Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Margo Klaos, Päästeameti peadirektor (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Terje Mäesalu tema nimi ja kontaktandmed)? [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Jah, kooskõlastus on taotluse lisas Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Päästeamet, registrikood 70000585 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kontaktisik: Tarvi Ojala, Päästeameti analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon arendusosakond, teenuste koordinaator, [email protected], 5366 1747 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74001073 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kati Orru, riskisotsioloogia professor, telefoninumber [email protected], 515 8545 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Päästeseadus § 5 lg 1 p 1sätestab Päästeameti alus? ülesandena päästesündmuse tagajärgede Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil tõrjumise, § 5 lg 1 p 4 päästesündmuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest ennetamise. Tagajärgede tõrjumiseks ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. ennetamiseks on vaja teada, millised on Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja suuremahuliste ohusündmuste võimalikud arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. mõjud inimestele ja millised inimrühmad võivad suure tõenäosusega vajada abi ning kus nad paiknevad. Täpsemad alused uuringu läbiviimiseks tulenevad Päästeameti põhimääruse § 8 lg 1 punktidest 7 ja 8. Uuring selgitab abivajadust kahes Päästeametile olulise sündmuse puhul: pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Üldine eesmärk: Selgitada haavatavuse ja abivajaduse täpsem kvantitatiivne prognoos kahes prioriteetses hädaolukorras (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon), põhinedes stsenaariumipõhistel simulatsioonharjutustel ja kasutades riiklikke andmekogusid. Töö hüpotees: Kombineerides hädaolukorra stsenaariumi alusel määratletud haavatavustegurite näitajaid registriandmetest, saame kõrge täpsusprotsendiga hinnangu võimalike abivajajate hulgale. Sealhulgas saame täpsustada erineva raskuskategooriaga (abivajaduse kiireloomulisusega) haavatavusteguritega koormatud inimeste hulgad erinevates Eesti piirkondades. Koostame haavatavusindeksi (komposiitindeksi), tuginedes Orru jt poolt välja töötatud dünaamilisele ja intersektsionaalsele kriisihaavatavuse raamistikule, et mõista, kui paljud inimesed võivad eri piirkondades konkreetsetes hädaolukordades abi vajada (nt evakuatsiooni või psühhosotsiaalset tuge). Indeksi koostamiseks ühendame mitmesugused andmekogud. Kasutame Statistikaameti (riigi ametliku statistika tootja) valduses olevaid andmekogusid ja teisi selle uurimistöö eesmärgil Statistikaametiga seondatud andmekogusid, et katta haavatavuse peamisi näitajad (nt hooldusvajadus). Haavatavustegurite valik tugineb põhjalikul teadustööl. Kontseptuaalse mudeli alusel oleme eelnevalt läbi viinud simulatsioonharjutusi (Orru et al, ilmumas 2026 Turvalisuskompassis) milles kogutud eksperthinnangute alusel on tehtud haavatavustegurite valik. Eri sündmuste simulatsioonharjutustes oleme saanud asjakohaste haavatavustegurite kaalukused, mis kujundavad indeksi komponente. Haavatavusindeksid koostatakse kahe stsenaariumi kontekstis: ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus. Et mõista, kuidas haavatavustegurid teatud indiviididel kuhjuvad, teeb registrite liitmise Statistikaamet, kasutades pseudo-ID-sid, mille võti ei ole uurijatele kättesaadav. Katsetame masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida haavatavusi erinevates stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada, kuna nende toimivus ja andmevajadused varieeruvad. Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust. Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Selle töö uurimisülesanded on järgmised: 1. Töötada välja Eesti registripõhiste andmete põhjal metoodika, mis võimaldaks hinnata võimalike abivajajate hulka hädaolukordade stsenaariumites. Töötada välja indikaatorite süsteem, millega mõõta inimeste abivajaduse suurust erinevates hädaolukordades ja erinevate haavatavusteguritega koormatud abivajajate hulka piirkonniti 2. Ühendada Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris inimeste eelnevalt pseudonümiseeri- tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TKIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaars- tide Lemmikloomaregistrist (LLR). Ühendada teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoia- kute, teadmiste ja praktikate kohta. 3. Hinnata statistiliste ja juhendatud masinõppe (supervised machine learning) meetoditega peamiste haavatavusseisundite mõju abivajadusele piirkondade lõikes. Selleks kasutame varasemates eksperttöötubades määratletud haavatavusindeksi komponentidesse kuuluvate haavatavustegurite kaale kahe sündmuse puhul (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon). Nende põhjal koostatud indeksiväärtusi kasutatakse märgendatud treening-, testimis- ja valideerimisandmetena masinõppemudelite jaoks eesmärgiga prognoosida piirkondlikke riskitasemeid ja haavatavusskoore registriandmete põhjal. Katsetame erinevaid juhendatud masinõppemudeleid, sealhulgas otsustuspuud (Decision trees), juhumetsi (Random forest), gradientvõimenduse mudeleid (Gradient boosting models, nt XGBoost või LightGBM) ning närvivõrgupõhist TabNet mudelit, et prognoosida haavatavust eri hädaolukordade stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada ja võrrelda, kuna nende prognoosivõime ja andmevajadused erinevad, mistõttu on oluline leida optimaalne tasakaal mudeli täpsuse ja minimaalsete andmenõuete vahel. Võrdleme mudelite toimivust ja andmevajadusi, et leida lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega. Mudelite hindamisel kasutatakse sobivaid statistilisi mõõdikuid (nt täpsus, F1- skoor, ROC-AUC või keskmine absoluutviga sõltuvalt prognoositavast tunnusest) ning ristvalideerimist (cross-validation), et hinnata mudelite stabiilsust ja usaldusväärsust. Analüüs viiakse läbi Python-programmeerimiskeeles kasutades andmeteaduse ja masinõppe teeke nagu scikit-learn, XGBoost, LightGBM ja PyTorch TabNet. Lisaks hindame erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ja 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda praktiliselt rakendatavaid ja samal ajal isikuandmete kaitset tagavaid väljundeid. Mudelite väljundid teisendatakse enne tulemuste esitamist agregreeritud kujule ning üksikisiku tasandi riskiskoore ei avaldata ega visualiseerita. Tulemused üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vähem kui 20 indiviidi kohta, siis andmeid ei avaldata või agregeeritakse need suurematesse rühmadesse. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. 6. Publitseerida valitud metoodika põhjal soovitused haavatavuse hindamiseks hädaolukordades. Avaldada tabelid/kaardid abivajadusest piirkonniti. 7. Publitseerida teadusartikkel valitud metoodika kohta ja illustreerida seda projekti juhtkomis- joni poolt valitud näidetega. Käesoleva uurimistöö tulemusena tekib võimalus hakata ühtse metoodika järgi Eestis hindama haavatavusi hädaolukordades. Uurimustöö tulemusena luuakse metoodika mille abil on võimalik valiidsel ja reliaabsel viisil hinnata individualiseeritud haavatavust hädaolukordades ja hinnata erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste hulka piirkonniti. Uurimistööd viiakse läbi projekti ajavahemikus: 01.03.2026-31.12.2028. Arvestatud on küllaltki pika võimaliku artiklite avaldamise viibega, kuna tippajakirjades avaldamise ambitsiooni korral tuleb arvestada paljude eitustega ning mitmete muudatuste tegemise ringidega. Samuti arvestatakse, et planeeritud metoodika arendamine nõuab muutmist ja kohandamist vastavalt tellijatelt saadud tagasisidele. Uurimistöö jaguneb kolmeks etapiks. Esimeseks etapiks on ettevalmistus, mille jooksul analüüsitakse varasemaid lahendusi, kooskõlastatakse uurimistöö eetilised aspektid ning kogutakse uuringuks vajalikud andmed. Teiseks etapiks on analüüsimeetodi implementeerimine, milles leitakse vastus hüpoteesile ning rakendatakse optimaalset mudelit uurimistöö läbiviimiseks. Kolmandaks etapiks on erinevad jätkutegevused vastavalt leitud tulemustele. Täpsemalt on uurimistöö ajaraam järgmine: I etapp 1.-3. kuu Esimese etapi põhitegevused: 1. Põhjaliku kirjandusülevaate loomine analoogse probleemi lahendamisest (registriandmete põhjal haavatavuse hindamine konkreetsetes hädaolukordades) 2. Eetikakomitee loa taotlemine. 3. Andmete taotlemine andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sot- siaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töö- võime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lem- mikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregis- ter, kinnistusraamat. 4. Statistikaametiga tegevuste kokku leppimine andmete ühendamiseks ja pseudonümiseeri- miseks, andmete viimine Statistikaameti serverisse teadlaste turvalisele töökohale. Andmete kogumine, kvaliteedi hindamiskriteeriumite jm. reeglite süstematiseerimine ja ümbersõnastamine (nn Prompt Engineering) II etapp 4.-12. kuu Teise etapi põhitegevused: 1. Metoodika väljatöötamine 2. Metoodika kooskõlastamine teadlaste ja poliitikakujundajatega 3. Andmeanalüüsi läbiviimine, haavatavuste hindamine 4. Mudelite võimekuse võrdlemine erinevate statistiliste parameetrite alusel III etapp 13.-36. kuu Kolmanda etapi põhitegevused 1. Teadusartiklite kirjutamine tulemuste alusel, teadusajakirja esitamine, sh saadud retsen- sioonide ja tagasiside põhjal analüüsi täpsustuste tegemine 2. Päästeametiga koostöös edasiste teadus- ja arendusvajaduste määratlemine Jätku-uuringu skoobi täpsustamine Uuringu lõppedes detsembris 2028. uuringu jaoks koostatud algandmestikud kustutatakse. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Registriandmete ristkasutamine hädaolukordade uurimisel on vajalik ühiskonnale laiemalt kui ka uuritavatele, kuna see võimaldab täpsemalt tuvastada haavatavaid inimesi ja leibkondi ning prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust. Andmete koosvaade isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaudu aitab muuta nähtavaks seni varjatud haavatavused, toetada õiglasemat ja  tõenduspõhisemat poliitikakujundust ning suunata ressursse ennetavalt sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Samuti vähendab registriandmete kasutamine inimeste koormust, kuna see piirab vajadust korduvate küsitluste ja enese tõendamise järele, eriti kriisiolukordades. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Inimeste andmete kasutamine käesolevas uuringus on kooskõlas avaliku huvi ja teadusuuringute eesmärgiga, milleks on inimeste elu, tervise ja heaolu parem kaitse hädaolukordades. Selline kasutus vastab mõistlikule eeldusele, et riiklikes registrites kogutud andmeid võidakse kasutada anonüümsel ja vastutustundlikul viisil avalikes huvides, sealhulgas kriisivalmiduse ja riskide vähendamise parandamiseks. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Käesolevas uuringus kasutatavad registriandmed on saadud riiklikest andmekogudest seaduslikul alusel, kooskõlas kehtivate andmekaitsereeglitega. Andmete edastamine toimub vastavate registrite andmevaldajate loal ning kindlaksmääratud eesmärgil, kasutades turvalisi kanaleid ja piiratud ligipääsuga keskkondi. Andmed töödeldakse pseudonüümitult või agregeeritult viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. Andmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende tunnustega, mis on vajalikud uurimisküsimuste lahendamiseks ning hädaolukordadega seotud haavatavuse ja abivajaduse analüüsimiseks. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Osasid registriandmeid haldab Statistikaamet juba eelnevalt ning need on tehtud pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teadlastele turvalisel töökohal (Vt punkti 3). Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) ja küsitlusandmed edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Erinevate pseudonümiseeritud registriandmete kokkupanek toimub uurimistöö liikmete poolt ja tehakse kättesaadavaks vaid uurimismeeskonna liikmetele vastavas projekti kaustas teadlaste serveris. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine: • Uuringu läbiviija teeb andmepäringud Tervisekassale, Töötukassale ja sotsiaalkindlustusametile • Uuringu läbiviija teeb andmepäringu Statistikaametile • Teistest registritest (Tervisekassa andmekogu, Töötukassa andmekogu, Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, Politsei- ja Piirivalveameti andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister, Ehitisregister) edastatakse isikukoodidega andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. • Statistikaamet pseudonümiseerib andmestikud • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed kättesaadavaks uurimismeeskonnale teadlaste töökohal olevate andmekaustade kaudu • Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Eraldi uuritavaid ei värvata uuringusse, vaid selleks kasutatakse juba varasemalt kogutud registriandmeid. Kuivõrd uurimisülesanne haavatavuse hindamist inimeste registriandmete põhjal, siis on ka uuringu sihtrühmaks kõik Eesti elanikud. Et haavatavasse olukorda võivad sattuda ja abi võivad vajada inimesed olenemata vanusest, siis ei ole eelnevalt pandud vanuselist piirangut analüüsitavale sihtrühmale. Tabelis on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende hädaolukorras toimetulekut. Välja on toodud selgitus haavatavuse mehhanismi kohta ja andmeallikad, kust nende kohta infot saab. Inimese Näited Selgitus Andmeallikad Tunnused seisund haavatavustegurite andmestikest kohta Eelnevalt • Elektrilise medit- Inimeste tervis võib olla Tervisekassa Elektrilise suurenenud siinivahendi (nt juba eelnevalt andmekogu meditsiiniseadme toite- või kahjustatud, mistõttu nad Tervise hüvitamise andmed terviserisk hapnikuaparaadi) vajavad pidevat ravi ja infosüsteem, kasutajad hooldust. Nende Meditsiiniseadmet Koduõe teenuse • Kodust ravi või liikumisvõime võib olla e ja –abivahendite määramise saatekiri hooldust vajav piiratud ning nad võivad andmekogu raskelt haige (nt vajada eriravi ja - 65+ vanuses inimese operatsioonidest vahendeid, nagu haiglast  taastujad, elektrilised Tervise väljakirjutamine põetamist vajavad hapnikumasinad, infosüsteem, viimase 2 nädala haiged) spetsiaalsed voodid, Sotsiaalteenuste ja jooksul • Piiratud transport ja ravimid, -toetuste liikumisvõimega mille kättesaadavus ja andmeregistri Puuduv või osaline inimesed (nt toimimine võivad olla STAR ning töövõime ratastooli või eluliselt olulised. sotsiaalkaitse kõnniabivahendi Kriisiolukorrast tingitud infosüsteemi Määratud puue, kasutajad) stress võib nende SKAIS. • Rasedad naised seisundit veelgi Koduhooldusteenuse • Inimesed, kelle halvendada. Töötukassa kasutamine, vaimse tervise Lisaks füüsilisele andmekogu abivahendi seisund takistab haprusele võivad kasutamine, olukorra eelnevad terviseriskid mõistmist ja hõlmata vaimse tervise Tuvastatud rasedus reageerimist probleeme, mis • Kuulmis-, raskendavad olukorrale Suure hooldus- ja nägemis- või adekvaatselt abivajadusega laste kõnepuudega reageerimist – näiteks hoiu teenus inimesed mäluprobleemid, vähenenud ajataju, enesetaju või ruumitaju. See võib põhjustada raskusi juhiste järgimisel või abi vajaduse edastamisel. Kuulmis-, nägemis- või kõnehäiretega inimesed võivad olla eriti ohustatud, kuna neil võib olla raskusi käitumisjuhistele ligipääsuga, nende mõistmisega või oma vajaduste edastamisega kriisireageerijatele ja - haldajatele. Haavatavam • Üksikvanemad Üksikvanemaga Sotsiaalteenuste ja Rahvastikuregistri ad leibkonna- või ainsa hoolda- leibkonnad võivad -toetuste alusel üksi elavad jaga pered vajada erilist tähelepanu, andmeregistri inimesed ja alla 3 koosseisud • Pered, kus on alla kuna nende vaesusrisk STAR ning aastase lapsega kolmeaastased on suurem kui peredel, sotsiaalkaitse pered, lapsed kus on kaks või enam infosüsteemi • Üheliikmelised täiskasvanut. Väikeste SKAIS andmed Lemmiklooma- leibkonnad lastega pered võivad Rahvastikuregister, registrisse ja • Pered, kus muutuda haavatavaks, Kohalike põllumajandus- hooldaja on ka kuna lapsed on omavalitsuste loomade registrisse hädaolukorra vastuvõtlikud lemmikloomade kantud loomade lahendamise vigastustele ja register (või Eesti omanikud. ülesannetes traumadele ning sõltuvad loomaarstide • Leibkonnad, kus vanemate toest. lemmikloomaregist Vastavate on lemmikloomad Hädaolukorras võivad er) sotsiaalteenuste ja - nad vajada suuremat toetuste saajad. tähelepanu ja kaitset.  Üksi elavad inimesed kogevad suurema tõenäosusega sotsiaalset isolatsiooni, mis võib kaasa tuua kehvema füüsilise ja vaimse tervise ning raskendada reageerimist hädaolukorrale või sellest taastumist. Lemmikloomadega majapidamised võivad silmitsi seista suuremate raskustega, kuna omanikud viivitavad evakueerimisega või ei leia varjupaiku, kuhu loomi lubatakse, seades ohtu nii ennast kui ka oma lemmikud. Puudulik • Elukoht piir- Elamine piirkonnas, kus Euroopa Rühmapõhiselt ja konnas, mida puudub sotsiaalne Sotsiaaluuring piirkondlikult sotsiaalne agregreeritud iseloomustab suhtlus ja usaldus, võib tugivõrgustik küsitlusandmed vähene sotsiaalne hädaolukorras tõsiselt diskrimineerituse suhtlus ja usal- takistada abi saamist ja kohta; piirkonna duslikkus koostööd. Sellistes elanike toetuse • Ühiskondlikult kogukondades tunnevad kohta. tõrjutud või stig- inimesed end sageli matiseeritud kul- eraldatuna, mis tuurilise, etnilise, raskendab evakueerimist Päästeameti/Emori Uskumus poliitilise, sek- Elanikkonna Kogukonnaga ja kriisiinfo levikut. suaalse või muu hädaolukordadeks koostöö sättumuse tõttu Samuti võivad vajalikkusesse valmisoleku uuring kultuurilise, etnilise, poliitilise või seksuaalse sättumuse tõttu tõrjutud inimesed vältida abi Riigikantselei Uskumus riigi otsimist, kartes küsitlusuuring võimekusse tagada diskrimineerimist. (seire). Üldine hädaolukordade Usaldamatus usaldus inimeste lahendamine. institutsioonide ja suhtes kogukonna suhtes võib viia viivitusteni ja suurendada haavatavust. Asutuse hoole • Koolis või Erinevate asutuste Hariduse Õppuri tegeliku või eelkoolis (näiteks koolide, infosüsteemi, elukoha ja • Hooldusasutustes lasteaedade ja Sotsiaalteenuste ja sideaadress järelevalve (vanemaealised, hooldekodude) hoole all -toetuste all erivajadusega) olevad inimesed andmeregistri sõltuvad personali STAR ning Väljaspool kodu võimest teha nende eest sotsiaalkaitse osutatav üldhooldus- vajalikke korraldusi, infosüsteemi või erihooldusteenus sealhulgas SKAIS andmed. evakueerimise, ruumide soojana hoidmise ja  hügieeni tagamise osas elektrikatkestuse korral (Bathi & Das, 2016). Hooldusasutustes viibivatel inimestel võivad olla piiratud füüsilised või kognitiivsed võimed, mistõttu võib juhiste järgimine või hädaolukorras evakueerumine olla keeruline. Lapsed, eriti väikelapsed, ei oma sageli vajalikke vahendeid ega oskusi, et hädaolukorraks iseseisvalt valmistuda, ning sõltuvad täielikult täiskasvanute toest ja otsustest. Puuduvad • Kohalike oludega Inimesed, kes ei tunne Päästeameti/Emori Rahvusvahelise ja mittetuttav isik (nt kohalikke olusid – Elanikkonna ajutise kaitse saanute kriisis hädaolukordadeks tugiisiku teenus ja turist, näiteks turistid, vajalikud valmisoleku tõlketeenus, sisserändaja, uus sisserändajad või uued toime- uuringust: lühiajaline elanik) elanikud – ei pruugi Kodu puudutavate töötamiseks Eestis tulekuoskuse • Vajalike hädaolukorras teada, riskide hindamine viibimine d ellujäämisoskuste kust saada viimase 3 aasta puudumine (nt usaldusväärset teavet või jooksul; ebasobiv kelle poole abi hädaolukorra toimetulekustratee saamiseks pöörduda. käitumisjuhendiga gia üleujutuse või Seetõttu võivad nad tutvumine; pika jääda kriisijuhistest hoiatuste ja elektrikatkestuse teadmatuks. Kui käitumisjuhiste korral) kriisiteavet ei jagata järgimine • Ei pääse teabele nende emakeeles, võib ligi ega saa abi neil olla raskusi juhiste Välismaalase küsida, kuna mõistmisega ning abi lühiajalise Eestis räägib keelt, küsimisega. Keelebarjäär töötamise milles kriisiteavet võib piirata ka registreerimise ei jagata kriisihaldajate ja andmekogu, esmareageerijate Sotsiaalteenuste- ja võimekust nende toetuste vajadusi mõista ja neile andmeregister reageerida. STAR Lisaks võib ellujäämise oskuste puudumine, näiteks teadmatus evakueerimisprotseduuri dest või esmaabi võtetest, suurendada nende haavatavust ja  raskendada olukorrale adekvaatset reageerimist. Varasemad • Vahendite puudus Eluaseme puudumisel Töötukassa Toimetulekutoetuse materiaalsed kriisiga toimetu- puudub inimesel andmekogu või baasmääras lekuks hädaolukorras turvaline töötuskindlustushüvi raskused • Transpordivahendi varjupaik ning Liiklusregister tise saamine või sõiduoskuste juurdepääs elutähtsatele (sõiduki omanikud puudumine teenustele, nagu soe ning registreeritud Registreeritud • Puudub alter- ruum, kasutajad) elukoha puudumine. natiivse elukoht pesemisvõimalused ja evakuatsiooniks toiduvalmistamine – eriti Kinnistusraamat Transpordivahendi juhul, kui varjupaigad ja (kinnisvara omaniku või kasutaja muud omanikud ning puudumine sotsiaalhoolekandeasutus isikliku registreeritud ed on sunnitud oma kasutusõiguse elukohas tegevuse katkestama. alusel kinnisvara Vajalikest ressurssidest kasutajad – “nn ilma jäämine, näiteks alternatiivse või 2. toidu, küünalde, kodu omajad”). patareide või transpordivahendite Päästeameti/Emori puudumine, vähendab Elanikkonna inimese võimet hädaolukordadeks valmisoleku kriisiolukorras uuringust: kodused iseseisvalt toime tulla. vahendid Inimesed, kellel puudub iseseisvaks teine elukoht, ei saa toimetulekuks; hädaolukorras mujale teise eluaseme liikuda, mis suurendab olemasolu; nende haavatavust ja uskumus riigi võimekusest piirab võimalusi tagada taastumiseks. hädaolukordade lahendamine. Ohtlikud • Omavad Väärarusaamad ohu Riigikantselei Rühmapõhiselt ja väärarusaam väärarusaamu ohu allika, ulatuse või mõju küsitlusuuring piirkondlikult allika, ulatuse või kohta on ohtlikud, sest (seire) agregreeritud ad ja hoiakud mõju kohta need võivad inimese andmed küsimustest: • Ei usalda silmis vähendada ohu inimestevahelisest kriisihaldusasutusi tõsidust ja seeläbi usaldusest; • Ei usalda amet- vähendada tema likke meediaka- valmisolekut riske uskumusest Eesti naleid maandada. Inimesed, kes riigi toimetulekuks ei usalda elutähtsate teenuste kriisihaldusasutusi ja katkemisel; nende töötajaid, ei pruugi järgida nende usaldatavatest juhiseid ning võivad meediakanalistest seeläbi seada ohtu oma elu või tervise. Inimesed, kes ei usalda ametlikke meediakanaleid, võivad pöörduda alternatiivsete allikate poole, mis  jagavad eksitavat või väärinfot kriisi kohta. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2024-31.12.2025 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Statistikaameti enda poolt juba teadlaste töökohal kättesaadavaks tehtud andmed on koostatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), Eesti rahvastikuregister (RR). Lisaks on kasutusel uurimistöö jaoks järgmised registrid: Töötukassa andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Tervisekassa andmekogu, Tervise infosüsteem. Eesti rahvastikuregister (Siseministeerium) - Isikukood - Sugu - Emakeel - Elukoha andmed - Viibimiskoha aadress - Ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta - Andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega - Eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja) - ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid Tervise infosüsteem Digilugu (Sotsiaalministeerium) - Isikukood - Elukoha aadress - Tegelik elukoht - Puude raskusaste - Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev - Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev - Eestkoste andmed - Töövõimekaotuse protsent - Töövõimekaotuse kestuse alguskuupäev - Töövõimekaotuse kestuse lõpukuupäev - Töövõime ulatus - Osalise või puuduva töövõime kestuse alguskuupäev - Osalise või puuduva töövõime kestuse lõpukuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja alguskuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja lõpukuupäev  - Retseptide andmed (siin eraldi loetelu oleks nt isikukood, retsepti id, väljastamise kuu- päev, realiseerimise kuupäev, diagnoosi kood, ravimi rhm jne) - Väljastatud meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi andmed - Haigus- ja hoolduslehe andmed? - Põhidiagnoos raviarvel? - - Hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed (isikukood, viibimiskoha aadress) - Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (puude liik, raskusaste, Puude alguskuu- päev, puude lõpukuupäev - Kutse tervishoiuteenusele (Tervishoiuteenuse nimetus) - Ambulatoorne epikriis (patsiendi isikukood, diagnooside jms kirjeldused?, erinevate abi- vahendite vajadused) - Statsionaarne epikriis (diagnoos?, väljakirjutamise kuupäev) - Tervisedeklaratsioon (psüühikat puudutavad andmed jne) - Raseduse esinemine Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA (Ravimiamet) - Tavakasutaja isikukood - Vastavate meditsiiniseadmete eestikeelne nimetus Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa) Terviseteenuse hüvitamise andmed: - isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - raviarve number - teenuse tüübi kood - põhidiagnoosi kood (RHK 10) - kaasuva diagnoosi kood (RHK 10) - haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus - osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk - tervishoiuteenuse osutamise kuupäev Ajutise töövõimetuse hüvitise andmed - isikukood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - töövõimetuslehe number ja liik - tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number - tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev - diagnoosi kood (RHK 10) - ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev - info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks - lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps - Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet) Määruse tekstist sõnastus: - isikukood - elukoha- ja viibimisandmed - erivajaduse, puude ja töövõime andmed ning terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osa- lemise piirangute andmed, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pu- hul isiku psüühikahäire diagnoos - eestkoste andmed - hindamiste andmed - isikule makstud toetuste andmed - teenust saama suunamise otsuste andmed - isikule osutatud teenuste andmed - toiduabi andmed; - välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahe- list kaitset taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud andmed Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet) - isikukood - elukoha andmed - välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg - eestkoste andmetena eestkostja isiku- või registrikood, elukoha andmed ning eestkoste al- guse ja lõppemise aeg; - hooldusõiguse andmetena selle isiku isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg - Eesti Vabariiki saabumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse elama Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta - puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed - tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse, represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvasta- mise otsuse andmed - andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maks- mise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta - andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta - represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed - lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse taotluse andmed - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise alusandmed: töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks - Üksi elava pensionäri toetuse saamise andmed  - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed - erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed - abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed - abivahendikaardi andmed - toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik - toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi määramise alg- ja lõpptähtaeg Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu andmed: - lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta - diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid - hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid - lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev - funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele - puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides - kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähe- nemise ulatus - töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus - puudega isiku kaardi väljastamise andmed: kehtivuse algus- ja lõppkuupäev Töötukassa andmekogu (Töötukassa) - isikukood - elukoha aadress - elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg - töövõime hindamise taotluse andmed: töövõimet välistava seisundi esinemine ning abiva- hendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine - eksperdiarvamuse andmed: - töövõimet välistava seisundi esinemine; - diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; - piirangu raskusaste; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, - põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; - taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; - hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta - liikumisvõime, käeline tegevus, suhtlemine (meelepuuded), enesehooldus, vaimupuue (psüühika ja käitumishäired) – kerge, raske ja täieliku piiranguga - voodihaiged - igal juhul  - välistavad seisundid - dialüüsihaiged, dementsed, vaimse alaarenguga Mingitel juhtudel oleks vaja diagnoosi täienduseks – meelepuuete puhul ja psüühikahäirete puhul – kombineerida diagnoos juurde. - töövõime hindamise otsuse andmed: määratud töövõime ulatus; osalise või puuduva töö- võime kestus Ehitisregister (Kliimaministeerium) - ehitise andmed: ehitisregistri kood - ehitise asukoha andmed: ehitise ja selle asukoha maaüksuse koha-aadress - ehitisega seotud isikute andmed: omaniku isikukood - registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete andmed - andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarus- tuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüs- teemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa taotlemisel andmekogusse kantavad andmed - eesnimi või -nimed - perekonnanimi või -nimed - Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas - Sünniaeg - Rahvus - Emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis - taotluse esitamise kuupäev Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kogutavad andmed: - Eesti isikukood - emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis Välismaalase kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet)  - isikukood - kontaktaadress - töötamise asukoha aadress - töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev Liiklusregister (Transpordiamet) - sõidukile riiklikul registreerimisel antud ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon ning riikliku registreerimismärgi tüüp - sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht registreerimis- tunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimis- tunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval Kinnistusraamat (maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad) - kinnisasja asukoht - füüsilisest isikust omaniku puhul isikukood (selle puudumisel sünniaeg) 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Haavatavustegurite koondumisest ülevaate saamiseks on vajalik siduda erinevate registrite andmed. Registripõhiste andmete kasutamine võimaldab võtta arvesse ka selliste haavatavusteguritega rühmasid, kelle osa küsitlusandmetes (nt Eesti Terviseuuring) oleks väike, kuid registriandmetes on piisavalt suur, et viia läbi analüüs ja teha andmepõhiseid hinnanguid. Haavatavuse tunnused on pärit erinevatest registritest, mistõttu on vajalik erinevate registrite kokkupanemine üheks andmestikuks Statistikaameti teadlaste serveris. Uuringu käigus ei koguta uusi andmeid, vaid kasutatakse juba olemasolevaid registriandmeid. Enamus sotsiaalmajanduslikest registriandmetest on Statistikaameti poolt juba kokku pandud ja turvaliselt serveris laiemaks kasutamiseks olemas. Näiteks, rahvastikuregister, rahvaloenduse andmed, inimeste sissetulekute andmed, hariduse infosüsteemi andmed, toimetuleku- laste- ja üksi elava eaka toetuste andmed, töövõime andmed, andmed määratud puude kohta, andmed kasutatavate sotsiaalteenuste kohta, välismaalaste Eestis töötamise kohta. Statistikaametil on ka olemas Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks valmisoleku praktikate kohta. Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse eelnevalt inimeste pseudonümiseeri- tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregist- rist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks ühenda- takse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest. Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt. Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse. Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud (sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides). Andmed küsitlustest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti/Emori küsitlusuuring hädaolukordadeks valmisolekust, Riigikantselei seire) ühendatakse andmekoguga agregeeritult rühmapõhiselt piirkondliku keskmise jaotusena. Euroopa Sotsiaaluuringu puhul on teada vald, Päästeameti ja Riigikantselei uuringute puhul piirkond. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta- tistikaametil. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritakse otsesed identifikaatorid, isikukoodid ja unikaalsed registrikoodid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.  Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta- tistikaametil. Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Uurimismeeskonnal kaob ligipääs Statistikaa- meti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Uuringu jaoks loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu. Töös kasutatavate teiste sisendandmestike (Tervisekassa andmed, Töötukassa andmed) säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestikku võidakse kasutada ka teiste projektide raames. Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid käesoleva uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete teavitatakse. töötlemisest Päästeameti kodulehel. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused tehakse andmekaitsetingimused6? kättesaadavaks vastutava töötleja kodulehel. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid Isikuandmete töötlemise läbipaistvus kasutatakse? tagatakse sellega, et on selgelt arusaadav, 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. milliseid andmeid, mis eesmärgil ja kuidas kasutatakse. See tähendab, et andmetöötluse eesmärgid, õiguslik alus, andmete liigid, säilitamistähtajad ja vastutavad osapooled on dokumenteeritud ning vajadusel avalikult kättesaadavad uuringukirjelduses, hilisemates publikatsioonides. Andmeid kasutatakse ainult selles taotluses kirjeldatud eesmärgil ja metoodilisi võtteid kasutades. Andmete saamine, ristkasutamine, töötlemine ja tulemuste avaldamine on dokumenteeritud ja kirjeldatud publikatsioonides. Tulemused agregeeritakse ja üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringu lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta (alla 20), siis agregeeritakse tunnused. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Enne tulemuste avaldamist kontrollitakse väljundeid. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Margo Klaos (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on Jah olemas) Lisa 1 Eetikakomitee taotlus Lisa 2 Eetikakomitee otsus Lisa 3 Andmekaitsealane mõjuhinnang 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/30-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026 Tallinnas Martin Lambing Taotluse esitaja Päästeamet [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks" 22.05.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Päästeametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 4 hiljemalt 31.12.2028. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Andmekaitse Inspektsioon on arvestanud käesolevale uuringule Eesti Teadusagentuuri Teaduseetika komitee poolt antud kooskõlastusega TEET237 / 17.03.2026. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 22.05.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2 (2)