ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Epp Lumiste Teie 29.04.2026
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
[email protected] Meie 08.05.2026 nr 2.2-9/26/1803-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse seoses erakinnistule paigaldatud
kaameraga.
AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut,
see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seega ei saa AKI anda Teile seisukohta, kas Teie
poolt saadetud kaamerapildi osas rakendub isikliku kasutamise erand või kas konkreetsel juhul
peab Teie klient märgistama, et tema kinnistul on videovalve ning kas ta peab teostama õigustatud
huvi analüüsi. Seetõttu anname Teile järgnevalt üldised selgitused.
Isikuandmeteks peetakse isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 art 4 p 1 kohaselt andmeid,
mille kaudu on füüsilist isikut võimalik otseselt või kaudselt tuvastada. Videosalvestiste puhul
tuleb arvestada, et inimene võib peale välimuse ja näokujutise olla tuvastatav ka muude elementide
(nt hääl, riietus, kõnnak jms) põhjal.
Isikuandmete kaitse üldmäärust ei kohaldata, kui füüsiline isik töötleb isikuandmeid eranditult
isiklike või koduste tegevuste käigus (IKÜM art 2 lg 2 p c). Kodust tegevust käsitlevat erandit
tuleb videovalve kontekstis tõlgendada kitsalt. Kui inimene kasutab statsionaarset valvekaamerat
ning selle vaatevälja jääb üksnes tema enda ainukasutuses olev ala või kui kaameraga ei toimu
reaalset filmimist ehk tegemist on kaameramaketiga, ei kohaldu andmetöötlusele IKÜM-st
tulenevad nõuded. Kui kaamera vaatevälja jääb aga ka avalik ala (nt avalikud teed, väljakud,
pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad jm), siis seda ei käsitleta enam
filmimisena isiklikul otstarbel ning selline andmetöötlus eeldab õigusliku aluse olemasolu ja
isikuandmete kaitse nõuetest kinnipidamist.
Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui videovalvesüsteem salvestab kasvõi osaliselt avalikku
ruumi ja on seetõttu suunatud videovalve abil andmete töötleja isiklikust sfäärist väljapoole, ei saa
seda pidada tegevuseks, millega tegeldakse üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel.2
Avaliku ala filmimist võib erakinnistu omanik teatud juhtudel põhjendada oma vara kaitse
eesmärgil õigustatud huviga IKÜM art 6 lg 1 p f kohaselt. Sel juhul tuleb enne kaamerate
paigaldamist läbi viia õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvi alusele tuginemisel peab esinema
reaalselt põhjendatud oht (näiteks eelnevalt toimunud turvaintsidendid), millest tingituna kaalub
kaamera omaniku huvi üle teiste avalikul alal liikuvate isikute õiguse privaatsusele. Selles
veendumine, kas õigustatud huvi sättele saab tugineda, on videokaamerate kasutaja (omaniku)
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679.
2
Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus nr C-212/13 (František Ryneš vs Úřad pro ochranu osobních údajů), p 33.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
ülesanne, kes peab läbipaistval moel viima läbi kaalumise ning olema tulemust võimeline ka
põhjendama (tõendama). Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise
tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks.
IKÜM art 13 sätestab, et vastutav töötleja teeb isikuandmete saamise ajal inimesele teatavaks kogu
artiklis 13 ettenähtud teabe. See tähendab, et avaliku alal filmimise korral on vajalik nähtavale
kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid (enne isikute kaamera filmimise alasse
sisenemist) koos andmetöötleja kontaktandmetega ja viitega videovalve kasutamise korrale ehk
andmekaitsetingimustele. Selle kohta leiab täpsema selgituse inspektsiooni kodulehelt videovalve
korraldaja jaotusest.
Rohkem infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik leida AKI kaamerate kasutamise juhendist
ja Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistest isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes.
Loodame, et selgitustest on Teile abi.
Lugupidamisega
Helen Laane
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)