Maire Iro - AKI
Teema: FW: Päring - Geeniuse/DelfiTV eksperiment
From: Maire Iro - AKI
Sent: Thursday, May 7, 2026 10:44 AM
To: 'Ronald Liive' <
[email protected]>
Cc: press - AKI <
[email protected]>
Subject: RE: Päring - Geeniuse/DelfiTV eksperiment
Tere, Ronald!
Parandasin ühes lõigus sõnastust, et mõte selgemini välja tuleks ja ei jääks mitmetimõistetavaks.
Parandatud sõnastuses kommentaar siin:
See eksperiment kirjeldab tegelikult väga hästi tänast reaalsust. Peamine probleem ei ole üksikute
andmete avalikkuses. Isegi kui iga infokild eraldi vaadates tundub tühine, siis neid kokku pannes
tekib inimesest üllatavalt detailne pilt. Just see erinevatest allikatest pärit andmete sidumine
suuremaks tervikuks ongi digikeskkonnas väga suur risk. Sel moel on võimalik inimest üsna
üksikasjalikult profileerida.
Tervikpilti vaadates ei piisa ainult küsimusest, kas mingi konkreetne info on seaduse järgi avalik või
mitte. Avalikke andmeid peab vaatama tervikliku kogumina, et selliseid profileerimise riske
maandada. Sealt edasi tuleb küsida, millised andmed siis avalikult kättesaadavad peavad olema ja
millised mitte. Vajadusel tuleb varasemad otsused andmete avalikkuse osas ümber hinnata ja
seaduse tasandil teisiti reguleerida.
Lisaks peab ka avalikult kättesaadavate andmete puhul läbi mõtlema, milliseid kaitsemeetmeid
kasutada, näiteks kas päringu tegemine nõuab autentimist ja kas sellest jääb maha jälg.
Pensionisammaste liitumise kontroll on siin hea näide. Pensionikeskusel on osade päringute jaoks
autentimisvõimalus loodud. Inimene peab oma pensioniandmete nägemiseks iseteenindusse sisse
logima. Samal ajal saab aga igaüks üksnes isikukoodi teades kontrollida pensionisammastega
liitumist ilma autentimiseta. See ei ole tervikuna tasakaalus lahendus. Jah, tööandjatel on vaja
liitumisinfot teada. Küll aga võiksid ka nende päringute puhul olla kaitsemeetmed paremini
läbimõeldud. Avalikkus ei välista täiendavaid kaitsekihte nagu päringu tegija autentimine.
Sama loogika kehtib ka teiste teenuste puhul, millest juttu oli. Küsimus ei ole ainult selles, kas see
info peab olema kättesaadav. Siin tuleb lisaks mängu ka läbipaistvuse küsimus. Kas inimene saab
hiljem aru, kes ja millal tema kohta päringuid tegi?
Seadusandjal tuleb siin vaadata kahte asja korraga. Esiteks, millised andmed peaksid üldse olema
nii lihtsalt avalikult kättesaadavad olukorras, kus neid on väga lihtne muude andmetega kokku viia.
Ja teiseks, kui andmed on avalikud, siis millised tehnilised lahendused tasakaalustavad seda
avatust. Autentimine ja päringute logimine ei ole erandlikud meetmed, vaid peaksid olema
tavapärane praktika.
Siin on oluline samm edasi ka andmejälgija, mis annab inimestele ülevaate, kes nende andmeid
avalikes registrites vaatab. See ei piira päringute tegemist, kuid muudab need läbipaistvamaks. See
omakorda distsiplineerib ka neid, kes muidu võiksid vaadata andmeid pahatahtlikult, omakasu
eesmärgil või ka lihtsalt uudishimust.
Isikukoodi puhul tasub selgitada, et eraldiseisvana ei ole see nii tundlik info, kui sageli arvatakse.
Isikukood on isikuandmete vaates oma olemuselt võrreldav inimese nimega. Samas on see
unikaalne tunnus, mille teadmine teeb erinevatest allikatest pärit andmete kokku sidumise ja
profileerimise väga lihtsaks. Risk peitubki pigem selles, kui palju infot on võimalik isikukoodi teades
kokku panna.
Lisaks riigi ja asutuste vastutusele on oluline ka inimeste enda teadlikkus. Igal inimesel tasub aeg-
ajalt vaadata, milliseid andmeid tema kohta internetist leiab. Samuti teadlikult läbi mõelda, millist
infot ta ise näiteks sotsiaalmeedias või erinevatel veebiplatvormidel jagab. Mida teadlikum inimene
oma andmete kättesaadavusest on, seda väiksem on tõenäosus, et tema andmeid kasutatakse
pahatahtlikult, ning seda paremini oskab ta ka võimalikke riske ennetada.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube