Saatja: "Aivar" <
[email protected]>
Saaja: "TA Info" <
[email protected]>
Teema: Saaremaa valla ÜVK arengukava kooskõlastamine
Kuupäev: 2024-11-22 12:49
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere !
Käesolevaga edastame Teile koos kaaskirjaga (lisatud) Saaremaa Valla ÜVK
arengukava aastateks 2024-2035.Arengukava tervikuna on kättesaadav
kaaskirjas viidatud aadressilt, PDF täisversioon on lisatud käesolevale
pöördumisele.
Lugupidamisega,
A.Sõrm
AS Kuressaare Veevärk
SAAREMAA VALLA
ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI
ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2024—2035
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 6
2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 8
2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed......................................... 8
2.1.1 Veemajanduskava.............................................................................................. 8
2.1.2 Omavalitsuse arengukava.................................................................................14
2.1.3 Planeeringud.....................................................................................................14
2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload........................................................................15
2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava..............................................17
2.1.6 Reoveekogumisalad..........................................................................................19
2.2 Keskkonna näitajad...............................................................................................20
2.2.1 Üldine seisund ..................................................................................................20
2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised.................................................21
2.2.3 Pinnakate ..........................................................................................................22
2.2.4 Põhjavesi ..........................................................................................................22
2.2.5 Pinnavesi ..........................................................................................................24
2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid .....................................................................................26
2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...............................................................................28
2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...........................................................30
2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte..............................................31
3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON..............................................32
3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon...............................................................................32
3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus.........................................32
3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad ....................................33
3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised ...........................................................37
3.2 Tuletõrje veevarustus............................................................................................38
3.3 Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................39
3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid..............................39
3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade...................40
3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala ..........................................................................40
3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.....................................50
3.5.3 Orissaare reoveekogumisala.............................................................................52
3.5.4 Kärla reoveekogumisala....................................................................................57
3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala...........................................................................61
3.5.6 Salme reoveekogumisala ..................................................................................64
3.5.7 Aste reoveekogumisala .....................................................................................68
2(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.8 Upa reoveekogumisala......................................................................................72
3.5.9 Nasva reoveekogumisala ..................................................................................74
3.5.10 Valjala reoveekogumisala..............................................................................77
3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala ...........................................................81
3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala.....................................................................83
3.5.13 Leisi reoveekogumisala .................................................................................86
3.5.14 Mustjala reoveekogumisala ...........................................................................90
3.5.15 Karja reoveekogumisala ................................................................................94
3.5.16 Pärsama reoveekogumisala ..........................................................................97
3.5.17 Haamse reoveekogumisala .........................................................................101
3.5.18 Lümanda reoveekogumisala .......................................................................104
3.5.19 Läätsa reoveekogumisala............................................................................107
3.5.20 Eikla reoveekogumisala...............................................................................109
3.5.21 Sandla reoveekogumisala ...........................................................................113
3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala .......................................................................116
3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond...........................................119
3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond .................................................................................122
3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond ...............................................................................126
3.5.26 Puka ÜK piirkond.........................................................................................129
3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond .................................................................................130
3.5.28 Veske ÜVK piirkond ....................................................................................134
3.5.29 Koimla ÜV piirkond......................................................................................137
3.5.30 Sakla ÜV piirkond........................................................................................138
4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE ..........................................141
4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ..........................................................141
4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................143
4.3 Vee-ettevõtluse areng .........................................................................................144
4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos........................................................................144
4.4.1 Veevarustus ....................................................................................................145
4.4.2 Kanalisatsioon.................................................................................................147
4.5 Töömahtude loendid ...........................................................................................149
4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade.............150
4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................150
4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine..................................................150
4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine...............................................150
4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine ......................................................150
4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine.............................................151
3(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151
4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine .......................................................151
4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine........................................................151
4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151
4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................152
4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................152
4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine.......................................152
4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine ...................................................152
4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153
4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................153
4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................153
4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153
4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine............................................153
4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................154
4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine...................................................154
4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine ...............................................154
4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine ...........................................154
4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................154
4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine............................................................154
4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine..........................................................155
4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine ...................................................................155
4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine............................................................155
4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine...............................................................155
4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine ................................................................155
4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine ..................................................................155
4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ................................................................................155
4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine ..................................................................156
5 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................158
5.1 Finantsprognoosi eesmärk..................................................................................158
5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused ..............................................................158
6 LISAD..........................................................................................................................162
6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused ...................................................................162
6.2 Investeeringute mahud ja maksumused..............................................................163
6.3 Finantsanalüüsi arvestus ....................................................................................164
6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid...................................................................167
6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..........................................................168
6.6 Joonised .............................................................................................................169
4(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast ............................170
6.8 Kooskõlastused...................................................................................................171
KASUTATUD LÜHENDID:
- ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon
- ÜV – ühisveevärk
- ÜK – ühiskanalisatsioon
- ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
- RKA – reoveekogumisala, see on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus
on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda
heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
- ie - inimekvivalent, see on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku
reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud
inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.
- ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
- KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
- EL – Euroopa Liit
- VMK – veemajanduskava
- THI – tarbijahinnaindeks
5(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
1 SISSEJUHATUS
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.
Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas
toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.
Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:
1. mis jäävad kliimaministri (end keskkonnaministri) käskkirjaga kinnitatud
reoveekogumisalasse;
2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem;
3. mis on määratud perspektiivseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnaks.
Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme
ning nende arenguperspektiive:
Tabel 1 Saaremaa valla ÜVK piirkonnad
Reoveekogumisaladega ÜVK piirkonnad
Jk Reovee- Koormus
Registrikood Tüüp Asukoht Pindala (ha)
nr kogumisala (ie)
Sikassaare küla; Kudjape
1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421
Laheküla küla
2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550
3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025
4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833
5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819
6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680
7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600
8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599
9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560
10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551
11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534
12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365
13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328
14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280
15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266
16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243
17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196
18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195
19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194
20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130
21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120
22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112
23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70
Reoveekogumisaladeta ÜVK piirkonnad
Jk
Asula Olemasolev ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem
nr
24 Laimjala küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
25 Tagavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
26 Puka küla Ühiskanalisatsioonisüsteem
27 Käo ja Jõe küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
28 Veske küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
29 Koimla külas Ühisveevärk
30 Sakla külas Ühisveevärk
6(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse
korraldamine Saaremaa valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise
kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega.
Käesolev Saaremaa valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga,
üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.
ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:
Valdo Liiv (VKM Konsult OÜ) projektijuht;
Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija
Marge Simo (OÜ Lindart) sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs
7(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2 OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed
Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:
Normdokumendid ja õigusaktid:
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
- Veeseadus;
- Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus;
- EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.
Infoallikad:
- Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal;
- Eesti keskkonna andmete portaal;
- KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem
- Saaremaa valla kodulehekülg;
- Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.
Arengudokumendid:
- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;
- Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang;
- Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnang 2020;
- Saaremaa valla arengukava;
- Saaremaa valla üldplaneering.
2.1.1 Veemajanduskava
Saaremaa vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või
alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos
põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.
8(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Joonis 1. Saaremaa valla asukoht alamvesikonna kaardil
Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–
Eesti veemajanduskavaga.
Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi
hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja
eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist
koordineerib Keskkonnaamet.
Pinnaveekogumid:
Veemajanduskava koostamisel on aluseks Keskkonnaagentuuri poolt koostatav
pinnaveekogumite seisundihinnang. Pinnaveekogumi koondseisund määratakse veekogumi
ökoloogilise seisundi ja veekogumi keemilise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust.
Looduslikul pinnaveekogumil on 5 ökoloogilise seisundi seisundiklassi: väga hea, hea, kesine,
halb, väga halb ning 2 keemilise seisundi klassi: hea ja halb. Koondseisundil on samuti 5
seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb.
9(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 2. Pinnaveekogumi koondseisundi määramine ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi
põhjal
2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud
vahehinnangus hinnati Saaremaa valla veekogumite seisundit järgmiselt:
10(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Vooluveekogumid. Saaremaa valla alale jääb 53 vooluveekogumit, millede seisundit on
veemajanduskavas hinnatud. Enamuse nende koondseisund on hinnatud heaks, vaid Põduste
jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe
Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla vooluveekogumite koondseisundi
hinnangust 2022 a.
Joonis 2. Saaremaa valla vooluveekogude koondseisund 2022
11(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Seisuveekogumid: Saaremaa valla alale jääb 11 seisuveekogumit, millede seisundit on
veemajanduskavas hinnatud. Neist enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru
järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve
koondseisund on hinnatud heaks.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla seisuveekogumite koondseisundi
hinnangust 2022 a.
Joonis 3. Saaremaa valla seisuveekogude koondseisund 2022
12(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Rannikuveekogumid: Saaremaa vald on ümbritsetud viie rannikuveekogumiga: Soela väina,
Kihelkonna lahe, Kassari-Õunaku lahe, Liivi lahe loodeosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikumere
veekogumiga. Kõigi nende koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud „kesiseks“.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla rannikuveekogumite koondseisundi
hinnangust 2022 a.
Joonis 4. Saaremaa valla rannikuveekogude koondseisund 2022
Põhjaveekogumid:
Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on
moodustatud 31 põhjaveekogumit, Saaremaa piirkonda jääb neist 2: Siluri Saaremaa
põhjaveekogum 09§2019 ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas 04§2019.
Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020.a) ning vastavalt
seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi
seisund olla kas hea või halb. Metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise
seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund.
Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruandes on mõlema Saaremaa vallas esindatud
põhjaveekogumi koondseisund hinnatud heaks.
13(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2.1.2 Omavalitsuse arengukava
Saaremaa Vallavolikogu kinnitas 29. septembril 2024 Saaremaa valla arengukava 2025–2035.
Dokument jõustub 1. jaanuaril 2025.
Arengukavas on ÜVK osas seatud järgmised strateegilised eesmärgid, alaeesmärgid,
tegevused ja mõõdikud:
Eesmärk: kaasajastatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitaristu kogukonnale kvaliteetse
teenuse pakkumiseks.
Tabel 3. ÜVK arendamise strateegliste eesmärkide saavutamise mõõdikud omavalitsuse
arengukavas
Mõõdik Baastase 2023 Sihttase 2030
Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete arv 3 0
Amortiseerunud ÜVK-taristu kasutamine
ekspluatatsioonis (% põhivarast, mis on 6% 0%
amortiseerunud üle mõistliku kasutusea piiri)
Lahkvoolse sadeveesüsteemiga kaetus Kuressaares
65% 80%
(% territooriumist)
Tegevused:
1. Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete rekonstrueerimine.
2. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ning seadmete uuendamine
tiheasustusaladel.
3. Jätkusuutliku ning kvaliteetse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise
tagamine.
4. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamine.
5. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinnastamispõhimõtete ajakohastamine.
6. Võimaluste otsimine lokaalsete reoveekäitlussüsteemide rajamiseks.
Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamisel on nende eesmärkide saavutamisega
arvestatud.
2.1.3 Planeeringud
2.1.3.1 Üldplaneering
Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes
aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua
läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja
töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.
Saaremaa vald on moodustunud 12 Saaremaa omavalitsuse ühinemisel. Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse alusel kehtivad valla territooriumil kõikide ühinenud omavalitsuse üld-
ja teemaplaneeringud. Kõigi üld- ja teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda aadressil:
Saaremaa valla üldplaneering
2.1.3.2 Detailplaneeringud
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta.
Saaremaa valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon
saadaval järgmiselt veebiaadressilt:
14(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Saaremaa valla planeeringud
Planeeringu nimele klikates suunatakse planeeringute infosüsteemi, kus saab tutvuda
planeeringute materjalidega.
2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload
Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veeluba mh juhul, kui:
- võetakse põhjavett rohkem kui 150m3/kuus või rohkem kui 10m3/d;
- juhitakse heitvett veekogusse rohkem kui 1m3/d või pinnasesse rohkem kui 5m3/d.
Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis Saaremaa vallas 2024 mai seisuga
82 veeluba, neist 20 on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Tabel 4 ÜVKga seotud veeload
Number Omaja Seotud piirkond Kehtivuse periood
01.01.2023 –
KL-517393 Kuressaare Veevärk AS Ansi küla, Laheküla küla
31.12.2045
KL-512198 Kuressaare Veevärk AS Nasva alevik 13.04.2021 – ...
L.VV/332324 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 01.04.2019 – ...
L.VV/331600 Kuressaare Veevärk AS Valjala alevik 01.11.2018 – ...
L.VV/331439 Kuressaare Veevärk AS Aste küla 01.10.2018 – ...
L.VV/331067 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 16.07.2018 – ...
L.VV/330069 Kuressaare Veevärk AS Mõisaküla küla, Leedri küla 01.01.2018 – ...
Laimjala küla, Jõe küla, Nõmjala
L.VV/329977 Kuressaare Veevärk AS 01.12.2017 – ...
küla, Käo küla
L.VV/327322 Kuressaare Veevärk AS Kõljala küla, Kaali küla 01.04.2016 – ...
L.VV/327368 Kuressaare Veevärk AS Kärla alevik, Mätasselja küla 01.04.2016 – ...
L.VV/327385 Kuressaare Veevärk AS Kihelkonna alevik 01.04.2016 – ...
L.VV/326914 Kuressaare Veevärk AS Sandla küla 01.01.2016 – ...
L.VV/326906 Kuressaare Veevärk AS Mustjala küla 01.01.2016 – ...
L.VV/326324 Kuressaare Veevärk AS Orissaare alevik 01.07.2015 – ...
L.VV/326164 Kuressaare Veevärk AS Kärneri ja Tornimäe külad 01.06.2015 – ...
L.VV/325680 Kuressaare Veevärk AS Aste alevik 01.01.2015 – ...
L.VV/325485 Kuressaare Veevärk AS Tagavare küla 01.01.2015 – ...
Leisi alevik, Karja küla, Pärsama
L.VV/324508 Kuressaare Veevärk AS 01.04.2014 – ...
küla, Veske küla
L.VV/324466 Kuressaare Veevärk AS Tehumardi ja Salme alevik 01.04.2014 – ...
L.VV/324643 Kuressaare Veevärk AS Eikla küla 01.04.2014 – ...
Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud ühisveevarustuseks põhjavett võtta järgmises
mahus:
Tabel 5. Lubatud põhjaveevõtt ühisveevarustuseks
Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)
8664
8665
Tõlli veehaare 2 764 800
Kuressaare; Upa 8666
8667
Unimäe veehaare 8656 169 200
Kärla keskuse 12396 21 600
Sõmera; Kärla
Kärla kooli 12520 5 400
Orissaare Orissaare PK 12865 54 000
Kihelkonna Kooli 11824 18 400
Kihelkonna
Kihelkonna Aleviku 12410 9 200
Tehumardi küla pk 21071 70 000
Salme; Läätsa
Salme keskuse pk 12700 40 000
Aste Aste alevik 12383 32 580
15(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a)
Nasva 12536 62 048
Nasva
Nasva Töökoja 12529 35 040
Valjala keskuse pk 12217 48 000
Valjala
Valjala meierei pk 12628 48 000
Kaali PK 12572 2 500
Kaali-Kõljala
Kõljala PK 12584 15 000
Leisi Leisi aleviku pk 12300 23 724
Mustjala Mustjala PK 12427 11 000
Karja Karja küla pk 12327 21 536
Pärsama Pärsama PK 18263 17 520
Haamse Aste küla (Haamse) 12398 11 000
Lümanda Lümanda keskasula 12650 12 000
Eikla Eikla PK 12579 7 200
Sandla Sandla küla pk 12752 3 680
Tornimäe Tornimäe põhikooli pk 10990 7 200
Püha Püha PK 12749 -
- Laimjala 12793 2 500
- Tagavere PK 12334 12 192
- Käo PK 11754 2 500
- Aru elamute pk 12324 2 192
- Koimla PK 25809 -
- Sakla pk 12626 -
Kokku: 3 415 832
Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud reoveepuhastusjaamadest loodusesse juhtida
heitvett järgmises mahus:
Tabel 6. Lubatud reoveepuhastite heitveekogused
Reoveepuhasti Suublasse juhtida
Reoveekogumisala Suubla nimetus
nimetus lubatud vooluhulk (m³/a)
Kuressaare, Upa Kullimäe RVP Laidunina - Roomassaare rand 3 200 000
Orissaare Orissaare RVP Pätukraav 54 000
Kärla Kärla RVP Mõnnuste kraav 23 920
Kihelkonna Kihelkonna RVP Allikaoja 18 400
Läätsa, Salme, Nasva Läätsa RVP Laidunina - Roomassaare rand 146 000
Aste Aste al. RVP Irase jõgi 32 580
Valjala Valjala RVP Petikraav 36 000
Kaali-Kõljala Kõljala RVP Laugi jõgi 15 000
Leisi Leisi RVP Leisi jõgi 13 872
Mustjala Mustjala RVP Mustjala kraav 6 624
Karja Karja RVP Leisi jõgi 10 952
Pärsama Pärsama RVP Saadu kraav 10 652
Haamse Aste küla RVP pinnas 27 000
Lümanda Lümanda RVP Tüünajõgi 13 600
Eikla Eikla RVP Tiigikraav 7 200
Sandla Sandla RVP Sandla kraav 3 680
Tornimäe Kärneri RVP Kärneri kraav 7 200
Püha Püha RVP kraav -
- Laimjala RVP Hundisilla kraav 2 500
- Tagavere RVP Tondikraav 4 744
- Puka RVP pinnas -
- Audla RVP Kuke peakraav (Kuke jõgi) 2 500
- Veske RVP Veske kraav 2 000
Kokku: 3 638 424
16(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava
Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemas ÜVK arendamise kavas toodud
ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.
Eelmises arendamise kavas nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise:
17(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht
Veevarustus Kanalisatsioon Sademevesi
Puurk.- II astme Veet. Torustik: Reovee-
Torustik Hüd- Liitumisp. Pumplad Liitumisp. Torustik Kraavid
Asula pumpla pumpla jaam Isevoolne Surveline puhasti Teostatud maht
randid
rek. raj. rek. raj. rek. rek. raj. rek. raj. rek. raj. rek. likv raj. rek. likv raj. rek. raj. rek. raj.
m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m
Investeeringute mahud I etapp (2020-2023)
osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud
Kuressaare 11 721 3 4 797 347 1 1 500
käesoleva ÜVK AK II etappi
Aste a 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Eikla 1 teostatud
Kärla 1 488 1 14 1 049 416 2 12 teostatud
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II
Nasva 2
etappi
Mändjala 1 teostatud
Kihelkonna 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Mustjala 198 5 1 143 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud
Orissaare 825 70 3 1
käesoleva ÜVK AK I etappi
Karja 1 teostatud
Leisi 1 teostatud
Pärsama 1 teostatud
Laimjala 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Käo 1 81 1 1 teostatud
Jõe 1 1 teostatud
Kärneri 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Puka 1 teostatud
Kaali 77 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Püha 1 teostatud
Investeeringute mahud II etapp (2024-2031)
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II
Kuressaare 12 560 4 916 10 289 5 500
etappi
Kudjape 1 537 1 296 567 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on
Laheküla 689 4 470 214 1 4 1 653
kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Sikassaare 3 125 plaanidest loobutud
Upa 2 567 plaanidest loobutud
Aste k 191 3 208 106 3 plaanidest loobutud
Eikla 130 560 14 416 375 2 15 plaanidest loobutud
Kärla 361 4 149 206 1 4 plaanidest loobutud
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on
Lümanda 267 4 542 256 4
kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II
Nasva 1 1 1 255 807
etappi
Mändjala 3 908 124 2 511 1 955 10 124 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on
Kihelkonna 166 734 7 78 851 86 15 118
kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Mustjala 855 16 549 222 1 12 plaanidest loobutud
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on
Salme 685 9 1 615 988 1 325 6 35
kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Läätsa 309 7 658 431 3 14 plaanidest loobutud
Karja 968 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Leisi 1 840 39 346 1 372 1 566 2 39 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II
Pärsama 505 7 522 274 150 1 11
etappi
Püha 236 6 264 8 plaanidest loobutud
18(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2.1.6 Reoveekogumisalad
Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või
majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või
heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.
Saaremaa valla territooriumile jääb 23 kinnitatud reoveekogumisala. Arvestades, et Saaremaa
valla pindala on 2 718 km², on reoveekogumisaladega kaetud ca 5% valla pindalast.
Reoveekogumisalade piirid on minevikus kehtestatud väga optimistlike prognoosidega ÜVK
võimaliku katteala osas. Reaalsuses on ÜVK võrgustiku laienemine takerdunud majanduslike
aspektide taha ja muutunud perspektiivina küsitavaks. Käesolevas arendamise kavas on
esitatud ettepanekud olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks.
Tabel 8 Reoveekogumisalad Saaremaa vallas
Reovee- Pindala Koormus*
Jk nr Registrikood Tüüp Asukoht
kogumisala (ha) (ie)
Sikassaare küla; Kudjape
1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421
Laheküla küla
2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550
3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025
4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833
5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819
6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680
7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600
8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599
9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560
10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551
11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534
12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365
13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328
14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280
15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266
16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243
17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196
18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195
19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194
20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130
21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120
22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112
23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70
Märkus: *- Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud
saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides (ie) ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike,
turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või
mitte.
Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt
veeseadusele järgmised punktid:
- peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks
reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;
- kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri
kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;
- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja
koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku
omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud
purgimissõlme;
19(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku
omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee
juhtimiseks reoveepuhastisse;
- kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja
heitvee pinnasesse immutamine keelatud;
- alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti
ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.
Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt
veeseadusele järgmised punktid:
- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni
väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral
tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane
käitlemine;
- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja
koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku
omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud
purgimissõlme;
- reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku
omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee
juhtimiseks reoveepuhastisse.
- reoveekogumisalale koormusega alla 1 000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse
üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui
30 kilomeetri;
- reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon,
võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt
bioloogiliselt puhastatud reovett.
2.2 Keskkonna näitajad
2.2.1 Üldine seisund
Statistikaameti andmetel oli valla elanike arv 01.01.2024. aasta seisuga 30 304 inimest. Valla
pindala on 2 718 km²; vallas on üks linn (Kuressaare), 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape,
Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Piirkonna elanike huvisid kohapeal
ja terves vallas esindavad 7- kuni 11-liikmelised osavalla- või kogukonnakogud.
2023. aasta seisuga puudub Saaremaal veereostust põhjustav suurtööstus, veekogude
seisund on üldiselt hea, on piisav kogus joogikõlbulikku põhjavett, inimesed osalevad aktiivselt
hajaasustuse programmis, et lahendada lokaalseid joogiveevarustuse ja reoveekäitluse
probleeme.
Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite koondseisund on
2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite vooluveekogumite seisundi 2022. aasta
ajakohastatud vahehinnangu järgi samuti valdavalt hea. Vaid Põduste jõe lähtest Kaarma
ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast
suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Enamiku neist seisund
on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv
põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Pinnaveekogumite seisuveekogumite
enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe
koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks.
Rannikumere veekogumitest on kõigi saart ümbritsevate kogumite koondseisund kesine.
Seda on põhjustanud nii Eesti territooriumilt kui ka naaberriikidest pärinev toiteainete
20(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
koormus, samuti aastakümnete jooksul Läänemerre akumuleerunud reostus, mille
tulemusena on kogu Läänemeri tugevasti eutrofeerunud.
2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised
Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000
võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste
kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%.
Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte (loeteluga on võimalik tutvuda
Keskkonnaportaali veebilehel: https://register.keskkonnaportaal.ee/register). Saaremaa
vallas on
1) Kaitsealasid (vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest
puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse,
taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust)
a. Rahvusparke: 1 park;
b. Looduskaitsealasid: 25 ala;
c. Maastikukaitsealasid: 13 ala.
2) hoiualasid (vastavalt looduskaitseseadusele on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade
kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste
mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused ): 58 ala;
3) püsielupaikasid (vastavalt looduskaitseseadusele on püsielupaik väljaspool kaitseala
või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav paik): 166
paika;
4) kaitstavaid looduse üksikobjekte: 70 objekti.
Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud
looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas.
Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise
staadiumis.
Saaremaa vallas asub 1 777 kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestist
(loeteluga on võimalik tutvuda https://register.muinas.ee), neist:
- ajaloomälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ajaloomälestis poliitilise ja
ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või
kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala) - 83 mälestist;
- arheoloogiamälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on arheoloogiamälestis
inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise
mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo
ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on
arheoloogiline kultuurkiht) - 513 mälestist;
- ehitismälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ehitismälestis hoone koos selle
interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud
sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja
ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja) - 212
mälestist;
- kunstimälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on kunstimälestis kunstilise,
kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi,
asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti,
käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga
seotud protsesse) - 988 mälestist;
- muinsuskaitse alasid (vastavalt muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala riigi
kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese
ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.) – 1 ala.
21(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud
muinsuskaitseseaduses. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab
Muinsuskaitseamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.
2.2.3 Pinnakate
Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on
Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare
ürgorgudes), seevastu keskmine paksus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires.
Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad
pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm
aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti
rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja
rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk-
ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.
2.2.4 Põhjavesi
Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Saare maakonnas
on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:
- Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019;
- Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019.
Ühisveevarustus saab toite Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019), mis hõlmab
Kvaternaari, Siluri põhjaveekihti.
Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa
Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka
liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad).
Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt
aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m
sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine
ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini
aluspõhjakõrgendikel.
Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole.
Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala
ja väljeala.
Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni.
Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja
fluori.
Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel
aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist
ei toimu või on see vähene.
Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2.
Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata
umbes 2900 l/s.
Riiklikult kinnitatud põhjaveevaru on vaid Kuressaare veehaarde kohta. Kuressaare linna Tõlli-
Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevaru kehtestati 27.08.2022.a. Keskkonnaministri
käskkirjaga nr. 1-2/22/287:
22(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 9. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud
Põhjavee- Puurkaevu Põhjavee- Varu kategooria
Põhjaveekiht Kasutusaeg
varuga ala katastri nr varu m³/d ja otstarve
Tõlli-Ansi 8664, 8665,
5000
veehaare Siluri- 8666, 8667 Kuni
T joogivesi
Unimäe Ordoviitsiumi 31.12.2045
8656 500
veehaare
2023a-l võeti Kuresaare veehaardest vett 764 404 m3/a, mis on keskmiselt 2 094 m3/d, seega
jääb veevõtt kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem).
Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest
toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi
hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur
üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav.
Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila
piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide
iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo),
mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate
jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid.
Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud
vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna
lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas
peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud
veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib
pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit.
Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Viieteistkümne aastaga on
veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus.
Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest
reostuskolletest.
Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide
sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka
põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond.
Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Saaremaa valla ÜVK
asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja
suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala
projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri
03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja
nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala
ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja
kitsendused.
23(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Joonis 5.Põhjavee kaitstus Saaremaa vallas
Suhteliselt kaitstud alad haaravad Lääne-Saaremaa kõrgustiku ja Sõrve poolsaare, kus
moreeni paksus ületab tavaliselt 20 m. Ulatuslikult levivad ka rohkem kui 5 m paksused
savilasundid. Nitraatide sisaldus ei ületa üheski sellest piirkonnast võetud proovis 10 mg/l,
NH4-sisaldus on alla 0,5 mg/l ja NO2-sisaldus alla 0,1 mg/l. Reoaine arvutuslik
infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400–1000 ööpäeva.
Kaitstud alad on ainult kahe Sõrve poolsaart läbiva ürgoru kohal, kus valdavalt
saviliivmoreenist pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m ja reoaine arvutuslik
infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.
2.2.5 Pinnavesi
Saaremaa valla territooriumile jääb Keskkonnaregistri andmetel:
- Jõgesid 13
- Ojasid 46
- Peakraave 35
- Kraave 75
- Looduslikke järvi 190
- Paisjärve 1
- Tehisjärvi 32
- Allikaid 144
24(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Valla pikimad jõed on Lõve jõgi (32 km) Põduste jõgi (31 km), jõgikonna poolest on suurim
Nasva jõgi (306 km²) millele järgnevad Põduste jõgi (206 km2), Lõve jõgi (160m2) ja Kärla jõgi
(112km2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km).
Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis
ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi
ka tagurpidi viies merevett lahtedesse.
Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi
aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine
madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud
suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood.
Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad
suveperioodil.
Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused
väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb
veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude
kaitsmisel ning säilitamisel.
Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s
km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks
karjatamisperioodil.
Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.
Saaremaa valla järvedest on suurim Suurlaht/Kellamäe laht 540 ha, mis on Eesti suuruselt
kuues järv. Suuruselt järgmine on Mullutu-Suurlaht 411 ha ja järgneb maakonna kauneim
veekogu – 348 ha suurune Karujärv, mis paikneb Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine
sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (75 ha). Nii
Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t
rannajärvedega. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus
asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed).
Tehisjärvedest on suurim 35 ha pindalaga Marjassoo järv (endine turbakarjäär).
Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi
on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala
tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud
maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine.
Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need
veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu
paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale
segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane
soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks.
Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes
hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav.
Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad.
Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab
survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad
allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 - 80 l/s,
tavaliselt aga 30 - 35 l/s.
Saaremaa ühed suuremad allikad on Odalätsi allikad. Odalätsi allikad paiknevad Saaremaa
keskkõrgustiku loodenõlval. Allikate vooluhulk ulatub Eesti ürglooduse raamatu andmetel kuni
200 l/s.
25(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Alloleval joonisel on toodud ülevaade 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi
2022. aasta ajakohastatud vahehinnang Saaremaa valla pinnaveekogumite seisundite kohta.
Hinnang on koostatud vaid Lääne–Eesti veemajanduskavas käsitletud pinnaveekogumite
kohta.
Joonis 6. Saaremaa pinnaveekogumite seisund 2022 a-l
2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid
Vallas asub 35 töötavat jäätmekäitluskohta, milleks on jäätmejaamad, autolammutuskojad,
koospõletustehased, metallijäätmete ja vanarehvide käitluskohad. Jäätmekäitluskohad
asuvad peamiselt Kuressaares ja selle lähiümbruses, Orissaare piirkonnas ning Kihelkonna,
Kärla, Leisi ja Aste piirkondades.
Keskkonnaohtlike objekte on 29, milleks on 16 tanklat ja 13 mahutit.
Saaremaa vallas on 8 jääkreostusobjekti, millest 4 on suures osas likvideeritud. Nelja objekti
korral on ohustatud ka põhjavesi. Jääkreostusobjektide ülevaade on toodud allolevas tabelis.
26(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 10. Saaremaa valla jääkreostusobjektid
Objekti Ala
Nimetus Ohu liik Saaste liik Märkused
staatus ohutustamine
Jääkreostuse
likvideerimiseks
Saare Pinnas, Jääkreostusobjekt asub
Kohalik Diiselkütus ei ole
naftaterminal Põhjavesi tööstustsoonis.
meetmeid
rakendatud
Jääkreostuse
Tagaranna likvideerimiseks
Mineraalõlid, Jääkreostusobjekt asub
õhutõrje ja Kohalik Pinnas ei ole
Raskmetallid elutsoonis.
raketibaas meetmeid
rakendatud
Jääkreostuse
Aste endise likvideerimiseks
Jääkreostusobjekt asub
katlamaja Kohalik Pinnas Masuut ei ole
tööstustsoonis
kütteõlihoidla meetmeid
rakendatud
Jääkreostusobjekt asub
tööstustsoonis. Pinnas
reostunud. Põhjavesi on väga
tugevasti reostunud
Jääkreostus
Pinnas, naftasaaduste ja fenoolidega.
Maadevahe ABT Eriti ohtlik Naftasaadused väheses osas
Põhjavesi 2 kateogooria -
likvideeritud
jääkreostusobjektid, mis
reostavad põhjavee- või
pinnaveekogumeid ning
üksiktarbijate veehaardeid.
Tagavere endine Jääkreostus
Jääkreostusobjekt asub
kolhoosiaegne Kohalik suures osas
tööstustsoonis.
tankla likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub
Jääkreostus
tööstustsoonis.
Kellamäe ABT Riiklik suures osas
Likvideerimistöid on teostatud
likvideeritud
osaliselt.
Jääkreostus
Oriküla side-ja Pinnas, Mineraalõlid, Jääkreostusobjekt asub
Kohalik suures osas
õhukaitseväeosa Põhjavesi Naftasaadused tööstustsoonis.
likvideeritud
Jääkreostus
Kärla Est-Agari Pinnas, Masuut, Jääkreostusobjekt asub
Kohalik suures osas
masuudihoidla Põhjavesi Põlevkiviõli tööstustsoonis
likvideeritud
Neist kõige ohtlikum (sh ka ohtlik põhjaveele) on Saare Teedevalitsuse Maadevahe ABT
bituumenibaas, mis asub Valjalast ca 10 km läänepool asuvas Röösa külas. Baas rajati 1959.
a ja töötas kuni 1993. a. ABT alal asusid bituumenikatlad, õli kogumiseks süvend ning
erinevad mahutid. Sagedased avariid ja lekked põhjustasid pinnase ja põhjavee ning
Maadevahe jõe reostumise. 2000. a aprillis alustati bituumenibaasi rajatiste demontaaži.
Erinevatest mahutitest eemaldati kokku 116 t õlijääke. 2001. a toimus endise bituumenibaasi
kirdeosas põhjavee puhastamine, separeeriti 400 m3 reostunud vett ja koguti kokku 3 m3 õli.
Seireanalüüside järgi on põhjavesi ABT territooriumil ja sellest lääne pool olevas
seirepuuraugus jätkuvalt reostunud. Reostus on vaatamata massiliselt teostatud töödele
levinud ka Maadevahe jõe paremkaldale metsaalusele, jõesäng on endiselt reostunud.
Hoolimata korduvatele korrastustöödele ei ole reostus likvideeritud.
27(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Joonis 7. Saaremaa valla jääkreostusobjektid
2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade
Saaremaa vald moodustati 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Kuressaare linna ning Kihelkonna,
Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala
vallad. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, piki Saaremaa rannikut.
Omavalitsuse pindala on 2 718 km². 2024. a 1. jaanuari seisuga elas vallas erinevate
andmebaaside põhjal 30 304 kuni 32 129 elanikku. Selline varieeruvus raskendab oluliselt
ÜVK teenuse kasutajatest objektiivse ülevaatliku hinnangu andmist.
Saaremaa vallas on kokku 436 asustusüksust: 1 linn, 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape,
Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla.
Vanusegruppide kaupa on elanike arv kõige suurem tööealiste ehk vanuses 15 – 64-aastaste
seas, mis on 18 824 elanikku ehk 60% valla elanike koguarvust. 0 – 15-aastaseid noori ja
lapsi elab Saaremaa vallas 4 739 ehk 15% elanikest. Vanemaealised, kes on vanuses 64-
aastased ja vanemad oli 7 555 ehk 25%.
28(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Saaremaa valla ja osavaldade rahvaarvu prognoos
Vastavalt Saaremaa valla arengukavale langeb Saaremaa valla rahvaarv 120-140 inimest
aastas, sest sündimus ja ränne kokku ei ületa surmade arvu1.
Salme ja Torgu: rahvaarv kasvab veidi (70 inimest).Laste arv ja osatähtsus on kasvav.
Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui selliselt jätkub, võib piirkonda
pidada stabiilseks katulevikus.
Kärla ja Mustjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-200 inimest). Laste arv piirkonnas
tundub üsna püsiv, vanemaealiste hulk suureneb. Toimunud on pereealiste inimeste suurem
sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks.
Lümanda ja Kihelkonna: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb veidi (-20 inimest). Laste arv
tundub üsna püsiv, veidi kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui
see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks.
Leisi: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-400 inimest). Sisserände vanusrühm on pigem
hilisemkeskiga, millest tulenevalt lisandub rändest vähem lapsi ja laste arv on languses.
Piirkonna elanikkond on keskmisest vanem.
Kuressaare, Kaarma ja Pihtla: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-1 800 inimest). Noorte
koolijärgne väljaränne on suur, lapsi ja pereealisi küll lisandub, kuid kokkuvõttes laste arv
langeb. Piirkonna elanikkond on keskmisest noorem ja püsib selliselt kogu perioodi vältel.
Orissaare, Pöide, Laimjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-350 inimest). Laste arv
langeb veidi. Piirkonna elanikkond on keskmisest oluliselt vanem, vanemaealiste osatähtsus
on kõige suurem ja kasvav.
Valjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-300 inimest). Ränne piirkonda on tagasihoidlik ja
negatiivne. Laste arv langeb kiiresti. Elanikkond vananeb kiiresti.
Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus seisuga 31.12.2023
Saaremaa vallas 2.23 inimest.
Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik
infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head
eeldused edasiseks arenguks.
Saare maakonnas on 2023. aasta seisuga registreeritud ligi 3720 ettevõtjat. Ettevõtlusvormi
järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: aktsiaseltse 29, füüsilisest isikust ettevõtjaid 823,
tulundusühinguid 13, osaühinguid 2 850, täisühinguid 4 ja usaldusühinguid 1.
2022. aastal oli kõige suurem osa tööjõust on hõivatud töötlevas tööstuses (2 531), jae- ja
hulgikaubanduses (1 138), ehituses (1 111), majutuses ja toitluses (873) ning veonduses ja
laonduses 575 inimest.
Saare maakonna suurimad tööandjad ja töötajate arvud nendes ettevõtetes on: Saaremaa
Tarbijate Ühistu (367 töötajat), OÜ SPA TOURS (347) osaühing Merinvest (327), Saaremaa
Lihatööstus (233), Baltic Workboats (178), Ionix Systems OÜ (164) ja Ouman Estonia OÜ 160
töötajaga2.
1 Saaremaa valla arengukava 2025-2035
2 Saare maakonna ettevõtluskeskkonna ülevaade 2020-2022
29(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime
Saaremaa valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna
leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi
lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust.
Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti
Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises
tabelis on toodud kogu Eesti, Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel
2017-2022.
Tabel 11. Leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022
Aasta Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Saare maakond EUR/kuu 667 678 759 772 851 851
Kogu Eesti EUR/kuu 680 757 814 848 1 000 1 018
Andmed: Eesti Statistikaamet, ST08
Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas
2022. aastal 851 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine
netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel madalam kui Eestis keskmiselt. Suur
erinevus tuleb alates 2021. aastast, kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab
18%, Saare maakonna keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab ainult 10%.
Saaremaa valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös
Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes
aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi aastateks
2023-2035 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Saaremaa valla leibkonnaliikme
kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2024-2035.
Tabel 12. Saaremaa valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2035
INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035
Leibkonnaliikme netosissetulek
EUR/kuu 930 953 993 1 053 1 163
Saaremaa vallas
Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei
tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme
netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme
kuisest netosissetulekust aastatel 2024-2035.
Tabel 13. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Saaremaa vallas aastatel 2024-2035
INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035
4% leibkonnaliikme kuisest
EUR/kuu 37 38 40 42 47
netosissetulekust
Tabel 14. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Saaremaa vallas
Indikaator Ühik Näitaja
Elanike arv Saaremaa vallas in 32 129
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 930
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava
kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust % 1,1%
30(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte
Saaremaa vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri
kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts, kes opereerib Saaremaa,
Muhu ja Ruhnu vallas. Alates 2017. aastast on AS Kuressaare Veevärk aktsionärideks:
Saaremaa vald (98% aktsiatest), Muhu vald (1.2% aktsiatest) ja Ruhnu vald (0.8% aktsiatest).
Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kõigis maakonna
kolmes vallas. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 30.06.2024.a. seisuga 12 617 152 eurot.
AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:
- kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga;
- tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele;
- keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse.
Ettevõtet juhib jooksvalt üheliikmeline juhatus. Üldjuhtimist korraldab, teostab järelevalvet,
võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kolmeliikmeline
nõukogu.
Ettevõtte majandustegevuse tulude struktuur on olnud aastaid stabiilne, põhitegevuse tuludest
moodustasid 2023.a. 28% veeteenuste müük, 67% kanaliteenuste müük ja 5% muud
põhitegevusega seonduvad teenused ja tegevused.
Teenuste mahu ja selleks osutamiseks tehtud kulude regionaalne struktuur on järjepidevalt
stabiilne - kogumahust 77% moodustab Kuressaare teeninduspiirkond ja 23 % võrgustik
maapiirkondades.
2023. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku)
2,623 mln eurot ja ettevõtte kulud 3,982 mln eurot (millest kulum 1,612 mln eurot). Allolevas
tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad.
Tabel 15. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad
Indikaator 2023
Likviidsuskordaja 5,20
Maksevalmiduse kordaja 3,78
Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 26
Võlakordaja 7,59
Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise
kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud
sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel
hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike
netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.
31(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON
3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vastavalt ÜVK seadusele on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem,
mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja
sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3/d ja mis teenindab vähemalt
50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi,
mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3/d või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku
omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud
ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus
Saaremaa vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:
Tabel 16. ÜVK süsteem Saaremaa valla asulates
Jk Reovee-
Asukoht ÜVK süsteem
nr kogumisala
Kuressaare linnas ja selle lähiümbruse asulates:
1 Kuressaare veevarustus ja kanalisatsioon
Sikassaare külas, Kudjape alevikus, Laheküla külas
2; 3 Kärla alevikus ja Mätasselja külas Sõmera ja Kärla veevarustus ja kanalisatsioon
4 Orissaare alevikus Orissaare veevarustus ja kanalisatsioon
5 Kihelkonna alevikus Kihelkonna veevarustus ja kanalisatsioon
6 Salme alevikus Salme veevarustus ja kanalisatsioon
7 Aste alevikus Aste veevarustus ja kanalisatsioon
8 Upa külas Upa veevarustus ja kanalisatsioon
9 Nasva alevikus Nasva veevarustus ja kanalisatsioon
10 Valjala alevikus Valjala veevarustus ja kanalisatsioon
11 Mändjala külas Mändjala kanalisatsioon
12 Kaali ja Kõlajala külas Kaali-Kõljala veevarustus ja kanalisatsioon
13 Leisi alevikus Leisi veevarustus ja kanalisatsioon
14 Mustjala külas Mustjala veevarustus ja kanalisatsioon
15 Karja külas Karja veevarustus ja kanalisatsioon
16 Pärsama külas Pärsama veevarustus ja kanalisatsioon
17 Aste külas Haamse veevarustus ja kanalisatsioon
18 Lümanda külas Lümanda veevarustus ja kanalisatsioon
19 Läätsa külas Läätsa veevarustus ja kanalisatsioon
20 Eikla ja Koidula külas Eikla veevarustus ja kanalisatsioon
21 Sandla külas Sandla veevarustus ja kanalisatsioon
22 Kärneri ja Tornimäe külas Tornimäe veevarustus ja kanalisatsioon
23 Püha ja Pihtla külas Püha veevarustus ja kanalisatsioon
24 Laimjala külas - veevarustus ja kanalisatsioon
25 Tagavere külas - veevarustus ja kanalisatsioon
26 Puka külas - kanalisatsioon
27 Käo ja Jõe külas - veevarustus ja kanalisatsioon
28 Veske külas - veevarustus ja kanalisatsioon
29 Koimla külas - veevarustus
30 Sakla külas - veevarustus
Valla vee-ettevõtjaks on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega AS Kuressaare
Veevärk (otsuste koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest).
32(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 17. ÜVK-teenust tarbivate elanike arv
ÜVK Ühisveevärgiga Ühiskanalisatsiooniga
Elanike liitunud elanike liitunud elanike
piirkonna ÜVK piirkond arv*
jrk. nr arv** %*** arv** %***
1 Kuressaare ja ümbrus 14 246 14 213 100% 14 063 99%
2 Sõmera ja Mätasselja 320 192 60% 236 74%
3 Orissaare 790 662 84% 680 86%
4 Kärla 281 248 88% 248 88%
5 Kihelkonna 355 238 67% 234 66%
6 Salme 422 345 82% 294 70%
7 Aste alevik 405 320 79% 318 79%
8 Upa 151 174 115% 152 101%
9 Nasva 354 299 84% 313 88%
10 Valjala 416 302 73% 274 66%
11 Mändjala 217 31 14% 31 14%
12 Kaali ja Kõlajala 256 168 66% 165 64%
13 Leisi 274 58 21% 53 19%
14 Mustjala 222 111 50% 118 53%
15 Karja 170 93 55% 92 54%
16 Pärsama 237 177 75% 181 76%
17 Aste küla 174 103 59% 109 63%
18 Lümanda 216 129 60% 122 56%
19 Läätsa 90 80 89% 71 79%
20 Eikla ja Koidula 128 55 43% 55 43%
21 Sandla 107 56 52% 61 57%
22 Kärneri ja Tornimäe 138 81 59% 83 60%
23 Püha ja Pihtla 186 31 17% 26 14%
24 Laimjala 88 58 66% 57 65%
25 Tagavere 100 73 73% 73 73%
26 Puka 23 0% 27 117%
27 Käo ja Jõe 85 56 66% 58 68%
28 Veske 45 41 91% 33 73%
29 Koimla 79 30 38% 0%
30 Sakla 85 22 26% 22 26%
Kokku 20 660 18 446 18 249
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- Vee-ettevõtja hinnang
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta
tegelikkusele.
3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad
Allolevas tabelis on toodud 2023a-l toodetud ja müüdud vee kogused. Vee kogused on
esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana.
Tabel 18. Veetarbimise ja -tootmise kogused 2023a-l (m3/d)
Veevarustus
ÜVK Võrku
Reovee- Arvestamata
piirkonna ÜVK piirkond Veetarve (m3/d) juhitud
kogumisala vesi*
jrk. nr vooluhulk
Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)
1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 883 677 1 560 511 25% 2 071
2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 15 16 31 4 12% 35
3 Orissaare Orissaare 48 19 67 8 11% 75
4 Kärla Kärla 17 3 20 3 12% 23
5 Kihelkonna Kihelkonna 17 6 24 2 8% 26
33(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veevarustus
ÜVK Võrku
Reovee- Arvestamata
piirkonna ÜVK piirkond Veetarve (m3/d) juhitud
kogumisala vesi*
jrk. nr vooluhulk
Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)
6 Salme Salme 25 20 45 3 5% 48
7 Aste alevik Aste 22 5 26 3 10% 29
8 Upa Upa 7 11 18 6 25% 24
9 Nasva Nasva 17 5 22 5 18% 27
10 Valjala Valjala 20 7 26 3 10% 30
11 Mändjala Mändjala 3 0 3 1 18% 4
12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 2 10% 16
13 Leisi Leisi 5 8 13 3 17% 16
14 Mustjala Mustjala 8 2 10 2 19% 12
15 Karja Karja 6 10 16 0 0% 16
16 Pärsama Pärsama 12 5 17 0 2% 17
17 Aste küla Haamse 8 0 8 0 2% 8
18 Lümanda Lümanda 8 3 12 4 27% 16
19 Läätsa Läätsa 7 4 10 1 5% 11
20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 1 13% 5
21 Sandla Sandla 4 1 6 3 35% 9
22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 2 8 0 2% 8
23 Püha ja Pihtla Püha 3 1 4 2 35% 6
24 Laimjala - 4 0 4 0 1% 4
25 Tagavere - 5 0 5 1 22% 6
26 Puka -
27 Käo ja Jõe - 3 0 3 1 14% 4
28 Veske - 2 0 2 0 0% 2
29 Koimla - 2 0 2 0 4% 3
30 Sakla - 1 0 1 0 0% 1
Kokku 1 172 811 1 983 567 2 550
Märkused: *- Arvestamata vee koguse moodustavad lekked torustikust, tehnoloogiline vesi, torustike hoolduseks
kuluv vesi, omavoliline veetarbimine, veevõrgust võetud tulekustutusvesi.
Allolevas tabelis on toodud 2023a-l müüdud ja reoveepuhastisse juhitud kanalisatsiooni
kogused. Kanalisatsiooni kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud
keskmise ööpäevase vooluhulgana.
Kanalisatsioon
ÜVK Puhastile
Reovee-
piirkonna ÜVK piirkond Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* juhitud
kogumisala
jrk. nr vooluhulk
Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)
1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 872 901 1 773 2 544 59% 4 317
2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 13 14 27 42 61% 69
3 Orissaare Orissaare 47 17 64 48 43% 112
4 Kärla Kärla 17 3 20 31 61% 52
5 Kihelkonna Kihelkonna 16 6 22 41 66% 63
6 Salme Salme 22 6 28 11 29% 39
7 Aste alevik Aste 21 3 25 36 59% 60
8 Upa Upa 7 11 18 25 59% 43
9 Nasva Nasva 18 30 48 19 29% 67
10 Valjala Valjala 19 7 26 23 47% 49
11 Mändjala Mändjala 4 10 14 6 29% 20
12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 19 57% 33
13 Leisi Leisi 4 6 10 4 28% 14
14 Mustjala Mustjala 8 2 10 16 61% 26
15 Karja Karja 6 9 15 40 73% 55
16 Pärsama Pärsama 12 5 17 102 86% 119
34(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Kanalisatsioon
ÜVK Puhastile
Reovee-
piirkonna ÜVK piirkond Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* juhitud
kogumisala
jrk. nr vooluhulk
Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d)
17 Aste küla Haamse 8 0 8 28 78% 36
18 Lümanda Lümanda 8 2 10 51 83% 61
19 Läätsa Läätsa 4 24 28 11 29% 39
20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 2 31% 6
21 Sandla Sandla 5 1 6 0 6% 6
22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 3 9 3 26% 12
23 Püha ja Pihtla Püha 3 0 3 1 20% 4
24 Laimjala - 4 0 4 2 30% 6
25 Tagavere - 4 0 5 2 29% 7
26 Puka - 2 0 2 0 10% 2
27 Käo ja Jõe - 3 0 3 40 92% 44
28 Veske - 2 0 2 0 10% 2
29 Koimla -
30 Sakla -
Kokku 1 148 1 066 2 214 3 148 5 362
Märkused:
Infiltratsioonivee moodustavad kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud torustikku sattunud pinnasevesi ning
torustikku juhitud sademe- ja drenaaživesi.
Juriidiliste tarbijate grupi (Jur.) moodustavad munitsipaalasutused (sh ka koolid ja lasteaiad)
ning ettevõtted. Allolevatel diagrammidel on toodud 2023a müüdud vee- ja
kanalisatsioonikoguste järgi klienditüüpide osakaal.
39%
61%
Elanikud (eramud+kortermajad)
Munitsipaalasutused + ettevõtted
35(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Diagramm 1. Müüdud veekoguste jaotus klienditüüpide lõikes
46%
54%
Elanikud (eramud+kortermajad)
Munitsipaalasutused + ettevõtted
Diagramm 2. Müüdud kanalisatsioonikoguste jaotus klienditüüpide lõikes
Ettevõtete osakaal tarbitud vee- ja kanalisatsioonikoguste mahust on suhteliselt väike.
Suurem osa vee- ja kanalisatsioonikogusest tarbivad toiduainete tootmisega tegelevad
ettevõtted. Neist omakorda suurima tarbimisega on piimatoodete tootmisega tegelev ja
Kuressaares asuv Saaremaa Piimatööstus AS.
Allolevatel diagrammidel on toodud ülevaade ettevõtete vee- ja kanalisatsioonikoguste
osakaalust nende tegevusalade lõikes.
36(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Diagramm 3. Veeklientidest ettevõtete veekoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes
Diagramm 4. Kanalisatsiooniklientidest ettevõtete kanalisatsioonikoguste jaotus ettevõtete
tegevusalade lõikes
3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised
Allolevas tabelis on toodud Saaremaa vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate
olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maht.
37(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 19. Saaremaa vallas vee-ettevõtjatele kuuluvate ÜVK ehitiste maht
Veevarustus Kanalisatsioon
ÜVK
II Torustik
prk. Reovee- Puurkaev- Vee-
ÜVK piirkond Torustik astme Pumpla Puhasti
jrk. kogumisala pumpla töötlus Isev. Surv. Kokku
pumpla
nr
m tk tk Tk m m m tk tk
Kuressaare ja
1 Kuressaare 150 835 5 1 1 104 835 30 092 134 926 41 1
ümbrus
Sõmera ja 1) 1) 1) 1)
2 Sõmera 4 943 2 876 2 574 5 450 4
Mätasselja
3 Orissaare Orissaare 19 956 1 1 1 9 403 1 820 11 223 12 1
4 Kärla Kärla 4 555 2 1 1 3 301 937 4 238 6 1
5 Kihelkonna Kihelkonna 5 401 2 2 4 854 4 854 1 1
6 Salme Salme 16 236 2 1 1 3 270 1 004 4 274 4 1
7 Aste alevik Aste 8 255 1 1 1 2 722 797 3 519 3 1
8 Upa Upa 3 324 3) 3) 3) 43 3 037 3 081 1 3)
9 Nasva Nasva 8 820 2 2 7 654 3 593 11 247 14 2)
10 Valjala Valjala 7 198 2 1 5 428 1 816 7 244 10 1
11 Mändjala Mändjala 3 000 4) 4) 869 126 995 2 2)
Kaali ja Kaali-
12 2 683 2 1 1 2 233 658 2 891 3 1
Kõlajala Kõljala
13 Leisi Leisi 1 375 1 1 943 264 1 207 1 1
14 Mustjala Mustjala 1 655 1 789 867 1 656 4 1
15 Karja Karja 1 556 1 1 1 900 132 2 031 1 1
16 Pärsama Pärsama 2 039 1 1 1 699 343 2 042 2 1
17 Aste küla Haamse 1 493 1 1 1 232 223 1 454 1 1
18 Lümanda Lümanda 1 757 1 1 1 258 594 1 853 2 1
19 Läätsa Läätsa 1 069 5) 972 972 2)
20 Eikla ja Koidula Eikla 2 071 1 1 623 409 1 031 1 1
21 Sandla Sandla 746 1 1 909 449 1 358 1 1
Kärneri ja
22 Tornimäe 1 042 1 1 1 1 776 279 2 054 1 1
Tornimäe
23 Püha ja Pihtla Püha 1 798 1 1 870 391 1 261 1 1
24 Laimjala - 1 213 1 1 584 59 644 1 1
25 Tagavere - 1 907 1 1 1 1 656 316 1 972 2 1
26 Puka - 70 70 1
27 Käo ja Jõe - 2 438 1 1 751 630 1 382 1 1
28 Veske - 129 1 1 389 389 1
29 Koimla - 2 974 1 1
30 Sakla - 91 1
Tansiit6) - 339 12 391 12 730 3
260 558 35 25 8 164 323 63 800 228 123 123 23
Märkused:
1) On ühendatud Kärla ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga
2) Reovesi juhitakse Salme ÜVK piirkonna reoveepuhastisse
3) On ühendatud Kuressaare ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga
4) On ühendatud Nasva ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga
5) On ühendatud Salme ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga
6) Nasva; Mändjala; Salme piirkondade transiittorustik reovee juhtimiseks Läätsa reoveepuhastisse
3.2 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni
jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga
aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise
võimalus.
Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või
looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise
elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest ei tohiks
joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole
38(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
võimalik kasutada ühisveevärki kustutusvee allikana va juhul kui ühisveevärgist toimub vaid
tuletõrjemahuti täitmine ning mahutis olevat vett ei suunata tagasi tarbeveevõrku. Sellistes
väikeasulates tuleb tuletõrje veevarustus lahendada eraldiseisva süsteemina, so mahutite või
looduslike veevõtukohtade abil.
Saaremaa valla tuletõrje veevarustus on lahendatud suures osas tuletõrje veemahutite ja/või
looduslike veevõtukohtade baasil. Otse ühisveevärgi võrgust saab hüdrantide abil normidele
vastavate tingimuste kohaselt tulekustutusvett võtta Kuressaare linna ja Orissaare aleviku
veevõrgust. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele.
3.3 Sademeveekanalisatsioon
Saaremaa valla asulates, va Kuressaare linn, lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub.
Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale
haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Erakinnistutelt sademevee ära juhtimise võimalus
puudub, mistõttu kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. Enamustes
väikeasulates on levinud korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. See küll
koormab kanalisatsioonisüsteemi ja häirib reoveepuhasti tööd, kuid käesoleva arendamise
kavaga ei nähta ette väikeasulatesse sademeveesüsteemide rajamist.
Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare
reoveekogumisala piires.
Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt ka
väljaspoole Kuressaare linna ning vajab rekonstrueerimist/puhastamist. Linna ümbruse
sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede
eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis
kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise
kavaga ongi ette nähtud ligi 3,6 km pikkuses peakraavi korrastamist.
Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad
on:
Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala
ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis
settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma
elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus.
Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus,
mistõttu on asulas liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil
maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Ka valla poolt on
rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise
kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist ca 2 km ulatuses.
Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad
elamualal asuvatesse, maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust
merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall.
3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning hädaolukorra seadus käsitlevead vee- ja
kanalisatsiooniteenusega osutamist enam kui 10 000 elanikule elutähtsa teenusena.
Alljärgnevalt on toodud ülevaade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust
ohustavatest riskidest koos nende maandamise meetmetega.
39(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 20. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavad riskid ja nende
maandamise meetmed
Riski nimetus Kirjeldus Meetmed riskide maandamiseks
Lakkab joogivee pumpamine
Dubleeritud toited elektrivõrgust,
veevõrku- puudub joogi- ja tarbevesi
elektrigeneraatorite olemasolu,
Kanalisatsiooni ülepumplad ei tööta-
Elektrikatkestused mobiilsete joogiveepaakide olemasolu,
tekivad lokaalsed reostused
võimekus kanalisatsiooni paakautodega
Reoveepuhastusjaam seiskub- suubla
tühjendada.
reostus
Valingvihmade ja merevee taseme
tõusu korral ujutatakse üle Sademeveesüsteemide laiendamine,
Üleujutused
kanalisatsioonisüsteem, tekib sademevee ülevoolude rajamine.
ülekoormus reoveepuhastile
Lokaalse reostuse või Veetöötluse ja torustike veekvaliteedi
Veekvaliteedi
veetöötlusprobleemide tõttu halveneb pidev seire.
probleemid
joogivesi- tekib oht inimeste tervisele Mobiilsete joogiveepaakide olemasolu.
Vee ringvõrgu arendamine, tehniline
Veetorustiku Magistraaltorustike lekete korral vee
võimekus avariidele operatiivselt
lekked surve ja tarne probleemid.
reageerida.
Kanalitorustike Magistraaltorustike lekete korral Tehniline võimekus avariidele
lekked tekivad lokaalsed reostused operatiivselt reageerida
Küberturvalisuse valdkonna pidev
Küberturvalisuse Küberrünnaku tulemusel halvatakse kaasajastamine.
probleemid oluliste automaatikasüsteemide töö. Automaatikasüsteemide manuaalse
juhtimise võimekus.
3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade
3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kuressaare linna, Kudjape aleviku, Sikassaare küla ja Laheküla
territooriumil asuva Kuressaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähiala
olemasolevaid ühisveevarustus-, -kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni süsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuressaare
RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 21. Kuressaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kuressaare linn 13 197
Kudjape alevik 711
Sikassaare küla 55 14 213 14 063 100% 99%
Laheküla 283
Kokku 14 246
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kuressaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus
asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad Saaremaa Piimatööstus,
Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saaremaa DeliFood (piimatoodete tootmine) ning korteriühistud.
40(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.1.1 Veevarustus
Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA veevärk. Kuna veevõrku
suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud
mõlema piirkonna kohta.
Tabel 22. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee
kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik
Kuressaare RKA Upa RKA Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842
sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791
sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064
sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396
sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655
m3/a 188 562
Arvestamata vesi
% 25%
3.5.1.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteem saab joogivee Ansi külas asuvatest Tõlli-Ansi
veehaarde neljast puurkaevust, mis ammutavad vett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist
(09§2019). Väljapumbatud vesi juhitakse Laheküla külas asuvasse Unimäe
veepuhastusjaama. Laheküla külas paikneb veel lisaks Unimäel veehaare, mis praegusel ajal
on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral.
Tabel 23. Kuressaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Unimäe
Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare
veehaare
Puurkaev Tõlli kaev nr 1 Tõlli kaev nr 2 Tõlli kaev nr 3 Tõlli kaev nr 4 III pk
Puurkaevu katastri nr 8664 8665 8666 8667 8656
Puurkaevu passi nr 5611-1 5611-2 761 762 4796-3A
Puurkaevu puurimise aasta 1986 1986 1974 1974 1979
Puurkaevu põhjaveekiht S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S)
Puurkaevu sügavus (m) 40 39 50 50 25
Lubatud veevõtt (m³/a) 2 764 800 169 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 764 404
Puurkaevu 200 m 200 m 200 m 200 m 200 m
sanitaarkaitseala on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud
Pumpla ja veetöötlus Unimäe VTJ
rajatud 1985
rekonstrueeritud 1996, 2012
reservtoite generaator olemas
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
tüüp liivafiltrid
max tootvus qmax= 200 m³/h
veetöötlusseadme
kraav
filtripesuvee eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline
II astme pumbad 4xTP 100-480/2 30kW
surve reguleerimine
sagedusmuunduritega
mahuti(d) 2x1000 m3
41(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Unimäe
Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare
veehaare
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) Rahuldav
veetöötlus Hea
II astme pumpla ja
Hea
mahuti(d)
hoone Hea
seadmed ja torustik Hea
elekter-automaatika Hea
Kuressaare ja Upa RKAde veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
Vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud keskkonnaloas (vt ka Tabel 4, lk 15) esitatud
tingimustele, tuleb Kuressaare ühisveevarustuse puurkaevude seiret teostada iga kolme
aasta tagant. Viimase põhjaveehaarete seire käigus tehtud veeanalüüside tulemustest selgub,
et puurkaevudest pumbatav toorvesi vastab suures osas joogivee nõuetele (piirnormide alus:
Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning
analüüsimeetodid“). Puurkaevu nr 8656 toorvees on mõõdetud ülenormatiivset üldraua
sisaldust.
Puurkaevudest pumbatav toorvesi juhitakse läbi veetöötlusseadmete. Peale veetöötlust
vastab võrku juhitav vesi määruses toodud nõuetele.
3.5.1.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kuressaare RKA ühisveevärgi süsteemis (ilma Upa RKA veevõrguta) on ca 150,8 km
tarbeveetorustikke. Sellest ca 18,3 km on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul
asendamist.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab
Kuressaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.1.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud Unimäe veetöötlusjaam-pumpla hoones
asuva II-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asub lisaks tavarõhupumpadele
ka üks kõrgsurvepump. Kuressaare RKA-l asub kokku 250 tuletõrjehüdranti, mis on
paigaldatud De110-315 mõõdus joogiveetorustikule.
Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras, lähima 12a jooksul on kavas
asendada 60 hüdranti (so 24%).
3.5.1.2 Kanalisatsioon
Kuressaare RKA kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA
kanalisatsioonisüsteem. Kuna piirkondadest tulevat kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta,
on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 24. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik
Kuressaare RKA Upa RKA Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683
Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526
sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659
42(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveekogused
Näitaja Ühik
Kuressaare RKA Upa RKA Kokku
sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188
sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614
m3/a 922 157
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 59%
3.5.1.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis (ilma Upa RKA kanalisatsioonivõrguta) on ca
135 km torustikke (105 km isevoolseid ja 30 km survelisi). Sellest ca 22,7 km (so 17%)
(isevoolseid 9,3 km (9%) ja 13,4 km (45%)) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul
asendamist.
43(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.1.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 25. Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumba Pumpade Pumpla- Torustik ja Elekter- Mahuti/ Maapealne
Nr Pumpla nim. Asukoht Pumba tüüp KW H (m) Q (l/s) Q (m3/h) Imp. Im=A Anno
tootja arv konstr. seadmed autom. teenindusosa osa
1 Pikk Ringtee 17 ABS Pumps XFP150G-CB1,5 3 11.0 23.5 100 360 CB 23.4 1998 Ehitis/bet. hea hea hea hea
2 Marienthali Karikakra tn 12 ABS Pumps XFP150J-CH2-P 3 30.0 20.0 83 298 CB 56 1998 Ehitis/bet. hea rahuldav hea hea
3 Põduste Paju tn 2a ABS Pumps XFP150J-CH2-P 2 37.0 27.0 95 342 CB 68.1 1998 Ehitis/klp. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav
4 Aia Aia tn 55b ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 8.2 22 78 CB 7.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea
5 Luha Luha tn L2 ABS Pumps AFP0831M15/4 2 2.0 9.1 23 83 V 5.4 1999 Klaasplast hea hea hea puudub
6 Tuulte-roos Merikotka tn 10a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 11.5 16 56 V 12.8 1998 Ehitis/bet. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav
7 Abaja Töö/Abaja tn ristmik ABS Pumps AFP 0844 M110/2 2 11.0 32.0 15 54 CB 22.4 1999 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub
8 Eha Eha/Ida ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 6.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub
9 Veski Veski põik 3 ABS Pumps AFP 0834M110/2 2 11.0 32.0 15 54 V 22.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea
10 Allee Allee tn Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 4.0 6 22 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub
11 Tuule Tuule/Talve ristmik Grundfos S1174H1A511 2 17.0 26.0 30 108 1CB 40 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub
12 Nooruse Nooruse tn ABS Pumps AFP 0841M15/4 2 2.0 4.5 9 32 CB 5.8 1999 Klaasplast hea hea rahuldav puudub
13 Teine KG Kaevu põik 5 ABS Pumps AFP 1042M60/4 2 7.2 15.5 10 37 1CB 11.5 1998 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub
14 Kevade Kevade/Vahe ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 5.0 7 25 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub
15 Kaare Arhiivi tn 12 ABS Pumps AFP 1042,1M60/4 2 7.2 15.5 10 36 CB 12.8 1998 Klaasplast hea hea hea puudub
16 Pihtlatee Pihtla tee L4 ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 16.0 38 137 CB 8.4 2012 Pem.plast rahuldav rahuldav mitterahuldav puudub
17 Ida-Niit Niidu tn 1a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 12.5 11 39 CB 12.8 1998 Betoon rahuldav rahuldav rahuldav puudub
18 Smuuli J. Smuuli tn 37 ABS Pumps XFP100E-CB1,3pe60 2 6.0 20.0 47 168 CB 13.6 2012 Pem.plast hea hea hea puudub
19 Raiekivi Raiekivi tee 2 Grundfos SV014C150B 2 1.7 10.0 2 7 SV 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub
20 Põhja Põhja tn/Kadaka tn ristmikul Grundfos SV024BID501P 2 1.7 5.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub
21 Kalevi-Põik Kalevi põik 8 Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 18 65 SV 4.3 2003 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub
22 Valguse Valguse tn Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 7 24 SV 4.3 2004 Pem.plast hea hea hea puudub
23 Ranna Supluse pst (Kalda pst 1) Grundfos SV014C150B 2 1.7 9.0 18 65 V 4.4 2005 Klaasplast hea hea hea puudub
24 Golf Merikotka tn 10 Grundfos SV 014CU50B 2 1.7 9.0 16 58 V 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub
25 Luige Merikotka tn/Luige tn ristmikul ABS Pumps AFP0831M30 2 3.0 7.0 15 52 V 7 2007 Klaasplast hea hea hea puudub
26 Lahe tee Lahe tee 10 ABS Pumps AFP0842/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 5.1 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub
27 Kellu Kihelkonna mnt L2/Koondise põik ristmikul Grundfos Sev 80.80.13.4, 2 1.3 8.7 18 65 V 3.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub
28 Heina Heina tn L2 Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub
29 Tehnika Tehnika tn L1/Kalevi tn ristmikul Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast hea hea rahuldav puudub
30 Metsamajand Kibuvitsa tn (7/9 piiril) ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2010 Pem.plast hea hea hea puudub
31 Tori Aia tn L1 (Lootsi tn (19 loodenurgas)) ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub
32 Staadioni Staadioni tn ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub
33 Maie Pähklimetsa tee; Lausemetsa Kudjape ABS Pumps AFP0831,3M15 2 2 9.1 2 7 V 4.7 2008 Kl.plast hea hea hea puudub
34 Kudjape Ülepumpamisjaama (Mereranna tee) Kudjape Grundfos SV044CH1501P 2 4.2 1.0 8 29 SV 10.4 2002 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub
35 Mündi Mündi tn Piiri Kudjape ABS Pumps AS0840 S17EX 2 1.7 16.0 16 58 CB 4 2007 Pem.plast hea hea hea puudub
36 Kannikese Kannikese tn T3/ Kummeli tn ristmik Kudjape ABS Pumps Afp0831,2S22/4 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2007 Pem.plast hea hea hea puudub
37 Maku Rannaotsa/Kannikese T4 ristmikul Kudjape ABS Pumps AS0830.186-S13/4 2 1.3 9.8 12 45 V 3.6 2017 Pem.plast hea hea hea puudub
38 Liivi Ehitaja tee (3 lähedal) Ringtee nurgal Laheküla ABS Pumps AFP0842,1/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 8.3 2009 Pem.plast hea hea hea puudub
39 Laheküla Lillevälja Laheküla ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2009 Pem.plast hea hea hea puudub
40 Lahevere Lahevere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub
41 Sepavere Sepavere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S23 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub
44(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.1.2.3 Reoveepuhasti
Kuressaare RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Upa RKA kanalisatsioon.
Tabel 26. Kuressaare ja Upa RKAde reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Kullimäe RVP
kood PUH0740130
Rajatud 1991
Rekonstrueeritud 2001, 2003, 2009-2011, 2014
2 paralleelselt töötavat blokki:
Puhastusseadme tüüp 1. SBR blokk (aktiivmuda);
2. BNR-blokk (bioloogilise toitaine eraldus)
Proj. reostuskoormus 50 000 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Anaeroobne kääritamine koos veetustamisega tsentrifuugide
Reoveesette käitlus
abil. Kompostimine.
Kuja 200m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti
kood SA013
Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand
kood VEE3406010
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik puudub
Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
Kullimäe reoveepuhastist väljuvas heitvees mõõdeti 2023a jooksul veeloas lubatud
saasteainete koguste ületusi kolmel korral:
Tabel 27. Kullimäe RVP heitvee ülenormatiivsed tulemused 2023a jooksul
Tulemus Piirnorm
Näitaja Ühik
03.05.2023 08.06.2023 30.11.2023 veeloas
Üldlämmastik mgN/l 20 20 15
Üldfosfor mgP/l 0.53 0.5
3.5.1.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 28. Kullimäe RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Kullimäe reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime 50 m3/d
2023a purgitud kogus 2 818 m3/a
Seisukorra hinnang hea
45(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.1.2.3.2 Suubla
Tabel 29. Kullimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti
kood SA013
Reoveepuhasti nimetus Kuressaare reoveepuhasti
kood PUH0740130
Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand
kood VEE3406010
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6454246, Y: 411681
1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või
lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega
Suubla Keskkonnatasude
määratud supelrannale või kui heitekoht on meri,
seaduse kohane koefitsient
piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või
elupaigana kaitstav veekogu)
Suublasse juhtida lubatud
3 200 000
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
1 594 163
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kuus
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.1.3 Sademeveekanalisatsioon
Sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme on rajatud linnas nii ühis- kui
lahkvoolsetena peamiselt alates 1960-ndatest aastatest koos intensiivse elamu- ja
tööstusehitusega. Mõningal määral (täpsed andmed puuduvad) on neid rajatud ka
varem. Torustike rajamisel on kasutatud enamasti keraamilisi, asbotsement, betoon-
ja malmtorusid läbimõõdus DN 100 – 700 mm.
Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke
ligikaudu 10 km ja kraave 19 km.
Kuressaare kesklinna sademeveed on osaliselt juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni.
Kuressaare linna reoveepumplatest neljal on avariiülevool, mis suurte sadude ajal
tagab reoveepumplate töö:
1. Aia reoveepumpla;
2. Põduste reoveepumpla;
3. Marientali reoveepumpla;
4. Ringi reoveepumpla.
3.5.1.3.1 Valgalad
Kuressaare linna kogutud sademeveed suunatakse kaheksasse erinevasse
suublasse, milleks on: Kudjape peakraav, Põduste jõgi, Sepamaa laht, Kuressaare
linnuse vallikraav, Kuressaare laht, Laidunina-Roomassaare rand, Abruka – Suur-
Tulpe rand ja Linnulaht. Valgalal on mitu sademevee väljalasku, mis on joonisel
tähistatud väljalasu koodiga. Mõned väljalasud jagunevad veel omakorda
alamväljalaskudeks.
46(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Alloleval skeemil on toodud Kuressaare linna sademevee valgalade nummerdatud
skeem.
Joonis 8. Kuressaare linna sademevee valgalade jaotuse skeem
Järgnevalt on kirjeldatud iga valgala suubla põhiselt. Nummerduses on lähtutud
skeemil toodud valgalade numeratsioonist.
1. Kudjape peakraavi valgala (1)
Valgala paikneb Kuressaare linna lõunaosas hõlmates ala peakraavi suubumisest
Põduste jõkke kuni Kuressaare teeni. Lisaks hõlmab valgala osaliselt Ringtee, Kalevi,
Kuivastu, Lehe ja Loo tänavaid ning Marientali teed. Kudjape peakraavi valgala
suuruseks on ligikaudu 174,4 ha.
2. Põduste jõe valgala (2)
Valgala hõlmab Kuressaare linna lääneosa ning ala põhjapiir ühtib Kudjape peakraavi
valgala piiriga ning lõunapiiriks on Kuressaare laht. Valgalasse kuuluvad osaliselt
Ringtee, Pikk, Tehnika, Kalevi, Juhan Smuuli, Martin Körberi, Hariduse, Garnisoni,
Komandandi, Tallinna, Pärna, Vallimaa, Kohtu, Põhja, Lootsi, Mere, Kotkapoja ja
Heina tänavad ning Kihelkonna mnt. Täies ulatuses kuuluvad valgalasse järgmised
tänavad: Sepa, Rootsi, Metsa, Traktori, Kingu, Rehe, Ravila, Kastani, Aia ja Luha
tänavad. Põduste jõe valgala suuruseks on ligikaudu 476,7 ha.
3. Sepamaa lahe valgala (3)
Valgala paiknev linna ida- ja kaguosas ning on linna suurim valgala. Sepamaa lahe
valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Kadaka, Nurme, Ristiku, Odra, Juhan Smuuli, Talli,
Tallinna, Niidu, Kevade, Raudtee, Eha, Piiri, Karja, Raja, Ida, Õie, Kaare, Arhiivi,
Kullerkupu, Kelluka ja Kannikese tänavad ning Pihtla tee. Sepamaa lahe valgala
suuruseks on ligikaudu 558,4 ha.
47(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala (4)
Valgala paikneb linna keskosas ning hõlmab linnuse vallikraavi ning Pärna, Allee, Uus,
August Kitzberg, Kitsas ja Raekoja tänavaid. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala
pindalaks on ligikaudu 43,7 ha.
5. Kuressaare lahe valgala (5)
Valgala asub linna lõunaosas ning hõlmab ala kesklinnast kuni Kuressaare laheni. Ala
kulgeb piki Kuressaare lahe rannajoont. Valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Transvaali,
Koidu, Kevade, Talve, Nooruse, Tuule, Nooruse, Loojangu, Saue, Kivi, Roomassaare,
Uus-Roomassaare, Sügise, Kungla, Suve, Vahe, Kaevu, Jaama, Karja, Vete, Pikk,
Kauba, Tali, Suur-Põllu, Sadama, Pikk, Pargi, Abaja ja Ranna tänavad ning Pihtla tee.
Kuressaare lahe valgala pindalaks on ligikaudu 413,7 ha.
6. Laidunina – Roomassaare ranna valgala (6)
Valgala paikneb Laidunina-Roomassaare ranna juures linna lõunaosas.
Sademeveesüsteemid on rajatud valgala idaosasse, ülejäänud alal
sademeveesüsteeme arendatud ei ole. Ala lääneosas paikneb Kuressaare linna
reoveepuhasti. Laidunina – Roomassaare ranna valgala pindala on ligikaudu 37,7 ha.
7. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala (7)
Valgala paikneb Abruka – Suur-Tulpe ranna juures linna lõunatipus. Suures osas
valgalast ei ole välja arendatud sademeveesüsteeme, vaid valgala lõunaosasse on
rajatud sademeveetorustik. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala pindala on ligikaudu
23,8 ha.
8. Linnulahe valgala (8)
Käesoleval ajal ei ole piirkonda rajatud sademeveesüsteeme. Kui piirkonnas
hakatakse teostama arendusi, siis tuleb välja arendada ka sademevee juhtimise
süsteemid. Linnulahe valgala pindala on ligikaudu 2,6 ha.
Täpsemad andmed Kuressaare linna sademevee suublate kohta on toodud
alljärgnevas tabelis. Tabelis on välja toodud valgalad suublate põhiselt ning valgala
väljalasud ja alamväljalasud. Lisaks on kirjeldatud kanalisatsiooni- ja restkaevude
kogused, õli- ja liivapüüdurite kogused, pumplate arv ning samuti on välja toodud
sademeveetorustike ja kraavide kogupikkused.
Keskkonnaameti poolt on väljastatud kolm vee-erikasutusluba sademevee
ärajuhtimiseks: luba nr. L.VV/331067 (piirkonnaks Kuressaare linn), luba nr.
L.VV/330111 (AS Saaremaa Piimatööstus territooriumilt) ja luba nr. L.VV/330084
(Roomassaare sadama territooriumilt). Nimetatud vee-erikasutuslubades on toodud
heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused väljalaskude ja saasteainete kaupa
ning iga väljalasu kohta on toodud selle geograafilised koordinaadid. Vee-
erikasutusload sademevee ärajuhtimiseks.
Perspektiivne sademevee valgala Linnulaht (nr. 8) on kaitseala, mis kuulub Mullutu-
Loode loodusalana ja Mullutu-Loode linnualana Natura 2000 võrgustiku koosseisu.
Kuna tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala ei piisa antud juhul Keskkonnaameti
kooskõlastusest, vaid tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
Keskkonnaamet on seisukohal, et Linnulahe sademeevee valgalal kavandatud
tegevusteks peab eelnema Natura hindamine vähemalt eelhinnangu tasemel.
.
48(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 30. Kuressaare linna sademevee valgalade andmed suublate põhiselt
SUUBLA VÄLJALASUD SUUBLASSE SADEMEVEESÜSTEEMID
alam-väljalasu/ Torustiku Kraavide
NR. Veekogu nimetus Registrikood Keskkonnaload väljalasu nr. väljalasu nimi proovivõtukoha KK RK kokku Õli- püüdurid Liiva-püüdurid Pumplaid pikkus pikkus
nimi ja/või kood (jm) (jm)
1165200-2 Kudjape pk 1/Põlluvälja tee - 33 14 47 1 1 - 1 195 0
1165200-3 Kudjape pk 2/Põlluvahe tee - 19 14 33 - - - 646 0
1165200-4 Kudjape pk 3 - 9 6 15 1 1 - 188 121
Kudjape pkr VEE1165200
1 Tallinna 88 24 31 55 1 - - 659 363
L.VV/331067 1165200-5 Kudjape pk 4 Tallinna 86 SA118 5 11 16 2 - - 265 59
Tallinna 82 12 4 16 - - - 309 223
Kudjape pkr/Mäe kraav VEE1165201 L.VV/331067 1165201 Kalevi põik SA115 48 49 97 - - - 1 535 888
1164500-1 Abaja tänav SA104 46 14 60 2 - - 742 0
1164500-2 Tuulte-Roos SA127 20 13 33 - - - 561 266
1164500-3 Golfiväljak 1 SA131 13 16 29 1 - - 844 125
L.VV/331067 1164500-4 Luha tänav SA117 22 4 26 - - - 520 0
1164500-5 Paju tänav SA103 12 4 16 - - - 262 26
1164500-6 Golfiväljak 2 SA132 9 7 16 - - - 365 238
1164500-7 Aia tn pumpla SA102 - - - - - - - 343
2 Põduste jõgi VEE1164500
L.VV/331067 SA116 163 119 282 1 - - 4 940 331
1164500-8 Aia tänav
Säästumarket 1 14 15 2 - 1 412 241
L.VV/331067 1164500-9 Kihelkonna mnt. SA124 19 14 33 - - - 659 0
Pikk tn 62 30 10 40 - - - 786 316
L.VV/331067 1164500-10 Pikk tänav SA101 59 37 96 - - - 2 331 382
Ringtee 1 4 1 5 - - - 194 190
L.VV/330111 1164500-11 Piima-ja lihatööstuse sademevesi SA100 60 14 74 - - - 2 384 102
3406040-1 Sepamaa SA128 317 196 513 5 1 1 10 116 437
3 Sepamaa laht VEE3406040 L.VV/331067
3406040-2 Kelluka tänav SA106 90 43 133 1 - - 3 254 711
2087450-1 Staadioni tänava parkla SA125 1 0 1 1 - - 73 0
4 Kuressaare linnuse vallikraav VEE2087450
L.VV/331067 2087450-2 Allee tänav SA121 106 102 208 1 1 - 2 788 0
3406020-1 Saue tänav SA123 63 37 100 - - - 2 307 314
L.VV/331067
3406020-2 Tuule tänav SA122 125 76 201 - - 1 4 535 652
3406020-3 Vallikraav - - 1 1 - - - 72 0
L.VV/331067 3406020-4 Pargi tn. 1 SA119 192 168 360 2 - 2 5 737 0
5 Kuressaare laht VEE3406020 3406020-5 Pargi tn. 2 SA120 35 24 59 1 - - 800 0
3406020-6 Jahisadam SA126 15 22 37 1 - - 480 0
3406020-7 Jahisadam II - 4 24 28 - - - 265 0
3406020-8 Kalda pst/Jahisadam III - 3 1 4 - - - 22 0
3406020-9 Tuulte-Roos - 5 13 18 - - - 295 393
6 Laidunina - Roomassaare rand VEE3406010 3406010-1 Luksusjaht - 20 6 26 - - - 522 461
7 Abruka - Suur-Tulpe rand VEE3406030 L.VV/330084 3406030-1 Roomassaare sadama sademevee väljalask SA108 23 18 41 - - - 585 0
8 Linnulaht VEE2088700 - - - - - - - - - - 0
49(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.1.3.2 Torustikud ja kraavid
Suur osa Kuressaare sademeveesüsteemist on rajatud 1995 aastal. Peale seda on võrku
laiendatud väiksemate (ca 1 km) lõikude kaupa. 2012-2013. aastal rekonstrueeriti ja rajati
umbes 1.2 km sademeveetorustike.
Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km
ja kraave 19 km. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus
ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare piirkonna territooriumile.
Nende kraavide kirjeldus ja seisukorra ülevaade on toodud käesoleva töö alaosas nr 5: Lääne-
Saare piirkond.
Kuigi sademeveetorustike pikkus on ligikaudu 44 km, on linnas siiski veel ühisvoolset
kanalisatsioonitorustikku, millesse on ühendatud ca 250 restkaevu, mis vajavad lahkvoolseks
sademeveesüsteemiks rajamist, et mitte koormata linna kanalisatsioonisüsteemi.
3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Sõmera reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) ja selle kõrval oleva Mätasselja külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla
RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Põhjaosa
andmed on esitatud peatükis 3.5.4. Kärla reoveekogumisala.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sõmera RKA
ja Mätasselja ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 31. Sõmera RKA ja Mätasselja küla ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga
ÜK-ga liitunud
registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud
Piirkond
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kärla aleviku
282
lõunaosa 192 236 60% 74%
Mätasselja küla 38
Kokku 320
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonnas on
kortermajade kinnistud.
3.5.2.1 Veevarustus
Sõmera RKA ja Mätasselja ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kärla RKA veevärgiga. Kuna
veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused
toodud mõlema piirkonna kohta.
50(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 32. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühisveevarustussüsteemi
toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Sõmera RKA ja
Kärla RKA Kokku
Mätasselja
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664
sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586
sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097
sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8
m3/a 2 598
Arvestamata vesi
% 12%
3.5.2.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Kärla RKAs asuvast
puurkaev-pumplast, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.4.1.1, lk 58.
3.5.2.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 5,0 km veetorustikke.
Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sõmera
RKA ja Mätasselja ÜVK ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.2.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud üks
tuletõrjehüdrant, kuid kuna hüdrant asub pikal tupiktorustikul, siis standardis toodud tingimustel
sealt tuletõrjevett kätte ei saa.
Piirkonnas asub ka üks bassein, mida on kunagi saadud kasutada ka tulekustutusveehoidlana,
kuid hetkel ei ole see töökorras.
3.5.2.2 Kanalisatsioon
Sõmera RKA ja Mätasselja kanalisatsioon juhitakse Kärla RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna
piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud
mõlema piirkonna kohta.
Tabel 33. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühiskanalisatsiooni-
süsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik Sõmera RKA ja
Kärla RKA Kokku
Mätasselja
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063
Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350
sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860
sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484
51(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveekogused
Näitaja Ühik Sõmera RKA ja
Kärla RKA Kokku
Mätasselja
sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0
m3/a 26 713
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 61%
3.5.2.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km
torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima
12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.2.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 34. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi Sõmera Metsa Sõmera Mätasselja Kase Männi
Asukoht Metsa tn Kärla Mätasselja küla Kase tn Kärla Männi tn Kärla
Anno 2009 2010 2023 2023
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps
tüüp AS0631#30/2 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4
KW 3 2.2 2.2 2.2
Q (l/s) 14 25 25 25
Q (m3/h) 50 90 90 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea hea hea
elekter-autom. hea hea hea hea
mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea
maapealne osa puudub puudub puudub puudub
3.5.2.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Kärla RKAs
asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.4.2.3 lk 59.
3.5.3 Orissaare reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Orissaare alevikus asuvas Orissaare reoveekogumisalas
(edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Orissaare RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 35. Orissaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Orissaare 790 662 680 84% 86%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
52(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Orissaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus
asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad OÜ Saarevõrk (nööri, köie ja
võrgulina tootmine) ja Kuressaare Soojus AS (soojusenergiaga varustamine) ning
korteriühistud.
3.5.3.1 Veevarustus
Tabel 36. Orissaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 27 294
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 24 351
sh. elanike veetarve m3/a 17 499
sh. eramud m3/a 8 472
sh. kortermajad m3/a 9 027
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 6 405
sh. ettevõtete veetarve m3/a 447
m3/a 2 943
Arvestamata vesi
% 11%
3.5.3.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 37. Orissaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Orissaare PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 54 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 27 294
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 2000
rekonstrueeritud -
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
tüüp kloreerimisega liivafilter C42x78; 2 tk
max tootvus qmax= 40 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline
surve reguleerimine II astme pumbad sagedusmuunduriga
mahuti(d) V= 150 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d) rahuldav
hoone hea
seadmed ja torustik rahuldav
elekter-automaatika hea
Orissaare RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
53(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.3.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Orissaare RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 20,0 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Orissaare
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.3.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Orissaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-
astme pumpla ning veevõrgule paigaldatud tuletõrjehüdrantide abil. Orissaare RKA-l asub
kokku 11 tuletõrjehüdranti. Lisaks asub piirkonnas 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.3.2 Kanalisatsioon
Tabel 38. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 41 060
Müüdud reoveekogus m3/a 23 397
sh. elanike reoveekogus m3/a 17 229
sh. eramud m3/a 8 220
sh. kortermajad m3/a 9 009
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 860
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 308
m3/a 17 663
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 43%
3.5.3.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,2 km torustikke (9,4 km isevoolseid ja
1,8 km survelisi). Sellest ca 890m (so 8%) (isevoolseid 830m (9%) ja 60m (3%)) on
seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
54(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.3.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 39. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi Orissaare Aia Lasteaia Sadama Illiku Pärna Laulu Pargi Mäe Sõbra Kase Mixi
Sadama
Asukoht Puhasti tn 7 Aia tn Kuivastu mnt Sadama tn Pärna tn Laulu tn Pargi tn Mäe tn Laulu tn Kase tn Võidu tn
tn
Anno 2009 2005 1998 1998 2003 2003 2000 2002 2009 2009 2005 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2
ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS
tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos
Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps
Afp 1031.1- AS0830.20 AS0840.1 AS0830.8 AS0630 AS0630 AS0630 AS0630 AS0630.1 AFP0831.
tüüp AFP1042.3 MF665D
M30/4 5-S22/4 42-S26/2 6-S13/4 M13/4D M13/4D M13/4D M13/4D 86-s13/4 2-S22/4
KW 3 2.2 4 2 2.6 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 2.2
H (m) 9.9 11.2 14.8 8 22 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 10.8
Q (l/s) 117 20 55 57 68 13 13 13 13 13 13 25
Q (m3/h) 421 72 198 205 245 45 45 45 45 45 45 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav hea hea hea hea hea hea hea hea
elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea
mahuti/ teenindusosa hea hea mitterahuldav mitterahuldav hea hea rahuldav hea hea hea rahuldav hea
maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub
55(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.3.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 40. Orissaare RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Orissaare RVP
kood PUH0740490
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 1997, 2009 osaliselt: lisandus mudakäitlus
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 2000 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 150 m
tagatud: ei/jah ei
Väljalaskme nimetus Orissaare
kood SA049
Suubla nimetus Pätukraav
kood VEE1700025
Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik rahuldav
Orissaare RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.3.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 41. Orissaare RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Orissaare reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus 756 m3/a
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.3.2.3.2 Suubla
Tabel 42. Orissaare RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Orissaare
kood SA049
Reoveepuhasti nimetus Orissaare reoveepuhasti
kood PUH0740490
Suubla nimetus Pätukraav
kood VEE1700025
Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
kood EE_14
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6491583, Y: 445903
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
54 000
vooluhulk (m³/a)
56(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Orissaare
2023a suublasse juhitud
41 060
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.4 Kärla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Kärla reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla
alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt
kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Lõunaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.2. Sõmera
reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla RKA ja
selle lähiala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega
alal.
Tabel 43. Kärla RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kärla aleviku
281 248 248 88% 88%
lõunaosa
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kärla RKA-l on kortermajade kinnistud.
3.5.4.1 Veevarustus
Kärla RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna
veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud
veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 44. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi
toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Sõmera RKA ja
Kärla RKA Kokku
Mätasselja
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664
sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586
sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097
sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8
m3/a 2 598
Arvestamata vesi
% 12%
57(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.4.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Tabel 45. Kärla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Kärla keskuse Kärla kooli
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 21 600 5 400
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 21 262
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1982 1972
rekonstrueeritud 2009 2009
reservtoite generaator puudub puudub
SCADA ühendus olemas olemas
Veetöötlusseade:
tüüp liivafilter ARS 750 Duplex
max tootvus qmax= (8) 12 m3/h puudub
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline
II astme pumbad (Ebara
Matrix 18-6T); Q=22m3/h,
surve reguleerimine sagedusmuunduriga, hüdrofoor: 2x0,5 m³
kompensaatoriteks
2x0,5m3 hüdrofoori
mahuti(d) V= 2m3 puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus hea hea
II astme pumpla ja mahuti(d) hea
hoone hea hea
seadmed ja torustik hea hea
elekter-automaatika hea hea
Kärla RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.4.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kärla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 4,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kärla RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.4.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kärla RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta
kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõest).
3.5.4.2 Kanalisatsioon
Kärla RKA kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna
kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud
kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
58(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 46. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsiooni-
süsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik Sõmera RKA ja
Kärla RKA Kokku
Mätasselja
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063
Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350
sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860
sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484
sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0
m3/a 26 713
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 61%
3.5.4.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kärla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km
survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.4.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 47. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Kärla Kärla Kärla Kärla
Pumpla nimi Kärla Kooli Kärla Jõe
Keskuse Jõetaguse Pastoraadi Karujärve
Karujärve
Asukoht Kooli tn Pargi tn Jõe tn Ülejõe tn Tiigi tn
põik
Anno 2009 2009 2009 2009 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 2 2 2
ABS ABS ABS ABS ABS
tootja Grundfos
Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps
Afp0831M Afp0841, Afp0831 Afp0831S2 Sev65.80. Afp0831S2
tüüp
30/D A-M30/4 S22/4D 2/4D 22.A 2/4D
KW 3 3 2.2 2.2 2.2 2.2
H (m) 9 14 7.6 7.6 12 7.6
Q (l/s) 6 28 6 6 5 6
Q (m3/h) 23 99 22 22 18 22
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea rahuldav hea hea hea hea
elekter-autom. hea rahuldav hea hea hea hea
mahuti/ teenindusosa hea rahuldav hea hea hea hea
maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub
3.5.4.2.3 Reoveepuhasti
Kärla RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna
kanalisatsioon.
Tabel 48. Kärla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Kärla RVP
kood PUH0740300
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2010
59(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 850 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Kärla
kood SA030
Suubla nimetus Mõnnuste kraav
kood VEE1165410
Veekogumi nimetus Kärla
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik rahuldav
Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.4.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 49. Kärla RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Kärla reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus 235 m3/a
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.4.2.3.2 Suubla
Tabel 50. Kärla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Kärla
kood SA030
Reoveepuhasti nimetus Kärla
kood PUH0740300
Suubla nimetus Mõnnuste kraav
kood VEE1165410
Veekogumi nimetus Kärla
kood 1165400_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6466563, Y: 397927
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
23 920
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
44 063
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7116540020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi KÄRLA JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Kärla jõgi
60(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Kärla
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang hea
Fotod Kärla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kihelkonna alevikus asuvas Kihelkonna reoveekogumisalas
(edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Kihelkonna RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikule), nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule), keskmiselt kaitstud
(mõõdukalt reostusohtlikule) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 51. Kihelkonna RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kihelkonna 355 238 234 67% 66%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kihelkonna RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.5.1 Veevarustus
Tabel 52. Kihelkonna RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 9 386
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 647
sh. elanike veetarve m3/a 6 323
sh. eramud m3/a 3 881
sh. kortermajad m3/a 2 442
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 324
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 739
Arvestamata vesi
% 8%
3.5.5.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 53. Kihelkonna RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 18 400 9 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 9 386
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1970-ndad 1970-ndad
rekonstrueeritud - liivafilter 2019
reservtoite generaator puudub puudub
61(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku
SCADA ühendus olemas olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 500 Duplex
tüüp liivafilter 302-PDA
(komposiit)
max tootvus qmax= 3,5 m³/h qmax= 5,7 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor V=0,5m³ hüdrofoor V=0,3m³ komposiit
mahuti(d) puudub puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus rahuldav hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea hea
seadmed ja torustik rahuldav hea
elekter-automaatika hea hea
Kihelkonna RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.5.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kihelkonna RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 5,4 km veetorustikke. Sellest ca 170 m (so 3%)
on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab
Kihelkonna RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.5.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kihelkonna RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust
saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.5.2 Kanalisatsioon
Tabel 54. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 797
Müüdud reoveekogus m3/a 7 862
sh. elanike reoveekogus m3/a 5 718
sh. eramud m3/a 2 606
sh. kortermajad m3/a 3 112
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 144
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 5 935
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 43%
3.5.5.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,9 km torustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
62(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.5.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 55. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Kihelkonna
Asukoht Staadioni tn 8
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AFP0831,3-M15/4
KW 2
H (m) 9.1
Q (l/s) 23
Q (m3/h) 83
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
3.5.5.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 56. Kihelkonna RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna RVP
kood PUH0740250
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 500 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 100 m
tagatud: ei/jah ei
Väljalaskme nimetus Kihelkonna
kood SA025
Suubla nimetus Allikaoja
kood VEE1168510
Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Kihelkonna RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.5.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 57. Kihelkonna RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Kihelkonna reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
63(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2023a purgitud kogus 427 m3/a
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.5.2.3.2 Suubla
Tabel 58. Kihelkonna RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Kihelkonna
kood SA025
Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna
kood PUH0740250
Suubla nimetus Allikaoja
kood VEE1168510
Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi
kood EE_11
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471018, Y: 384817
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
18 400
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
22 823
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.6 Salme reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Salme alevikus asuvas Salme reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Salme RKA ja
selle lähiala suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 59. Salme RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Salme 422 345 294 82% 70%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Salme RKA-l ja selle lähialal on kortermajade ja
munitsipaalasutuste kinnistud ning suurima ÜV tarbimisega on Salme Põllumajanduse OÜ,
mis tegeleb loomakasvatusega.
3.5.6.1 Veevarustus
Salme RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Läätsa RKA veevõrk. Kuna veevõrku
suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud
mõlema piirkonna kohta.
64(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 60. Salme RKA ja selle lähiala ning Läätsa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning
tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Salme RKA ja
Läätsa RKA Kokku
lähiala
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241
sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622
sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999
sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161
sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458
m3/a 1 131
Arvestamata vesi
% 5%
3.5.6.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 61. Salme veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Tehumardi küla pk Salme keskuse pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 70 000 40 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 20 025
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 2005 1975
rekonstrueeritud 2009 2009
reservtoite generaator puudub puudub
SCADA ühendus olemas olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter + osmoosiseade +
hüpokloriti doseerimine
tüüp
EURA IRA 65 Duplex+
HERCO UO 5400 ND
puudub
rauafilter: qmax=10 m3/h;
max tootvus
PO seade: qmax=5,4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
pinnas (immutus)
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline
II astme pumbad (Ebara Matrix
18-3T/2,2) Q=12 m3/h;
surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3
surve sagedusmuunduriga või
rõhureleega + hüdrofoor 1,0 m3
mahuti(d) V= 3 m3 puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus hea hea
II astme pumpla ja mahuti(d) hea
hoone hea hea
seadmed ja torustik hea hea
elekter-automaatika hea hea
Salme veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
65(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.6.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Salme RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 16,2 km veetorustikke. Sellest ca
740 m (so 5%) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist..
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Salme
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.6.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Salme RKA ja selle lähialas on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning
2 kohta, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri ja tiik).
3.5.6.2 Kanalisatsioon
Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala
ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade
kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade
kohta.
Tabel 62. Salme RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna
ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva
Mändjala
ja selle ÜVK Kokku
RKA RKA
lähiala piirkond
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521
Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504
sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884
sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771
sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249
Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017
(infiltratsioon) % 29%
3.5.6.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Ainult Salme RKA ja selle lähiala teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,3 km
torustikke (3,3 km isevoolseid ja 1,0 km survelisi). Sellest ca 1,6 km (so 48%) isevoolseid
torustikke on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
Salme alevikku läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku
kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.
66(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.6.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 63. Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad
Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluvate
pumplatega, kus lisaks Salme RKA ja selle lähiala kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA-la ja Mändjala ÜVK
piirkonna ning Läätsa RKA kanalisatsiooni.
Salme Läätsa
Pumpla nimi Salme Kooli Salme Liiva Salme Klubi*
Kastani Puhasti*
Pumbajaama
Kooli tn Liiva tn Kastani tn (Rannapargi Biopuhasti
Asukoht
Salme alevik Salme alevik Salme alevik tee) Salme Salme alevik
alevik
Anno 2009 2009 2009 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS Pumps
Afp0831,2- Afp0831,2- Afp0831,2- SLV.80.80.75 AFP0832,4-
tüüp
S22/4 S22/4 S22/4 A2,51D M40/2
KW 2.2 2.2 2.2 7.5 3
H (m) 10.8 10.8 10.8 33.8 18
Q (l/s) 25 25 25 25 16
Q (m3/h) 90 90 90 90 56
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav hea hea rahuldav hea
elekter-autom. rahuldav hea hea rahuldav hea
mahuti/
rahuldav hea hea rahuldav hea
teenindusosa
maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub
3.5.6.2.3 Reoveepuhasti
Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala
ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon.
Tabel 64. Läätsa reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP
kood PUH0740570
Rajatud 1998
Rekonstrueeritud 2010, 2019
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 2000 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 150 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Läätsa
kood SA057a
Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand
kood VEE3406010
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik mitterahuldav
67(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.6.2.3.1 Suubla
Tabel 65. Läätsa RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Läätsa
kood SA057a
Reoveepuhasti nimetus Läätsa puhasti
kood PUH0740570
Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand
kood VEE3406010
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6446724, Y: 397077
1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või
lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega
Suubla Keskkonnatasude
määratud supelrannale või kui heitekoht on meri,
seaduse kohane koefitsient
piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või
elupaigana kaitstav veekogu)
Suublasse juhtida lubatud
146 000
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
59 997
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang hea
3.5.7 Aste reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Aste alevikus asuvas Aste reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 66. Aste RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Aste 405 320 318 79% 79%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Aste RKA on kortermajade kinnistud.
68(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.7.1 Veevarustus
Tabel 67. Aste RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 704
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 639
sh. elanike veetarve m3/a 7 954
sh. eramud m3/a 1 738
sh. kortermajad m3/a 6 216
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 546
sh. ettevõtete veetarve m3/a 139
m3/a 1 065
Arvestamata vesi
% 10%
3.5.7.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 68. Aste RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Aste alevik
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 704
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1970-ndad
rekonstrueeritud 2002
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter "Structural", Ø915 mm,
tüüp
V=710 l
max tootvus qmax= 2x5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline
II astme pumbad,
surve reguleerimine
2x12 m3/h, sagedusmuunduriga
mahuti(d) V= 30 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d) hea
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Aste RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.7.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Aste RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 8,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
69(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Aste RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.7.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Aste RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.7.2 Kanalisatsioon
Tabel 69. Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 004
Müüdud reoveekogus m3/a 8 972
sh. elanike reoveekogus m3/a 7 756
sh. eramud m3/a 1 540
sh. kortermajad m3/a 6 216
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 077
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 139
m3/a 13 032
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 59%
3.5.7.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,5 km torustikke (2,7 km isevoolseid ja 0,8 km
survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.7.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 70. Aste RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Dolomiidi Poe Sarapiku
Asukoht Dolomiidi tn Aste alevik Rahu tn Aste alevik Sarapiku tn Aste alevik
Anno 2002 2002 2002
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2
tootja ABS Pumps Grundfos ABS Pumps
tüüp AS0830.205-S22/4 SV024B1D501P AS0830S13/4D
KW 2.2 1.7 1.3
H (m) 11.2 10.7 9.8
Q (l/s) 25 21 13
Q (m3/h) 90 76 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed mitterahuldav mitterahuldav rahuldav
elekter-autom. rahuldav rahuldav hea
mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav rahuldav
maapealne osa puudub puudub puudub
3.5.7.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 71. Aste RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Aste al. RVP
70(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
kood PUH0740150
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2003
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 400 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti)
kood SA015b
Suubla nimetus Irase jõgi
kood VEE1166500
Veekogumi nimetus Irase
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Aste RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.7.2.3.1 Suubla
Tabel 72. Aste RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti)
kood SA015b
Reoveepuhasti nimetus Aste reoveepuhasti
kood PUH0740150
Suubla nimetus Irase jõgi
kood VEE1166500
Veekogumi nimetus Irase
kood 1166500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6468133, Y: 408449
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
32 580
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
47 114
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7116650020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi IRASE JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Irase jõgi
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang rahuldav
Fotod Aste reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
71(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.8 Upa reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Upa külas asuvas Upa reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Upa RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 73. Upa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga
ÜK-ga liitunud
registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud
Piirkond
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Upa 151 174 152 115% 101%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta
tegelikkusele.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Upa RKA on munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.8.1 Veevarustus
Upa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kuressaare RKA veevärgiga. Kuna veevõrku
suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud
mõlema piirkonna kohta.
Tabel 74. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee
kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik
Kuressaare RKA Upa RKA Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842
sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791
sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064
sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396
sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655
m3/a 188 562
Arvestamata vesi
% 25%
Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Upa RKA ühisveevärk saab toite Kuressaare RKA veehaardest, siis selle andmeid vaata
pt 3.5.1.1.1, lk 41.
3.5.8.1.1 Ühisveevärgi torustikud
Upa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 3,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Upa RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
72(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.8.1.2 Tuletõrjeveevarustus
Upa RKA ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud 3 tuletõrjehüdranti ja 1
tuletõrjeveemahuti.
3.5.8.2 Kanalisatsioon
Upa RKA juhitakse Kuressaare RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade
kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna
kohta.
Tabel 75. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik
Kuressaare RKA Upa RKA Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683
Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526
sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659
sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188
sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614
m3/a 922 157
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 59%
3.5.8.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,1 km torustikke (0.1m isevoolseid ja 3,0 km
survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.8.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 76. Upa RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Upa
Asukoht Mihkli tee ja Kooli tee nurgal (Mihkli 1) Upa
Anno 2008
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AS0631#30/2
KW 2
H (m) 9.1
Q (l/s) 23
Q (m3/h) 83
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa rahuldav
maapealne osa puudub
3.5.8.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Upa RKA kanalisatsioon juhitakse Kuressaare RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis
selle andmeid vaata pt 3.5.1.2.3, lk 45.
73(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.9 Nasva reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Nasva alevikus asuvas Nasva reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Nasva RKA ja
selle lähiala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt
reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 77. Nasva RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Nasva 354 299 313 84% 88%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Nasva RKA-l ja selle lähialal on munitsipaalasutuste
kinnistud ja nööri-köie-võrgulina tootmisega tegelev ettevõte. Suurima ÜK tarbimisega
ettevõtted tegelevad toiduainete tootmisega (kalatööstus) ning laevaehituse ja remondiga.
3.5.9.1 Veevarustus
Nasva RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Mändjala ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna
veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused
toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 78. Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning
tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Mändjala
Nasva RKA Kokku
ÜVK piirkond
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205
sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244
sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244
sh. kortermajad m3/a 0 0 0
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321
sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640
m3/a 1 962
Arvestamata vesi
% 18%
3.5.9.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 79. Nasva veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 62 048 35 040
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 11 167
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
74(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja
(1980-ndatel rajatud.
rajatud Puurkaevud ei olnud 1977
enne kasutusel)
rekonstrueeritud 2010
reservtoite generaator puudub puudub
SCADA ühendus olemas puudub
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 900
tüüp liivafilter BIRM
Duplex
qmax= 16 m3/h
max tootvus qmax= 2,5 m3/h
qnom= 13 m3/ h
veetöötlusseadme filtripesuvee
pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d) puudub puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus hea mitterahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea rahuldav
seadmed ja torustik hea rahuldav
elekter-automaatika hea rahuldav
Nasva veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.9.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Nasva RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 8,8 km veetorustikke. Torustikud on
heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Nasva
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.9.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Nasva RKA ja selle lähialas on rajatud kohad, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi
ja tiik).
3.5.9.2 Kanalisatsioon
Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa
reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Läätsa RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK
piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool
esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
75(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 80. Nasva RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala ning Mändjala ÜVK
piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Salme Nasva
Mändjala
Näitaja Ühik RKA ja Läätsa RKA ja
ÜVK Kokku
selle RKA selle
piirkond
lähiala lähiala
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521
Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504
sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884
sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771
sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249
Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017
(infiltratsioon) % 29%
3.5.9.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,3 km torustikke (7,7 km
isevoolseid ja 3,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul
asendamist ei vaja.
3.5.9.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 81. Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpade andmed: Seisukorra hinnang:
Pumpla
Asukoht Anno H Q Q torustik elekter- mahuti/ mp.
nimi tk tootja tüüp KW
(m) (l/s) (m3/h) ja sead. autom. teen.osa osa
ABS AS0830.205
Nasva Fiss Ülejõe tn 2004 2 2.2 11.2 20 72 rahuldav hea hea -
Pumps -S22/4
ABS AS0831,205
Nasva Jõe Jõe tn 2012 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
Pumps -S22/4
Nasva Sõrve ABS AS0831,205
2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
Kersti mnt Pumps -S22/4
Nasva Sõrve ABS Afp0831,2S
2009 2 2.2 10.8 25 90 rahuldav rahuldav rahuldav -
Klubi mnt Pumps 22/4
ABS AS0831,205
Nasva Oja Oja tn 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
Pumps -S22/4
Nasva Sadama ABS AS0630.186 mitte-
2006 2 1.3 10.8 13 45 rahuldav rahuldav -
Paadi tee Pumps -S13/4 rahuldav
Nasva ABS AFP0841.2
Tiigi tn 2009 2 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -
Pääsusilma Pumps S13/4
Sõrve ABS AFP0834M mitte-
Nasva Silla 2006 2 11 92 15 54 rahuldav rahuldav -
mnt Pumps 110/D2 rahuldav
ABS AS0830.186
Nasva Tiigi Tiigi tn 2004 2 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -
Pumps -S13/4
Nasva Tuletorni ABS AS0831,205
2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
Tuletorni tn Pumps -S22/4
Nasva Tuletorni ABS AS0831,205
2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
Tõnise tn Pumps -S22/4
Sõrve ABS AS0831,205
Nasva Ulvi 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea -
mnt Pumps -S22/4
Nasva Sõrve ABS AFP0841.4
2009 2 1.3 7.2 13 45 hea hea hea -
Västriku mnt Pumps S13/4
Nasva ABS AS0830.186
Ülejõe tn 2004 2 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav -
Ülejõe Pumps -S13/4
76(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.9.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa
reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.
3.5.10 Valjala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Valjala alevikus asuvas Valjala reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 82. Valjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Valjala 416 302 274 73% 66%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Valjala RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning
korteriühistutega kinnistud.
3.5.10.1 Veevarustus
Tabel 83. Valjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 773
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 667
sh. elanike veetarve m3/a 7 135
sh. eramud m3/a 2 690
sh. kortermajad m3/a 4 445
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 532
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 1 106
Arvestamata vesi
% 10%
3.5.10.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 84. Valjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 48 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 773
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1976 1957
rekonstrueeritud 2009+ liivafilter 2021 2009
reservtoite generaator puudub puudub
77(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk
SCADA ühendus olemas olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 500 dupleks
tüüp (komposiit); UV seade: RACK
750 LCD; 4x40W puudub
max tootvus qmax= 9 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline
hüdrofoor 1,0 m3
surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3
sagedusmuundur või rõhurelee
mahuti(d) puudub puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus hea hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea hea
seadmed ja torustik hea hea
elekter-automaatika hea hea
Valjala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.10.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Valjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 7,2 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Valjala
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.10.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Valjala RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.10.2 Kanalisatsioon
Tabel 85. Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 17 826
Müüdud reoveekogus m3/a 9 400
sh. elanike reoveekogus m3/a 6 887
sh. eramud m3/a 2 494
sh. kortermajad m3/a 4 393
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 513
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 8 426
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 47%
3.5.10.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 7,2 km torustikke (5,4 km isevoolseid ja 1,8
km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
78(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.10.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 86. Valjala RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala
Pumpla nimi
Posti Pihlaka Kooli Köstri Kiriku Tooma Pihlamäe Käänumäe Kurepesa Rahvamaja
Asukoht Posti tn Varju tn Posti tn Köstri tn Kiriku tee Tooma tn Posti tn Köstri tn Posti tn Posti tn
Anno 2009 2009 2009 2010 2004 2010 2010 2010 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2
ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS
tootja Piranha ABS Pumps ABS Pumps
Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps
AFP0841
AFP0831,2- AFP0831,2- AFP0841.2- Piranha AFP0831,2- AFP0841, AFP0841.2- AFP0831. AFP0831.2-
tüüp . A-
S22/4 S22/4 S13/4 S12/2 S22/4 2S13/4 S13/4 2-S22/4 S22/4
M30/4
KW 2.2 2.2 3 1.3 1.2 2.2 1.3 1.3 1.3 1.3
H (m) 10.8 10.8 14 7.2 23 10.8 7.2 7.2 10.8 10.8
Q (l/s) 25 25 25 25 2 25 25 25 13 13
Q (m3/h) 90 90 90 91 9 90 91 91 45 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea
elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea
mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea
maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub
79(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.10.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 87. Valjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Valjala RVP
kood PUH0740720
Rajatud 2000
Rekonstrueeritud 2010 (enamus seadmeid)
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 550 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Valjala
kood SA072
Suubla nimetus Petikraav
kood VEE1173501
Veekogumi nimetus Lõve
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Valjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.10.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 88. Valjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Valjala reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus -
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.10.2.3.2 Suubla
Tabel 89. Valjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Valjala
kood SA072
Reoveepuhasti nimetus Valjala reoveepuhasti
kood PUH0740720
Suubla nimetus Petikraav
kood VEE1173501
Veekogumi nimetus Lõve
kood 1173500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6474407, Y: 429085
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
36 000
vooluhulk (m³/a)
80(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Valjala
2023a suublasse juhitud
17 826
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117350020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi LÕVE JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Lõve jõgi
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang mitterahuldav
Fotod Valjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala
Mändjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ÜVK süsteeme rajatud ei ole. Küla läbiva
Kuressaare-Sääre maantee äärde on rajatud Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni
transiittorustik. Torustikule on rajatud võimalused liitumiseks ka Mändjala küla maantee
äärsetele kinnistutele. Ligikaudu küla keskosani on, paralleelselt kanalisatsiooni
transiittorustikuga, rajatud Nasva aleviku veevärgist alguse saav veetorustik, millel on samuti
loodud võimalused liitumiseks Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele.
Selles peatükis kirjeldatakse Mändjala küla ÜVK piirkonnas olemasolevaid vee-ettevõttele
kuuluvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Mändjala küla
suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 90. Mändjala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga
ÜK-ga liitunud
registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud
Piirkond
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Mändjala 217 31 31 14% 14%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suuri ühisveevarustuse tarbijaid külas ei ole, kuid suurima ühiskanalisatsiooni tarbimisega
kinnistud on munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.11.1 Veevarustus
Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgisüsteem on ühendatud Nasva RKA veevärgiga. Kuna
veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused
toodud mõlema piirkonna kohta.
81(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 91. Mändjala ÜVK piirkonna ja Nasva RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning
tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Mändjala
Nasva RKA Kokku
ÜVK piirkond
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205
sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244
sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244
sh. kortermajad m3/a 0 0 0
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321
sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640
m3/a 1 962
Arvestamata vesi
% 18%
Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Nasva RKA veehaardest, siis selle
andmed on esitatud pt 3.5.9.1.1, lk 74.
3.5.11.1.1 Ühisveevärgi torustikud
Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on
heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mändjala
ÜVK piirkonna ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.11.1.2 Tuletõrjeveevarustus
Mändjala ÜVK piirkonda on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit.
3.5.11.2 Kanalisatsioon
Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa
reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka -le ka Nasva RKA Salme RKA ja Läätsa RKA
kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud
kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
Tabel 92. Mändjala ÜVK piirkonna, Läätsa RKA, Nasva RKA ning Salme RKA ja selle lähiala
ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva
Mändjala
ja selle ÜVK Kokku
RKA RKA
lähiala piirkond
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521
Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504
sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884
sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771
sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249
Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017
(infiltratsioon) % 29%
82(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.11.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Ainult Mändjala ÜVK piirkonda teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km
torustikke (0.9m isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima
12a jooksul asendamist ei vaja.
Mändjala küla läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku
kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.
3.5.11.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 93. Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi Mändjala Kämpingu Kauri Mändjala Peatuse*
Asukoht Mändjala küla Mändjala küla Mändjala küla
Anno 2006 2020 2006
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps
tüüp Afp0832M40/2D AFP0841.4S13/4 Afp0844M110/2D
KW 4 1.3 11
H (m) 13.4 7.2 41.3
Q (l/s) 5 13 12
Q (m3/h) 17 45 43
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav hea mitterahuldav
elekter-autom. rahuldav hea rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav hea rahuldav
maapealne osa puudub puudub puudub
Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluva pumplaga,
kus lisaks Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA kanalisatsiooni.
3.5.11.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa
reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.
3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kaali ja Kõljala külades asuvas Kaali-Kõljala reoveekogumisalas
(edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali-Kõljala
RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 94. Kaali-Kõljala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kaali küla 32
168 165 66% 64%
Kõljala küla 224
Kokku 256
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
83(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kaali-Kõljala RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.12.1 Veevarustus
Tabel 95. Kaali-Kõljala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused
2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 844
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 257
sh. elanike veetarve m3/a 4 087
sh. eramud m3/a 1 199
sh. kortermajad m3/a 2 888
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 170
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 587
Arvestamata vesi
% 10%
3.5.12.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 96. Kaali-Kõljala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Kaali PK Kõljala PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 15 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 844
50 m 50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud 2009 2009
reservtoite generaator puudub puudub
SCADA ühendus olemas olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter + UV + osmoos:
tüüp ARS 650, GammaLine 135,
HOH RO 2020
puudub
qmax= (3) 5 m3/h - raud
max tootvus
0,9 m3/h - osmoos
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline kaheastmeline
2. astme pumbad Grunfos
surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 CRN (1,5 kW), rõhureleega
+hüdrofoor 0,5 m3
mahuti(d) puudub V= 20 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea hea
veetöötlus hea rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d) hea
hoone hea hea
seadmed ja torustik hea hea
elekter-automaatika hea hea
Kaali-Kõljala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
84(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.12.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,7 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kaali-
Kõljala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.12.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kaali-Kõljala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.12.2 Kanalisatsioon
Tabel 97. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 12 207
Müüdud reoveekogus m3/a 5 232
sh. elanike reoveekogus m3/a 4 095
sh. eramud m3/a 1 222
sh. kortermajad m3/a 2 873
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 137
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 6 975
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 57%
3.5.12.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,9 km torustikke (2,2 km isevoolseid ja
0,7 km survelisi). Lähima 4a jooksul vajab asendamist 76m isevoolset torustikku.
3.5.12.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 98. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi Kõljala Kaali Parkla Kaali Kraatri
Asukoht Kõljala küla Kaali küla Kaali küla
Anno 2009 2017 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos
tüüp AS0840,142-S26/2 AS0830.186-S13/4 Seg40.09.2.50b
KW 2.6 1.3 1.4
H (m) 22 9.8 14.4
Q (l/s) 19 13 4
Q (m3/h) 68 45 16
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea hea
elekter-autom. hea hea hea
mahuti/ teenindusosa hea hea hea
maapealne osa puudub puudub puudub
85(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.12.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 99. Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Kõljala RVP
kood PUH0740500
Rajatud 2009
Rekonstrueeritud 2017
Puhastusseadme tüüp annuspuhasti
Proj. reostuskoormus 450 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Kõljala
kood SA050
Suubla nimetus Laugi jõgi
kood VEE1164900
Veekogumi nimetus Laugi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik puudub
Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.12.2.3.1 Suubla
Tabel 100. Kaali-Kõljala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Kõljala
kood SA050
Reoveepuhasti nimetus Kõljala
kood PUH0740500
Suubla nimetus Laugi jõgi
kood VEE1164900
Veekogumi nimetus Laugi
kood 1164900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6470426, Y: 423124
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
15 000
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
12 207
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.13 Leisi reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Leisi alevikus asuvas Leisi reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
86(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Leisi RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega
alal.
Tabel 101. Leisi RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Leisi 274 58 53 21% 19%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Leisi RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning
korteriühistutega kinnistud.
3.5.13.1 Veevarustus
Tabel 102. Leisi RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 670
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 716
sh. elanike veetarve m3/a 1 683
sh. eramud m3/a 411
sh. kortermajad m3/a 1 272
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 3 033
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 954
Arvestamata vesi
% 17%
3.5.13.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 103. Leisi RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 23 724
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 670
Puurkaevu 50 m
sanitaarkaitseala on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1983
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 500
tüüp
Duplex (komposiit)
max tootvus qmax= 5,7 m3/h
veetöötlusseadme
ühiskanalisatsiooni
filtripesuvee eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
87(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk
sagedus-muunduriga;
surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor:
0,3 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja
mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Leisi RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.13.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Leisi RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Leisi RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.13.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Leisi RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.13.2 Kanalisatsioon
Tabel 104. Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 5 204
Müüdud reoveekogus m3/a 3 724
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 537
sh. eramud m3/a 265
sh. kortermajad m3/a 1 272
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 187
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 1 480
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 28%
3.5.13.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,2 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,3 km
survelisi). Neist ca 360m (so 38%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
88(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.13.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 105. Leisi RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Leisi
Asukoht Leisi alevik
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp As0831-186-S13/4
KW 1.3
H (m) 9.8
Q (l/s) 13
Q (m3/h) 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav
elekter-autom. rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav
maapealne osa puudub
3.5.13.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 106. Leisi RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Leisi RVP
kood PUH0740380
Rajatud 1983
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 400 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Leisi
kood SA038
Suubla nimetus Leisi jõgi
kood VEE1170900
Veekogumi nimetus Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Leisi RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.13.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 107. Leisi RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
89(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla
2023a purgitud kogus 971 m3/a
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.13.2.3.2 Suubla
Tabel 108. Leisi RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Leisi
kood SA038
Reoveepuhasti nimetus Leisi reoveepuhasti
kood PUH0740380
Suubla nimetus Leisi jõgi
kood VEE1170900
Veekogumi nimetus Leisi
kood 1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6492613, Y: 422839
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
13 872
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
5 204
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117090020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi LEISI JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Leisi jõgi
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang hea
Fotod Leisi reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.14 Mustjala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Mustjala külas asuvas Mustjala reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Mustjala RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikule) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 109. Mustjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Mustjala 222 111 118 50% 53%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Mustjala RKA on kortermajade kinnistud.
90(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.14.1 Veevarustus
Tabel 110. Mustjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 4 379
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 3 541
sh. elanike veetarve m3/a 2 762
sh. eramud m3/a 78
sh. kortermajad m3/a 2 684
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 779
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 838
Arvestamata vesi
% 19%
3.5.14.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 111. Mustjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Mustjala PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 11 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 4 379
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1982
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
max tootvus
puudub
veetöötlusseadme filtripesuvee
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Mustjala RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.14.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Mustjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,7 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
91(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mustjala
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.14.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Mustjala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 2 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust
saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.14.2 Kanalisatsioon
Tabel 112. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 9 447
Müüdud reoveekogus m3/a 3 701
sh. elanike reoveekogus m3/a 2 962
sh. eramud m3/a 278
sh. kortermajad m3/a 2 684
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 739
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 5 746
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 61%
3.5.14.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,7 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,9
km survelisi). Sellest ca 177m (so 11%) (isevoolseid 170m (22%) ja 7m (1%)) on seisukorras,
mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
3.5.14.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 113. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Mustjala Kooli Mustjala Keskuse Mustjala Lasteaia Mustjala Staadioni
Tõlli-Mustjala-
Mõisa tn Mustjala Rahtla tn Mustjala Kooli tn 1 Mustjala
Asukoht Tagaranna tee
küla küla küla
Mustjala küla
Anno 2009 2009 2009 1980-ndad?
Pumpade andmed:
kogus 2 2 2 1
tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Piranha
tüüp AFP0841,2-S13/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Piranha-S12/2
KW 1.3 2.2 2.2 1.2
H (m) 7.2 10.8 10.8 23
Q (l/s) 25 25 25 2
Q (m3/h) 91 90 90 9
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav
elekter-autom. hea hea rahuldav mitterahuldav
mahuti/ teenindusosa hea hea rahuldav mitterahuldav
maapealne osa puudub puudub puudub puudub
92(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.14.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 114. Mustjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Mustjala RVP
kood PUH0740480
Rajatud 1980-ndad
Rekonstrueeritud 2009
biopuhasti
Puhastusseadme tüüp
BIO-DRY-SB-30
Proj. reostuskoormus 200 ie
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja* 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti
kood SA048
Suubla nimetus Mustjala kraav
kood VEE1169411
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik rahuldav
Mustjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.14.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 115. Mustjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Mustjala reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus -
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.14.2.3.2 Suubla
Tabel 116. Mustjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti
kood SA048
Reoveepuhasti nimetus Mustjala
kood PUH0740480
Suubla nimetus Mustjala kraav
kood VEE1169411
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6481197, Y: 397359
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
6 624
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
9 447
vooluhulk (m³/a)
93(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.15 Karja reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Karja külas asuvas Karja reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karja RKA
keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 117. Karja RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Karja 170 93 92 55% 54%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Karja RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud ja
toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted (joogi ning leiva-saia tootmine).
3.5.15.1 Veevarustus
Tabel 118. Karja RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 967
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 967
sh. elanike veetarve m3/a 2 290
sh. eramud m3/a 59
sh. kortermajad m3/a 2 231
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 171
sh. ettevõtete veetarve m3/a 3 506
m3/a 0
Arvestamata vesi
% 0%
3.5.15.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 119. Karja RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Karja küla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 21 536
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 967
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 70-ndad
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
94(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Karja küla pk
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
paarissurveliivafilter
tüüp
502-PDA
max tootvus qmax= 5,7 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsiooni
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
sagedus-muunduriga;
surve reguleerimine
komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Karja RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.15.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Karja RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Karja RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.15.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Karja RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab
vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).
3.5.15.2 Kanalisatsioon
Tabel 120. Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 20 209
Müüdud reoveekogus m3/a 5 555
sh. elanike reoveekogus m3/a 2 266
sh. eramud m3/a 59
sh. kortermajad m3/a 2 207
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 89
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 3 200
m3/a 14 654
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 73%
95(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.15.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,9 km isevoolseid ja 0,1 km
survelisi). Neist ca 1,0 km (so 50%) isevoolseid torustikke vajab lähima 4 a jooksul asendamist.
3.5.15.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 121. Karja RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Karja
Asukoht Karja küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp As0831-186-S13/4
KW 2.2
H (m) 9.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
3.5.15.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 122. Karja RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Karja RVP
kood PUH0740370
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 350 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Karja
kood SA037
Suubla nimetus Leisi jõgi
kood VEE1170900
Veekogumi nimetus Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Karja RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
96(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.15.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 123. Karja RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Karja reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus 971 m3/a
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.15.2.3.2 Suubla
Tabel 124. Karja RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Karja
kood SA037
Reoveepuhasti nimetus Karja
kood PUH0740370
Suubla nimetus Leisi jõgi
kood VEE1170900
Veekogumi nimetus Leisi
kood 1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486640, Y: 424033
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
10 952
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
20 209
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117090020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi LEISI JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Leisi jõgi
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang hea
Fotod Karja reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.16 Pärsama reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Pärsama külas asuvas Pärsama reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Pärsama RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 125. Pärsama RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Pärsama 237 177 181 75% 76%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
97(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Pärsama RKA piirkonnas on korteriühistutega ja
munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.16.1 Veevarustus
Tabel 126. Pärsama RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237
sh. elanike veetarve m3/a 4 322
sh. eramud m3/a 2 041
sh. kortermajad m3/a 2 281
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 146
Arvestamata vesi
% 2%
3.5.16.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 127. Pärsama RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Pärsama PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 17 520
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 6 383
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 70-ndad
rekonstrueeritud 2002, liivafilter 2018
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 410 Duplex
tüüp
(komposiit); UV seade
max tootvus qmax= 3 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
hüdrofoor V=0,3m³
surve reguleerimine
komposiit
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone rahuldav
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Pärsama RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
98(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.16.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Pärsama RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,0 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.16.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Pärsama RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust
(tiik).
3.5.16.2 Kanalisatsioon
Tabel 128. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 43 313
Müüdud reoveekogus m3/a 6 216
sh. elanike reoveekogus m3/a 4 391
sh. eramud m3/a 2 110
sh. kortermajad m3/a 2 281
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 825
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 37 097
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 86%
3.5.16.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0,3
km survelisi). Neist ca 1,2 km (so 71%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul
asendamist.
3.5.16.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 129. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pärsama
Pumpla nimi Pärsama puhasti
Lasteaia
Asukoht Pärsama küla Pärsama küla
Anno 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps
tüüp Afp0831,5M15 Afp0830S13/4D
KW 2 1.3
H (m) 6.2 9.8
Q (l/s) 18 13
Q (m3/h) 63 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav rahuldav
elekter-autom. rahuldav rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav
99(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Pärsama
Pumpla nimi Pärsama puhasti
Lasteaia
maapealne osa puudub puudub
3.5.16.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 130. Pärsama RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Pärsama RVP
kood PUH0740390
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 280 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Pärsama
kood SA039
Suubla nimetus Saadu kraav
kood VEE1171210
Veekogumi nimetus Oitme
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik rahuldav
Pärsama RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.16.2.3.1 Suubla
Tabel 131. Pärsama RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Pärsama
kood SA039
Reoveepuhasti nimetus Pärsama
kood PUH0740390
Suubla nimetus Saadu kraav
kood VEE1171210
Veekogumi nimetus Oitme
kood 1171200_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486258, Y: 426684
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
10 652
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
43 313
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117120020000
100(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Pärsama
Ehitise kood 1
Ehitise nimi OITME JÕGI
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Oitme jõgi
Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang rahuldav
Fotod Pärsama reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.17 Haamse reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Aste külas asuvas Haamse reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Haamse RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 132. Haamse RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Haamse 174 103 109 59% 63%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Haamse RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud.
3.5.17.1 Veevarustus
Tabel 133. Haamse RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237
sh. elanike veetarve m3/a 4 322
sh. eramud m3/a 2 041
sh. kortermajad m3/a 2 281
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 146
Arvestamata vesi
% 2%
3.5.17.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 134. Haamse RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse)
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 865
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
101(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse)
rajatud 1983
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 410 Duplex
tüüp
(komposiit)
max tootvus qmax= 3 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5m³
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Haamse RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.17.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Haamse RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,5 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Haamse
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.17.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Haamse RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.17.2 Kanalisatsioon
Tabel 135. Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 116
Müüdud reoveekogus m3/a 2 903
sh. elanike reoveekogus m3/a 2 903
sh. eramud m3/a 188
sh. kortermajad m3/a 2 715
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 10 213
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 78%
102(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.17.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,5 km torustikke (1,2 km isevoolseid ja 0,3
km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.17.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 136. Haamse RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Haamse
Asukoht Aste küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp Afp0831S22/4D
KW 2.2
H (m) 10.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav
elekter-autom. rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav
maapealne osa puudub
3.5.17.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 137. Haamse RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP
kood PUH0740210
Rajatud 1983?
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-50 + järelpuhasti + biotiigid
Proj. reostuskoormus 280 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II
kood SA021b
Suubla nimetus pinnas
kood PINNAS
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik hea
Haamse RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
103(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.17.2.3.1 Suubla
Tabel 138. Haamse RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II
kood SA021b
Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP
kood PUH0740210
Suubla nimetus pinnas
kood PINNAS
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471481, Y: 407646
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
27 000
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
13 116
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.18 Lümanda reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Lümanda külas asuvas Lümanda reoveekogumisalas (edaspidi
RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lümanda RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 139. Lümanda RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Lümanda 216 129 122 60% 56%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Lümanda RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.
3.5.18.1 Veevarustus
Tabel 140. Lümanda RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 776
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 214
sh. elanike veetarve m3/a 3 069
sh. eramud m3/a 731
sh. kortermajad m3/a 2 338
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 769
sh. ettevõtete veetarve m3/a 376
m3/a 1 562
Arvestamata vesi
% 27%
104(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.18.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 141. Lümanda RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Lümanda keskasula
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 12 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 776
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1976
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
tüüp liivafilter 302-PDA
max tootvus qmax= 3,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
pinnas (immutus)
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik rahuldav
elekter-automaatika hea
Lümanda RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.18.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Lümanda RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Lümanda
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.18.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Lümanda RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.18.2 Kanalisatsioon
Tabel 142. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 342
Müüdud reoveekogus m3/a 3 696
sh. elanike reoveekogus m3/a 2 842
sh. eramud m3/a 504
105(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Näitaja Ühik Reoveekogused
sh. kortermajad m3/a 2 338
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 769
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 85
m3/a 18 646
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 83%
3.5.18.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,9 km torustikke (1,3 km isevoolseid ja 0,6
km survelisi). Neist ca 0,6 km (so 45%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul
asendamist.
3.5.18.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 143. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Lümanda
Pumpla nimi Lümanda lasteaia
vallamaja
Asukoht Lümanda küla Lümanda küla
Anno 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps
tüüp Afp0830S13/4D Afp0830S13/4D
KW 1.3 1.3
H (m) 9.8 9.8
Q (l/s) 13 13
Q (m3/h) 45 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav rahuldav
elekter-autom. rahuldav rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav
maapealne osa puudub puudub
3.5.18.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 144. Lümanda RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP
kood PUH0740410
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp biopuhasti
Proj. reostuskoormus 400 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 100 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Lümanda
kood SA041
Suubla nimetus Tüünajõgi
kood VEE1167900
Veekogumi nimetus Pussa
106(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik puudub
Lümanda RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.18.2.3.1 Suubla
Tabel 145. Lümanda RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Lümanda
kood SA041
Reoveepuhasti nimetus Lümanda
kood PUH0740410
Suubla nimetus Tüünajõgi
kood VEE1167900
Veekogumi nimetus Pussa
kood 1167800_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6462097, Y: 383629
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
13 600
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
22 342
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.19 Läätsa reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Läätsa külas asuvas Läätsa reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Läätsa RKA
suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 146. Läätsa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Läätsa 90 80 71 89% 79%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Läätsa RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud,
suurima ÜK tarbimisega on toiduainete tootmisega (kalatööstus) tegelev ettevõte.
107(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.19.1 Veevarustus
Läätsa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Salme RKA veevärgiga. Kuna veevõrku
suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud
mõlema piirkonna kohta.
Tabel 147. Läätsa RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning
tarbitud vee kogused 2023. aastal
Veekogused
Näitaja Ühik Salme RKA ja
Läätsa RKA Kokku
lähiala
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241
sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622
sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999
sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161
sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458
m3/a 1 131
Arvestamata vesi
% 5%
3.5.19.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Kuna Läätsa RKA ühisveevärk saab toite Salme RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle
andmeid vaata pt 3.5.6.1.1, lk 65.
3.5.19.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Läätsa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,1 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.19.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Läätsa RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust
saab vett võtta looduslikust veekogust (meri).
3.5.19.2 Kanalisatsioon
Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu
juhitakse lisaks veel ka Nasva RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon.
Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud
kõigi piirkondade kohta.
Tabel 148. Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna
ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Reoveekogused
Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva
Mändjala
ja selle ÜVK Kokku
RKA RKA
lähiala piirkond
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521
108(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveekogused
Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva
Mändjala
ja selle ÜVK Kokku
RKA RKA
lähiala piirkond
Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504
sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884
sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771
sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249
Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017
(infiltratsioon) % 29%
3.5.19.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Läätsa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km isevoolseid torustikke. Torustik on
heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.19.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Läätsa RKA-l kanalisatsioonipumplaid ei ole, kanalisatsioon voolab isevoolselt Salme RKA-s
asuvasse Läätsa reoveepuhasti pumplasse.
3.5.19.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse,
siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67.
3.5.20 Eikla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Eikla ja Koidula külades asuvas Eikla reoveekogumisalas
(edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Eikla RKA
kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 149. Eikla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Eikla küla 86
55 55 43% 43%
Koidula küla 42
Kokku 128
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Eikla RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.
109(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.20.1 Veevarustus
Tabel 150. Eikla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 824
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 585
sh. elanike veetarve m3/a 1 485
sh. eramud m3/a 0
sh. kortermajad m3/a 1 485
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 100
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 239
Arvestamata vesi
% 13%
3.5.20.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 151. Eikla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Eikla PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 7 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 824
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1974
rekonstrueeritud 2010
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter aereerimisega
tüüp
MG24S
max tootvus qmax= 2,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Eikla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.20.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Eikla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,1 km veetorustikke. Sellest ca 128 m (so 6%) on
seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist..
110(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Eikla RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.20.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Eikla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.20.2 Kanalisatsioon
Tabel 152. Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 293
Müüdud reoveekogus m3/a 1 576
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 485
sh. eramud m3/a 0
sh. kortermajad m3/a 1 485
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 91
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 717
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 31%
3.5.20.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0,6 km isevoolseid ja 0,4 km
survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.20.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 153. Eikla RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Eikla
Asukoht Eikla küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp Afp0831.2S22
KW 2.2
H (m) 18.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
111(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.20.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 154. Eikla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Eikla RVP
kood PUH0740010
Rajatud 1972
Rekonstrueeritud 2010
septik + biofilterpuhasti:
Puhastusseadme tüüp
FIL D'EAU
Proj. reostuskoormus 200 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus
Kuja 25 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Eikla asula
kood SA001
Suubla nimetus Tiigikraav
kood VEE1164503
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik mitterahuldav
Eikla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.20.2.3.1 Suubla
Tabel 155. Eikla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Eikla asula
kood SA001
Reoveepuhasti nimetus Eikla
kood PUH0740010
Suubla nimetus Tiigikraav
kood VEE1164503
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6475606, Y: 412920
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
7 200
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
2 293
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
112(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.21 Sandla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Sandla külas asuvas Sandla reoveekogumisalas (edaspidi RKA)
olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sandla RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 156. Sandla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Sandla 107 56 61 52% 57%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sandla RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.
3.5.21.1 Veevarustus
Tabel 157. Sandla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 156
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 038
sh. elanike veetarve m3/a 1 516
sh. eramud m3/a 17
sh. kortermajad m3/a 1 499
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 522
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 1 118
Arvestamata vesi
% 35%
3.5.21.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 158. Sandla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Sandla küla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 3 680
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 156
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1968
rekonstrueeritud 2004
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
tüüp UV seade: 80W80/11LC
max tootvus qmax= 8 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
113(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Sandla küla pk
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor 0,3 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Sandla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.21.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sandla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 750 m veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sandla
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.21.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sandla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust
(tiik).
3.5.21.2 Kanalisatsioon
Tabel 159. Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 317
Müüdud reoveekogus m3/a 2 171
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 649
sh. eramud m3/a 0
sh. kortermajad m3/a 1 649
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 522
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 146
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 6%
3.5.21.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,5
km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.21.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 160. Sandla RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Sandla Keskuse
Asukoht Sandla küla
114(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Pumpla nimi Sandla Keskuse
Anno 2010
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AS0831,205-S22/4
KW 2.2
H (m) 10.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
3.5.21.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 161. Sandla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Sandla RVP
kood PUH0740510
Rajatud 2011
Rekonstrueeritud 2016
Puhastusseadme tüüp annuspuhasti
Proj. reostuskoormus 130 ie
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 25 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Sandla
kood SA051a
Suubla nimetus Sandla kraav
kood VEE1174520
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid hea
Seadmed ja torustik hea
Elekter-automaatika hea
Biotiik hea
Sandla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.21.2.3.1 Suubla
Tabel 162. Sandla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Sandla
kood SA051a
Reoveepuhasti nimetus Sandla
kood PUH0740510
Suubla nimetus Sandla kraav
kood VEE1174520
115(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Sandla
Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6463160, Y: 431499
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
3 680
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
2 317
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Tornimäe ja Kärneri külades asuvas Tornimäe
reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tornimäe RKA
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 163. Tornimäe RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Tornimäe küla 62
81 83 59% 60%
Kärneri küla 76
Kokku 138
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Tornimäe RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.
3.5.22.1 Veevarustus
Tabel 164. Tornimäe RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 006
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 945
sh. elanike veetarve m3/a 2 073
sh. eramud m3/a 257
sh. kortermajad m3/a 1 816
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 670
sh. ettevõtete veetarve m3/a 202
m3/a 61
Arvestamata vesi
% 2%
116(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.22.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 165. Tornimäe RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Tornimäe põhikooli pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 7200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 006
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1962
rekonstrueeritud 2010
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 410 Duplex
tüüp
(komposiit)
max tootvus qmax= 3 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline
hüdrofoor (0,3 m3),
surve reguleerimine
rõhureleega
mahuti(d) V= 1,5 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d) mitterahuldav
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Tornimäe RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.22.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Tornimäe RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,0 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tornimäe
RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.22.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Tornimäe RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.22.2 Kanalisatsioon
Tabel 166. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 4 410
Müüdud reoveekogus m3/a 3 272
117(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Näitaja Ühik Reoveekogused
sh. elanike reoveekogus m3/a 2 201
sh. eramud m3/a 385
sh. kortermajad m3/a 1 816
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 891
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 180
m3/a 1 138
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 26%
3.5.22.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,1 km torustikke (1,8 km isevoolseid ja
0,3 km survelisi). Neist ca 1,3 km (so 73%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul
asendamist.
3.5.22.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 167. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Kärneri
Asukoht Kärneri küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AFP0831.2-S22/4
KW 2.2
H (m) 10.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
3.5.22.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 168. Tornimäe RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP
kood PUH0740540
Rajatud 1980-ndad
Rekonstrueeritud 2009
biopuhasti
Puhastusseadme tüüp
BIO-DRY-SB-30
Proj. reostuskoormus 200
Purgimissõlm olemas
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti
kood SA054
Suubla nimetus Kärneri kraav
118(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP
kood VEE1700007
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid mitterahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik puudub
Tornimäe RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.22.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 169. Kärneri RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus Kärneri reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus -
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.22.2.3.2 Suubla
Tabel 170. Tornimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti
kood SA054
Reoveepuhasti nimetus Kärneri reoveepuhasti
kood PUH0740540
Suubla nimetus Kärneri kraav
kood VEE1700007
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6485336, Y: 448938
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
7 200
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
4 410
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Püha külas asuva Püha reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja
selle kõrval oleva Pihtla külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Püha RKA ja
Pihtla ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 171. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Püha küla 64
31 26 17% 14%
Kärneri küla 122
119(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kokku 186
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.23.1 Veevarustus
Tabel 172. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud
vee kogused 2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 058
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 344
sh. elanike veetarve m3/a 1 137
sh. eramud m3/a 937
sh. kortermajad m3/a 200
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 207
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 714
Arvestamata vesi
% 35%
3.5.23.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 173. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Püha PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) -
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 058
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud 2009, liivafilter 2017
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 300 Duplex
tüüp
(komposiit)
max tootvus qmax= 2 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor 0,3 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone mitterahuldav
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
120(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Püha veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.23.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke.
Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Püha RKA
ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
(RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.23.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonnas on 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust
veekogust (tiik).
3.5.23.2 Kanalisatsioon
Tabel 174. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023.
aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 379
Müüdud reoveekogus m3/a 1 103
sh. elanike reoveekogus m3/a 929
sh. eramud m3/a 729
sh. kortermajad m3/a 200
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 174
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 276
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 20%
3.5.23.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Püha RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,3 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,4 km
survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.23.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 175. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Pihtla Püha
Asukoht Püha küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp Afp0831,2S22
KW 2.2
H (m) 10.8
Q (l/s) 25
Q (m3/h) 90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea
121(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Pumpla nimi Pihtla Püha
elekter-autom. hea
mahuti/ teenindusosa hea
maapealne osa puudub
3.5.23.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 176. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Püha RVP
kood -
Rajatud 2009
Rekonstrueeritud 2023
Puhastusseadme tüüp annuspuhasti
Proj. reostuskoormus 140
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 25 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus -
kood -
Suubla nimetus -
kood -
Veekogumi nimetus -
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid hea
Seadmed ja torustik hea
Elekter-automaatika hea
Biotiik puudub
Püha RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Laimjala külas asuvaid ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Laimjala ÜVK
ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 177. Laimjala ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Laimjala 88 58 57 66% 65%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
122(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.24.1 Veevarustus
Tabel 178. Laimjala ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused
2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 578
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 558
sh. elanike veetarve m3/a 1 419
sh. eramud m3/a 331
sh. kortermajad m3/a 1 088
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 139
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 20
Arvestamata vesi
% 1%
3.5.24.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 179. Laimjala ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Laimjala
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 2500
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 154
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1970-ndad
rekonstrueeritud 2011
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus puudub
Veetöötlusseade:
tüüp liivafilter
max tootvus qmax= 2,4 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
pinnas (immutus)
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik rahuldav
elekter-automaatika rahuldav
Laimjala ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.24.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,2 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
123(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Laimjala
ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.24.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Laimjala ÜVK alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid veidi külakeskusest eemal on kahel
tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.24.2 Kanalisatsioon
Tabel 180. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 037
Müüdud reoveekogus m3/a 1 426
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 411
sh. eramud m3/a 323
sh. kortermajad m3/a 1 088
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 15
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 611
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 30%
3.5.24.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 644m torustikke (584 m isevoolseid ja
59 m survelisi). Neist ca 317 m (so 54%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul
asendamist.
3.5.24.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 181. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Laimjala
Asukoht Laimjala küla
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AS0830-S13
KW 1.3
H (m) 9.8
Q (l/s) 13
Q (m3/h) 45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav
elekter-autom. rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav
maapealne osa puudub
124(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.24.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 182. Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Laimjala RVP
kood PUH0740350
Rajatud 1989
Rekonstrueeritud 2024
Puhastusseadme tüüp annuspuhasti
Proj. reostuskoormus 140
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Laimjala
kood SA035
Suubla nimetus Hundisilla kraav
kood VEE1173202
Veekogumi nimetus Kurdla
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid hea
Seadmed ja torustik hea
Elekter-automaatika hea
Biotiik puudub
Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.24.2.3.1 Suubla
Tabel 183. Laimjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Laimjala
kood SA035
Reoveepuhasti nimetus Laimjala puhasti
kood PUH0740350
Suubla nimetus Hundisilla kraav
kood VEE1173202
Veekogumi nimetus Kurdla
kood 1173200_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6477010, Y: 441466
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
2 500
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
2 037
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117320020030
Ehitise kood 1
Ehitise nimi HUNDISILLA I
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi
Veerežiim kuivendus
125(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Laimjala
Seisukorra hinnang hea
Fotod Laimjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Tagavere külas asuvaid ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tagavere ÜVK
ala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 184. Tagavere ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Tagavere 100 73 73 73% 73%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.25.1 Veevarustus
Tabel 185. Tagavere ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused
2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 217
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 733
sh. elanike veetarve m3/a 1 660
sh. eramud m3/a 630
sh. kortermajad m3/a 1 030
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 73
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 484
Arvestamata vesi
% 22%
3.5.25.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 186. Tagavere ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Tagavere PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 12 192
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 217
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 1984
rekonstrueeritud 2008
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
126(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Tagavere PK
aereerimise ja
tüüp kloreerimisega veemahuti
UV seade
max tootvus qmax= 4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
-
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp kaheastmeline
II astme pump q=4 m3/h;
surve reguleerimine rõhurelee + hüdrofoor 0,5
m3
mahuti(d) V= 1,6 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d) hea
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Tagavere ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.25.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,9 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tagavere
ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.25.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Tagavere ÜVK alal on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.25.2 Kanalisatsioon
Tabel 187. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 396
Müüdud reoveekogus m3/a 1 698
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 625
sh. eramud m3/a 604
sh. kortermajad m3/a 1 021
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 73
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 698
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 29%
127(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.25.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid
ja 0.3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei
vaja.
3.5.25.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 188. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi Tagavere Saude Tagavere Tondi
Asukoht Tagavere küla Tagavere küla
Anno 2009 2009
Pumpade andmed:
kogus 2 2
tootja ABS Pumps ABS Pumps
tüüp Afp0831.2S22/4 Afp0841.2S13/4
KW 3 1.3
H (m) 10.8 7.2
Q (l/s) 6 28
Q (m3/h) 22 100
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed hea hea
elekter-autom. hea hea
mahuti/ teenindusosa hea hea
maapealne osa puudub puudub
3.5.25.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 189. Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Tagavere RVP
kood PUH0000006
Rajatud 2009
Rekonstrueeritud 2018
Puhastusseadme tüüp annuspuhasti
Proj. reostuskoormus 120
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 25 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Tagavere küla
kood SA080
Suubla nimetus Tondikraav
kood VEE1171301
Veekogumi nimetus Võlupe
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid hea
Seadmed ja torustik hea
Elekter-automaatika hea
Biotiik puudub
Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
128(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.25.2.3.1 Suubla
Tabel 190. Tagavere RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Tagavere küla
kood SA080
Reoveepuhasti nimetus Tagavere reoveepuhasti
kood PUH0000006
Suubla nimetus Tondikraav
kood VEE1171301
Veekogumi nimetus Võlupe
kood 1171300_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486356, Y: 434520
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
4 744
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
2 396
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga puudub
Seisukorra hinnang rahuldav
3.5.26 Puka ÜK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Puka külas asuvat ühiskanalisatsioonisüsteemi (edaspidi ÜK).
Ühisveevärk piirkonnas puudub.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Puka ÜK ala
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alal.
Tabel 191. Puka ÜK ala ÜK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Puka 23 0 27 0% 117%***
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta
tegelikkusele.
3.5.26.1 Kanalisatsioon
Tabel 192. Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 619
Müüdud reoveekogus m3/a 557
sh. elanike reoveekogus m3/a 557
sh. eramud m3/a 0
sh. kortermajad m3/a 557
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
129(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Näitaja Ühik Reoveekogused
m3/a 62
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 10%
3.5.26.1.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 70m isevoolset torustikku. Torustik on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.26.1.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Kanalisatsioonipumplad puuduvad
3.5.26.1.3 Reoveepuhasti
Tabel 193. Puka ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Puka RVP
kood -
Rajatud 2009
Rekonstrueeritud 2019
Puhastusseadme tüüp septik + biofilterpuhasti FIL D'EAU + pinnasfilter
Proj. reostuskoormus 60
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus
Kuja 25 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus -
kood -
Suubla nimetus -
kood -
Veekogumi nimetus -
Seisukorra hinnang:
Hoone puudub
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik puudub
3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Käo ja Jõe külades asuvas ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi Käo-Jõe ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Käo-Jõe ÜVK
ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 194. Käo-Jõe ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Käo-Jõe küla 66
56 58 66% 68%
Kärneri küla 19
130(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Kokku 85
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.27.1 Veevarustus
Tabel 195. Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused
2023. aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 459
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 252
sh. elanike veetarve m3/a 1 252
sh. eramud m3/a 140
sh. kortermajad m3/a 1 112
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 207
Arvestamata vesi
% 14%
3.5.27.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 196. Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Käo PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) 2500
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 459
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 2020
rekonstrueeritud
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 300 Duplex
(komposiit); mangaani-
tüüp
eraldusfilter SAISOV
(komposiit)
max tootvus qmax= 3,2 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
131(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Käo PK
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.27.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 2,4 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Käo-Jõe
ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.27.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Käo-Jõe ÜVK ala tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja 1 veevõtukoht,
kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).
3.5.27.2 Kanalisatsioon
Tabel 197. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 15 885
Müüdud reoveekogus m3/a 1 221
sh. elanike reoveekogus m3/a 1 221
sh. eramud m3/a 130
sh. kortermajad m3/a 1 091
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
m3/a 14 664
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 92%
3.5.27.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja
0,6 km survelisi). Torustik on väga halvas seisukorras, ca 1,2 km (so 89%) (isevoolseid 693m
(92%) ja 532m (84%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist
3.5.27.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 198. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi Audla
Asukoht Jõe küla (Käo küla)
Anno 2009
Pumpade andmed:
kogus 2
tootja ABS Pumps
tüüp AS0840-S17
KW 2.2
H (m) 16
132(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Pumpla nimi Audla
Q (l/s) 16
Q (m3/h) 58
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed rahuldav
elekter-autom. rahuldav
mahuti/ teenindusosa rahuldav
maapealne osa puudub
3.5.27.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 199. Käo-Jõe ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Audla RVP
kood PUH0740360
Rajatud 1986
Rekonstrueeritud 2013 ja 2023
biopuhasti
Puhastusseadme tüüp
BIO-DRY-SB-50
Proj. reostuskoormus 100
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus Audla
kood SA036
Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi)
kood VEE1173000
Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni
Seisukorra hinnang:
Hoone hea
Mahutid hea
Seadmed ja torustik hea
Elekter-automaatika hea
Biotiik hea
Audla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.27.2.3.1 Suubla
Tabel 200. Käo-Jõe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Audla
kood SA036
Reoveepuhasti nimetus Audla biotiik
kood PUH0740360
Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi)
kood VEE1173000
Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni
kood 1173000_2
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6479522, Y: 442695
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
2 500
vooluhulk (m³/a)
133(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Audla
2023a suublasse juhitud
15 885
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117300020000
Ehitise kood 1
Ehitise nimi Kuke peakraav
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi Kuke peakraav (Kuke jõgi)
Veerežiim
Seisukorra hinnang hea
Fotod Audla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.28 Veske ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Veske külas asuvaid ühisveevarustus- ja -
kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Veske ÜVK ala
keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 201. Veske ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Veske 45 41 33 91% 73%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.28.1 Veevarustus
Tabel 202. Veske ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 788
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 788
sh. elanike veetarve m3/a 788
sh. eramud m3/a 106
sh. kortermajad m3/a 682
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 0
Arvestamata vesi
% 0%
3.5.28.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 203. Veske ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Aru elamute pk
Puurkaev
134(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Aru elamute pk
Lubatud veevõtt (m³/a) 2 192
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 788
10 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud 2009
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
paarissurveliivafilter
tüüp
202-PDA
max tootvus qmax= 2,4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
ühiskanalisatsioon
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m6
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Veske ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.28.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Veske ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 130 m veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Veske
ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.28.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Veske ÜVK alal on olemas 1 tuletõrjevee veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust
veekogust (tiik).
3.5.28.2 Kanalisatsioon
Tabel 204. Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja Ühik Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 846
Müüdud reoveekogus m3/a 761
sh. elanike reoveekogus m3/a 761
sh. eramud m3/a 0
sh. kortermajad m3/a 761
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0
sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0
135(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Näitaja Ühik Reoveekogused
m3/a 85
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
% 10%
3.5.28.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 390m isevoolset torustikku. Torustik on
heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.28.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Kanalisatsioonipumplad puuduvad
3.5.28.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 205. Veske ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus Veske RVP
kood PUH0740400
Rajatud 1970-ndad
Rekonstrueeritud 2009
Puhastusseadme tüüp septik (10 m3) ja biotiigid
Proj. reostuskoormus 60
Purgimissõlm puudub
Reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus puudub
Reoveesette käitlus
Kuja 50 m
tagatud: ei/jah jah
Väljalaskme nimetus
kood
Suubla nimetus Veske kraav
kood VEE1170903
Veekogumi nimetus Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone rahuldav
Mahutid rahuldav
Seadmed ja torustik rahuldav
Elekter-automaatika rahuldav
Biotiik rahuldav
Veske ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete
sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.28.2.3.1 Suubla
Tabel 206. Veske RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus Aru elamud
kood SA040
Reoveepuhasti nimetus Aru elamute puhasti
kood PUH0740400
Suubla nimetus Veske kraav
kood VEE1170903
Veekogumi nimetus Leisi
136(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Väljalaskme nimetus Aru elamud
kood 1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6490458, Y: 423702
Suubla Keskkonnatasude
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
seaduse kohane koefitsient
Suublasse juhtida lubatud
2 000
vooluhulk (m³/a)
2023a suublasse juhitud
846
vooluhulk (m³/a)
Omaseire sagedus Üks kord aastas
Seos maaparandussüsteemiga olemas
Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood 7117090020070
Ehitise kood 1
Ehitise nimi ANGLA I
Eesvoolu osa 1
Veekogu nimi
Veerežiim kuivendus
Seisukorra hinnang rahuldav
Fotod Aru elamute reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.29 Koimla ÜV piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Koimla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Koimla ÜV ala
keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul)
põhjaveega alal.
Tabel 207. Koimla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Koimla 79 30 0 38% 0%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.29.1 Veevarustus
Tabel 208. Koimla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 940
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 900
sh. elanike veetarve m3/a 900
sh. eramud m3/a 900
sh. kortermajad m3/a 0
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 40
Arvestamata vesi
% 4%
137(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
3.5.29.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 209. Koimla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Koimla PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) -
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 940
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud 2009
rekonstrueeritud -
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus olemas
Veetöötlusseade:
liivafilter ARS 300 Duplex
tüüp
(komposiit)
max tootvus qmax= 3,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee
pinnas (immutus)
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud) hea
veetöötlus hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone hea
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Koimla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.29.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Koimla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas
seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Koimla ÜV
ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.29.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Koimla ÜV alal on tuletõrjeveevõtu jaoks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja on olemas 1
veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.30 Sakla ÜV piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Sakla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV).
Piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse
2x10m3.
138(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sakla ÜV ala
nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 210. Sakla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond
Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga
Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud
elanike arv osakaal reg. elanike arvust
Sakla 85 22 22 26% 26%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning
leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023
aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.30.1 Veevarustus
Tabel 211. Sakla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023.
aastal
Näitaja Ühik Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 399
Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 399
sh. elanike veetarve m3/a 399
sh. eramud m3/a 30
sh. kortermajad m3/a 369
sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0
sh. ettevõtete veetarve m3/a 0
m3/a 0
Arvestamata vesi
% 0%
3.5.30.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 212. Sakla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus: Sakla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a) -
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
50 m
Puurkaevu sanitaarkaitseala
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
pumpla puudub, seadmed
rajatud
elamu keldris
rekonstrueeritud 2009 - välistorustikud,
reservtoite generaator puudub
SCADA ühendus puudub
Veetöötlusseade:
tüüp
max tootvus puudub
veetöötlusseadme filtripesuvee
eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp üheastmeline
surve reguleerimine hüdrofoor 0,3m3
mahuti(d) puudub
Seisukorra hinnang:
139(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Veehaarde nimetus: Sakla pk
puurkaev(ud) rahuldav
veetöötlus puudub
II astme pumpla ja mahuti(d) puudub
hoone elamu keldris
seadmed ja torustik hea
elekter-automaatika hea
Sakla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.30.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sakla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 91m veetorustikku. Torustik on heas seisukorras
ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sakla ÜV
ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.30.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sakla ÜV alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid külakeskusest eemal on kahel tootmismaa
kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.
140(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE
Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:
- ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja
elukvaliteedi tõstmiseks Saaremaa vallas;
- kaasa aidata Saaremaa valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli
väljatöötamisele;
- perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide
koostamine;
- veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste
töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;
- arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle
realiseerimisetappide koostamine.
4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused
Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja ja töö täitjate ühistööna. Töö
koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus
veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks
Saaremaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondades;
- Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise
tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest
võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele
langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva
etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate
etappidega;
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad
ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemid ja on koostatud
perspektiivsed arenguskeemid;
- Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt
Saaremaa valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja
arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad ning mille
haldamisega tegeleb AS Kuressaare Veevärk;
- Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid
(ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -
kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel
(määratud üldplaneeringus) Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljastatavate
projekteerimistingimuste ning AS Kuressaare Veevärk poolt väljastatavate tehniliste
tingimuste alusel;
- Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti
veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid
sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009.
aastast kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu
valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala
piirides.
Kõik investeeringuliigid on jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:
võrgud ja torustikud 40 aastat;
reservuaarid ja mahutid 40 aastat;
141(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
masinad ja seadmed 15 aastat;
tootmishooned 40 aastat.
Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:
keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb
vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule
ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;
majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese
ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja
rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;
sotsiaal- majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada
elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu,
elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega.
Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on
jagatud kahte etappi:
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027;
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035.
Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma
number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud
allolevas tabelis:
Tabel 213. Saaremaa valla ÜVK arendamise projektide loetelu
ÜVK Proj. Teostus-
Projekti nimi
etapp Nr aeg
PR-1 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine 2025; 2027
PR-2 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2024; 2026
PR-3 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024; 2026
PR-4 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine 2024; 2027
PR-5 Kuressaare sademeveetorustiku rajamine 2024
PR-6 Kuressaare viie probleemse sademevee piirkonna lahendamine 2025
PR-7 Sõmera kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2026
PR-8 Orissaare ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026
PR-9 Orissaare VTJ-pumpla el-automaatika rekonstrueerimine 2024
PR-10 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027
PR-11 Kihelkonna kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
ÜVK arendamise I etapp
PR-12 Salme ÜVK torustike (sh kanalisatsioonipumplate) rekonstrueerimine 2026
PR-13 Aste kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027
(2024-2027)
PR-14 Upa kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
PR-15 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027
PR-16 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027
PR-17 Mändjala ÜVK süsteemi rajamine 2025
PR-18 Kaali-Kõljala ÜK torustike rekonstrueerimine 2026
PR-19 Leisi ÜVK süsteemi laiendamine 2024
PR-20 Mustjala ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026
PR-21 Karja ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026
PR-22 Pärsama ÜK torustike rekonstrueerimine 2026
PR-23 Lümanda kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
PR-24 Salme kanalisatsioonipumpla ja -puhasti rekonstrueerimine 2027
PR-25 Eikla kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
PR-26 Tornimäe ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026
PR-27 Püha kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
PR-28 Laimjala ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026
PR-29 Laimjala VTJ osmoosseadme paigaldus 2026
PR-30 Laimjala reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024
142(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
ÜVK Proj. Teostus-
Projekti nimi
etapp Nr aeg
PR-31 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027
PR-32 Käo ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2027
PR-33 Sakla PK-VTJ rekonstrueerimine uues asukohas 2027
Nasva-Salme
transiit
PR-34 ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026
kanalisatsioon
isüsteem
PR-35 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine
PR-36 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-37 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-38 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine
PR-39 Kuressaare sademevee eesvoolukraavide rekonstrueerimine ja rajamine
PR-40 Orissaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-41 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-42 Kihelkonna ÜV torustike rekonstrueerimine, sademeveetorustiku rajamine
PR-43 Salme VTJ osmoosseadme rekonstrueerimine
PR-44 Aste kanalisatsiooni peapumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-45 Nasva VTJ rekonstrueerimine - liivafiltri vahetus
ÜVK arendamise II etapp
PR-46 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-47 Nasva sademevee eesvoolukraavide rajamine
PR-48 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
(2028-2035)
PR-49 Valjala reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-50 Mändjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2028-2035
PR-51 Kaali-Kõljala VTJ osmoosseadme paigaldus
PR-52 Kaali-Kõljala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-53 Leisi ÜK torustike rekonstrueerimine
PR-54 Mustjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
PR-55 Mustjala reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-56 Pärsama ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine
PR-57 Haamse kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
PR-58 Haamse reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-59 Lümanda ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
PR-60 Eikla ÜV torustike rekonstrueerimine
PR-61 Tornimäe II a pumpla rekonstrueerimine - mahuti rekonstrueerimine
PR-62 Tornimäe reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-63 Tornimäe ÜK torustike rekonstrueerimine
PR-64 Püha VTJ-pumpla hoone rekonstrueerimine
PR-65 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine
Rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on
lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest.
Tabel 214. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel
aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad
Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€)
Veevarustus
Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 200
Hüdrandi paigaldus ühisveevõrgu torule m 1 500
Liitumispunkti rajamine kpl 200
Kanalisatsioon
Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230
Isevoolutorustiku rajamine m 250
143(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€)
Survetorustiku rekonstrueerimine m 130
Survetorustiku rajamine m 150
Kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine tk 20 000
Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 30 000
Liitumispunkti rajamine kpl 200
Sademevee ärajuhtimine
Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 250
Kraavi rajamine või rekonstrueerimine m 100
Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki rajatiste rajamise kulusid, sh:
- Projektijuhtimise teenus;
- Uuringute koostamine;
- Projekti koostamine;
- Materjali maksumus;
- Rajamise maksumus;
- Omanikujärelevalve teenus.
Puurkaev-pumplate, II astme pumplate, veetöötlusjaamade (-seadmete) ja reoveepuhastite
rekonstrueerimise maksumuse hindamisel on arvestatud konkreetse objekti rekonstrueerimise
vajaduse mahtutega, mistõttu nende objektide puhul ühikhindu ei ole.
4.3 Vee-ettevõtluse areng
Saaremaa vallas haldab ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme ning
sademeveesüsteeme AS Kuressaare Veevärk. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitised
kuuluvad AS Kuressaare Veevärk, sademeveesüsteemid kuuluvad osaliselt Saaremaa
Vallavalitsusele, kelle poolt finantseeritakse ka sademeveesüsteemide hooldamisega seotud
kulusid.
Arendamise kavaga on ette nähtud ÜVK ala laiendamist vaid Mändjala ja Leisi piirkondades.
Muus osas keskendutakse olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele ja parendamisele.
Käesolev arendamise kava jääb peale Saaremaa vallavolikogu poolt kinnitamist
raamdokumendiks ÜVK piirkondades veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjevee ja
sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise
põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad
eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning
pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Antud töös
käsitletakse vaid neid tuletõrjeveevarustuse ning sademevee investeeringute mahtusid, mis
jäävad ÜVK-süsteemiga kaetud või tulevikus kaetavate alade piiridesse.
Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on
otstarbekas AS-l Kuressaare Veevärk ja Saaremaa Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/-
rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja
rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja
veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna
kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.
4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos
Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest
arvutuslikest algandmetest:
- keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest;
144(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
- olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus
jäävad muutumatuks;
- veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist
ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
- kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud
valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 64 l/d;
- asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks;
- veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud
2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks
arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;
- kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on
kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei
toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse
osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.
4.4.1 Veevarustus
Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud veevajaduse prognoos
peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.
145(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 215. Perspektiivse veevajaduse prognoos
Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi
ÜVK
Reovee- Arvestamata Arvestamata Arvestamata
piirk. ÜVK piirkond Toitepunkt Elanikud Jur. Võrku Elanikud Jur. Võrku Elanikud Jur. Võrku
kogumisala vesi vesi vesi
jrk. nr
Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d)
1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Unimäe VTJ 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071
2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla VTJ 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35
3 Orissaare Orissaare Orissaare VTJ 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75
4 Kärla Kärla Kärla VTJ 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23
5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna VTJ 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26
6 Salme Salme Tehumardi VTJ 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48
7 Aste Aste Aste VTJ 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29
8 Upa Upa Unimäe VTJ 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24
9 Nasva Nasva Nasva VTJ 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27
10 Valjala Valjala Valjala VTJ 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30
11 Mändjala Mändjala Nasva VTJ 3 0 1 18% 4 18 4 5 18% 27 18 4 5 18% 27
12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala VTJ 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16
13 Leisi Leisi Leisi VTJ 5 8 3 17% 16 9 9 4 17% 21 9 9 4 17% 21
14 Mustjala Mustjala Mustjala PK 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12
15 Karja Karja Karja VTJ 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16
16 Pärsama Pärsama Pärsama VTJ 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17
17 Aste Haamse Haamse VTJ 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8
18 Lümanda Lümanda Lümanda VTJ 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16
19 Läätsa Läätsa Tehumardi VTJ 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11
20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla VTJ 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5
21 Sandla Sandla Sandla VTJ 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9
22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe VTJ 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8
23 Püha ja Pihtla - Püha VTJ 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6
24 Laimjala - Laimjala VTJ 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4
25 Tagavere - Tagavere VTJ 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6
26 Puka -
27 Käo ja Jõe - Käo VTJ 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4
28 Veske - Veske VTJ 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2
29 Koimla - Koimla VTJ 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3
30 Sakla - Sakla PK 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1
1 172 811 567 2 550 1 191 815 573 2 579 1 191 815 573 2 579
146(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Kuna mitmed veetöötlusjaamad (Unimäe, Kärla, Tehumardi ja Nasva) varustavad veega
rohkem kui ühte veevarustuspiirkonda, siis allolevas tabelis on toodud ka veetöötlusjaamade
põhiselt veevajaduse prognoos. Tabelis on toodud ka veelubadega määratud maksimaalne
veevõtt ning olemasoleva veetöötlusseadmete maksimaalne tootlikus.
Tabel 216. Veetöötlusjaamade veevajaduse prognoos
Vajalik vooluhulk Ol.ol
Lubatud veevõtt
Veetöötlus- veetöötlusjaama
Ol.olev Peale I etappi Peale II etappi veelubadest
jaam tootlikus
Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Qmax m3/d Qmax m3/d
Unimäe VTJ 2 094 2 094 2 094 5 490 4 600
Orissaare VTJ 75 75 75 150 920
Kärla VTJ 58 58 58 75 276
Kihelkonna VTJ 26 26 26 75 212
Tehumardi VTJ 59 59 59 300 -
Aste VTJ 29 29 29 90 230
Nasva VTJ 31 54 54 110 725
Valjala VTJ 30 30 30 270 -
Kõljala VTJ 16 16 16 47 21
Leisi VTJ 16 21 21 65 131
Mustjala PK 12 12 12 30 -
Karja VTJ 16 16 16 59 131
Pärsama VTJ 17 17 17 48 69
Haamse VTJ 8 8 8 30 69
Lümanda VTJ 16 16 16 33 81
Eikla VTJ 5 5 5 20 58
Sandla VTJ 9 9 9 10 184
Tornimäe VTJ 8 8 8 20 69
Püha VTJ 6 6 6 - 46
Laimjala VTJ 4 4 4 7 55
Tagavere VTJ 6 6 6 15 92
Käo VTJ 4 4 4 7 74
Veske VTJ 2 2 2 6 55
Koimla VTJ 3 3 3 - 81
4.4.2 Kanalisatsioon
Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud kanalisatsioonikoguste
prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.
147(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 217. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos
Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi
ÜVK piirk. Reovee-
ÜVK piirkond Reoveepuhasti Elanikud Jur. Inf. vesi Puhastile Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku
jrk. nr kogumisala
Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d)
1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Kullimäe RVP 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317
2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla RVP 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69
3 Orissaare Orissaare Orissaare RVP 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112
4 Kärla Kärla Kärla RVP 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52
5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna RVP 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63
6 Salme Salme Läätsa RVP 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39
7 Aste Aste Aste RVP 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60
8 Upa Upa Kullimäe RVP 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43
9 Nasva Nasva Läätsa RVP 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67
10 Valjala Valjala Valjala RVP 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49
11 Mändjala Mändjala Läätsa RVP 4 10 6 29% 20 19 14 8 20% 41 19 14 8 20% 41
12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala RVP 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33
13 Leisi Leisi Leisi RVP 4 6 4 28% 14 8 7 5 25% 20 8 7 5 25% 20
14 Mustjala Mustjala Mustjala RVP 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26
15 Karja Karja Karja RVP 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55
16 Pärsama Pärsama Pärsama RVP 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119
17 Aste Haamse Haamse RVP 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36
18 Lümanda Lümanda Lümanda RVP 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61
19 Läätsa Läätsa Läätsa RVP 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39
20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla RVP 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6
21 Sandla Sandla Sandla RVP 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6
22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe RVP 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12
23 Püha ja Pihtla - Püha RVP 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4
24 Laimjala - Laimjala RVP 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6
25 Tagavere - Tagavere RVP 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7
26 Puka - Puka RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2
27 Käo ja Jõe - Audla RVP 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44
28 Veske - Veske RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2
29 Koimla -
30 Sakla -
1 148 1 066 3 148 5 362 1 168 1 071 3 151 5 389 1 168 1 071 3 151 5 389
148 (171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Kuna mitu reoveepuhastit (Kullimäe, Kärla ja Läätsa) puhastavad rohkem kui ühe
kanalisatsioonipiirkonna reovett, siis allolevas tabelis on toodud ka reoveepuhastite põhine
reoveekoguse prognoos.
Tabel 218. Reoveepuhastite kanalisatsioonikoguste prognoos
Ol.olev Peale I etappi Peale II etappi Ol.oleva
Reovee- Reostus- Reostus- Reostus- reoveepuhasti
Vooluhulk Vooluhulk Vooluhulk
puhasti koormus koormus koormus reostuskoormus
Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie ie
Kullimäe RVP 4 360 32 780 4 360 32 780 4 360 32 780 50 000
Orissaare RVP 112 1 314 112 1 314 112 1 314 2 000
Kärla RVP 121 808 121 808 121 808 850
Kihelkonna RVP 63 466 63 466 63 466 500
Aste RVP 60 554 60 554 60 554 400
Valjala RVP 49 520 49 520 49 520 550
Kõljala RVP 33 264 33 264 33 264 450
Leisi RVP 14 176 20 248 20 248 400
Mustjala RVP 26 166 26 166 26 166 200
Karja RVP 55 336 55 336 55 336 350
Pärsama RVP 119 274 119 274 119 274 280
Haamse RVP 36 156 36 156 36 156 280
Lümanda RVP 61 197 61 197 61 197 400
Läätsa RVP 164 2 063 186 2 344 186 2 344 2 000
Eikla RVP 6 121 6 121 6 121 200
Sandla RVP 6 126 6 126 6 126 130
Tornimäe RVP 12 192 12 192 12 192 200
Püha RVP 4 60 4 60 4 60 140
Laimjala RVP 6 79 6 79 6 79 140
Tagavere RVP 7 91 7 91 7 91 120
Puka RVP 2 27 2 27 2 27 60
Audla RVP 44 67 44 67 44 67 100
Veske RVP 2 58 2 58 2 58 60
5 362 40 894 5 389 41 246 5 389 41 246
4.5 Töömahtude loendid
Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on leitavad
käesoleva töö lisadest. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele
järgmistes projekteerimise staadiumites.
Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st
lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu.
Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega
ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus (st ei kaasne liitumispunktide
rajamine süsteemiga liitumiseks).
149(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
ülevaade
4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 219. Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 8 533 m
hüdrantide asendamine 33 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 5 602 m
survelise torustiku rekonstrueerimine 1 836 m
pumplate rekonstrueerimine 8 kpl
reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m
torustiku rajamine 4 506 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 824 m
hüdrantide asendamine 27 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 3 678 m
survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m
pumplate rekonstrueerimine 27 kpl
reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m
kraavide korrastamine 3 640 m
kraavide rajamine 1 106 m
4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 220 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 221 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 832 m
Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 61 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 8 kpl
4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 222 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl
150(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 223 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 166 m
Sademevee torustiku rajamine 118 m
4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 224 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 741 m
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 608 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5* kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1* kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl
Märkus: *-reoveepuhasti ja ühe pumpla rekonstrueerimise vajadus on seotud Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku
kaudu Mändjala külast tulema hakkava kanalisatsioonikoguste suurenemisega.
4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 225 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 226 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 227 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 9 kpl
Sademevee kraavide korrastamine 1 255 m
Sademevee kraavide rajamine 807 m
151(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 228 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5 kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 229 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rajamine 3 951 m
Veevarustuse liitumispunktide rajamine 126 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 2 617 m
Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 063 m
Kanalisatsiooni pumplate rajamine 12 kpl
Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 126 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
Lisaks eelpool toodud mahtudele, tuleb seoses Mändjala RKA kanalisatsioonikoguse
lisandumisele, suurendada ka Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõimet.
Tabel 230 Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõime suurendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 867 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 231 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 76 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl
4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 232 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rajamine 1 903 m
Veevarustuse liitumispunktide rajamine 32 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 1 580 m
Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 1 278 m
Kanalisatsiooni pumplate rajamine 2 kpl
152(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 32 kpl
Sademevee torustiku rajamine 381 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 358 m
4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 233 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 170 m
Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 7 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
Kanalisatsiooni pumplate likvideerimine 1 kpl
Sademevee torustiku rajamine 143 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 234 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 013 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 235 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 171 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 065 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl
4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 236 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 237 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
153(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 569 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine
Läätsa reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende
rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 238 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 128 m
4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Sandla reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja
nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 239 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 712 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 584 m
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 240 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 241 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl
154(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 317 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 242 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine
Puka piirkonna ÜK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende
rekonstrueerimist ega ÜK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 243 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 693 m
Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 532 m
Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl
4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine
Veske piirkonna ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende
rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine
Koimla piirkonna ÜV ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende
rekonstrueerimist ega ÜV ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine
Tabel 244 Sakla piirkonna ÜV arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 38 m
Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on
kehvas seisukorras olevate torustike ja pumplate rekonstrueerimine ja Mändjala küla
155(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
elamupiirkonda ÜVK võrgu rajamine. I etapiga plaanitakse teostada ca 54% kogu arendamise
kavaga ettenähtud investeeringute mahust.
Tabel 245 ÜVK arendamise kokkuvõte
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 313 m
torustiku rajamine 5 854 m
hüdrantide asendamine 33 kpl
puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl
liitumispunktide rajamine 158 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 11 193 m
isevoolse torustiku rajamine 4 197 m
survelise torustiku rekonstrueerimine 2 436 m
survelise torustiku rajamine 6 208 m
pumplate rekonstrueerimine 43 kpl
pumplate likvideerimine 1 kpl
pumplate rajamine 14 kpl
reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 kpl
liitumispunktide rajamine 158 kpl
Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m
torustiku rajamine 5 031 m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 10 119 m
hüdrantide asendamine 27 kpl
puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl
veetöötlusjaama rekonstrueerimine 3 kpl
Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 6 253 m
survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m
pumplate rekonstrueerimine 64 kpl
reoveepuhasti rekonstrueerimine 6 kpl
Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m
torustiku rajamine 118 m
kraavide korrastamine 4 895 m
kraavide rajamine 1 913 m
4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine
Käesoleva arendamise kavaga on tehtud ettepanek olemasolevate reoveekogumisalade
korrigeerimiseks. Korrigeerimise käigus on kavas muuta nii alade piire, kui ka uuendada alade
reostuskoormuse arvutust.
Allolevas tabelites on toodud ülevaade kõigi Saaremaa valla reoveekogumisaladest ning
nende muutmisettepanekutest. Korrigeeritud alade piirid koos andmetega on toodud ka
joonistel.
156(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 246. Saaremaa valla reoveekogumisalade olemasolevad ja muutmisettepaneku andmed
Olemasolev Muudetud
Jk Reovee-
Registrikood Tüüp Asukoht Pindala Koormus Ühikkoormus Pindala Koormus Ühikkoormus
nr kogumisala
(ha) (ie) (ie/ha) (ha) (ie) (ie/ha)
Sikassaare küla; Kudjape
1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421 53.0 698.2 32 956 47.2
Laheküla küla
2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 61.3 30.7 484 15.8
3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 14.8 71.4 1 215 17.0
4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 19.3 40.0 475 11.9
5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 15.3 38.1 469 12.3
6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 19.8 37.8 514 13.6
7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 19.9 22.9 555 24.3
8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 13.3 45 274 6.1
9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 6.8 106.9 815 7.6
10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 10.0 51.1 524 10.2
11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 21.5 24.8 290 11.7
12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 10.5 18.4 266 14.5
13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 15.3 18.2 208 11.5
14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 11.9 9.7 167 17.3
15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 23.5 11.6 340 29.3
16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 14.7 12.1 276 22.8
17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 10.0 10.4 156 15.0
18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 11.0 14.6 198 13.6
19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20.4 9.7 564 58.4
20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 9.8 6.5 121 18.5
21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 10.2 11.1 127 11.5
22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 10.1 12.0 193 16.1
23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 9.3 7.3 60 8.2
157(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
5 FINANTSANALÜÜS
5.1 Finantsprognoosi eesmärk
Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud
materjalidest - vee-ettevõtjalt ja ÜVK insenerilt saadud sisendandmetest.
Finantsprognooside põhimõtted:
- Esitada Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade
veemajandustegevuse kohta finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva
infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi
elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.
- Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed
kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel;
- Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende
kujundamise põhimõtted on järgmised:
(1) majapidamiste vee- ja heitvee tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud
taluvuspiiridesse;
(2) toimub tariifide ühtlustamine vastavalt Konkurentsiameti metoodikale;
(3) pikaajaliselt on saavutatud jooksevkulude katmine;
(4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused
võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja);
Finantsanalüüs on koostatud hindamaks Saaremaa valla ÜVK arendamise kava
investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid.
Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja
tuua, et vee-ettevõtja suudab tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult
majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.
5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused
Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud
materjalide põhjal, milleks on AS Kuressaare Veevärk majandusaasta aruanded. Lisaks on
kasutatud ettevõtte olemasolevaid finantsprognoose ja eelarveid. Prognoosid on küll koostatud
12 aastase perioodi kohta, kuid muutujaid on palju ja ajaperiood pikk, mistõttu on vajalik, et
vähemalt iga nelja aasta tagant toimuks finantsprognooside üle vaatamine ja vajadusel
korrektuuride sisseviimine.
Planeerimise periood
Finantsprognoos on koostatud aastate 2024-2035 kohta.
Inflatsioon ja palgakasvumäär
Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks inflatsiooni
prognoositava taseme ja palgakasvu määra.
158(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tabel 247. Finantsprognooside eeldused.
Finantsprognoosi
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
põhieeldused
Tarbijahinnaindeks* 3,4% 2,5% 2,1% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%
Keskmine
6,0% 5,1% 5,0% 4,8% 4,8% 4,5% 4,5% 4,4% 4,4% 4,3% 4,3% 4,3%
palgakasv
Leibkonnaliikme
930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163
keskmine
sissetulek,€**
Rahandusministeeriumi pikaajaline makromajanduslik prognoos (04.04.2024)
** Statistikaametist saadud Harjumaa andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud
keskmise THI-ga.
Põhivarade kulum
Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade
maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade
prognoosmaksumusel.
Tehtavate investeeringute puhul on arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil
soetatud põhivara amortisatsiooni ning teistelt ettevõtetelt ülevõetud põhivara bilansilises
maksumuses.
Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste amortisatsiooninormidega:
- muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat
- hooned 40 aastat
- seadmed 15 aastat
- sõidukid 10 aastat
- infotehnoloogia 5 aastat.
Veetarbimine
ÜVK arengukava piirkonnaks on võetud AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonna
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate andmed. Veeteenuse tarbimise
prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest
ööpäevas (l/in/p). Reovee ärajuhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis
veetarbimisega.
- keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest;
- olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus
jäävad muutumatuks;
- veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist
ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
- kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud
valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
- asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks;
- veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud
2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks
arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;
- kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on
kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei
toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse
osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.
159(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta
Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme
prognoosimisel.
Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08
Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta
tarbijahinnaindeksiga.
Tabel 248. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal
Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2032 2033 2034 2035
Veeteenuste %
majapidamiste % 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5%
netosissetulekust
Leibkonnaliikme
€/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140
keskmine sissetulek
*Allikas: Statistikaamet, konsultandi prognoosid
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme kohta
Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee -ja
kanalisatsiooniteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama
kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%. Kavandatav hinnatõus
jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks ja ei muutu oluliselt 2024.
aasta kulukusega leibkonnaliikme sissetulekust, kuna ühiktarbimine on madal.
Tariifide muutused
Investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Finantsprognoosi koostamisel on
arvestatud, et lühiajalised investeeringud kajastatakse investeerimisplaanis vastavalt
planeeritud elluviimise ajale (2024-2027). Pikaajaliste investeeringud jaotuvad võrdselt aastate
2028-2035 vahel.
Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad
veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude
katmiseks omaosaluse mahus.
Veehinna kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis
on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud.
Tabel 249. Vee- ja heitvee tariifiprognoosid 2024-2035
Veevarustuse tariifid ilma
käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2030 2031 2032 2033 2035
Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35
kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0%
Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35
kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0%
Kanalisatsiooniteenuse
tariifid ilma käibemaksuta
Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91
kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0%
Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91
kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0%
Seoses reostuskoormuse piirmäärade eelseisva kavandatava muutusega asutuste/ettevõtete
kanalisatsiooniteenuste II ja III grupi tariifide muudatust käesoleva ÜVK raames ei prognoosita
Veeteenuste tariifimuudatuste erisus majapidamiste ja asutuste/ettevõtete lõikes 2026.a.
tuleneb seaduse nõudest ühtlustada veeteenuse hinnad era- ja ärisektoris.
160(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tegevuskulud
Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud AS Kuressaare veevärk 2023. aasta majandusaasta
aruandest.
Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja jagatakse
kulud ka alljärgnevate liikide lõikes:
- Tööjõukulud;
- Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi- ja
hooldusteenused, töövahendid, kulud masinatele, kulud vee tootmisele ja reovee
puhastamisele);
- Finantskulud.
Tegevuskulud muutuvad prognoosides THI võrra v.a. tööjõukulud. Tööjõukulud suurenevad
tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud palgakasvu võrra.
Puhasrentaablus
Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik
investeeringud finantseeritakse vee-ettevõtete omaosalusest. Oluline on pikaajalises
perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine.
Kumulatiivne rahavoog on positiivne analüüsitud perioodi vältel.
Investeeringud
Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ning investeerida
ettevõtte omavahenditest.
ÜVK kavas toodud investeeringud kogusummas 28 928 173 eurot, mis jagunevad
lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2024-2027.a ja pikaajalisteks
investeeringuteks , mis viiakse ellu 2028-2035.a. (II etapp):
Lühiajalised investeeringud on kokku 13 323 129 eurot.
Pikaajalised investeeringud on kokku 15 605 044 eurot.
Investeeringute finantseerimisallikad
Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud
rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani elluviimiseks
plaanitakse laenu võtta 5,3 mln eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud arvesse ettevõtte
olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK arengukavas toodud investeeringute
elluviimiseks.
Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Saaremaa valla poolt
tehtavate täiendavate eelduslike aktsiakapitali sissemaksetega summas 1,3 mln eurot.
Toetuste arvelt finantseeritakse 1,0 mln eurot ja liitumistasudest 300 000 eurot.
Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on vaja täiendavad vahendid leida.
Finantsanalüüsis on arvestatud ettevõtte laenuga. Finantsprognoosid on toodud lisades.
Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et ettevõte võtab 10 kuni 20 aastase
tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt
ettevõtte olemasolevate laenudega).
161(171)
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6 LISAD
6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.2 Investeeringute mahud ja maksumused
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.3 Finantsanalüüsi arvestus
Müügimahud: veevarustusteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Kodumajapidamiste vee tarbimismaht m3/a 462 633 463 384 465 818 468 252 468 252 468 252 468 252 472 263 476 274 480 285 484 296 488 307
Asutuste, ettevõtete vee tarbimismaht m3/a 295 670 296 000 297 000 298 000 299 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000
Aastased müügimahud kokku, vesi m3/a 758 303 759 384 762 818 766 252 767 252 768 252 768 252 772 263 776 274 780 285 784 296 788 307
Lekete osakaal veetootmises % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0%
Veetöötlusjaamas toodetud vesi m3/a 947 879 949 230 953 523 957 815 959 065 960 315 960 315 965 329 970 343 975 357 980 370 985 384
Müügimahud: kanalisatsiooniteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Kodumajapidamiste tarbimismaht 3
m /a 454 368 455 367 457 801 460 236 462 670 465 104 467 538 474 042 480 589 487 179 493 811 500 486
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht I grupp m3/a 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht II grupp 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht III grupp 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht kokku 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014
Aastased müügimahud kokku 3
m /a 817 382 818 381 820 815 823 250 825 684 828 118 830 552 837 056 843 603 850 193 856 825 863 500
Infiltratsiooni osakaal kanalisatsioonis % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0%
Puhastatud heitvesi m3/a 1 021 728 1 022 976 1 026 019 1 029 062 1 032 105 1 035 147 1 038 190 1 046 320 1 054 504 1 062 741 1 071 031 1 079 375
Veevarustuse tariifid käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35
kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0%
Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35
kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0%
Kanalisatsiooniteenuse tariifid käibemaksuta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91
kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0%
Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91
kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0%
Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust % 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek €/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Tegevusrahavood
Tegevustulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Tulud veevarustusteenustelt €/a 1 026 283 1 161 347 1 272 358 1 367 756 1 424 323 1 483 226 1 527 723 1 597 127 1 653 585 1 728 614 1 789 625 1 852 741
Majapidamised €/a 615 302 696 420 776 897 835 828 869 261 904 031 931 152 976 693 1 014 538 1 064 006 1 105 078 1 147 657
Asutused €/a 410 981 464 927 495 461 531 928 555 062 579 195 596 571 620 434 639 047 664 609 684 547 705 083
Tulud kanalisatsiooniteenuselt €/a 2 658 441 3 007 180 3 307 704 3 548 325 3 690 258 3 837 869 3 953 005 4 128 349 4 269 941 4 459 189 4 611 969 4 769 903
Majapidamised €/a 1 263 140 1 430 491 1 596 332 1 717 158 1 785 844 1 857 278 1 912 996 2 006 740 2 084 684 2 186 522 2 271 122 2 358 830
Asutused €/a 1 395 301 1 576 690 1 711 372 1 831 168 1 904 414 1 980 591 2 040 009 2 121 609 2 185 257 2 272 668 2 340 848 2 411 073
Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud €/a 8 000 8 199 8 371 8 539 8 710 8 884 9 061 9 243 9 428 9 616 9 808 10 005
Tegevustulud kokku €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648
Tegevuskulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Energia €/a 562 446 577 208 591 498 605 539 618 017 630 752 643 367 659 525 676 072 693 016 710 368 728 137
Energiakulud RVP jaamas ja pumplates €/a 306 518 314 535 322 095 329 511 336 101 342 823 349 680 358 400 367 329 376 471 385 833 395 418
Energiakulu veetootmises €/a 255 927 262 674 269 403 276 028 281 916 287 929 293 688 301 125 308 743 316 545 324 536 332 719
Muud materjalid, tasud ja teenused €/a 667 575 680 734 692 707 704 118 720 305 726 714 738 225 750 787 763 584 776 621 789 902 806 760
Vee erikasutustasud €/a 94 162 94 296 94 723 95 149 97 774 95 398 95 398 95 896 96 394 96 892 97 390 99 846
Saastetasud €/a 66 412 66 493 66 691 66 889 69 389 66 889 66 889 67 213 67 537 67 860 68 184 69 878
Kulumaterjalid ja teenused veetöötluses €/a 110 000 112 739 115 107 117 409 119 757 122 152 124 595 127 087 129 629 132 221 134 866 137 563
Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel €/a 332 000 340 267 347 412 354 361 361 448 368 677 376 050 383 571 391 243 399 068 407 049 415 190
Muud kulud €/a 65 000 66 938 68 774 70 310 71 938 73 599 75 292 77 020 78 782 80 580 82 413 84 283
Tööjõukulud €/a 875 000 919 625 965 606 1 011 955 1 060 529 1 108 253 1 158 124 1 209 082 1 262 281 1 316 560 1 373 172 1 432 218
Administratiiv kulud €/a 200 000 204 980 209 285 213 470 217 740 222 094 226 536 231 067 235 688 240 402 245 210 250 114
Masinate kulud €/a 65 000 66 619 68 017 69 378 70 765 72 181 73 624 75 097 76 599 78 131 79 693 81 287
KULUM €/a 574 701 706 659 949 146 1 053 614 1 135 068 1 209 192 1 283 316 1 357 440 1 431 564 1 505 688 1 579 812 1 653 936
Tegevuskulud kokku €/a 2 944 721 3 155 825 3 476 259 3 658 075 3 822 425 3 969 187 4 123 193 4 282 998 4 445 788 4 610 417 4 778 157 4 952 452
Tegevuskasum €/a 748 003 1 020 901 1 112 174 1 266 545 1 300 866 1 360 792 1 366 596 1 451 721 1 487 165 1 587 002 1 633 246 1 680 196
Finantseerimine
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Rahaliste vahendite algjääk €/a 1 504 079 0 0 0
Laen €/a 0 1 000 000 3 800 000 500 000
Osakapitali suurendamine (KOV) €/a 301 885 786 827 50 000 148 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000
Liitumised €/a 0 300 000 0 0
Kokku kodumaine finantseerimine €/a 1 805 964 2 086 827 3 850 000 648 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000
Rahavood ja jätkusuutlikkus
Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Kokku finantseerimine (laenud) €/a 1 947 053 2 759 202 3 850 000 849 337 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000
Müügitulud €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648
Intressitulud €/a
Kokku laekumised €/a 5 639 777 6 935 928 8 438 433 5 773 957 5 173 291 5 379 979 5 539 789 5 784 719 5 982 953 6 247 419 6 461 403 6 682 648
Väljaminekud
Kokku tegevuskulud €/a 2 370 020 2 449 165 2 527 113 2 604 460 2 687 357 2 759 995 2 839 877 2 925 558 3 014 224 3 104 730 3 198 345 3 298 517
Investeering €/a 510 344
ÜVK investeering €/a 1 309 840 4 213 732 5 674 657 2 124 900 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631
Laenude tagasimaksed €/a 109 066 115 801 221 299 417 369 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Intressikulud €/a 99 723 120 692 211 194 301 124 294 550 270 626 246 701 222 777 198 852 174 928 151 003 127 079
Muud €/a
Kokku väljaminekud €/a 4 398 993 6 899 391 8 634 262 5 447 853 5 530 650 5 579 363 5 635 321 5 697 077 5 761 819 5 828 400 5 898 091 5 974 338
Kokku rahavoog €/a 1 240 783 36 537 -195 829 326 104 -357 359 -199 385 -95 532 87 642 221 134 419 019 563 311 708 310
Kumulatiivne rahavoog € 1 240 783 1 277 321 1 081 491 1 407 596 1 050 236 850 852 755 320 842 962 1 064 096 1 483 115 2 046 427 2 754 736
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.6 Joonised
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035
6.8 Kooskõlastused
Tabel 250. Kooskõlastuste tabel
Jrk. Kooskõlastuse Töö koostaja
Kooskõlastaja Kooskõlastuse täielik ärakiri
nr. kuupäev ja nr märkused
Terviseamet
Põllumajandus- ja
Toiduamet