ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Martin Lambing Teie 16.04.2026 nr 1.2-2.1/2615-1
Päästeamet
[email protected] Meie 11.05.2026 nr 2.2.-1/26/30-2
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine
Päästeamet esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse isikuandmete töötlemiseks ilma
andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja
sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“.
Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:
1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas
selgitanud1, et IKS § 6 lõiget 5 tuleb tõlgendada kitsalt. Nimetatud alusel isikuandmete
töötlemiseks peab täidetud olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse
täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika
kujundamiseks. Päästeamet on valitsusasutus (VVS § 39 lg 3).
Poliitika kujundamise eesmärgil uuringu tegemiseks peab asutusel olema õigusaktist
tulenev pädevus poliitika kujundamiseks või selleks sisendi andmiseks. Päästeamet on
taotluses tuginenud päästeseaduse § 5 lõigetele 1 ja 4, mis viitavad ameti ülesannetele, kuid
millest jääb ebaselgeks alus uuringu läbiviimiseks. Inspektsiooni hinnangul on Päästeameti
poliitika kujundamise pädevuseks kohasemad alused sätestatud pigem ameti põhimääruse
§ 8 lg 1 punktides 7 ja 8. Palun taotluses õiguslikke aluseid täpsustada.
2. Taotluses on töödeldavate isikuandmete koosseis ebaselge. Välja on toodud riigi
andmekogudest küsitavad andmed, viidatud on lisaks erinevatele küsitluste- ja
andmekogude (nt lemmikloomaregister) andmetele, kuid neid ei ole loetellu lisatud. Palun
kogu uuringus kasutatavate andmete koosseis ja nende allikad esitada.
3. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud uurimistöö eesmärk ning ülesanded. Ühe ülesandena on
kirjeldatud: Katsetada erinevaid masinõppemudeleid (otsustuspuu, random forest,
boosting-mudelid ning närvivõrgupõhine TabNet), et prognoosida haavatavust eri
hädaolukorra stsenaariumides. Võrrelda mudelite toimivust ja andmevajadusi ning leida
lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega.
Taotluses ei ole andmetöötluse kirjelduses täpsemalt avatud andmete töötlemist
masinõppemudelitega. Palun taotlust täiendada ja kirjeldada kogu andmetöötlusprotsess,
sh kasutatavad vahendid.
1
Justiits- ja Digiministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
4. Taotlusele on lisatud kuvatõmmis eetikakomitee kooskõlastusest. Kahjuks ei ole
kuvatõmmiselt võimalik mõista millele kooskõlastus antud on. Palun edastage AKI-le
käesolevale uuringule antud eetikakomitee kooskõlastus.
5. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata,
siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM)
artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu sihtrühmaks kogu Eesti
elanikkond, st enam kui 1,3 miljonit inimest ning uuringus kasutatakse mastaapselt
isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete
vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete
töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi,
ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele
ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase
mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub
füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel
isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel
on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt
füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.
Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on
süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.
Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.
6. Uuringu läbiviimiseks koostatakse andmestikud, mis uuringu lõppedes tuleb kustutada.
Taotluses ei ole selgelt välja toodud, millal uuringu jaoks koostatud algandmestikud
kustutatakse. Palun täiendada taotlust ja lisada uuringu algandmete kustutamise tähtaeg
vähemalt aasta ja kvartali täpsusega.
7. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest eraldi ei
teavitata, kuna üksikisikute tuvastamine ei ole võimalik ja andmetöötlusel kasutatakse
kaitsemeetmeid. Punktis 11.3. viidatakse avaldatavatele andmekaitsetingimustele ning
punktis 12.2 on kirjeldatud läbipaistvuse tagamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud
nõuete järgimise kaudu.
Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada
vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest.
Teavitamise eesmärk on, et andmesubjekt oleks teadlik oma andmete töötlemisest ja saaks
kontrollida selle seaduslikkust. Uuringus töödeldakse isikuandmeid, mis ei ole saadud
andmesubjektilt ning neid töödeldakse muul eesmärgil, kui see, milleks neid algselt koguti.
Seetõttu tuleb andmesubjekti teavitada isikuandmete töötlemisest enne andmete edasist
töötlemist. Asutuse üldised andmekaitsetingimused ei kajasta konkreetses uuringus
isikuandmete töötlemist. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata
jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu
taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist.
Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, asutuse kodulehe kaudu vms viisil. Seega
palun täpsustada, kas ja mil viisil teavitatakse andmesubjekte konkreetse uuringu
andmetöötlusest või põhjendada teavitamisest keeldumist.
Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 22.05.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada
ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
3
Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon
4
Artikli 29 töörühm Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas
isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679 Vastu võetud 4.
aprillil 2017 Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 4. oktoobril 2017
2 (3)
saata aadressil
[email protected].
Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15
lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)