ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liisa-Ly Pakosta Teie 01.05.2026 nr 8-1/3534-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 06.05.2026 nr 2.3-4/26/1855-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (KrMS ja KarS, elektrooniliste tõendite määruse
rakendamine)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) ja karistusseadustiku muutmise seaduse (elektrooniliste
tõendite määruse rakendamine) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
Kavandatav KrMS § 489⁶⁰ lõige 3 sätestab täitva riigi teavitamiskohustuse, viidates Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543 (määrus) artiklile 8. Kavandatav KrMS § 489⁶²
reguleerib väga täpselt adressaadi ehk teenuseosutaja vastuväiteid (määruse artikkel 17), samas
isiku (andmesubjekti) õiguste kohta pole eelnõus ühtegi sarnast täpsustavat sätet. Ehk isiku
teavitamine (määruse artikkel 13) ja isiku kaebeõigus (määruse artikkel 18) on eelnõust täielikult
välja jäänud.
Kuigi määrus on otsekohalduv, siiski määruse artiklid 13 ja 18 eeldavad, et liikmesriik kohaldab
oma siseriiklikke menetlusnorme ehk riigisisene menetluskord (kes teavitab, millal ja kuidas
kaevata saab) jääb liikmesriigi sisustada. Eelnõu aga ei täpsusta, kuidas isiku teavitamine ja
vaidlustamise õigus suhestuvad KrMS olemasolevate normidega.
Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused on sätestatud KrMS §-s 214, mille
peaeesmärgiks on tagada uurimisandmete kaitset lekete eest ehk selline teavitamise kord ei pruugi
olla määruse kontekstis piisav. Kui tugineda andmesubjekti teavitamisel vaid KrMS §-le 214, tekib
oht, et teavitamine jääbki prokuratuuri suvaotsustuse taha. Määruse artikkel 13 näeb ette isiku
teavitamise kohustusliku põhireeglina, millest kõrvalekaldumine (edasilükkamine) peab olema
ajutine ja põhjendatud. Eelnõus peaks olema selge viide, et prokuratuuril on kohustus isikut
teavitada, kui ei esine põhjuseid teavitamise edasilükkamiseks. Seletuskirjas peaks isiku
teavitamise kohustuse täpsemini lahti kirjutama, viidates siseriikliku õiguse vastavatele
menetlusnormidele, kui leitakse, et KrMS praegune regulatsioon vastab täielikult määruse artiklis
13 ettenähtud isiku õiguste tagamisele.
Selgusetuks jääb ka isiku edasikaebamise õiguse praktiline realiseerimine. Näiteks kas isik peab
kaebama KrMS § 228 (prokuratuuri tegevuse peale esitatav kaebus) või mõne muu sätte alusel?
Kui välismaalane soovib Eestis vaidlustada andmeesitamismäärust, peab ta tuginema KrMS
üldistele normidele, mis ei pruugi olla piiriüleses olukorras piisavalt selged või tõhusad. Juhime
tähelepanu, et määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt peab õiguskaitsevahend olema tõhus, seega
arvestama peab ka välisriigis asuva isiku kaebeõiguse reaalse teostamise võimalusega.
Määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt peab isikul olema võimalik vaidlustada andmeesitamismääruse
vajalikkust ja proportsionaalsust. Juhul kui andmesubjekt ei ole menetluses kahtlustatav (nt on
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
tegemist kolmanda isikuga), on tema võimalused KrMS üldnormide kaudu oma õigusi kaitsta
ebaselged.
Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks eelnõus selgesõnaliselt sätestada andmesubjekti
teavitamise ja vaidlustamise korra, sarnaselt kavandatavas KrMS §-s 489⁶² loodava
läbivaatamismenetlusega ning kavandatavas KrMS § 489⁶⁰ lõikes 3 sõnastatud
teavitamiskohustusega. Kui aga leitakse, et olemasolev siseriiklik raamistik tagab määruses
ettenähtud isiku (andmesubjekti) õiguste tõhusa realiseerimise, peaks seletuskiri selgitama, miks
peetakse olemasolevat KrMS-i regulatsiooni määruse artiklite 13 ja 18 täitmiseks piisavaks,
viidates siseriikliku õiguse vastavatele menetlusnormidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)