dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 5. mai 2026
Viit
2.2.-1/26/35-1
Registreeritud
5. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2026
Vastutaja
Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim 2)
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2026

Failid

  • 📎1.1-161211-1 05.05.2026 Väljaminev kiri.asice4005 KB

Sisu (failidest)

Lisa 4. Telefonipöördumise tekst Tere päevast/õhtust! Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on .... Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Elanikkonna hoolduskoormuse uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16- aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kes hooldamisega kokku ei puutu. Olete valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Saatsime Teile mõne nädala eest e- postiga ka kutse uuringus osalemiseks. Kas ma räägin /inimese nimi/? KUI EI, SIIS TÄPSUSTAGE: Sooviksime küsitleda just seda inimest, kuna tema on valimisse võetud. Juhul, kui ta ise vastata ei saa, võib tema eest vastata ka keegi teine, nt tema pereliige või hooldaja. Sel juhul palume anda vastused sellest inimesest lähtuvalt, kes on valimisse võetud. Teie kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu ankeedile on võimalik vastata veebis, telefoni teel või silmast-silma. Ankeedile vastamine võtab aega keskmiselt 15 minutit. Kui Te tegelete oma lähedase hooldamisega, kuvatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem. Uuringule vastanute vahel loosime välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab anda ankeedi lõpus). Uuringu tulemused avalikustatakse 2027. aasta alguses Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute AS-i veebilehelt turu-uuringute.eu Kas sooviksite saada uuringu ja andmekaitse kohta täpsemat infot? KUI JAH: Elanike hoolduskoormuse uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad. Sotsiaalministeeriumi volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu- uuringute AS. Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti aadress ja telefoninumber) ainult kontaktivõtuks, et saata uuringukutse või viia läbi intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed anonümiseeritud failina, mis ei võimalda vastajaid tuvastada ning mida säilitatakse tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil. Kui otsustate pärast küsitluse toimumist, et Teie vastused tuleks kustutada, on Teil võimalik sellest soovist meile teada anda kuni 8. oktoobrini, teavitades uuringu küsitlusjuhti kirjalikult (saates e-kirja aadressile [email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine ja vastuste kustutamine enam võimalik. Kas oleksite nõus selles uuringus osalema?  Jah, soovin vastata veebi teel – TÄPSUSTAGE, KAS VAJALIK ON UURINGUKUTSE UUESTI SAATA JA MÄRKIGE ÜLES E-POSTI AADRESS  Jah, soovin vastata telefoni teel – VIIGE LÄBI INTERVJUU VÕI LEPPIGE KOKKU SELLEKS SOBIV AEG  Jah, soovin vastata silmast-silma - TEIEGA VÕTAB PEAGI ÜHENDUST SILMAST-SILMA KÜSITLEJA, ET KOHTUMINE KOKKU LEPPIDA  Ei – TÄNAGE JA LÕPETAGE Lisa 5. Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES): Küsitluses osalemiseks on vajalik Teie kinnitus, et olete tutvunud küsitluse eesmärkide ja metoodikaga, sh isikuandmete töötlemise viisiga ning olete nõus osalema.  Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.  Sotsiaalministeeriumi tellimusel/volitusel viib uuringu küsitlustöid läbi ning andmeid töötleb Turu-uuringute AS.  Olete valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti aadress ja telefoninumber) ainult Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et meenutada ankeedi täitmist või viia läbi intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse küsitlusandmed anonümiseeritud failina, mida säilitatakse tähtajatult tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil.  Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni 08.10.2026) teavitades sellest uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik.  Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2027. aasta alguses Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee  Uuringu kohta saab lisainfot veebilehelt https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt 585 29 702. Teadliku nõusoleku kinnitus: MÄRKIGE RISTIGA: [ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema. [ ] Ma ei soovi uuringus osaleda Lisa 6. Uuringut tutvustan info Turu-uuringute AS-i veebilehele Tekst infokastikesse: Turu-uuringute AS viib 2026. aasta augustist oktoobrini läbi Elanike hoolduskoormuse uuringut. Rohkem infot leiate siit: link Tekst, mis avaneb lingi all: Turu-uuringute AS viib 2026. aasta augustist oktoobrini läbi Elanike hoolduskoormuse uuringut. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond. Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad. Eelmine sarnane uuring toimus aastal 2022; raport on leitav siit: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Elanikkonna%20hoolduskoormuse%20uuring%202022.pdf Uuringu kirjeldus Uuringu käigus küsitletakse umbes 8000 Eesti elanikku vanuses 16 ja üle selle. Uuringu valim on moodustatud juhuvalikuga Rahvastikuregistrist. Valimisse päriti 96 000 Eesti elaniku andmed (nimi, e- posti aadress, telefoninumber, sugu, vanus, emakeel, regioon, asulatüüp). Valimi väljastamiseks Rahvastikuregistrist on andnud loa Siseministeerium. E-posti aadressi olemasolul saadetakse valimisse võetud inimestele esmalt e-postiga välja kutsekiri uuringus osalemiseks. Juhul, kui valimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Madalama vastamisaktiivsusega rühmadega võetakse peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakti ka telefoni teel, et meenutada ankeedi täitmist ning pakkuda alternatiivina välja võimalust vastata küsitlusele telefoni teel või silmast-silma. Juhul, kui valimisse võetud inimene avaldab soovi vastata silmast-silma, antakse tema kontaktandmed edasi silmast-silma küsitlejale, kes lepib temaga telefoni teel kokku intervjuuks sobiva aja ning koha, ning viib intervjuu läbi silmast-silma kohtumisel. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu tulemused on tõepärased ainult sel juhul, kui osalevad võimalikult paljud kutse saanud inimestest. Seega loodame, et valimisse sattudes leiate võimaluse uuringule vastata, kuna iga osaleja panus on väga oluline! Uuringule vastanute vahel loositakse välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab jätta ankeedi lõpus). Kui saite kutse uuringus osalemiseks, on osalemise eeltingimuseks Teie kinnitus sellele, et olete uuringu eesmärkide ja metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega. Juhul, kui täidate ankeedi veebis, tuleb vastav kinnitus märkida ankeedi alguses. Telefoni- ja silmast-silma intervjuu puhul küsib Teie nõusolekut küsitleja. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste kustutamist uuringu andmebaasist kuni 08.10.2026, teavitades sellest uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik. Kui olete saanud kutse uuringus osalemiseks, kuid soovite osalemisest keelduda, on sellest võimalik anda teada kas uuringu veebikeskkonnas, võttes kontakti kutsekirjas toodud e-maili aadressil ([email protected]), telefoninumbril 585 29 702 või andes keeldumisest teada Teiega kontakti võtnud küsitlejale. Isikuandmete töötlemine Valimisse sattunud inimeste andmete kaitse on meie jaoks oluline. Uuringu andmeid kogutakse ühiskonna huvist lähtuvalt, järgides kõiki andmekaitse seadusi ja häid tavasid. Uuringu teostamise ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus on teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus. Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Sotsiaalministeeriumi volitusel töötleb antud uuringu läbiviimisel isikuandmeid Turu-uuringute AS. Selles uuringus kasutatakse valimiisikuid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, e-posti aadress ja telefoninumber) ainult uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et ankeedi täitmist meelde tuletada või viia läbi intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 09.10.2026, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed anonümiseeritud failina, mis ei võimalda vastajaid otseselt tuvastada ning mida säilitatakse tähtajatult edasise statistilise analüüsi eesmärgil. Kõigi uuringus osalejate anonüümsus tagatakse – tellijale ei edastata vastaja nime ega muid kontaktandmeid, samuti ei seostata ühtegi vastust vastaja isikuga (tulemusi analüüsitakse suuremate gruppide kaupa). Peale küsitlustööde lõppu (hiljemalt 09.10.2026) kõigi uuringus osalenute kontaktandmed kustutatakse. Uuringu valimisse sattunud inimestel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 09.10.2026) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine enam võimalik. Lisainfo isikuandmete töötlemise ja andmekaitse kohta on leitav siit: https://turu-uuringute.eu/vastajale/andmekaitse Andmekaitse küsimustes on võimalik esitada päringuid ja kaebusi Eesti Andmekaitse Inspektsioonile ([email protected]). Uuringu tulemused avaldatakse 2027. aasta alguses Sotsiaalministeeriumi veebilehel sm.ee Loodame, et võtate uuringust osa, kui saite kutse uuringus osalemiseks! Täname Teid juba ette! Täpsem info: Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected]) Uuringujuht Vaike Vainu (tel. 585 29 709, e-mail: [email protected]) Lisa nr 7 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu 2026 (edaspidi – uuring) andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava uuringu raames füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineks automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid otsuseid, millel oleksid füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut. Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2) pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis unikaalne ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole isiku otsest tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks olnud valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud andmeid enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi detailne kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 ja 10. Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele (Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud andmeid Ametijuhendites ja asutuste isikuandmete ei tohi kasutada kogu põhimäärustes on kirjeldatud kogumile organisatsioonis, vaid isikute tegevused, s.h pääsevad ligi üksnes kindlate konfidentsiaalsuskohustused volitamata eesmärkide seoses isikuandmete töötlusega, 1 töötajad saavutamiseks selleks kui töötajale on vastav (väljaspoolt volitatud isikute poolt tööülesanne määratud. organisatsiooni) ja kooskõlas isikule Avaliku sektori töötajad on määratud läbinud andmekaitsealase tööülesannete koolituse ja eksami. täitmiseks. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks pääsevad ligi turvameetmete kaudu volitatud isikutele (tehnilised volitamata andmete töötlemise meetmed, korralduslikud kolmandad riskide maandamise meetmed ja juhised). isikud (vt meetmete selgitusi Lisaks, kõigi andmete lisaks). edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav töötleja Uuringu lõpliku lähteülesande isikuandmete kasutab volitatud alusel sõlmib vastutav töötleja kogumi volitatud töötleja teenuseid volitatud töötlejaga töötleja töötleb isikuandmete kaitse hankelepingu, milles esitatakse isikuandmeid üldmääruse artikli 28 kõik asjakohased tingimused puudulikul alusel lõigete 2 ja 4 isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, peab artikli 28 lõikes 3 sätestatust selleks olema isikuandmete kaitse lähtudes või lepitakse muul moel üldmääruse artikli 28 täpsem andmevahetus kokku lõike 3 tingimustele (lähtudes teaduruuringu vastav õigusakt või taotluses kirjeldatud leping (nt ka eesmärkidest, tingimustest ja riigihange) protsessidest). Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, mille lõppemisel isikuandmed kustutakse (vt Taotluse punkt 8), on mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul või paroolidega kaitstud turvalises keskkonnas, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses. 2 Lisa 8 Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet Turu-uuringute AS 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset ruumidesse on tagatud juhendite, kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise eeskirjade, korralduste ja käskkirjade kohta ei peeta. järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse ja/või tehniliste töötajate pääs töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus isikuandmete töötlemise ruumidesse? isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide Jah, alati kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel)? 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees ning teistest avalikest ruumidest ei ole, siis kindlasti lukus) puudub pääs ilma volituseta isikutel Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või isikuandmete töötlemiseks distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba kasutatavatesse ruumidesse? (kiip)kaart) rakendamisega 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul kasutate isikuandmete töötlemisel? andmekandjad Valida võib mitu vastusevarianti 2.2 Kus ja kuidas hoitakse Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne isikuandmetega paberdokumente? 2.3 Kus ja kuidas hoitakse Neid ei kasutata isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid (CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms)? 2.4 Kas kasutate viirus- ja Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks nuhkvaratõrje programme? kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel Avirat 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või Ruuteri või tulemüüri kasutamisega kolmanda poole võrguga on tagatud ….. Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks) 2.6 Kas on olemas infosüsteemi Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh isikuandmeid……… server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne Märkige ära kõik vastusevariandid, varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid mis Teie süsteemi kohta kehtivad pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja isikuandmeid töötlete? tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS, LibreOffice jms) (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) 3.3 Kas on tagatud digitaalsete Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse isikuandmete algandmete kaitse, st andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis usaldatavuse? peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja kasutaja autentimiseks kasutatakse parool turvamehhanisme? 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid reeglid? 3.6 Kas on kindlaks määratud, Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks millistele andmetele omavad vajalikele andmetele erinevad kasutajad ligipääsuõigust? 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul)? 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti)? 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud kanaleid 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete kasutate pilvandmetöötlust? varundamiseks, mitte töötlemiseks. Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon kasutate? 3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara, kasutatakse? operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes arvutites. 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie lõppkasutaja litsentsileping) ja teenuse pakkuja (volitatud töötleja) suhe? 3.14 Nimetage pilvandmetöötluse Iirimaa, Rootsi kuningriik teenuse pakkuja asukoha riik. 3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme. tagab piisava andmekaitse taseme (vt taotluse küsimus 9)? 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende kolmandatele osapooltele edastate? edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid Neid ei transpordita paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms)? 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse milliseid isikuandmeid edastate? vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või Incremental backup koos erinevate versioonide süsteemile Teie infosüsteemi haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites isikuandmetest varukoopia tehakse? 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites andmete (koopiate) turvaline (S3) hoidmine? 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda sisaldavaid paberdokumente? 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Jah juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele Jah juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel Jah kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb Jah vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette Jah õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete Jah õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral Jah säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata Jah kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud Jah juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse ELANIKKONNA HOOLDUSKOORMUSE UURING 2026 Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimestest Eesti ühiskonnas, kes aitavad või hooldavad oma lähedasi või teisi inimesi, kes seda mõne pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu vajavad. Soovime teada, kas ja millist mõju teiste abistamine või ka suurem hoolduskoormus abistajatele-hooldajatele avaldab ning milliseid toetavaid teenuseid nad seejuures vajavad. PLOKK A. TAUSTAKÜSIMUSED VASTAVAD KÕIK: A01. Teie sugu: 1. Mees 2. Naine A02. Mis on Teie vanus? _____ aastat A03. Mis on Teie rahvus? ÜKS VASTUS 1. Eesti 2. Vene 3. Muu A04A. Mis maakonnas Te elate? Maakondade loend A04B. Millises linnas või asulas Te elate? Omavalitsuste loend vastavalt valitud maakonnale KUI ELAB TALLINNAS: A04C. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend A05. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase? ÜKS VASTUS 1. Põhiharidus või madalam 2. Kutseharidus põhihariduseta või põhihariduse baasil 3. Keskharidus (keskkool või gümnaasium) 4. Kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil 5. Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 6. Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil, rakendus- või kutsekõrgharidus, diplomiõpe 7. Bakalaureus, magister, doktor või nendega võrdsustatud haridus A06A. Mitu liiget on Teie leibkonnas? Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kellel ei ole mujal püsivat elukohta, kes kasutab ühiseid rahalisi või toiduressursse ning jagab kulusid. Kui mõni Teie alla 18-a laps elab vaheldumisi nii Teie kui oma teise vanema leibkonnas, siis lugege ta enda leibkonnaliikmeks. Peale selle loetakse leibkonnaliikmeteks ajutiselt eemal viibivad liikmed, kui leibkonnaga on säilinud majanduslikud sidemed ja eemalviibimine on lühem kui 12 kuud või on tegemist õpingute tõttu eemal viibiva lapse või töö tõttu eemal viibiva abikaasa või elukaaslasega. Palun arvestage leibkonnaliikmete hulka ka iseennast. VEEB: KUI ELATE ÜKSINDA, MÄRKIGE 1. CATI/F2F: KUI VASTAJA ELAB ÜKSINDA, MÄRKIGE 1. _______ liiget KÜSIDA A06B, KUI A06A>1 : A06B. Kui mitu Teie leibkonnaliikmetest on lapsed, st alla 18-aastased? KUI A02<18, KUVADA SELGITUS: Kui olete ise alla 18-aastane, arvestage siin ka iseennast. KUI LEIBKONNAS POLE ALLA 18-AASTASEID LAPSI, MÄRKIGE 0. _____ liiget on alla 18-aastased KÜSIDA A07, KUI A06A>1: A07. Kas Teie leibkonnas on lapsi või täiskasvanuid, kes vajavad tegevuspiirangu, puude või terviseprobleemi tõttu Teie abi või hooldamist? Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te praegu aitate või hooldate seetõttu, et neil on puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage tavapärast eakohast lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse lisahooldust või abistamist. Abi ja hooldamine on näiteks hooldatavale toidu/ravimite toomine, toidu valmistamine, koristamine, abistamine toas või väljas liikumisel (nt poes või arsti juures käimisel), riietumisel, pesemisel, tervisetoimingutes (nt süstimine, haavade puhastamine jms) või rahaasjade korraldamisel. 1. Jah 2. Ei VASTAVAD KÕIK: A08. Kas Te abistate või hooldate praegu kedagi väljaspool oma leibkonda? Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te aitate või hooldate seetõttu, et neil on puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage tavapärast eakohast lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse lisahooldust või abistamist. Abi ja hooldamine on näiteks hooldatavale toidu/ravimite viimine, toidu valmistamine, koristamine, abistamine toas või väljas liikumisel (nt poes või arsti juures käimisel), riietumisel, pesemisel, tervisetoimingutes (nt süstimine, haavade puhastamine jms) või rahaasjade korraldamisel. 1. Jah 2. Ei 2 JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1), SIIS SÕNASTADA KÜSIMUS A09: A09. Jättes kõrvale inimesed, keda Te praegu hooldate, siis kas Te olete ka kunagi varem oma elu jooksul hooldanud kedagi kas oma leibkonnas või leibkonnast väljaspool? JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2), SIIS SÕNASTADA KÜSIMUS: A09. Kas Te olete kunagi varem oma elu jooksul hooldanud kedagi kas oma leibkonnas või leibkonnast väljaspool? SELGITUS KUVADA KÕIGILE: Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te aitasite või hooldasite seetõttu, et neil oli puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu oli nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. Laste puhul ärge arvestage tavapärast eakohast lapsehoidu, vaid pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu lapse lisahooldust või abistamist. 1. Jah 2. Ei A10 VASTAVAD NEED, KES KÜSITLUSE AJAL KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2): A10. Palun hinnake, kui suur on tõenäosus, et Teil tekib järgmise 24 kuu jooksul kohustus hakata kedagi abistama või hooldama kas oma leibkonnas või sellest väljaspool? ÜKS VASTUS 1. Sellist kohustust ei teki 2. Tõenäosus on väike 3. Tõenäosus on keskmine 4. Tõenäosus on suur 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A11A. Kas Te tegite viimase 7 päeva jooksul (vähemalt 1 tunni) tasustatud tööd? Arvesse läheb töötamine nii palgatöötajana, ettevõtjana kui vabakutselisena, samuti töötamine oma pereettevõttes või talus ilma otsest tasu saamata. ÜKS VASTUS 1. Jah 2. Ei KÜSIDA A11B, KUI A11A =2: A11B. Kas Teil on siiski töökoht, kust Te viimase 7 päeva jooksul ajutiselt puudusite või ettevõtlus, millega Te ajutiselt ei tegelenud? ÜKS VASTUS 1. Jah 2. Ei KÜSIDA A11C, KUI A11B =1: A11C. Mis on peamine põhjus, miks Te viimase 7 päeva jooksul ajutiselt ei töötanud? ÜKS VASTUS 1. Puhkus, sundpuhkus 2. Tööaja korraldus (töögraafik), tellimuste vähesus 3. Enda haigus, vigastus või ajutine töövõimetus 4. Pidin abistama/hooldama lähedast inimest tema terviseprobleemi või puude tõttu 5. Rasedus- ja sünnituspuhkus 6. Lapsehoolduspuhkus (saate vanemahüvitist) 7. Tööga seotud koolitus 8. Muu põhjus 3 A11_SUM: 1 = vastaja töötab (A11A=1 VÕI A11B= 1) 2 = vastaja ei tööta (A11A=2 JA A11B=2) KÜSIDA A12-A14 KÕIGILT VASTAJATELT, KES TÖÖTAVAD (A11_SUM=1): A12. Mis on Teie praegune peamine tööalane staatus oma töökohas (ettevõttes/ asutuses)? ÜKS VASTUS 1. Palgatöötaja 2. Palgatöötaja(te)ga ettevõtja 3. Palgatööjõuga talupidaja 4. Üksikettevõtja 5. Palgatööjõuta talupidaja 6. Vabakutseline 7. Palgata töötaja pereettevõttes, talus 8. Tulundusühistu liige 9. Muu A13. Mitu tundi nädalas (keskmiselt) Te oma praegusel töökohal töötate? Mõelge oma tüüpilisele töönädalale ja -koormusele ning arvestage ka ületunnitööd. ____ tundi nädalas JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2),SIIS SÕNASTADA A14: A14. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste tõttu raske oma tööülesannetele keskenduda? JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1),SIIS SÕNASTADA A14: A14. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste või lähedase hooldamise tõttu raske oma tööülesannetele keskenduda? ÜKS VASTUS! 1. Iga päev 2. Mitu korda nädalas 3. Mitu korda kuus 4. Mitu korda aastas 5. Harvem 6. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A15. Kas Te õpite praegu tasemeõppes kas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis? Kui olete õpingutest ajutiselt eemal (nt akadeemilisel puhkusel, aga mitte eksmatrikuleeritud), arvestage ka seda õppimiseks. Ärge arvestage siin huviharidusega seotud koolitusi ega kursuseid. 1 Jah 2 Ei KÜSIDA A16 JA A17 JUHUL, KUI A15=1: A16. Mitu tundi nädalas (keskmiselt) on Teie praegune õppekoormus? _____ tundi nädalas 4 JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI EI HOOLDA (A07=2 JA A08=2),SIIS SÕNASTADA A17: A17. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste tõttu raske oma õppetööle keskenduda? JUHUL, KUI VASTAJA KEDAGI HOOLDAB (A07=1 VÕI A08=1),SIIS SÕNASTADA A17: A17. Kui sageli olete kogenud, et Teil on perekondlike kohustuste või lähedase hooldamise tõttu raske oma õppetööle keskenduda? SELGITUS KUVADA KÕIGILE: Õppetöö all on mõeldud tasemeõpet, mitte huviharidust. ÜKS VASTUS! 1. Iga päev 2. Mitu korda nädalas 3. Mitu korda kuus 4. Mitu korda aastas 5. Harvem 6. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata VASTAVAD KÕIK: A18. Mis on Teie praegune peamine sotsiaalne staatus? ÜKS VASTUS 1. Töötav 2. Töötu 3. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil) 4. Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav 5. Õpilane või üliõpilane 6. Kodune või lapsehoolduspuhkusel 7. Ajateenija või asendusteenistuja 8. Muu, palun täpsustage:______________ 5 PLOKK B. HOOLDAMINE KÜSIDA K01-K02, KUI A07=1: K01. Palun mõelge esmalt oma leibkonnaliikmele või -liikmetele, keda Te praegu abistate või hooldate. Mitut leibkonnaliiget kokku Te abistate või hooldate? Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te abistate või hooldate seetõttu, et neil on puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. MÄRKIGE ARV:_____ K02. KUI K01=1: Kui vana see leibkonnaliige on, keda Te abistate või hooldate? _____ aastane KUI K01>1: Kui vanad on need leibkonnaliikmed, keda Te abistate või hooldate? (VASTAVALT KIRJUTATUD ARVULE AVANEB KAS ÜKS VÕI ROHKEM LAHTRIT VANUSE LISAMISEKS:) Leibkonnaliige 1: ______ aastane Leibkonnaliige 2: ______ aastane Leibkonnaliige 3:______ aastane (jne.) KÜSIDA K03-K04, KUI A08=1: K03. Nüüd mõelge oma leibkonnast väljaspool elavatele inimestele, keda Te abistate või hooldate. Mitut inimest kokku Te väljaspool leibkonda abistate või hooldate? Palun arvestage ainult neid inimesi, keda Te abistate või hooldate seetõttu, et neil on puue, pikaajaline füüsilise või vaimse tervise probleem või kõrge vanus, mille tõttu on nende igapäevane toimetulek ja tegevused piiratud. MÄRKIGE ARV:_____ K04. KUI K03=1: Kui vana see leibkonnast väljaspool elav inimene on, keda Te abistate või hooldate? _____ aastane KUI K03>1: Kui vanad on need leibkonnast väljaspool elavad inimesed, keda Te abistate või hooldate? (VASTAVALT KIRJUTATUD ARVULE AVANEB KAS ÜKS VÕI ROHKEM LAHTRIT VANUSE LISAMISEKS:) Hooldatav 1:______ aastane Hooldatav 2: ______ aastane Hooldatav 3:______ aastane (jne.) 6 KÜSIDA K05, KUI A07=1: K05. Kas mõni Teie leibkonnas hooldatavatest inimestest vajab Teie ööpäevaringset abi või hooldust? See tähendab, et Te ei abista teda ainult mõnes tegevuses, mis võtab mõne tunni päevas või nädalas, vaid aitate teda iga päev peaaegu kõigis tegevustes, vajadusel ka öösiti. 1. Jah, abistan kedagi pea kõigis tegevustes ööpäevaringselt 2. Ei, abistan kedagi mõnedes tegevustes ja mitte ööpäevaringselt EDASISED KÜSIMUSED KÜSIDA KÕIGILT HOOLDAJATELT (KUI A07 VÕI A08=1): K06. Hinnanguliselt kui palju tunde nädalas kokku kulub Teil kõigile abistamise-hooldamise tegevustele kas oma leibkonnas või sellest väljaspool? Arvestage vastamisel, et nädalas on küll 168 tundi, aga sellest osa aega kulub Teil siiski ka magamiseks ning mõnedes tegevustes on võimalik abistada kedagi ka samaaegselt. Kokku: ____ tundi K07. Palun märkige kõik tegevused, milles Te kedagi oma leibkonnas või sellest väljaspool abistate. MÄRKIGE KÕIK SOBIVAD VASTUSED! 1. Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis käimine, mähkmete vahetamine jms) 2. Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, koristamine, muud majapidamistööd, muru niitmine jms) 4. Ravimite, toidu ja muude kaupade hooldatavale koju toomine 5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest väljumine ja treppidest liikumine, poodi, apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine) 6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine ühistranspordis) 7. Abistamine töötamisel või õppimisel, s.h huviharidusega tegelemisel 8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e-poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist teenuste, toetuste või muu info leidmisel, digiallkirja andmisel, e-kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms) 9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde või kodumasinate paranduse korraldamine, uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 10. Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega suhtlemisel (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms) 11. Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele keskendumisel 12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, päevakeskustes osalemine jms) 13. Hooldatavale seltsi pakkumine, igapäevane suhtlemine, uudiste või mälestuste jagamine ja muu arutamine kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu 14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul (üksilduse, depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek) 15. Hooldatava abistamine muudes olulistes tegevustes, millistes? ______________________ 7 K08A KUVADA TEGEVUSED, MILLES HOOLDATAVAT ABISTAB (MIS MÄRGITUD KÜSIMUSES K07): K08a. Palun mõelge tegevustele, milles Te oma hooldatavat/hooldatavaid praegu abistate. Milliste tegevuste osas ei vaja Te hooldatava abistamisel praegu täiendavat abi, milliste puhul vajate abi osaliselt ning milliseid võiks osutada keegi teine? MÄRKIGE VASTUS IGA TEGEVUSE KOHTA! Ma ei vaja selle Ma Kogu hooldustegevuse vajaksin abi osutamisel abi võiks praegu abi osaliselt osutada keegi teine 1 Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, toitmine, tualetis 1 2 3 käimine, mähkmete vahetamine jms) 2 Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, tema 1 2 3 haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, koristamine, 1 2 3 muud majapidamistööd, muru niitmine jms) 4. Ravimite, toidu ja muude kaupade 1 2 3 hooldatavale koju toomine 5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest väljumine ja treppidest liikumine, poodi, 1 2 3 apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine) 6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine 1 2 3 ühistranspordis) 7. Abistamine töötamisel või õppimisel, s.h 1 2 3 huviharidusega tegelemisel 8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e- poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist teenuste, toetuste või muu info leidmisel, 1 2 3 digiallkirja andmisel, e-kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms) 9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde või kodumasinate paranduse korraldamine, uute 1 2 3 asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 10 Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega suhtlemisel 1 2 3 (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms) 11 Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele tegevustele 1 2 3 keskendumisel 12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, 1 2 3 päevakeskustes osalemine jms) 13. Hooldatavale seltsi pakkumine, 1 2 3 igapäevane suhtlemine, uudiste või 8 mälestuste jagamine ja muu arutamine kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu 14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul 1 2 3 (üksilduse, depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek) 15. Muudes tegevustes 1 2 3 K08B KUVADA TEGEVUSED, MILLES HOOLDATAVAT EI ABISTA (MIS POLE MÄRGITUD KÜSIMUSES K07): K08b. Palun mõelge nüüd tegevustele, milles Te hooldatavat praegu ei abista. Kas Teie hooldatav/hooldatavad vajaksid täiendavat abi ka nende tegevuste juures? Kui jah, siis kas vajaksite nende hooldustegevuste osutamisel abi? MÄRKIGE VASTUS IGA TEGEVUSE KOHTA! Hooldatav ei Ma vajaksin selle Kogu vaja abi või hooldustegevuse abi saab teistelt osutamisel abi võiks juba piisavalt osaliselt osutada abi keegi teine 1 Enesehooldus- ja hügieenitoimingud (nt üle keha pesemine, riietumine, 1 2 3 toitmine, tualetis käimine, mähkmete vahetamine jms) 2 Regulaarsed tervisetoimingud, sh õendushooldustegevused (ettenähtud ravimite andmine, hooldatava süstimine, 1 2 3 tema haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 3. Igapäevaste koduste toimingute tegemine (hooldatavale söögi tegemine, 1 2 3 koristamine, muud majapidamistööd, muru niitmine jms) 4. Ravimite, toidu ja muude kaupade 1 2 3 hooldatavale koju toomine 5. Kodust väljas jalgsi ringi liikumise abistamine, sh majast välja aitamine (ustest väljumine ja treppidest liikumine, 1 2 3 poodi, apteeki, arsti juurde, postkontorisse, bussipeatusesse jm saatmine) 6. Abistamine transpordiga (hooldatava sõidutamine autoga või tema saatmine 1 2 3 ühistranspordis) 7. Abistamine töötamisel või õppimisel, 1 2 3 s.h huviharidusega tegelemisel 8. Abistamine e-teenuste kasutamisel (e- poest toidu, ravimite vm tellimisel, internetist teenuste, toetuste või muu info 1 2 3 leidmisel, digiallkirja andmisel, e- kirjade/e-avalduste koostamisel, videokonsultatsioonidel osalemisel jms) 9. Abistamine keeruliste või uute ülesannete lahendamisel (remonditööde 1 2 3 või kodumasinate paranduse korraldamine, uute asjade või 9 töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 10 Hooldatava abistamine või tema esindamine teiste inimestega 1 2 3 suhtlemisel (arsti, ametnike, teiste võõraste, tuttavate ja sugulastega jms) 11 Abistamine vajalike asjade meelespidamisel või vajalikele 1 2 3 tegevustele keskendumisel 12. Abistamine ühiskonnaelus osalemisel (hobidega tegelemine, üritustel, ringides, 1 2 3 päevakeskustes osalemine jms) 13. Hooldatavale seltsi pakkumine, igapäevane suhtlemine, uudiste või mälestuste jagamine ja muu arutamine 1 2 3 kas silmast-silma, telefoni või veebisuhtluse kaudu 14. Hooldatava toetamine psühholoogiliste raskuste ja probleemidega toimetulekul (üksilduse, 1 2 3 depressiooni, ärevuse, suitsiidi- või surmamõtetega toimetulek) K09. Eeltoodust tulenevalt – kui suurt koormust kokku Te seoses abistamise või hooldamisega praegu tunnete? ÜKS VASTUS 1. Ei tunne mingit koormust 2. Tunnen vähest koormust 3. Tunnen mõõdukat koormust 4. Tunnen suurt koormust 5. Koormus on talumatult suur K10. Kuidas Te hindate, kas võrreldes praegusega on see hoolduskoormus Teie jaoks 12 kuu pärast … 1. väiksem kui praegu 2. sama suur kui praegu 3. suurem kui praegu 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata K11. Keda Te peamiselt terviseprobleemi tõttu abistate või hooldate? Mõelge sellele isikule, kelle hooldamine on Teie jaoks kõige keerulisem (sõltumata sellele kuluvast ajast). ÜKS VASTUS 1. Partner/ abikaasa 2. Vanem (ema, isa) või ämm/äi 3. Laps (sh täisealine) 4. Õde-vend 5. Vanavanem (enda või elukaaslase) 6. Muu sugulane 7. Mittesugulane 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 10 K12. Mõeldes kogu oma hoolduskoormusele, hinnanguliselt, kui palju lisatunde nädalas Te vajaksite teiste abi või teenuseid, et Teie hoolduskoormus tuntavalt väheneks? Vajaksin teiste abi või teenuseid lisaks ____ tundi K13. Kas Te olete KOV poolt määratud ametlik hooldaja ja saate hooldamise eest kohalikult omavalitsuselt tasu (hooldajatoetust)? VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, olen oma leibkonnaliikme ametlik hooldaja 2. Jah, olen väljaspool leibkonda elava inimese ametlik hooldaja 3. Ei, ma ei ole ühegi enda poolt hooldatava inimese ametlik hooldaja 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata K14. Kui palju aega kulub Teil endal tavapärasel nädalal seoses kellegi hooldamisega teenuste ja abi otsimisele, taotlemisele ja kokku leppimisele (s.t administreerimisele)? 1. Ei kulu üldse aega 2. Alla ühe tunni 3. 1–3 tundi 4. Üle 3 tunni 98. Ei oska öelda K15. Kas Teil on üks peamine kontaktisik (näiteks sotsiaaltöötaja, teenuste juht, mõni muu spetsialist), kes aitab Teie hooldatava jaoks teenuseid planeerida ja koordineerida? 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda K16. Millistest Teid kui hooldajat või Teie hooldatavat toetavatest peamistest teenustest ja võimalustest olete teadlik (olenemata sellest, kas kasutate neid praegu või mitte)? MÄRKIGE KÕIK TEENUSED, MILLEST OLETE TEADLIK! 1. Hooldamine üldhooldekodus (hooldatava alaline, st pikaajaline paigutamine hooldekodusse) 2. Intervallhooldus üldhooldekodus (hooldatava lühiajaline, nt nädalavahetuseks või puhkuse ajaks paigutamine hooldekodusse, et anda hooldajale "hingamisaega") 3. Hooldatava päevahoid päevakeskuses (võimalus viia hooldatav regulaarselt või lühemaks ajaks turvalisse keskkonda, sh vastav teenus nii alaealistele kui mäluhäiretega täiskasvanutele) 4. Koduteenuse nn isikuabi teenused (hooldustöötaja abistab pesemisel, riietumisel, mähkmete vahetamisel jms) 5. Koduabi teenus (hooldustöötaja toob ja/või valmistab toidu, koristab, kütab ahju või käib apteegis/ ametiasutustes) 6. Toidu kojukanne (valmistoidu toomine hooldatavale koju) 7. Pesemine väljaspool kodu (kui hooldataval puudub võimalus end kodus pesta) 8. Sotsiaaltransport (omavalitsuse korraldatud vähemalt osaliselt kompenseeritud transport arsti juurde või ametiasutusse, vajadusel koos saatja või "trepironijaga") 9. Kodukohanduse teenus või toetus (hooldatava eluruumi ümberehitus, kaldteede paigaldus, pesemisruumi kohandus jms) 11 10. Häirenuputeenus (randmel kantav nupp, mis võimaldab kukkumise või terviserikke korral koheselt abi kutsuda) 11. Sotsiaalvalveteenus (hooldatava kodus seinale asetatavad andurid jms, mis võimaldavad tuvastada kui inimene ei ole pikka aega liikunud vms ning saata kohale brigaadi, kes veendub et inimesega ei ole midagi juhtunud) 12. Õendusabi kodus (meditsiiniõe koduvisiidid: süstimine, haavahooldus, lamatiste ravi, ravimite skeemi jälgimine jms) 13. Tugiisikuteenus (juhendaja, kes motiveerib ja õpetab hooldatavat igapäevaeluga toime tulema, nt asjaajamisel või sõltuvusprobleemide korral) 14. Hooldajatoetus (igakuine toetus ametlikule hooldajale) 15. Ravikindlustus hooldamise perioodil (riigi poolt tagatud kindlustus, kui ametlik hooldaja ei tööta) 16. Hooldekodu kohatasu hüvitamine (omavalitsuse poolne osaline või täielik hooldekodu tasu maksmine, kui pere vahenditest ei piisa) 17. Omastehoolduse info ja juhised (nt vastavad veebilehed, infovoldikud jms) 18. Omastehoolduse nõustamine (nt omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt) 19. Tugigrupid hooldajatele (nõustamine vaimse tervise toetamiseks, kogemuste vahetamine). 20. Ei ole kuulnud mitte ühestki neist (VÄLISTAB EELNEVAD VASTUSED) K17. Kas kasutaksite või olete juba kasutanud hoolduses digilahendusi (nt nutiseadmed, häirenupud, kaugjälgimine)? 1. Jah, juba kasutan 2. Ei kasuta, aga kasutaksin võimalusel 3. Ei kasuta ega soovi kasutada 98. Ei oska öelda K18. Kas Teil on võimalik jagada oma praegust hoolduskoormust vajadusel kellegagi, kellele Teie või hooldatav ise ei pea selle eest maksma? Kui inimesi, keda Te hooldate on mitu, mõelge sellele hooldatavale, kelle jaoks teil endal kulub praegu kõige rohkem aega või kelle hooldamine on teie jaoks kõige keerulisem. VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, minu enda leibkonnaliige, sugulane või tuttav abistab vajadusel tasuta 2. Jah, abistatava/hooldatava inimese sugulased või tuttavad abistavad vajadusel tasuta 3. Jah, abistatava/hooldatava inimese kohalik omavalitsus korraldab talle vajadusel tasuta teenuseid 4. Ei, minul ega abistataval/hooldataval ei ole kedagi, kes nõustuks vajadusel teda tasuta abistama või hooldama (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 12 K19. Kas mõni Teie hooldatav on (või olete Teie oma hooldatava tarbeks) viimase 12 kuu jooksul kasutanud tasulisi hooldus- või tugiteenuseid või palganud selleks abilisi? VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, palganud teisi pereliikmeid, tuttavaid või teisi abistajaid, kellel ei ole hooldamiseks spetsiaalset ettevalmistust 2. Jah, ostnud teenust hooldajalt, terapeudilt, psühholoogilt, nõustajalt või muult vajaliku ettevalmistusega spetsialistilt 3. Jah, ostnud teenust hooldusasutuselt (päevahoid, intervallhooldus, muud kodused teenused jms) 4. Ei ole (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) KÜSIDA K20A, KUI K19=4: K20A. Miks Te ei ole kasutanud abistamisel või hooldamisel tasulisi hooldus- või tugiteenuseid? VÕIB MITU VASTUST! 1. Ma ei ole hooldamisel vajanud abi või teenuseid teistelt 2. Hooldatav pole nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei ole selleks piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei ole selleks piisavalt raha 5. Mul ei ole olnud aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei kata ära hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal on piinlik teistelt lisaabi või teenuseid küsida 11. Ma ei tea, kust lisaabi või teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda KÜSIDA K20B KUI K19=1-3 EHK VASTAJA ON KASUTANUD TASULISI TEENUSEID: K20B. Mis vajaks hooldus- või tugiteenuste osutamisel Teie hinnangul kõige rohkem parandamist? Valige loetelust kolm peamist, milles on Teie arvates praegu kõige rohkem vajakajäämisi. KUNI 3 VASTUST! 1. Õigeaegsus ja kättesaadavus (abi saamine vajalikul ajal; ooteajad) 2. Usaldusväärsus ja täpsus (tuleb kokkulepitud ajal; tühistamisi on vähe) 3. Pädevus ja töö kvaliteet (oskused, ohutus, abivahendite õige kasutus) 4. Lugupidav ja väärikas kohtlemine (austatakse privaatsust ja autonoomiat) 5. Suhtlus ja kaasamine (info arusaadav; teid/hooldatavat kaasatakse otsustesse) 6. Järjepidevus (püsiv kontaktisik; töötajad ei vahetu tihti) 7. Paindlikkus (võimalus kohandada kellaaegu, reageerimine ootamatutele muutustele) 8. Turvalisus (füüsiline ja emotsionaalne turvatunne teenuse osutamisel) 9. Koordineerimine (teenused “käivad koos”; üks vastutav kontakt) 10. Keele ja kultuuri sobivus (vajadusel tõlge; kultuuritundlik käitumine) 11. Muu, palun täpsustage:____________ 98. Ei oska öelda KÜSIDA K21 ja K22a KUI K19=1-3 EHK VASTAJA ON KASUTANUD TASULISI TEENUSEID: K21. Kokkuvõttes, kui rahul olete viimase 12 kuu jooksul saadud hooldus- või tugiteenustega? Olen täiesti rahulolematu 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen väga rahul 98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata 13 K22a. Jätkame abistamisega kaasnevate kulude teemal. Kui suur summa tuleb hinnanguliselt tasuda Teie hooldatava isiku hooldus- või muude tugiteenuste või abi saamiseks ühes kuus? Mõelge nii neile teenustele ja abile, mille eest tasute osaliselt (osa kompenseerib näiteks KOV) kui neile, mille eest tuleb tasuda täishind. Vastake eraldi, kui suure summa tasub hooldatav isik ning kui suure summa peate tasuma Teie ise: ______ eurot kuus tasub hooldatav ______ eurot kuus tasun mina hooldajana VASTAVAD KÕIK HOOLDAJAD (KUI A07 VÕI A08=1): K22b. Kas Te olete viimase 12 kuu tasunud oma hooldatava ravimite, transpordi või hooldus- või abivahendite eest? Palun ärge arvestage siin summasid, mida tasus hooldatav ise. 1. Jah. Palun täpsustage, kui suure summa 12 kuu jooksul tasusite:_________ eurot 2. Ei 98. Ei oska öelda K23. Sõltumata sellest, kas olete siiani kellegi hooldamiseks abi või teenuseid kasutanud või mitte: kas Teie arvates on viimase 3 aasta jooksul Teie võimalused hooldus- ja abiteenuseid kasutada … 1. paranenud 2. pole muutunud 3. halvenenud 98. ei oska öelda K24. Kas Te olete pidanud inimeste tõttu, keda Te praegu abistate või hooldate, oma igapäevaelus millestki loobuma (ning kui jah, siis millest)? VÕIB MITU VASTUST! 1. Olen pidanud enda pere kulutusi seetõttu vähendama 2. Olen pidanud töölt lõplikult lahkuma 3. Olen pidanud oma õpingud lõplikult katkestama 4. Olen pidanud hooldamise tõttu võtma laenu või kasutama sääste 5. Olen veetnud soovitust vähem aega koos teiste pereliikmetega 6. Olen veetnud soovitust vähem aega koos oma sõprade ja tuttavatega 7. Olen tegelenud soovitust vähem oma huvialade või hobidega 8. Olen leidnud soovitust vähem aega, et puhata või magada 9. Pole saanud piisavalt reisida (nii Eestis kui välisriigis) 10. Pole saanud piisavalt oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda) 11. Olen pidanud kolima hooldatavale lähemale 12. Olen pidanud kolima teise kohalikku omavalitsusse, kus hooldatava jaoks vajalikud teenused ja abi on kättesaadavamad 13. Olen millestki muust pidanud loobuma või teinud midagi muud enda jaoks olulist vähem kui soovisin. Palun täpsustage: ___________ 14. Ei ole pidanud millestki loobuma (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 14 K25A-K25B VASTAVAD NEED HOOLDAJAD, KES PRAEGU TÖÖTAVAD (A11_SUM=1) VÕI ÕPIVAD (A15=1): K25A. Mõeldes oma tööelule või õpingutele, kas Te olete pidanud inimeste tõttu, keda Te praegu abistate või hooldate, tegema järgmisi asju? VÕIB MITU VASTUST! 1. Võtma hoolduspuhkust 2. Võtma nn hoolduslehe (ajutise töövõimetuslehe) 3. Vähendama töökoormust 4. Võtma tasustamata vabu päevi 5. Loobuma edutamisest või kõrgemast ja vastutusrohkemast ametikohast 6. Vahetama töökohta 7. Loobuma ajutiselt tööl käimisest 8. Hakkama tegema kaugtööd 9. Vähendama õppekoormust 10. Loobuma õppimisest või täienduskoolitusest 11. Pidanud tegema seoses tööga midagi muud, et hooldamisega toime tulla 12. Abistamine/hooldamine pole minu tööelu või õpinguid mõjutanud (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) K25B. Kuivõrd Teie töökoht või õppeasutus on võimaldanud Teile vajadusel paindlikku ajakasutust, et Te saaksite tegeleda jooksvalt oma hoolduskohustustega? ÜKS VASTUS 1. On alati võimaldanud 2. On enamasti võimaldanud 3. Ei ole enamasti võimaldanud 4. Pole üldse võimaldanud 5. Ma pole seda seni vajanud 98. Ei oska öelda K26. Eelnevalt küsisime, kas olete pidanud hooldamise tõttu millestki loobuma. Kas aga hooldamine on Teile pakkunud ka positiivseid emotsioone ja kogemusi? Kui jah, siis palun nimetage mõned: PALUN KIRJUTAGE: _____________________________________________ K27 VASTAVAD NEED TÖÖEALISED ABISTAJAD-HOOLDAJAD, KES EI TÖÖTA (A11_SUM=2) EGA OLE PENSIONIL (FILTER STAATUSE KÜSIMUSEST A PLOKIS): K27. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Ütlesite, et Te praegu ei tööta. Kas Te oleksite valmis – sobiva töökoha olemasolul – tööle asuma, kui Teie poolt hooldatava inimese/ inimeste abivajadused oleksid kaetud teiste abistajate poolt või ametlike teenustega? ÜKS VASTUS 1. Jah, oleksin valmis täistööajaga tööle asuma 2. Jah, oleksin valmis tööle asuma, kuid osalise tööajaga 3. Ei, ma ei ole valmis tööle asuma 98. Ei oska öelda 15 K28 VASTAVAD TÖÖEALISED ABISTAJAD-HOOLDAJAD, KES EI OLE VALMIS UUESTI TÖÖLE ASUMA VÕI EI OSKA ÖELDA (K27=3-4): K28. Miks Te ei ole valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma? VÕIB MITU VASTUST! 1. Tööandja ei paku sobivat paindlikku töökorraldust (nt kaugtöö, paindlik graafik jms) 2. Tööaeg ei sobi (öötöö, vahetused, ootamatult muutuv graafik jms) 3. Töökohta puudub sobiv transport 4. Pakutav töötasu on liiga madal 5. Töötingimused ei sobi (füüsiline koormus, ohutus, keskkond jm) 6. Iseenda pikaajalise terviseprobleemi, vähenenud töövõime või puude tõttu 7. Vajaduse tõttu hoolitseda laste eest (tavapärane laste hoidmine jms) 8. Vajaduse tõttu hoolitseda laste või täiskasvanute eest nende pikaajalise terviseprobleemi või puude tõttu 9. Kardan sotsiaaltoetuste või hüvitiste vähenemist/katkemist tööle asumisel 10. Leian, et minu tööalased oskused on vananenud 11. Leian, et ma ei suuda enam läbida uueks ametiks vajalikku täiend- või ümberõpet 12. Olemasolev hoolduskorraldus (abi/teenused) ei ole piisav või ajaliselt sobiv, et saaksin tööle asuda 13. Ma ei usu, et leian enda jaoks huvitava ja motiveeriva töö 14. Olen kaua töölt eemal olnud ega julge enam end tööle pakkuda või tööle minna 15. Muud põhjused 98. Ei oska öelda VASTAVAD KÕIK ABISTAJAD-HOOLDAJAD: Sõltumata sellest, kas Te praegu töötate või mitte … K29. Kui hooldamine oleks tulevikus paremini tasustatud kui täna (nt miinimum töötasu alammääras), siis milline oleks Teie valmisolek... A) loobuda täiskohaga töötamisest ja jääda vaid hooldajaks hooldust vajava(te)le inimes(te)le 1. Oleksin selleks täiesti valmis 2. Oleksin selleks pigem valmis 3. Pigem ei oleks selleks valmis 4. Üldse ei oleks selleks valmis 98. Ei oska öelda B) vähendada oma tööaega selleks, et tegeleda rohkem hooldust vajavate inimeste hooldamisega? 1. Oleksin selleks täiesti valmis 2. Oleksin selleks pigem valmis 3. Pigem ei oleks selleks valmis 4. Üldse ei oleks selleks valmis 98. Ei oska öelda KÜSIDA K30, KUI K29_A = 1-2 VÕI K29_B = 1-2: K30. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Mainisite, et oleksite valmis töötamise lõpetama või töötama osaajaga, selleks et tegeleda rohkem hooldamisega. Kas Te oleksite sel juhul valmis leppima väiksema sissetuleku või pensioniga tulevikus? 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 16 K31. Tabelis on toodud loetelu erinevatest emotsioonidest, mida iga abistaja või hooldaja võib aeg-ajalt seoses hooldamisega tunda. Palun märkige, kui sageli Te olete viimase 30 päeva jooksul end nii tundnud? MÄRKIGE VASTUS IGA EMOTSIOONI KOHTA Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Pidevalt 1. Olen olnud füüsiliselt liiga väsinud, et kokkulepitud 1 2 3 4 5 hooldustegevusi teha 2. Olen olnud vaimselt liiga väsinud, et kokkulepitud 1 2 3 4 5 hooldustegevusi teha 3. Olen tundnud, et hooldamine 1 2 3 4 5 on kahjustanud minu tervist 4. Olen tundnud süütunnet, et ma ei ole hooldatavat piisavalt 1 2 3 4 5 aidanud 5. Olen tundnud seoses hooldamisega ebakindlust, 1 2 3 4 5 mida teha 6. Olen tundnud end hooldamise ajal või 1 2 3 4 5 hooldatavaga koos olles pinges 7. Olen tundnud, et ei saa hooldamise tõttu ise piisavalt 1 2 3 4 5 oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda jms) 8. Olen tundnud end hooldaja 1 2 3 4 5 rollis n-ö lõksus 9. Olen tundnud, et hooldatav ei ole nõus abi ega hooldust 1 2 3 4 5 vastu võtma kelleltki teiselt peale minu K32. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul enda hooldatava isiku poolt kogenud...? MÄRKIGE KÕIK, MIDA OLETE KOGENUD 1. füüsilist agressiooni (nt tõukamine, löömine) 2. verbaalset alandamist 3. ähvardamist 4. olukordi, kus tundsite end hooldatava tõttu ebaturvaliselt 5. Midagi muud ebameeldivat, mida? _________________ 6. Ei ole kogenud midagi eeltoodutest (VÄLISTAB MUUD VARIANDID) KUI K32=1-5, KÜSIDA K33: K33. Kas Te otsisite juhtunu pärast abi? 1. Jah 2. Ei, sest ma ei teadnud, kuhu pöörduda 3. Ei, kuigi ma teadsin, kuhu pöörduda 17 K34. Kas Te osalete praegu mõnes omastehooldajate tugigrupis või kogukonnas (sh veebipõhises), kus jagatakse kogemusi ja pakutakse vastastikust tuge? Arvestage nii silmast-silma gruppe kui ka veebikogukondi ja sõnumirakenduste gruppe (nt Facebooki grupid, WhatsApp, Telegram, Signal, Discord, foorumid) ning videokoosoleku platvorme (Zoom, Google Meet, Microsoft Teams). ÜKS VASTUS 1. Jah, osalen mõnes sellises tugigrupis/ kogukonnas 2. Ei osale, kuid oleksin sellest huvitatud 3. Ei osale, kuna ma ei vaja seda K35. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud mõnel lähedaste abistajatele või hooldajatele mõeldud koolitusel või kursusel? 1. Jah 2. Ei, kuigi tundsin selleks vajadust 3. Ei, sest ma ei tundnud selleks vajadust KÜSIDA K36, KUI K35=2: K36. Mis takistas Teil lähedaste abistajatele või hooldajatele mõeldud koolitusel või kursusel osalemist? VÕIB MITU VASTUST! 1. Ei olnud aega hoolduskohustuste tõttu 2. Teenus/abi puudus hooldamisel 3. Ajakava ei sobinud (kellaajad/pikkus) 4. Liiga kallis 5. Liiga kaugel / raskused transpordiga 6. Puudus info sobivate koolituste/kursuste kohta 7. Veebiosalemiseks puudusid oskused/tehnika/internet 8. Sisu ei sobinud minu vajadustega 9. Keelebarjäär 10. Minu tervis/heaolu ei võimaldanud 11. Varasem negatiivne kogemus 12. Muu, täpsustage: ______ 98. Ei oska öelda KÜSIDA K37, KUI K35=1: K37. Kas nendest koolitustest või kursustest on Teile teiste abistamise või hooldamise kergendamiseks abi ja tuge olnud? ÜKS VASTUS 1. Jah, suurel määral 2. Jah, mõningal määral 3. Pigem mitte 4. Üldse mitte 98. Ei oska öelda K38. Millised koolitused ja teave on/ oleks Teie jaoks kõige olulisemad, et toetada Teid senisest enam teiste abistamise ja hooldamisega toimetulekul? VÕIB MITU VASTUST! 1. Praktilised teadmised hooldustoiminguteks 2. Teadmised või eneseabitehnikad, kuidas hooldajana toime tulla iseenda ülekoormuse, stressi, meeleolulanguse, ärevuse või negatiivsete mõtetega 18 3. Teadmised ja tehnikad, kuidas toetada hooldatava toimetulekut stressi, ärevuse, meeleolulanguse või negatiivsete mõtetega 4. Teadmised abistaja/ hooldaja õigustest ja abi saamise võimalustest 5. Teadmised hooldatava õigustest ja abi saamise võimalustest 6. Teadmised hooldatava juriidiliste toimingute teostamisest, (nt hooldatava esindamine, varaga seotud toimingud jms) 7. Teadmised hooldatava diagnoosi(de) spetsiifikast (sh haiguse progresseerumine, rehabilitatsiooni võimalused, tuleviku väljakutsed jms) 8. Töö ja hoolduse ühitamine (puhkused, paindlik töö, õigused) 9. Muud koolitused või teave, mis? ________________ 10. Ma ei tunne praegu vajadust selliste koolituste/teabe järele (VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) PLOKK C. VALMISOLEK KASUTADA TASULISI ABISTAMIS- VÕI HOOLDUSTEENUSEID VASTAVAD KÕIK PRAEGUSED ABISTAJAD-HOOLDAJAD (PLOKK A ANDMETEL), KES EI KASUTA SELLEKS TASULISI TEENUSEID (PLOKK B ANDMETEL): K39A. VEEB: Märkisite CATI/F2F: Ütlesite, et Te abistate või hooldate kedagi ega ei kasuta selleks tasulisi teenuseid. Kas Te oleksite aga tulevikus huvitatud kasutama teiste inimeste või hooldusasutuste poolt pakutavaid tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid, et oma hoolduskoormust vähendada? VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, kui neid pakub mõni tuttav või pereliige 2. Jah, kui neid pakub mõni teine inimene, kellel on abistamiseks/hooldamiseks vastav ettevalmistus 3. Jah, kui neid pakub mõni selleks loodud asutus või ettevõte 4. Ei, ma ei ole huvitatud sellest, et tulevikus kasutada tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska praegu öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) KÜSIDA K39B, KUI K39A=4 VÕI 5: K39B. Miks Te ei ole huvitatud tulevikus kasutama tasulisi abistamis-või hooldusteenuseid, et oma hoolduskoormust vähendada? VÕIB MITU VASTUST! 1. Ma ei vaja tõenäoliselt hooldamisel tasulist abi ega teenuseid 2. Hooldatav ei pruugi olla nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei pruugi selleks olla piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei pruugi selleks olla piisavalt raha 5. Mul ei pruugi olla aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei pruugi katta hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal oleks piinlik teistelt abi küsida 11. Ma ei tea, kust neid teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 19 K40A VASTAVAD KÕIK, VÄLJA ARVATUD PRAEGUSED ABISTAJAD-HOOLDAJAD: K40A. Kui Teil peaks tulevikus tekkima vajadus abistada või hooldada mõnda inimest kas oma leibkonnas või väljaspool leibkonda - kas Te oleksite huvitatud kasutama selleks teiste inimeste või hooldusasutuste poolt pakutavaid tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid, et oma hoolduskoormust vähendada? VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, kui neid pakub mõni tuttav või pereliige 2. Jah, kui neid pakub mõni teine inimene, kellel on abistamiseks/hooldamiseks vastav ettevalmistus 3. Jah, kui neid pakub mõni selleks loodud asutus või ettevõte 4. Ei, ma ei ole huvitatud sellest, et tulevikus kasutada tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) 98. Ei oska praegu öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) KÜSIDA K40B, KUI K40A=4 VÕI 5: K40B. Miks Te ei ole huvitatud tulevikus kasutama tasulisi abistamis-või hooldusteenuseid, et oma võimalikku hoolduskoormust vähendada, kui see peaks tekkima? VÕIB MITU VASTUST! 1. Ma ei vaja tõenäoliselt hooldamisel tasulist abi ega teenuseid 2. Hooldatav ei pruugi olla nõus lisaabi või teiste abistajatega 3. Mul ei pruugi selleks olla piisavalt raha 4. Hooldataval inimesel ei pruugi selleks olla piisavalt raha 5. Mul ei pruugi olla aega, et vajalikke tasulisi teenuseid otsida või korraldada 6. Mul puudub usaldus ametlike teenuste kvaliteedi vastu meie piirkonnas 7. Hooldatavale vajalikke teenuseid ei pakuta meie piirkonnas 8. Järjekorrad teenusepakkujate juures on liiga pikad 9. Pakutavad teenused/abi ei pruugi katta hooldatava tegelikku abivajadust 10. Mul endal oleks piinlik teistelt abi küsida 11. Ma ei tea, kust neid teenuseid oleks võimalik saada 12. Muul põhjusel, millisel? ______________ 98. Ei oska öelda (→ VÄLISTAB ÜLEJÄÄNUD VASTUSEVARIANDID) K41 VASTAVAD KÕIK, KES PRAEGU VÕI VAREM OMA ELUS ON KEDAGI ABISTANUD-HOOLDANUD: K41. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta ühest kohalikust omavalitsusest teise (sh registreerinud elukohavahetuse ka rahvastikuregistris) selleks, et saada teisest omavalitsusest Teie hooldatava vajadustele paremini vastavaid sotsiaalteenuseid? KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE SIIN ARVESSE! 1. Jah 2. Ei K42 VASTAVAD KÕIK: K42. Kas olete teadlik, et alates 2022. a kevadest on kohalikul omavalitsusel kohustus abi või hooldust vajavate isikute osas välja selgitada, kes on nende mitteametlik hooldaja ning kuivõrd ta vajab hooldamisel tuge? 1. Jah, olen teadlik 2. Ei, kuulen sellest esimest korda 20 KÜSIDA K43 KUI VASTAJA ON PRAEGU VÕI ON VAREM OLNUD KELLEGI ABISTAJA-HOOLDAJA (A07=1 VÕI A08=1 VÕI A09=1): K43. Kas olete hooldajana saanud kohalikult omavalitsuselt (KOV-ilt) hoolduskoormuse leevendamiseks abi? Siin ei mõelda rahalist abi, vaid hoolduskoormust vähendavate teenuste pakkumist. 1. Olen KOV-ilt abi saanud 2. Olen KOV-i poole pöördunud, kuid ei ole abi saanud 3. Ei ole KOV-i poole pöördunud, kuigi oleksin abi vajanud 4. Ei ole abi vajanud PLOKK D. TERVIS JA OSALEMINE ÜHISKONNAELUS VASTAVAD KÕIK: T01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt? 1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata T02. Kas Teie tervis on viimase 12 kuu jooksul varasema ajaga võrreldes… ÜKS VASTUS 1. muutunud oluliselt paremaks 2. muutunud mõnevõrra paremaks 3. jäänud samaks 4. muutunud mõnevõrra halvemaks 5. muutunud oluliselt halvemaks 98. Ei oska öelda T03. Kas Teil endal on mõni krooniline füüsiline või vaimne terviseprobleem? Kroonilise all mõeldakse probleeme, mis on kestnud või kestavad eeldatavasti kauem kui 6 kuud. 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata T04. Kas rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad? Kas ütleksite, et olete olnud... ÜKS VASTUS! 1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 21 T05. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue? 1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KUI ON TUVASTATUD PUUE (T05=2), SIIS KÜSIDA T06 JA T07: T06. Milline on Teil ametlikult tuvastatud puude raskusaste? ÜKS VASTUS 1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata T07. Millised puudeliigid on Teil ametlikult tuvastatud? VÕIMALIK MITU VASTUST! 1. Liikumispuue 2. Nägemispuue 3. Kuulmispuue 4. Keele- ja kõnepuue 5. Psüühikahäire 6. Vaimupuue 7. Muu puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KÜSIDA T08 KUI T05=1 (EI OLE AMETLIKKU PUUET): T08. Kas Te olete ise kunagi endale taotlenud ametlikult puude raskusastme tuvastamist? 1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KÜSIDA T09 JA T10 KUI T05=2 (ON AMETLIK PUUE) JA T08=2: T09. Mis oli peamiseks põhjuseks, miks Te taotlesite endale puude raskusastme tuvastamist? 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetus 2. Puude tuvastamine oli eelduseks mõne sotsiaalteenuse saamiseks 3. Puuetega inimestele seadusega pakutavad soodustused (tasuta ühistransport, parkimiskaart vms) 4. Muu põhjus: palun täpsustage ________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata T10. Kui lihtne või keeruline puude raskusastme tuvastamise taotlemine Teie hinnangul oli? 1. Väga lihtne 2. Lihtne 3. Keeruline 4. Väga keeruline 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 22 Edasi jätkame väsimuse ja emotsionaalse enesetunde küsimustega. T11. Kui tihti Te olete viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust? 1. Peaaegu alati 2. Üsna tihti 3. Mõnikord 4. Harva 5. Mitte kunagi 98. Ei oska öelda T12. Kui palju on Teil praegu lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni raske isiklik probleem? ÜKS VASTUS 1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata T13. Kokkuvõttes - kui Te kaalute kõiki asjaolusid oma elus, kui rahul Te oma eluga praegu olete? Olen täiesti rahulolematu 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen väga rahul 98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata Räägime ka lühidalt Teie enda tulevikuks valmistumisest, mõeldes enda võimalikule kõrvalabi vajadusele ja/või vananemisele. T14. Kui mures Te olete, et vanaduspäevil või abivajaduse tekkimisel ei ole Teie sissetulek piisav selleks, et ise tasuda erinevate hooldusteenuste eest kas eraisikust abistajale või hooldusteenuseid pakkuvale asutusele? Ei ole üldse mures 1 … 2 … 3 … 4 … 5 … 6 … 7 … 8 … 9 … 10 Olen äärmiselt mures 98 – Ei oska öelda; 99 – Ei soovi vastata T15. Kuidas Te olete mõelnud finantseerida enda abistamist või hooldamist, kui peaksite tulevikus seda vajama (või juba vajate)? VÕIB MITU VASTUST! 1. Minu lapsed aitavad mind rahaliselt 2. Minu partner, teised sugulased või sõbrad aitavad mind rahaliselt 3. Kogun/kogusin ise sääste, et vajalikke teenuseid osta (sh pensonisambad) 4. Hoolduskindlustuse abil, kui see kehtestatakse 5. Erakindlustuse abil 6. Kohalik omavalitsus peab tagama vajalikud hooldusteenused 7. Riik peab tagama vajalikud hooldusteenused 8. Muu võimalus, mis? _______________________ 9. See teema huvitab mind, kuid ma ei ole jõudnud sellele veel mõelda 10. See teema ei huvita mind praegu 23 T16. Kui Te ise peaksite tulevikus iseseisvaks toimetulekuks abi või hooldamist vajama, siis kellelt Te eelistaksite seda saada? ÜKS VASTUS 1. Ainult oma lastelt või teistelt lähedastelt 2. Suuremas osas oma lastelt või lähedastelt, aga teatud määral ka teistelt isikutelt või asutustelt 3. Suuremas osas teistelt isikutelt või asutustelt, aga teatud määral ka oma lastelt või lähedastelt 4. Ainult teistelt isikutelt või asutustelt 5. Muu võimalus, mis? _______________________ 98. Ei oska öelda Viimased küsimused puudutavad Teie majanduslikku toimetulekut. T17a. Palun öelge, mis on Teie leibkonna (kui elate üksinda, siis Teie enda) tavaline netosissetulek ehk keskmine kättesaadud summa eurodes ühes kuus, kõigi leibkonnaliikmete peale kokku? Arvestage sissetuleku sisse ka erinevad toetused, stipendiumid, pensionid jne. Leibkonna kuu netosissetulek:_______ _______ eurot 00 – Igasugune sissetulek puudub 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada JUHUL, KUI T17a=98 VÕI 99, SIIS KÜSIGE T17B: T17B. Esitame vastamise hõlbustamiseks Teile ka vahemikud. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna netosissetulek ühes kuus? 1. Kuni 450 eurot 2. 451-800 eurot 3. 801-1150 eurot 4. 1151-1500 eurot 5. 1501-1900 eurot 6. 1901-2300 eurot 7. 2301-3000 eurot 8. 3001-4000 eurot 9. 4001-5000 eurot 10. 5001-6000 eurot 11. Üle 6000 euro 12. Igasugune sissetulek puudub 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata T18. Mõeldes oma leibkonna kogusissetulekule, kuidas Teie leibkond tuleb/ Te tulete vajalike kulutuste tegemisel ots otsaga kokku? 1. Suurte raskustega 2. Raskustega 3. Mõningate raskustega 4. Üpriski hõlpsalt 5. Hõlpsalt 6. Väga hõlpsalt 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 24 SUUR AITÄH VASTAMISE EEST! VEEB: Kui Te soovite antud teemadel veel midagi lisada, siis palun kirjutage see siia: TELEFON / F2F: Kas soovite antud teema kohta veel midagi lisada või kommenteerida? _____________________________________________________________________ 25 Lisa2. Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele Lugupeetud /inimese nimi/, Kutsume Teid osalema Elanikkonna hoolduskoormuse uuringus. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsioon. Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad. Sobite küsitluses osalema ka siis, kui Te hooldamisega kokku ei puutu. Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis on esindatud inimesed erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 8000 inimest. Teie isikuandmeid ei seota Teie poolt küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis. Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 15 minutit (kui Te tegelete oma lähedase hooldamisega, kuvatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega kuni 30 min). Uuringule vastanute vahel loositakse välja kümme 50-eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab jätta ankeedi lõpus, need kustutatakse peale loosimise läbiviimist). Küsimustik avaneb siit: LINK Palume küsimustikule vastata inimesel, kellele saadeti kutsekiri. Juhul, kui nimetatud inimene küsimustikku ise täita ei saa, võib tema eest küsimustikule vastata ka tema pereliige või hooldaja. Sel juhul palume märkida vastused (sh taustaandmed, nagu sugu, vanus, rahvus jms.) sellest inimesest lähtuvalt, kellele kutsekiri saadeti. Palume täita küsimustiku hiljemalt ... augustil. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib Teiega septembris ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni- või silmast-silma intervjuu. Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav! Ette tänades, Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected]) Turu-uuringute AS Juhul, kui Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK Uuringu (sh isikuandmete töötlemise ning andmekaitse) kohta saab täiendavat infot veebilehelt https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt (+372) 585 29 702. Lisa 3. Küsimustiku kutsekiri 16-17-aastastele Lugupeetud lapsevanem, Kutsume Teie last /lapse nimi/ osalema Elanikkonna hoolduskoormuse uuringus. Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud Teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsioon. Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kui suur osa Eesti elanikest tegeleb oma lähedaste hooldamisega ning kuidas mõjutavad hoolduskohustused inimeste igapäevaelu. Uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium tugiteenuste vajadust hooldajate seas ning töötab välja edasised tegevussuunad. Teie laps sobib küsitluses osalema ka siis, kui ta ise kedagi ei hoolda. Uuringu valim moodustati Rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste elanike andmetest. Valimisse võetud 16-17- aastaste inimeste poole pöördutakse nende vanemate vahendusel. Kokku küsitletakse umbes 8000 inimest. Teie lapse isikuandmeid ei seota tema poolt küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Nii Teil (lapsevanemana) kui Teie lapsel on õigus osalemisest keelduda. Kui olete nõus oma lapse osalemisega selles uuringus, palume käesolev uuringukutse talle edasi saata. Uuringus osalemiseks tuleks lapsel täita küsimustik veebis. Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 15 minutit (kui vastaja tegeleb oma lähedase hooldamisega, kuvatakse talle lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega kuni 30 min). Uuringule vastanute vahel loositakse välja kümme 50- eurost Partner kinkekaarti (kontaktid loosimises osalemiseks saab jätta ankeedi lõpus, need kustutatakse peale loosimise läbiviimist). Küsimustik avaneb siit: LINK Palume täita küsimustiku hiljemalt ... augustil. Loodame, et nõustute oma lapse osalemisega selles uuringus ning et see on tema jaoks meeldiv ja huvitav! Ette tänades, Küsitlusjuht Angelina Oblikas (tel. 585 29 702, e-mail: [email protected]) Turu-uuringute AS Juhul, kui Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK Uuringu (sh isikuandmete töötlemise ning andmekaitse) kohta saab täiendavat infot veebilehelt https://turu-uuringute.eu/vastajale/, e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt (+372) 585 29 702. Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2026 Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Vastavalt IKS §6 lg 51 -le ei kohaldata eetikakomitee kontrolli kohustust IKS §6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Isikuandmeid töötleb volitatud töötleja Turu-uuringute AS: andmekaitsespetsialisti kontakt: Tõnis Stamberg (tel. 566 000 49, e-post: [email protected]) Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei ole. Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Vastavalt kehtiva IKS §6 lg 51 : Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, sealjuures Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või andmesubjekti eriliiki selle kavand. andmete töötlemine toimub tema nõusolekul. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ketlin Mõru Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Sotsiaalministeerium antud uuringu raames erineb registriandmetest) isikuandmeid ei töötle. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Isikuandmed liiguvad registripidajalt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt. 102, A-korpus, 11312 Tallinn). 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Turu-uuringute AS aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 10220984 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn telefoninumber Vaike Vainu 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. Uuringu projektijuht Turu-uuringute AS https://turu-uuringute.eu/ [email protected], Tel +372 5852 9709 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea- alus? duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ministeeriumide ülesandeks oma valitse- viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest ning selle finantseerimise korraldamine. nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit- semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal- hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda- mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs- teemide piiriülene koordineerimine, laste õi- guste tagamine ja heaolu edendamine, puu- dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me- ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee- riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis- teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää- rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis- teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi- gusaktides sätestatud pädevuse piires korral- dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve- toimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ- hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes- tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ- hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ- hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter- vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra- kendatud või kavandatava poliitika mõju- suse. 5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii- givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi- gus teha päringuid teise vastutava või volita- tud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt- sioon kontrollib enne nimetatud isikuand- mete töötlemise algust käesolevas paragrah- vis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja vanema elanikkonna hoolduskoormusest ning hooldajate tugiteenuste vajadusest. Kavandatav uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Seetõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane (põhjalikum) toimus aastal 2022. Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses). Võrreldes 2022. aasta uuringuga on 2026. aasta uuring seetõttu kavandatud oluliselt suurema valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem ülevaade neis elavate hoolduskoormusega inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise eesmärgil. Metoodika ülevaade Uuringu läbiviimine toimub Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i vahel 7. aprillil 2026 sõlmitud hankelepingu nr. 2-2.2/2806-1 alusel (allpool kirjeldatud metoodika on kooskõlas hankelepingu tingimustega). Eesmärgiks on küsitleda 8000 elanikku. Küsitluse valim moodustatakse Rahvastikuregistrist maakonnapõhise juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti elanike andmetest (isikupõhise valimina). Arvestades ankeedi raskusastet, uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes, soovime võtta algvalimisse kontakte (valimiisikuid) suuremal arvul. Selleks, et saavutada planeeritud lõppvalimi suurus (8000 vastajat), on vajalik pärida valimise 96 000 isiku kontaktandmed. Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine kestus on hoolduskoormuseta inimeste puhul ca 15 minutit ning hoolduskoormusega inimeste puhul ca 30-40 minutit. Andmekogumine viiakse läbi veebi-, telefoni- ja silmast-silma küsitluse kombineeritud meetodil (vt Lisa 2, 3 ja 4). Esmalt saadetakse valimisse võetud inimestele uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile. Vastava lingi kaudu on valimiisikuil võimalik täita küsitlusankeet veebis. Juhul, kui valimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Peale teise meeldetuletuskirja saatmist kontakteerutakse madalama vastamisaktiivsusega rühmadega telefoni teel, et meelde tuletada ankeedi täitmist veebis ning pakkuda välja võimalust vastata küsitlusele telefoni teel või silmast-silma. Juhul, kui valimiisik soovib vastata telefonis või silmast-silma, lepib küsitleja temaga kokku aja intervjuu läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur. Silmast-silma küsitlus toimub kas valimiisiku kodus või mujal tema jaoks sobivas paigas. Nii telefoni- kui silmast-silma intervjuu vältel loeb küsitleja vastajale ankeedi küsimused ja vastusevariandid ette ning täidab vastaja ütluste alusel ankeedi. Valimisse on kaasatud ka 16-17-aastased, kelle küsitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. 16-17-aastaste puhul päritakse valimisse nende vanemate kontaktandmed ning nende poole pöördutakse ainult e-kirja teel. See tähendab, et telefoniküsitlusse neid ei kaasata. Uuringukutse saadetakse lapsevanematele, kel palutakse juhul, kui nad on nõus oma lapse uuringus osalemisega, edastada uuringukutse (kirjas nimetatud) lapsele. Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste konfidentsiaalsus on tagatud. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna jagunemisele soo, vanuserühma ning rahvuse (või emakeele) lõikes. Ka maakondade ning asulatüüpide lõikes taotletakse proportsionaalset; ainsaks erandiks on kõige väiksem maakond (Hiiu), kus valimit suurendatakse, et antud maakond oleks lõppvalimis esindatud vähemalt 100 vastajaga. Selleks, et koostada valimi mudel, mis on aluseks valimi proportsionaalsuse jälgimisel ning hilisemal andmete kaalumisel, teostatakse andmepäring Statistikaametisse, et pärida üldkogumit kirjeldavad statistilised andmed. Vastavad andmed annavad ülevaate elanikkonna jagunemisest erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste, nt sugu, vanus, rahvus, elukoht (maakond ja asulatüüp), haridus vms lõikes. Antud valimipäringu vajaduse tingib asjaolu, et Statistikaameti avalikus veebiandmebaasis kättesaadavad andmed pole planeeritava mudeli vaates piisava detailsusega. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse tähtajatult Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping). Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (8000 vastajat), kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust ebamõistlikult palju. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada esinduslikuma valimi kui veebipaneeli, kuna hõlmab ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Valimiisikute kontaktandmeid (nimi, e-maili aadress, telefon) kasutatakse valimiisikute poole pöördumiseks (uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Kavandatava uuringu ülekaalukas avalik huvi tuleneb vajadusest täita kriitiline lünk riiklikes andmekogudes ja leevendada andmepõhise poliitikakujundamise kaudu kasvavat sotsiaalmajanduslikku survet hoolduskoormusega inimestele. Kuna Statistikaamet ega riiklikud registrid ei koonda detailset teavet elanikkonna tegeliku hoolduskoormuse ja selle sisu kohta, on 2022. aasta uuringu täiendatud kordusuuring väärtuslik andmeallikas selles valdkonnas muutuste jälgimiseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks. Uuringu keskmes on hoolduskoormusega inimesed ja nende lähedased, kelle toimetulek on pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse võtmetegur. Strateegia „Eesti 2035“ ja hooldereformi eesmärkide valguses on esmatähtis leida lahendusi, mis vähendaksid lähedaste hoolduskoormust ning parandaksid nende töö- ja pereelu ühitamist. Praegune süsteem ei vasta veel piisavalt rahvastikumuutustele, mistõttu on vaja ajakohast sisendit teenuste arendamiseks, mis toetaksid hooldajate vaimset ja füüsilist tervist ning võimaldaksid neil osaleda tööturul. Uuringu tulemused on otseseks ja praktiliseks sisendiks järgmistele tegevustele: 1. Hooldereformi mõjuanalüüs (2026): Uuring pakub võrdlusandmeid reformi rakendamise edukuse hindamiseks ja hoolduskoormuse vähenemise mõõtmiseks. 2. Strateegiline planeerimine: Andmed on aluseks „Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava“ poliitikameetmete täpsustamisele. 3. Ressursside suunamine: Tulemused võimaldavad planeerida Euroopa Liidu struktuurivahendite 2028+ perioodi investeeringuid, sihtides toetusi piirkondlikult ja vanusgruppide lõikes sinna, kus koormus on suurim. Uuring panustab otseselt „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärki, mis keskendub sotsiaalse turvatunde kasvule ja kvaliteetsele hoolekandekorraldusele. Koos 2025. a valminud Eesti elanikkonna tegevuspiirangute jätku-uuringuga moodustab käesolev töö analüütilise terviku, mis aitab liikuda süsteemi poole, kus abi ei saa ainult hooldatavad, vaid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse eesmärgile (§15 täiendused alates 8.05.2022) toetatakse ka hooldajate toimetulekut ja elukvaliteet. Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Kogutud andmeid kasutatakse Sotsiaalministeeriumi analüüsides, et kujundada pikaajalist hoolduspoliitikat, mis arvestab Eesti elanike tegeliku hooldusvajaduse ja -koormusega. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi proportsionaalsuse jälgimiseks). Valim päritakse 12-kordses mahus, mis on adekvaatne kogus, et saavutada proportsionaalne lõppvalim suurues 8000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. Igale valimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks kutsekiri, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Uuringukutses teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja. Selle järel võtab uuringu läbiviija madalama vastamisaktiivsusega rühmadesse kuuluvate valimiisikutega kontakti, et meenutada ankeedi täitmist (veebis) ning pakkuda võimalust täita ankeet telefoni- või silmast-silma intervjuu vormis. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik. Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste kujundamiseks ja arendustegevuseks. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal. Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti hiljemalt 09.10.2026). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium andmete hävitamist kinnitava akti. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult täiendavate statistiliste analüüside eesmärgil. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate arv (lõppvalim) on 8000. Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellise suurusega proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas mahus 96 000 inimest. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga. Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2026. aasta augusti II poolest oktoobri alguseni. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:  valimiisiku nimi  valimiisiku e-maili aadress  kontakttelefon  elukoht (maakond, vald/linn)  sugu, vanus ja emakeel (16-17-aastaste valimiisikute puhul päritakse valimisse nende lapsevanema e-maili aadress ja kontakttelefon). Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega rühmades teha täiendavad kontaktivõtud telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Valimiisiku nime kasutatakse selleks, et määratleda, kellele uuringukutse on suunatud ning et hiljem ka telefoni-kontaktivõttudes viidata sobivale inimesele. Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoni-kontaktivõttude etapis teha kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse etapis oli madalam). 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Rahvastikuregister Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne ID-number, küsitlusankeedist tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning ankeedi täitmise algus- ja lõpuaeg. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID), s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 09.10.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (eeldatavasti kuni 09.10.2026). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale ankeedi täitmist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti) kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (eeldatavasti hiljemalt 09.10.2026). 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah / ei isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse, teavitatakse. siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult (veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus) uuringukutsega, kus teda informeeritakse uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes hetkel). 11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele sisaldub andmekaitsetingimused6? valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt käesoleva uuringu raames). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv allkirjastatud digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). Taotluse lisad: Lisa 1: Küsimustik Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele Lisa 3. Küsimustiku kutsekiri 16–17-aastastele Lisa 4: Telefonipöördumise tekst Lisa 5: Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses Lisa 5: Uuringut tutvustav info Turu-uuringute AS-i veebilehele Lisa 7: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Lisa 8: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 05.05.2026 nr 1.1-16/1211-1 AKI taotlus uuringule "Elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring Sotsiaalministeeriumile" Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring Sotsiaalministeeriumile" läbiviimiseks koostöös Turu- uuringute AS-ga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. HOK 2026 Taotlus; 2. Lisa 1 Küsimustik; 3. Lisa 2 Küsimustiku kutsekiri 18-aastastele ja vanematele; 4. Lisa 3 Küsimustiku kutsekiri 16-17-aastatele; 5. Lisa 4 Telefonipöördumise tekst; 6. Lisa 5 Nõusoleku võtmise vorm ankeedi alguses; 7. Lisa 6 Uuringut tutvustav info TU AS veebilehele; 8. Lisa 7 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine; 9. Lisa 8 Turu-Uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet. Ketlin Mõru [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel