Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Saatja:
[email protected]
Saaja: "TA Info" <
[email protected]>
Teema: 7-1/14-5 KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine
Kuupäev: 2024-11-07 11:24
Tere.
Edastan kirja.
Lugupidamisega
Kaja Notta
planeeringuspetsialist
<http://email.mg.pohja-sakala.ee/o/eJxEzjFuwzAMQNHTWFsMipREadAQtB2y9gYsRSduozqwhZy_KDp0__h45_64bbu8212GtcuwfnmtgYC4uFYJikRn1TNB4ZyY3a2GVBBbjI21xCUwczJvqgnEdMnNrRUBg_fA3mMgniFlLI0UVTWXD50C9Ov82G6fcjrkS-4ym7luxyFXO62tTvSCs2bMsvjYjIly8aIlTgHkTzxnyBO9ub2u38s2BRi2P9fDpNv4vY16_g_ds-JPAAAA___oUUTw>
PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected] 06.11.2024 nr 7-1/14-5
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu esitamine
seisukoha saamiseks
Põhja-Sakala Vallavolikogu algatas 25.04.2024 otsusega nr 215 Suure-Jaani linnas Tallinna tn
24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala
Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva
vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks
tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga
soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse
täisehituse protsenti. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja
kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamise (KSH) vajadust. Vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 tuleb keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta
asjaomastelt asutustelt. Eesmärgiga selgitada välja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev
võimalik keskkonnamõju ja kaaluda KSH algatamise vajadust on koostatud KSH eelhinnang.
Eelhinnangu tulemusel on jõutud seisukohale, et KSH vajadus puudub.
Käesolevaga esitame KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu Teile
seisukoha saamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Karel Tölp
vallavanem
Lembitu pst 42 Telefon: 435 5444 Registrikood 77000463
Suure-Jaani e-post:
[email protected]
71502 Viljandi maakond www.pohja-sakala.ee
Lisad:
1. Põhja-Sakala Vallavolikogu otsuse „Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Kaja Notta
510 6794
[email protected]
2
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas
Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2024
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Nimetus: Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala DP KSH eelhinnang
Töö tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 5.11.2024
2
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 8
2.1 Viljandi maakonnaplaneering.......................................................................................... 8
2.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad ........................................................... 8
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest....................................................................................... 11
4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 12
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele
looduskaitseobjektidele ............................................................................................................. 12
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................ 12
4.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 12
4.4 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 12
4.5 Jäätmeteke .................................................................................................................... 13
4.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 13
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 14
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 15
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15
4.10 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju................................................... 16
4.13 Muud aspektid............................................................................................................... 16
5 Järeldused............................................................................................................................... 17
Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 19
3
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673)
2024. aasta oktoobris. Töö teostas keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere
(KMH0153).
Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamine on
algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu otsusega 25.04.2024 nr 215. Otsuse järgi tuleb
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajadust.
KSH eelhinnangut saab otsustaja kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel
asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks
tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetellu.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering
planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva
detailplaneeringu korral. Hinnatav detailplaneering on Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022
otsusega nr 42 kehtestatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringut (ÜP) muutev. Lisaks kaalutakse
KSH vajadust VV määrusega 29.08.2005 nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alusel (Vt
peatükk 3).
KSH eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või
mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides
eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Põhja-Sakala Vallavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest
teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta.
Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte
ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise
ja positiivsete mõjude võimendamise osas.
4
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Planeeringuala asub Suure-Jaani linna tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamise
kohustus. Ala asub Tallinna tänava (riigi kõrvalmaantee 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee), Lembitu
puiestee ja Vambola tänava vahelises kvartalis. Ala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Allikas: Maa-amet.
5
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Planeeringuala pindala oli algatamisel ca 17 000 m2 ja see hõlmab munitsipaalomandis olevat
Tallinna tn 24 katastriüksust (76001:001:0009) ja selle lähiala. Lähteülesande järgi võib
planeeringuala täpsustuda koostamise käigus.
Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule jääb planeeringuala ühiskondlike ehitiste ja
transpordi maa-alale.
Tallinna tn 24 katastriüksuse (76001:001:0009) maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste
maa 100%. Katastriüksuse pindala on 10520 m², millest kõlvikuliselt moodustab õuemaa 524 m²
ja muu maa 9996 m². Krundil asuvad riikliku ehitisregistri järgi hooned koolimaja (EHR kood
112026291) ja garaaž (112026859) ning rajatistest kaugküttetorustik (220291059). Koolimaja on
kolmekorruseline ja ehitisealune pind on 4 032 m2. Garaaži ehitisealune pind on 218 m2. Lisaks on
alal elektrimaakaabelliinid, sideehitised, veetorustik, reoveetorustik, sademeveetorustik. Alal on
kõik vajalikud olemasolevad kommunikatsiooniühendused.
Koolihoone esmase kasutuselevõtu aasta 1961. Võimla on rajatud 2005. a ja selle katus on
vahetatud 2019.a. 2014. aastal jagati kool kaheks: gümnaasiumiosa jätkas tegutsemist Suure-
Jaani Gümnaasiumi, põhikooliosa Suure-Jaani Kooli koosseisus. Suure-Jaani Kooli moodustavad
ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool.
Lähiala moodustavad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused: Tallinna tn 24
(76001:001:0009), Lembitu pst 42 (75801:001:0039), Vambola tänav T2 (76001:001:0033),
Lembitu puiestee T3 (76001:001:0038), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035),
24124 Viljandi - Suure-Jaani tee (76001:006:0022), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T9
(76001:002:0021).
Lembitu pst 42 katastriüksuse pindala on 10519 m² ja seal asub Suure-Jaani lasteaed Sipsik ja ka
Põhja-Sakala Vallavalitsus. EHR järgi asub krundil haldushoone-lastepäevakodu (ehitisregistri
kood 112023661) ehitisealuse pinnaga 1239 m2. Esmase kasutuselevõtu aasta 1999.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel
asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks
tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.
Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: hoonestusala määramine, ehitusõiguse
määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse
põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning teised
planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased ülesanded.
Tallinna tn 24 katastriüksusel kehtib praegu Tallinna tn 24 (Suure-Jaani Gümnaasiumi)
detailplaneering, mis on kehtestatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.05.1999 korraldusega nr 67.
Koolimaja laiendamise/rekonstrueerimise kavandamiseks soovitakse suurendada kehtiva
detailplaneeringuga määratud ehitisealust pinda (kuni 4000 m2, mis on juba ületatud - 4032 m2).
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. DP eskiisi (AB
Artes Terrae OÜ töö 24104DP3 ) järgi kavandatakse suurimat lubatud ehitisealust pinda Tallinna
tn 24 krundile kokku 7954 m2 ja Lembitu pst 42 lisandub 353 m2.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga
soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse
täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste
katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse
protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.
6
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Joonis 2. Detailplaneeringu eskiislahendus. Allikas: AB Artes Terrae OÜ.
Kavandatavate hoonete tegelik ehitisealune pind ja täisehituse protsent selgub
detailplaneeringu koostamise ja parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatava
arhitektuurivõistluse käigus. Laiendusele tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja
keskkonda sobivus, mis vääristaks asukohta. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea
ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
7
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
2 Seotus strateegiliste dokumentidega
2.1 Viljandi maakonnaplaneering
„Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+”1 (kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/75) eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt
planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Põhja-Sakala valla ÜP on koostatud hiljem.
Maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Suure-Jaani linn Põhja-Viljandimaa piirkondliku
keskusena linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii
olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja
tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu.
Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks,
soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku
arengut. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade
otstarbekat kasutamist.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.
2.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad
Põhja-Sakala valla üldplaneeringu2 (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega
nr 42) kohaselt on DP ala juhtfunktsioon ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa. Maakasutuse
juhtfunktsiooni DP-ga ei muudeta.
Üldplaneeringuga on määratud valla ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub ka
Suure-Jaani linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoraalse
arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.
Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis
tähendab, et hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste
tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne.
Linnalise asustusega ala iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse
tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade
ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Nende alade planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata
kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni kasutusest kõrvale jäänud
alade taaskasutusele võtmisele. Suure-Jaani linna arendatakse edasi piirkondliku keskusena.
1
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030
2
https://www.pohja-sakala.ee/uldplaneering
8
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Joonis 3. Väljavõte kehtivast Põhja-Sakala valla üldplaneeringust.
ÜP seletuskirjas on toodud, et Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus
otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi esineb Põhja-Sakala vallas kohati kõrge
radooniohutasemega alasid. Suure-Jaani linna piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi
vahemikus 150-250 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused
kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga
maa-alade loetelu haldusüksuste kaupa. Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Põhja-Sakala
vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131
„Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,
sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84
“Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide
ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris
(Bq/m³). Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada
radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni
tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid
vajalikud.
9
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Kruntide hoonestamisel ja juurde ehitamisel tuleb üldpõhimõttena eelistada olemasoleva
väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Kui säilitamisvõimalused
puuduvad, siis tuleb krundile rajada uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja
krundi kasutusega. ÜP tingimus on, et vähemalt 15% katastriüksuse pindalast peab moodustama
haljastus, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Puud parandavad linnalise asula
mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad
puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana.
Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada
Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise
arengukava aastani 2030“.
Arhitektuurivõistluse korraldamine tuleb otsustada vajadusel projekteerimistingimuste andmise
või detailplaneeringu menetluse käigus. Valla territooriumil kaaluda arhitektuurivõistluse
korraldamist muu hulgas olulise avaliku huviga või ruumilise mõjuga objekti rajamisel ning kohas,
kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises
asukohas). Avalike haljasalade rekonstrueerimisel tuleb kaaluda maastikuarhitektuurse konkursi
korraldamist.
Ühiskondlike ehitiste maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune
maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo-
ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,
hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste
maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks
kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid
ehitisi teenindava maaga.
Ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) katastriüksuse täisehituse protsent on kuni 40%;
2) säilitada ja/või rajada hoonete ümber haljasalad;
3) arvestada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugava juurdepääsuga;
4) arvestada erivajaduste ning puuetega inimeste vajadustega.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga
soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse
täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste
katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse
protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.
Kuna DP-ga soovitakse muuta krundi täisehituse protsenti, on tegemist üldplaneeringu
muutmisega ja DP-s esitatakse vastavad põhjendused. Detailplaneering on kehtivat Põhja-
Sakala valla üldplaneeringut muutev.
Lisaks on haridusvaldkonna arendamise aluseks kehtestatud Põhja-Sakala valla hariduse
arengukava 2020-2025. Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 (vastu võetud 26.09.2024
otsusega nr 80) visioon on, et vallas võimaldatakse igale lapsele tema arengut toetav kvaliteetne
haridus, mis loob eeldused edukaks eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks. Strateegilised
eesmärgid: Suure-Jaani on rajatud kaasaegne koolihoone ning loodud võimalused lisatuge
vajavatele lastele. Arengukava tegevussuunad: Suure-Jaani tänapäevase koolihoone rajamine.
Suurima investeeringuna on arengukavas ja eelarvestrateegias toodud 2028. aastal Suure-Jaani
kooli ehitus 8 miljoni euro eest, millest omaosalus on 40%.
10
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus
ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.
Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning
eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel.
Hinnatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb
KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud
tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena. Tegemist on ka infrastruktuuri
rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb
kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.
.
11
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
4 Hinnang keskkonnamõjudele
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale ja muudele looduskaitseobjektidele
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on planeeringualale lähemal kui
10 km asuvad Natura 2000 alad puuduvad.
Lähim looduskaitseobjekt Lõhavere metsapark (KLO1200185), mis on kaitsealune park
uuendamata piiridega, asub planeeringuala piirist ca 1 km kaugusel kirdes.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel
kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja
kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele
Tegemist on hoonestatud alaga.
Puistu hinnang planeeringualale on tehtud AB Artes Terrae poolt 22.04.2024 (töö nr 24048HI2).
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Planeeritav ala ei jää kehtiva maakonnaplaneeringu ega ka Põhja-Sakala valla üldplaneeringu
kohasele rohevõrgustiku alale ega ka väärtusliku maastiku alale.
4.4 Vee ja pinnase saastatus
Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.
Moodustatud on alla 2000 ie Suure-Jaani reoveekogumisala (RKA0840520)3. Võimalus on liituda
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastavalt Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
(ÜVK) arendamise kavale 2020-2032 ja võrguettevõtjalt taotletavatele tehnilistele tingimustele.
Olemasolev veetorustik, reoveetorustik ja sademeveetorustik asuvad Tallinna tänaval.
Planeeringuala kanaliseerimine tuleb lahendada lahkvoolsena.
Lähim veekogu on Suure-Jaani paisjärv (VEE2064700), mis jääb planeeringuala piirist ca 300 m
kaugusele lõuna poole.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Alal ei ole tuvastatud keskkonda
saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks
eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Pinnas
krundil vastab eeldatavalt veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse
nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirarvudele elamumaal. Kõik,
mis ei ole tööstusmaa, kuulub nimetatud määruses elumaa alla, seega näiteks ka ühiskondlike
ehitiste maa. Pinnasevee kvaliteet ehitussüvendites peab vastama samuti keskkonnaministri
04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“.
3
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-collection-area/8985459
12
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Projekteerimise staadiumis tuleb vertikaalplaneerimisega näha ette meetmed sademevee
valgumise vältimiseks naaberkinnistutele.
Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt
mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
4.5 Jäätmeteke
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi
ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus,
mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
4.6 Müra ja vibratsioon
Tegemist on ÜP järgi II kategooria alaga – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande
asutuste ning elamu maa-alad, rohealad, ühiskondlike ehitiste maa-ala.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani tee km 21,64-21,74. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 745 autot. Transpordiamet on andnud tingimused DP
algatamiseks, teatades, et koostamisel on riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 21,270-
22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Projektis muutub oluliselt
liikluskorraldus Tallinna tn 24 kinnistuga külgneval riigitee lõigul ning riigitee ja Vambola tänava
ristmikul. Planeeringu koostamisel, sh planeeringualale juurdepääsude kavandamisel arvestada
riigitee põhiprojektis toodud lahendusega.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning
vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Hoone välispiirde konstruktsioonide projekteerimisel sh akende valikul arvestada sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetega. Tehnoseadmete (kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende
müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.
Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse
sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega. Müraekraanide
projekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra
13
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
peegeldusi, mis võiksid vastupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid ümbritsevate
hoonete elanikele.
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00…7.00
ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks
tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Kooli laiendamisel tuleb
dokumendid esitada ka Terviseametile kooskõlastamiseks.
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see
mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a.
hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra
vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad
ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.
Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et
võimalikult vähe mõjutatakse ümbritsevaid elamualasid.
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii
positiivne kui negatiivne) on tiheasustusalal ebaoluline.
Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.
Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise
abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise
puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ehitusperioodil ette näha.
Tegemist on olemasoleva kaugküttega. Seega täiendavat õhusaastet soojusega varustamisel ei
ole ette näha.
Hoonete kasutamisega ei kaasne olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Territoorium
on valgustatud, kuid tänapäevase valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole
oodata olulise valgusreostuse teket.
Tegemist on radooniohtlikus piirkonnaga. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131
„Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,
sisekliimale ja korrashoiule” ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 “Tervisekaitsenõuded
koolidele” kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine
radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel
tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas.
Soovitatavad meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea
ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine.
Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.
14
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Ehitamise käigud tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja
masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordasid.
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Arvestades detailplaneeringuala paiknemist olemasolevate ühiskondlike hoonete piirkonnas,
head ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede ning tänavatega, saab
planeeringualal tagada erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused. Jalgsi liikumise,
kergliikluse ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks tuleb krundisisese liiklusskeemi
koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede
tagamisele ja jalgrataste parkimisele.
DP realiseerimine mõjutab piirkonna teenuste paremat kättesaadavust ja avalikku linnaruumi.
Oodata on positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele.
Samuti nähakse planeeringu koostamisel ette uushaljastust. Ka välialad krundil peavad olema
esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumis- ja mängimisvõimalusi).
DP elluviimine mõjub positiivselt lähipiirkonna arenguvõimalustele ning vastab avalikele huvidele
ja väärtustele. Kavandatavate hoonete arhitektuur saab olema eeldatavalt tänapäevane ja
piirkonna kvaliteeti tõstev. Edaspidi hoone ehitusprojekt koostatakse ka vastavalt ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 03.06.2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele“.
Eelnevat arvesse võttes on mõjud positiivsed.
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri4 järgi planeeringualal ja vahetus läheduses kultuurimälestised
puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.
Lähimad kultuurimälestised (kihelkonnakooli hoone, kirik) jäävad vähemalt ca 400 m kaugusele
lõuna poole. Seega planeeringuga kavandatav ei riku ka vaateid neile.
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise
vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu
on vanemate hoonete rekonstrueerimisel ja tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju
õhukvaliteedile ning kliimale positiivne läbi parema energiatõhususe.
Hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta mõnevõrra ala mikroklimaatilisi
tingimusi, kuid antud juhul ei ole muutuse mõju väga oluline. Seoses kuumalainete sagenemisega
on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel.
Tegemist on soojussaare5 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad,
4
https://register.muinas.ee
5
Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.
15
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala
õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud
suuremates Eesti linnades. Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega6 saab
paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.
DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb
väga suurte kõvakatteliste pindade kavandamist. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid
katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Lähipiirkonnas pole hetkel teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju.
DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks oleks vajalik taotleda keskkonnaluba.
Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida
kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda DP elluviimist.
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.
4.13 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi
asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud
juhul ei ole tegemist suuremahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi
tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega antud juhul puudub.
6
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
16
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
5 Järeldused
Planeeritav ala paikneb hoonestatud ja selgelt väljakujunenud piirkonnas Suure-Jaani linnas. Alal
ja lähipiirkonnas puuduvad looduskaitsealused ning muud tundlikud objektid. Samuti puuduvad
piirkonnas muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Planeeritaval alal ega
kontaktvööndis ei paikne ka pärandkultuuriobjekte.
Tallinna mnt 24 asuva koolihoone territoorium vajab arendamist, et luua esteetiliselt ja
funktsionaalselt toimiv avalik ruum, mis kutsub õpilasi ja kohalikke elanikke seda mugavalt ja
eesmärgipäraselt kasutama. Olemasolev koolihoone ei vasta kaasaegse õpikeskkonna nõuetele ja
vajab kaasajastamist. Planeeringuga kavandatav toetab tervislike eluviiside juurutamist ja ka kooli
territooriumi aktiivsemalt kasutama. Planeeringuga antava krundistruktuuri korrastamise ja
hoonestustingimustega luuakse eeldused kogu piirkonna intensiivsemaks kasutamiseks.
Detailplaneeringuga on vajalik lahendada juurdepääsud ja parkimisvõimalused ning muuta ala
kooliõpilastele ja -töötajatele võimalikult mugavaks ja turvaliseks ka liikluskorralduse seisukohast.
Kõik planeeringualale kavandatud hoone(osa)d ja rajatised peavad moodustama arhitektuurselt
ühtse kompleksi, mis on kompaktne, multifunktsionaalne ja kogukonnakooli väärtustav.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist, kui järgitakse
detailplaneeringus ette nähtut ja lähtutakse seadusega sätestatud keskkonnakaitse
põhimõtetest. Parima linnaehitusliku lahenduse ja atraktiivse ning meeldiva linnaruumi
leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike
ei esine;
3) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
4) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav
tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;
5) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;
6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
9) suured katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta
(võimendada), kuid rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid nagu
funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine
jms;
17
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
10) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus koolihoone rajamisel
antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise
vajadust.
18
Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 5.11.2024
Kasutatud allikad
Allikmaterjalid
Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+
Põhja-Sakala valla üldplaneering
Põhja-Sakala valla arengukava tegevuskava 2023–2030
Põhja-Sakala valla jäätmekava 2024-2029
Põhja-Sakala valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032
Andmebaasid
EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
19
PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU
OTSUS EELNÕU nr
Suure-Jaani . detsember 2024 nr
Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Põhja-Sakala Vallavolikogu algatas 25.04.2024 otsusega nr 215 Suure-Jaani linnas Tallinna tn
24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva
vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks
tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.
Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: hoonestusala määramine, ehitusõiguse
määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse
põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning teised
planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased ülesanded.
Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu
24.03.2022 otsusega nr 42) jääb planeeringuala ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa-alale.
Tallinna tn 24 katastriüksusel kehtib praegu Tallinna tn 24 (Suure-Jaani Gümnaasiumi)
detailplaneering, mis on kehtestatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.05.1999 korraldusega nr 67.
Uue detailplaneeringu algatamine on vajalik, kuna Tallinna tn 24 asuva koolimaja
laiendamise/rekonstrueerimise kavandamiseks soovitakse planeeringualal suurendada kehtiva
detailplaneeringuga määratud ehitisealust pinda. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 7
tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala
Vallavalitsus. Detailplaneeringu kehtestaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga
soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse
täisehituse protsenti.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 alusel tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud
detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja
kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb anda eelhinnang ja KSH algatamise vajalikkust
kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Planeeringuga
kavandatakse infrastruktuuri rajamist ja KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2
punktist 10.
Strateegilisele planeerimisdokumendile koostati KSH eelhinnang („Põhja-Sakala vallas Suure-
Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang“, LEMMA OÜ, vastutav koostaja Mihkel Vaarik).
KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH algatamine vajalik, kuna:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid
liike ei esine;
3) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
4) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav
tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;
5) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;
6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
9) suured katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta
(võimendada), kuid rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid nagu
funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine jms;
10) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus koolihoone rajamisel
antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju;
11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH
algatamise vajadust.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktile 12.
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsis vallavalitsus seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt,
Transpordiametilt, Päästeametilt ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.
Asjaomaste asutuste seisukohtade alusel täiendatakse eelhinnangut ja otsuse eelnõud
KSH vajalikkuse otsustamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 1 ja 3, § 35 lõigetest 3, 5 ja 6,
1. Jätta algatamata Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju
strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.
3. Otsusega saab tutvuda valla veebilehel ja tööajal Põhja-Sakala vallamajas (Suure-Jaani linn,
Lembitu pst 42).
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitada 14 päeva jooksul pärast
otsuse vastu võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohaliku levikuga ajalehes, samuti
KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust.
5. Otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Põhja-Sakala Vallavolikogule aadressil
[email protected] või Lembitu pst 42, 71502 Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald,
Viljandi maakond või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil
[email protected] või
Kalevi 1, 51010 Tartu linn 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
allkirjastatud digitaalselt
Aino Viinapuu
vallavolikogu esimees