ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Karmen Joller Teie 27.04.2026 nr 1.2-2/40-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 12.05.2026 nr 2.3-5/26/1755-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse
„Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 5 järgi kuulub andmekogu koosseisu muu hulgas ka andmekogu arhiveeritud
andmed. Samas ei nähtu põhimäärusest, millised andmekogu andmed ja millal
arhiveeritakse, kui kaua neid arhiivis säilitatakse ning kellel ja millistel tingimustel on
juurdepääs arhiveeritud andmetele. Märgime, et juhul kui andmekogus soovitakse eristada
arhiivseid andmeid, siis peab põhimäärusest ka selguma, mida arhiiv sisuliselt tähendab
ning miks seda üldse vaja on. Eelnõu seletuskirjast küll nähtub, et arhiveerimisele
kuuluvad taotluste mustandid, ettevõtja töölaual paranduses olevad taotlused ning tagasi
lükatud ja kinnitatud teatiste teave, kuid põhimääruses see kajastamist ei leia.
Samuti ei ole selge, kui kaua arhiveeritud andmeid säilitatakse. Seletuskirjas on selgitatud,
et taotluste mustandeid säilitatakse üks aasta, kuid selgusetuks jääb, kui kaua säilitatakse
arhiveeritud paranduses olevaid taotlusi ning tagasi lükatud ja kinnitatud teavet. Kuigi
eelnõus esitatud andmekoosseisust paistab, et andmekogu ei saa sisaldama olulises osas
isikuandmeid, sisaldavad taotlused siiski ilmselt esindajate ja andmete sisestajate
isikuandmeid, mille arhiivis säilitamisele tuleb määrata tähtaeg põhimääruses ja mitte
seletuskirjas. Palume arhiveerimist puudutav osa uuesti üle vaadata ning põhimäärust ja
seletuskirja vastavalt täiendada.
2. Eelnõu lisas, mis sisaldab andmekogusse kogutavate andmete loetelu, on punkti 1.2 järgi
andmekogusse kogutavateks andmeteks ka ettevõtte esindaja andmed, milleks on nimi,
isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ja vajadusel kodakondsus. Samas ei nähtu
põhimäärusest, millistel juhtudel on kodakondsuse andmete töötlemine õigustatud ning
kes otsustab vajaduse üle. Seletuskirjas on selgitatud, et kodakondsus on lisatud
võimalusena tagada isiku üheselt tuvastatavus juhtudel, kui teised identifitseerivad
andmed ei ole piisavad. Seega selleks, et vältida liiasusega andmete töötlemist, soovitame
täiendada põhimäärust selliselt, et oleks aru saada, millistel juhtudel on õigus koguda
andmekogusse täiendavalt ka kodakondsuse andmeid.
3. Eelnõu § 11 lõike 2 järgi avalikustab Tervisekassa andmekogus töödeldud andmed pärast
ravikindlustuse seaduse § 48 lõike 4 alusel määruse kehtestamist. Ravikindlustuse seaduse
järgi on tegemist tervise- ja sotsiaalministri 12.12.2022 vastu võetud määrusega nr 86
„Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu“, mis puudutab kindlustatud isikule müüdud
meditsiiniseadmete eest tasu maksmiste kohustuse ülevõtmist Tervisekassa poolt. Määrus
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
on kehtiv, mistõttu jääb selgusetuks sätte mõte. Samuti ei anna selgust ka eelnõu
seletuskiri. Märgime, et juhul kui sätte mõte on, et meditsiiniseadet puudutavad andmed
avalikustatakse alles pärast seda, kui need on lisatud määruses nr 86 toodud loetellu, siis
tuleks sätte sõnastust ka vastavalt muuta või siis säte põhimäärusest üldse eemaldada.
4. Eelnõu § 12 lõike 1 puhul on tegemist sisutühja, mitteregulatiivse sättega. Õigus teistelt
isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid
seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Samuti puudub vajadus
põhimääruses üle korrata, et andmevahetus andmekogudega saab toimuda riigi
infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu, nagu on sätestatud AvTS § 439 lõikes 5, ning et see
toimub AvTS § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt. Soovitame sätte
põhimäärusest eemaldada.
5. Lisaks juhime tähelepanu meditsiiniseadme seaduses (MSS) toodud andmekogu
asutamise volitusnormile. Esitatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et suurima
erinevusena varasema andmekogu eesmärkidest ei koguta uues andmekogus taotluslikult
meditsiiniseadmete ohujuhtumite, uuringute ja järelevalvemenetluste andmeid. Samas
MSS § 29 lõikes 1 toodud andmekogu eesmärk ja sama paragrahvi lõige 3 näevad aga ette
ka ohutusjuhtumite, järelevalvemenetluste ning uuringute andmete töötlemist. Lisaks ei
näe MSS-s toodud andmekogu eesmärk, erinevalt esitatud põhimääruse eelnõus toodust,
ette andmekogu andmete avalikustamist. Soovitame edaspidi MSS muutmisel vaadata üle
ka andmekogu eesmärk ja andmekogus töödeldavate andmete loetelu ning sõnastada
volitusnorm selliselt, et oleks aru saada, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks
andmekogu on loodud ning milliseid andmeid, sh milliseid isikuandmeid selles
andmekogus töödeldakse ja kui kaua säilitatakse.
Samuti peame vajalikuks juhtida tähelepanu Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele1, mis
näeb andmekogude puhul muu hulgas ette, et seaduses tuleb sätestada volitusnorm
põhimääruse kehtestamiseks koos selle raamidega (nt pidamise kord, andmeandjad,
andmevahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja ülesanded, juurdepääs ja
väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
[email protected]
627 4144
1
Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes
2 (2)