Saatja: "Viimsi Vallavalitsus" <
[email protected]>
Saaja: "Viimsi Vallavalitsus" <
[email protected]>
Teema: [UNWANTED CATEGORY URL INSIDE] Teade - Haabneeme alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kuupäev: 2024-11-22 10:55
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lp. kaasatud isik/asutus
Käesolevaga edastame Teile teate Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusest
nr 77
„Haabneeme alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“
(teade ja volikogu otsus lisatud manusena).
NB! Vallavolikogu otsusega on võimalik tutvuda ka Viimsi valla veebilehel:
<https://secure-web.cisco.com/1rIPM-qfg4rjqzdUsfxtirjHFS0tqLc_z7X2xokK6LHC
SnBETEfNC21qZaO15iUYrACHNpMBodupQCALc0l-cdr0PdZiQd_10WzJeOMZSMDhQOZTFaKmqS
MCnPkdKnbkTNR1R4-_TesJ3pspb2DtIMgQpAF5rvFTRkFdIPyQpNYPFwn3HEjh1otoGG3c0_fg
h1yBR3dgHSmWE9k_wp6PdEAqQQ2w4dT5jr4vtSLNfXIfSP1l56dGVHXdqLC-s2NWC2KOpH1Pq9
DnZLyjvGnH8_TG0LIOvHxIs5YUJrfF4hmw/https%3A%2F%2Fwww.viimsivald.ee%2Fteenu
sed%2Fplaneeringud%2Fdetailplaneeringud%2Falgatatud-detailplaneeringud>
https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatat
ud-detailplaneeringud
NB! Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda Viimsi Vallavalitsuse
planeeringute osakonna poole:
<https://secure-web.cisco.com/16nvNoigToTkkxuKneg142tZ07pw1ohS_Y-_pRQU_Kb5
cE78HnNicG1BkaiUnVs6EC1SfyXuYAI0SEtuT_fWKIGKT4vQZIAGgKyWpiVv05ZQ9QPTbAG6u2
0VHOEBWDRIDP1j41O0j5QO2qOihAuOiHzo8A1tgNxig0UCqA-VoBphO6RtTbQXYIedW-njvsvV
MQkF9xZrXMsUNs6kYTqOPey6aQFe3X1oMuiM8dLyjbWHBcBHsS9UYT-1uv7pZJkb4RUucn5fO1
3-DMDkF-A3DOKw88iLy66_lNa_gwsqxlWw/https%3A%2F%2Fwww.viimsivald.ee%2Fvalla
valitsuse-kontaktid> https://www.viimsivald.ee/vallavalitsuse-kontaktid
Lugupidamisega
Viimsi Vallavalitsus
tel 602 8800 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
<http://www.viimsi.ee/> www.viimsi.ee
Lugupeetud kaasatud isik/asutus
Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279
Teade
Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme
alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,
katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise
eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine
üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt
üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,
ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone
ehitamiseks.
Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee
11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.
Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu
kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv
endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub
planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.
Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.
Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem
arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,
samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste
läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam
keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab
kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja
inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,
mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse
vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad
ca 1800 inimese jaoks.
Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud
uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.
Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3
kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1
Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee |
[email protected] | +372 602 8800
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa
2
nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse
detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.
KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik
alljärgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju;
3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja
mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid
tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,
tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood
16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu
koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).
Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:
https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-
detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Siitan
planeeringute vanemspetsialist
Lugupeetud kaasatud isik/asutus
Meie 19.11.2024 nr 10-10/5279
Teade
Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 12.11.2024 vastu otsuse nr 77 “Haabneeme
alevik, Randvere tee 9b katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%,
katastriüksuse tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²) detailplaneeringu algatamise
eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine
üldkasutatavate hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt
üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbe, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa,
ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata ehitusõigus ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone
ehitamiseks.
Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5, Kaluri tee 5, Randvere tee
11, Viimsi-Randvere tee, Randvere tee 9, Ees-Hotelli, Sõpruse tee 9 ja Taga-Hotelli.
Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust. Kogu
kunagine staadionikompleks on tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv
endine tribüünhoone on ümber ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub
planeeringuala naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus.
Planeeringualal hooneid ei ole, talviti rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.
Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem
arhitektuurne keskkond ning rikastada äri- ja teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal,
samuti planeerida avalik ruum jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste
läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam
keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab
kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja
inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi kodulähedaste töökohtade loomiseks,
mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste valik ja mille kaudu loodetakse
vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse planeeringualale varjumiskohad
ca 1800 inimese jaoks.
Detailplaneering algatatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutvana. Vajalikud
uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja liiklusuuring.
Detailplaneeringuga jäetakse ühtlasi algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3
kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lg 1
Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee |
[email protected] | +372 602 8800
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa
2
nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse
detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhul.
KSH eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik
alljärgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju;
3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja
mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid
tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detailplaneeringu koostamise tellija ja korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001,
tel 6028800), detailplaneeringu koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood
16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu
koostaja on K-Projekt AS (registrikood 12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 6264100).
Viimsi Vallavolikogu 12.11.2024 otsusega nr 77 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:
https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-
detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne Siitan
planeeringute vanemspetsialist
OTSUS
Viimsi 12. november 2024 nr 77
Haabneeme alevik, Randvere tee 9b
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning
vastavus üldplaneeringule
19.06.2023 laekus K-Projekt AS (registrikood 12203754) detailplaneeringu algatamise
ettepaneku taotlus nr DP-1136, millega soovitakse algatada detailplaneering Haabneeme
alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel (ühiskondlike ehitiste maa 100%, katastriüksuse
tunnus 89001:010:2527, pindala 20 999 m²).
Detailplaneeringu alal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel
paikneb amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on
tänaseks jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber
ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala naaberkrundil,
on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal hooneid ei ole, talviti
rajatakse endise staadioni lõunaossa avatud uisuväljak.
Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404), Kaluri
tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee
(89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse
tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528).
Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud Haabneeme
staadioni detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundile määratud sotsiaalmaa sihtotstarve ja
ehitusõigus ühe spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks. Detailplaneeringu kohast
ehitusõigust ei ole ellu viidud.
Detailplaneering koostatakse avalikes huvides. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta
planeeringuala krundi maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast osaliselt äri- ja
büroohoonete maaks, jagada planeeringuala ühiskondlike hoonete maa, ärimaa- ja teemaa
kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ühiskondlikule hoonele või hoonetele ja
ärihoonetele viisil, mis võimaldab tulevasest kvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt
huvitava linnaruumi. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada vaid üks
6 700 m² ehitusaluse pindalaga (PlanS v.r) 20 meetri kõrgune neljakorruseline hoone. Uue
detailplaneeringuga kujundatakse parem arhitektuurne keskkond ning rikastatakse äri- ja
teenindusotstarvete osakaalu Viimsi keskuse alal. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum
jalakäijatele ning aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks. Seega on detailplaneeringu
2
tulemuseks nii mahult kui arhitektuurselt sobivam keskkond, mis arvestab kaasaegse linnaruumi
planeerimise põhimõtteid. Viimsi saab kauaoodatud keskväljaku ja avalikud vaba-aja veetmise
alad, mis on kujundatud esteetiliselt ja inimeste vajadusi arvestavalt. Lisandub rohkelt võimalusi
kodulähedaste töökohtade loomiseks, mille kaudu muutub rikkalikumaks ka vallasiseste teenuste
valik ja mille kaudu loodetakse vähendada pendelrännet Viimsi ja Tallinna vahel. Lisaks luuakse
planeeringualale varjumiskohad ca 1 800 inimese jaoks.
Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 126 lõike 1
punktides 1‒9, 11, 12 ja 17–22 loetletud ülesanded.
Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi
valla mandriosa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kohaselt asub
detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv
detailplaneering. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga
tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks
üldkasutatavate hoonete maast valdavalt äri- ja büroohoonete maaks.
Planeeringualal kehtib lisaks Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43 kehtestatud
üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“ (edaspidi teemaplaneering).
Teemaplaneeringus on planeeringualale näidatud spordihoone ja sisestaadioni asukoht ja see
tuleneb alal kehtivast detailplaneeringust. Kuivõrd teemaplaneeringu mõte oli kaardistada
olemasolevad ja detailplaneeringutega planeeritud lastele ja noortele suunatud rajatised ning
teemaplaneeringuga iseseisvalt konkreetseid uusi asukohti rajatistele ei planeeritud, siis antud
juhul ei ole tegu teemaplaneeringu muutmisega. Siinkohal tuleb selgitada, et staadion koos
spordihoonega on juba rajatud Karulaugu tee ja Randvere tee vahelisele alale ja veel ühe
spordihoone asukoht on määratud Viimsi Vallavolikogu 15.12.2015 otsusega nr 116 kehtestatud
Tammeõue teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringuga Viimsi Gümnaasiumi
kõrvale. Samas ei ole ka käesoleva detailplaneeringuga spordifunktsioon välistatud.
Teisi asjakohaseid üldplaneeringuid planeeringualal ei ole.
2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja
detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
1. Detailplaneeringuga määrata ruumilise lahenduse põhimõtted, mille rakendamise tulemusel
kasvab avaliku ruumi kvaliteet ja mis suunab ala mitmekülgseks kasutamiseks kogu
päevakaare vältel (varahommikust hilisõhtuni). Detailplaneeringuga vältida ala
monofunktsionaalsust, planeerida hea avalik ruum.
2. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise avalik huvi on asukoha määramine
vähemalt ühele ühiskondlikule hoonele, sh peab ühiskondliku hoone maa-ala moodustama
vähemalt 20 % planeeritavast Randvere tee 9b katastriüksuse pindalast. Detailplaneeringu
koostamise teine avalik huvi on avaliku kasutusega välialade ja väljaku(te) planeerimine,
millest ühe väljaku suurus peab olema vähemalt 3 000 m².
3. Alale on keelatud elukondliku funktsiooni planeerimine (sh detailplaneering peab välistama
rendikorterid).
4. Detailplaneeringuga anda suunised funktsionaalse ja kvaliteetse arhitektuurse terviku
kujundamiseks hoonete projekteerimisel, tagamaks ehitiste sobivuse linnaruumi (nt
fassaadide vaadeldavus eri suundadest, inimmõõtmelisus jmt).
3
5. Planeeringulahenduse väljatöötamisel vaadelda ka naaberalasid (sh ida poole Randvere teed
jäävat kaubanduskeskuse krunti) ja arvestada nendega, sidudes planeeritava ja olemasoleva
keskkonna ühtseks terviklikuks linnaruumiks.
6. Parkimisvajadus tuleb lahendada maa-alusena. Erandid on lubatud maapealsele
invaparkimisele ja piiratud alal lühiajaliseks parkimiseks (nt toidukullerid, asutusi teenindav
transport jmt). Maa-alune parkla kavandada ühtlasi varjumiskohana, arvestades vastavate
abiruumide ning ligipääsude vajadusi.
7. Olulist rõhku pöörata olemasoleva haljastuse säilitamisele ja uushaljastuse rajamisele.
Randvere tee äärse kõrghaljastuse (männid, lehised) säilitamine on kohustuslik ja see tuleb
integreerida planeeringulahendusse. Detailplaneeringuga peab olema tagatud kvaliteetne
maastikuarhitektuurne lahendus. Leida alale sobivad pikaajalised haljastuslahendused (mitte
üksnes konteinerhaljastus), mis on võimalikud maa-aluse parkla ehitamise korral.
8. Lahendada ligipääsetavuse põhimõtted, pakkuda lahendused erinevate sihtrühmade vajadusi
arvestavalt (erinevate puuetega inimesed, lapsed, eakad jne).
9. Planeerida naaberaladega hästi seotud ja turvaline jalakäiguteede võrgustik ning näha ette
ärihooneid teenindava transpordi jaoks lahendused, mis on ennekõike turvalised jalakäijatele
(planeeringualal on liiklemiseelis jalakäijal). Lahendada Randvere teelt mahasõit pandusega
maa-alusesse parklasse selliselt, et Randvere tee kõnniteel oleks tagatud sujuv, ohutu ja
katkestusteta liikumine.
10. Planeeringuala siseteed, välialad, platsid ja ühendusteed näha ette avalikult kasutatavatena.
11. Sademevee ärajuhtimiseks planeeringuala platsidelt ja teedelt planeerida viibe- ja
kogumislahenduste jaoks vajalikud maa-alad, et sademevee äravoolu viivitada ning suunata
see majandus- ja tarbevee kasutamiseks tagasi ringlusesse.
12. Avaliku väliruumi rikastamise huvides määrata nõuded kunstiteos(t)e asukohale ning anda
üldised avaliku ruumi disainilahenduste põhimõtted.
13. Piirdeid kruntide ümber ei ole lubatud planeerida.
14. Detailplaneeringuga määrata hoonete üldised arhitektuurinõuded. Hoonemahtude, -tiheduse
ja kõrguse nõuete määramisel lähtuda inimmõõtmelistest mastaapidest ja hea avaliku ruumi
kujundamise põhimõtetest, sh kõrgeim hoone ei tohi ületada olemasoleva SPA hoone
kõrgust. Väljakute ja vaba aja veetmise kohtade jaoks planeerida piisavalt avarust.
Ümbruskonnas asuvate kaubandushoonete mahtusid ei ole lubatud detailplaneeringu
lahenduse kujundamisel aluseks võtta, hoonestust tuleb liigendada.
Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse
erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:
15. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.
Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama
majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu
tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul
uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada
4
Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline
uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.
16. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja
üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:
https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-
uldplaneeringud).
17. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.
18. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud
tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja
kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee
ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:
https://vaal.viimsi.ee/map.
19. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
20. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs (M 1:2000),
tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis (M 1:500), haljastuse joonis
(M 1:500), liiklusjoonis (M 1:500) ja planeeringulahendust illustreerivad 3D vaated.
21. Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs
lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste
üldplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning seletuskirjas esitada põhjendused
üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.
22. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt
(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).
Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse
planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.
23. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:
- Vallale üleantava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üleantav
/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga liidetav
krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida. Krundi
juurde peab olema märgitud sihtotstarve.
- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja
väljad õigesti täita.
- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.
- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht
tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.
- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-
lõuna suunaline (s.t õigetpidi).
- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema
koos tiitellehega.
5
- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka
lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm
asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).
Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:
- Päästeamet Põhja päästekeskus
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate
tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud
kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise
otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu tehnilisele koostajale.
1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 6 kuud;
2. Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 9 kuud;
3. Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse läbivaatamine ja
heakskiitmine – 12 kuud;
4. Valla poolt heakskiidetud detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku
korraldamine ja avaliku arutelu läbiviimine – 16 kuud;
5. Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 20
kuud;
6. Detailplaneeringu vastuvõtmine, detailplaneeringu põhilahenduse avalikustamise
korraldamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimine – 28 kuud;
7. Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
ja PlanS § 90 lg 3 loetletud toimingute läbiviimine – 33 kuud.
3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:
PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS
§ 33 lõike 2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises
planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike
1 punktides 1-3 sätestatud juhul.
KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste
asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH
eelhinnang ja küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. KSH eelhinnangu (käesoleva
otsuse Lisa 3, 22 lehel) on koostanud LEMMA OÜ (registrikood 11453673) mais 2024. Töö
vastutavaks koosajaks oli keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
6
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju;
3. Planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja
mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid
tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus
vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata
võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse
keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.
Keskkonnaamet asus 05.07.2024 kirjaga nr 6-5/24/12170-2 seisukohale, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.
Terviseamet 04.07.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/5903-2 ei esitanud vastuväiteid KSH algatamata
jätmisele, kuid juhtis tähelepanu järgnevale:
• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)
lisas 1 toodud normtasemeid.
• Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha päeval kella 07.00-19.00 ning ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
• Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM
määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
• Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Arvestada EVS-
EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
PlanS § 81 lõike 1 alusel esitas vald detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos
lähteseisukohtadega ning KSH eelhinnangu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
(edaspidi ReM) seisukoha andmiseks. ReM 29.07.2024 kirjaga nr 14-3/2968-1 palus otsuse
eelnõusse lisada planeeringu koostamise eeldatav ajakava. Otsuse eelnõud vastavalt täiendati.
7
Arvestades, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
muutmiseks, siis otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi
Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“
§ 3 punkti 2 ja PlanS § 139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise tellija ja
korraldaja on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu
koostamise finantseerija on HBN Staadion OÜ (registrikood 16364342, Mere tee 1, 10612, Pringi
küla, Viimsi vald, Harju maakond), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt AS (registrikood
12203754, Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, tel 626 4100). Enne detailplaneeringu algatamist sõlmiti
detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu tehnilise koostamise tellimise
ja finantseerimise üleandmise leping ning kokkulepped detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise kohta (allkirjastatud 25.09.2024, registreeritud Viimsi Vallavalitsuse
dokumendiregistris numbriga 2-10.1/507).
Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõike
1 punktist 33, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1, § 139 lõikest 1 ja
§-st 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33
lõike 2 punktidest 1 ja 3, § 35 lõigetest 3 ja 5, Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning
keskkonna- ja heakorrakomisjoni seisukohtadest ja lähtudes detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isiku avaldusest:
Viimsi Vallavolikogu
OTSUSTAB:
1. Algatada detailplaneering Haabneeme alevikus, Randvere tee 9b katastriüksusel, Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate
hoonete maast osaliselt äri- ja büroohoonete maaks, säilitades osaliselt üldkasutatavate hoonete
maa juhtotstarbe, ja ehitusõiguse määramiseks ärihoonete ja ühe ühiskondliku hoone
ehitamiseks.
2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased
ülesanded.
3. Kaaluda PlanS § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides
omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadust.
4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus
puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning naaberkinnisasjade
omanikud.
5. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.
6. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring ja
liiklusuuring.
7. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust
huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste
väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.
8. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Haabneeme alevikus, katastriüksuse
Randvere tee 9b detailplaneeringule.
9. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi
Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).
10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
8
(allkirjastatud digitaalselt)
Atso Matsalu
vallavolikogu esimees
Lisa 1
Viimsi Vallavolikogu
12.11.2024 otsusele nr 77
Planeeringuala ulatus
2
Lisa 2
Viimsi Vallavolikogu
12.11.2024 otsusele nr 77
Väljavõte Viimsi valla mandriosa
üldplaneeringust
Lisa 3
Viimsi Vallavolikogu
12.11.2024 otsusele nr 77
Viimsi vallas Haabneeme alevikus
Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala)
detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2024
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Nimetus: Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse
(keskusala) DP KSH eelhinnang
Töö tellija: K-Projekt AS
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 30.05.2024
2
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9
3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9
3.2 Viimsi valla üldplaneeringud ...................................................................................... 9
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 12
5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 12
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 12
5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 12
5.4 Jääkreostus............................................................................................................... 13
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 14
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 16
5.7 Visuaalne mõju......................................................................................................... 17
5.8 Kliimamõjud ............................................................................................................. 18
5.9 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18
5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus................................................................. 18
5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18
5.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 19
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22
3
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) K-Projekt AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel
Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on
töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja
„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse
kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P.,
Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Viimsi Vallavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
Detailplaneeringu algatamise taotlus nr DP-1136 on esitatud Viimsi Vallavalitsusele
19.06.2023. KSH eelhinnang kuulub DP algatamise taotluse juurde.
Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse
detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
läbiviimine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud
juhul Viimsi Vallavolikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). KSH
vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
4
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Planeeritav maa-ala asub Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee ja Rohuneeme tee
vahelisel maa-alal. Juurdepääs on võimalik nii Randvere teelt kui ka Rohuneeme teelt.
Olemasolevatest kommunikatsioonidest on planeeringualal vee-, elektri-, kanalisatsiooni-,
side- ning gaasitrass. Ala läbivad ka 28-32 m sügavusel paiknevad kütusemahutid.
Planeeringualal asub osa nõukogudeaegsest välistaadioni kompleksi tervikust – sellel paikneb
amortiseerunud jooksurada ja välitribüünid. Kogu kunagine staadionikompleks on tänaseks
jagatud kruntideks, planeeringuala naaberkrundil asuv endine tribüünhoone on ümber
ehitatud hotelliks, staadioni lõunapoolne tugivall, mis samuti asub planeeringuala
naaberkrundil, on lammutatud ja sinna on ehitatud kaubanduskeskus. Planeeringualal
hooneid ei ole, talviti kasutatakse endise staadioni lõunaosa avaliku uisuväljakuna.
Planeeringualaga piirnevad järgmised katastriüksused: Sõpruse tee 5 (89001:010:0404),
Kaluri tee 5 (89001:010:3482), Randvere tee 11 (89001:010:0582), Viimsi-Randvere tee
(89001:001:1804), Randvere tee 9 (89001:001:0271), Ees-Hotelli (89001:010:2563), Sõpruse
tee 9 (89001:010:2562) ja Taga-Hotelli (89001:010:2528). Planeeringuala naaberkinnistutel
asuvad kaubanduskeskus ning büroohooned, mis on Haabneeme keskuse ruumilise
kontseptsiooni lahutamatuks osaks.
Hinnatava planeeringuala näol on tegemist Viimsi valla keskse linnaruumiga, mis asub tiheda
liiklusega Rohuneeme tee ja Randvere tee vahelisel alal, olles väga soodsas logistilises
asukohas. DP ala kontaktvööndi analüüs on veel koostamata, kuid piirkond on kujunemas
terviklikuks äri- ja vabaaja veetmise tsooniks.
Randvere tee 9b katastriüksuse DP koostamise eesmärgiks on muuta maakasutuse
sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maast äri- ja büroohoonete maaks, jagada planeeringuala
ärimaa- ja teemaa kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ärihoonetele viisil, mis
võimaldab tulevasest ärikvartalist kujundada kvaliteetse ja arhitektuurselt huvitava
linnaruumi.
Praegu kehtib planeeringualal Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestatud
Haabneeme staadioni detailplaneering1. DP-ga on Randvere tee 9b krundile määratud
sotsiaalmaa sihtotstarve ja ehitusõigus spordihoone ning maa-aluse parkla ehitamiseks.
Detailplaneeringu kohast ehitusõigust ei ole ellu viidud. Uue DP kehtestamisega muutuvad
kõik varasemad sama ala detailplaneeringud kehtetuks.
Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks 6 700 m² ehitusaluse
pindalaga (planeerimisseaduse vanem redaktsioon) 20 meetri kõrgune neljakorruseline
hoone. Uue detailplaneeringuga soovitakse kujundada parem arhitektuurne keskkond, luua
paremad tingimused äri- ja teenindusotstarvete osakaalu suurendamiseks ning teenuste
valiku rikastamiseks Viimsi keskuses. Samuti soovitakse planeerida avalik ruum
jalakäijatele ning Haabneeme aleviku (pea)väljak avalike sündmuste läbiviimiseks ja
tegevusrohke vaba aja veetmiseks. Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses
(PlanS) loetletud asjakohased DP ülesanded.
1
https://service.eomap.ee/viimsivald/#/planeeringud/id/1026
5
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 1. DP ala. Allikas: minukataster.ee
DP ala koosneb Randvere tee 9b katastriüksusest (kat. tunnus 89001:010:2527), pindala
20999 m², millest kõlvikuliselt metsamaa moodustab 1351 m² ja muu maa 19648 m².
Planeeringualal kasvav kõrghaljastus paikneb Randvere tee ääres. Maakasutuse sihtotstarve
on ühiskondlike ehitiste maa 100%. Katastriüksus on eraomanduses (HBN Staadion OÜ).
DP koostamise käigus eeldatavalt nõutavaid uuringuid (geodeesia, hüdrogeoloogia, liiklus,
sademevee käitlus, insolatsioon jne) ei ole algatamise eelselt veel läbi viidud ning nende
täpne vajadust on seni teadmata.
Esialgse eskiisi järgi soovitakse planeeringuala jagada kaheksaks krundiks, millest kuus on
ärimaa krundid, üks ühiskondlike ehitiste krunt ja üks transpordimaa krunt.
Maksimaalne hoonete kõrgus maapinnast on 45 m (12 korrust). Hoonetel on ka üks maa-
alune korrus.
6
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.
Planeeritava ala hoonestus jaotub kruntide kaupa, mida saab vajadusel etapikaupa ellu viia.
Seega jagunevad ka ehitusaegsed mõjud etappide peale.
7
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise
keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev)
koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul
samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda
ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142
lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on
kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul
on tegemist kehtivat ÜP-d muutva detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu alusel rajatakse Haabneeme keskusealale ettevõtluspiirkond, mille puhul
KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise
valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.
KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13
(infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda
infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses
nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni,
haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus
ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates
vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata
tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures
hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava
tegevusega kaasneda.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste
asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele
6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal
konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste
asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub
alati Keskkonnaamet (KeA).
8
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise „Asustuse suunamine“ kohaselt planeeringuala
on määratletud kui linnalise asustusega ala. Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised
väärtused“ kohaselt alal piiranguid ei ole.
Linnalise asustusega ala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja
arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused
kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise
struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel
lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja
majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.
Detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ maakasutuselt ega
visioonilt.
3.2 Viimsi valla üldplaneeringud
Detailplaneeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi
valla mandriosa üldplaneering (ÜP) ja Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43
kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“. Teised üldplaneeringud
või teemaplaneeringud (elamuehitust ei kavandata, miljööväärtused ja rohevõrgustik
puudub, uusi tänavaid ei kavandata) ei ole planeeringualal otseselt asjakohased.
ÜP-s on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude
üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused,
transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku ja maastike kaitse- ja
kasutustingimused, asustuse arengualad jms. Valla huvi on luua läbi mõtestatud
ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus
ja hea elukeskkond. Üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala
tiheasustusega alal, kus ehitamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Detailplaneering on
üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu
kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks üldkasutatavate hoonete maast äri- ja
büroohoonete maaks. Kehtiv ÜP ärihoonetele kõrguse piirangut ei sea.
Detailplaneeringuga muudetakse ka teemaplaneeringut (TP), kuivõrd TP-s on antud asukohas
näidatud kehtivast DP-st tulenevalt staadion ja spordihooned. Kuivõrd planeeringualal
muudetakse kehtivat DP-d ja spordihoone asukohale planeeritakse ärihooned, siis kaasneb
sellega vastav muudatus ka TP-s. Samas ei välista uus detailplaneering sporditeenuste
pakkumise võimalust ka uue detailplaneeringu elluviimisega.
9
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Vastuolu puudub erinevate Viimsi valla kehtivate ja koostatavate arengukavadega 2 nagu
Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“ jt. Valdkondlikke arengukavasid on käsitletud ka
järgnevates peatükkides. Viimsi arengustrateegia seab vallale pikaajalise arenguvisiooni, mille
saavutamiseks on sõnastatud strateegilised sihid, mis aitavad suunata valla arengut visiooni
saavutamiseks. Viimsi valla visioon on: Ainulaadse asukohaga Viimsi vald, kus mets ja meri
põimuvad kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, on elamiseks parim paik. Seega on valla
üheks arenguprioriteediks ka Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine.
Joonis 3. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet
muutev.
2
https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/arengukavad
10
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4 Mõjutatav keskkond
Eelhindamise objektiks on Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse
detailplaneeringu algatamisettepanek. Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.
Randvere tee 9b krundil on põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud. Haabneeme alevik
paikneb Põhja-Eesti klindi jalamil, absoluutkõrguste vahemikus ca 8-15 m. Pinnakate on
õhuke, aluspõhi algab ca 1 – 2,5 m sügavusel maapinnast. Aluspõhjakivimiteks on enamasti
sinisavi. Haabneeme aleviku piirkonnas pidev maapinnalähedane põhjaveekiht puudub, kuid
sagedasti esineb ülavett. Põhjavee olemasolu ja veetase on rangelt sõltuvuses sademetest,
kuid pinnas on enamasti liigniiske ning seda peamiselt põhjusel, et aluspõhjamaterjali
moodustab väga madala filtratsioonimooduliga sinisavi. Eelnevast lähtudes ei ole soovitatav
Haabneemes sademevee kohtkäitlusena pinnasesse immutamist.
Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad.
Joonis 4. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.
11
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi Natura 2000 alasid.
Lähim looduskaitse alune ala on Viimsi mõisa park (kood KLO1200582), mis jääb DP ala
piirist ca 150 m lõuna poole.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks
saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida
kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga
kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või
vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi
ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda
ei ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Viimsi valla
jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub
ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.
Vastavalt Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2024-2036 (avalikul
väljapanekul) on võimalik ala liita ühisvõrkudega. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon
lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele.
Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019
määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning
tarbijale teabe esitamise nõuetele“.
Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid
keskkonnamõjusid. Joogivee vajadus ei ole hetkel teada, kuid Viimsi valla kinnitatud
põhjaveevarud ei ole piiramatud. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
12
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju KSH algatamise mõttes.
Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja
konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele. Arvestada tuleb Viimsi valla sademevee arengukavaga 2024-2027
(avalikul väljapanekul).
Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129
järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on
kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik.
Üldiselt on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks
kasutamiseks. Antud asukohas võib immutamine olla pinnaseomaduste tõttu raskendatud.
Linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale rakendatakse ennetavaid lahendusi
ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste
heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea
seisundi toetamise ressurssi. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust,
mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kui geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik
kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid
lokaalseid lahendusi (vt ka peatükk 5.8 Kliimamõjud).
Planeeringu eskiislahenduses on kavandatud hoonetele rajada üsna suures ulatuses üks maa-
alune parkimiskorrus. Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja
haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise
tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle vältimiseks on soovitav
detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada
vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud
põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee
ärajuhtimise võimalused ning kaitseabinõud naaberhoonete püsivuse ja kõrghaljastuse
kasvutingimuste tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) on
plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa
kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 p 12.
Täiendavat olulist negatiivset mõju pinna- või põhjaveele, mis võiks tingida KSH algatamise
vajaduse, eeldatavalt ei avaldata.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.4 Jääkreostus
DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
13
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama
seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
Tiheasustusaladel rakenduvad määruse nr 71 kohased müra piirväärtused. Müra piirväärtus
on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille
ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused
erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.
Ehitustööde käigus ei saa välistada lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille
allikaks on hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja
seadmed. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71.
Tähtsamad müraallikad ehitustöödel on:
- mehhaanilised, hüdraulilised ja pneumaatilised seadmed (näiteks suruõhuhaamrid);
- sisepõlemismootorid.
Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib mõjutada ka täiendav autotranspordi
(eeskätt raskeveokite) liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks ning kehtivatele müra
normtasemetele vastamiseks tuleb ööseks müra tekitav ehitustegevus kindlasti peatada ning
ehitusmüra kestvusaja vähendamiseks on soovitav erinevate hoonete ehitustöid võimalusel
teostada üheaegselt.
Ehitustegevuse täpset kestvust on keerukas detailplaneeringu staadiumis prognoosida, sest
puuduvad ehitusprojektid. Olemasoleva teabe alusel võib eeldada, et ehitustegevus viiakse
ellu etapiti. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusmahu realiseerumine sõltub
majandusolukorrast ning seega ei ole selle täpset elluviimise aega ega ehitustegevuse kestvus
detailplaneeringu staadiumis prognoositav.
Ehitusmüra näol on tegu pigem lühiajalise mõjuga, mis tekitab ehitustegevuse perioodil
keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust.
Ala asub riigi Randvere tee (riigi kõrvalmaantee nr 11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee) ja
Rohuneeme tee (kõrvalmaantee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee) vahelisel maa-alal, kus
olulise osa annab liiklusmüra. Viimsi vald on alla 100 000 elanikuga omavalitsus ja ei ole veel
kohustatud koostama välisõhu strateegilise mürakaardi, mis kajastab kõiki valla territooriumil
asuvaid tänavaid, raudteid ja tööstusmüra allikaid. Siiski on 2021. aastal koostatud Viimsi valla
välisõhu mürakaart ja Viimsi valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava.
Mürakaardi eesmärgiks oli kaardistada müraolukord ja probleemkohad. Tegevuskava
koostamise eesmärgiks oli leida optimaalsed meetmed, vähendamaks keskkonnamürast
tingitud kahjulikke mõjusid (ja mürahäiringut) eelkõige seal, kus müra mõju ning mürast
mõjutatud inimeste arv on suur. Tegevuskavas esitati müra ja selle mõju vähendamiseks
kavandatud abinõude loetelu, rakendajad, rakendamise tähtajad ning muud andmed.
14
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Tööde käigus kaardistati liiklusmüra ka Rohuneeme teel ja Randvere teel. Praeguse
situatsiooni mürakaart on saadaval ka Maa-ameti vastavas kaardirakenduses3.
Piirkonda võib üldplaneeringu mõistes pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks
(keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.
Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra
normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et
paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naabreid.
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu-
ja kergliiklusteed“ on tõdetud, et elamuarenduse ja rahvaarvu kasvu tulemusena on Viimsi
vallas teede kasutamise intensiivsus pidevalt kasvanud, seda eriti vallast Tallinnasse
suunduvatel Rohuneeme ja Randvere teedel, sest enamus igapäevases pendelrändes
osalejatest kasutab liiklusvahendina sõiduautot, millega on suurenenud teede liikluskoormus.
Tööalase mobiilsuse üheks tagajärjeks on liiklusummikud hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal,
mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl, koolis ja poes käimise aeganõudvaks ning
vähendavad Viimsi valla väärtust elukeskkonnana. Elanike arvu kasv ja suur territoriaalne
mobiilsus tingib olukorra, kus Viimsi vald peab pöörama olulist tähelepanu autostumise kriisi
vältimisele. Et pidurdada intensiivset autokasutust, ongi planeeringualal ette nähtud
ärifunktsioon (mitte järjekordsed kortermajad), eeldusega et paljud piirkonna elanikud
leiavad töökoha samas piirkonnas ning ei oleks tarvilik igapäevaselt Tallinna sõita. Parklate
maa-alusest osa on võimalus kasutada ka jalgratta- või muude kergliikurite parklana. Seega
planeeritavate uute hoonetega ei kaasne liikluskoormuse märgatavat suurenemist tänavatel
ning arvestades planeeritava ala eeldatava keskkonnasõbraliku lahendusega, ei kaasne DP
realiseerimisega ala sees väga olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat ülenormatiivset
müra ja õhusaastet. Siiski, arvestades kavandatavat mahtu ning ehitustihedust, tuleb DP
koostamisel teha planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside
uuring, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist,
arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Vajadusel saab liiklusuuringu
alusel modelleerida ka ala tulevase mürataseme.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga
on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.
Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega
tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid
energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning
arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse
suunamist). Valgusreostus tekib, kui tehislikud valgustid valgustavad ka alasid, mille
valgustamiseks need mõeldud ei ole. Pikaajalistel satelliidiandmetel põhinevate
valgusemissioonide info alusel on näha, et Eestis on aastased emiteeritavad valguse kogused
pigem langustrendis4.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti
koostamisel. Eeldatavalt valitakse kaugküttelahendus. Viimsi valla soojusmajanduse
arengukava 2016 – 2026 järgi jääb ala Haabneeme kaugküttepiirkonda.
3
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart
4
https://lighttrends.lightpollutionmap.info/
15
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Planeeritavale alale on ette nähtud ka gaasivarustus, mille kaudu võib vajadusel lahendada
alternatiivse sooja- ja soojaveevarustuse. Tänapäeval arvestatakse hoonete katustel
paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuti peetakse
oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete
jahutusmeetmetega.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel
võib Viimsi vallas esineda kõrge radooniriskiga alad.
Uute detailplaneeringute puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb
teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada
radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja
hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard ning mida
tuleb järgida. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Olulist negatiivset tervisemõju või sotsiaalsete vajaduste mõju ei ole ette näha.
Kuna kavandatakse kuni 12 korruselisi (kuni 45 m) hoonete osasid, siis tuleb planeeringu
koostamisel käsitleda ka insolatsiooni. Insolatsioon on otsese päikesevalguse ruumi
paistmine. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab
ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Insolatsiooni kestvuse
arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi.
Planeerimisel ja projekteerimisel hinnatakse insolatsiooni lähtuvalt standardist EVS-EN
17037:2019. Standardi kohaselt peab ruumis olema tagatud minimaalse insolatsiooni
soovitusliku taseme tagamiseks 1,5 h päikesevalguse kestvust ja kõrge taseme tagamiseks 4
h päikesevalguse kestvust. Insolatsiooni hinnatakse Eesti puhul 22. aprillil.
Planeeringuga kavandatavad hoone osad on kõrged (kuni 45 m) objektid, mis tekitavad varju.
Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita objektid siiski
kunagi varju objektist lõunas. Vari esineb kõige kaugemale ulatuvalt objektist lääne- ja
idakaartes. Kõige suurem on varju summaarne kestvus objekti vahetus läheduses sellest
loode, põhja ja kirde suunas. Kuna eluhooneid läheduses ei ole, siis võimalik vari eluhooneid
ei mõjuta. Kõige pikemad varjud tekivad läänesuunal päikeselistel päevadel varastel
hommikutundidel5.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.
5 Varju ulatuse hindamiseks võib igaüks kasutada veebipõhist päikese valguse hinnangute rakendust
https://www.suncalc.org/#/59.5071,24.8285,17/2024.05.30/08:10/45/1
16
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5.7 Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba Viimsi
valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud keskusealaga.
Arvestades, et hetkel hoonestus puudub, siis visuaalne mõju on pöördumatu. Samas kui
rajada terviklik esteetiline ja keskkonnasõbralik linnaline piirkond ja järgida arhitektuurseid
tingimusi, mis tagavad hoonete sobitumise piirkonda, siis on visuaalne mõju positiivne.
Vallavalitsusele on esitatud ka eskiisprojekt, mille alusel kujundatakse DP eskiisi.
Joonis 5. Illustratsioon eskiisprojektist. Allikas: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.
Visuaalse mõju hindamine ei ole KSH eelhindamise tavapärane osa. Visuaalseid mõjusid on
planeeringu koostamisel tänapäevaste tehniliste vahendite abil suhteliselt lihtne
visualiseerida, kuid see ei pruugi oluliselt lihtsustada hinnangute andmist. Visualiseeringuga
saab teha kindlaks kavandatava objekti nähtavust huvipakkuvast punktist ja selle
domineerivust vaates. Visuaalse mõju suuna hindamine (positiivne vs negatiivne) sõltub
suuresti subjektiivsest eelistusest vaadeldava objekti osas. Visuaalset mõju saab pidada
oluliseks eeskätt juhul kui muudetakse olulisi vaateid, millel on maastikuline vms väärtus,
mida soovitakse säilitada muutumatuna (nt vaated ajaloolistele objektidele, vanalinnale,
loodusmaastikule vms) ehk tegu on olulise vaatega linnaruumilises või maastikulises
mõistes. Samuti võib oluliseks pidada piirkonnale omase vaate iseloomu olulist muutust (nt
looduslik vaade asendub tehislikuga vms). Haabneme keskuses ei ole seni
arengudokumentidega määratud vaatepunkte või -koridore, mille osas tuleks tagada nende
säilimine. Kavandatav kuni 12 korruseline hoonestus on arvatavasti piirkonnas domineeriva
17
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
iseloomuga. Vajadusel saab koostada 3D mudeleid ning leida parim võimalik lahendus. Üks
võimalus on korraldada arhitektuuri võistlus vms.
5.8 Kliimamõjud
Viimsi vallas on koostatud Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031
ja Viimsi valla energia- ja kliimakava, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.
Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske
nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel
soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad,
bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.
Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala.
Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest6 on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on
näiteks parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes kruntidele
ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Parklaid saab samuti
liigendada põõsaste ja puudega. Samuti kasutatakse maastikukujunduses vee-elemente
(tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada
sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid ning samas võimaldavad vett
taaskasutada.
Olulist mõju kliimatingimustele DP esialgse lahendusega eeldatavalt ei kaasne.
5.9 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu planeringualal ega lähialal
muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte, mis võiksid kavandatavat tegevust
mõjutada.
Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.
5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Seega ei ole hetkel eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis on toimunud ja kindlasti on oodata edaspidi teisi uusi
arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine hakkab aga tulevikus
toimuma juba uue koostatava üldplaneeringu alusel.
Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine hetkel puudub. Seoses üldise autostumise,
Haabneeme aleviku arengu ja vajalike juurdepääsude väljaehitamisega ei saa välistada
piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma DP
lahendust ellu viimata.
6
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
18
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5.12 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Antud juhul on strateegilise
planeerimisdokumendi näol tegu detailplaneeringuga, mille jaoks asjakohaseks ülemuslikuks
keskkonnakaitselisi eesmärke seadvaks dokumendiks on Eesti keskkonnastrateegia.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis
juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on
katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis
peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest.
Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste
(tahked osakesed, gaasilised saasteained) ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud
näiteks autode arvu suurenemisest. Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on
keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav
ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning
sundpendelliiklust vähendav asustusstruktuur (vähendada transpordivajadust).
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on seega Eesti keskkonnastrateegiat toetav, kui
planeerimisprotsessis arvestatakse ka muude keskkonnakaalutlustega.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise
menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud
säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist
on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab
ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
19
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Viimsi valla üheks arenguprioriteediks on Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade
loomine, kasutades selleks esmajoones algsest kasutusest välja läinud alasid.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi7 andmetel DP alal ja
lähialal loodusväärtused puuduvad.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist
ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik
järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud
asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ja lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja
kaitsealasid;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit,
inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna
liikluskoormuse ja mürataseme mõõdukas suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt
kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP
koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. DP raames viiakse
eeldatavalt läbi erinevate liikumisviiside uuring ning mürauuring, mille eesmärgiks välja
selgitada täiendavast liiklusest põhjustatud müratasemed. Vajaduse korral on võimalik
planeerimisprotsessi käigus kavandada vajalikud müraleevendavad meetmed.
DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS
Viimsi Vesi tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee põhimõtteline lahendus koostatakse
DP käigus, täpsemad tehnoloogilised lahendused koos käideldavate või võimalusel
kruntidel immutavate koguste arvutustega lahendatakse tavaliselt ehitusprojektides.
7
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
20
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt
hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema
lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.
DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist.
Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu
koostamise käigus.
Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning
keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib
keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi
selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju
keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.
KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus
ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt
kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid
asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt (näiteks Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium,Transpordiamet, Terviseamet jt).
21
Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9b katastriüksuse (keskusala) DP
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Harju maakonna planeering 2030+
Viimsi valla mandriosa üldplaneering
Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“
Viimsi valla valdkondlikud arengukavad
Seadused, määrused:
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)
Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee
Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas.
Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1
22