dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 22. november 2024
Viit
9.2-5/24/12143-1
Registreeritud
22. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
AS Kuressaare Veevärk
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 Vee terviseohutus
Sari
9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid
Toimik
9.2-5/2024
Vastutaja
Lea Kiis (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond, Läänemaa esindus)
Lahendamise tähtaeg
22. detsember 2024

Failid

  • 📎E-kiri.eml3101 KB
  • 📎Kooskõlastuse kaaskiri (TA).asice20 KB
  • 📎Saaremaa ÜVK AK 2024-lõplik.pdf2241 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Aivar" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Saaremaa valla ÜVK arengukava kooskõlastamine Kuupäev: 2024-11-22 12:49 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere ! Käesolevaga edastame Teile koos kaaskirjaga (lisatud) Saaremaa Valla ÜVK arengukava aastateks 2024-2035.Arengukava tervikuna on kättesaadav kaaskirjas viidatud aadressilt, PDF täisversioon on lisatud käesolevale pöördumisele. Lugupidamisega, A.Sõrm AS Kuressaare Veevärk SAAREMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2024—2035 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 6 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 8 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed......................................... 8 2.1.1 Veemajanduskava.............................................................................................. 8 2.1.2 Omavalitsuse arengukava.................................................................................14 2.1.3 Planeeringud.....................................................................................................14 2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload........................................................................15 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava..............................................17 2.1.6 Reoveekogumisalad..........................................................................................19 2.2 Keskkonna näitajad...............................................................................................20 2.2.1 Üldine seisund ..................................................................................................20 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised.................................................21 2.2.3 Pinnakate ..........................................................................................................22 2.2.4 Põhjavesi ..........................................................................................................22 2.2.5 Pinnavesi ..........................................................................................................24 2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid .....................................................................................26 2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...............................................................................28 2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...........................................................30 2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte..............................................31 3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON..............................................32 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon...............................................................................32 3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus.........................................32 3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad ....................................33 3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised ...........................................................37 3.2 Tuletõrje veevarustus............................................................................................38 3.3 Sademeveekanalisatsioon ....................................................................................39 3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid..............................39 3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade...................40 3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala ..........................................................................40 3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.....................................50 3.5.3 Orissaare reoveekogumisala.............................................................................52 3.5.4 Kärla reoveekogumisala....................................................................................57 3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala...........................................................................61 3.5.6 Salme reoveekogumisala ..................................................................................64 3.5.7 Aste reoveekogumisala .....................................................................................68 2(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.8 Upa reoveekogumisala......................................................................................72 3.5.9 Nasva reoveekogumisala ..................................................................................74 3.5.10 Valjala reoveekogumisala..............................................................................77 3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala ...........................................................81 3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala.....................................................................83 3.5.13 Leisi reoveekogumisala .................................................................................86 3.5.14 Mustjala reoveekogumisala ...........................................................................90 3.5.15 Karja reoveekogumisala ................................................................................94 3.5.16 Pärsama reoveekogumisala ..........................................................................97 3.5.17 Haamse reoveekogumisala .........................................................................101 3.5.18 Lümanda reoveekogumisala .......................................................................104 3.5.19 Läätsa reoveekogumisala............................................................................107 3.5.20 Eikla reoveekogumisala...............................................................................109 3.5.21 Sandla reoveekogumisala ...........................................................................113 3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala .......................................................................116 3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond...........................................119 3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond .................................................................................122 3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond ...............................................................................126 3.5.26 Puka ÜK piirkond.........................................................................................129 3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond .................................................................................130 3.5.28 Veske ÜVK piirkond ....................................................................................134 3.5.29 Koimla ÜV piirkond......................................................................................137 3.5.30 Sakla ÜV piirkond........................................................................................138 4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE ..........................................141 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ..........................................................141 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................143 4.3 Vee-ettevõtluse areng .........................................................................................144 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos........................................................................144 4.4.1 Veevarustus ....................................................................................................145 4.4.2 Kanalisatsioon.................................................................................................147 4.5 Töömahtude loendid ...........................................................................................149 4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade.............150 4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................150 4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine..................................................150 4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine...............................................150 4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine ......................................................150 4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine.............................................151 3(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine .......................................................151 4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine........................................................151 4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine ....................................................151 4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................152 4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................152 4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine.......................................152 4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine ...................................................152 4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................153 4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine ............................................153 4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine .............................................153 4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine............................................153 4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine................................................154 4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine...................................................154 4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine ...............................................154 4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine ...........................................154 4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine ..................................................154 4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine............................................................154 4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine..........................................................155 4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine ...................................................................155 4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine............................................................155 4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine...............................................................155 4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine ................................................................155 4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine ..................................................................155 4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ................................................................................155 4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine ..................................................................156 5 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................158 5.1 Finantsprognoosi eesmärk..................................................................................158 5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused ..............................................................158 6 LISAD..........................................................................................................................162 6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused ...................................................................162 6.2 Investeeringute mahud ja maksumused..............................................................163 6.3 Finantsanalüüsi arvestus ....................................................................................164 6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid...................................................................167 6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..........................................................168 6.6 Joonised .............................................................................................................169 4(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast ............................170 6.8 Kooskõlastused...................................................................................................171 KASUTATUD LÜHENDID: - ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon - ÜV – ühisveevärk - ÜK – ühiskanalisatsioon - ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava - RKA – reoveekogumisala, see on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga. - ie - inimekvivalent, see on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas. - ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus - KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus - EL – Euroopa Liit - VMK – veemajanduskava - THI – tarbijahinnaindeks 5(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 1 SISSEJUHATUS Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi: 1. mis jäävad kliimaministri (end keskkonnaministri) käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem; 3. mis on määratud perspektiivseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnaks. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: Tabel 1 Saaremaa valla ÜVK piirkonnad Reoveekogumisaladega ÜVK piirkonnad Jk Reovee- Koormus Registrikood Tüüp Asukoht Pindala (ha) nr kogumisala (ie) Sikassaare küla; Kudjape 1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421 Laheküla küla 2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 Reoveekogumisaladeta ÜVK piirkonnad Jk Asula Olemasolev ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem nr 24 Laimjala küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 25 Tagavere küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 26 Puka küla Ühiskanalisatsioonisüsteem 27 Käo ja Jõe küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 28 Veske küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem 29 Koimla külas Ühisveevärk 30 Sakla külas Ühisveevärk 6(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saaremaa valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Saaremaa valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Valdo Liiv (VKM Konsult OÜ) projektijuht; Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija Marge Simo (OÜ Lindart) sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs 7(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2 OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Eesti keskkonna andmete portaal; - KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem - Saaremaa valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem. Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang; - Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnang 2020; - Saaremaa valla arengukava; - Saaremaa valla üldplaneering. 2.1.1 Veemajanduskava Saaremaa vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. 8(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Joonis 1. Saaremaa valla asukoht alamvesikonna kaardil Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne– Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.  Pinnaveekogumid: Veemajanduskava koostamisel on aluseks Keskkonnaagentuuri poolt koostatav pinnaveekogumite seisundihinnang. Pinnaveekogumi koondseisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi ja veekogumi keemilise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust. Looduslikul pinnaveekogumil on 5 ökoloogilise seisundi seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb ning 2 keemilise seisundi klassi: hea ja halb. Koondseisundil on samuti 5 seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. 9(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 2. Pinnaveekogumi koondseisundi määramine ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi põhjal 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangus hinnati Saaremaa valla veekogumite seisundit järgmiselt: 10(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Vooluveekogumid. Saaremaa valla alale jääb 53 vooluveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Enamuse nende koondseisund on hinnatud heaks, vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla vooluveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a. Joonis 2. Saaremaa valla vooluveekogude koondseisund 2022 11(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Seisuveekogumid: Saaremaa valla alale jääb 11 seisuveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Neist enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla seisuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a. Joonis 3. Saaremaa valla seisuveekogude koondseisund 2022 12(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Rannikuveekogumid: Saaremaa vald on ümbritsetud viie rannikuveekogumiga: Soela väina, Kihelkonna lahe, Kassari-Õunaku lahe, Liivi lahe loodeosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikumere veekogumiga. Kõigi nende koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud „kesiseks“. Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla rannikuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a. Joonis 4. Saaremaa valla rannikuveekogude koondseisund 2022  Põhjaveekogumid: Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on moodustatud 31 põhjaveekogumit, Saaremaa piirkonda jääb neist 2: Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019 ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019. Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020.a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruandes on mõlema Saaremaa vallas esindatud põhjaveekogumi koondseisund hinnatud heaks. 13(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2.1.2 Omavalitsuse arengukava Saaremaa Vallavolikogu kinnitas 29. septembril 2024 Saaremaa valla arengukava 2025–2035. Dokument jõustub 1. jaanuaril 2025. Arengukavas on ÜVK osas seatud järgmised strateegilised eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused ja mõõdikud: Eesmärk: kaasajastatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitaristu kogukonnale kvaliteetse teenuse pakkumiseks. Tabel 3. ÜVK arendamise strateegliste eesmärkide saavutamise mõõdikud omavalitsuse arengukavas Mõõdik Baastase 2023 Sihttase 2030 Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete arv 3 0 Amortiseerunud ÜVK-taristu kasutamine ekspluatatsioonis (% põhivarast, mis on 6% 0% amortiseerunud üle mõistliku kasutusea piiri) Lahkvoolse sadeveesüsteemiga kaetus Kuressaares 65% 80% (% territooriumist) Tegevused: 1. Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete rekonstrueerimine. 2. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ning seadmete uuendamine tiheasustusaladel. 3. Jätkusuutliku ning kvaliteetse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise tagamine. 4. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamine. 5. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinnastamispõhimõtete ajakohastamine. 6. Võimaluste otsimine lokaalsete reoveekäitlussüsteemide rajamiseks. Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamisel on nende eesmärkide saavutamisega arvestatud. 2.1.3 Planeeringud 2.1.3.1 Üldplaneering Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Saaremaa vald on moodustunud 12 Saaremaa omavalitsuse ühinemisel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtivad valla territooriumil kõikide ühinenud omavalitsuse üld- ja teemaplaneeringud. Kõigi üld- ja teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda aadressil: Saaremaa valla üldplaneering 2.1.3.2 Detailplaneeringud Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Saaremaa valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmiselt veebiaadressilt: 14(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Saaremaa valla planeeringud Planeeringu nimele klikates suunatakse planeeringute infosüsteemi, kus saab tutvuda planeeringute materjalidega. 2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veeluba mh juhul, kui: - võetakse põhjavett rohkem kui 150m3/kuus või rohkem kui 10m3/d; - juhitakse heitvett veekogusse rohkem kui 1m3/d või pinnasesse rohkem kui 5m3/d. Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis Saaremaa vallas 2024 mai seisuga 82 veeluba, neist 20 on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tabel 4 ÜVKga seotud veeload Number Omaja Seotud piirkond Kehtivuse periood 01.01.2023 – KL-517393 Kuressaare Veevärk AS Ansi küla, Laheküla küla 31.12.2045 KL-512198 Kuressaare Veevärk AS Nasva alevik 13.04.2021 – ... L.VV/332324 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 01.04.2019 – ... L.VV/331600 Kuressaare Veevärk AS Valjala alevik 01.11.2018 – ... L.VV/331439 Kuressaare Veevärk AS Aste küla 01.10.2018 – ... L.VV/331067 Kuressaare Veevärk AS Kuressaare linn 16.07.2018 – ... L.VV/330069 Kuressaare Veevärk AS Mõisaküla küla, Leedri küla 01.01.2018 – ... Laimjala küla, Jõe küla, Nõmjala L.VV/329977 Kuressaare Veevärk AS 01.12.2017 – ... küla, Käo küla L.VV/327322 Kuressaare Veevärk AS Kõljala küla, Kaali küla 01.04.2016 – ... L.VV/327368 Kuressaare Veevärk AS Kärla alevik, Mätasselja küla 01.04.2016 – ... L.VV/327385 Kuressaare Veevärk AS Kihelkonna alevik 01.04.2016 – ... L.VV/326914 Kuressaare Veevärk AS Sandla küla 01.01.2016 – ... L.VV/326906 Kuressaare Veevärk AS Mustjala küla 01.01.2016 – ... L.VV/326324 Kuressaare Veevärk AS Orissaare alevik 01.07.2015 – ... L.VV/326164 Kuressaare Veevärk AS Kärneri ja Tornimäe külad 01.06.2015 – ... L.VV/325680 Kuressaare Veevärk AS Aste alevik 01.01.2015 – ... L.VV/325485 Kuressaare Veevärk AS Tagavare küla 01.01.2015 – ... Leisi alevik, Karja küla, Pärsama L.VV/324508 Kuressaare Veevärk AS 01.04.2014 – ... küla, Veske küla L.VV/324466 Kuressaare Veevärk AS Tehumardi ja Salme alevik 01.04.2014 – ... L.VV/324643 Kuressaare Veevärk AS Eikla küla 01.04.2014 – ... Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud ühisveevarustuseks põhjavett võtta järgmises mahus: Tabel 5. Lubatud põhjaveevõtt ühisveevarustuseks Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a) 8664 8665 Tõlli veehaare 2 764 800 Kuressaare; Upa 8666 8667 Unimäe veehaare 8656 169 200 Kärla keskuse 12396 21 600 Sõmera; Kärla Kärla kooli 12520 5 400 Orissaare Orissaare PK 12865 54 000 Kihelkonna Kooli 11824 18 400 Kihelkonna Kihelkonna Aleviku 12410 9 200 Tehumardi küla pk 21071 70 000 Salme; Läätsa Salme keskuse pk 12700 40 000 Aste Aste alevik 12383 32 580 15(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveekogumisala Veehaarde nimetus Puurkaevu katastri nr Lubatud veevõtt (m³/a) Nasva 12536 62 048 Nasva Nasva Töökoja 12529 35 040 Valjala keskuse pk 12217 48 000 Valjala Valjala meierei pk 12628 48 000 Kaali PK 12572 2 500 Kaali-Kõljala Kõljala PK 12584 15 000 Leisi Leisi aleviku pk 12300 23 724 Mustjala Mustjala PK 12427 11 000 Karja Karja küla pk 12327 21 536 Pärsama Pärsama PK 18263 17 520 Haamse Aste küla (Haamse) 12398 11 000 Lümanda Lümanda keskasula 12650 12 000 Eikla Eikla PK 12579 7 200 Sandla Sandla küla pk 12752 3 680 Tornimäe Tornimäe põhikooli pk 10990 7 200 Püha Püha PK 12749 - - Laimjala 12793 2 500 - Tagavere PK 12334 12 192 - Käo PK 11754 2 500 - Aru elamute pk 12324 2 192 - Koimla PK 25809 - - Sakla pk 12626 - Kokku: 3 415 832 Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud reoveepuhastusjaamadest loodusesse juhtida heitvett järgmises mahus: Tabel 6. Lubatud reoveepuhastite heitveekogused Reoveepuhasti Suublasse juhtida Reoveekogumisala Suubla nimetus nimetus lubatud vooluhulk (m³/a) Kuressaare, Upa Kullimäe RVP Laidunina - Roomassaare rand 3 200 000 Orissaare Orissaare RVP Pätukraav 54 000 Kärla Kärla RVP Mõnnuste kraav 23 920 Kihelkonna Kihelkonna RVP Allikaoja 18 400 Läätsa, Salme, Nasva Läätsa RVP Laidunina - Roomassaare rand 146 000 Aste Aste al. RVP Irase jõgi 32 580 Valjala Valjala RVP Petikraav 36 000 Kaali-Kõljala Kõljala RVP Laugi jõgi 15 000 Leisi Leisi RVP Leisi jõgi 13 872 Mustjala Mustjala RVP Mustjala kraav 6 624 Karja Karja RVP Leisi jõgi 10 952 Pärsama Pärsama RVP Saadu kraav 10 652 Haamse Aste küla RVP pinnas 27 000 Lümanda Lümanda RVP Tüünajõgi 13 600 Eikla Eikla RVP Tiigikraav 7 200 Sandla Sandla RVP Sandla kraav 3 680 Tornimäe Kärneri RVP Kärneri kraav 7 200 Püha Püha RVP kraav - - Laimjala RVP Hundisilla kraav 2 500 - Tagavere RVP Tondikraav 4 744 - Puka RVP pinnas - - Audla RVP Kuke peakraav (Kuke jõgi) 2 500 - Veske RVP Veske kraav 2 000 Kokku: 3 638 424 16(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemas ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmises arendamise kavas nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise: 17(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht Veevarustus Kanalisatsioon Sademevesi Puurk.- II astme Veet. Torustik: Reovee- Torustik Hüd- Liitumisp. Pumplad Liitumisp. Torustik Kraavid Asula pumpla pumpla jaam Isevoolne Surveline puhasti Teostatud maht randid rek. raj. rek. raj. rek. rek. raj. rek. raj. rek. raj. rek. likv raj. rek. likv raj. rek. raj. rek. raj. m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m kpl kpl kpl kpl kpl kpl m m m m Investeeringute mahud I etapp (2020-2023) osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud Kuressaare 11 721 3 4 797 347 1 1 500 käesoleva ÜVK AK II etappi Aste a 2 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Eikla 1 teostatud Kärla 1 488 1 14 1 049 416 2 12 teostatud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II Nasva 2 etappi Mändjala 1 teostatud Kihelkonna 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Mustjala 198 5 1 143 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud Orissaare 825 70 3 1 käesoleva ÜVK AK I etappi Karja 1 teostatud Leisi 1 teostatud Pärsama 1 teostatud Laimjala 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Käo 1 81 1 1 teostatud Jõe 1 1 teostatud Kärneri 1 1 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi Puka 1 teostatud Kaali 77 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Püha 1 teostatud Investeeringute mahud II etapp (2024-2031) projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II Kuressaare 12 560 4 916 10 289 5 500 etappi Kudjape 1 537 1 296 567 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on Laheküla 689 4 470 214 1 4 1 653 kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi Sikassaare 3 125 plaanidest loobutud Upa 2 567 plaanidest loobutud Aste k 191 3 208 106 3 plaanidest loobutud Eikla 130 560 14 416 375 2 15 plaanidest loobutud Kärla 361 4 149 206 1 4 plaanidest loobutud osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on Lümanda 267 4 542 256 4 kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II Nasva 1 1 1 255 807 etappi Mändjala 3 908 124 2 511 1 955 10 124 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on Kihelkonna 166 734 7 78 851 86 15 118 kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi Mustjala 855 16 549 222 1 12 plaanidest loobutud osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on Salme 685 9 1 615 988 1 325 6 35 kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Läätsa 309 7 658 431 3 14 plaanidest loobutud Karja 968 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi Leisi 1 840 39 346 1 372 1 566 2 39 projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II Pärsama 505 7 522 274 150 1 11 etappi Püha 236 6 264 8 plaanidest loobutud 18(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2.1.6 Reoveekogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Saaremaa valla territooriumile jääb 23 kinnitatud reoveekogumisala. Arvestades, et Saaremaa valla pindala on 2 718 km², on reoveekogumisaladega kaetud ca 5% valla pindalast. Reoveekogumisalade piirid on minevikus kehtestatud väga optimistlike prognoosidega ÜVK võimaliku katteala osas. Reaalsuses on ÜVK võrgustiku laienemine takerdunud majanduslike aspektide taha ja muutunud perspektiivina küsitavaks. Käesolevas arendamise kavas on esitatud ettepanekud olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Tabel 8 Reoveekogumisalad Saaremaa vallas Reovee- Pindala Koormus* Jk nr Registrikood Tüüp Asukoht kogumisala (ha) (ie) Sikassaare küla; Kudjape 1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421 Laheküla küla 2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 Märkus: *- Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides (ie) ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte. Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse; - kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid; - reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; 19(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 - reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse; - kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud; - alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; - reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse. - reoveekogumisalale koormusega alla 1 000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetri; - reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. 2.2 Keskkonna näitajad 2.2.1 Üldine seisund Statistikaameti andmetel oli valla elanike arv 01.01.2024. aasta seisuga 30 304 inimest. Valla pindala on 2 718 km²; vallas on üks linn (Kuressaare), 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Piirkonna elanike huvisid kohapeal ja terves vallas esindavad 7- kuni 11-liikmelised osavalla- või kogukonnakogud. 2023. aasta seisuga puudub Saaremaal veereostust põhjustav suurtööstus, veekogude seisund on üldiselt hea, on piisav kogus joogikõlbulikku põhjavett, inimesed osalevad aktiivselt hajaasustuse programmis, et lahendada lokaalseid joogiveevarustuse ja reoveekäitluse probleeme. Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite koondseisund on 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite vooluveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi samuti valdavalt hea. Vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Pinnaveekogumite seisuveekogumite enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks. Rannikumere veekogumitest on kõigi saart ümbritsevate kogumite koondseisund kesine. Seda on põhjustanud nii Eesti territooriumilt kui ka naaberriikidest pärinev toiteainete 20(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 koormus, samuti aastakümnete jooksul Läänemerre akumuleerunud reostus, mille tulemusena on kogu Läänemeri tugevasti eutrofeerunud. 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%. Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte (loeteluga on võimalik tutvuda Keskkonnaportaali veebilehel: https://register.keskkonnaportaal.ee/register). Saaremaa vallas on 1) Kaitsealasid (vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust) a. Rahvusparke: 1 park; b. Looduskaitsealasid: 25 ala; c. Maastikukaitsealasid: 13 ala. 2) hoiualasid (vastavalt looduskaitseseadusele on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused ): 58 ala; 3) püsielupaikasid (vastavalt looduskaitseseadusele on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav paik): 166 paika; 4) kaitstavaid looduse üksikobjekte: 70 objekti. Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis. Saaremaa vallas asub 1 777 kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestist (loeteluga on võimalik tutvuda https://register.muinas.ee), neist: - ajaloomälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ajaloomälestis poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala) - 83 mälestist; - arheoloogiamälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on arheoloogiamälestis inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht) - 513 mälestist; - ehitismälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ehitismälestis hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja) - 212 mälestist; - kunstimälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on kunstimälestis kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse) - 988 mälestist; - muinsuskaitse alasid (vastavalt muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.) – 1 ala. 21(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud muinsuskaitseseaduses. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Muinsuskaitseamet ehitusprojekti koostamise staadiumis. 2.2.3 Pinnakate Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare ürgorgudes), seevastu keskmine paksus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires. Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. 2.2.4 Põhjavesi Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid: - Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019; - Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019. Ühisveevarustus saab toite Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019), mis hõlmab Kvaternaari, Siluri põhjaveekihti. Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Riiklikult kinnitatud põhjaveevaru on vaid Kuressaare veehaarde kohta. Kuressaare linna Tõlli- Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevaru kehtestati 27.08.2022.a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 1-2/22/287: 22(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 9. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud Põhjavee- Puurkaevu Põhjavee- Varu kategooria Põhjaveekiht Kasutusaeg varuga ala katastri nr varu m³/d ja otstarve Tõlli-Ansi 8664, 8665, 5000 veehaare Siluri- 8666, 8667 Kuni T joogivesi Unimäe Ordoviitsiumi 31.12.2045 8656 500 veehaare 2023a-l võeti Kuresaare veehaardest vett 764 404 m3/a, mis on keskmiselt 2 094 m3/d, seega jääb veevõtt kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem). Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav. Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Viieteistkümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond. Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Saaremaa valla ÜVK asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja kitsendused. 23(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Joonis 5.Põhjavee kaitstus Saaremaa vallas Suhteliselt kaitstud alad haaravad Lääne-Saaremaa kõrgustiku ja Sõrve poolsaare, kus moreeni paksus ületab tavaliselt 20 m. Ulatuslikult levivad ka rohkem kui 5 m paksused savilasundid. Nitraatide sisaldus ei ületa üheski sellest piirkonnast võetud proovis 10 mg/l, NH4-sisaldus on alla 0,5 mg/l ja NO2-sisaldus alla 0,1 mg/l. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400–1000 ööpäeva. Kaitstud alad on ainult kahe Sõrve poolsaart läbiva ürgoru kohal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m ja reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. 2.2.5 Pinnavesi Saaremaa valla territooriumile jääb Keskkonnaregistri andmetel: - Jõgesid 13 - Ojasid 46 - Peakraave 35 - Kraave 75 - Looduslikke järvi 190 - Paisjärve 1 - Tehisjärvi 32 - Allikaid 144 24(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Valla pikimad jõed on Lõve jõgi (32 km) Põduste jõgi (31 km), jõgikonna poolest on suurim Nasva jõgi (306 km²) millele järgnevad Põduste jõgi (206 km2), Lõve jõgi (160m2) ja Kärla jõgi (112km2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse. Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood. Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil. Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil. Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult. Saaremaa valla järvedest on suurim Suurlaht/Kellamäe laht 540 ha, mis on Eesti suuruselt kuues järv. Suuruselt järgmine on Mullutu-Suurlaht 411 ha ja järgneb maakonna kauneim veekogu – 348 ha suurune Karujärv, mis paikneb Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (75 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed). Tehisjärvedest on suurim 35 ha pindalaga Marjassoo järv (endine turbakarjäär). Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine. Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav. Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad. Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 - 80 l/s, tavaliselt aga 30 - 35 l/s. Saaremaa ühed suuremad allikad on Odalätsi allikad. Odalätsi allikad paiknevad Saaremaa keskkõrgustiku loodenõlval. Allikate vooluhulk ulatub Eesti ürglooduse raamatu andmetel kuni 200 l/s. 25(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Alloleval joonisel on toodud ülevaade 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang Saaremaa valla pinnaveekogumite seisundite kohta. Hinnang on koostatud vaid Lääne–Eesti veemajanduskavas käsitletud pinnaveekogumite kohta. Joonis 6. Saaremaa pinnaveekogumite seisund 2022 a-l 2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid Vallas asub 35 töötavat jäätmekäitluskohta, milleks on jäätmejaamad, autolammutuskojad, koospõletustehased, metallijäätmete ja vanarehvide käitluskohad. Jäätmekäitluskohad asuvad peamiselt Kuressaares ja selle lähiümbruses, Orissaare piirkonnas ning Kihelkonna, Kärla, Leisi ja Aste piirkondades. Keskkonnaohtlike objekte on 29, milleks on 16 tanklat ja 13 mahutit. Saaremaa vallas on 8 jääkreostusobjekti, millest 4 on suures osas likvideeritud. Nelja objekti korral on ohustatud ka põhjavesi. Jääkreostusobjektide ülevaade on toodud allolevas tabelis. 26(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 10. Saaremaa valla jääkreostusobjektid Objekti Ala Nimetus Ohu liik Saaste liik Märkused staatus ohutustamine Jääkreostuse likvideerimiseks Saare Pinnas, Jääkreostusobjekt asub Kohalik Diiselkütus ei ole naftaterminal Põhjavesi tööstustsoonis. meetmeid rakendatud Jääkreostuse Tagaranna likvideerimiseks Mineraalõlid, Jääkreostusobjekt asub õhutõrje ja Kohalik Pinnas ei ole Raskmetallid elutsoonis. raketibaas meetmeid rakendatud Jääkreostuse Aste endise likvideerimiseks Jääkreostusobjekt asub katlamaja Kohalik Pinnas Masuut ei ole tööstustsoonis kütteõlihoidla meetmeid rakendatud Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas reostunud. Põhjavesi on väga tugevasti reostunud Jääkreostus Pinnas, naftasaaduste ja fenoolidega. Maadevahe ABT Eriti ohtlik Naftasaadused väheses osas Põhjavesi 2 kateogooria - likvideeritud jääkreostusobjektid, mis reostavad põhjavee- või pinnaveekogumeid ning üksiktarbijate veehaardeid. Tagavere endine Jääkreostus Jääkreostusobjekt asub kolhoosiaegne Kohalik suures osas tööstustsoonis. tankla likvideeritud Jääkreostusobjekt asub Jääkreostus tööstustsoonis. Kellamäe ABT Riiklik suures osas Likvideerimistöid on teostatud likvideeritud osaliselt. Jääkreostus Oriküla side-ja Pinnas, Mineraalõlid, Jääkreostusobjekt asub Kohalik suures osas õhukaitseväeosa Põhjavesi Naftasaadused tööstustsoonis. likvideeritud Jääkreostus Kärla Est-Agari Pinnas, Masuut, Jääkreostusobjekt asub Kohalik suures osas masuudihoidla Põhjavesi Põlevkiviõli tööstustsoonis likvideeritud Neist kõige ohtlikum (sh ka ohtlik põhjaveele) on Saare Teedevalitsuse Maadevahe ABT bituumenibaas, mis asub Valjalast ca 10 km läänepool asuvas Röösa külas. Baas rajati 1959. a ja töötas kuni 1993. a. ABT alal asusid bituumenikatlad, õli kogumiseks süvend ning erinevad mahutid. Sagedased avariid ja lekked põhjustasid pinnase ja põhjavee ning Maadevahe jõe reostumise. 2000. a aprillis alustati bituumenibaasi rajatiste demontaaži. Erinevatest mahutitest eemaldati kokku 116 t õlijääke. 2001. a toimus endise bituumenibaasi kirdeosas põhjavee puhastamine, separeeriti 400 m3 reostunud vett ja koguti kokku 3 m3 õli. Seireanalüüside järgi on põhjavesi ABT territooriumil ja sellest lääne pool olevas seirepuuraugus jätkuvalt reostunud. Reostus on vaatamata massiliselt teostatud töödele levinud ka Maadevahe jõe paremkaldale metsaalusele, jõesäng on endiselt reostunud. Hoolimata korduvatele korrastustöödele ei ole reostus likvideeritud. 27(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Joonis 7. Saaremaa valla jääkreostusobjektid 2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade Saaremaa vald moodustati 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallad. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, piki Saaremaa rannikut. Omavalitsuse pindala on 2 718 km². 2024. a 1. jaanuari seisuga elas vallas erinevate andmebaaside põhjal 30 304 kuni 32 129 elanikku. Selline varieeruvus raskendab oluliselt ÜVK teenuse kasutajatest objektiivse ülevaatliku hinnangu andmist. Saaremaa vallas on kokku 436 asustusüksust: 1 linn, 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Vanusegruppide kaupa on elanike arv kõige suurem tööealiste ehk vanuses 15 – 64-aastaste seas, mis on 18 824 elanikku ehk 60% valla elanike koguarvust. 0 – 15-aastaseid noori ja lapsi elab Saaremaa vallas 4 739 ehk 15% elanikest. Vanemaealised, kes on vanuses 64- aastased ja vanemad oli 7 555 ehk 25%. 28(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Saaremaa valla ja osavaldade rahvaarvu prognoos Vastavalt Saaremaa valla arengukavale langeb Saaremaa valla rahvaarv 120-140 inimest aastas, sest sündimus ja ränne kokku ei ületa surmade arvu1. Salme ja Torgu: rahvaarv kasvab veidi (70 inimest).Laste arv ja osatähtsus on kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks katulevikus. Kärla ja Mustjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-200 inimest). Laste arv piirkonnas tundub üsna püsiv, vanemaealiste hulk suureneb. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Lümanda ja Kihelkonna: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb veidi (-20 inimest). Laste arv tundub üsna püsiv, veidi kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks. Leisi: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-400 inimest). Sisserände vanusrühm on pigem hilisemkeskiga, millest tulenevalt lisandub rändest vähem lapsi ja laste arv on languses. Piirkonna elanikkond on keskmisest vanem. Kuressaare, Kaarma ja Pihtla: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-1 800 inimest). Noorte koolijärgne väljaränne on suur, lapsi ja pereealisi küll lisandub, kuid kokkuvõttes laste arv langeb. Piirkonna elanikkond on keskmisest noorem ja püsib selliselt kogu perioodi vältel. Orissaare, Pöide, Laimjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-350 inimest). Laste arv langeb veidi. Piirkonna elanikkond on keskmisest oluliselt vanem, vanemaealiste osatähtsus on kõige suurem ja kasvav. Valjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-300 inimest). Ränne piirkonda on tagasihoidlik ja negatiivne. Laste arv langeb kiiresti. Elanikkond vananeb kiiresti. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus seisuga 31.12.2023 Saaremaa vallas 2.23 inimest. Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head eeldused edasiseks arenguks. Saare maakonnas on 2023. aasta seisuga registreeritud ligi 3720 ettevõtjat. Ettevõtlusvormi järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: aktsiaseltse 29, füüsilisest isikust ettevõtjaid 823, tulundusühinguid 13, osaühinguid 2 850, täisühinguid 4 ja usaldusühinguid 1. 2022. aastal oli kõige suurem osa tööjõust on hõivatud töötlevas tööstuses (2 531), jae- ja hulgikaubanduses (1 138), ehituses (1 111), majutuses ja toitluses (873) ning veonduses ja laonduses 575 inimest. Saare maakonna suurimad tööandjad ja töötajate arvud nendes ettevõtetes on: Saaremaa Tarbijate Ühistu (367 töötajat), OÜ SPA TOURS (347) osaühing Merinvest (327), Saaremaa Lihatööstus (233), Baltic Workboats (178), Ionix Systems OÜ (164) ja Ouman Estonia OÜ 160 töötajaga2. 1 Saaremaa valla arengukava 2025-2035 2 Saare maakonna ettevõtluskeskkonna ülevaade 2020-2022 29(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Saaremaa valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022. Tabel 11. Leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022 Aasta Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Saare maakond EUR/kuu 667 678 759 772 851 851 Kogu Eesti EUR/kuu 680 757 814 848 1 000 1 018 Andmed: Eesti Statistikaamet, ST08 Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2022. aastal 851 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel madalam kui Eestis keskmiselt. Suur erinevus tuleb alates 2021. aastast, kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab 18%, Saare maakonna keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab ainult 10%. Saaremaa valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi aastateks 2023-2035 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Saaremaa valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2024-2035. Tabel 12. Saaremaa valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2035 INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035 Leibkonnaliikme netosissetulek EUR/kuu 930 953 993 1 053 1 163 Saaremaa vallas Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2024-2035. Tabel 13. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Saaremaa vallas aastatel 2024-2035 INDIKAATOR Ühik 2024 2025 2027 2030 2035 4% leibkonnaliikme kuisest EUR/kuu 37 38 40 42 47 netosissetulekust Tabel 14. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Saaremaa vallas Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Saaremaa vallas in 32 129 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 930 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust % 1,1% 30(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte Saaremaa vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts, kes opereerib Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallas. Alates 2017. aastast on AS Kuressaare Veevärk aktsionärideks: Saaremaa vald (98% aktsiatest), Muhu vald (1.2% aktsiatest) ja Ruhnu vald (0.8% aktsiatest). Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kõigis maakonna kolmes vallas. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 30.06.2024.a. seisuga 12 617 152 eurot. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on: - kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga; - tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele; - keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse. Ettevõtet juhib jooksvalt üheliikmeline juhatus. Üldjuhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kolmeliikmeline nõukogu. Ettevõtte majandustegevuse tulude struktuur on olnud aastaid stabiilne, põhitegevuse tuludest moodustasid 2023.a. 28% veeteenuste müük, 67% kanaliteenuste müük ja 5% muud põhitegevusega seonduvad teenused ja tegevused. Teenuste mahu ja selleks osutamiseks tehtud kulude regionaalne struktuur on järjepidevalt stabiilne - kogumahust 77% moodustab Kuressaare teeninduspiirkond ja 23 % võrgustik maapiirkondades. 2023. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,623 mln eurot ja ettevõtte kulud 3,982 mln eurot (millest kulum 1,612 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad. Tabel 15. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad Indikaator 2023 Likviidsuskordaja 5,20 Maksevalmiduse kordaja 3,78 Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 26 Võlakordaja 7,59 Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav. 31(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Vastavalt ÜVK seadusele on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3/d ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3/d või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. 3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus Saaremaa vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates: Tabel 16. ÜVK süsteem Saaremaa valla asulates Jk Reovee- Asukoht ÜVK süsteem nr kogumisala Kuressaare linnas ja selle lähiümbruse asulates: 1 Kuressaare veevarustus ja kanalisatsioon Sikassaare külas, Kudjape alevikus, Laheküla külas 2; 3 Kärla alevikus ja Mätasselja külas Sõmera ja Kärla veevarustus ja kanalisatsioon 4 Orissaare alevikus Orissaare veevarustus ja kanalisatsioon 5 Kihelkonna alevikus Kihelkonna veevarustus ja kanalisatsioon 6 Salme alevikus Salme veevarustus ja kanalisatsioon 7 Aste alevikus Aste veevarustus ja kanalisatsioon 8 Upa külas Upa veevarustus ja kanalisatsioon 9 Nasva alevikus Nasva veevarustus ja kanalisatsioon 10 Valjala alevikus Valjala veevarustus ja kanalisatsioon 11 Mändjala külas Mändjala kanalisatsioon 12 Kaali ja Kõlajala külas Kaali-Kõljala veevarustus ja kanalisatsioon 13 Leisi alevikus Leisi veevarustus ja kanalisatsioon 14 Mustjala külas Mustjala veevarustus ja kanalisatsioon 15 Karja külas Karja veevarustus ja kanalisatsioon 16 Pärsama külas Pärsama veevarustus ja kanalisatsioon 17 Aste külas Haamse veevarustus ja kanalisatsioon 18 Lümanda külas Lümanda veevarustus ja kanalisatsioon 19 Läätsa külas Läätsa veevarustus ja kanalisatsioon 20 Eikla ja Koidula külas Eikla veevarustus ja kanalisatsioon 21 Sandla külas Sandla veevarustus ja kanalisatsioon 22 Kärneri ja Tornimäe külas Tornimäe veevarustus ja kanalisatsioon 23 Püha ja Pihtla külas Püha veevarustus ja kanalisatsioon 24 Laimjala külas - veevarustus ja kanalisatsioon 25 Tagavere külas - veevarustus ja kanalisatsioon 26 Puka külas - kanalisatsioon 27 Käo ja Jõe külas - veevarustus ja kanalisatsioon 28 Veske külas - veevarustus ja kanalisatsioon 29 Koimla külas - veevarustus 30 Sakla külas - veevarustus Valla vee-ettevõtjaks on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuste koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest). 32(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 17. ÜVK-teenust tarbivate elanike arv ÜVK Ühisveevärgiga Ühiskanalisatsiooniga Elanike liitunud elanike liitunud elanike piirkonna ÜVK piirkond arv* jrk. nr arv** %*** arv** %*** 1 Kuressaare ja ümbrus 14 246 14 213 100% 14 063 99% 2 Sõmera ja Mätasselja 320 192 60% 236 74% 3 Orissaare 790 662 84% 680 86% 4 Kärla 281 248 88% 248 88% 5 Kihelkonna 355 238 67% 234 66% 6 Salme 422 345 82% 294 70% 7 Aste alevik 405 320 79% 318 79% 8 Upa 151 174 115% 152 101% 9 Nasva 354 299 84% 313 88% 10 Valjala 416 302 73% 274 66% 11 Mändjala 217 31 14% 31 14% 12 Kaali ja Kõlajala 256 168 66% 165 64% 13 Leisi 274 58 21% 53 19% 14 Mustjala 222 111 50% 118 53% 15 Karja 170 93 55% 92 54% 16 Pärsama 237 177 75% 181 76% 17 Aste küla 174 103 59% 109 63% 18 Lümanda 216 129 60% 122 56% 19 Läätsa 90 80 89% 71 79% 20 Eikla ja Koidula 128 55 43% 55 43% 21 Sandla 107 56 52% 61 57% 22 Kärneri ja Tornimäe 138 81 59% 83 60% 23 Püha ja Pihtla 186 31 17% 26 14% 24 Laimjala 88 58 66% 57 65% 25 Tagavere 100 73 73% 73 73% 26 Puka 23 0% 27 117% 27 Käo ja Jõe 85 56 66% 58 68% 28 Veske 45 41 91% 33 73% 29 Koimla 79 30 38% 0% 30 Sakla 85 22 26% 22 26% Kokku 20 660 18 446 18 249 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- Vee-ettevõtja hinnang ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele. 3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad Allolevas tabelis on toodud 2023a-l toodetud ja müüdud vee kogused. Vee kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana. Tabel 18. Veetarbimise ja -tootmise kogused 2023a-l (m3/d) Veevarustus ÜVK Võrku Reovee- Arvestamata piirkonna ÜVK piirkond Veetarve (m3/d) juhitud kogumisala vesi* jrk. nr vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 883 677 1 560 511 25% 2 071 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 15 16 31 4 12% 35 3 Orissaare Orissaare 48 19 67 8 11% 75 4 Kärla Kärla 17 3 20 3 12% 23 5 Kihelkonna Kihelkonna 17 6 24 2 8% 26 33(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veevarustus ÜVK Võrku Reovee- Arvestamata piirkonna ÜVK piirkond Veetarve (m3/d) juhitud kogumisala vesi* jrk. nr vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 6 Salme Salme 25 20 45 3 5% 48 7 Aste alevik Aste 22 5 26 3 10% 29 8 Upa Upa 7 11 18 6 25% 24 9 Nasva Nasva 17 5 22 5 18% 27 10 Valjala Valjala 20 7 26 3 10% 30 11 Mändjala Mändjala 3 0 3 1 18% 4 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 2 10% 16 13 Leisi Leisi 5 8 13 3 17% 16 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 2 19% 12 15 Karja Karja 6 10 16 0 0% 16 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 0 2% 17 17 Aste küla Haamse 8 0 8 0 2% 8 18 Lümanda Lümanda 8 3 12 4 27% 16 19 Läätsa Läätsa 7 4 10 1 5% 11 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 1 13% 5 21 Sandla Sandla 4 1 6 3 35% 9 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 2 8 0 2% 8 23 Püha ja Pihtla Püha 3 1 4 2 35% 6 24 Laimjala - 4 0 4 0 1% 4 25 Tagavere - 5 0 5 1 22% 6 26 Puka - 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 1 14% 4 28 Veske - 2 0 2 0 0% 2 29 Koimla - 2 0 2 0 4% 3 30 Sakla - 1 0 1 0 0% 1 Kokku 1 172 811 1 983 567 2 550 Märkused: *- Arvestamata vee koguse moodustavad lekked torustikust, tehnoloogiline vesi, torustike hoolduseks kuluv vesi, omavoliline veetarbimine, veevõrgust võetud tulekustutusvesi. Allolevas tabelis on toodud 2023a-l müüdud ja reoveepuhastisse juhitud kanalisatsiooni kogused. Kanalisatsiooni kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana. Kanalisatsioon ÜVK Puhastile Reovee- piirkonna ÜVK piirkond Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* juhitud kogumisala jrk. nr vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare 872 901 1 773 2 544 59% 4 317 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera 13 14 27 42 61% 69 3 Orissaare Orissaare 47 17 64 48 43% 112 4 Kärla Kärla 17 3 20 31 61% 52 5 Kihelkonna Kihelkonna 16 6 22 41 66% 63 6 Salme Salme 22 6 28 11 29% 39 7 Aste alevik Aste 21 3 25 36 59% 60 8 Upa Upa 7 11 18 25 59% 43 9 Nasva Nasva 18 30 48 19 29% 67 10 Valjala Valjala 19 7 26 23 47% 49 11 Mändjala Mändjala 4 10 14 6 29% 20 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala 11 3 14 19 57% 33 13 Leisi Leisi 4 6 10 4 28% 14 14 Mustjala Mustjala 8 2 10 16 61% 26 15 Karja Karja 6 9 15 40 73% 55 16 Pärsama Pärsama 12 5 17 102 86% 119 34(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Kanalisatsioon ÜVK Puhastile Reovee- piirkonna ÜVK piirkond Reoveekogus (m3/d) Infiltratsioon* juhitud kogumisala jrk. nr vooluhulk Era Jur. Kokku (m3/d) % (m3/d) 17 Aste küla Haamse 8 0 8 28 78% 36 18 Lümanda Lümanda 8 2 10 51 83% 61 19 Läätsa Läätsa 4 24 28 11 29% 39 20 Eikla ja Koidula Eikla 4 0 4 2 31% 6 21 Sandla Sandla 5 1 6 0 6% 6 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe 6 3 9 3 26% 12 23 Püha ja Pihtla Püha 3 0 3 1 20% 4 24 Laimjala - 4 0 4 2 30% 6 25 Tagavere - 4 0 5 2 29% 7 26 Puka - 2 0 2 0 10% 2 27 Käo ja Jõe - 3 0 3 40 92% 44 28 Veske - 2 0 2 0 10% 2 29 Koimla - 30 Sakla - Kokku 1 148 1 066 2 214 3 148 5 362 Märkused: Infiltratsioonivee moodustavad kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud torustikku sattunud pinnasevesi ning torustikku juhitud sademe- ja drenaaživesi. Juriidiliste tarbijate grupi (Jur.) moodustavad munitsipaalasutused (sh ka koolid ja lasteaiad) ning ettevõtted. Allolevatel diagrammidel on toodud 2023a müüdud vee- ja kanalisatsioonikoguste järgi klienditüüpide osakaal. 39% 61% Elanikud (eramud+kortermajad) Munitsipaalasutused + ettevõtted 35(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Diagramm 1. Müüdud veekoguste jaotus klienditüüpide lõikes 46% 54% Elanikud (eramud+kortermajad) Munitsipaalasutused + ettevõtted Diagramm 2. Müüdud kanalisatsioonikoguste jaotus klienditüüpide lõikes Ettevõtete osakaal tarbitud vee- ja kanalisatsioonikoguste mahust on suhteliselt väike. Suurem osa vee- ja kanalisatsioonikogusest tarbivad toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted. Neist omakorda suurima tarbimisega on piimatoodete tootmisega tegelev ja Kuressaares asuv Saaremaa Piimatööstus AS. Allolevatel diagrammidel on toodud ülevaade ettevõtete vee- ja kanalisatsioonikoguste osakaalust nende tegevusalade lõikes. 36(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Diagramm 3. Veeklientidest ettevõtete veekoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes Diagramm 4. Kanalisatsiooniklientidest ettevõtete kanalisatsioonikoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes 3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised Allolevas tabelis on toodud Saaremaa vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maht. 37(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 19. Saaremaa vallas vee-ettevõtjatele kuuluvate ÜVK ehitiste maht Veevarustus Kanalisatsioon ÜVK II Torustik prk. Reovee- Puurkaev- Vee- ÜVK piirkond Torustik astme Pumpla Puhasti jrk. kogumisala pumpla töötlus Isev. Surv. Kokku pumpla nr m tk tk Tk m m m tk tk Kuressaare ja 1 Kuressaare 150 835 5 1 1 104 835 30 092 134 926 41 1 ümbrus Sõmera ja 1) 1) 1) 1) 2 Sõmera 4 943 2 876 2 574 5 450 4 Mätasselja 3 Orissaare Orissaare 19 956 1 1 1 9 403 1 820 11 223 12 1 4 Kärla Kärla 4 555 2 1 1 3 301 937 4 238 6 1 5 Kihelkonna Kihelkonna 5 401 2 2 4 854 4 854 1 1 6 Salme Salme 16 236 2 1 1 3 270 1 004 4 274 4 1 7 Aste alevik Aste 8 255 1 1 1 2 722 797 3 519 3 1 8 Upa Upa 3 324 3) 3) 3) 43 3 037 3 081 1 3) 9 Nasva Nasva 8 820 2 2 7 654 3 593 11 247 14 2) 10 Valjala Valjala 7 198 2 1 5 428 1 816 7 244 10 1 11 Mändjala Mändjala 3 000 4) 4) 869 126 995 2 2) Kaali ja Kaali- 12 2 683 2 1 1 2 233 658 2 891 3 1 Kõlajala Kõljala 13 Leisi Leisi 1 375 1 1 943 264 1 207 1 1 14 Mustjala Mustjala 1 655 1 789 867 1 656 4 1 15 Karja Karja 1 556 1 1 1 900 132 2 031 1 1 16 Pärsama Pärsama 2 039 1 1 1 699 343 2 042 2 1 17 Aste küla Haamse 1 493 1 1 1 232 223 1 454 1 1 18 Lümanda Lümanda 1 757 1 1 1 258 594 1 853 2 1 19 Läätsa Läätsa 1 069 5) 972 972 2) 20 Eikla ja Koidula Eikla 2 071 1 1 623 409 1 031 1 1 21 Sandla Sandla 746 1 1 909 449 1 358 1 1 Kärneri ja 22 Tornimäe 1 042 1 1 1 1 776 279 2 054 1 1 Tornimäe 23 Püha ja Pihtla Püha 1 798 1 1 870 391 1 261 1 1 24 Laimjala - 1 213 1 1 584 59 644 1 1 25 Tagavere - 1 907 1 1 1 1 656 316 1 972 2 1 26 Puka - 70 70 1 27 Käo ja Jõe - 2 438 1 1 751 630 1 382 1 1 28 Veske - 129 1 1 389 389 1 29 Koimla - 2 974 1 1 30 Sakla - 91 1 Tansiit6) - 339 12 391 12 730 3 260 558 35 25 8 164 323 63 800 228 123 123 23 Märkused: 1) On ühendatud Kärla ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 2) Reovesi juhitakse Salme ÜVK piirkonna reoveepuhastisse 3) On ühendatud Kuressaare ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga 4) On ühendatud Nasva ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 5) On ühendatud Salme ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga 6) Nasva; Mändjala; Salme piirkondade transiittorustik reovee juhtimiseks Läätsa reoveepuhastisse 3.2 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole 38(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 võimalik kasutada ühisveevärki kustutusvee allikana va juhul kui ühisveevärgist toimub vaid tuletõrjemahuti täitmine ning mahutis olevat vett ei suunata tagasi tarbeveevõrku. Sellistes väikeasulates tuleb tuletõrje veevarustus lahendada eraldiseisva süsteemina, so mahutite või looduslike veevõtukohtade abil. Saaremaa valla tuletõrje veevarustus on lahendatud suures osas tuletõrje veemahutite ja/või looduslike veevõtukohtade baasil. Otse ühisveevärgi võrgust saab hüdrantide abil normidele vastavate tingimuste kohaselt tulekustutusvett võtta Kuressaare linna ja Orissaare aleviku veevõrgust. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele. 3.3 Sademeveekanalisatsioon Saaremaa valla asulates, va Kuressaare linn, lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Erakinnistutelt sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. Enamustes väikeasulates on levinud korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. See küll koormab kanalisatsioonisüsteemi ja häirib reoveepuhasti tööd, kuid käesoleva arendamise kavaga ei nähta ette väikeasulatesse sademeveesüsteemide rajamist. Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare reoveekogumisala piires. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt ka väljaspoole Kuressaare linna ning vajab rekonstrueerimist/puhastamist. Linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,6 km pikkuses peakraavi korrastamist. Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad on:  Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus.  Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus, mistõttu on asulas liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Ka valla poolt on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist ca 2 km ulatuses.  Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamualal asuvatesse, maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall. 3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning hädaolukorra seadus käsitlevead vee- ja kanalisatsiooniteenusega osutamist enam kui 10 000 elanikule elutähtsa teenusena. Alljärgnevalt on toodud ülevaade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavatest riskidest koos nende maandamise meetmetega. 39(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 20. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavad riskid ja nende maandamise meetmed Riski nimetus Kirjeldus Meetmed riskide maandamiseks Lakkab joogivee pumpamine Dubleeritud toited elektrivõrgust, veevõrku- puudub joogi- ja tarbevesi elektrigeneraatorite olemasolu, Kanalisatsiooni ülepumplad ei tööta- Elektrikatkestused mobiilsete joogiveepaakide olemasolu, tekivad lokaalsed reostused võimekus kanalisatsiooni paakautodega Reoveepuhastusjaam seiskub- suubla tühjendada. reostus Valingvihmade ja merevee taseme tõusu korral ujutatakse üle Sademeveesüsteemide laiendamine, Üleujutused kanalisatsioonisüsteem, tekib sademevee ülevoolude rajamine. ülekoormus reoveepuhastile Lokaalse reostuse või Veetöötluse ja torustike veekvaliteedi Veekvaliteedi veetöötlusprobleemide tõttu halveneb pidev seire. probleemid joogivesi- tekib oht inimeste tervisele Mobiilsete joogiveepaakide olemasolu. Vee ringvõrgu arendamine, tehniline Veetorustiku Magistraaltorustike lekete korral vee võimekus avariidele operatiivselt lekked surve ja tarne probleemid. reageerida. Kanalitorustike Magistraaltorustike lekete korral Tehniline võimekus avariidele lekked tekivad lokaalsed reostused operatiivselt reageerida Küberturvalisuse valdkonna pidev Küberturvalisuse Küberrünnaku tulemusel halvatakse kaasajastamine. probleemid oluliste automaatikasüsteemide töö. Automaatikasüsteemide manuaalse juhtimise võimekus. 3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade 3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kuressaare linna, Kudjape aleviku, Sikassaare küla ja Laheküla territooriumil asuva Kuressaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähiala olemasolevaid ühisveevarustus-, -kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni süsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuressaare RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 21. Kuressaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kuressaare linn 13 197 Kudjape alevik 711 Sikassaare küla 55 14 213 14 063 100% 99% Laheküla 283 Kokku 14 246 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kuressaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad Saaremaa Piimatööstus, Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saaremaa DeliFood (piimatoodete tootmine) ning korteriühistud. 40(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.1.1 Veevarustus Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA veevärk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 22. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Kuressaare RKA Upa RKA Kokku Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842 sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655 m3/a 188 562 Arvestamata vesi % 25% 3.5.1.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteem saab joogivee Ansi külas asuvatest Tõlli-Ansi veehaarde neljast puurkaevust, mis ammutavad vett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019). Väljapumbatud vesi juhitakse Laheküla külas asuvasse Unimäe veepuhastusjaama. Laheküla külas paikneb veel lisaks Unimäel veehaare, mis praegusel ajal on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral. Tabel 23. Kuressaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Unimäe Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare veehaare Puurkaev Tõlli kaev nr 1 Tõlli kaev nr 2 Tõlli kaev nr 3 Tõlli kaev nr 4 III pk Puurkaevu katastri nr 8664 8665 8666 8667 8656 Puurkaevu passi nr 5611-1 5611-2 761 762 4796-3A Puurkaevu puurimise aasta 1986 1986 1974 1974 1979 Puurkaevu põhjaveekiht S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) S-Silur (S) Puurkaevu sügavus (m) 40 39 50 50 25 Lubatud veevõtt (m³/a) 2 764 800 169 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 764 404 Puurkaevu 200 m 200 m 200 m 200 m 200 m sanitaarkaitseala on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud on tagatud Pumpla ja veetöötlus Unimäe VTJ rajatud 1985 rekonstrueeritud 1996, 2012 reservtoite generaator olemas SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafiltrid max tootvus qmax= 200 m³/h veetöötlusseadme kraav filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline II astme pumbad 4xTP 100-480/2 30kW surve reguleerimine sagedusmuunduritega mahuti(d) 2x1000 m3 41(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Unimäe Veehaarde nimetus: Tõlli veehaare veehaare Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) Rahuldav veetöötlus Hea II astme pumpla ja Hea mahuti(d) hoone Hea seadmed ja torustik Hea elekter-automaatika Hea Kuressaare ja Upa RKAde veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. Vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud keskkonnaloas (vt ka Tabel 4, lk 15) esitatud tingimustele, tuleb Kuressaare ühisveevarustuse puurkaevude seiret teostada iga kolme aasta tagant. Viimase põhjaveehaarete seire käigus tehtud veeanalüüside tulemustest selgub, et puurkaevudest pumbatav toorvesi vastab suures osas joogivee nõuetele (piirnormide alus: Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“). Puurkaevu nr 8656 toorvees on mõõdetud ülenormatiivset üldraua sisaldust. Puurkaevudest pumbatav toorvesi juhitakse läbi veetöötlusseadmete. Peale veetöötlust vastab võrku juhitav vesi määruses toodud nõuetele. 3.5.1.1.2 Ühisveevärgi torustikud Kuressaare RKA ühisveevärgi süsteemis (ilma Upa RKA veevõrguta) on ca 150,8 km tarbeveetorustikke. Sellest ca 18,3 km on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kuressaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.1.1.3 Tuletõrjeveevarustus Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud Unimäe veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asub lisaks tavarõhupumpadele ka üks kõrgsurvepump. Kuressaare RKA-l asub kokku 250 tuletõrjehüdranti, mis on paigaldatud De110-315 mõõdus joogiveetorustikule. Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras, lähima 12a jooksul on kavas asendada 60 hüdranti (so 24%). 3.5.1.2 Kanalisatsioon Kuressaare RKA kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA kanalisatsioonisüsteem. Kuna piirkondadest tulevat kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 24. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Kuressaare RKA Upa RKA Kokku Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526 sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659 42(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveekogused Näitaja Ühik Kuressaare RKA Upa RKA Kokku sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614 m3/a 922 157 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 59% 3.5.1.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis (ilma Upa RKA kanalisatsioonivõrguta) on ca 135 km torustikke (105 km isevoolseid ja 30 km survelisi). Sellest ca 22,7 km (so 17%) (isevoolseid 9,3 km (9%) ja 13,4 km (45%)) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. 43(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.1.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 25. Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad Pumba Pumpade Pumpla- Torustik ja Elekter- Mahuti/ Maapealne Nr Pumpla nim. Asukoht Pumba tüüp KW H (m) Q (l/s) Q (m3/h) Imp. Im=A Anno tootja arv konstr. seadmed autom. teenindusosa osa 1 Pikk Ringtee 17 ABS Pumps XFP150G-CB1,5 3 11.0 23.5 100 360 CB 23.4 1998 Ehitis/bet. hea hea hea hea 2 Marienthali Karikakra tn 12 ABS Pumps XFP150J-CH2-P 3 30.0 20.0 83 298 CB 56 1998 Ehitis/bet. hea rahuldav hea hea 3 Põduste Paju tn 2a ABS Pumps XFP150J-CH2-P 2 37.0 27.0 95 342 CB 68.1 1998 Ehitis/klp. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 4 Aia Aia tn 55b ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 8.2 22 78 CB 7.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea 5 Luha Luha tn L2 ABS Pumps AFP0831M15/4 2 2.0 9.1 23 83 V 5.4 1999 Klaasplast hea hea hea puudub 6 Tuulte-roos Merikotka tn 10a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 11.5 16 56 V 12.8 1998 Ehitis/bet. rahuldav rahuldav rahuldav rahuldav 7 Abaja Töö/Abaja tn ristmik ABS Pumps AFP 0844 M110/2 2 11.0 32.0 15 54 CB 22.4 1999 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 8 Eha Eha/Ida ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 6.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 9 Veski Veski põik 3 ABS Pumps AFP 0834M110/2 2 11.0 32.0 15 54 V 22.4 1998 Ehitis/bet. hea hea rahuldav hea 10 Allee Allee tn Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 4.0 6 22 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 11 Tuule Tuule/Talve ristmik Grundfos S1174H1A511 2 17.0 26.0 30 108 1CB 40 2002 Pem.plast hea hea rahuldav puudub 12 Nooruse Nooruse tn ABS Pumps AFP 0841M15/4 2 2.0 4.5 9 32 CB 5.8 1999 Klaasplast hea hea rahuldav puudub 13 Teine KG Kaevu põik 5 ABS Pumps AFP 1042M60/4 2 7.2 15.5 10 37 1CB 11.5 1998 Klaasplast rahuldav rahuldav rahuldav puudub 14 Kevade Kevade/Vahe ristmik Grundfos SV014B1D501P 2 1.7 5.0 7 25 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 15 Kaare Arhiivi tn 12 ABS Pumps AFP 1042,1M60/4 2 7.2 15.5 10 36 CB 12.8 1998 Klaasplast hea hea hea puudub 16 Pihtlatee Pihtla tee L4 ABS Pumps xfp100E-CB1,5pe40 2 4.0 16.0 38 137 CB 8.4 2012 Pem.plast rahuldav rahuldav mitterahuldav puudub 17 Ida-Niit Niidu tn 1a ABS Pumps AFP 1032M60/4 2 7.2 12.5 11 39 CB 12.8 1998 Betoon rahuldav rahuldav rahuldav puudub 18 Smuuli J. Smuuli tn 37 ABS Pumps XFP100E-CB1,3pe60 2 6.0 20.0 47 168 CB 13.6 2012 Pem.plast hea hea hea puudub 19 Raiekivi Raiekivi tee 2 Grundfos SV014C150B 2 1.7 10.0 2 7 SV 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 20 Põhja Põhja tn/Kadaka tn ristmikul Grundfos SV024BID501P 2 1.7 5.0 9 32 SV 4.3 2002 Pem.plast hea hea hea puudub 21 Kalevi-Põik Kalevi põik 8 Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 18 65 SV 4.3 2003 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 22 Valguse Valguse tn Grundfos SV014BD501P 2 1.7 8.8 7 24 SV 4.3 2004 Pem.plast hea hea hea puudub 23 Ranna Supluse pst (Kalda pst 1) Grundfos SV014C150B 2 1.7 9.0 18 65 V 4.4 2005 Klaasplast hea hea hea puudub 24 Golf Merikotka tn 10 Grundfos SV 014CU50B 2 1.7 9.0 16 58 V 4.4 2006 Klaasplast hea hea hea puudub 25 Luige Merikotka tn/Luige tn ristmikul ABS Pumps AFP0831M30 2 3.0 7.0 15 52 V 7 2007 Klaasplast hea hea hea puudub 26 Lahe tee Lahe tee 10 ABS Pumps AFP0842/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 5.1 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 27 Kellu Kihelkonna mnt L2/Koondise põik ristmikul Grundfos Sev 80.80.13.4, 2 1.3 8.7 18 65 V 3.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 28 Heina Heina tn L2 Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast rahuldav hea rahuldav puudub 29 Tehnika Tehnika tn L1/Kalevi tn ristmikul Grundfos Sev80.80.11.4,5 2 1.1 7.1 16 58 V 2.8 2008 Kl.plast hea hea rahuldav puudub 30 Metsamajand Kibuvitsa tn (7/9 piiril) ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2010 Pem.plast hea hea hea puudub 31 Tori Aia tn L1 (Lootsi tn (19 loodenurgas)) ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 32 Staadioni Staadioni tn ABS Pumps AS0831.205-S22 2 2.9 10.8 25 90 V 5.2 2013 Pem.plast hea hea hea puudub 33 Maie Pähklimetsa tee; Lausemetsa Kudjape ABS Pumps AFP0831,3M15 2 2 9.1 2 7 V 4.7 2008 Kl.plast hea hea hea puudub 34 Kudjape Ülepumpamisjaama (Mereranna tee) Kudjape Grundfos SV044CH1501P 2 4.2 1.0 8 29 SV 10.4 2002 Betoon rahuldav hea rahuldav puudub 35 Mündi Mündi tn Piiri Kudjape ABS Pumps AS0840 S17EX 2 1.7 16.0 16 58 CB 4 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 36 Kannikese Kannikese tn T3/ Kummeli tn ristmik Kudjape ABS Pumps Afp0831,2S22/4 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2007 Pem.plast hea hea hea puudub 37 Maku Rannaotsa/Kannikese T4 ristmikul Kudjape ABS Pumps AS0830.186-S13/4 2 1.3 9.8 12 45 V 3.6 2017 Pem.plast hea hea hea puudub 38 Liivi Ehitaja tee (3 lähedal) Ringtee nurgal Laheküla ABS Pumps AFP0842,1/M40 2 4.0 20.3 25 89 KB 8.3 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 39 Laheküla Lillevälja Laheküla ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 V 5.2 2009 Pem.plast hea hea hea puudub 40 Lahevere Lahevere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S22 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub 41 Sepavere Sepavere tee Kudjape ABS Pumps AFP0831,2S23 2 2.2 10.8 25 90 2022 hea hea hea puudub 44(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.1.2.3 Reoveepuhasti Kuressaare RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Upa RKA kanalisatsioon. Tabel 26. Kuressaare ja Upa RKAde reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Kullimäe RVP kood PUH0740130 Rajatud 1991 Rekonstrueeritud 2001, 2003, 2009-2011, 2014 2 paralleelselt töötavat blokki: Puhastusseadme tüüp 1. SBR blokk (aktiivmuda); 2. BNR-blokk (bioloogilise toitaine eraldus) Proj. reostuskoormus 50 000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Anaeroobne kääritamine koos veetustamisega tsentrifuugide Reoveesette käitlus abil. Kompostimine. Kuja 200m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013 Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. Kullimäe reoveepuhastist väljuvas heitvees mõõdeti 2023a jooksul veeloas lubatud saasteainete koguste ületusi kolmel korral: Tabel 27. Kullimäe RVP heitvee ülenormatiivsed tulemused 2023a jooksul Tulemus Piirnorm Näitaja Ühik 03.05.2023 08.06.2023 30.11.2023 veeloas Üldlämmastik mgN/l 20 20 15 Üldfosfor mgP/l 0.53 0.5 3.5.1.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 28. Kullimäe RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Kullimäe reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 50 m3/d 2023a purgitud kogus 2 818 m3/a Seisukorra hinnang hea 45(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.1.2.3.2 Suubla Tabel 29. Kullimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood SA013 Reoveepuhasti nimetus Kuressaare reoveepuhasti kood PUH0740130 Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6454246, Y: 411681 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega Suubla Keskkonnatasude määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, seaduse kohane koefitsient piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud 3 200 000 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 1 594 163 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kuus Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.1.3 Sademeveekanalisatsioon Sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme on rajatud linnas nii ühis- kui lahkvoolsetena peamiselt alates 1960-ndatest aastatest koos intensiivse elamu- ja tööstusehitusega. Mõningal määral (täpsed andmed puuduvad) on neid rajatud ka varem. Torustike rajamisel on kasutatud enamasti keraamilisi, asbotsement, betoon- ja malmtorusid läbimõõdus DN 100 – 700 mm. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare kesklinna sademeveed on osaliselt juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Kuressaare linna reoveepumplatest neljal on avariiülevool, mis suurte sadude ajal tagab reoveepumplate töö: 1. Aia reoveepumpla; 2. Põduste reoveepumpla; 3. Marientali reoveepumpla; 4. Ringi reoveepumpla. 3.5.1.3.1 Valgalad Kuressaare linna kogutud sademeveed suunatakse kaheksasse erinevasse suublasse, milleks on: Kudjape peakraav, Põduste jõgi, Sepamaa laht, Kuressaare linnuse vallikraav, Kuressaare laht, Laidunina-Roomassaare rand, Abruka – Suur- Tulpe rand ja Linnulaht. Valgalal on mitu sademevee väljalasku, mis on joonisel tähistatud väljalasu koodiga. Mõned väljalasud jagunevad veel omakorda alamväljalaskudeks. 46(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Alloleval skeemil on toodud Kuressaare linna sademevee valgalade nummerdatud skeem. Joonis 8. Kuressaare linna sademevee valgalade jaotuse skeem Järgnevalt on kirjeldatud iga valgala suubla põhiselt. Nummerduses on lähtutud skeemil toodud valgalade numeratsioonist. 1. Kudjape peakraavi valgala (1) Valgala paikneb Kuressaare linna lõunaosas hõlmates ala peakraavi suubumisest Põduste jõkke kuni Kuressaare teeni. Lisaks hõlmab valgala osaliselt Ringtee, Kalevi, Kuivastu, Lehe ja Loo tänavaid ning Marientali teed. Kudjape peakraavi valgala suuruseks on ligikaudu 174,4 ha. 2. Põduste jõe valgala (2) Valgala hõlmab Kuressaare linna lääneosa ning ala põhjapiir ühtib Kudjape peakraavi valgala piiriga ning lõunapiiriks on Kuressaare laht. Valgalasse kuuluvad osaliselt Ringtee, Pikk, Tehnika, Kalevi, Juhan Smuuli, Martin Körberi, Hariduse, Garnisoni, Komandandi, Tallinna, Pärna, Vallimaa, Kohtu, Põhja, Lootsi, Mere, Kotkapoja ja Heina tänavad ning Kihelkonna mnt. Täies ulatuses kuuluvad valgalasse järgmised tänavad: Sepa, Rootsi, Metsa, Traktori, Kingu, Rehe, Ravila, Kastani, Aia ja Luha tänavad. Põduste jõe valgala suuruseks on ligikaudu 476,7 ha. 3. Sepamaa lahe valgala (3) Valgala paiknev linna ida- ja kaguosas ning on linna suurim valgala. Sepamaa lahe valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Kadaka, Nurme, Ristiku, Odra, Juhan Smuuli, Talli, Tallinna, Niidu, Kevade, Raudtee, Eha, Piiri, Karja, Raja, Ida, Õie, Kaare, Arhiivi, Kullerkupu, Kelluka ja Kannikese tänavad ning Pihtla tee. Sepamaa lahe valgala suuruseks on ligikaudu 558,4 ha. 47(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala (4) Valgala paikneb linna keskosas ning hõlmab linnuse vallikraavi ning Pärna, Allee, Uus, August Kitzberg, Kitsas ja Raekoja tänavaid. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala pindalaks on ligikaudu 43,7 ha. 5. Kuressaare lahe valgala (5) Valgala asub linna lõunaosas ning hõlmab ala kesklinnast kuni Kuressaare laheni. Ala kulgeb piki Kuressaare lahe rannajoont. Valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Transvaali, Koidu, Kevade, Talve, Nooruse, Tuule, Nooruse, Loojangu, Saue, Kivi, Roomassaare, Uus-Roomassaare, Sügise, Kungla, Suve, Vahe, Kaevu, Jaama, Karja, Vete, Pikk, Kauba, Tali, Suur-Põllu, Sadama, Pikk, Pargi, Abaja ja Ranna tänavad ning Pihtla tee. Kuressaare lahe valgala pindalaks on ligikaudu 413,7 ha. 6. Laidunina – Roomassaare ranna valgala (6) Valgala paikneb Laidunina-Roomassaare ranna juures linna lõunaosas. Sademeveesüsteemid on rajatud valgala idaosasse, ülejäänud alal sademeveesüsteeme arendatud ei ole. Ala lääneosas paikneb Kuressaare linna reoveepuhasti. Laidunina – Roomassaare ranna valgala pindala on ligikaudu 37,7 ha. 7. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala (7) Valgala paikneb Abruka – Suur-Tulpe ranna juures linna lõunatipus. Suures osas valgalast ei ole välja arendatud sademeveesüsteeme, vaid valgala lõunaosasse on rajatud sademeveetorustik. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala pindala on ligikaudu 23,8 ha. 8. Linnulahe valgala (8) Käesoleval ajal ei ole piirkonda rajatud sademeveesüsteeme. Kui piirkonnas hakatakse teostama arendusi, siis tuleb välja arendada ka sademevee juhtimise süsteemid. Linnulahe valgala pindala on ligikaudu 2,6 ha. Täpsemad andmed Kuressaare linna sademevee suublate kohta on toodud alljärgnevas tabelis. Tabelis on välja toodud valgalad suublate põhiselt ning valgala väljalasud ja alamväljalasud. Lisaks on kirjeldatud kanalisatsiooni- ja restkaevude kogused, õli- ja liivapüüdurite kogused, pumplate arv ning samuti on välja toodud sademeveetorustike ja kraavide kogupikkused. Keskkonnaameti poolt on väljastatud kolm vee-erikasutusluba sademevee ärajuhtimiseks: luba nr. L.VV/331067 (piirkonnaks Kuressaare linn), luba nr. L.VV/330111 (AS Saaremaa Piimatööstus territooriumilt) ja luba nr. L.VV/330084 (Roomassaare sadama territooriumilt). Nimetatud vee-erikasutuslubades on toodud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused väljalaskude ja saasteainete kaupa ning iga väljalasu kohta on toodud selle geograafilised koordinaadid. Vee- erikasutusload sademevee ärajuhtimiseks. Perspektiivne sademevee valgala Linnulaht (nr. 8) on kaitseala, mis kuulub Mullutu- Loode loodusalana ja Mullutu-Loode linnualana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Kuna tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala ei piisa antud juhul Keskkonnaameti kooskõlastusest, vaid tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et Linnulahe sademeevee valgalal kavandatud tegevusteks peab eelnema Natura hindamine vähemalt eelhinnangu tasemel. . 48(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 30. Kuressaare linna sademevee valgalade andmed suublate põhiselt SUUBLA VÄLJALASUD SUUBLASSE SADEMEVEESÜSTEEMID alam-väljalasu/ Torustiku Kraavide NR. Veekogu nimetus Registrikood Keskkonnaload väljalasu nr. väljalasu nimi proovivõtukoha KK RK kokku Õli- püüdurid Liiva-püüdurid Pumplaid pikkus pikkus nimi ja/või kood (jm) (jm) 1165200-2 Kudjape pk 1/Põlluvälja tee - 33 14 47 1 1 - 1 195 0 1165200-3 Kudjape pk 2/Põlluvahe tee - 19 14 33 - - - 646 0 1165200-4 Kudjape pk 3 - 9 6 15 1 1 - 188 121 Kudjape pkr VEE1165200 1 Tallinna 88 24 31 55 1 - - 659 363 L.VV/331067 1165200-5 Kudjape pk 4 Tallinna 86 SA118 5 11 16 2 - - 265 59 Tallinna 82 12 4 16 - - - 309 223 Kudjape pkr/Mäe kraav VEE1165201 L.VV/331067 1165201 Kalevi põik SA115 48 49 97 - - - 1 535 888 1164500-1 Abaja tänav SA104 46 14 60 2 - - 742 0 1164500-2 Tuulte-Roos SA127 20 13 33 - - - 561 266 1164500-3 Golfiväljak 1 SA131 13 16 29 1 - - 844 125 L.VV/331067 1164500-4 Luha tänav SA117 22 4 26 - - - 520 0 1164500-5 Paju tänav SA103 12 4 16 - - - 262 26 1164500-6 Golfiväljak 2 SA132 9 7 16 - - - 365 238 1164500-7 Aia tn pumpla SA102 - - - - - - - 343 2 Põduste jõgi VEE1164500 L.VV/331067 SA116 163 119 282 1 - - 4 940 331 1164500-8 Aia tänav Säästumarket 1 14 15 2 - 1 412 241 L.VV/331067 1164500-9 Kihelkonna mnt. SA124 19 14 33 - - - 659 0 Pikk tn 62 30 10 40 - - - 786 316 L.VV/331067 1164500-10 Pikk tänav SA101 59 37 96 - - - 2 331 382 Ringtee 1 4 1 5 - - - 194 190 L.VV/330111 1164500-11 Piima-ja lihatööstuse sademevesi SA100 60 14 74 - - - 2 384 102 3406040-1 Sepamaa SA128 317 196 513 5 1 1 10 116 437 3 Sepamaa laht VEE3406040 L.VV/331067 3406040-2 Kelluka tänav SA106 90 43 133 1 - - 3 254 711 2087450-1 Staadioni tänava parkla SA125 1 0 1 1 - - 73 0 4 Kuressaare linnuse vallikraav VEE2087450 L.VV/331067 2087450-2 Allee tänav SA121 106 102 208 1 1 - 2 788 0 3406020-1 Saue tänav SA123 63 37 100 - - - 2 307 314 L.VV/331067 3406020-2 Tuule tänav SA122 125 76 201 - - 1 4 535 652 3406020-3 Vallikraav - - 1 1 - - - 72 0 L.VV/331067 3406020-4 Pargi tn. 1 SA119 192 168 360 2 - 2 5 737 0 5 Kuressaare laht VEE3406020 3406020-5 Pargi tn. 2 SA120 35 24 59 1 - - 800 0 3406020-6 Jahisadam SA126 15 22 37 1 - - 480 0 3406020-7 Jahisadam II - 4 24 28 - - - 265 0 3406020-8 Kalda pst/Jahisadam III - 3 1 4 - - - 22 0 3406020-9 Tuulte-Roos - 5 13 18 - - - 295 393 6 Laidunina - Roomassaare rand VEE3406010 3406010-1 Luksusjaht - 20 6 26 - - - 522 461 7 Abruka - Suur-Tulpe rand VEE3406030 L.VV/330084 3406030-1 Roomassaare sadama sademevee väljalask SA108 23 18 41 - - - 585 0 8 Linnulaht VEE2088700 - - - - - - - - - - 0 49(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.1.3.2 Torustikud ja kraavid Suur osa Kuressaare sademeveesüsteemist on rajatud 1995 aastal. Peale seda on võrku laiendatud väiksemate (ca 1 km) lõikude kaupa. 2012-2013. aastal rekonstrueeriti ja rajati umbes 1.2 km sademeveetorustike. Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare piirkonna territooriumile. Nende kraavide kirjeldus ja seisukorra ülevaade on toodud käesoleva töö alaosas nr 5: Lääne- Saare piirkond. Kuigi sademeveetorustike pikkus on ligikaudu 44 km, on linnas siiski veel ühisvoolset kanalisatsioonitorustikku, millesse on ühendatud ca 250 restkaevu, mis vajavad lahkvoolseks sademeveesüsteemiks rajamist, et mitte koormata linna kanalisatsioonisüsteemi. 3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Sõmera reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Mätasselja külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Põhjaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.4. Kärla reoveekogumisala. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 31. Sõmera RKA ja Mätasselja küla ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga liitunud registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud Piirkond elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kärla aleviku 282 lõunaosa 192 236 60% 74% Mätasselja küla 38 Kokku 320 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonnas on kortermajade kinnistud. 3.5.2.1 Veevarustus Sõmera RKA ja Mätasselja ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kärla RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. 50(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 32. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Sõmera RKA ja Kärla RKA Kokku Mätasselja Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664 sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8 m3/a 2 598 Arvestamata vesi % 12% 3.5.2.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Kärla RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.4.1.1, lk 58. 3.5.2.1.2 Ühisveevärgi torustikud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 5,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.2.1.3 Tuletõrjeveevarustus Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud üks tuletõrjehüdrant, kuid kuna hüdrant asub pikal tupiktorustikul, siis standardis toodud tingimustel sealt tuletõrjevett kätte ei saa. Piirkonnas asub ka üks bassein, mida on kunagi saadud kasutada ka tulekustutusveehoidlana, kuid hetkel ei ole see töökorras. 3.5.2.2 Kanalisatsioon Sõmera RKA ja Mätasselja kanalisatsioon juhitakse Kärla RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 33. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Sõmera RKA ja Kärla RKA Kokku Mätasselja Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350 sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484 51(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveekogused Näitaja Ühik Sõmera RKA ja Kärla RKA Kokku Mätasselja sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0 m3/a 26 713 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 61% 3.5.2.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.2.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 34. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Sõmera Metsa Sõmera Mätasselja Kase Männi Asukoht Metsa tn Kärla Mätasselja küla Kase tn Kärla Männi tn Kärla Anno 2009 2010 2023 2023 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 KW 3 2.2 2.2 2.2 Q (l/s) 14 25 25 25 Q (m3/h) 50 90 90 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub 3.5.2.2.3 Reoveepuhasti Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Kärla RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.4.2.3 lk 59. 3.5.3 Orissaare reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Orissaare alevikus asuvas Orissaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Orissaare RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 35. Orissaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Orissaare 790 662 680 84% 86% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. 52(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Orissaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad OÜ Saarevõrk (nööri, köie ja võrgulina tootmine) ja Kuressaare Soojus AS (soojusenergiaga varustamine) ning korteriühistud. 3.5.3.1 Veevarustus Tabel 36. Orissaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 27 294 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 24 351 sh. elanike veetarve m3/a 17 499 sh. eramud m3/a 8 472 sh. kortermajad m3/a 9 027 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 6 405 sh. ettevõtete veetarve m3/a 447 m3/a 2 943 Arvestamata vesi % 11% 3.5.3.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 37. Orissaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Orissaare PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 54 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 27 294 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 2000 rekonstrueeritud - reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp kloreerimisega liivafilter C42x78; 2 tk max tootvus qmax= 40 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline surve reguleerimine II astme pumbad sagedusmuunduriga mahuti(d) V= 150 m3 Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) rahuldav hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea Orissaare RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 53(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.3.1.2 Ühisveevärgi torustikud Orissaare RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 20,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Orissaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.3.1.3 Tuletõrjeveevarustus Orissaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II- astme pumpla ning veevõrgule paigaldatud tuletõrjehüdrantide abil. Orissaare RKA-l asub kokku 11 tuletõrjehüdranti. Lisaks asub piirkonnas 6 tuletõrjeveemahutit. 3.5.3.2 Kanalisatsioon Tabel 38. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 41 060 Müüdud reoveekogus m3/a 23 397 sh. elanike reoveekogus m3/a 17 229 sh. eramud m3/a 8 220 sh. kortermajad m3/a 9 009 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 860 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 308 m3/a 17 663 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 43% 3.5.3.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,2 km torustikke (9,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Sellest ca 890m (so 8%) (isevoolseid 830m (9%) ja 60m (3%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist. 54(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.3.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 39. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Orissaare Aia Lasteaia Sadama Illiku Pärna Laulu Pargi Mäe Sõbra Kase Mixi Sadama Asukoht Puhasti tn 7 Aia tn Kuivastu mnt Sadama tn Pärna tn Laulu tn Pargi tn Mäe tn Laulu tn Kase tn Võidu tn tn Anno 2009 2005 1998 1998 2003 2003 2000 2002 2009 2009 2005 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Afp 1031.1- AS0830.20 AS0840.1 AS0830.8 AS0630 AS0630 AS0630 AS0630 AS0630.1 AFP0831. tüüp AFP1042.3 MF665D M30/4 5-S22/4 42-S26/2 6-S13/4 M13/4D M13/4D M13/4D M13/4D 86-s13/4 2-S22/4 KW 3 2.2 4 2 2.6 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 1.3 2.2 H (m) 9.9 11.2 14.8 8 22 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 9.8 10.8 Q (l/s) 117 20 55 57 68 13 13 13 13 13 13 25 Q (m3/h) 421 72 198 205 245 45 45 45 45 45 45 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea mitterahuldav mitterahuldav hea hea rahuldav hea hea hea rahuldav hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub 55(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.3.2.3 Reoveepuhasti Tabel 40. Orissaare RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Orissaare RVP kood PUH0740490 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 1997, 2009 osaliselt: lisandus mudakäitlus Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 150 m tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Orissaare kood SA049 Suubla nimetus Pätukraav kood VEE1700025 Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Orissaare RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.3.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 41. Orissaare RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Orissaare reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 756 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.3.2.3.2 Suubla Tabel 42. Orissaare RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Orissaare kood SA049 Reoveepuhasti nimetus Orissaare reoveepuhasti kood PUH0740490 Suubla nimetus Pätukraav kood VEE1700025 Veekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi kood EE_14 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6491583, Y: 445903 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 54 000 vooluhulk (m³/a) 56(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Orissaare 2023a suublasse juhitud 41 060 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.4 Kärla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Kärla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Lõunaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.2. Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla RKA ja selle lähiala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 43. Kärla RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kärla aleviku 281 248 248 88% 88% lõunaosa Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kärla RKA-l on kortermajade kinnistud. 3.5.4.1 Veevarustus Kärla RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 44. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Sõmera RKA ja Kärla RKA Kokku Mätasselja Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 262 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 11 245 7 419 18 664 sh. elanike veetarve m3/a 5 409 6 177 11 586 sh. eramud m3/a 3 450 2 647 6 097 sh. kortermajad m3/a 1 959 3 530 5 489 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 5 836 1 234 7 070 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 8 8 m3/a 2 598 Arvestamata vesi % 12% 57(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.4.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Tabel 45. Kärla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Kärla keskuse Kärla kooli Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 21 600 5 400 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 21 262 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 1972 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafilter ARS 750 Duplex max tootvus qmax= (8) 12 m3/h puudub veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline II astme pumbad (Ebara Matrix 18-6T); Q=22m3/h, surve reguleerimine sagedusmuunduriga, hüdrofoor: 2x0,5 m³ kompensaatoriteks 2x0,5m3 hüdrofoori mahuti(d) V= 2m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea Kärla RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.4.1.2 Ühisveevärgi torustikud Kärla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 4,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kärla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.4.1.3 Tuletõrjeveevarustus Kärla RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõest). 3.5.4.2 Kanalisatsioon Kärla RKA kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. 58(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 46. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsiooni- süsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Sõmera RKA ja Kärla RKA Kokku Mätasselja Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 44 063 Müüdud reoveekogus m3/a 9 916 7 434 17 350 sh. elanike reoveekogus m3/a 4 646 6 214 10 860 sh. eramud m3/a 2 800 2 684 5 484 sh. kortermajad m3/a 1 846 3 530 5 376 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 5 270 1 220 6 490 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 0 0 m3/a 26 713 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 61% 3.5.4.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Kärla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.4.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 47. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad Kärla Kärla Kärla Kärla Pumpla nimi Kärla Kooli Kärla Jõe Keskuse Jõetaguse Pastoraadi Karujärve Karujärve Asukoht Kooli tn Pargi tn Jõe tn Ülejõe tn Tiigi tn põik Anno 2009 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 2 2 2 ABS ABS ABS ABS ABS tootja Grundfos Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Afp0831M Afp0841, Afp0831 Afp0831S2 Sev65.80. Afp0831S2 tüüp 30/D A-M30/4 S22/4D 2/4D 22.A 2/4D KW 3 3 2.2 2.2 2.2 2.2 H (m) 9 14 7.6 7.6 12 7.6 Q (l/s) 6 28 6 6 5 6 Q (m3/h) 23 99 22 22 18 22 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea rahuldav hea hea hea hea elekter-autom. hea rahuldav hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea rahuldav hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub 3.5.4.2.3 Reoveepuhasti Kärla RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 48. Kärla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Kärla RVP kood PUH0740300 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2010 59(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 850 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kärla kood SA030 Suubla nimetus Mõnnuste kraav kood VEE1165410 Veekogumi nimetus Kärla Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.4.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 49. Kärla RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Kärla reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 235 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.4.2.3.2 Suubla Tabel 50. Kärla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Kärla kood SA030 Reoveepuhasti nimetus Kärla kood PUH0740300 Suubla nimetus Mõnnuste kraav kood VEE1165410 Veekogumi nimetus Kärla kood 1165400_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6466563, Y: 397927 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 23 920 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 44 063 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116540020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi KÄRLA JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Kärla jõgi 60(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Kärla Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang hea Fotod Kärla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kihelkonna alevikus asuvas Kihelkonna reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Kihelkonna RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule), nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule), keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 51. Kihelkonna RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kihelkonna 355 238 234 67% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kihelkonna RKA on kortermajade kinnistud. 3.5.5.1 Veevarustus Tabel 52. Kihelkonna RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 9 386 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 647 sh. elanike veetarve m3/a 6 323 sh. eramud m3/a 3 881 sh. kortermajad m3/a 2 442 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 324 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 739 Arvestamata vesi % 8% 3.5.5.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 53. Kihelkonna RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 18 400 9 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 9 386 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad 1970-ndad rekonstrueeritud - liivafilter 2019 reservtoite generaator puudub puudub 61(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Kihelkonna Kooli Kihelkonna Aleviku SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 500 Duplex tüüp liivafilter 302-PDA (komposiit) max tootvus qmax= 3,5 m³/h qmax= 5,7 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,5m³ hüdrofoor V=0,3m³ komposiit mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus rahuldav hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik rahuldav hea elekter-automaatika hea hea Kihelkonna RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.5.1.2 Ühisveevärgi torustikud Kihelkonna RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 5,4 km veetorustikke. Sellest ca 170 m (so 3%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kihelkonna RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.5.1.3 Tuletõrjeveevarustus Kihelkonna RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.5.2 Kanalisatsioon Tabel 54. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 797 Müüdud reoveekogus m3/a 7 862 sh. elanike reoveekogus m3/a 5 718 sh. eramud m3/a 2 606 sh. kortermajad m3/a 3 112 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 144 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 5 935 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 43% 3.5.5.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,9 km torustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 62(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.5.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 55. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Kihelkonna Asukoht Staadioni tn 8 Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AFP0831,3-M15/4 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 3.5.5.2.3 Reoveepuhasti Tabel 56. Kihelkonna RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna RVP kood PUH0740250 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 500 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m tagatud: ei/jah ei Väljalaskme nimetus Kihelkonna kood SA025 Suubla nimetus Allikaoja kood VEE1168510 Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Kihelkonna RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.5.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 57. Kihelkonna RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Kihelkonna reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 63(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2023a purgitud kogus 427 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.5.2.3.2 Suubla Tabel 58. Kihelkonna RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Kihelkonna kood SA025 Reoveepuhasti nimetus Kihelkonna kood PUH0740250 Suubla nimetus Allikaoja kood VEE1168510 Veekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi kood EE_11 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471018, Y: 384817 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 18 400 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 22 823 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.6 Salme reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Salme alevikus asuvas Salme reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Salme RKA ja selle lähiala suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 59. Salme RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Salme 422 345 294 82% 70% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Salme RKA-l ja selle lähialal on kortermajade ja munitsipaalasutuste kinnistud ning suurima ÜV tarbimisega on Salme Põllumajanduse OÜ, mis tegeleb loomakasvatusega. 3.5.6.1 Veevarustus Salme RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Läätsa RKA veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. 64(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 60. Salme RKA ja selle lähiala ning Läätsa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Salme RKA ja Läätsa RKA Kokku lähiala Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241 sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622 sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999 sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161 sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458 m3/a 1 131 Arvestamata vesi % 5% 3.5.6.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 61. Salme veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Tehumardi küla pk Salme keskuse pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 70 000 40 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 20 025 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 2005 1975 rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti doseerimine tüüp EURA IRA 65 Duplex+ HERCO UO 5400 ND puudub rauafilter: qmax=10 m3/h; max tootvus PO seade: qmax=5,4 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee pinnas (immutus) eesvool Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline üheastmeline II astme pumbad (Ebara Matrix 18-3T/2,2) Q=12 m3/h; surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 surve sagedusmuunduriga või rõhureleega + hüdrofoor 1,0 m3 mahuti(d) V= 3 m3 puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea Salme veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 65(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.6.1.2 Ühisveevärgi torustikud Salme RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 16,2 km veetorustikke. Sellest ca 740 m (so 5%) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Salme RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.6.1.3 Tuletõrjeveevarustus Salme RKA ja selle lähialas on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri ja tiik). 3.5.6.2 Kanalisatsioon Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 62. Salme RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva Mändjala ja selle ÜVK Kokku RKA RKA lähiala piirkond Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113 sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249 Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017 (infiltratsioon) % 29% 3.5.6.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Ainult Salme RKA ja selle lähiala teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,3 km torustikke (3,3 km isevoolseid ja 1,0 km survelisi). Sellest ca 1,6 km (so 48%) isevoolseid torustikke on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist. Salme alevikku läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km. 66(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.6.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 63. Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluvate pumplatega, kus lisaks Salme RKA ja selle lähiala kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna ning Läätsa RKA kanalisatsiooni. Salme Läätsa Pumpla nimi Salme Kooli Salme Liiva Salme Klubi* Kastani Puhasti* Pumbajaama Kooli tn Liiva tn Kastani tn (Rannapargi Biopuhasti Asukoht Salme alevik Salme alevik Salme alevik tee) Salme Salme alevik alevik Anno 2009 2009 2009 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Grundfos ABS Pumps Afp0831,2- Afp0831,2- Afp0831,2- SLV.80.80.75 AFP0832,4- tüüp S22/4 S22/4 S22/4 A2,51D M40/2 KW 2.2 2.2 2.2 7.5 3 H (m) 10.8 10.8 10.8 33.8 18 Q (l/s) 25 25 25 25 16 Q (m3/h) 90 90 90 90 56 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea hea rahuldav hea elekter-autom. rahuldav hea hea rahuldav hea mahuti/ rahuldav hea hea rahuldav hea teenindusosa maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub 3.5.6.2.3 Reoveepuhasti Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Tabel 64. Läätsa reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP kood PUH0740570 Rajatud 1998 Rekonstrueeritud 2010, 2019 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 2000 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 150 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Läätsa kood SA057a Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav 67(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveepuhasti nimetus Läätsa RVP Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.6.2.3.1 Suubla Tabel 65. Läätsa RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Läätsa kood SA057a Reoveepuhasti nimetus Läätsa puhasti kood PUH0740570 Suubla nimetus Laidunina - Roomassaare rand kood VEE3406010 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6446724, Y: 397077 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega Suubla Keskkonnatasude määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, seaduse kohane koefitsient piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Suublasse juhtida lubatud 146 000 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 59 997 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang hea 3.5.7 Aste reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Aste alevikus asuvas Aste reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 66. Aste RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Aste 405 320 318 79% 79% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Aste RKA on kortermajade kinnistud. 68(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.7.1 Veevarustus Tabel 67. Aste RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 704 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 639 sh. elanike veetarve m3/a 7 954 sh. eramud m3/a 1 738 sh. kortermajad m3/a 6 216 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 546 sh. ettevõtete veetarve m3/a 139 m3/a 1 065 Arvestamata vesi % 10% 3.5.7.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 68. Aste RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Aste alevik Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 704 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad rekonstrueeritud 2002 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter "Structural", Ø915 mm, tüüp V=710 l max tootvus qmax= 2x5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline II astme pumbad, surve reguleerimine 2x12 m3/h, sagedusmuunduriga mahuti(d) V= 30 m3 Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Aste RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.7.1.2 Ühisveevärgi torustikud Aste RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 8,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 69(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Aste RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.7.1.3 Tuletõrjeveevarustus Aste RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti. 3.5.7.2 Kanalisatsioon Tabel 69. Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 004 Müüdud reoveekogus m3/a 8 972 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 756 sh. eramud m3/a 1 540 sh. kortermajad m3/a 6 216 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 077 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 139 m3/a 13 032 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 59% 3.5.7.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,5 km torustikke (2,7 km isevoolseid ja 0,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.7.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 70. Aste RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Dolomiidi Poe Sarapiku Asukoht Dolomiidi tn Aste alevik Rahu tn Aste alevik Sarapiku tn Aste alevik Anno 2002 2002 2002 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps Grundfos ABS Pumps tüüp AS0830.205-S22/4 SV024B1D501P AS0830S13/4D KW 2.2 1.7 1.3 H (m) 11.2 10.7 9.8 Q (l/s) 25 21 13 Q (m3/h) 90 76 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed mitterahuldav mitterahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav hea mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub 3.5.7.2.3 Reoveepuhasti Tabel 71. Aste RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Aste al. RVP 70(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 kood PUH0740150 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2003 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti) kood SA015b Suubla nimetus Irase jõgi kood VEE1166500 Veekogumi nimetus Irase Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Aste RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.7.2.3.1 Suubla Tabel 72. Aste RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Aste (biopuhasti) kood SA015b Reoveepuhasti nimetus Aste reoveepuhasti kood PUH0740150 Suubla nimetus Irase jõgi kood VEE1166500 Veekogumi nimetus Irase kood 1166500_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6468133, Y: 408449 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 32 580 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 47 114 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7116650020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi IRASE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Irase jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang rahuldav Fotod Aste reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 71(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.8 Upa reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Upa külas asuvas Upa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Upa RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 73. Upa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga liitunud registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud Piirkond elanike arv osakaal reg. elanike arvust Upa 151 174 152 115% 101% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Upa RKA on munitsipaalasutuste kinnistud. 3.5.8.1 Veevarustus Upa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kuressaare RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 74. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Kuressaare RKA Upa RKA Kokku Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 764 404 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 569 337 6 505 575 842 sh. elanike veetarve m3/a 322 126 2 665 324 791 sh. eramud m3/a 118 399 2 665 121 064 sh. kortermajad m3/a 203 727 0 203 727 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 226 556 3 840 230 396 sh. ettevõtete veetarve m3/a 20 655 0 20 655 m3/a 188 562 Arvestamata vesi % 25% Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Kuna Upa RKA ühisveevärk saab toite Kuressaare RKA veehaardest, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.1.1, lk 41. 3.5.8.1.1 Ühisveevärgi torustikud Upa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 3,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Upa RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 72(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.8.1.2 Tuletõrjeveevarustus Upa RKA ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud 3 tuletõrjehüdranti ja 1 tuletõrjeveemahuti. 3.5.8.2 Kanalisatsioon Upa RKA juhitakse Kuressaare RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 75. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Kuressaare RKA Upa RKA Kokku Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 575 683 Müüdud reoveekogus m3/a 647 094 6 432 653 526 sh. elanike reoveekogus m3/a 318 268 2 391 320 659 sh. eramud m3/a 114 797 2 391 117 188 sh. kortermajad m3/a 203 471 0 203 471 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 305 212 4 041 309 253 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 23 614 0 23 614 m3/a 922 157 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 59% 3.5.8.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,1 km torustikke (0.1m isevoolseid ja 3,0 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.8.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 76. Upa RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Upa Asukoht Mihkli tee ja Kooli tee nurgal (Mihkli 1) Upa Anno 2008 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0631#30/2 KW 2 H (m) 9.1 Q (l/s) 23 Q (m3/h) 83 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub 3.5.8.2.3 Reoveepuhasti Kuna Upa RKA kanalisatsioon juhitakse Kuressaare RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.2.3, lk 45. 73(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.9 Nasva reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Nasva alevikus asuvas Nasva reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Nasva RKA ja selle lähiala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 77. Nasva RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Nasva 354 299 313 84% 88% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Nasva RKA-l ja selle lähialal on munitsipaalasutuste kinnistud ja nööri-köie-võrgulina tootmisega tegelev ettevõte. Suurima ÜK tarbimisega ettevõtted tegelevad toiduainete tootmisega (kalatööstus) ning laevaehituse ja remondiga. 3.5.9.1 Veevarustus Nasva RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Mändjala ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 78. Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Mändjala Nasva RKA Kokku ÜVK piirkond Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205 sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640 m3/a 1 962 Arvestamata vesi % 18% 3.5.9.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 79. Nasva veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 62 048 35 040 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 11 167 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus 74(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Nasva Nasva Töökoja (1980-ndatel rajatud. rajatud Puurkaevud ei olnud 1977 enne kasutusel) rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas puudub Veetöötlusseade: liivafilter ARS 900 tüüp liivafilter BIRM Duplex qmax= 16 m3/h max tootvus qmax= 2,5 m3/h qnom= 13 m3/ h veetöötlusseadme filtripesuvee pinnas (immutus) ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ hüdrofoor: 0,3 m3 mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea mitterahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea rahuldav seadmed ja torustik hea rahuldav elekter-automaatika hea rahuldav Nasva veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.9.1.2 Ühisveevärgi torustikud Nasva RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 8,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Nasva RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.9.1.3 Tuletõrjeveevarustus Nasva RKA ja selle lähialas on rajatud kohad, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi ja tiik). 3.5.9.2 Kanalisatsioon Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Läätsa RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. 75(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 80. Nasva RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala ning Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Salme Nasva Mändjala Näitaja Ühik RKA ja Läätsa RKA ja ÜVK Kokku selle RKA selle piirkond lähiala lähiala Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113 sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249 Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017 (infiltratsioon) % 29% 3.5.9.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,3 km torustikke (7,7 km isevoolseid ja 3,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.9.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 81. Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad Pumpade andmed: Seisukorra hinnang: Pumpla Asukoht Anno H Q Q torustik elekter- mahuti/ mp. nimi tk tootja tüüp KW (m) (l/s) (m3/h) ja sead. autom. teen.osa osa ABS AS0830.205 Nasva Fiss Ülejõe tn 2004 2 2.2 11.2 20 72 rahuldav hea hea - Pumps -S22/4 ABS AS0831,205 Nasva Jõe Jõe tn 2012 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - Pumps -S22/4 Nasva Sõrve ABS AS0831,205 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - Kersti mnt Pumps -S22/4 Nasva Sõrve ABS Afp0831,2S 2009 2 2.2 10.8 25 90 rahuldav rahuldav rahuldav - Klubi mnt Pumps 22/4 ABS AS0831,205 Nasva Oja Oja tn 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - Pumps -S22/4 Nasva Sadama ABS AS0630.186 mitte- 2006 2 1.3 10.8 13 45 rahuldav rahuldav - Paadi tee Pumps -S13/4 rahuldav Nasva ABS AFP0841.2 Tiigi tn 2009 2 1.3 7.2 13 45 hea hea hea - Pääsusilma Pumps S13/4 Sõrve ABS AFP0834M mitte- Nasva Silla 2006 2 11 92 15 54 rahuldav rahuldav - mnt Pumps 110/D2 rahuldav ABS AS0830.186 Nasva Tiigi Tiigi tn 2004 2 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav - Pumps -S13/4 Nasva Tuletorni ABS AS0831,205 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - Tuletorni tn Pumps -S22/4 Nasva Tuletorni ABS AS0831,205 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - Tõnise tn Pumps -S22/4 Sõrve ABS AS0831,205 Nasva Ulvi 2011 2 2.2 10.8 25 90 hea hea hea - mnt Pumps -S22/4 Nasva Sõrve ABS AFP0841.4 2009 2 1.3 7.2 13 45 hea hea hea - Västriku mnt Pumps S13/4 Nasva ABS AS0830.186 Ülejõe tn 2004 2 1.3 9.8 13 45 rahuldav rahuldav rahuldav - Ülejõe Pumps -S13/4 76(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.9.2.3 Reoveepuhasti Kuna Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67. 3.5.10 Valjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Valjala alevikus asuvas Valjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 82. Valjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Valjala 416 302 274 73% 66% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Valjala RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud. 3.5.10.1 Veevarustus Tabel 83. Valjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 10 773 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 9 667 sh. elanike veetarve m3/a 7 135 sh. eramud m3/a 2 690 sh. kortermajad m3/a 4 445 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 2 532 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 1 106 Arvestamata vesi % 10% 3.5.10.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 84. Valjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 48 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 10 773 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1976 1957 rekonstrueeritud 2009+ liivafilter 2021 2009 reservtoite generaator puudub puudub 77(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Valjala keskuse pk Valjala meierei pk SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 500 dupleks tüüp (komposiit); UV seade: RACK 750 LCD; 4x40W puudub max tootvus qmax= 9 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline üheastmeline hüdrofoor 1,0 m3 surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 sagedusmuundur või rõhurelee mahuti(d) puudub puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea Valjala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.10.1.2 Ühisveevärgi torustikud Valjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 7,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Valjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.10.1.3 Tuletõrjeveevarustus Valjala RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit. 3.5.10.2 Kanalisatsioon Tabel 85. Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 17 826 Müüdud reoveekogus m3/a 9 400 sh. elanike reoveekogus m3/a 6 887 sh. eramud m3/a 2 494 sh. kortermajad m3/a 4 393 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 513 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 8 426 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 47% 3.5.10.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 7,2 km torustikke (5,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 78(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.10.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 86. Valjala RKA ühiskanalisatsioonipumplad Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Valjala Pumpla nimi Posti Pihlaka Kooli Köstri Kiriku Tooma Pihlamäe Käänumäe Kurepesa Rahvamaja Asukoht Posti tn Varju tn Posti tn Köstri tn Kiriku tee Tooma tn Posti tn Köstri tn Posti tn Posti tn Anno 2009 2009 2009 2010 2004 2010 2010 2010 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2 ABS ABS ABS ABS ABS ABS ABS tootja Piranha ABS Pumps ABS Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps Pumps AFP0841 AFP0831,2- AFP0831,2- AFP0841.2- Piranha AFP0831,2- AFP0841, AFP0841.2- AFP0831. AFP0831.2- tüüp . A- S22/4 S22/4 S13/4 S12/2 S22/4 2S13/4 S13/4 2-S22/4 S22/4 M30/4 KW 2.2 2.2 3 1.3 1.2 2.2 1.3 1.3 1.3 1.3 H (m) 10.8 10.8 14 7.2 23 10.8 7.2 7.2 10.8 10.8 Q (l/s) 25 25 25 25 2 25 25 25 13 13 Q (m3/h) 90 90 90 91 9 90 91 91 45 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea elekter-autom. hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea hea hea hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub 79(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.10.2.3 Reoveepuhasti Tabel 87. Valjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Valjala RVP kood PUH0740720 Rajatud 2000 Rekonstrueeritud 2010 (enamus seadmeid) Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 550 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Valjala kood SA072 Suubla nimetus Petikraav kood VEE1173501 Veekogumi nimetus Lõve Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Valjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.10.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 88. Valjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Valjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.10.2.3.2 Suubla Tabel 89. Valjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Valjala kood SA072 Reoveepuhasti nimetus Valjala reoveepuhasti kood PUH0740720 Suubla nimetus Petikraav kood VEE1173501 Veekogumi nimetus Lõve kood 1173500_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6474407, Y: 429085 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 36 000 vooluhulk (m³/a) 80(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Valjala 2023a suublasse juhitud 17 826 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117350020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LÕVE JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Lõve jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang mitterahuldav Fotod Valjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala Mändjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ÜVK süsteeme rajatud ei ole. Küla läbiva Kuressaare-Sääre maantee äärde on rajatud Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustik. Torustikule on rajatud võimalused liitumiseks ka Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Ligikaudu küla keskosani on, paralleelselt kanalisatsiooni transiittorustikuga, rajatud Nasva aleviku veevärgist alguse saav veetorustik, millel on samuti loodud võimalused liitumiseks Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Selles peatükis kirjeldatakse Mändjala küla ÜVK piirkonnas olemasolevaid vee-ettevõttele kuuluvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Mändjala küla suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 90. Mändjala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga liitunud registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud Piirkond elanike arv osakaal reg. elanike arvust Mändjala 217 31 31 14% 14% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suuri ühisveevarustuse tarbijaid külas ei ole, kuid suurima ühiskanalisatsiooni tarbimisega kinnistud on munitsipaalasutuste kinnistud. 3.5.11.1 Veevarustus Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgisüsteem on ühendatud Nasva RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. 81(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 91. Mändjala ÜVK piirkonna ja Nasva RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Mändjala Nasva RKA Kokku ÜVK piirkond Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 11 167 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 071 1 134 9 205 sh. elanike veetarve m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. eramud m3/a 6 226 1 018 7 244 sh. kortermajad m3/a 0 0 0 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 205 116 1 321 sh. ettevõtete veetarve m3/a 640 0 640 m3/a 1 962 Arvestamata vesi % 18% Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Kuna Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Nasva RKA veehaardest, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.9.1.1, lk 74. 3.5.11.1.1 Ühisveevärgi torustikud Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.11.1.2 Tuletõrjeveevarustus Mändjala ÜVK piirkonda on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit. 3.5.11.2 Kanalisatsioon Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka -le ka Nasva RKA Salme RKA ja Läätsa RKA kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 92. Mändjala ÜVK piirkonna, Läätsa RKA, Nasva RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva Mändjala ja selle ÜVK Kokku RKA RKA lähiala piirkond Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113 sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249 Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017 (infiltratsioon) % 29% 82(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.11.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Ainult Mändjala ÜVK piirkonda teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0.9m isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Mändjala küla läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km. 3.5.11.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 93. Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Mändjala Kämpingu Kauri Mändjala Peatuse* Asukoht Mändjala küla Mändjala küla Mändjala küla Anno 2006 2020 2006 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0832M40/2D AFP0841.4S13/4 Afp0844M110/2D KW 4 1.3 11 H (m) 13.4 7.2 41.3 Q (l/s) 5 13 12 Q (m3/h) 17 45 43 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav hea mitterahuldav elekter-autom. rahuldav hea rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav hea rahuldav maapealne osa puudub puudub puudub Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluva pumplaga, kus lisaks Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA kanalisatsiooni. 3.5.11.2.3 Reoveepuhasti Kuna Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67. 3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Kaali ja Kõljala külades asuvas Kaali-Kõljala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali-Kõljala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 94. Kaali-Kõljala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kaali küla 32 168 165 66% 64% Kõljala küla 224 Kokku 256 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 83(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kaali-Kõljala RKA on kortermajade kinnistud. 3.5.12.1 Veevarustus Tabel 95. Kaali-Kõljala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 844 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 257 sh. elanike veetarve m3/a 4 087 sh. eramud m3/a 1 199 sh. kortermajad m3/a 2 888 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 170 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 587 Arvestamata vesi % 10% 3.5.12.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 96. Kaali-Kõljala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Kaali PK Kõljala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 15 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 844 50 m 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009 2009 reservtoite generaator puudub puudub SCADA ühendus olemas olemas Veetöötlusseade: liivafilter + UV + osmoos: tüüp ARS 650, GammaLine 135, HOH RO 2020 puudub qmax= (3) 5 m3/h - raud max tootvus 0,9 m3/h - osmoos veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool ühiskanalisatsioon Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline kaheastmeline 2. astme pumbad Grunfos surve reguleerimine hüdrofoor 0,5 m3 CRN (1,5 kW), rõhureleega +hüdrofoor 0,5 m3 mahuti(d) puudub V= 20 m3 Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea hea veetöötlus hea rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea Kaali-Kõljala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades. 84(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.12.1.2 Ühisveevärgi torustikud Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kaali- Kõljala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.12.1.3 Tuletõrjeveevarustus Kaali-Kõljala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 2 tuletõrjeveemahutit. 3.5.12.2 Kanalisatsioon Tabel 97. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 12 207 Müüdud reoveekogus m3/a 5 232 sh. elanike reoveekogus m3/a 4 095 sh. eramud m3/a 1 222 sh. kortermajad m3/a 2 873 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 137 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 6 975 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 57% 3.5.12.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,9 km torustikke (2,2 km isevoolseid ja 0,7 km survelisi). Lähima 4a jooksul vajab asendamist 76m isevoolset torustikku. 3.5.12.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 98. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Kõljala Kaali Parkla Kaali Kraatri Asukoht Kõljala küla Kaali küla Kaali küla Anno 2009 2017 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps Grundfos tüüp AS0840,142-S26/2 AS0830.186-S13/4 Seg40.09.2.50b KW 2.6 1.3 1.4 H (m) 22 9.8 14.4 Q (l/s) 19 13 4 Q (m3/h) 68 45 16 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea hea elekter-autom. hea hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea hea maapealne osa puudub puudub puudub 85(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.12.2.3 Reoveepuhasti Tabel 99. Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Kõljala RVP kood PUH0740500 Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2017 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 450 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kõljala kood SA050 Suubla nimetus Laugi jõgi kood VEE1164900 Veekogumi nimetus Laugi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.12.2.3.1 Suubla Tabel 100. Kaali-Kõljala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Kõljala kood SA050 Reoveepuhasti nimetus Kõljala kood PUH0740500 Suubla nimetus Laugi jõgi kood VEE1164900 Veekogumi nimetus Laugi kood 1164900_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6470426, Y: 423124 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 15 000 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 12 207 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.13 Leisi reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Leisi alevikus asuvas Leisi reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. 86(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Leisi RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 101. Leisi RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Leisi 274 58 53 21% 19% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Leisi RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud. 3.5.13.1 Veevarustus Tabel 102. Leisi RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 670 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 716 sh. elanike veetarve m3/a 1 683 sh. eramud m3/a 411 sh. kortermajad m3/a 1 272 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 3 033 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 954 Arvestamata vesi % 17% 3.5.13.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 103. Leisi RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 23 724 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 670 Puurkaevu 50 m sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1983 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 500 tüüp Duplex (komposiit) max tootvus qmax= 5,7 m3/h veetöötlusseadme ühiskanalisatsiooni filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline 87(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Leisi aleviku pk sagedus-muunduriga; surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Leisi RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.13.1.2 Ühisveevärgi torustikud Leisi RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Leisi RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.13.1.3 Tuletõrjeveevarustus Leisi RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit. 3.5.13.2 Kanalisatsioon Tabel 104. Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 5 204 Müüdud reoveekogus m3/a 3 724 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 537 sh. eramud m3/a 265 sh. kortermajad m3/a 1 272 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 2 187 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 1 480 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 28% 3.5.13.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,2 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 360m (so 38%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist. 88(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.13.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 105. Leisi RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Leisi Asukoht Leisi alevik Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp As0831-186-S13/4 KW 1.3 H (m) 9.8 Q (l/s) 13 Q (m3/h) 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub 3.5.13.2.3 Reoveepuhasti Tabel 106. Leisi RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Leisi RVP kood PUH0740380 Rajatud 1983 Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Leisi kood SA038 Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Leisi RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.13.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 107. Leisi RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 89(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Purgimissõlme nimetus Leisi reoveepuhasti purgla 2023a purgitud kogus 971 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.13.2.3.2 Suubla Tabel 108. Leisi RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Leisi kood SA038 Reoveepuhasti nimetus Leisi reoveepuhasti kood PUH0740380 Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi kood 1170900_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6492613, Y: 422839 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 13 872 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 5 204 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LEISI JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Leisi jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang hea Fotod Leisi reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.14 Mustjala reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Mustjala külas asuvas Mustjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Mustjala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alale. Tabel 109. Mustjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Mustjala 222 111 118 50% 53% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Mustjala RKA on kortermajade kinnistud. 90(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.14.1 Veevarustus Tabel 110. Mustjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 4 379 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 3 541 sh. elanike veetarve m3/a 2 762 sh. eramud m3/a 78 sh. kortermajad m3/a 2 684 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 779 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 838 Arvestamata vesi % 19% 3.5.14.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 111. Mustjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Mustjala PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 11 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 4 379 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1982 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp max tootvus puudub veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Mustjala RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.14.1.2 Ühisveevärgi torustikud Mustjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 91(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mustjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.14.1.3 Tuletõrjeveevarustus Mustjala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 2 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.14.2 Kanalisatsioon Tabel 112. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 9 447 Müüdud reoveekogus m3/a 3 701 sh. elanike reoveekogus m3/a 2 962 sh. eramud m3/a 278 sh. kortermajad m3/a 2 684 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 739 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 5 746 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 61% 3.5.14.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,7 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,9 km survelisi). Sellest ca 177m (so 11%) (isevoolseid 170m (22%) ja 7m (1%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist. 3.5.14.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 113. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Mustjala Kooli Mustjala Keskuse Mustjala Lasteaia Mustjala Staadioni Tõlli-Mustjala- Mõisa tn Mustjala Rahtla tn Mustjala Kooli tn 1 Mustjala Asukoht Tagaranna tee küla küla küla Mustjala küla Anno 2009 2009 2009 1980-ndad? Pumpade andmed: kogus 2 2 2 1 tootja ABS Pumps ABS Pumps ABS Pumps Piranha tüüp AFP0841,2-S13/4 Afp0831,2-S22/4 Afp0831,2-S22/4 Piranha-S12/2 KW 1.3 2.2 2.2 1.2 H (m) 7.2 10.8 10.8 23 Q (l/s) 25 25 25 2 Q (m3/h) 91 90 90 9 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea rahuldav mitterahuldav elekter-autom. hea hea rahuldav mitterahuldav mahuti/ teenindusosa hea hea rahuldav mitterahuldav maapealne osa puudub puudub puudub puudub 92(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.14.2.3 Reoveepuhasti Tabel 114. Mustjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Mustjala RVP kood PUH0740480 Rajatud 1980-ndad Rekonstrueeritud 2009 biopuhasti Puhastusseadme tüüp BIO-DRY-SB-30 Proj. reostuskoormus 200 ie Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja* 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti kood SA048 Suubla nimetus Mustjala kraav kood VEE1169411 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Mustjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.14.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 115. Mustjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Mustjala reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.14.2.3.2 Suubla Tabel 116. Mustjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti kood SA048 Reoveepuhasti nimetus Mustjala kood PUH0740480 Suubla nimetus Mustjala kraav kood VEE1169411 Veekogumi nimetus kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6481197, Y: 397359 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 6 624 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 9 447 vooluhulk (m³/a) 93(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Mustjala puhasti Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.15 Karja reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Karja külas asuvas Karja reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karja RKA keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 117. Karja RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Karja 170 93 92 55% 54% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Karja RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud ja toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted (joogi ning leiva-saia tootmine). 3.5.15.1 Veevarustus Tabel 118. Karja RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 967 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 5 967 sh. elanike veetarve m3/a 2 290 sh. eramud m3/a 59 sh. kortermajad m3/a 2 231 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 171 sh. ettevõtete veetarve m3/a 3 506 m3/a 0 Arvestamata vesi % 0% 3.5.15.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 119. Karja RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Karja küla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 21 536 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 967 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 70-ndad rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub 94(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Karja küla pk SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: paarissurveliivafilter tüüp 502-PDA max tootvus qmax= 5,7 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsiooni eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline sagedus-muunduriga; surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Karja RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.15.1.2 Ühisveevärgi torustikud Karja RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Karja RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.15.1.3 Tuletõrjeveevarustus Karja RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi). 3.5.15.2 Kanalisatsioon Tabel 120. Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 20 209 Müüdud reoveekogus m3/a 5 555 sh. elanike reoveekogus m3/a 2 266 sh. eramud m3/a 59 sh. kortermajad m3/a 2 207 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 89 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 3 200 m3/a 14 654 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 73% 95(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.15.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,9 km isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Neist ca 1,0 km (so 50%) isevoolseid torustikke vajab lähima 4 a jooksul asendamist. 3.5.15.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 121. Karja RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Karja Asukoht Karja küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp As0831-186-S13/4 KW 2.2 H (m) 9.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 3.5.15.2.3 Reoveepuhasti Tabel 122. Karja RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Karja RVP kood PUH0740370 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 350 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Karja kood SA037 Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Karja RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 96(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.15.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 123. Karja RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Karja reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus 971 m3/a Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.15.2.3.2 Suubla Tabel 124. Karja RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Karja kood SA037 Reoveepuhasti nimetus Karja kood PUH0740370 Suubla nimetus Leisi jõgi kood VEE1170900 Veekogumi nimetus Leisi kood 1170900_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486640, Y: 424033 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 10 952 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 20 209 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi LEISI JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Leisi jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang hea Fotod Karja reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.16 Pärsama reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Pärsama külas asuvas Pärsama reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Pärsama RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 125. Pärsama RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Pärsama 237 177 181 75% 76% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 97(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Pärsama RKA piirkonnas on korteriühistutega ja munitsipaalasutuste kinnistud. 3.5.16.1 Veevarustus Tabel 126. Pärsama RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237 sh. elanike veetarve m3/a 4 322 sh. eramud m3/a 2 041 sh. kortermajad m3/a 2 281 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 146 Arvestamata vesi % 2% 3.5.16.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 127. Pärsama RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Pärsama PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 17 520 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 6 383 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 70-ndad rekonstrueeritud 2002, liivafilter 2018 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 410 Duplex tüüp (komposiit); UV seade max tootvus qmax= 3 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline hüdrofoor V=0,3m³ surve reguleerimine komposiit mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone rahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Pärsama RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 98(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.16.1.2 Ühisveevärgi torustikud Pärsama RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.16.1.3 Tuletõrjeveevarustus Pärsama RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.16.2 Kanalisatsioon Tabel 128. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 43 313 Müüdud reoveekogus m3/a 6 216 sh. elanike reoveekogus m3/a 4 391 sh. eramud m3/a 2 110 sh. kortermajad m3/a 2 281 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 1 825 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 37 097 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 86% 3.5.16.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,2 km (so 71%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist. 3.5.16.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 129. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pärsama Pumpla nimi Pärsama puhasti Lasteaia Asukoht Pärsama küla Pärsama küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0831,5M15 Afp0830S13/4D KW 2 1.3 H (m) 6.2 9.8 Q (l/s) 18 13 Q (m3/h) 63 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav 99(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Pärsama Pumpla nimi Pärsama puhasti Lasteaia maapealne osa puudub puudub 3.5.16.2.3 Reoveepuhasti Tabel 130. Pärsama RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Pärsama RVP kood PUH0740390 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 280 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Pärsama kood SA039 Suubla nimetus Saadu kraav kood VEE1171210 Veekogumi nimetus Oitme Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Pärsama RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.16.2.3.1 Suubla Tabel 131. Pärsama RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Pärsama kood SA039 Reoveepuhasti nimetus Pärsama kood PUH0740390 Suubla nimetus Saadu kraav kood VEE1171210 Veekogumi nimetus Oitme kood 1171200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486258, Y: 426684 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 10 652 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 43 313 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord kvartalis Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117120020000 100(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Pärsama Ehitise kood 1 Ehitise nimi OITME JÕGI Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Oitme jõgi Veerežiim riigi poolt hallatav kuivendus Seisukorra hinnang rahuldav Fotod Pärsama reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.17 Haamse reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Aste külas asuvas Haamse reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Haamse RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 132. Haamse RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Haamse 174 103 109 59% 63% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Haamse RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud. 3.5.17.1 Veevarustus Tabel 133. Haamse RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 6 383 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 6 237 sh. elanike veetarve m3/a 4 322 sh. eramud m3/a 2 041 sh. kortermajad m3/a 2 281 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 915 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 146 Arvestamata vesi % 2% 3.5.17.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 134. Haamse RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse) Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 865 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus 101(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse) rajatud 1983 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 410 Duplex tüüp (komposiit) max tootvus qmax= 3 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Haamse RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.17.1.2 Ühisveevärgi torustikud Haamse RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,5 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Haamse RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.17.1.3 Tuletõrjeveevarustus Haamse RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 6 tuletõrjeveemahutit. 3.5.17.2 Kanalisatsioon Tabel 135. Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 13 116 Müüdud reoveekogus m3/a 2 903 sh. elanike reoveekogus m3/a 2 903 sh. eramud m3/a 188 sh. kortermajad m3/a 2 715 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 10 213 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 78% 102(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.17.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,5 km torustikke (1,2 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.17.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 136. Haamse RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Haamse Asukoht Aste küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831S22/4D KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub 3.5.17.2.3 Reoveepuhasti Tabel 137. Haamse RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP kood PUH0740210 Rajatud 1983? Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti BIO-50 + järelpuhasti + biotiigid Proj. reostuskoormus 280 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II kood SA021b Suubla nimetus pinnas kood PINNAS Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik hea Haamse RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 103(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.17.2.3.1 Suubla Tabel 138. Haamse RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla II kood SA021b Reoveepuhasti nimetus Aste küla RVP kood PUH0740210 Suubla nimetus pinnas kood PINNAS Veekogumi nimetus kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471481, Y: 407646 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 27 000 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 13 116 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.18 Lümanda reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Lümanda külas asuvas Lümanda reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lümanda RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 139. Lümanda RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Lümanda 216 129 122 60% 56% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Lümanda RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud. 3.5.18.1 Veevarustus Tabel 140. Lümanda RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 5 776 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 4 214 sh. elanike veetarve m3/a 3 069 sh. eramud m3/a 731 sh. kortermajad m3/a 2 338 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 769 sh. ettevõtete veetarve m3/a 376 m3/a 1 562 Arvestamata vesi % 27% 104(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.18.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 141. Lümanda RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Lümanda keskasula Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 12 000 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 5 776 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1976 rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp liivafilter 302-PDA max tootvus qmax= 3,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee pinnas (immutus) eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea Lümanda RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.18.1.2 Ühisveevärgi torustikud Lümanda RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Lümanda RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.18.1.3 Tuletõrjeveevarustus Lümanda RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit. 3.5.18.2 Kanalisatsioon Tabel 142. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 22 342 Müüdud reoveekogus m3/a 3 696 sh. elanike reoveekogus m3/a 2 842 sh. eramud m3/a 504 105(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Näitaja Ühik Reoveekogused sh. kortermajad m3/a 2 338 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 769 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 85 m3/a 18 646 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 83% 3.5.18.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,9 km torustikke (1,3 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Neist ca 0,6 km (so 45%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist. 3.5.18.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 143. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonipumplad Lümanda Pumpla nimi Lümanda lasteaia vallamaja Asukoht Lümanda küla Lümanda küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0830S13/4D Afp0830S13/4D KW 1.3 1.3 H (m) 9.8 9.8 Q (l/s) 13 13 Q (m3/h) 45 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav rahuldav elekter-autom. rahuldav rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav rahuldav maapealne osa puudub puudub 3.5.18.2.3 Reoveepuhasti Tabel 144. Lümanda RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP kood PUH0740410 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Proj. reostuskoormus 400 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 100 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Lümanda kood SA041 Suubla nimetus Tüünajõgi kood VEE1167900 Veekogumi nimetus Pussa 106(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveepuhasti nimetus Lümanda RVP Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub Lümanda RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.18.2.3.1 Suubla Tabel 145. Lümanda RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Lümanda kood SA041 Reoveepuhasti nimetus Lümanda kood PUH0740410 Suubla nimetus Tüünajõgi kood VEE1167900 Veekogumi nimetus Pussa kood 1167800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6462097, Y: 383629 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 13 600 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 22 342 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.19 Läätsa reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Läätsa külas asuvas Läätsa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Läätsa RKA suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 146. Läätsa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Läätsa 90 80 71 89% 79% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Läätsa RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud, suurima ÜK tarbimisega on toiduainete tootmisega (kalatööstus) tegelev ettevõte. 107(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.19.1 Veevarustus Läätsa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Salme RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta. Tabel 147. Läätsa RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Veekogused Näitaja Ühik Salme RKA ja Läätsa RKA Kokku lähiala Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 21 372 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 16 489 3 752 20 241 sh. elanike veetarve m3/a 9 195 2 427 11 622 sh. eramud m3/a 4 354 645 4 999 sh. kortermajad m3/a 4 841 1 782 6 623 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 1 836 1 325 3 161 sh. ettevõtete veetarve m3/a 5 458 0 5 458 m3/a 1 131 Arvestamata vesi % 5% 3.5.19.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Kuna Läätsa RKA ühisveevärk saab toite Salme RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.1.1, lk 65. 3.5.19.1.2 Ühisveevärgi torustikud Läätsa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,1 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.19.1.3 Tuletõrjeveevarustus Läätsa RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri). 3.5.19.2 Kanalisatsioon Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Nasva RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta. Tabel 148. Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal Reoveekogused Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva Mändjala ja selle ÜVK Kokku RKA RKA lähiala piirkond Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 59 521 108(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveekogused Näitaja Ühik Salme RKA Läätsa Nasva Mändjala ja selle ÜVK Kokku RKA RKA lähiala piirkond Müüdud reoveekogus m3/a 10 084 10 246 17 357 4 817 42 504 sh. elanike reoveekogus m3/a 7 925 1 420 6 521 1 018 16 884 sh. eramud m3/a 3 232 0 6 521 1 018 10 771 sh. kortermajad m3/a 4 693 1 420 0 0 6 113 sh. munitsip.asutuste reoveekogus m3/a 2 062 1 054 3 456 3 799 10 371 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 97 7 772 7 380 0 15 249 Arvestamata reoveekogus m3/a 17 017 (infiltratsioon) % 29% 3.5.19.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Läätsa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km isevoolseid torustikke. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.19.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Läätsa RKA-l kanalisatsioonipumplaid ei ole, kanalisatsioon voolab isevoolselt Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhasti pumplasse. 3.5.19.2.3 Reoveepuhasti Kuna Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 67. 3.5.20 Eikla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Eikla ja Koidula külades asuvas Eikla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Eikla RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 149. Eikla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Eikla küla 86 55 55 43% 43% Koidula küla 42 Kokku 128 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Eikla RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud. 109(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.20.1 Veevarustus Tabel 150. Eikla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 824 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 585 sh. elanike veetarve m3/a 1 485 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 485 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 100 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 239 Arvestamata vesi % 13% 3.5.20.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 151. Eikla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Eikla PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 7 200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 824 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1974 rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter aereerimisega tüüp MG24S max tootvus qmax= 2,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Eikla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.20.1.2 Ühisveevärgi torustikud Eikla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,1 km veetorustikke. Sellest ca 128 m (so 6%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.. 110(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Eikla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.20.1.3 Tuletõrjeveevarustus Eikla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti. 3.5.20.2 Kanalisatsioon Tabel 152. Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 293 Müüdud reoveekogus m3/a 1 576 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 485 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 485 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 91 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 717 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 31% 3.5.20.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0,6 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.20.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 153. Eikla RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Eikla Asukoht Eikla küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831.2S22 KW 2.2 H (m) 18.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 111(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.20.2.3 Reoveepuhasti Tabel 154. Eikla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Eikla RVP kood PUH0740010 Rajatud 1972 Rekonstrueeritud 2010 septik + biofilterpuhasti: Puhastusseadme tüüp FIL D'EAU Proj. reostuskoormus 200 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Kuja 25 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Eikla asula kood SA001 Suubla nimetus Tiigikraav kood VEE1164503 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik mitterahuldav Eikla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.20.2.3.1 Suubla Tabel 155. Eikla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Eikla asula kood SA001 Reoveepuhasti nimetus Eikla kood PUH0740010 Suubla nimetus Tiigikraav kood VEE1164503 Veekogumi nimetus kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6475606, Y: 412920 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 7 200 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 2 293 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 112(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.21 Sandla reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Sandla külas asuvas Sandla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sandla RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 156. Sandla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Sandla 107 56 61 52% 57% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sandla RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud. 3.5.21.1 Veevarustus Tabel 157. Sandla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 156 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 038 sh. elanike veetarve m3/a 1 516 sh. eramud m3/a 17 sh. kortermajad m3/a 1 499 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 522 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 1 118 Arvestamata vesi % 35% 3.5.21.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 158. Sandla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Sandla küla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 3 680 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 156 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1968 rekonstrueeritud 2004 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: tüüp UV seade: 80W80/11LC max tootvus qmax= 8 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: 113(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Sandla küla pk pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine komposiit-hüdrofoor 0,3 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Sandla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.21.1.2 Ühisveevärgi torustikud Sandla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 750 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sandla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.21.1.3 Tuletõrjeveevarustus Sandla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.21.2 Kanalisatsioon Tabel 159. Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 317 Müüdud reoveekogus m3/a 2 171 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 649 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 1 649 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 522 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 146 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 6% 3.5.21.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,5 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.21.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 160. Sandla RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Sandla Keskuse Asukoht Sandla küla 114(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Pumpla nimi Sandla Keskuse Anno 2010 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0831,205-S22/4 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 3.5.21.2.3 Reoveepuhasti Tabel 161. Sandla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Sandla RVP kood PUH0740510 Rajatud 2011 Rekonstrueeritud 2016 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 130 ie Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Sandla kood SA051a Suubla nimetus Sandla kraav kood VEE1174520 Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea Sandla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.21.2.3.1 Suubla Tabel 162. Sandla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Sandla kood SA051a Reoveepuhasti nimetus Sandla kood PUH0740510 Suubla nimetus Sandla kraav kood VEE1174520 115(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Sandla Veekogumi nimetus Liivi lahe loodeosa rannikuvesi kood EE_17 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6463160, Y: 431499 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 3 680 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 2 317 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala Selles peatükis kirjeldatakse Tornimäe ja Kärneri külades asuvas Tornimäe reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tornimäe RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 163. Tornimäe RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Tornimäe küla 62 81 83 59% 60% Kärneri küla 76 Kokku 138 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Tornimäe RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud. 3.5.22.1 Veevarustus Tabel 164. Tornimäe RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 3 006 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 945 sh. elanike veetarve m3/a 2 073 sh. eramud m3/a 257 sh. kortermajad m3/a 1 816 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 670 sh. ettevõtete veetarve m3/a 202 m3/a 61 Arvestamata vesi % 2% 116(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.22.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 165. Tornimäe RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Tornimäe põhikooli pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 7200 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 3 006 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1962 rekonstrueeritud 2010 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 410 Duplex tüüp (komposiit) max tootvus qmax= 3 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline hüdrofoor (0,3 m3), surve reguleerimine rõhureleega mahuti(d) V= 1,5 m3 Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) mitterahuldav hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Tornimäe RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.22.1.2 Ühisveevärgi torustikud Tornimäe RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tornimäe RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.22.1.3 Tuletõrjeveevarustus Tornimäe RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 6 tuletõrjeveemahutit. 3.5.22.2 Kanalisatsioon Tabel 166. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 4 410 Müüdud reoveekogus m3/a 3 272 117(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Näitaja Ühik Reoveekogused sh. elanike reoveekogus m3/a 2 201 sh. eramud m3/a 385 sh. kortermajad m3/a 1 816 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 891 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 180 m3/a 1 138 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 26% 3.5.22.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,1 km torustikke (1,8 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,3 km (so 73%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist. 3.5.22.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 167. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Kärneri Asukoht Kärneri küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AFP0831.2-S22/4 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 3.5.22.2.3 Reoveepuhasti Tabel 168. Tornimäe RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP kood PUH0740540 Rajatud 1980-ndad Rekonstrueeritud 2009 biopuhasti Puhastusseadme tüüp BIO-DRY-SB-30 Proj. reostuskoormus 200 Purgimissõlm olemas Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti kood SA054 Suubla nimetus Kärneri kraav 118(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Reoveepuhasti nimetus Kärneri RVP kood VEE1700007 Veekogumi nimetus Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub Tornimäe RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.22.2.3.1 Purgimissõlm Tabel 169. Kärneri RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang Purgimissõlme nimetus Kärneri reoveepuhasti purgla Vastuvõtuvõime 2023a purgitud kogus - Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.22.2.3.2 Suubla Tabel 170. Tornimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Kärneri puhasti kood SA054 Reoveepuhasti nimetus Kärneri reoveepuhasti kood PUH0740540 Suubla nimetus Kärneri kraav kood VEE1700007 Veekogumi nimetus kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6485336, Y: 448938 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 7 200 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 4 410 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Püha külas asuva Püha reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Pihtla külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 171. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Püha küla 64 31 26 17% 14% Kärneri küla 122 119(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kokku 186 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.23.1 Veevarustus Tabel 172. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 058 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 344 sh. elanike veetarve m3/a 1 137 sh. eramud m3/a 937 sh. kortermajad m3/a 200 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 207 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 714 Arvestamata vesi % 35% 3.5.23.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 173. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Püha PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 058 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009, liivafilter 2017 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 300 Duplex tüüp (komposiit) max tootvus qmax= 2 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor 0,3 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone mitterahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea 120(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Püha veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.23.1.2 Ühisveevärgi torustikud Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Püha RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.23.1.3 Tuletõrjeveevarustus Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonnas on 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.23.2 Kanalisatsioon Tabel 174. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 1 379 Müüdud reoveekogus m3/a 1 103 sh. elanike reoveekogus m3/a 929 sh. eramud m3/a 729 sh. kortermajad m3/a 200 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 174 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 276 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 20% 3.5.23.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Püha RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,3 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.23.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 175. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Pihtla Püha Asukoht Püha küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp Afp0831,2S22 KW 2.2 H (m) 10.8 Q (l/s) 25 Q (m3/h) 90 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea 121(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Pumpla nimi Pihtla Püha elekter-autom. hea mahuti/ teenindusosa hea maapealne osa puudub 3.5.23.2.3 Reoveepuhasti Tabel 176. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Püha RVP kood - Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2023 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 140 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus - kood - Suubla nimetus - kood - Veekogumi nimetus - Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Püha RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Laimjala külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Laimjala ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 177. Laimjala ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Laimjala 88 58 57 66% 65% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 122(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.24.1 Veevarustus Tabel 178. Laimjala ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 578 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 558 sh. elanike veetarve m3/a 1 419 sh. eramud m3/a 331 sh. kortermajad m3/a 1 088 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 139 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 20 Arvestamata vesi % 1% 3.5.24.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 179. Laimjala ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Laimjala Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 154 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1970-ndad rekonstrueeritud 2011 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Veetöötlusseade: tüüp liivafilter max tootvus qmax= 2,4 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee pinnas (immutus) eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus rahuldav II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika rahuldav Laimjala ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.24.1.2 Ühisveevärgi torustikud Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 123(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.24.1.3 Tuletõrjeveevarustus Laimjala ÜVK alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid veidi külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit. 3.5.24.2 Kanalisatsioon Tabel 180. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 037 Müüdud reoveekogus m3/a 1 426 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 411 sh. eramud m3/a 323 sh. kortermajad m3/a 1 088 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 15 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 611 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 30% 3.5.24.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 644m torustikke (584 m isevoolseid ja 59 m survelisi). Neist ca 317 m (so 54%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist. 3.5.24.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 181. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Laimjala Asukoht Laimjala küla Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0830-S13 KW 1.3 H (m) 9.8 Q (l/s) 13 Q (m3/h) 45 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub 124(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.24.2.3 Reoveepuhasti Tabel 182. Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Laimjala RVP kood PUH0740350 Rajatud 1989 Rekonstrueeritud 2024 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 140 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Laimjala kood SA035 Suubla nimetus Hundisilla kraav kood VEE1173202 Veekogumi nimetus Kurdla Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.24.2.3.1 Suubla Tabel 183. Laimjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Laimjala kood SA035 Reoveepuhasti nimetus Laimjala puhasti kood PUH0740350 Suubla nimetus Hundisilla kraav kood VEE1173202 Veekogumi nimetus Kurdla kood 1173200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6477010, Y: 441466 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 2 500 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 2 037 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117320020030 Ehitise kood 1 Ehitise nimi HUNDISILLA I Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Veerežiim kuivendus 125(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Laimjala Seisukorra hinnang hea Fotod Laimjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Tagavere külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tagavere ÜVK ala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 184. Tagavere ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Tagavere 100 73 73 73% 73% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.25.1 Veevarustus Tabel 185. Tagavere ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 2 217 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 733 sh. elanike veetarve m3/a 1 660 sh. eramud m3/a 630 sh. kortermajad m3/a 1 030 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 73 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 484 Arvestamata vesi % 22% 3.5.25.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 186. Tagavere ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Tagavere PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 12 192 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 2 217 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 1984 rekonstrueeritud 2008 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: 126(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Tagavere PK aereerimise ja tüüp kloreerimisega veemahuti UV seade max tootvus qmax= 4 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee - eesvool Pumpla: pumpla tüüp kaheastmeline II astme pump q=4 m3/h; surve reguleerimine rõhurelee + hüdrofoor 0,5 m3 mahuti(d) V= 1,6 m3 Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hea hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Tagavere ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.25.1.2 Ühisveevärgi torustikud Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,9 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.25.1.3 Tuletõrjeveevarustus Tagavere ÜVK alal on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahuti. 3.5.25.2 Kanalisatsioon Tabel 187. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 2 396 Müüdud reoveekogus m3/a 1 698 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 625 sh. eramud m3/a 604 sh. kortermajad m3/a 1 021 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 73 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 698 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 29% 127(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.25.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0.3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.25.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 188. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumplad Pumpla nimi Tagavere Saude Tagavere Tondi Asukoht Tagavere küla Tagavere küla Anno 2009 2009 Pumpade andmed: kogus 2 2 tootja ABS Pumps ABS Pumps tüüp Afp0831.2S22/4 Afp0841.2S13/4 KW 3 1.3 H (m) 10.8 7.2 Q (l/s) 6 28 Q (m3/h) 22 100 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed hea hea elekter-autom. hea hea mahuti/ teenindusosa hea hea maapealne osa puudub puudub 3.5.25.2.3 Reoveepuhasti Tabel 189. Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Tagavere RVP kood PUH0000006 Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2018 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti Proj. reostuskoormus 120 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 25 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Tagavere küla kood SA080 Suubla nimetus Tondikraav kood VEE1171301 Veekogumi nimetus Võlupe Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 128(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.25.2.3.1 Suubla Tabel 190. Tagavere RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Tagavere küla kood SA080 Reoveepuhasti nimetus Tagavere reoveepuhasti kood PUH0000006 Suubla nimetus Tondikraav kood VEE1171301 Veekogumi nimetus Võlupe kood 1171300_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6486356, Y: 434520 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 4 744 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 2 396 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga puudub Seisukorra hinnang rahuldav 3.5.26 Puka ÜK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Puka külas asuvat ühiskanalisatsioonisüsteemi (edaspidi ÜK). Ühisveevärk piirkonnas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Puka ÜK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alal. Tabel 191. Puka ÜK ala ÜK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Puka 23 0 27 0% 117%*** Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. ***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele. 3.5.26.1 Kanalisatsioon Tabel 192. Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 619 Müüdud reoveekogus m3/a 557 sh. elanike reoveekogus m3/a 557 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 557 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 129(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Näitaja Ühik Reoveekogused m3/a 62 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 10% 3.5.26.1.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 70m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.26.1.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Kanalisatsioonipumplad puuduvad 3.5.26.1.3 Reoveepuhasti Tabel 193. Puka ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Puka RVP kood - Rajatud 2009 Rekonstrueeritud 2019 Puhastusseadme tüüp septik + biofilterpuhasti FIL D'EAU + pinnasfilter Proj. reostuskoormus 60 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Kuja 25 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus - kood - Suubla nimetus - kood - Veekogumi nimetus - Seisukorra hinnang: Hoone puudub Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik puudub 3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Käo ja Jõe külades asuvas ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi Käo-Jõe ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Käo-Jõe ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 194. Käo-Jõe ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Käo-Jõe küla 66 56 58 66% 68% Kärneri küla 19 130(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud liitunud liitunud liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Kokku 85 Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.27.1 Veevarustus Tabel 195. Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 1 459 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 252 sh. elanike veetarve m3/a 1 252 sh. eramud m3/a 140 sh. kortermajad m3/a 1 112 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 207 Arvestamata vesi % 14% 3.5.27.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 196. Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Käo PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) 2500 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 1 459 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 2020 rekonstrueeritud reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit); mangaani- tüüp eraldusfilter SAISOV (komposiit) max tootvus qmax= 3,2 m³/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor V=0,3m³ mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea 131(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Käo PK seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.27.1.2 Ühisveevärgi torustikud Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 2,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.27.1.3 Tuletõrjeveevarustus Käo-Jõe ÜVK ala tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi). 3.5.27.2 Kanalisatsioon Tabel 197. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 15 885 Müüdud reoveekogus m3/a 1 221 sh. elanike reoveekogus m3/a 1 221 sh. eramud m3/a 130 sh. kortermajad m3/a 1 091 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 m3/a 14 664 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 92% 3.5.27.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Torustik on väga halvas seisukorras, ca 1,2 km (so 89%) (isevoolseid 693m (92%) ja 532m (84%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist 3.5.27.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Tabel 198. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla Pumpla nimi Audla Asukoht Jõe küla (Käo küla) Anno 2009 Pumpade andmed: kogus 2 tootja ABS Pumps tüüp AS0840-S17 KW 2.2 H (m) 16 132(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Pumpla nimi Audla Q (l/s) 16 Q (m3/h) 58 Seisukorra hinnang: torustik ja seadmed rahuldav elekter-autom. rahuldav mahuti/ teenindusosa rahuldav maapealne osa puudub 3.5.27.2.3 Reoveepuhasti Tabel 199. Käo-Jõe ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Audla RVP kood PUH0740360 Rajatud 1986 Rekonstrueeritud 2013 ja 2023 biopuhasti Puhastusseadme tüüp BIO-DRY-SB-50 Proj. reostuskoormus 100 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Reoveesette käitlus Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus Audla kood SA036 Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi) kood VEE1173000 Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea Audla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.27.2.3.1 Suubla Tabel 200. Käo-Jõe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Audla kood SA036 Reoveepuhasti nimetus Audla biotiik kood PUH0740360 Suubla nimetus Kuke peakraav (Kuke jõgi) kood VEE1173000 Veekogumi nimetus Kuke Koigi järvest suudmeni kood 1173000_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6479522, Y: 442695 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 2 500 vooluhulk (m³/a) 133(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Audla 2023a suublasse juhitud 15 885 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord poolaastas Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool üle 25 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117300020000 Ehitise kood 1 Ehitise nimi Kuke peakraav Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Kuke peakraav (Kuke jõgi) Veerežiim Seisukorra hinnang hea Fotod Audla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.28 Veske ÜVK piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Veske külas asuvaid ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Veske ÜVK ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 201. Veske ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Veske 45 41 33 91% 73% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.28.1 Veevarustus Tabel 202. Veske ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 788 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 788 sh. elanike veetarve m3/a 788 sh. eramud m3/a 106 sh. kortermajad m3/a 682 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 0 Arvestamata vesi % 0% 3.5.28.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 203. Veske ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Aru elamute pk Puurkaev 134(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Aru elamute pk Lubatud veevõtt (m³/a) 2 192 Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 788 10 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud rekonstrueeritud 2009 reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: paarissurveliivafilter tüüp 202-PDA max tootvus qmax= 2,4 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee ühiskanalisatsioon eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m6 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Veske ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.28.1.2 Ühisveevärgi torustikud Veske ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 130 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Veske ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.28.1.3 Tuletõrjeveevarustus Veske ÜVK alal on olemas 1 tuletõrjevee veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.28.2 Kanalisatsioon Tabel 204. Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal Näitaja Ühik Reoveekogused Puhastisse juhitud reoveekogus m3/a 846 Müüdud reoveekogus m3/a 761 sh. elanike reoveekogus m3/a 761 sh. eramud m3/a 0 sh. kortermajad m3/a 761 sh. munitsipaalasutuste reoveekogus m3/a 0 sh. ettevõtete reoveekogus m3/a 0 135(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Näitaja Ühik Reoveekogused m3/a 85 Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon) % 10% 3.5.28.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 390m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. 3.5.28.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad Kanalisatsioonipumplad puuduvad 3.5.28.2.3 Reoveepuhasti Tabel 205. Veske ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang Reoveepuhasti nimetus Veske RVP kood PUH0740400 Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 Puhastusseadme tüüp septik (10 m3) ja biotiigid Proj. reostuskoormus 60 Purgimissõlm puudub Reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Reoveesette käitlus Kuja 50 m tagatud: ei/jah jah Väljalaskme nimetus kood Suubla nimetus Veske kraav kood VEE1170903 Veekogumi nimetus Leisi Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Veske ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele. 3.5.28.2.3.1 Suubla Tabel 206. Veske RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang Väljalaskme nimetus Aru elamud kood SA040 Reoveepuhasti nimetus Aru elamute puhasti kood PUH0740400 Suubla nimetus Veske kraav kood VEE1170903 Veekogumi nimetus Leisi 136(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Väljalaskme nimetus Aru elamud kood 1170900_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6490458, Y: 423702 Suubla Keskkonnatasude 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) seaduse kohane koefitsient Suublasse juhtida lubatud 2 000 vooluhulk (m³/a) 2023a suublasse juhitud 846 vooluhulk (m³/a) Omaseire sagedus Üks kord aastas Seos maaparandussüsteemiga olemas Nähtuse liik Eesvool alla 10 km2 valgalaga Maaparandussüst. kood 7117090020070 Ehitise kood 1 Ehitise nimi ANGLA I Eesvoolu osa 1 Veekogu nimi Veerežiim kuivendus Seisukorra hinnang rahuldav Fotod Aru elamute reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.29 Koimla ÜV piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Koimla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Koimla ÜV ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 207. Koimla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Koimla 79 30 0 38% 0% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.29.1 Veevarustus Tabel 208. Koimla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 940 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 900 sh. elanike veetarve m3/a 900 sh. eramud m3/a 900 sh. kortermajad m3/a 0 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 40 Arvestamata vesi % 4% 137(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 3.5.29.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 209. Koimla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Koimla PK Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 940 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala on tagatud Pumpla ja veetöötlus rajatud 2009 rekonstrueeritud - reservtoite generaator puudub SCADA ühendus olemas Veetöötlusseade: liivafilter ARS 300 Duplex tüüp (komposiit) max tootvus qmax= 3,5 m3/h veetöötlusseadme filtripesuvee pinnas (immutus) eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: puurkaev(ud) hea veetöötlus hea II astme pumpla ja mahuti(d) hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Koimla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.29.1.2 Ühisveevärgi torustikud Koimla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Koimla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.29.1.3 Tuletõrjeveevarustus Koimla ÜV alal on tuletõrjeveevõtu jaoks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja on olemas 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik). 3.5.30 Sakla ÜV piirkond Selles peatükis kirjeldatakse Sakla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV). Piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse 2x10m3. 138(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sakla ÜV ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Tabel 210. Sakla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond Elukohana ÜV-ga ÜK-ga ÜV-ga ÜK-ga Piirkond registreeritud* liitunud** liitunud** liitunud liitunud elanike arv osakaal reg. elanike arvust Sakla 85 22 22 26% 26% Märkused: *- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes. **- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest. 3.5.30.1 Veevarustus Tabel 211. Sakla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal Näitaja Ühik Veekogused Puurkaevudest väljapumbatud vesi m3/a 399 Tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 399 sh. elanike veetarve m3/a 399 sh. eramud m3/a 30 sh. kortermajad m3/a 369 sh. munitsipaalasutuste veetarve m3/a 0 sh. ettevõtete veetarve m3/a 0 m3/a 0 Arvestamata vesi % 0% 3.5.30.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Tabel 212. Sakla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang Veehaarde nimetus: Sakla pk Puurkaev Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2023 (m³/a) 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus pumpla puudub, seadmed rajatud elamu keldris rekonstrueeritud 2009 - välistorustikud, reservtoite generaator puudub SCADA ühendus puudub Veetöötlusseade: tüüp max tootvus puudub veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool Pumpla: pumpla tüüp üheastmeline surve reguleerimine hüdrofoor 0,3m3 mahuti(d) puudub Seisukorra hinnang: 139(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Veehaarde nimetus: Sakla pk puurkaev(ud) rahuldav veetöötlus puudub II astme pumpla ja mahuti(d) puudub hoone elamu keldris seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Sakla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades. 3.5.30.1.2 Ühisveevärgi torustikud Sakla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 91m veetorustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sakla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.5.30.1.3 Tuletõrjeveevarustus Sakla ÜV alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit. 140(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: - ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Saaremaa vallas; - kaasa aidata Saaremaa valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; - perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine; - veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; - arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine. 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Saaremaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondades; - Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega; - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemid ja on koostatud perspektiivsed arenguskeemid; - Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Saaremaa valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele; - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad ning mille haldamisega tegeleb AS Kuressaare Veevärk; - Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning AS Kuressaare Veevärk poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel; - Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.  Kõik investeeringuliigid on jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:  võrgud ja torustikud 40 aastat;  reservuaarid ja mahutid 40 aastat; 141(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035  masinad ja seadmed 15 aastat;  tootmishooned 40 aastat.  Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;  sotsiaal- majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega. Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on jagatud kahte etappi: ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027; ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035. Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud allolevas tabelis: Tabel 213. Saaremaa valla ÜVK arendamise projektide loetelu ÜVK Proj. Teostus- Projekti nimi etapp Nr aeg PR-1 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine 2025; 2027 PR-2 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2024; 2026 PR-3 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024; 2026 PR-4 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine 2024; 2027 PR-5 Kuressaare sademeveetorustiku rajamine 2024 PR-6 Kuressaare viie probleemse sademevee piirkonna lahendamine 2025 PR-7 Sõmera kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2026 PR-8 Orissaare ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-9 Orissaare VTJ-pumpla el-automaatika rekonstrueerimine 2024 PR-10 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-11 Kihelkonna kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 ÜVK arendamise I etapp PR-12 Salme ÜVK torustike (sh kanalisatsioonipumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-13 Aste kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 (2024-2027) PR-14 Upa kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-15 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-16 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine 2027 PR-17 Mändjala ÜVK süsteemi rajamine 2025 PR-18 Kaali-Kõljala ÜK torustike rekonstrueerimine 2026 PR-19 Leisi ÜVK süsteemi laiendamine 2024 PR-20 Mustjala ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026 PR-21 Karja ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-22 Pärsama ÜK torustike rekonstrueerimine 2026 PR-23 Lümanda kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-24 Salme kanalisatsioonipumpla ja -puhasti rekonstrueerimine 2027 PR-25 Eikla kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-26 Tornimäe ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-27 Püha kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-28 Laimjala ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2026 PR-29 Laimjala VTJ osmoosseadme paigaldus 2026 PR-30 Laimjala reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024 142(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 ÜVK Proj. Teostus- Projekti nimi etapp Nr aeg PR-31 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2027 PR-32 Käo ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine 2027 PR-33 Sakla PK-VTJ rekonstrueerimine uues asukohas 2027 Nasva-Salme transiit PR-34 ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine 2026 kanalisatsioon isüsteem PR-35 Kuressaare ÜVK torustike rekonstrueerimine PR-36 Kuressaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-37 Kuressaare reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-38 Kuressaare sademeveetorustiku rekonstrueerimine PR-39 Kuressaare sademevee eesvoolukraavide rekonstrueerimine ja rajamine PR-40 Orissaare kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-41 Kärla kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-42 Kihelkonna ÜV torustike rekonstrueerimine, sademeveetorustiku rajamine PR-43 Salme VTJ osmoosseadme rekonstrueerimine PR-44 Aste kanalisatsiooni peapumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-45 Nasva VTJ rekonstrueerimine - liivafiltri vahetus ÜVK arendamise II etapp PR-46 Nasva kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-47 Nasva sademevee eesvoolukraavide rajamine PR-48 Valjala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine (2028-2035) PR-49 Valjala reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-50 Mändjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 2028-2035 PR-51 Kaali-Kõljala VTJ osmoosseadme paigaldus PR-52 Kaali-Kõljala kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine PR-53 Leisi ÜK torustike rekonstrueerimine PR-54 Mustjala kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine PR-55 Mustjala reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-56 Pärsama ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine PR-57 Haamse kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine PR-58 Haamse reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-59 Lümanda ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine PR-60 Eikla ÜV torustike rekonstrueerimine PR-61 Tornimäe II a pumpla rekonstrueerimine - mahuti rekonstrueerimine PR-62 Tornimäe reoveepuhasti rekonstrueerimine PR-63 Tornimäe ÜK torustike rekonstrueerimine PR-64 Püha VTJ-pumpla hoone rekonstrueerimine PR-65 Tagavere kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine Rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest. Tabel 214. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€) Veevarustus Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 200 Hüdrandi paigaldus ühisveevõrgu torule m 1 500 Liitumispunkti rajamine kpl 200 Kanalisatsioon Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230 Isevoolutorustiku rajamine m 250 143(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Rajatis Ühik Ühikmaksumus (€) Survetorustiku rekonstrueerimine m 130 Survetorustiku rajamine m 150 Kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine tk 20 000 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 30 000 Liitumispunkti rajamine kpl 200 Sademevee ärajuhtimine Torustiku rajamine või rekonstrueerimine m 250 Kraavi rajamine või rekonstrueerimine m 100 Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki rajatiste rajamise kulusid, sh: - Projektijuhtimise teenus; - Uuringute koostamine; - Projekti koostamine; - Materjali maksumus; - Rajamise maksumus; - Omanikujärelevalve teenus. Puurkaev-pumplate, II astme pumplate, veetöötlusjaamade (-seadmete) ja reoveepuhastite rekonstrueerimise maksumuse hindamisel on arvestatud konkreetse objekti rekonstrueerimise vajaduse mahtutega, mistõttu nende objektide puhul ühikhindu ei ole. 4.3 Vee-ettevõtluse areng Saaremaa vallas haldab ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme ning sademeveesüsteeme AS Kuressaare Veevärk. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitised kuuluvad AS Kuressaare Veevärk, sademeveesüsteemid kuuluvad osaliselt Saaremaa Vallavalitsusele, kelle poolt finantseeritakse ka sademeveesüsteemide hooldamisega seotud kulusid. Arendamise kavaga on ette nähtud ÜVK ala laiendamist vaid Mändjala ja Leisi piirkondades. Muus osas keskendutakse olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele ja parendamisele. Käesolev arendamise kava jääb peale Saaremaa vallavolikogu poolt kinnitamist raamdokumendiks ÜVK piirkondades veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjevee ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Antud töös käsitletakse vaid neid tuletõrjeveevarustuse ning sademevee investeeringute mahtusid, mis jäävad ÜVK-süsteemiga kaetud või tulevikus kaetavate alade piiridesse. Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas AS-l Kuressaare Veevärk ja Saaremaa Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/- rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest: - keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest; 144(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 - olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus jäävad muutumatuks; - veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d; - kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 64 l/d; - asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks; - veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest; - kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest. 4.4.1 Veevarustus Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud veevajaduse prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist. 145(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 215. Perspektiivse veevajaduse prognoos Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi ÜVK Reovee- Arvestamata Arvestamata Arvestamata piirk. ÜVK piirkond Toitepunkt Elanikud Jur. Võrku Elanikud Jur. Võrku Elanikud Jur. Võrku kogumisala vesi vesi vesi jrk. nr Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Unimäe VTJ 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071 883 677 511 25% 2 071 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla VTJ 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35 15 16 4 12% 35 3 Orissaare Orissaare Orissaare VTJ 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75 48 19 8 11% 75 4 Kärla Kärla Kärla VTJ 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23 17 3 3 12% 23 5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna VTJ 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26 17 6 2 8% 26 6 Salme Salme Tehumardi VTJ 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48 25 20 3 5% 48 7 Aste Aste Aste VTJ 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29 22 5 3 10% 29 8 Upa Upa Unimäe VTJ 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24 7 11 6 25% 24 9 Nasva Nasva Nasva VTJ 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27 17 5 5 18% 27 10 Valjala Valjala Valjala VTJ 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30 20 7 3 10% 30 11 Mändjala Mändjala Nasva VTJ 3 0 1 18% 4 18 4 5 18% 27 18 4 5 18% 27 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala VTJ 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16 11 3 2 10% 16 13 Leisi Leisi Leisi VTJ 5 8 3 17% 16 9 9 4 17% 21 9 9 4 17% 21 14 Mustjala Mustjala Mustjala PK 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12 8 2 2 19% 12 15 Karja Karja Karja VTJ 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16 6 10 0 0% 16 16 Pärsama Pärsama Pärsama VTJ 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17 12 5 0 2% 17 17 Aste Haamse Haamse VTJ 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8 8 0 0 2% 8 18 Lümanda Lümanda Lümanda VTJ 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16 8 3 4 27% 16 19 Läätsa Läätsa Tehumardi VTJ 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11 7 4 1 5% 11 20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla VTJ 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5 4 0 1 13% 5 21 Sandla Sandla Sandla VTJ 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9 4 1 3 35% 9 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe VTJ 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8 6 2 0 2% 8 23 Püha ja Pihtla - Püha VTJ 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6 3 1 2 35% 6 24 Laimjala - Laimjala VTJ 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4 4 0 0 1% 4 25 Tagavere - Tagavere VTJ 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6 5 0 1 22% 6 26 Puka - 27 Käo ja Jõe - Käo VTJ 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4 3 0 1 14% 4 28 Veske - Veske VTJ 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2 2 0 0 0% 2 29 Koimla - Koimla VTJ 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3 2 0 0 4% 3 30 Sakla - Sakla PK 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1 1 0 0 0% 1 1 172 811 567 2 550 1 191 815 573 2 579 1 191 815 573 2 579 146(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Kuna mitmed veetöötlusjaamad (Unimäe, Kärla, Tehumardi ja Nasva) varustavad veega rohkem kui ühte veevarustuspiirkonda, siis allolevas tabelis on toodud ka veetöötlusjaamade põhiselt veevajaduse prognoos. Tabelis on toodud ka veelubadega määratud maksimaalne veevõtt ning olemasoleva veetöötlusseadmete maksimaalne tootlikus. Tabel 216. Veetöötlusjaamade veevajaduse prognoos Vajalik vooluhulk Ol.ol Lubatud veevõtt Veetöötlus- veetöötlusjaama Ol.olev Peale I etappi Peale II etappi veelubadest jaam tootlikus Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Qmax m3/d Qmax m3/d Unimäe VTJ 2 094 2 094 2 094 5 490 4 600 Orissaare VTJ 75 75 75 150 920 Kärla VTJ 58 58 58 75 276 Kihelkonna VTJ 26 26 26 75 212 Tehumardi VTJ 59 59 59 300 - Aste VTJ 29 29 29 90 230 Nasva VTJ 31 54 54 110 725 Valjala VTJ 30 30 30 270 - Kõljala VTJ 16 16 16 47 21 Leisi VTJ 16 21 21 65 131 Mustjala PK 12 12 12 30 - Karja VTJ 16 16 16 59 131 Pärsama VTJ 17 17 17 48 69 Haamse VTJ 8 8 8 30 69 Lümanda VTJ 16 16 16 33 81 Eikla VTJ 5 5 5 20 58 Sandla VTJ 9 9 9 10 184 Tornimäe VTJ 8 8 8 20 69 Püha VTJ 6 6 6 - 46 Laimjala VTJ 4 4 4 7 55 Tagavere VTJ 6 6 6 15 92 Käo VTJ 4 4 4 7 74 Veske VTJ 2 2 2 6 55 Koimla VTJ 3 3 3 - 81 4.4.2 Kanalisatsioon Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud kanalisatsioonikoguste prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist. 147(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 217. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos Olemasolev olukord Peale I etappi Peale II etappi ÜVK piirk. Reovee- ÜVK piirkond Reoveepuhasti Elanikud Jur. Inf. vesi Puhastile Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku Elanikud Jur. Arvestamata vesi Võrku jrk. nr kogumisala Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) Q(m3/d) osakaal Q(m3/d) 1 Kuressaare ja ümbrus Kuressaare Kullimäe RVP 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317 872 901 2 544 59% 4 317 2 Sõmera ja Mätasselja Sõmera Kärla RVP 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69 13 14 42 61% 69 3 Orissaare Orissaare Orissaare RVP 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112 47 17 48 43% 112 4 Kärla Kärla Kärla RVP 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52 17 3 31 61% 52 5 Kihelkonna Kihelkonna Kihelkonna RVP 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63 16 6 41 66% 63 6 Salme Salme Läätsa RVP 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39 22 6 11 29% 39 7 Aste Aste Aste RVP 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60 21 3 36 59% 60 8 Upa Upa Kullimäe RVP 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43 7 11 25 59% 43 9 Nasva Nasva Läätsa RVP 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67 18 30 19 29% 67 10 Valjala Valjala Valjala RVP 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49 19 7 23 47% 49 11 Mändjala Mändjala Läätsa RVP 4 10 6 29% 20 19 14 8 20% 41 19 14 8 20% 41 12 Kaali ja Kõlajala Kaali-Kõljala Kõljala RVP 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33 11 3 19 57% 33 13 Leisi Leisi Leisi RVP 4 6 4 28% 14 8 7 5 25% 20 8 7 5 25% 20 14 Mustjala Mustjala Mustjala RVP 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26 8 2 16 61% 26 15 Karja Karja Karja RVP 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55 6 9 40 73% 55 16 Pärsama Pärsama Pärsama RVP 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119 12 5 102 86% 119 17 Aste Haamse Haamse RVP 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36 8 0 28 78% 36 18 Lümanda Lümanda Lümanda RVP 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61 8 2 51 83% 61 19 Läätsa Läätsa Läätsa RVP 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39 4 24 11 29% 39 20 Eikla ja Koidula Eikla Eikla RVP 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6 4 0 2 31% 6 21 Sandla Sandla Sandla RVP 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6 5 1 0 6% 6 22 Kärneri ja Tornimäe Tornimäe Tornimäe RVP 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12 6 3 3 26% 12 23 Püha ja Pihtla - Püha RVP 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4 3 0 1 20% 4 24 Laimjala - Laimjala RVP 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6 4 0 2 30% 6 25 Tagavere - Tagavere RVP 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7 4 0 2 29% 7 26 Puka - Puka RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 27 Käo ja Jõe - Audla RVP 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44 3 0 40 92% 44 28 Veske - Veske RVP 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 2 0 0 10% 2 29 Koimla - 30 Sakla - 1 148 1 066 3 148 5 362 1 168 1 071 3 151 5 389 1 168 1 071 3 151 5 389 148 (171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Kuna mitu reoveepuhastit (Kullimäe, Kärla ja Läätsa) puhastavad rohkem kui ühe kanalisatsioonipiirkonna reovett, siis allolevas tabelis on toodud ka reoveepuhastite põhine reoveekoguse prognoos. Tabel 218. Reoveepuhastite kanalisatsioonikoguste prognoos Ol.olev Peale I etappi Peale II etappi Ol.oleva Reovee- Reostus- Reostus- Reostus- reoveepuhasti Vooluhulk Vooluhulk Vooluhulk puhasti koormus koormus koormus reostuskoormus Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie Q(m3/d) ie ie Kullimäe RVP 4 360 32 780 4 360 32 780 4 360 32 780 50 000 Orissaare RVP 112 1 314 112 1 314 112 1 314 2 000 Kärla RVP 121 808 121 808 121 808 850 Kihelkonna RVP 63 466 63 466 63 466 500 Aste RVP 60 554 60 554 60 554 400 Valjala RVP 49 520 49 520 49 520 550 Kõljala RVP 33 264 33 264 33 264 450 Leisi RVP 14 176 20 248 20 248 400 Mustjala RVP 26 166 26 166 26 166 200 Karja RVP 55 336 55 336 55 336 350 Pärsama RVP 119 274 119 274 119 274 280 Haamse RVP 36 156 36 156 36 156 280 Lümanda RVP 61 197 61 197 61 197 400 Läätsa RVP 164 2 063 186 2 344 186 2 344 2 000 Eikla RVP 6 121 6 121 6 121 200 Sandla RVP 6 126 6 126 6 126 130 Tornimäe RVP 12 192 12 192 12 192 200 Püha RVP 4 60 4 60 4 60 140 Laimjala RVP 6 79 6 79 6 79 140 Tagavere RVP 7 91 7 91 7 91 120 Puka RVP 2 27 2 27 2 27 60 Audla RVP 44 67 44 67 44 67 100 Veske RVP 2 58 2 58 2 58 60 5 362 40 894 5 389 41 246 5 389 41 246 4.5 Töömahtude loendid Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on leitavad käesoleva töö lisadest. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites. Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu. Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus (st ei kaasne liitumispunktide rajamine süsteemiga liitumiseks). 149(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade 4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 219. Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 8 533 m hüdrantide asendamine 33 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 5 602 m survelise torustiku rekonstrueerimine 1 836 m pumplate rekonstrueerimine 8 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m torustiku rajamine 4 506 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 824 m hüdrantide asendamine 27 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 3 678 m survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m pumplate rekonstrueerimine 27 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m kraavide korrastamine 3 640 m kraavide rajamine 1 106 m 4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 220 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl 4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 221 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 832 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 61 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 8 kpl 4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 222 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 4 kpl 150(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 223 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 166 m Sademevee torustiku rajamine 118 m 4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 224 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 741 m Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 608 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5* kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1* kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl Märkus: *-reoveepuhasti ja ühe pumpla rekonstrueerimise vajadus on seotud Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku kaudu Mändjala külast tulema hakkava kanalisatsioonikoguste suurenemisega. 4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 225 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 226 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 227 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 9 kpl Sademevee kraavide korrastamine 1 255 m Sademevee kraavide rajamine 807 m 151(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 228 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 5 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 229 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rajamine 3 951 m Veevarustuse liitumispunktide rajamine 126 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 2 617 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 063 m Kanalisatsiooni pumplate rajamine 12 kpl Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 126 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Lisaks eelpool toodud mahtudele, tuleb seoses Mändjala RKA kanalisatsioonikoguse lisandumisele, suurendada ka Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõimet. Tabel 230 Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõime suurendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 2 867 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl 4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 231 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 76 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 3 kpl 4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 232 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rajamine 1 903 m Veevarustuse liitumispunktide rajamine 32 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rajamine 1 580 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rajamine 1 278 m Kanalisatsiooni pumplate rajamine 2 kpl 152(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 32 kpl Sademevee torustiku rajamine 381 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 358 m 4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 233 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 170 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 7 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl Kanalisatsiooni pumplate likvideerimine 1 kpl Sademevee torustiku rajamine 143 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 234 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 013 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 235 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 171 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1 065 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 2 kpl 4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 236 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 237 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 153(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 569 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine Läätsa reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta. 4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 238 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 128 m 4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine Sandla reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta. 4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 239 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 712 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 584 m Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine Tabel 240 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine Tabel 241 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl 154(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 317 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl Kanalisatsiooni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine Tabel 242 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine Puka piirkonna ÜK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta. 4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine Tabel 243 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 693 m Kanalisatsiooni survelise torustiku rekonstrueerimine 532 m Kanalisatsiooni pumplate rekonstrueerimine 1 kpl 4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine Veske piirkonna ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta. 4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine Koimla piirkonna ÜV ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜV ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta. 4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine Tabel 244 Sakla piirkonna ÜV arendamine ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 38 m Veevarustuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl 4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on kehvas seisukorras olevate torustike ja pumplate rekonstrueerimine ja Mändjala küla 155(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 elamupiirkonda ÜVK võrgu rajamine. I etapiga plaanitakse teostada ca 54% kogu arendamise kavaga ettenähtud investeeringute mahust. Tabel 245 ÜVK arendamise kokkuvõte ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 9 313 m torustiku rajamine 5 854 m hüdrantide asendamine 33 kpl puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kpl liitumispunktide rajamine 158 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 11 193 m isevoolse torustiku rajamine 4 197 m survelise torustiku rekonstrueerimine 2 436 m survelise torustiku rajamine 6 208 m pumplate rekonstrueerimine 43 kpl pumplate likvideerimine 1 kpl pumplate rajamine 14 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 kpl liitumispunktide rajamine 158 kpl Sademevee torustiku rekonstrueerimine 1 623 m torustiku rajamine 5 031 m ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035 Veevarustuse torustiku rekonstrueerimine 10 119 m hüdrantide asendamine 27 kpl puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl veetöötlusjaama rekonstrueerimine 3 kpl Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 6 253 m survelise torustiku rekonstrueerimine 11 325 m pumplate rekonstrueerimine 64 kpl reoveepuhasti rekonstrueerimine 6 kpl Sademevee torustiku rekonstrueerimine 5 500 m torustiku rajamine 118 m kraavide korrastamine 4 895 m kraavide rajamine 1 913 m 4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine Käesoleva arendamise kavaga on tehtud ettepanek olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Korrigeerimise käigus on kavas muuta nii alade piire, kui ka uuendada alade reostuskoormuse arvutust. Allolevas tabelites on toodud ülevaade kõigi Saaremaa valla reoveekogumisaladest ning nende muutmisettepanekutest. Korrigeeritud alade piirid koos andmetega on toodud ka joonistel. 156(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 246. Saaremaa valla reoveekogumisalade olemasolevad ja muutmisettepaneku andmed Olemasolev Muudetud Jk Reovee- Registrikood Tüüp Asukoht Pindala Koormus Ühikkoormus Pindala Koormus Ühikkoormus nr kogumisala (ha) (ie) (ie/ha) (ha) (ie) (ie/ha) Sikassaare küla; Kudjape 1 Kuressaare RKA0740410 Üle 2000 ie alevik; Kuressaare linn; 668.3 35 421 53.0 698.2 32 956 47.2 Laheküla küla 2 Sõmera RKA0740406 Alla 2000 ie Kärla alevik 25.3 1 550 61.3 30.7 484 15.8 3 Orissaare RKA0740391 Alla 2000 ie Orissaare alevik 69.3 1 025 14.8 71.4 1 215 17.0 4 Kärla RKA0740405 Alla 2000 ie Kärla alevik 43.2 833 19.3 40.0 475 11.9 5 Kihelkonna RKA0740412 Alla 2000 ie Kihelkonna alevik 53.6 819 15.3 38.1 469 12.3 6 Salme RKA0740387 Alla 2000 ie Salme alevik 34.3 680 19.8 37.8 514 13.6 7 Aste RKA0740413 Alla 2000 ie Aste alevik 30.2 600 19.9 22.9 555 24.3 8 Upa RKA0740411 Alla 2000 ie Upa küla 45 599 13.3 45 274 6.1 9 Nasva RKA0740408 Alla 2000 ie Nasva alevik 82.2 560 6.8 106.9 815 7.6 10 Valjala RKA0740388 Alla 2000 ie Valjala alevik 55 551 10.0 51.1 524 10.2 11 Mändjala RKA0740588 Alla 2000 ie Mändjala küla 24.8 534 21.5 24.8 290 11.7 12 Kaali-Kõljala RKA0740395 Alla 2000 ie Kaali küla; Kõljala küla 34.7 365 10.5 18.4 266 14.5 13 Leisi RKA0740401 Alla 2000 ie Leisi alevik 21.4 328 15.3 18.2 208 11.5 14 Mustjala RKA0740397 Alla 2000 ie Mustjala küla 23.5 280 11.9 9.7 167 17.3 15 Karja RKA0740404 Alla 2000 ie Karja küla 11.3 266 23.5 11.6 340 29.3 16 Pärsama RKA0740402 Alla 2000 ie Pärsama küla 16.5 243 14.7 12.1 276 22.8 17 Haamse RKA0740415 Alla 2000 ie Aste küla 19.6 196 10.0 10.4 156 15.0 18 Lümanda RKA0740399 Alla 2000 ie Lümanda küla; Mõisaküla küla 17.8 195 11.0 14.6 198 13.6 19 Läätsa RKA0740386 Alla 2000 ie Läätsa küla 9.5 194 20.4 9.7 564 58.4 20 Eikla RKA0740414 Alla 2000 ie Eikla küla; Koidula küla 13.3 130 9.8 6.5 121 18.5 21 Sandla RKA0740587 Alla 2000 ie Sandla küla 11.8 120 10.2 11.1 127 11.5 22 Tornimäe RKA0740390 Alla 2000 ie Kärneri küla; Tornimäe küla 11.1 112 10.1 12.0 193 16.1 23 Püha RKA0740394 Alla 2000 ie Püha küla 7.5 70 9.3 7.3 60 8.2 157(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 5 FINANTSANALÜÜS 5.1 Finantsprognoosi eesmärk Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest - vee-ettevõtjalt ja ÜVK insenerilt saadud sisendandmetest. Finantsprognooside põhimõtted: - Esitada Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade veemajandustegevuse kohta finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju. - Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel; - Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja heitvee tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) toimub tariifide ühtlustamine vastavalt Konkurentsiameti metoodikale; (3) pikaajaliselt on saavutatud jooksevkulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja); Finantsanalüüs on koostatud hindamaks Saaremaa valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, et vee-ettevõtja suudab tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada. 5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalide põhjal, milleks on AS Kuressaare Veevärk majandusaasta aruanded. Lisaks on kasutatud ettevõtte olemasolevaid finantsprognoose ja eelarveid. Prognoosid on küll koostatud 12 aastase perioodi kohta, kuid muutujaid on palju ja ajaperiood pikk, mistõttu on vajalik, et vähemalt iga nelja aasta tagant toimuks finantsprognooside üle vaatamine ja vajadusel korrektuuride sisseviimine. Planeerimise periood Finantsprognoos on koostatud aastate 2024-2035 kohta. Inflatsioon ja palgakasvumäär Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks inflatsiooni prognoositava taseme ja palgakasvu määra. 158(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tabel 247. Finantsprognooside eeldused. Finantsprognoosi 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 põhieeldused Tarbijahinnaindeks* 3,4% 2,5% 2,1% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Keskmine 6,0% 5,1% 5,0% 4,8% 4,8% 4,5% 4,5% 4,4% 4,4% 4,3% 4,3% 4,3% palgakasv Leibkonnaliikme 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163 keskmine sissetulek,€** Rahandusministeeriumi pikaajaline makromajanduslik prognoos (04.04.2024) ** Statistikaametist saadud Harjumaa andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise THI-ga. Põhivarade kulum Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade prognoosmaksumusel. Tehtavate investeeringute puhul on arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil soetatud põhivara amortisatsiooni ning teistelt ettevõtetelt ülevõetud põhivara bilansilises maksumuses. Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste amortisatsiooninormidega: - muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat - hooned 40 aastat - seadmed 15 aastat - sõidukid 10 aastat - infotehnoloogia 5 aastat. Veetarbimine ÜVK arengukava piirkonnaks on võetud AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate andmed. Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/p). Reovee ärajuhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega. - keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest; - olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus jäävad muutumatuks; - veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d; - kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d; - asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks; - veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest; - kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest. 159(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta tarbijahinnaindeksiga. Tabel 248. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2032 2033 2034 2035 Veeteenuste % majapidamiste % 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5% netosissetulekust Leibkonnaliikme €/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 keskmine sissetulek *Allikas: Statistikaamet, konsultandi prognoosid Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee -ja kanalisatsiooniteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%. Kavandatav hinnatõus jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks ja ei muutu oluliselt 2024. aasta kulukusega leibkonnaliikme sissetulekust, kuna ühiktarbimine on madal. Tariifide muutused Investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Finantsprognoosi koostamisel on arvestatud, et lühiajalised investeeringud kajastatakse investeerimisplaanis vastavalt planeeritud elluviimise ajale (2024-2027). Pikaajaliste investeeringud jaotuvad võrdselt aastate 2028-2035 vahel. Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus. Veehinna kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud. Tabel 249. Vee- ja heitvee tariifiprognoosid 2024-2035 Veevarustuse tariifid ilma käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2030 2031 2032 2033 2035 Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35 kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,99 2,07 2,13 2,22 2,35 kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91 kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 4,16 4,32 4,45 4,63 4,91 kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% Seoses reostuskoormuse piirmäärade eelseisva kavandatava muutusega asutuste/ettevõtete kanalisatsiooniteenuste II ja III grupi tariifide muudatust käesoleva ÜVK raames ei prognoosita Veeteenuste tariifimuudatuste erisus majapidamiste ja asutuste/ettevõtete lõikes 2026.a. tuleneb seaduse nõudest ühtlustada veeteenuse hinnad era- ja ärisektoris. 160(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tegevuskulud Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud AS Kuressaare veevärk 2023. aasta majandusaasta aruandest. Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja jagatakse kulud ka alljärgnevate liikide lõikes: - Tööjõukulud; - Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi- ja hooldusteenused, töövahendid, kulud masinatele, kulud vee tootmisele ja reovee puhastamisele); - Finantskulud. Tegevuskulud muutuvad prognoosides THI võrra v.a. tööjõukulud. Tööjõukulud suurenevad tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud palgakasvu võrra. Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik investeeringud finantseeritakse vee-ettevõtete omaosalusest. Oluline on pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Kumulatiivne rahavoog on positiivne analüüsitud perioodi vältel. Investeeringud Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ning investeerida ettevõtte omavahenditest. ÜVK kavas toodud investeeringud kogusummas 28 928 173 eurot, mis jagunevad lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2024-2027.a ja pikaajalisteks investeeringuteks , mis viiakse ellu 2028-2035.a. (II etapp): Lühiajalised investeeringud on kokku 13 323 129 eurot. Pikaajalised investeeringud on kokku 15 605 044 eurot. Investeeringute finantseerimisallikad Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani elluviimiseks plaanitakse laenu võtta 5,3 mln eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud arvesse ettevõtte olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK arengukavas toodud investeeringute elluviimiseks. Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Saaremaa valla poolt tehtavate täiendavate eelduslike aktsiakapitali sissemaksetega summas 1,3 mln eurot. Toetuste arvelt finantseeritakse 1,0 mln eurot ja liitumistasudest 300 000 eurot. Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on vaja täiendavad vahendid leida. Finantsanalüüsis on arvestatud ettevõtte laenuga. Finantsprognoosid on toodud lisades. Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et ettevõte võtab 10 kuni 20 aastase tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt ettevõtte olemasolevate laenudega). 161(171) Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6 LISAD 6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.2 Investeeringute mahud ja maksumused Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.3 Finantsanalüüsi arvestus Müügimahud: veevarustusteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kodumajapidamiste vee tarbimismaht m3/a 462 633 463 384 465 818 468 252 468 252 468 252 468 252 472 263 476 274 480 285 484 296 488 307 Asutuste, ettevõtete vee tarbimismaht m3/a 295 670 296 000 297 000 298 000 299 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000 Aastased müügimahud kokku, vesi m3/a 758 303 759 384 762 818 766 252 767 252 768 252 768 252 772 263 776 274 780 285 784 296 788 307 Lekete osakaal veetootmises % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% Veetöötlusjaamas toodetud vesi m3/a 947 879 949 230 953 523 957 815 959 065 960 315 960 315 965 329 970 343 975 357 980 370 985 384 Müügimahud: kanalisatsiooniteenus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kodumajapidamiste tarbimismaht 3 m /a 454 368 455 367 457 801 460 236 462 670 465 104 467 538 474 042 480 589 487 179 493 811 500 486 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht I grupp m3/a 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 205 978 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht II grupp 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 16 152 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht III grupp 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 140 884 Asutuste, ettevõtete tarbimismaht kokku 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 363 014 Aastased müügimahud kokku 3 m /a 817 382 818 381 820 815 823 250 825 684 828 118 830 552 837 056 843 603 850 193 856 825 863 500 Infiltratsiooni osakaal kanalisatsioonis % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% Puhastatud heitvesi m3/a 1 021 728 1 022 976 1 026 019 1 029 062 1 032 105 1 035 147 1 038 190 1 046 320 1 054 504 1 062 741 1 071 031 1 079 375 Veevarustuse tariifid käibemaksuta (keskmine) 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Majapidamised €/m3 1,33 1,50 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35 kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Asutused, ettevõtted €/m3 1,39 1,57 1,67 1,78 1,86 1,93 1,99 2,07 2,13 2,22 2,28 2,35 kasv % 13,0% 6,2% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Kanalisatsiooniteenuse tariifid käibemaksuta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Majapidamised €/m3 2,78 3,14 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91 kasv % 13,0% 11,0% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Asutused, ettevõtted I grupp €/m3 2,93 3,31 3,49 3,73 3,88 4,04 4,16 4,32 4,45 4,63 4,77 4,91 kasv % 13,0% 5,3% 7,0% 4,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 4,0% 3,0% 3,0% Taskukohasus 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust % 1,1% 1,2% 1,3% 1,3% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5% Leibkonnaliikme keskmine sissetulek €/kuus 930 953 973 993 1 012 1 033 1 053 1 074 1 096 1 118 1 140 1 163 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Tegevusrahavood Tegevustulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Tulud veevarustusteenustelt €/a 1 026 283 1 161 347 1 272 358 1 367 756 1 424 323 1 483 226 1 527 723 1 597 127 1 653 585 1 728 614 1 789 625 1 852 741 Majapidamised €/a 615 302 696 420 776 897 835 828 869 261 904 031 931 152 976 693 1 014 538 1 064 006 1 105 078 1 147 657 Asutused €/a 410 981 464 927 495 461 531 928 555 062 579 195 596 571 620 434 639 047 664 609 684 547 705 083 Tulud kanalisatsiooniteenuselt €/a 2 658 441 3 007 180 3 307 704 3 548 325 3 690 258 3 837 869 3 953 005 4 128 349 4 269 941 4 459 189 4 611 969 4 769 903 Majapidamised €/a 1 263 140 1 430 491 1 596 332 1 717 158 1 785 844 1 857 278 1 912 996 2 006 740 2 084 684 2 186 522 2 271 122 2 358 830 Asutused €/a 1 395 301 1 576 690 1 711 372 1 831 168 1 904 414 1 980 591 2 040 009 2 121 609 2 185 257 2 272 668 2 340 848 2 411 073 Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud €/a 8 000 8 199 8 371 8 539 8 710 8 884 9 061 9 243 9 428 9 616 9 808 10 005 Tegevustulud kokku €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648 Tegevuskulud 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Energia €/a 562 446 577 208 591 498 605 539 618 017 630 752 643 367 659 525 676 072 693 016 710 368 728 137 Energiakulud RVP jaamas ja pumplates €/a 306 518 314 535 322 095 329 511 336 101 342 823 349 680 358 400 367 329 376 471 385 833 395 418 Energiakulu veetootmises €/a 255 927 262 674 269 403 276 028 281 916 287 929 293 688 301 125 308 743 316 545 324 536 332 719 Muud materjalid, tasud ja teenused €/a 667 575 680 734 692 707 704 118 720 305 726 714 738 225 750 787 763 584 776 621 789 902 806 760 Vee erikasutustasud €/a 94 162 94 296 94 723 95 149 97 774 95 398 95 398 95 896 96 394 96 892 97 390 99 846 Saastetasud €/a 66 412 66 493 66 691 66 889 69 389 66 889 66 889 67 213 67 537 67 860 68 184 69 878 Kulumaterjalid ja teenused veetöötluses €/a 110 000 112 739 115 107 117 409 119 757 122 152 124 595 127 087 129 629 132 221 134 866 137 563 Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel €/a 332 000 340 267 347 412 354 361 361 448 368 677 376 050 383 571 391 243 399 068 407 049 415 190 Muud kulud €/a 65 000 66 938 68 774 70 310 71 938 73 599 75 292 77 020 78 782 80 580 82 413 84 283 Tööjõukulud €/a 875 000 919 625 965 606 1 011 955 1 060 529 1 108 253 1 158 124 1 209 082 1 262 281 1 316 560 1 373 172 1 432 218 Administratiiv kulud €/a 200 000 204 980 209 285 213 470 217 740 222 094 226 536 231 067 235 688 240 402 245 210 250 114 Masinate kulud €/a 65 000 66 619 68 017 69 378 70 765 72 181 73 624 75 097 76 599 78 131 79 693 81 287 KULUM €/a 574 701 706 659 949 146 1 053 614 1 135 068 1 209 192 1 283 316 1 357 440 1 431 564 1 505 688 1 579 812 1 653 936 Tegevuskulud kokku €/a 2 944 721 3 155 825 3 476 259 3 658 075 3 822 425 3 969 187 4 123 193 4 282 998 4 445 788 4 610 417 4 778 157 4 952 452 Tegevuskasum €/a 748 003 1 020 901 1 112 174 1 266 545 1 300 866 1 360 792 1 366 596 1 451 721 1 487 165 1 587 002 1 633 246 1 680 196 Finantseerimine 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Rahaliste vahendite algjääk €/a 1 504 079 0 0 0 Laen €/a 0 1 000 000 3 800 000 500 000 Osakapitali suurendamine (KOV) €/a 301 885 786 827 50 000 148 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Liitumised €/a 0 300 000 0 0 Kokku kodumaine finantseerimine €/a 1 805 964 2 086 827 3 850 000 648 781 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Rahavood ja jätkusuutlikkus Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kokku finantseerimine (laenud) €/a 1 947 053 2 759 202 3 850 000 849 337 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Müügitulud €/a 3 692 724 4 176 726 4 588 433 4 924 620 5 123 291 5 329 979 5 489 789 5 734 719 5 932 953 6 197 419 6 411 403 6 632 648 Intressitulud €/a Kokku laekumised €/a 5 639 777 6 935 928 8 438 433 5 773 957 5 173 291 5 379 979 5 539 789 5 784 719 5 982 953 6 247 419 6 461 403 6 682 648 Väljaminekud Kokku tegevuskulud €/a 2 370 020 2 449 165 2 527 113 2 604 460 2 687 357 2 759 995 2 839 877 2 925 558 3 014 224 3 104 730 3 198 345 3 298 517 Investeering €/a 510 344 ÜVK investeering €/a 1 309 840 4 213 732 5 674 657 2 124 900 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 1 950 631 Laenude tagasimaksed €/a 109 066 115 801 221 299 417 369 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 598 112 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 Laekumised 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Intressikulud €/a 99 723 120 692 211 194 301 124 294 550 270 626 246 701 222 777 198 852 174 928 151 003 127 079 Muud €/a Kokku väljaminekud €/a 4 398 993 6 899 391 8 634 262 5 447 853 5 530 650 5 579 363 5 635 321 5 697 077 5 761 819 5 828 400 5 898 091 5 974 338 Kokku rahavoog €/a 1 240 783 36 537 -195 829 326 104 -357 359 -199 385 -95 532 87 642 221 134 419 019 563 311 708 310 Kumulatiivne rahavoog € 1 240 783 1 277 321 1 081 491 1 407 596 1 050 236 850 852 755 320 842 962 1 064 096 1 483 115 2 046 427 2 754 736 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.6 Joonised Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024—2035 6.8 Kooskõlastused Tabel 250. Kooskõlastuste tabel Jrk. Kooskõlastuse Töö koostaja Kooskõlastaja Kooskõlastuse täielik ärakiri nr. kuupäev ja nr märkused Terviseamet Põllumajandus- ja Toiduamet
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →