosi ja sotsiaalse taristu omavaheline seos Kuni 10%lasteaialapsed 550 last 3- 4 lasteaeda ( nt 180 +180+180 kohalist) Kuni 15% põhikoolilapsed 825 last 2 põhikooli Tervisekeskus ja sotsiaalkeskus Keskusehoone raamatukoguga Vanadekodu Kauplus/sularahaautomaat 274320 188595 Joonis 8 . Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Asustuse suunamine“ Rongijaama piirkonna ala kujundada tihedama polüfunktsionaalse keskuse alana, kus on olemas teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal , nö transpordi- ja esmatarbe teenuskeskusena. Suunata asustuse elluviimist etappide kaupa kesk elt äärealade poole. Täpsustada elamualade teenindamisega ettenähtud lastemänguväljakute ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist jalg- ja jalgratta teede võrgustikuga Määrata eri piirkondade asustustihedus ja tsoneerida alad vastavalt planeeritavale juhtotstarbele . Elamu maa - ja ärimaa ala d kategoriseerida täiendavalt erineva te funktsionaalsus t ega. Supelranna ala määramine Määrata supelranna alad ja ujumiskohad Pirita jõe ääres. Tagada aladele hea juurdepääs ja määrata kasutustingimused. Otsida võimalusi erinevate ujumiskohtade omavaheliseks ühendamiseks jalg - ja jalgrattateedega/kallasrajal matkarajaga. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Määrata üldplaneeringu alal üleujutusalad lähtuvalt 2010 aastal määratud kõrgvee tasemest. Määrata hoonestus- ja ehitustingimuste võimalikkus kõrgvee ja üleujutusohuga aladel. Lähtuvalt Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ üleujutatavatele aladele võimalusel mitte uusi elamumaa krunte planeerida. Korduva üleujutusega alal asustusele ehitustingimuste määramisel arvestades üleujutusriski inimese tervisele ja varale (nt sokli kõrgus, maapinna kõrgusmärk, nõuded elektriseadmetele). Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja sellest tekkivad kitsendused Määrata rohevõrgustiku ala lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringust ja Rae valla üldplaneeringust . Hinnata vajadust selle ulatuse laiendamiseks või korrigeerimiseks kohalikest tingimustest ja vajadustest lähtuvalt. Rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride maakasutust ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. Kajastada kaardil alad, kus asuvad rohevõrgustiku konfliktalad , kus rohevõrgustiku toimimine võib olla takistatud. Analüüsida olemasolevate ja planeeritavate joonobjektide mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uue taristu rajamisel tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). Määrata rohevõrgustikus hoonestus- ja ehitustingimused Joonis 9 . Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Ruumilised väärtused“ Rohelise võrgustiku ja kaitsemetsa maa aladel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist. Rohevõrgustikku on võimalik täiendada sinise võrgustikuga (Pirita jõgi) ja seeläbi rõhutada ranna ja kaldaalade väärtust. Arvestada, et üldplaneeringu kaardil graafiliselt kujutatud rohevõrgustiku piir ei lange üldistusastme tõttu kokku tegeliku piiriga looduses. Üldplaneeringuga seatud tingimuste alusel täpsustatakse maa-ala kasutamise tingimused ning konkreetse rohelise võrgustiku elemendi paiknemine kindlal maaüksusel määratletakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga, sh vajadusel ka keskkonnamõjude hindamise või eksperdihinnangu alusel. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Planeerida Pirita jõe äärne avaliku kasutusega kallasraja äärne rohe - ja sini taristu – matkarada koos puhkekohtadega. Analüüsida täiendavate jalg- ja jalgrattasildade vajadust , määrata vajadusel nende asukohad. Määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused ja kaaluda vajadust vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 avalikes huvides omandamist. R anna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Analüüsida Lagedi aleviku alal ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Lagedi aleviku kesksel alal on välja kujunenud ehitusjoon jõe ääres, kaaluda täpse ulatuse määramist ja sellest tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamist. V äärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Kaardistada kogu rohe- ja sinivõrgustiku er i nevad elemendid ja siduda/ühendada need tervikuna toimivasse süsteemi. Tuua välja katkestused või puuduolevad ühendused. Linnalised rohestruktuurid siduda ümbruse rohevõrgustikuga, näha ette ligipääs puhkealadele ja veekogudele . Selgitada välja väärtuslike põllu majandus maade alad , määrata nende alade kasutustingimused ja arvata need välja tiheasustatud või linnalise asustusega alade piiridest või määrata need alad II etapi arendusaladena. Määrata avatud vaatekoridorid väärtuslikele maastikele, põllumajandusmaadele või maastiku üksikelementidele, mis peaksid säilima asustusest vabad. Määrata kaitsemetsamaa alad, kus selle ülesandeks on inimese tervisele või looduslikule elustikule kahjulike mõjude (müra, tolm jmt), aga ka näiteks tuule negatiivse mõju leevendamine või vältimine. Kaitsehaljastuse maa tuleb võimalusel siduda rohevõrgustikuga. Analüüsida väärtuslike põllumajandusmaade ulatust. Veneküla s ja Kopli külas määrata konktreetsemalt ajaloolise asutuse tingimused . 5.11. M aardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Määrata ja täpsustada maardlate alad koostöös Harju maakonna maardlate teemaplaneeringuga. Määrata tingimused kaevandamiseks rohevõrgustikus ning tingimused rekultiveerimiseks. 5.12. M iljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Analüüsida olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid ning ajalooliselt väärtuslikke objekte (sh Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil, endised mõisakohad, Lagedi kool, monumendid, sillad, teed, tähised jne). Seada nende säilimiseks vajalikud tingimused. Määrata vajadusel ajaloolise väärtusega maastikumustrid ja vaatekoridorid. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinas - , mõisa-, talu- ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed jms. Määrata miljööväärtuslikud alad – ajaloolise asustusstruktuuriga või väärtusliku maastikumustriga alad ning nende alade kaitse- ja kasutu s tingimused. Kanda kaardile kinnismälestised koos kaitsevöönditega. Käsitleda üldplaneeringus pärandkultuuriobjekte, kaitstavad loodusobjektid ja kõrge loodusväärtusega alasid, määrata nende alade kaitse- ja kasutustingimused. Käsitleda üldplaneeringus mitte kaitse all olevat arhe o loogiapärandit, määrata nende kaitse- ja kasutustingimused. 5.13. K ohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Tiheasustatud alade määramisel arvestada erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistusi ja väärtusi. Tähistada arheoloogiliselt väärtuslikud objektid ja alad. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, põllujäänuseid jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik; Määrata sellest lähtuvalt avatud vaatekoridorid , mis peaksid säilima asustusest vabad. 5. 14. Ü ldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed, maksimaalsed ehitusmahud, hoonestuse kõrguspiirangud ja haljastusnõuded Määrata eri piirkondade asustustihedus ja tsoneerida alad vastavalt planeeritavale juhtotstarbele (vt. Tabel 3 ). Maa reserveerimise all mõistetakse seda, et planeeringuga on maa-ala reserveeritud muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutus. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maade reserveerimine elamualaks või mõnel teisel eesmärgil. Üldplaneeringuga ei eristata olemasolevat ja planeeritud maakasutust. Ka näiteks olemasolevad elamualad reserveeritakse elamumaa juhtfunktsiooniga, et välistada perspektiivis alale teisi maakasutusega vastuolus olevaid juhtfunktsioone. Määrata maa juht funktsioon, mis on maa - ala p eamine kasutusviis, st kogu tegevus sellel alal on allutatud põhisihtotstarbest tulenevale eesmärgile, nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, mänguväljakud jne. Juhtfunktsioon hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse. Kasutusalade nimestik ehk juhtfunktsioonid on planeeringu aluseks olevate mõistete ja tähistuste süsteem (vt. Tabel 2). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega ja ühildatavust seadustega . Tabelis 2 toodud juhtotstarbed võivad vajadusel üldplaneeringu koostamise käigus muutuda või täpsustuda. Tabel 3 . Kasutatavad maa juhtfunktsioonid Maakasutuskaardil määratud maa juhtotstarve Maa-alale võib eelkõige ehitada Detailplaneeringuga määrtavad maa peamised sihtotstarbed Väikeelamu maa ala (Ev ja Ev2 ) Üksikelamu, kaksikelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. üksikelamuid kaksikelamuid Elamumaa Ridaelamu maa ala (Er ) Kolme- ja enama korteriga ning eraldi põhisissepääsudega ridaelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. ridaelamuid Elamumaa Korterelamu maa ala (Ek ) Kolme- ja enama korteriga ning ühis(t)e sissepääsu(de)ga ja trepikojaga/trepikodadega korterelamu arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Korterelamuid Elamumaa Elamu- ja ärimaa Teenindusettevõtete maa ala (Bt ) Erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala, mis on ette nähtud elanike teenindamiseks ja avaliku juurdepääsuga, kuid valdavalt eraettevõtete omandis. väike- ja suurkaubandus hooneid müügisalonge toitlustusasutusi majutushooneid spordihooneid raamatukogu ja postkontorit tanklat/autopesulat turu hooneid ja rajatisi meditsiini-asutusi hooldusasutusi väljakuid jmt Ärimaa Elamu- ja ärimaa Ühiskondlike ehitiste maa Üldmaa Büroohoonete maa ala (Bb ) Kontori- ja büroohoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala. büroohooneid Ärimaa Äri maaala (B ) Äri- ja logistikakeskuste ning neid teenindavate rajatiste maa-ala. äri- ja laohooneid ’stock-office’ tüüpi hooneid väiksemaid logistikahooneid jmt Ärimaa Äri- ja tootmismaa Tootmismaa ala (T ) Keskkonda mittehäiriva tootmise- ja ärihoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala. väike- ja suurtootmishooneid äri- ja laohooneid ’stock-office’ tüüpi hooneid logistikahooneid hulgikaubandus-hooneid päikeseenergiaparke jäätmejaama Tootmismaa Ärimaa Äri- ja tootmismaa Jäätme-hoidla maa Keskusemaa ala (C) Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesisus, erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maa-alal võivad kontsentreeritult asuda elamu, ameti- ja valitsushoonete, kaubandus- ja teenindushoonete, büroo, kultuuri- ja spordihoonete, ühtselt toimiva kaubandus-, teenindus- ja meelelahutuskeskuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse juhtotstarbega maa-alad, sh haljasalad ja parkmetsad. kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja teenindushooneid meelelahutus-asutusi kultuuri- ja spordihoonei d ametiasutusi raamatukogu pangahooneid ja postkontorit haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid tervishoiu- ja sotsiaalhoole-kandehooneid väljakuid ühistranspordi kasutust teenindavad hooneid ja rajatisi korterelamuid lubatud ulatuses haljas- ning pargialasid. Ärimaa Ühiskondlike ehitiste maa Elamumaa Riigikaitse maa Ühiskondliku hoone maa ala (AA) Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutushoonete ning neid teenindavate rajatiste maa-ala. haridus-, teadus- ja koolieelse lasteasutuse hooneid kultuuri- ja spordihooneid ja rajatisi ametiasutusi muuseumi raamatukogu sakraal- ja tavandihooneid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandehooneid Ühiskondlike ehitiste maa Üldmaa Elamumaa Riigikaitsemaa Kõrge rekreatiivse väärtusega haljasala maa ala (H) Aktiivse kasutusega haljasala maa. Alale võib kavandada spordi- ja mänguväljakuid, parke, haljasalasid, matka- ja spordiradasid. matka-, suusa- ja puhkeradasid külaplatse mänguväljakuid laululava seiklus- ja teemaparke staadioni koerte jalutus- ja õppeplatse golfi-, diskgolfi- ja tenniseväljakuid liuvälja ujumiskohti Üldmaa Ühiskondlike ehitiste maa Ärimaa Veekogude maa Mänguväljakute maa ala (Hm) Laste spordi- ja mänguväljakute, parkide ning haljasalade maa. elamualasid teenindavaid väikesemahulisi mänguväljakuid seiklus- ja teemaparke Üldmaa Kaitsehaljastuse maa ala (Hk) Ala, kus maakasutus on reguleeritud metsaseadusega. - Üldmaa Maatulundusmaa Veekogude maa Puhke- ja virgestusmaa ala (Hr) Loodusliku metsa ja/või rohumaa baasil looduslik haljasala maa. Alale võib kavandada parke, haljasalasid, matka- ja spordiradasid. matka-, suusa- ja puhkeradasid külaplatse mänguväljakuid spordiplatse diskgolfiväljakuid jmt Maatulundusmaa Üldmaa Veekogude maa Elamumaa hajaasustuses (Eõ) Üksikelamute maa-ala hajaasustuspiirkonnas. üksikelamuid Põllumajandus- ja looduslik haljasmaa ala (MP) Põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks või loodusliku rohumaana säilitamiseks ettenähtud maa-ala, kuhu on võimalik kavandada üksikelamuid hajaasustusnõuetele vastavalt. maatulundusmaa teenindamiseks vajalikud hooneid ja rajatisi hajaasustusnõuetele vastavalt üksikelamuid Maatulundusmaa Veekogude maa Transpordimaa ala (L) Liikluseks ja transpordiks ning seda teenindavate ehitiste rajamiseks ettenähtud maa-ala või maa, mis on reserveeritud Rail Baltica raudteetrassi, Tallinna lähirongi ja autonoomse ühistranspordi ehituseks liikluseks, transpordiks ja tehnovõrkude rajamiseks ettenähtud rajatisi transpordiga ja tehnovõrkudega seotud hoonestust (nt. depood, peatused, jaamad, alajaamad, lennundusega seotud hooned) Transpordimaa Maatulundusmaa Riigikaitse maaala (R) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitsehooned sisekaitse- ja kaitseväerajatised harjutusväljakud Maatulundusmaa Riigikaitsemaa Mäetööstuse maaala ( T M) maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikud ehitised mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste, sealhulgas tootmishoonete, teede ja raudteede maa. Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa Määrata maa kasutus- ja ehitustingimused tulenevalt juhtotstarbest ja piirkondlikest eripäradest tulenevalt. Hoonestus- ja ehitustingimuste määramisel väljaehitatud vanades külakeskustes analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestuse struktuure ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on alles enamus eestiaegseid talukohti ja algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; Määrata erinevad leevendusmeetmed kui planeeritakse kõrvuti üksteisele vastand u v maakasutuse juhtotstar ve . P uhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused Näha ette suuremad kõrge rekreatiivse väärtusega haljasalad, määrata nendel täpsemad ehitus- ja kasutustingimused. Soodustada tuleb rekreatsioonirajatiste kavandamist asustusalade läheduses, nt jalutus-, jooksu- ja suusaradasid, mis parandavad võimalusi puhkealade mitmekülgseks kasutamiseks. Ühendada haljasalad puhkemajandusliku ettevõtluse arendamisega. Metsased alad säilitada ja siduda ühisesse haljasalade võrgustikku. Määrata puhke- ja virgestusmaa alad ning nende alade kasutustingimused. Määrata ja märgistada matkaradade ja võimalikud sini-rohekoridoride asukohad. Sini-rohekoridoride asukohtade määramisel arvestada olemasolevate kraavide asukohtade ja nende ühendamise võimalustega teiste matkaradadega. Kaaluda piirkonnas tähistatud matka- ja suusaradade rajamise võimalusi. M üra normtasemete kategooriate määramine Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: • I kategooria – puhkealad, virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad; • II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; • III kategooria – keskuse maa-alad; • IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad. Kaardistada müra kategooriatele vastavad maa juhtotstarbed. Analüüsida müratundlike alade asukohti ja määrata kaitsehaljastuskoridoride vajadus, kus need alad puuduvad. Müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. L iikluskorralduse üldised põhimõtted Ü ldplaneeringu lahendus peab toetuma liikuvusuuringu tulemustele . Klassifitseerida erineva tasemega tänavad ja teed – nt riigimaanteed, kohaliku jaotusmagistraaltee, kohalik jaotustänav, kõrvaltänav ja kvartalisisene tänav . Esitada tänavate ristlõiked ja kiiruspiirangud. Kavandada uute teede ja liiklussõlmed asukohad , määrata tänavate koormus ning üldised põhimõtted uute liikluspindade planeerimiseks. Arendusaladel peab olema juurdepääsu võimalikkus avalikult kasutatavatele teedele . Määrata tingimused ühistranspordi paremaks toimivuseks ja vajalikud peatuste asukohad. Peatuste asukoha määramisel arvestada, et tagatud oleks minimaalne katvus 500m ulatuses. Määrata liikuvuskeskuste a sukohad , määrata nende elemendid ja ruumivajadus. Analüüsida ja arendada olemasoleva rongipeatuse taristut, ligipääsetavust, parkimisvõimalusi jne. K rundi minimaalsuuruse määramine Määrata krundi minimaalsuurus erinevate maa juhtotstarvete lõikes , vt Tabel 2 ja piirkondade lõikes . Krundi minimaalsuuruse määramisel lähtuda sobilikus t (k.a. väljakujunenud) rahavastiku tihedusest piirkonnas , kaugus es t keskusest, transpordivõrgust ja ühistranspordipeatustest. 5.19. A lad ja juhud, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Määrata alad (nt. keskusealad) ja juhud (nt. avalikud objektid), mille puhul on kohustuslik detailplaneeringute käigus ja mille puhul hoone projekteerimise alusena arhitektuuri võistluse koostamise korraldamine . Kaaluda ehitus- ja maakasutustingimuste määramist, mida on võimalik ja millises ulatuses muuta arhitektuuri võistluse korraldamisega. 5.20. D etailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhtud M äärata tingimus ed , alad ja juhud detailplaneeringute koostamiseks . Analüüsida, kas need erinevad aladest , milles PlanS ei kohusta detailplaneeringut koostama . Detailplaneeringute koostamiseks tingimuste seadmisel analüüsida milliseid tingimusi on vaja seada detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumise (PlanS § 125 lg 5) korral projekteerimistingimuste väljastamiseks. Määrata arhitektuursed- ja ehitustingimused, mis on projekteerimistingimuste andmise aluseks . 5.21. M aareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Määrata tiheasustu s ala maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse mõistes. Analüüsida, kas tiheasustu s ala piir kattub detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Tiheasustusala piiri analüüsida koostöös linnalise asutusega ala ulatusega. 5.22. M aaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Arvestada olemasolevate maaparandussüsteemide aladega maakasutuse juhtotstarbe määramisel. Võimalusel maaparandussüsteemide aladele tiheasustusala mitte planeerida. Lähtuvalt planeeritava maa kasutuse juhtotstarbest analüüsida täiendavate/uute kuivendus- ja sadem e veejuhtimissüsteemide rajamise vajadust. Planeerida sini-rohekoridorid, mis töö t avad hästi ka sadem e vee löökkoormuse vastuvõtjatena. Hinnata Soodevahe peakraav i, mis on oluline eesvoolusüsteem, olemasolevat ja täiend a vat ruumivajadust. Määrata selle ala kasutustingimused. 5.23. S undvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadused Üldplaneeringuga määrat a koolide le ja lasteaedade le , avalike le pargi- ja haljasalade le , väljakutele jne ning olulis tele kohaliku tähtsusega piirkonda teenindavate le t eedele avalik kasutus. Analüüsida milliste alade osas võib olla vajalik sun d võõrandamise vajadus. Pirita jõe jalgtee sild Pirita jõe äärne kallasrada või selle osa, mis on vajalik jõe äärde avaliku matkaraja rajamiseks. Kui üldplaneeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Teostatavate uuringute vajadus Liikuvusuuring Analüüsida rahvastiku liikumisviise ja võimalusi. Rae va lda läbi vad olulised d Tallinn-Tartu–Võru-Luhamaa ja Tallinna ringtee. L agedi kan ti läbib neist vaid viimane. Tallinna ringteega on ühendatud olulised tugi- ja kõrvalmaanteed, nt. 11290 Tallinn-Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tee ), 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee (Kooli tn) , 11112 Lagedi-Jüri tee (Jüri tee) , 11301 Lagedi tee (Jaama tn), 11302 Lagedi-Kostivere tee (Linnu tee) . Kohalike maanteede ääres on suures osas olemas juba väljaehitatud jalg- ja jalgrattateed või on n eed planeeritud Rae valla kehtiva üldplaneeringuga. Kohalike maanteede ääres liiguvad kohalikke piirkondi teenindav ühistransport ja koolibussid. Lagedi kandi l iikuvusuuringus tuleb analüüsida piirkonnas elavate ja töötavate ning perspektiivselt lisanduvate inimeste liikumismustreid ja liikumist puudutavad eelistusi. Tuua välja erinevate liikumisviiside osakaalud (nt. töö, kodu, teenused ja vabaaja veetmine), liikumisvajadused ja peamised sihtkohad, sõidukite (autode, jalgrataste) arv leibkonnas ja vajadused, ühistranspordi kasutatavus. Arvestada nii olemasolevat hetkeseisu (kergliiklusteede olemasolu, ühistransport, ristmike läbilaskvus) kui ka perspektiivseid lahendusi (nt. perspektiivselt rajatav Tallinna ringtee Lagedi riste ja Suur-Sõjamäe tee ristmik , Rail Baltica rongitrass, võimalik Tallinna ringraudtee), mille alusel saab täpsustada näiteks jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, korraldada ühistranspordi peatusi ja keskust ning kategoriseerida olemasolevate ja planeeritavate teede klassid. Analüüsida võimalusi Lagedil rongiliini kahel poolel asuva osa paremaks ühendamiseks. Liikuvusuuringus kaardistada liikumisi mobiilpositsioneerimise ja teiste varem koostatud uuringute (liiklusloendused, ühistranspordiuuringud, jms) teel hangitud info abil. Tuua välja ühistranspordi, jalg- ja jalgrattateede, sõiduautode liiklusohutust ja keskkonnamõju iseloomustav info. Kaardistada olemasolevat ja perspektiivset kooli ja lasteaedade võrgustikku, haridusasutuste asukohti ning ja sellest tekkivat liikumisvajadust. Esitada illustratiivseid fotosid olemasoleva olukorra problemaatilistest olukordadest. Tuua välja ühistranspordi andmed tüüpide kaupa (sh esitleda seda arvuliste näitajate abil – algtase praegu ja soovitav eesmärk). Analüüs peab käsitlema eraldiseisvalt maakonnaliine ja valla siseliine , bussi- ja rongiliiklust. Käsitleda tuleb bussipeatuste põhiselt alljärgnevaid teemasid ja nende vajalikkust: peatuste asukohad ja seisukord (tüüp), bussipeatuste taskute olemasolu ja rajamise vajadused ja võimalused, bussipeatuste valgustus ja juurdepääs, bussipeatuste infosüsteem. Teha ettepanekuid uutele bussiliinide/-peatuste asukohtadele tulenevalt perspektiivsest asustusest ja uutest tõmbekeskustest. Jalgsi-/ jalgrattaliiklus e osas tuleb välja t uua kitsaskohad (sidusus, ülekäikude olemasolu jne) ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Esitleda jalg- ja jalgrattaliiklusega seotud taristut (jalgrattahoidjad, jalgratturitele mõeldud viidad, seotus avalike hoonetega, rekreatsiooniobjektidega, bussipeatustega jms) ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Analüüsida võimalusi ülejäänud liiklusest eraldatud jalgrattateede/ elektriliikurite radade võrgustiku rajamiseks põhisihtkohtade vahel. Tuua välja ettepanekud Lagedi kandi maakasutuse planeerimise paremaks korraldamiseks säästlike liikumisviiside teostamiseks ja sundliikumiste vähendamiseks. Teha ettepanekuid tiheasustatud ala asustuse ulatusele. Oluline on planeerida hästi toimiv kestlik elukeskkond ja keskkonnasäästlik transpordisüsteem, mis rahuldab piirkonna elanike ja ettevõtete liikumise vajadusi kõigi transpordiliikide lõikes. Anda hinnang planeeritava üldplaneeringuga planeeritud maakasutusele, teede ja ristmike lahendusele, ühistranspordiühendustele ning esitada ettepanekud ühenduste paremaks toimimiseks. Anda hinnang elukeskkonna etapilisele väljaehitamisele (liikuvusmudelitest lähtuvalt) sõltuvalt taristu olemasolust (nt. taristu suurprojektid, ühistranspordipeatuse kaugus, kahetasandiliste ristmike elluviimine jne). Analüüsida rongipeatuse sidusust piirkonna olemasoleva elukeskkonnaga, ligipääsetavust jalgsi- ja jalgrattaga, parkimisvõimalusi, turvalisust. Määrata rongipeatuse mõjuala ulatus. Asustuse suunamise uuring Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsionaalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise asustusega alasid ( vt lilla viirutus Joonis 7 ). Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Analüüsida ja võrrelda maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire Rae valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusala ulatusega ning reaalselt välja ehitatud või detailplaneeringutega kaetud tiheasustusaladega . Linnalise asustuse ala piire on võimalik laiendada lähtuvalt juba olemasolevast või planeeritud kompaktsest hoonestusest. Planeerida stabiilne elanike juurdekasv lähtuvalt kontrolljoonest, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime . Sellest lähtuvalt teha ettepanekuid etapiviisilisele planeerimisel e – elamuehitus on jagatud etappideks, kus järgneva etapi planeerimist ei alustata enne, kui eelnev etapp on planeeritud või mingis ettenähtud osas elluviidud. Ti heasumi arendamine peab toimuma põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. Tiheasustusalade laiendamisel ja/või uute kavandamisel on juurdepääsuvõimalusi arvestades eelistatud lähedus olemasolevatele ühistranspordi liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, era- ning avalikke teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, samuti ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus. Linnalise asutuse piiri ettepanek peaks kattuma Lagedi aleviku haldusüksuse piiriga , sellest tulenevalt teha ettepanekud Kopli, Kadaka, Ülejõe küla ja Lagedi aleviku omavaheliste piiride muutmiseks. Koostatavad joonised Koondplaan Maakasutus - ja ehitustingimused – tuuakse välja täpsemalt hoonestuse tüübid piirkonniti ja ehituse etapilisus. Määratakse ehitustingimused piirkondade kaupa. Taristu – Tähistatakse olemasolev ja planeeritav t ehniline taristu ja selle kasutustasemed . Planeeritakse vajalikud ühistranspordiliinide võimalikud ja vajalikud asukohad ja peatuste süsteem. Täpsustatakse jalg- ja jalgratta liiklus e ühendused , tähistatakse sõlmpunktid ja objektid, mille vahel ühendusi luuakse (last emänguväljakud, külaplatsid, a ja veetmise kohad, teenindava iseloomuga hoonestus, olemasolevad ja perspektiivsed ühiskondlikud hooned). Tuuakse välja kõrgemat rekreatiivset väärtus t omavad matka- ja loodusrajad ning erinevaid piirkondi ühendavad suuremad haljasalad. Rohe struktuur ja puhkealad – Täpsustatakse olemasoleva rohevõrgustiku piire ning tähistatakse väärtuslikud ning vä hem väärtuslikud piirkonnad. Võimalusel näha ette r ohevõrgustiku alale kõrgema t rekreatiivset väärtust omavad matka- ja loodusrajad ning leida võimalused tiheasustus e haljasalade ning rohevõrgustiku ühendamiseks. Tähistada suuremad haljasalad, külaplatsid ning laste mänguplatsid. Tähistada puhkealade kaugused elamualadest. Ajutine planeerimis- ja ehituskeel d Vastavalt PlanS § 79 võib ü ldplanee ringu koostamise korraldaja kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata: detailplaneeringu kehtestamise , ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise , projekteerimistingimuste andmise , katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani. Suure tõenäosusega tuleb Rae Vallavalitsusel kui planeeringu koostamise korraldajal üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks. Üldplaneeringu protsessis tuleb analüüsida täiendavalt ka kehtivaid detailplaneeringuid, vajadusel selgitatakse välja nende kehtetuks tunnistamise vajadus. Eesmärgiks on siinkohal planeeringute sidususe selgus ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise järjepidevuse säilitamine. Kaasamiskava Sihtrühmade ülevaade ja esialgne kaasatavate nimekiri Vastavalt PlanS § 9 on esitatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte . Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Plan s § 76 reguleerib k oostööd ja kaasamist üldplaneeringu koostamisel , vastavalt millele kaasatakse üldplaneeringu koostamisse : valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb p laneeringualag a piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused ; isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada ; isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ; asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ; planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kõige suurema sihtrühma, keda üldplaneering kõige otsesemalt puudutab on hõlmatava ala elanikkond ja maaomanikud. Lagedi kandi elanike arv 20 23 aastal on ligikaudu 1968 elanikku. Lisaks puudutab see maaomanikke, kelle maa ei ole hoonestatud ja nad ei oma sissekirjutust rahvastikuregistrisse. Oluline on kaasata ka piirkonna suuremad arendajad, kes omavad piirkonnas maad ja kes tegelevad piirkonnas pideva arendustegevusega. Kaasamiskavas esitatud kaasatavate loetelu ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu koostamise ja kaasamistegevuste käigus. Naabero mavalitsused: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku vald ; Rii klikud a m etiasutused ja ministeeriumid Kohalikud arendajad ja ettevõtted : nt Merko AS, Everaus OÜ, Jõepargi kodud OÜ Kodanikuühendused ja külaseltsid: Küla ja alevikuvanemad ja -seltsid. Info- ja kommunikatsioonikanalid Info- ja kommunikatsiooni kanalid t agamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse mõlemat piirkondlikku väljaannet „Harju Elu“ ning „Rae Sõnumid“, teavituseks kasutatakse ka internetiportaali www.rae.ee ning Rae valla grupi facebooki lehte. Operatiivsema iseloomuga teateid avalikustatakse omavalitsu se koduleheküljel. Asjakohased teatiseid ja kuulutused (tutvustavate koosolekute, arutelude, avalikustamise kohta) esitatakse ka paberkandjal Lagedi raamatukogus ning teadetetahvlitel. Eskii slahenduse tutvustamise faasis jagatakse infot kuidas olla pidevalt üldplaneeringu koostamise infoväljas . Lisaks meediast ning ametlikes t infokanalitest te a be saamisele , pakutakse välja ka võimalus saada operatiivselt teavet e-posti teel . Tegevuskava Kaasamistegevuste kavandamisel lähtutakse alljärgnevatest efektiivse kaasamise põhimõtetest: K aasamine varases etapis ; K onsulteerimiseks ja osalemiseks kaasatakse osapooled lahenduse väljatöötamisele võimalikult vara ja kogu protsessi vältel; L adus kommunikatsioon; K oostamisega seotud teave tehakse avalikuks. Sealjuures arvestatakse osapoolte infole ligipääsemise võimalusi. Kaasamisega seotud dokumentatsioon või viited sellele on alates kaasamise algatamisest avalik nii elektrooniliste infokanalite, kuid vajadusel ka alternatiivsete infokanalite (raamatukog ud, külaliikumine jm) vahendusel. Avalikkust teavitatakse ka massimeedia kaudu ; K aasatud osapooli teavitatakse kaasamise tulemustest, kõik osapooled saavad kaasamise algatajalt koondvastuse, milles sisalduvad kõik esitatud, nii aktsepteeritud kui ka tagasilükatud ettepanekud. Ettepanekute tagasilükkamist põhjendatakse. K aasamiseks rakendatakse alljärgnevaid tegevusi: L aiaulatuslik teavitus loetletud komm unikatsioonikanaleid kasutades; K aasamiskavas kaardistatud huvirühmadele edastatakse info t üldplaneeringu koostamise protsessidest; Üldplaneeringu l ähteseisukohti tutvustav koosolek ( Lagedi alevikus), kus tutvustatakse koostamise eesmärke, protsessi ja taustainfot. Küsi t luse läbiviimine kaasatavuse osas ja ettepanekud eskiisi koostamiseks. Küsitlusvormi on võimalik täita nii elektrooniliselt (linki levitatakse elektroonsetes kommunikatsioonikanalites ning edastatakse asjaosalistele e-postiga) kui paberkandjal (levitatakse algatuskoosolekutel). Küsitluse tulemused ning selle raames tehtud ettepanekute ja küsimuste tagasiside tehakse osalejatele soovi korral teatavaks (eeldab kontaktandmete märkimist) ning tulemusi tut vustatakse edasistel aruteludel; Üldplaneeringu eskiis lahendusi tutvustav koosolek ( Lagedi alevikus , nö eelnõu avalikustamine, mille käigus tehakse avalik väljapanek ja avalik arutelu ; Peale lähteseisukohtade ja üldplaneeringu esialgset lahendust tutvustavaid arutelusid toimub üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise pikem protsess. Peale üldplaneeringu valmimist ja riigiasu tustega kooskõlastamist toimub KSH aruande heakskiitmine ja üldplaneeringu vastuvõtmine volikogu poolt. Toimub üldplaneeringu avalik väljapanek ning avalik arutelu . Avalikustamisest teavitatakse kirja teel kõiki kinnistuomanikke massteavitusega. Peale avalikku väljapanekut on huvitatud isikutel määratud tähtaja jooksul võimalik esitada arvamusi . Arvamusi analüüsi takse, kontakteerutakse nende tegijatega ning võetakse seisukoht arvamuse arvestamise võimalikkuse kohta. Üldplaneeringu koostamise a jakava ja töögrupid Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tinglik ajakava Tabel 4 . Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine protsess ja indikatiivne ajakava Tegevus Teostamise aeg (kuu ja aasta) Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine, algatamisest teavitamine. 19.05.2020 KSH programmi ja aruande koostamiseks hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine. 04.2024 Üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja KSH programmi eelnõu kohta ettepanekute küsimine. 10.2024 KSH programmi täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele. ÜP lähteseisukohtade täiendamine. 11-12.2024 ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kinnitamine vallavalitsuse poolt 01.2025 Ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohad ja KSH programm avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel koos nende kohta esitatud ettepanekutega 03.2025 Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu koostamine, uuringute koostamine, avalike väljapanekute ja arutelude läbiviimine jms. 04 – 12.2025 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine Rae Vallavalitsusele ja Volikogule tutvumiseks. Vajalik on vähemalt 1 kohapealne tutvustusring . Kui vallavalitsusele ja volikogule tutvustatakse materjale eraldi tuleb teha 2 tutvustusringi. 01.2026 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ning täiendamine avalikul väljapanekul ja aruteludel laekunud ettepanekute alusel. 01.2026 – 06.2026 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. 06.2026 – 02.2027 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine ja avalik väljapanek. 04.-06. 2027 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste menetlemine ja avalik arutelu. 07.2027 - 10.2027 Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 03.2028 Üldplaneeringu kehtestamine. 01.2029 Töögrupid Üldplaneeringu koost amisel on ette nähtud 8-10 liikme line töörühm, mida juhatab ja kutsub kokku üldplaneeringute ga tegelev arhitekt. Vajadusel kaasatakse protsessi teisi erialaspetsialiste. Koostas: Stina Metsis , Rae valla üldplaneeringute arhitekt , [email protected] Saatja: [email protected] Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: 6-1/7242 Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kuupäev: 2024-11-01 09:09 Tere Edastame Rae Vallavalitsuse poolt kirja. Lugupidamisega Rae Vallavalitsus Telefon: 60 56750 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee <http://email.mg.rae.ee/o/eJxEzjFOAzEQRuHTrDusmbEd24WLCCjScoPJzu9kJUzQrpXzI0RB__T0ncf3_bHrBz51wi4T4_LWOKZKkZ01aO0OjXOgmISruHs7URfUHBS1r6GUXlA4pmLXYmxibmtCEpmJqVJN4rUmgYBXkaS25iXSuPld4QE3cBx6w8tmbQmv4iWblhIk0umKDDGiukTSP6g_5byEd7e37as_lkgT-3M7oAPz9zbb-T90zyY_AQAA__942UGM> Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lagedi kandi üldplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Oktoober 202 4 Rae vald 20 2 4 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc169885981 \h 3 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus PAGEREF _Toc169885982 \h 4 3. KSH osapooled PAGEREF _Toc169885983 \h 5 4. Rae vallast PAGEREF _Toc169885984 \h 6 5. Seos olulisemate strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc169885985 \h 7 6. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ülevaade PAGEREF _Toc169885986 \h 8 6.1 Geoloogia, maavarad ja radoon PAGEREF _Toc169885987 \h 8 6.2 Põhja- ja pinnavesi ning maaparandussüsteemid PAGEREF _Toc169885988 \h 10 6.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared PAGEREF _Toc169885989 \h 13 6.4 Rohevõrgustik, taimestik, võõrliigid ja loomastik PAGEREF _Toc169885990 \h 15 6.5 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad PAGEREF _Toc169885991 \h 17 6.6 Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused PAGEREF _Toc169885992 \h 19 7. Eeldatavate mõjude hindamine lähtuvalt üldplaneeringu ülesannetest PAGEREF _Toc169885993 \h 20 7.1 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc169885994 \h 20 7.2 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused PAGEREF _Toc169885995 \h 21 7.3 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc169885996 \h 21 7.4 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc169885997 \h 22 7.5 Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine PAGEREF _Toc169885998 \h 22 7.6 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine PAGEREF _Toc169885999 \h 22 7.7 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ning supelranna ala määramine PAGEREF _Toc169886000 \h 23 7.8 Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule. PAGEREF _Toc169886001 \h 24 7.9 Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine PAGEREF _Toc169886002 \h 24 7.10 Rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc169886003 \h 24 7.11 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc169886004 \h 25 7.12 Natura hindamise vajadus PAGEREF _Toc169886005 \h 26 7.13 Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine PAGEREF _Toc169886006 \h 26 7.14 Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine PAGEREF _Toc169886007 \h 26 7.15 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine PAGEREF _Toc169886008 \h 27 7.16 Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine PAGEREF _Toc169886009 \h 28 7.17 Müra normtasemete kategooriate määramine PAGEREF _Toc169886010 \h 28 7.18 Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine PAGEREF _Toc169886011 \h 29 7.19 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine PAGEREF _Toc169886012 \h 29 7.20 Krundi minimaalsuuruse määramine PAGEREF _Toc169886013 \h 30 7.21 Muud ülesanded PAGEREF _Toc169886014 \h 30 7.22 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine PAGEREF _Toc169886015 \h 31 7.23 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist PAGEREF _Toc169886016 \h 31 8. Hindamismetoodika PAGEREF _Toc169886017 \h 31 8.1 Olulisem juhendmaterjal hindamiseks PAGEREF _Toc169886018 \h 32 9. Kavandatavad alusuuringud PAGEREF _Toc169886019 \h 34 10. Üldplaneeringu koostamise ja KSH menetlemise eeldatav ajakava PAGEREF _Toc169886020 \h 34 10.1 Kaasamine PAGEREF _Toc169886021 \h 35 Sissejuhatus Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostami n e ja keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Rae Vallavolikogu 19. mai 2020 otsusega nr 117. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu ( edaspidi Lagedi kandi üldplaneering või üldplaneering ) koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 2500 ha suurusel alal Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates külades. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna vaheline administratiivpiir, idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning lõunapiiriks Tuulevälja küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on haaratud Lagedi alevik ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Ülejõe küla ja Veneküla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla. Üldplaneeringu eesmärgiks on Lagedi kandi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1), mis on aluseks omavalitsuse maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisele ning muudele planeerimisseaduse § is 75 toodud ülesannete täitmisele. Kehtivas Rae valla üldplaneeringus ei ole määratud tiheasustusaladel asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu ning rohe- ja virgestusalade mahtusid ja asukohti ning hoonestatavate alade jaoks täpseid hoonestustüüpe ja –tihedusi ning piirkondi ühendavate sõidu teede ning jalgratta- ja jalg teede võrgustik on lahendatud puudulikult . A rvestades asjaolu, et Tallinna lähedusest tulenevalt on Rae valla linna piiriga külgnev ala kiiremini arenev piirkond, kus elamualasid teenindava taristu planeerimise surve on väga suur, siis vajab see piirkond täpsemat ruumilist planeerimist. Lagedi alevik on killustunud erinevateks osadeks raudtee ja Pirita jõe tõttu . V ajalik on leida lahendusi nende osade paremaks sidumiseks. Lagedi aleviku ja sellega piirnevate külade omavahelisi piire on vajalik täpsustada, et tagatud oleks alevikule omane tiheasustatud ala areng. Eeltoodust tulenevalt on Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks määrata ja/või täpsustada: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; 3) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 4) asustuse arengut suunavad tingimused; 5) supelranna ala määramine; 6) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 7) rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja sellest tekkivad kitsendused; 8) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 9) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 10) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 11) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 12) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 13) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 14) üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed, maksimaalsed ehitusmahud, hoonestuse kõrguspiirangud ja haljastusnõuded; 15) puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; 16) müra normtasemete kategooriate määramine; 17) liikluskorralduse üldised põhimõtted; 18) krundi minimaalsuuruse määramine; 19) alad ja juhud, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 20) detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhtud; 21) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 22) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 23) sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadused. Ülejäänud PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesannete lahendustena kantakse Lagedi kandi üldplaneeringusse üle Rae valla üldplaneeringu lahendused. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on kohaliku omavalitsuse üldplaneering. PlanS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilise hindamisele planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. KSH programmis määratletakse mõjuhindamise ulatus ning kõik (eeldatavad) mõjud, mida edasise mõjude käigus tuleb hinnata. Lisaks toob KSH programm välja täiendavate uuringute läbiviimise vajaduse. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus KeHJS § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Lähtuvalt KeHJS §-st 31 1 on KSH eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Käesoleva KSH läbiviimise aluseks on koostatav Rae valla Lagedi kandi üldplaneering. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamine toimub paralleelselt. KSH ajakava on otseses sõltuvuses üldplaneeringu koostamise ajakavast, mis on välja toodud peatükis 1 0 . Eeldatavalt ei ole ette näha, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese KSH vajaduse KeHJS § 46 mõistes. Vastavalt KeHJS § 36 lõi getele 1 ja 2 koosta takse strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise programm , mis: määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega; selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu; sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; kirjeldab asjaomaste asutuste või PlanS § 81 alusel kaasatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti. KSH käsitlusala kattub eeldatavalt koostatava üldplaneeringu alaga. KSH protsessis käsitletakse keskkonda laiemalt. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi ning h innata kse mõjusid inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustega kohanemisele, kultuuripärandile, sh maastikele jne. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikku koosmõju, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH osapooled Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja: Rae Vallavolikogu; Üldplaneeringu koostaja: Rae Vallavalitsus; KSH programmi ja aruande koostaja: Hendrikson DGE ; KSH juhtekspert: Jaak Järvekülg (vastab KeHJS § 34 lõikes 4 sätestatud KSH juhteksperdi nõuetele, KMH litsentsi nr KMH0162) . Rae vallast Rae v ald jaguneb neljaks kandiks (joonis 1), mis on nii pindalalt, asustustiheduselt ja majandusstruktuurilt küllaltki erinevad. Rae vald koostab üldplaneeringuid kantide põhiselt. Jüri kandis asuvad peamised tööstusettevõtted, ühtlasi on tegemist valla teenuskeskusega, Peetri on eelistatud elamupiirkond, Vaida on pigem põllumajanduslik ja hajaasustatud ning Lagedil on peamised tööstusalad koondunud Tallinna ringtee äärde. Joonis STYLEREF 1 \s 4 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 . Rae valla kandid Alljärgneval joonisel on toodud Lagedi kandi üldplaneeringuga hõlmatud ala piir. Joonis STYLEREF 1 \s 4 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 2 . Lagedi kandi üldplaneeringu piir S eos olulisemate strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse välja olulisemad strateegilised dokumendid, mis on seotud üldplaneeringuga. Täpsemalt on strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega välja toodud Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2 . Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ . Üleriigilise planeeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 30. augustil 2012 korraldusega nr 368. Algatatud Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ . Vabariigi valitsus algatas 05.01.2023 otsusega uue üleriigilise planeeringu koostamise. Harju maakonnaplaneering 2030+ . K ehtestati riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonna arengustrateegia 2040+ . jõustus 08.04.2023. Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” . Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Menetluses olev Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering . Algatatud Vabariigi Valitsus 23.12.2021 korraldusega nr 447 . Menetluses olev Tallinna ringraudtee eriplaneering . Algatatud Vabariigi Valitsus 26.01.2023 korraldusega nr 36 . Rae valla üldplaneering . Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Rae valla kliima- ja energiakava 2023 – 2030 . Rae valla jäätmekava aastateks 2021-2026 . Vastu võetud Rae Vallavolikogu 21.09.2021 määrusega nr 78. Rae valla arengukava 2021—2030 . Vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrusega nr 58. Rae valla hariduse ja noorsootöö arengukava . Vastu võetud Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrusega nr 62. Rae valla Soojamajanduse arengukava 2016-2026 . Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017—2028 . Vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.06.2017 määrusega nr 203. Naaberomavalitsuste arengudokumendid Tallinna linna üldplaneering Tallinna linnaosade üldplaneeringud Tallinna linna liikuvuskava 2035 Jõelähtme valla üldplaneering (kehtiv ja koostamisel) Loo aleviku, Loovamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering Raasiku valla üldplaneering Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ülevaade Lagedi kandi üldplaneering hõlmab ligikaudu 2500 ha suurust ala Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates külades. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna vaheline administratiivpiir, idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning lõunapiiriks Tuulevälja küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on haaratud Lagedi alevik ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Ülejõe küla ja Veneküla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla. Geoloogia, maavarad ja radoon Rae vald paikneb Põhja-Eesti lavamaal, Kesk- ja ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Lagedi kandi aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega ning Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Pinnakatte moodustavad enamasti lubjarikkad rähksed moreenid paksusega 2…10 m. Ülemiste järve ümbrust katavad liiva ja kruusarikkad glatsiofluviaalsed setted. Kohati esineb ka soosetteid ning Pirita jõe ümber pisi- ja peenteraliste liivade järvesetteid. Valla põhjaosas esineb kohati ka lubjakivi paljandeid, pinnakatte paksus ulatub seal alla 1 m. Põhjavee kaitstuse kaart iseloomustab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee looduslikku kaitstust ehk reostusohtlikkust . Põhjavee kaitstus sõltub erinevatest teguritest: looduslikest (setete paksusest, koostisest, filtratsiooniomadustest, kliimast, pinnaveest, pinnamoest); tehnogeensetest (reostusallikate esinemisest maapinnal, põldude väetamisest); füüsikalis-keemilistest (saasteainete omadustest, migratsioonivõimest, sorbeeritavusest). M aapinnalähedane põhjavesi on Lagedi kandis keskmiselt kaitstud kuni kaitsmata ( REF _Ref169884568 \h Joonis 6 1 ). . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 1 . Põhjavee kaitstus Lagedi kandi planeeringualal Maavaradest leidub Lagedi kandis peamiselt turvast , dolokivi ning lubjakivi. Planeeringuala lõunaservale ulatub väike osa Peningi turbamaardlast, kus maavara kaevandamist ei toimu. Turba tootmine toimub planeeringualast edelas asuvatel Rae turbatootmisaladel. Lubjakivi kaevandamine toimub Väo maardla l asuvatest Väo II, Väo V, Väo VIII ning Tondi-Väo III lubjakivikarjääridest ( REF _Ref169008635 \h \* MERGEFORMAT Joonis 6 2 ). Uuringuruumidena on antud piirkonnas kajastatud Soodevahe I ja II geoloogilise uuringu alad, põhjaosas Väo X ja Väo XV geoloogilised uuringualad. Taotletava te uuringuruumidena jäävad planeeringualale Väo XVII ning Väo XX uuringuruum ja Kadaka uuringuruum . Lisaks ulatub peaaegu pool ele planeeringualast Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum , mille jaoks on Keskkonnaamet väljastanud Eesti Geoloogiateenistus ele ü ldgeoloogilise uurimistöö l o a nr YGUL/519590 . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 2 . Maavarade paiknemine Lagedi kandi planeeringualal (alus: Maa-ameti maardlate rakendus 2024) Harjumaa pinnase radooniriski kaarti andmete kohaselt asub Lagedi kant kõrge ja väga kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Põhja- ja pinnavesi ning maaparandussüsteemid Rae vallas võib eristada nelja põhjaveekompleksi : Kvaternaari veekompleks lasub Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed üht i vad ja jälgivad maapinna reljeefi. Kvaternaari lasundi paksus on väike, 1-5 meetri vahel. Kuna moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi põhjavett ainult seal, kus esinevad vett sisaldavad liivad-kruusad; Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides, milles omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Ülemiste veekihtide vesi on vabapinnaline, veetaseme pind lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib reljeefi. Veekompleks on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Alumised veekihid on survelised. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m; Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m ja levib kogu alal. Veekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe detriitsetest ja Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu peeneteralistest liivakividest . Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast . Veekiht on küllaltki hästi kaitstud, ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m). Veekompleks võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidest infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam-Kambriumi ladestiku Lontova lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage, vesinik-karbonaatne naatriumi-kaltsiumi-magneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas. Looduslikult on põhjavesi enamasti hea kvaliteediga. Veetaseme üldine trend viimase kümne aasta jooksul on olnud valdavalt stabiilne või langev. Veekihi väikese paksuse ja surve tõttu ei saa Ordoviitsium-Kambriumi veehaardeid rajada liigsuure kontsentreeritud veevõtuga ühes kohas; Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht. Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja koosneb Kroodi kihistu liivakividest. Veetaseme üldine trend viimase kümne aasta jooksul on olnud valdavalt tõusev. Rae vallas on kehtestatud järgmised põhjaveevarud : Kambriumi-Vendi põhjaveekihile 500 m 3 /ööp ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihile 1500 m 3 /ööp. Varud kehtestati keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 aastani 2030. Hüdroloogilise võrgustiku moodustavad mõnede järvedega ja veehoidlaga ühenduses olevad jõed, ojad, peakraavid ja kanalid. Alljärgnevas tabelis 1 tuuakse välja olulisemad vooluveekogumid, mis jäävad üldplaneeringuga hõlmatud alasse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Olulisemad vooluveekogumid Lagedi kandi üldplaneeringuga hõlmatud alal Nimetus Registrikood Tüüp Pikkus lisaharudega (km) Põlluääre kraav VEE1089234 Kraav 2,7 Rae kraav VEE1092100 Peakraav 4,4 Kopli kraav VEE1089243 Kraav 1,5 Soodevahe peakraav VEE1092700 Peakraav 4,3 Kirikuaru kraav VEE1092101 Kraav 2 Kasemetsa kraav VEE1092701 Kraav 1,3 Väljavahi kraav VEE1089245 Kraav 1,6 Leivajõgi VEE1092200 Jõgi 23,7 Saha peakraav (Saha oja) VEE1092800 Peakraav 5,4 Pirita jõgi VEE1089200 Jõgi 119,9 Pirita jõgi on 106,8 km (ilma lisaharudeta) pikkune ning algab umbes 20 km Paidest loode pool Pususoos ja suubub Tallinnas Pirital Tallinna lahte. Pirita jõgi läbib valla keskosa lõuna- põhja suunaliselt. Pirita jõgi on avalikult kasutatav veekogu, välja arvatud paisutuspiirkond Vaskjala veehoidla tammist 0,6km ülesvoolu ja jõe uus säng (Ardu kanal) Paunküla veehoidlaga külgnevas osas ning Botaanikaaia territooriumil asuv jõe lõik Iru sillast 0,7 km allavoolu ja kuni 2,3 km Kose-Lükati sillast ülesvoolu. Jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu ja lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lisaks sellele on Pirita jõgi Euroopa Loodusdirektiivi II lisasse kuuluva võldase ( Cottus gobio ) elupaik. Pirita jõgi kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse Paunküla ja Vaskjala profiilide vahelisel lõigul koos Pirita-Ülemiste veejuhtmega. Pirita jõe veekvaliteeti seiratakse riikliku seireprogrammi jõgede hüdrokeemilise seire alusel Vaskjala paisu juures ning jõe suubumisel Tallinna lahte. Leivajõgi asub Harjumaa Rae valla territooriumil, piirnedes Raasiku vallaga. Leivajõgi on 23,7 km pikkune terves ulatuses kanaliseeritud vooluveekogu, mille valgala on 99,3 km 2 . Jõgi saab alguse valla lõunaservast ning ühineb põhjapool Pirita jõega. Leivajõgi on avalikult kasutatav veekogu, kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Tüpoloogili s e lt kuulub veekogu tumedaveelis te ja humiinaineterik aste jõ gede hulka . Soodevahe peakraav. Soodevahe peakraav asub Harjumaal Rae vallas Soodevahe ja Ülejõe külas , kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Harju alamvesikonda. Reljeefi poolest kulgeb Soodevahe peakraav suhteliselt tasasel alal ja on väikese languga. Soodevahe peakraav suubub Pirita jõkke . Kobras AS tõi oma 2018 aasta uuringus „ Soodevahe kraavide (Suur-Sõjamäe tn – Pirita jõgi) läbilaskevõime hinnang“ välja, et Soodevahe peakraav on äärmiselt oluline erinevate piirkondade sademevee suunamiseks Pirita jõkke. Peakraavi läbilaskevõime suurendamiseks on kraavi puhastatud ja vahetatud truupe, kuid piisava sügavuse ja ristlõikega kraavi rajamine on seni jäänud teostamata. Kuna Soodevahe peakraavi põhi lasub suures osas lubjakivil, on kraavi süvendamine ning uute truupide paigaldamine seotud kulukate pinnasetöödega lubjakivis. Läbilaskevõime suurendamine lihtsate vahenditega ei ole võimalik lubjakivil lasumise tõttu. Alljärgneval joonisel ( REF _Ref169190842 \h Joonis 6 3 ) on kajastatud olulisemad vooluveekogud Lagedi kandi üldplaneeringu alal. Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 3 . Olulisemate vooluveekogude paiknemine Lagedi kandi planeeringualal Müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed , ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared Planeeringuala l on varasemalt keskkonnamüra hinnatud järgmiste töödega: Transpordiameti strateegilise mürakaardi 2022 kohaselt on hinnatud transpordist tulenevat müra. Tallinna linna mürakaart 2022 hõlmab lennuliikluse müra, mis mõjutab osaliselt Soodevahe küla. Rail Balticu ehitusprojekti raudteetrassi keskkonnamõju hindamise raames on läbi viidud vastav uuring, mille andmed on kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel . Piirkonna välisõhu saastetaseme kohta puudub informatsioon ning alal puuduvad õhuseirejaamad. Välisõhu seisundit mõjutavad nii piirkonda jäävad tootmisettevõtted, elamute jt hoonete kütmine kui transport teedel. Keskkonna portaalist te ostati 28.04.2023 seisuga päring üldplaneeringuga hõlmatud ala keskkonnalubade osas. Päringu tulemused on esitatud alljärgneval joonisel 6 . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 4 . Keskkonnaameti väljastatud keskkonnal ubadega käitluskohad ja heiteallikad ning jääkreostusobjekti paiknemine planeeringualal ( 08.10. 202 4 ) Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ei jää üldplaneeringu alale , kuid Kopli külas ulatuvad planeeringualale 2 ohtliku ettevõtte ohualad. Ohualad on seotud OÜ HKScan gaasipaigaldis tega (vedelgaas), mis paiknevad Kostivere tee 2 ning Kostivere tee 9 . Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduse andmete kohaselt ( REF _Ref169192815 \h Joonis 6 5 ) on üldplaneeringu piirkonnas registreeritud soojussaarte teke suveperioodil. Kuumalained on üks peamisi Euroopa linnu ja tiheasustuspiirkondi mõjutavaid kliimariske. On väga tõenäoline, et kliimamuutuste tõttu nende esinemissagedus ja intensiivsus tulevikus kasvab. Kõrged õhutemperatuurid suurendavad ka siseruumide ülekuumenemist, tõstavad haigus- ja surmajuhtumite arvu. Kuumalained võimenduvad linnades, avaldudes sageli linna soojussaarena. Linna soojussaare efekti tekkimine on eelkõige seotud linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tumedad tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest. Selle tõttu kuumenevad teed ja ehitised, mis omakorda kütavad linnaõhku nii öösel kui päeval . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 5 . Üldplaneeringu piirkonna s esinevad soojussaared ( kaardistamise kuupäevad: 25.-27.072014, 02.06.2018, 22.-27.07.2018, 05.-07.07.2019. A llikas : Keskkonnaagentuuri 2020. a uuring „ Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019“) Rohevõrgustik, taimestik, võõrliigid ja loomastik Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud piirkonna rohevõrgustik asub üldplaneeringu piirialadel ( REF _Ref169192908 \h Joonis 6 6 ). Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutega. Lagedi kandi üldplaneeringu alale ulatuslikke rohevõrgu tugialasid Harju maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää. Küll aga ulatub ida poolt ühe ulatuslikuma tugiala serv planeeringuala Kadaka küla territooriumile. Tegemist on piirkondliku taseme tugialaga T9. Edela poolt ulatub planeeringualale veel teinegi piirkondliku tähtsusega tugiala: Rae raba ja selle ümbrust hõlmava tugiala serv. Lisaks jäävad planeeringualale mõned rohekoridorid planeeringuala põhja- ja idaosas. Rohevõrgustik hõlmab Lagedi kandi üldplaneeringu territooriumist kokku ca 708 ha ehk u 28 % planeeringuala pindalast . Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjektiks on planeeringuala läbiv väga kõrge liiklussagedusega Tallinna ringtee, aga ka muud olemasolevad raudteed/maanteed ning tihe asustust jm. Lisaks on kavandamisel uus raudtee – Rail Baltic. Rail Baltica projekteeritav raudtee jääb Rae raba rohevõrgustiku tugiala ida- ja kaguserva . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 6 . Üldplaneeringu piirkonna rohevõrgustik (allikas : Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ) , võõrliikide leidumine (allikas: Keskkonnaportaal seisuga 08.10.2024 ) ning RB trassi paiknemine . Võõrliik id est asuvad üldplaneeringualal verev lemmalts ja sosnovski karuputk . Loomastiku ega linn u stiku uuringuid ei ole üldplaneeringu piirkonnas teostatud. Rae vallavalitsus tellis nahkhiirte kaardistami s e Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringualal , et selgitada välja nahkhiirte liigiline ja arvuline koosseis . Rae Vallavalitsus viis elanikkonna seas läbi aprillis 2023 küsitluse, kus p alus elanikel kaardile kanda kohad, kus elanikud on näinud kahepaikseid , konnakudu või kuulnud krooksumis t . Küsitluse tulemused kajastuvad alljärgneval REF _Ref169193768 \h Joonis 6 7 . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 7 . Üldplaneeringu piirkonna kahepaiksete esinemine (väljavõte Rae valla GIS portaali Lagedi üldplaneeringu ala k onnade asustus e kaardi rakendusest , seisuga 08.10.2024) Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Lagedi kandi ÜP territooriumil leidub neist vaid üks kaitstav park ja üks kaitstav üksikobjek t ning lisaks leiduvad mõned II ja III kaitsekategooria kaitstavate liikide EELISes registreeritud leiukohad. Üldplaneeringu ala l leiduvad järgmised kaitstavad loodusobjektid : Külma talu park ( KLO1200373 ) on Leivajõe suudme lähedal asuv liigirohke 4 ha suuruse pindalaga park, mis on kaitse alla võetud 1960. aastal piiranguvööndina. Nokakivi rändrahnude rühm ( KLO4000120 ). Nokakivi rahnude rühm koosneb lähestikku asuvast kahest suurest (I-Nokakivi ja II - nimeta rahn) ja kümnest väikesest rändrahnust. Nokakivi on rabakivirahn korrapäratu kujuga, ülevalt itta eenduv, järskude külgede ja loode suunas 25 kraadi kaldu laega. Rahnu pikkus on 6,5 m, laius 5,5 m, kõrgus 4,2 m ja ümb ermõõt 10,0 m. Selles on rohkesti kinnis- ja mitmeid avalõhesid. III kaitsekategooria kala liikide , hin gu ( Cobitis taenia ( KLO9102648 )) ja võlda se ( Cottus gobio ( KLO9102649 )) EELISes registreeritud leiukohad asuvad planeeringuala läbivas Pirita jões . Harilik hink ja harilik võldas kuuluvad EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. III kaitsekategooria kahepaiksete (liigini määramata) leiukoht on registreeritud Lagedi K ooli tee le ( KLO9133591 ). II kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad Pirita jõe äärsetel ala del. Registreeritud on kääbus-nahkhiire ( KLO9133627 ) , pargi-nahkhiire ( KLO9133626 ) , suurvidevlase ( KLO9133628 ), veelendlase ( KLO9133629 ) ja põhja-nahkhiire ( KLO9133625 ) leiukohad. Lisaks on veelendlase ( KLO9133623 ) ja põhja-nahkhiire ( KLO9133624 ) leiukohad registreeritud Tuulevälja külas. II kaitsekategoooria linnuliigi, sarvikpüti, leiukoht ( KLO9127476 ) registreeritud Tuulevälja külas. Planeeringuala läbiv Pirita jõgi ( KLO3002558 ) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse . Üldplaneeringu alal asuvad kaitstavad loodusobjektid (v.a kaitstavate liikide leiukohad) on kajastatud järgneval joonisel ( REF _Ref169193795 \h Joonis 6 8 ). Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 8 . Üldplaneeringu piirkonna kaitstavad loodusobje k tid (allikas: EELIS seisuga 08.10.2024) Natura 2000 Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on vajalik käsitelda Natura 2000 alasid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Üldplaneeringu alal Natura 2000 alasid ei leidu. Planeeringualale lähim Natura 2000 võrgustiku ala , Pirita loodusala ( RAH0000039 ) , asub planeeringuala piirist ca 0,5 km kaugusel ja hõlmab selles piirkonnas Pirita jõe veekeskkonna osa. Lähimad Natura 2000 linnualad jäävad 10 ja enama km kaugusele planeeritavast alast. Natura hinda m ise läbiviimise vajaduse osas selgitusi vt ka ptk REF _Ref169597820 \r \h 7.12 ja metoodikat osas ptk REF _Ref169597838 \r \h 8. ) . Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused K ultuuriliste väärtuste: kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektide ning Rae valla üldplaneeringust tulenevate ajaloolise asustus e ja ajalooli s e maastik u paiknemine planeeringualal kajastub alljärgneval REF _Ref169193835 \h Joonis el 6 9 . Joonis STYLEREF 1 \s 6 SEQ Joonis \* ARABIC \s 1 9 . Üldplaneeringu piirkonna kultuuri väärtused Pärandniite üldplaneeringu alal ei ole. Eeldatavate mõjude hindamine lähtuvalt üldplaneeringu ülesannetest Alljärgnevalt tuuakse alapeatükkidena välja üldplaneeringu valdkon nad ning selle all, millele peab tähelepanu pöörama KSH käigus . KSH programmi osas esitavad pädevad asutused ja avalikkus vajadusel täiendavaid seisukohti, millega pea b olulise keskkonnamõju hind amisel arvestama ja juhinduma. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada Lagedi aleviku eraldatud poolte teedevõrgu (sõidu-, jalg- ja jalgrattateed) paremat sidusust. Siduda analüüsi maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik, sealhulgas seatud tingimused . Arvestada kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Arvestada m ajandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud teede liikidega. Arvestada kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel a rvestada olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Arvestada tänavate avalikku kasutusse määramise vajadust (sh kallasrajale juurdepääs) ja teedevõrgustiku arendamisest tulenevat maade võõrandamise vajadust. A rvestada Tallinna Lennujaama ja selle lennuliiklusest tulenevaid piiranguid. Analüüsist lähtuvalt esitada vastavad piirangud üldplaneeringusse. Arvestada multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramist ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamist jalgsi ja jalgrattaga. A rvestada liiklusele olulisema mõjuga uute arendus- ja elamualasid ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. Arvestada pendelliikumisega. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Keskkonnamüraga seonduvad mõjud . Hinnang õhusaastele. Teedevõrgu muudatuste, sh säästlike liikumisviiside arendamise võimaluste mõjud Mõju elukeskkonna kvaliteedile Mõju sotsiaalsetele vajadustele sh avalike teenuste, puhkevõrgustiku kättesaadavusele ja töökohtade kättesaadavusele Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: H innata uute jäätmejaamade/kogumispunktide vajadust , pak kuda välja võimalikud asukohad ja sea da tingimused nende rajamiseks (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jne). Arvestada tuleb olemasoleva pakendite kogumise kogumiskohtade ga. Vajadusel tuleb leida täiendavaid asukohti. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : J äätmejaamade/kogumispunktide rajamisega seonduvad mõjud (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jne) Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada, m illised on võimalused ja üldpõhimõtted sademevee puhastamiseks ja immutamiseks selle tekkekohas arvestades planeeritava maakasutuse juhtotstarbega . Arvestada erineva te sademevee käitluse võimalus tega erinevate maakasutuse juhtotstarvete osas. A rvestada tuleb kliimamuutuste mõjuga , vajadusel tuleb leida lokaalsed lahendused, mis on vajalikud kohtades, kus rajatakse suuri kõvakattega pindasid. Arvestada säästlike sademevee lahenduste põhimõt etega. A rvestada lokaalsete lahenduste võimalikkus ega arvestades maakasutuse juhtotstarvet. Oluline on a rvestada olukordi, kus näiteks elamuid rajatakse piisavalt lähestikku, et on võimalik rajada lokaalsed lahendused mitme majapidamise peale. Arvestada tuleb majanduslikku põhjendatust ÜVK aladel, kus asustustihendus ei ole veel piisav ning on vajadus ajutiste lokaalsete lahenduste järgi . Arvestada taastuvenergeetika rajamise võimalusi. Taastuvenergeetika osas peetakse eelkõige silmas: maasoojust, päikseparke, väiketuulikuid, hüdroenergiat, vooluveekogudest veekollektoritega saadav energia. Arvestada vajadusega e sitada erineva d taastuvenergeetika alad, arendamise põhimõtted ja tingimused , lähtuvalt maakasutuse juhtotstarbest. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnavee le. Sademeveelaskude mõju . Mõju maakasutusele . Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi toimivus ega sh kas süsteem suudab täiendavat lisavett (sademevesi) vastu võtta. Arvestada tuleb kliimamuutustega. Arvestada et nn endistel maaparandussüsteemide aladel oleks võimalik rakendada täiendavaid tingimusi ja kitsendusi arendustegevustel . Arvestada võimalusega, et on vajadus rajada uusi maaparandussüsteeme (nt kuivendus, niisutus, veerežiimi kahepoolne reguleerimine, lisavee juhtimine). Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju pinna- ja põhjavee seisundile . Kliimamuutustega seotud mõjud. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada vajadusel vajaliku maa reserveerimise vajadust veekogust tulevatele kaablitele, torudele jms. Hinnata sildade, lautrite rajamise vajadust ja võimalikkust ning k aldakindlustuste rajamise vajadust. E sitada vastavad maakasutustingimused ja vajalikud kitsendused. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju pinna- ja põhjavee seisundile. Kallasraja seisukord ja ligipääs kallasrajale . Ehituskeeluvööndite suurendamise/vähendamisega seonduvad mõjud Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arves t ada oluliste ressursside olemasolu ja piisavust (põhjaveevaru, maavarad, tööjõud jms), mis mõjutavad ruumilist arengut. A rvestada demograafilist olukorda ja sellest lähtuvaid probleeme sotsiaalsele taristule. Vajadusel esitada soovitused üldplaneeringusse. Arvestada võimalus ega ühistegevust soodustava avaliku ruumi rajamiseks või säilimiseks lähtuvalt erinevatest elanike gruppidest Arvestada kuidas toetab planeeringulahendus liikumisvõimalusi jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga . Arvestad demograafilist olukorda ja sellest lähtuvaid probleeme sotsiaalsele taristule. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : M õjud inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale , sh a sustuse struktuuri muudatustega seonduvad mõju d ning e ttevõtluskeskkond ja töökohtade kättesaadavus . Mõju avaliku ruumi kvaliteedile . Mõju kultuuripärandile, sh maastikele. Kliimamõju ja kliimamuutustega kohanemine (sh üleujutusalad, soojussaared) . Mõju pinna- ja põhjavee le. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ning supelranna ala määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada piirkonnas puhke- ja virgestusalade ulatuse piisavust ja sidusust asustatud aladega. Arestada elamualade teenindamisega ettenähtud laste mänguväljakute ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede võrgustikuga. Arvestada, et Pirita jõe äärde soovitakse rajada supluskoht i. Arvestada , et Pirita jõe äär de soovitakse rajada avaliku kasutusega kallasraja äärse rohetaristut – matkarada koos puhkekohtadega. Arvestada aladele juurdepääsetavus e ning parkimisvõimalus tega . Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : M õj u d inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale sh puhkevõrgustiku kättesaadavusele . Kallasraja seisukord ja ligipääs kallasrajale . Ehituskeeluvööndite suurendamise/vähendamisega seonduvad mõjud . Mõjud bioloogilisele mitmekesisusele . Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule. Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada Pirita jõe ja maaparandussüsteemide eesvooludest tekkivat üleujutuse võimalikkus ega . A rvestada tuleb üleujutuste kest vuse jm olulis te aspekt idega . A rvestada juurdepääsuteede kavandamise vajadusi kallasrajal. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Kallasraja seisukord ja ligipääs kallasrajale . Ehituskeeluvööndite suurendamise/vähendamisega seonduvad mõjud Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada Venekülas, Ülejõe külas, Lagedi alevikus ja Tuulevälja külas olemasoleval tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise võimalus tega ja suurendamise vajadus ega . Keskkonnaameti ehituskeeluvööndi vähendamised : Lootsi vkt 35 detailplaneering. Kehtestatud 25.10.2021 korraldusega nr 1586. Lagedi aleviku Ilumäe tn 8 detailplaneering. Algatatud 18.10.2022 korraldusega nr 49. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamisega seonduvad mõjud Rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine Lagedi kandi üldplaneeringu protsessi ühe osana on vajalik üle vaadata ka roheline võrgustik ning selle toimimine lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Rohevõrgustiku analüüsimisel määrata kõikide elementide hierarhiline tasand (riiklik, maakondlik, kohalik) ja funktsioon (tugiala, koridor). Arvestama peab, et rohevõrgustik on e l urikkus, mis on maismaa- ja veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, samuti liikide ja ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Arvestama peab ökoloogiliste eesmärkidega. Arvestada erinevate olemasolevate elupaikade (biotoopide) olemasoluga ning analüüside erinevate elupaikade keskkonnatingimuste kaudu nende säilitamist. Linnustiku osas tuleb arvestada Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis tooduga. Arvestada, kas üldplaneeringu tingimustega on tagatud just elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisav hul k ja sidusus. Selleks tuleb analüüsida iseäranis lageraiete mõju konkreetsel tugialal esinevatele elupaikadele ja kasvukohtadele. Neid kahjustavate raiete reguleerimisel tuleb ligikaudseltki prognoosida, kas samal tugialal säilib piisavalt ja kestvalt teisi samalaadseid elupaiku, millele elustik saab pärast raiet veel toetuda ja mis tagavad looduse võime taastuda. Arv e stada rohelise võrgustiku erinevaid elemente, rohevõrgustiku toimivust ja konfliktalasid, kus rohevõrgustiku toimimine võib olla takistatud. Tuumalade ja koridoride maakasutust ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. Analüüsida olemasolevate ja planeeritavate joonobjektide mõju rohevõrgustiku toimimisele. Uue taristu rajamisel tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohad. Esitada leevendusmeetmed rohevõrgustiku ja taristu konfliktkohtades arvestades maakasutuse erinevaid juhtotstarbeid. Kui on vajalikud ökoduktid vms siis analüüsida tingimusi, mis on vajalikud ökodukti vms toimimiseks. Arvestada, kas tiheasustuse läheduses olevat rohevõrgustikku on võimalik kasutada puhkeotstarbel. Analüüsi tulemusel esitada vastavad kaitse- ja kasutustingimused. Arvestada sinivõrgustiku määramise võimalusi ja maakasutuse piiranguid. Rohevõrgu ülevaatamisel lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes (nt võrgustiku piiride korrigeerimist kaitsealade järgi jt suunised). Nagu juhendmaterjal välja toob, analüüsitakse esmalt rohevõrgustiku üldist toimivust; kui see on tagatud, siis ei kavandata suuremahulisi muudatusi alade paiknemises ja kasutustingimustes. Arvestades, et planeeringuala on inimtegevusest- ja kasutusest olulisel määral mõjutatud piirkond, siis eeldatavalt on vajadus rohevõrgu täpsustus teks nii ruumikujudes kui kasutustingimustes. Lisaks antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju kaitsealustele loodusobjektidele . Mõjud bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Kohalikul omavalitsusel ei ole plaanis täiendavalt võtta kohaliku kaitse alla loodusobjekte. ÜP ja KSH koostamise käigus v ajadusel analüüsi takse kohalikul tasandil loodusobjektide kaitse alla võtmise vajadust ning vajadusel esita takse vastavad kaitse- ja kasutustingimused. Natura hindami se vajadus Üldplaneeringu rakendamine ei tohi kaasa tuua Natura alade ega nende kaitse-eesmärkide kahjustamist, mistõttu on oluline KSH raames võimalik ebasoodne mõju välistada. Kuna ÜP lahendus selgub planeerimisprotsessis, siis vastavalt sellele tuleb KSH läbiviimisel kaaluda ka võimalikku mõju Natura 2000 võrgustikule . Selleks tuleb vajadusel läbi viia Natura hindamine. Arvestades, et antud juhul ei ole Natura alasid planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses (vt ptk REF _Ref169594508 \r \h 6.5 ) , on võimalik, et üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjualasse Natura alasid ei jää ja sellisel juhul ei ole vaja ka Natura hindamist läbi viia. J uhul, kui ÜP lahendusega kavandatu mõjualasse jääb Natura 2000 võrgustiku alasid, siis prognoositakse KSH aruandes võimalikku mõju neile aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi ning vastavalt vajadusele liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi (vt ka ptk REF _Ref169594524 \r \h 8. ) . Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada vajadusega esitada ettepanekud riikliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaade korrigeerimiseks . K ohaliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaade määramis el arvestad a mullastiku kaitset ja seeläbi toidujulgeolekut. Arvestada vajadusel tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimus i. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju p õllumajandusmaad ele väärtuste le Mõju vääriselupaikadele ja teistele väärtuslikele looduskooslustele . Mõju väärtuslik ele kultuurmaastik ele . Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada planeeritava tegevuse mõju miljööväärtuslike aladele ja/või üksikobjektide säilimisele. Arvestada tuleb väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade tööd. Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte. Väärtuslikud on maastikud, kus on kiviaiad, endiste hoonete vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved jm kultuurilist eripära väljendavad objektid. Arvestada miljööväärtuslik e alad e ja väärtuslik e kultuurmaastik ega ning väärtuslik e üksikobjektid ega ( Veneküla ). Arvestada kultuuriväärtuste eksponeerimise ja liikuvuskoridoride ühildamis ega . Prognoosida üldplaneeringu koostamise käigus tõenäolisi arheoloogiliselt väärtuslikke alasid. Prognoosi tegemisel saab lähtuda juba riigi kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialadest, samuti arheoloogia arhiivides olevatest andmetest ning ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide analüüsist. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju m iljööväärtuslik ele alad ele . Mõju kultuurmaastikele. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: A rvestada olemasolevatest maardlatest tekkivaid keskkonnamõjusid. Vajadusel esitada vajalikud kitsendused üldplaneeringusse. Arvestada v ajadust rohevõrgustiku aladel maardlate kasutuselevõtuks eraldi tingimuste määramis ega . Arvestada olemasolevate kaevanduste mõju piirkonna arengule peale maavarade kaevandamise lõppu . Vajadusel esitada vajalikud kitsendused üldplaneeringusse. A rvestada uute maardlate ja kaevanduste rajamise võimalusega lähtudes Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatatud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringus tooduga. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju ressursikasutusele . Mõju rohevõrgustiku sidususele. Mõju pinnasele ja põhjaveele . Keskkonnamüra ja õhusaaste mõjud Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Metsaseaduse § 23¹ sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. A rvestada piiranguid langi (sh lageraie langi) suuruse ja raievanuse osas, et kaitsta asulaid või ehitisi (hooneid ja rajatisi) õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. M illiseid piiranguid tuleb seada lageraie tegemisel langi suurusele , tuleohu vähendamiseks ja metsatulekahju leviku tõkestamiseks ? Arvestada rohevõrgustikku jäävate metsamaadele vajalikke seatavaid piiranguid ning esitada vajadusel vastavad täiendused üldplaneeringusse. Arvesta da sotsiaal-majanduslikku poolt, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. A rvestada hoonestuse laadi tiheasustusega aladel vältimaks tuulekoridoride teket. Analüüsist lähtuvalt esitada meetmed ja vastavad tingimused. A rvestada õhusaaste leviku vältimise ja vähendamise võimalusi arvestades erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid. Analüüsist lähtuvalt esitada leevendavete meetmete vajadus. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale . Mõju rohevõrgustiku sidususele. Keskkonnamüra ja õhusaaste mõjud. Kliimamõju d ja kliimamuutustega kohanemine . Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad seletuskirjas vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: • I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; • II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maaalad, rohealad; • III kategooria – keskuse maa-alad; • IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; • V kategooria – tootmise maa-alad; • VI kategooria – liikluse maa-alad. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Erinevate juhtotstarvetega alade ülemineku osas hinnata , kas on vajadus ette näha kitsendus i ja leevendusmeetme i d . Üldplaneeringu raames koostatakse eraldi mürauuring, mis arvestab nii olemasolevate müraallikatega kui ka võimalike perspektiivsete müraallikatega (nt Rail Baltic raudtee jt). Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: K as üldplaneeringu lahendus ohustab või tugevdab kogukonna turvatunnet (nt liikluslahendus, naabrusest erineva funktsiooni kavandamine, tänavaruum vms) ? Hinnata konkreetsest objektist (nt vangla, karjäär, tunnel vms) tulenevat mõju ümbritsevale keskkonnale . Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: A rvestada määratud maakasutus- ja ehitustingimus tega juhtotstarvete ja piirkondade lõikes, arvestada nende sobivust olemasoleva keskkonnaga. Arvestada sotsiaalsete objektide (nt. uus kool, lasteaed vms) planeeritava asukoha sobivust ümbritseva suhtes. Arvestada maakasutus- ja ehitustingimustega kavandatud meetme i d ja tingimus i kliimamuutustega kohandamise osa s. Arvestada üleu j utusohuga alas määratud ehitustingimus tega (nt üleujutuse risk inimese tervisele ja varale (nt. sokli kõrgus, maapinna kõrgus, elektriseadmete asukoht vms) ). A rvestada, kuidas mõjutab maksimaalne ehitusmaht krundi reaalset kasutatavust - kas on piisavalt arvestatud kõvapindade ja haljasalade suhet, parklapindade vajalikkust, taastuvenergia tootmiseks vajalike pindade olemasolu, kõrghaljastuse rajamist (oluline äri- ja tootmismaa juhtotstarbega aladel) . Arvestada planeeritava kõrguspiirangu sobivust olemasolevasse ja planeeritavasse keskkonda. A rvestada erinevate äri- ja tootmismaa juhtotstarbega kinnistute kõrghaljastuse ja haljastuse minimaalset osakaalu lähtudes veeseaduse § 129 üldpõhimõtetest, soojussaarte mõju vähendamisest. Analüüsist lähtuvalt esitada minimaalne vajalik haljastuse ja kõrghaljastuse osakaal kinnistu ehitusalasest pinnast (arvestada nii hoone kui platsidega). Arvestada haljastusnõude i d piirkondades , kus on müra normidele lähedal või kus on üleminek äri/tootmismaalt elamumaale. Arvestad teedega seotud haljastuse paiknemist ja selle rajamise vajadust. Esitada võimalikud puude liigid, mis sobivad Lagedi kanti arvestades erineva paikkonna mullastikuga. Kui puid ei ole võimalik istutada, siis näha ette nendes piirkondades muu haljastuse vajadus (näiteks põõsad). Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale , mõju elukeskkonna kvaliteedile . Mõju maakasutusele. Kliimamõju d ja kliimamuutustega kohanemine Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: A rvestada ärimaa (kaubandus- ja teenindusettevõtted), ärimaa (lao- ja logistikahooned), tootmismaa, keskusemaa krundi minimaals e suuruse ga ja täisehitus e ja haljastus e protsendiga. Arvestada mõju soojussaarte tekkimisele, kliimamuutuste le (suurenevad sademed, suurenev keskmine temperatuur jms) . Arvestada sademevee kohapeal puhastamise ja immutamise võimalikku sega . Arvestada vajadusega määratleda, millist äri- ja tootmistegevust on võimalik erinevates üldplaneeringuga hõlmatud aladel rakendada . Arvestada elamumaa osas krundi minimaalsest suurusest lähtuvalt maksimaalset võimalikku rahavastiku arvu ja selle mõju sotsiaalsele taristule. Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõjudele : Mõju maakasutusele. Muud ülesanded Üldplaneeringu ja KSH koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: Arvestada planeeritava tegevuse mõju olemasolevate suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ga . Käesolevalt ei ole Eesti riik määratlenud kliimaeesmärke seadusandluse tasandil. Kliima osaga tuleb arvestada asjakohaste valdkondade analüüsimisel (veevaldkond, välisõhu valdkond, energiatõhususe valdkond, rohevõrgustik jne). Seadusandluse täienemisel tuleb vastavalt vajadusele KSH osa täiendada. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ÜP ja KSH koostamise käigus tuleb a rvestada vaja dusega Tallinna vangla laiendamiseks . Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringu koostamisel tegeletakse järgmiste teemadega: A rvestada arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alade ja juhtuda määramise piisavust. Teha vajadusel ettepanekuid, milliseid üldplaneeringuga määratud ehitustingimusi, millises ulatuses või kas üldse on võimalik muuta arhitektuurikonkursiga. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine A rvestada detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ulatust ja selle kohustuse määramise vajalikkust, samuti majanduslikku põhjendatust tulenevalt halduskoormuse suurendamisest . Sellest tulenevalt antakse KSH-ga hinnang järgmistele mõju dele: Mõju elukeskkonna kvaliteedile Hindamism etoodika Mõjude hindamine on lahutamatu osa planeerimi sest, mitte eraldiseisev protsess – see tähendab, et mõjusid hinnatakse ka juba planeeringu lahenduse välja töötamise käigus. Alternatiivsete arengustsenaariumite osas võrdleb m õjude hindamine uue üldplaneeringu realiseerimise mõju kehtiva te üldplaneeringu te realiseerimise mõjuga (nö 0-alternatiiv) . Planeerimise käigus on v õimalik , et tekib ka täiendava id alternatiive, mida mõjude hindamise käigus siis ka vajadusel võrreldaks e . Mõjude hindamise käigus hinnatakse lisaks KeHJS-kohastele keskkonnamõjudele ka planeeringu elluviimisega kaasneva id asjakohas eid majanduslik k e, kultuurilis i ja sotsiaalse id mõjusid (mille hindamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest). Kõigi m õjude hindamine esitataks ühise koondaruandena. Mõju hindamise meetodiks on dokumentaalanalüüs ning eksperthinnangud. Hindamise aluseks on olemasolev olukord, asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid, õigusaktidest tulenevad nõuded, varasemad uuringud ja ekspertteadmised, riiklikud andmebaasid ja asjakohased seirearuanded. Vajadusel kasutatakse ka varasemaid keskkonnamõju hinnanguid. Arvesta takse üldplaneeringu raames ning KSH käigus läbi viidud uuringute tulemus tega . Kui andmestik seda võimaldab, siis on võimalik kasutada ka kvantitatiivseid hindamismeetodeid. Vastavalt KeHJS nõutele arvestatakse mõjude hi n damise käigus läbivalt ka mõjude omavaheliste seostega ja võimaliku mõju vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga. Mõjuhindamist Natura 2000 võrgustiku aladele korraldatakse vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Hindamise läbiviimisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" . KSH koostamisel , juhul kui selgub vajadus läbi viia Natura hindamine, käsitletakse planeeringuga kavandatava võimalikku mõju Natura aladele lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest . Strateegilise planeerimisdokumendi (nt üldplaneeringu) Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisu ga . Üldiste strateegiliste arengudokumentide Natura hindamine toimub siiski projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel. Lähtutakse eeldusest, et planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi mõjutada Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ebasoodsalt ega kahjustada alade terviklikkust. Olulisem juhendmaterjal hindamiseks Olulisemad registrid ja andmebaasid on järgmised: EELIS , Riiklik teeregister , Kultuurimälestiste riiklik register , Maa-ameti geoportaal, KOTKAS jne. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (arvestada ka algatatud Energiamajanduskavaga aastani 2035) Kättesaadav: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kiri nr 17-7/2019/2142 „Taastuvenergia kajastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes“. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/12291708 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kättesaadav https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 . Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 . Kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do Soodevahe kraavide (Suur-Sõjamäe tn – Pirita jõgi) läbilaskevõime hinnang (AS Kobras töö nr 2018 -110) Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes. Kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0036/5677/files/Kliimamoju-hindamise-suunis%20K%C3%95K2023.pdf Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta . Kättesaadav: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf Päästeameti juhend „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“ . Kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/ueldplaneeringute-kooskolastamine Riigi jäätmekava aastateks 2022 – 2028 (hetkel koostamisel) . https://envir.ee/jaatmekava Rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Keskkonnaagentuur) 2018 . Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/elme#rohevorgustik Rohevõrgustik: üldplaneeringute analüüs ja planeerimise juhend (Keskkonnaagentuur) 2023. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 Ökosüsteemide kontseptsioon. Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajandusliku ökosüsteemi seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne . Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/elme#okosusteemide-seisun Liigi kaitse tegevuskavad. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) raames teostati Skepast &amp; Puhkim OÜ poolt 2021 aastal ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs (KMH aruande peatükk 5.5). Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/805893 Maaeluministeeriumi kiri nr 4.13/628, 20.05.2019, milles on väljendatud seisukohad ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus . Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 . Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/stak2030 Teehoiukava aastateks 2020–2030 . Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/media/5413/download Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/media/6908/download Liiklussagedused riigiteedel. Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus Transpordiameti s trateegiline mürakaart 2022 . Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka Transpordiameti välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, 2019-2024 . Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus . Kättesaadav: https://transpordiamet.ee/ru/node/209 Välisõhk Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 ehk õhusaasteainete vähendamise programm . Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 . Kättesaadav: https://envir.ee/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs (riigihanke nr 239156 aruanne). Kättesaadav: https://envir.ee/media/8828/download Veemajanduskavad. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad Muud v aldkondlikud juhendid Kavandatavad alus uuringud Üldplaneeringu koostamise ja k eskkonnamõju strateegilise hindamise käigus nähakse ette vajadus järgnevate alusuuringute teostamiseks. Nahkhiirte alusuuring Pirita jõe Lagedi kandi üldplaneeringu alal. Uuring annab sisendi kaitsealustele loodusobjektidele , bioloogilisele mitmekesisusele ning populatsioonidele, taimedele ja loomadele avalduvate mõjude hindamis eks. Liikuvusuuring (täpsemalt loe Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad punktist 6. 1 ) . Liikuvusuuringu ülesandeks on a nalüüsida rahvastiku liikumisviise ja võimalusi , sh piirkonnas elavate ja töötavate ning perspektiivselt lisanduvate inimeste liikumismustreid ja liikumist puudutavad eelistusi . Uuringu koostamisel a rvesta takse nii olemasolevat hetkeseisu kui ka perspektiivseid lahendusi , mille alusel saab täpsustada näiteks jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, korraldada ühistranspordi peatusi ja keskust ning kategoriseerida olemasolevate ja planeeritavate teede klassid. Uuringu tulemus te põhjal hinnatakse KSH-s mõju elukeskkonna kvaliteedile läbi keskkonnale avalduvate mõjud e nagu müra ja õhusaaste, samuti m õju sotsiaalsetele vajadustele sh avalike teenuste, puhkevõrgustiku kättesaadavusele ja töökohtade kättesaadavusele . A sustuse arengu suunamise uuring (täpsemalt loe Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad punktist 6. 2 ) . Asustuse arengu suunamise uuring u eesmärgiks on a nalüüsida ja võrrelda Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire Rae valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusala ulatusega ning reaalselt välja ehitatud või detailplaneeringutega kaetud tiheasustusaladega . Uuringuga tuleb ka p laneerida stabiilne elanike juurdekasv lähtuvalt kontrolljoonest, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime. Uuringu tulemuste põhjal hinnatakse KSH-s mõju elukeskkonna kvaliteedile läbi keskkonnale avalduvate mõjude. Erinevate juhtotstarvetega alade ülemineku osas hinnata kse , kas on vajadus ette näha kitsendusi ja leevendusmeetmeid . Mürakaardi koostamine. Välisõhu mürakaart kirjeldab planeeringulahendusega kaasnevat prognoositavat müraolukorda . Mürakaardile märgitakse mh müraallikad, mis põhjustavad või võivad põhjustada asjakohase müra normtaseme ületamist (üksi või mitme müraallika koosmõjul ) ja kohad kus on müra modelleerimise tulemuste põhjal vajalikud täiendavad müraleevendusemeetmed. Mürakaardi põhjal hinnatakse KSH-s k eskkonnamüraga seonduva i d mõju sid. Ü ldplaneeringu koostamise ja KSH menetlemise eeldatav ajakava Planeeringu protsessi kirjeldus ja etappide eeldatavad toimumisajad on indikatiivsed. Menetluse läbiviimisel, sh teavitamisel ja menetlusetappide tähtaegade puhul järgitakse planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu menetlusele esitatud nõudeid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine protsess ja indikatiivne ajakava Tegevus Teostamise aeg (kuu ja aasta) Lagedi kandi üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine, algatamisest teavitamine. 19.05.2020 KSH programmi ja aruande koostamiseks hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine. 0 4 .2024 Üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja KSH programmi eelnõu kohta ettepanekute küsimine. 10 .2024 KSH programmi täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele. ÜP lähteseisukohtade täiendamine. 11 - 12 .2024 ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kinnitamine vallavalitsuse poolt 0 1 .202 5 Ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohad ja KSH programm avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel koos nende kohta esitatud ettepanekutega 03.2025 Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu koostamine, uuringute koostamine, avalike väljapanekute ja arutelude läbiviimine jms. 04 – 12.2025 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine Rae Vallavalitsusele ja Volikogule tutvumiseks. Vajalik on vähemalt 1 kohapealne tutvustusring . Kui vallavalitsusele ja volikogule tutvustatakse materjale eraldi tuleb teha 2 tutvustusringi. 01.2026 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ning täiendamine avalikul väljapanekul ja aruteludel laekunud ettepanekute alusel. 01.2026 – 06.2026 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. 06.2026 – 02.2027 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine ja avalik väljapanek. 04.-06. 2027 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste menetlemine ja avalik arutelu. 07.2027 - 10.2027 Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 03.2028 Üldplaneeringu kehtestamine. 01.2029 Kaasamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja üldplaneeringu kaasamiskavad on ühised kuni ÜP vastuvõtmiseni . Seega tugineb KSH kaasamiskava ÜP kaasamiskavale . Üldplaneeringu ja KSH kaasami skava on toodud Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukoh tade peatükis 8 . Lp Kaasatav asutus kuupäev digiallkirjas nr 6-1/7242 Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame ettepanekute tegemiseks Rae Vallavolikogu 19. mai 2020 otsusega nr 117 algatatud Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (https://www.rae.ee/lagedi). Palume ettepanekud esitada hiljemalt 02.12.2024. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama abivallavanem Lisad: 1. Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad, projekt oktoober 2024 2. Lagedi kandi üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, projekt oktoober 2024 Koopia: Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa-amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandus- ja toiduamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet [email protected] Lennuamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Raasiku Vallavalitsus [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] AS Elveso [email protected] AS Eesti Raudtee [email protected] Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] RB Rail AS [email protected] MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected] Stina Metsis, 5981 3158 [email protected]
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel