Täiendatud taotlus

NB! Print view does not include fles that are attached to the form. Files should be printed out separately. TEET237 application 2026 Research project application Title in Estonian Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks Title in English The development of crisis vulnerability, future crises, and interventions to enhance societal preparedness Principal investigator Kati Orru Responsible University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Institute of Social institution Studies Study start date 01.03.2026 Study end date 31.12.2028 Main objective of the study (in Estonian) Uuringu eesmärk on prognoosida haavatavust ja abivajadust kahes prioriteetses hädaolukorras – pikaajalise elektrikatkestuse ja ulatusliku evakuatsiooni korral. Lähenemine põhineb stsenaariumipõhistel simulatsioonidel ning riiklike registriandmete kombineerimisel. Stsenaariumist tuletatud haavatavustegurite ja registrinäitajate ühendamine võimaldab suure täpsusega hinnata potentsiaalsete abivajajate arvu ja piirkondlikku jaotust, sh eristada erineva kiireloomulisusega abivajadust. Uuringu käigus koostatakse dünaamilisel ja intersektsionaalsel kriisihaavatavuse raamistikul põhinev komposiitne haavatavusindeks. Selleks kasutatakse Statistikaameti ja teisi seotud andmekogusid, hõlmates peamisi haavatavuse näitajaid, nagu hooldusvajadus, terviseseisund ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Indeks toetab kriisiplaneerimist ja ressursside sihipärast suunamist. Main objective of the study (in English) The aim of the study is to forecast vulnerability and assistance needs in two priority emergency scenarios: prolonged power outages and large-scale evacuation. The approach is based on scenario-based simulations combined with national administrative register data. Integrating scenario-derived vulnerability indicators with registry data enables highly accurate estimation of the number and regional distribution of potential assistance recipients, including differentiation by urgency levels. The study will develop a composite vulnerability index grounded in a dynamic and intersectional crisis vulnerability framework. The index will draw on data from Statistics Estonia and linked administrative datasets, covering key indicators such as care dependency, health status, and socioeconomic factors. The index will support crisis planning and targeted resource allocation. Other involved institutions 1 Additional information Is this a student No project? Which subcommittee 3) Health Data and Data Science Subcommittee would you prefer to review your application? Will part of the study No be conducted outside Estonia? Briefly explain the research activities taking place outside Estonia Has the study or any No part of it been submitted for review to another ethics committee in Estonia or abroad? Additional information about previous or concurrent reviews Has artificial No intelligence been used in preparing the application or any of its parts? Please explain for what purpose and to what extent AI was used Principal investigator 2  Person Degree Institution and occupation Start date End date CV University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Institute of Social Studies, Professor in Sociology of Risk and Resilience (1,00), King's College London, King's Centre for Risk Management, Associate EST Kati Doctor's Researcher , University of Tartu, Faculty of Social 01.03.2026 31.12.2028 / Orru Degree Sciences, Institute of Social Studies, Researcher in ENG Social policy (1,00), University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Institute of Social Studies, researcher (0,25), University of Tartu, Institute of Social Sciences, Researcher Other researchers involved (main executors, collaborators) Institution and Person Degree Start date End date CV occupation Doctor's EST / Kristi Nero 01.03.2026 31.12.2028 Degree ENG Doctor's EST / Sten Hansson 01.03.2026 31.12.2028 Degree ENG Doctor's EST / Mihkel Solvak 01.03.2026 31.12.2028 Degree ENG Master's EST / Taavi Unt 01.03.2026 31.12.2028 Degree ENG Annegrete EST / 01.03.2026 31.12.2028 Molloka ENG Master's Gregor Nepste 01.03.2026 31.12.2028 Degree Funding Funding sources Uuring on üks osa projektist „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“. Uuringu läbiviimine toimub uurijate põhitöö sees. 3 Estimated total cost of 18000 the study Compensation and insurance for participants Will participants No receive compensation (monetary and/or non- monetary) for taking part in the study? Amount of compensation and/or description and justification of non- monetary compensation Is insurance coverage No for participants required for conducting the study? Explanation of insurance coverage Background, purpose, and justifcation of the study Brief overview of Keerukate ja kaskaadsete mõjudega hädaolukordade previous studies on ennetamine ning nendeks valmistumine eeldab the same topic stsenaariumipõhist riskihindamist, mis hõlmab mitmesuguseid ohte ja haavatavusi (de Ruiter & van Loon, 2022; Tilloy et al., 2019). Sendai katastroofiriski vähendamise raamistik (ÜRO, 2015) rõhutab vajadust prioriseerida tegevusi, mis maandavad riske ja suurendavad valmisolekut, lähtudes haavatavuse tasemest ja potentsiaalsest mõjust. Selle eelduseks on arusaam, millised inimrühmad võivad hädaolukorras sattuda kõige haavatavamasse olukorda, et suunata ressursid ja jõupingutused sinna, kus neid on kõige enam vaja. Üks levinumaid haavatavuse hindamise raamistikke on asukohapõhine sotsiaalse haavatavuse indeks (nt Cutter, 2024; Flanagan et al., 2011), mis sobib suurte alade statistiliseks võrdlemiseks, kuid ei suuda ennustada konkreetsete rühmade abivajadusi eri stsenaariumides (Beccari, 2016). Stsenaariumipõhised hädaolukordade juhtumiuuringud pakuvad nüansirikkamat arusaama haavatavuse dünaamikast, 4  kuidas haavatavustegurid koos toimivad ja viivad konkreetsete tagajärgedeni. Orru et al (2023, 2025) stsenaariumipõhine haavatavuse hindamise mudel aitab selgitada, millist erinevat mõju võivad ohud või hädaolukorrad avaldada ühiskonna eri rühmadele (nt hooldusvajadusega inimesed) ja kuidas need mitmekesised mõjumustrid seostuvad konkreetsete ohustsenaariumidega (nt elektrikatkestus kuumalaine ajal või tormist põhjustatud elektrikatkestus talvel). Mudel aitab kriisiplaneerijatel tuvastada ja prioriseerida rühmi, kes vajavad tuge enne hädaolukorda, selle kestel või järel. Konkreetse stsenaariumi ohtude ja haavatavuse allikate kaardistamine aitab koostada prioriteetide nimekirja, mis kajastab abivajaduse kiireloomulisust. Selline teave annab ka konkreetsema juhise, kuidas suunata praktilisi tegevusi valmisoleku suurendamiseks (Spielman et al., 2020; Wood et al., 2021; Turesson et al., 2024). Orru et al. (2025). Mudeli alusel on uurimismeeskond osapooli kaasavates simulatsioonharjutustes kaardistanud haavatavustegurid kahe Eesti jaoks olulisema stsenaariumi jaoks: ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus. Study objective, Üldine eesmärk: summary, and Selgitada haavatavuse ja abivajaduse täpsem kvantitatiivne justification prognoos kahes prioriteetses hädaolukorras (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon), põhinedes stsenaariumipõhistel simulatsioonharjutustel ja kasutades riiklikke andmekogusid. Töö hüpotees: Kombineerides hädaolukorra stsenaariumi alusel määratletud haavatavustegurite näitajaid registriandmetest, saame kõrge täpsusprotsendiga hinnangu võimalike abivajajate hulgale. Sealhulgas saame täpsustada erineva raskuskategooriaga (abivajaduse kiireloomulisusega) haavatavusteguritega koormatud inimeste hulgad erinevates Eesti piirkondades. Koostame haavatavusindeksi (komposiitindeksi), tuginedes Orru jt poolt välja töötatud dünaamilisele ja intersektsionaalsele kriisihaavatavuse raamistikule, et mõista, kui paljud inimesed võivad eri piirkondades konkreetsetes hädaolukordades abi vajada (nt evakuatsiooni või psühhosotsiaalset tuge). Indeksi koostamiseks ühendame mitmesugused andmekogud. Kasutame Statistikaameti (riigi ametliku statistika tootja) valduses olevaid andmekogusid ja teisi selle uurimistöö eesmärgil Statistikaametiga seondatud andmekogusid, et katta haavatavuse peamisi näitajad (nt hooldusvajadus). Haavatavustegurite valik tugineb põhjalikul teadustööl. 5 Kontseptuaalse mudeli alusel oleme eelnevalt läbi viinud simulatsioonharjutusi (Orru et al, ilmumas 2026 Turvalisuskompassis) milles kogutud eksperthinnangute alusel on tehtud haavatavustegurite valik. Eri sündmuste simulatsioonharjutustes oleme saanud asjakohaste haavatavustegurite kaalukused, mis kujundavad indeksi komponente. Haavatavusindeksid koostatakse kahe stsenaariumi kontekstis: ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus. Et mõista, kuidas haavatavustegurid teatud indiviididel kuhjuvad, teeb registrite liitmise Statistikaamet, kasutades pseudo-ID-sid, mille võti ei ole uurijatele kättesaadav. Katsetame masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida haavatavusi erinevates stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada, kuna nende toimivus ja andmevajadused varieeruvad. Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust. Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Selle töö uurimisülesanded on järgmised: 1. Töötada välja Eesti registripõhiste andmete põhjal metoodika, mis võimaldaks hinnata võimalike abivajajate hulka hädaolukordade stsenaariumites. Töötada välja indikaatorite süsteem, millega mõõta inimeste abivajaduse suurust erinevates hädaolukordades ja erinevate haavatavusteguritega koormatud abivajajate hulka piirkonniti 2. Ühendada Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris inimeste eelnevalt pseudonümiseeritud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TKIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR). Ühendada teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta. 3. Hinnata statistiliste meetoditega peamiste haavatavusseisundite mõju abivajadusele piirkondade lõikes. Katsetada erinevaid masinõppemudeleid (otsustuspuu, random 6 forest, boosting-mudelid ning närvivõrgupõhine TabNet), et prognoosida haavatavust eri hädaolukorra stsenaariumides. Võrrelda mudelite toimivust ja andmevajadusi ning leida lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega. Hinnata erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ja 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda praktiliselt rakendatavaid ja samal ajal isikuandmete kaitset tagavaid väljundeid. 4. Publitseerida valitud metoodika põhjal soovitused haavatavuse hindamiseks hädaolukordades. Avaldada tabelid/kaardid abivajadusest piirkonniti. 5. Publitseerida teadusartikkel valitud metoodika kohta ja illustreerida seda projekti juhtkomisjoni poolt valitud näidetega. Käesoleva uurimistöö tulemusena tekib võimalus hakata ühtse metoodika järgi Eestis hindama haavatavusi hädaolukordades. Uurimustöö tulemusena luuakse metoodika mille abil on võimalik valiidsel ja reliaabsel viisil hinnata individualiseeritud haavatavust hädaolukordades ja hinnata erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste hulka piirkonniti. Uurimistöö ajakava Uurimistööd viiakse läbi projekti ajavahemikus: 01.03.2026- 31.12.2028. Arvestatud on küllaltki pika võimaliku artiklite avaldamise viibega, kuna tippajakirjades avaldamise ambitsiooni korral tuleb arvestada paljude eitustega ning mitmete muudatuste tegemise ringidega. Samuti arvestatakse, et planeeritud metoodika arendamine nõuab muutmist ja kohandamist vastavalt tellijatelt saadud tagasisidele. Uurimistöö jaguneb kolmeks etapiks. Esimeseks etapiks on ettevalmistus, mille jooksul analüüsitakse varasemaid lahendusi, kooskõlastatakse uurimistöö eetilised aspektid ning kogutakse uuringuks vajalikud andmed. Teiseks etapiks on analüüsimeetodi implementeerimine, milles leitakse vastus hüpoteesile ning rakendatakse optimaalset mudelit uurimistöö läbiviimiseks. Kolmandaks etapiks on erinevad jätkutegevused vastavalt leitud tulemustele. Täpsemalt on uurimistöö ajaraam järgmine: I etapp 1.-3. kuu Esimese etapi põhitegevused: Põhjaliku kirjandusülevaate loomine analoogse probleemi lahendamisest (registriandmete põhjal haavatavuse hindamine konkreetsetes hädaolukordades) 7  Eetikakomitee loa taotlemine. Andmete taotlemine andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Statistikaametiga tegevuste kokku leppimine andmete ühendamiseks ja pseudonümiseerimiseks, andmete viimine Statistikaameti serverisse teadlaste turvalisele töökohale. Andmete kogumine, kvaliteedi hindamiskriteeriumite jm. reeglite süstematiseerimine ja ümbersõnastamine (nn Prompt Engineering) II etapp 4.-12. kuu Teise etapi põhitegevused: Metoodika väljatöötamine Metoodika kooskõlastamine teadlaste ja poliitikakujundajatega Andmeanalüüsi läbiviimine, haavatavuste hindamine Mudelite võimekuse võrdlemine erinevate statistiliste parameetrite alusel Loodud metoodika kohta Päästeametile raporti loomine III etapp 13.-36. kuu Kolmanda etapi põhitegevused Teadusartiklite kirjutamine tulemuste alusel, teadusajakirja esitamine, sh saadud retsensioonide ja tagasiside põhjal analüüsi täpsustuste tegemine Päästeametiga koostöös edasiste teadus- ja arendusvajaduste määratlemine Jätku-uuringu skoobi täpsustamine Sample and research methodology Description of the Eraldi uuritavaid ei värvata uuringusse, vaid selleks kasutatakse sample juba varasemalt kogutud registriandmeid. Kuivõrd uurimisülesanne eeldab haavatavuse hindamist inimeste registriandmete põhjal, siis on ka uuringu sihtrühmaks kõik Eesti elanikud. Et haavatavasse olukorda võivad sattuda ja abi võivad vajada inimesed olenemata vanusest, siis ei ole eelnevalt 8 pandud vanuselist piirangut analüüsitavale sihtrühmale. Alljärgnevalt on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende hädaolukorras toimetulekut vastavalt Orru et al. (2025) klassifikatsioonile, mis on planeeritava uurimistöö aluseks. Välja on toodud selgitus haavatavuse mehhanismi kohta ja andmeallikad, kust nende kohta infot saab. EEELNEVALT SUURENENUD TERVISERISK Näited Elektrilise meditsiinivahendi (nt toite- või hapnikuaparaadi) kasutajad Kodust ravi või hooldust vajav raskelt haige (nt operatsioonidest taastujad, põetamist vajavad haiged) Elutähtsa ravimi vajadus Piiratud liikumisvõimega inimesed (nt ratastooli või kõnniabivahendi kasutajad) Rasedad naised Selgitus haavatavustegurite kohta Inimesed, kelle vaimse tervise seisund takistab olukorra mõistmist ja reageerimist Sõltuvusega inimesed (alkohol, narkootikumid) Kuulmis-, nägemis- või kõnepuudega inimesedInimeste tervis võib olla juba eelnevalt kahjustatud, mistõttu nad vajavad pidevat ravi ja hooldust. Nende liikumisvõime võib olla piiratud ning nad võivad vajada eriravi ja -vahendeid, nagu elektrilised hapnikumasinad, spetsiaalsed voodid, transport ja ravimid, mille kättesaadavus ja toimimine võivad olla eluliselt olulised. Kriisiolukorrast tingitud stress võib nende seisundit veelgi halvendada. Lisaks füüsilisele haprusele võivad eelnevad terviseriskid hõlmata vaimse tervise probleeme, mis raskendavad olukorrale adekvaatselt reageerimist – näiteks mäluprobleemid, vähenenud ajataju, enesetaju või ruumitaju. See võib põhjustada raskusi juhiste järgimisel või abi vajaduse edastamisel. Kuulmis-, nägemis- või kõnehäiretega inimesed võivad olla eriti ohustatud, kuna neil võib olla raskusi käitumisjuhistele ligipääsuga, nende mõistmisega või oma vajaduste edastamisega kriisireageerijatele ja -haldajatele. Andmeallikad: Tervisekassa andmekogu Tervise infosüsteem Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS. Töötukassa andmekogu 9 HAAVATAVAMAD LEIBKONNA KOOSSEISUD Näited Üksikvanemad või ainsa hooldajaga pered Pered, kus on alla kolmeaastased lapsed Üheliikmelised leibkonnad Pered, kus hooldaja on ka hädaolukorra lahendamise ülesannetes Leibkonnad, kus on lemmikloomad Selgitus haavatavustegurite kohta Üksikvanemaga leibkonnad võivad vajada erilist tähelepanu, kuna nende vaesusrisk on suurem kui peredel, kus on kaks või enam täiskasvanut. Väikeste lastega pered võivad muutuda haavatavaks, kuna lapsed on vastuvõtlikud vigastustele ja traumadele ning sõltuvad vanemate toest. Hädaolukorras võivad nad vajada suuremat tähelepanu ja kaitset. Üksi elavad inimesed kogevad suurema tõenäosusega sotsiaalset isolatsiooni, mis võib kaasa tuua kehvema füüsilise ja vaimse tervise ning raskendada reageerimist hädaolukorrale või sellest taastumist. Lemmikloomadega majapidamised võivad silmitsi seista suuremate raskustega, kuna omanikud viivitavad evakueerimisega või ei leia varjupaiku, kuhu loomi lubatakse, seades ohtu nii ennast kui ka oma lemmikud. Andmeallikad Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed Rahvastikuregister, Kohalike omavalitsuste lemmikloomade register (või Eesti loomaarstide lemmikloomaregister) PUUDULIK SOTSIAALNE VÕRGUSTIK Näited Elukoht piirkonnas, mida iseloomustab vähene sotsiaalne suhtlus ja usalduslikkus Ühiskondlikult tõrjutud või stigmatiseeritud kultuurilise, etnilise, poliitilise, seksuaalse või muu sättumuse tõttu Selgitus haavatavustegurite kohta Elamine piirkonnas, kus puudub sotsiaalne suhtlus ja usaldus, võib hädaolukorras tõsiselt takistada abi saamist ja koostööd. Sellistes kogukondades tunnevad inimesed end sageli eraldatuna, mis raskendab evakueerimist ja kriisiinfo levikut. Samuti võivad kultuurilise, etnilise, poliitilise või seksuaalse sättumuse tõttu tõrjutud inimesed vältida abi otsimist, kartes 10 diskrimineerimist. Usaldamatus institutsioonide ja kogukonna suhtes võib viia viivitusteni ja suurendada haavatavust. Andmeallikad Euroopa Sotsiaaluuring Päästeameti/Emori Elanikkonna hädaolukordadeks valmisoleku uuring ASUTUSE HOOLE VÕI JÄRELEVALVE ALL Näited Koolis või eelkoolis Hooldusasutustes (vanemaealised, erivajadusega) Selgitus haavatavustegurite kohta Erinevate asutuste (näiteks koolide, lasteaedade ja hooldekodude) hoole all olevad inimesed sõltuvad personali võimest teha nende eest vajalikke korraldusi, sealhulgas evakueerimise, ruumide soojana hoidmise ja hügieeni tagamise osas elektrikatkestuse korral (Bathi & Das, 2016). Hooldusasutustes viibivatel inimestel võivad olla piiratud füüsilised või kognitiivsed võimed, mistõttu võib juhiste järgimine või hädaolukorras evakueerumine olla keeruline. Lapsed, eriti väikelapsed, ei oma sageli vajalikke vahendeid ega oskusi, et hädaolukorraks iseseisvalt valmistuda, ning sõltuvad täielikult täiskasvanute toest ja otsustest. Andmeallikad Hariduse infosüsteemi (õpilaste elukoha andmed) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed. PUUDUVAD KRIISIS VAJALIKUD TOIMETULEKUOSKUSED Näited Kohalike oludega mittetuttav isik (nt turist, sisserändaja, uus elanik) Vajalike ellujäämisoskuste puudumine (nt ebasobiv toimetulekustrateegia üleujutuse või pika elektrikatkestuse korral) Ei pääse teabele ligi ega saa abi küsida, kuna räägib keelt, milles kriisiteavet ei jagata Selgitus haavatavustegurite kohta Inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid – näiteks turistid, sisserändajad või uued elanikud – ei pruugi hädaolukorras teada, kust saada usaldusväärset teavet või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Seetõttu võivad nad jääda kriisijuhistest 11 teadmatuks. Kui kriisiteavet ei jagata nende emakeeles, võib neil olla raskusi juhiste mõistmisega ning abi küsimisega. Keelebarjäär võib piirata ka kriisihaldajate ja esmareageerijate võimekust nende vajadusi mõista ja neile reageerida. Lisaks võib ellujäämise oskuste puudumine, näiteks teadmatus evakueerimisprotseduuridest või esmaabi võtetest, suurendada nende haavatavust ja raskendada olukorrale adekvaatset reageerimist. Andmeallikad Päästeameti/Emori Elanikkonna hädaolukordadeks valmisoleku uuring VARASEMAD MATERIAALSED RASKUSED Näited Vahendite puudus kriisiga toimetulekuks Transpordivahendi või sõiduoskuste puudumine Puudub alternatiivse elukoht evakuatsiooniks Selgitus haavatavustegurite kohta Vajalikest ressursside nt toidu, küünalde, patareide või transpordivahendite puudumine, vähendab inimese võimet kriisiolukorras iseseisvalt toime tulla. Inimesed, kellel puudub teine elukoht, ei saa hädaolukorras mujale liikuda, mis suurendab nende haavatavust ja piirab võimalusi taastumiseks. Andmeallikad Töötukassa andmekogu), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, Liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad) Kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”). Päästeameti/Emori Elanikkonna hädaolukordadeks valmisoleku uuring OHTTLIKUD VÄÄRARUSAAMAD JA HOIAKUD Näited Omavad väärarusaamu ohu allika, ulatuse või mõju kohta Ei usalda kriisihaldusasutusi Ei usalda ametlikke meediakanaleid Selgitus haavatavustegurite kohta Väärarusaamad ohu allika, ulatuse või mõju kohta on ohtlikud, sest need võivad inimese silmis vähendada ohu tõsidust ja 12  seeläbi vähendada tema valmisolekut riske maandada. Inimesed, kes ei usalda kriisihaldusasutusi ja nende töötajaid, ei pruugi järgida nende juhiseid ning võivad seeläbi seada ohtu oma elu või tervise. Inimesed, kes ei usalda ametlikke meediakanaleid, võivad pöörduda alternatiivsete allikate poole, mis jagavad eksitavat või väärinfot kriisi kohta. Andmeallikad Päästeameti/Emori Elanikkonna hädaolukordadeks valmisoleku uuring Riigikantselei küsitlusuuring (seire): küsimused inimestevahelisest usaldusest; uskumus Eesti riigi toimetulekust elutähtsate teenuste katkemisel; usaldatavatest meediakanalistest Data collection Haavatavustegurite koondumisest ülevaate saamiseks on vajalik siduda erinevate registrite andmed. Registripõhiste andmete kasutamine võimaldab võtta arvesse ka selliste haavatavusteguritega rühmasid, kelle osa küsitlusandmetes (nt Eesti Terviseuuring) oleks väike, kuid registriandmetes on piisavalt suur, et viia läbi analüüs ja teha andmepõhiseid hinnanguid. Haavatavuse tunnused on pärit erinevatest registritest, mistõttu on vajalik erinevate registrite kokkupanemine üheks andmestikuks Statistikaameti teadlaste serveris. Uuringu käigus ei koguta uusi andmeid, vaid kasutatakse juba olemasolevaid registriandmeid. Enamus sotsiaalmajanduslikest registriandmetest on Statistikaameti poolt juba kokku pandud ja turvaliselt serveris laiemaks kasutamiseks olemas. Näiteks, rahvastikuregister, rahvaloenduse andmed, inimeste sissetulekute andmed, hariduse infosüsteemi andmed, toimetuleku- laste- ja üksi elava eaka toetuste andmed, töövõime andmed, andmed määratud puude kohta, andmed kasutatavate sotsiaalteenuste kohta, välismaalaste Eestis töötamise kohta. Statistikaametil on ka olemas Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks valmisoleku praktikate kohta. Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse eelnevalt inimeste pseudonümiseeritud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks 13  ühendatakse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest. Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt. Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt. Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse. Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud (sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides). Andmed küsitlustest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti/Emori küsitlusuuring hädaolukordadeks valmisolekust, Riigikantselei seire) ühendatakse andmekoguga agregeeritult rühmapõhiselt piirkondliku keskmise jaotusena. Euroopa Sotsiaaluuringu puhul on teada vald, Päästeameti ja Riigikantselei uuringute puhul piirkond. Data analysis Uurimismetoodika kasutab masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida haavatavusi erinevates stsenaariumides. Katsetame erinevaid mudeleid, sest nende toimivus ja andmevajadused varieeruvad. 14 Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust. Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Analüüsi on kaasatud "Valimi kirjelduse" saki all toodud haavatavustegurid. Teguri katmiseks on vaja mitmeid tunnuseid, et andmeanalüüsi käigus selgitada, milline oleks kõige optimaalsem tunnus katmaks konkreetset tegurit. Analüüsi tulemusena tekivad haavatavuse geograafilised kaardid, mis iseloomustavad abivajadust. Andmeanalüüsis dokumenteeritakse kõik etapid tarkvara (eelkõige R või Stata) koodiga, mis toetab head teadustava läbi tulemuste replitseeritavuse. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist – kasutaja-nime ja parooliga ning id-kaardiga, kasutades VPN ühendust. Teadustöö käigus valmivates publikatsioonides esitatakse tulemused ainult statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Teadlaste keskkonnast on võimalik tulemusi välja küsida üksnes läbi Statistikaameti, kes vaatab omakorda üle, et välja küsitavad andmed vastaksid konfidentsiaalsusnõuetele, ja saadab tulemused e-mailile. Üks osa turvameetmetest on ka see, et tulemusi väljastatakse Wordi või Exceli dokumendina (s.t. kõik statistikapakettide genereeritud tulemused tuleks sinna kopeerida), mis välistab spetsiifilistest statistikapakettide genereeritud tulemustest tuleneda võivaid riske (näiteks osad käsud võivad joonistele lisada arvutuste alusandmed). Statistikaamet on kodulehel ära toonud detailse info andmete kasutamisest, sealhulgas milline oleks korrektselt vormistatud tulemi näide (https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend#Korrektselt-vormistatud-tulemi-naide-12 15 Recruitment and informing of participants Are people directly No involved as participants in the study? Recruitment of participants Justification for including vulnerable participants Impact of the study on participants Procedures and activities with participants Description of physical intervention Description of mental strain or risk of mental health impairment Use of human biological material Is human biological No material collected, used, or stored during the study? Description of collection and use of biological material Use of artifcial intelligence Is artificial intelligence No used in the study? Description of artificial intelligence use 16 Ethical risks and their mitigation Respect for participants Käesolevas uuringus kasutatavad registriandmed on saadud riiklikest andmekogudest seaduslikul alusel, kooskõlas kehtivate andmekaitsereeglitega. Andmete edastamine toimub vastavate registrite andmevaldajate loal ning kindlaksmääratud eesmärgil, kasutades turvalisi kanaleid ja piiratud ligipääsuga keskkondi. Andmed töödeldakse pseudonüümitult või agregeeritult viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. Andmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende tunnustega, mis on vajalikud uurimisküsimuste lahendamiseks ning hädaolukordadega seotud haavatavuse ja abivajaduse analüüsimiseks. Inimeste andmete kasutamine käesolevas uuringus on kooskõlas avaliku huvi ja teadusuuringute eesmärgiga, milleks on inimeste elu, tervise ja heaolu parem kaitse hädaolukordades. Selline kasutus vastab mõistlikule eeldusele, et riiklikes registrites kogutud andmeid võidakse kasutada anonüümsel ja vastutustundlikul viisil avalikes huvides, sealhulgas kriisivalmiduse ja riskide vähendamise parandamiseks. Benefits and harms associated with the study Kuna tegu ei ole sekkuva uuringuga ning kasutatakse ainult teiseseid andmeid, siis uuritavatele ebamugavusi ei põhjustata. Registriandmete ristkasutamisega võib kaasneda riske, eelkõige privaatsuse ja kaudse taasidentifitseerimise oht, samuti võimalus tahtmatuks sildistamiseks või stigmatiseerimiseks. Neid riske on aga võimalik maandada rakendades kaitsemeetmeid kogu andmetöötluse tsükli vältel (vt järgmine alasakk). Registriandmete ristkasutamine hädaolukordade uurimisel võib tuua märkimisväärset kasu nii uuritavatele kui ka ühiskonnale laiemalt, kuna see võimaldab täpsemalt tuvastada haavatavaid inimesi ja leibkondi ning prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust. Andmete koosvaade aitab muuta nähtavaks seni varjatud haavatavused, toetada õiglasemat ja tõenduspõhisemat poliitikakujundust ning suunata ressursse ennetavalt sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Samuti vähendab registriandmete kasutamine inimeste koormust, kuna see piirab vajadust korduvate küsitluste ja enese tõendamise järele, eriti kriisiolukordades. Other ethical risks Andmete ristkasutamisega kaasnevad riskid, eelkõige privaatsuse ja kaudse taasidentifitseerimise oht, samuti võimalus tahtmatuks sildistamiseks või stigmatiseerimiseks. Ohtude maandamiseks minimeerime hõlmatud andmeid johtudes vaid eesmärgist. Andmete töötlemine toimub Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Andmetele pääseb ligi üksnes Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isikud. Uuringus kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine tehakse Statistikaameti poolt ning ei vaja täiendavaid päringuid. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil üle VPNi. 17 Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Andmeid kasutatakse pseudonümiseeritult ja identifitseerimise võti hoitakse eraldi analüüsiandmetest. Analüüsis kasutatav andmestik on eelnevalt Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. See tähendab, et isikud, kelle andmeid analüüsitakse, ei ole andmestikus otseselt tuvastatavad. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Andmete kasutamiseks sõlmivad kõik uurijad eraldi Statistikaametiga lepingu, kus on määratud uurijate kohustused ja vastutus, sh konfidentsiaalsuskohustus. Tulemused agregeeritakse ja üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringu lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta (alla 20), siis agregeeritakse tunnused. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Enne tulemuste avaldamist kontrollitakse väljundeid. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Personal data processing control questions Are personal data Yes processed in the study? Explanation for not processing personal data Origin of personal data Are personal data Yes processed that are not collected directly from the individual? Are personal data Yes processed from national databases or 18 national databases or registries? Which national c 1) gene bank d e f g databases are used in b 2) health information system c d e f g the study? c 3) cancer registry d e f g c 4) cancer screening registry d e f g c 5) pregnancy information d e f g system c 6) myocardial infarction d e f g registry c 7) tuberculosis registry d e f g c 8) drug treatment database d e f g c 9) causes of death registry d e f g c 10) Infectious diseases d e f g registry c 11) prescription center d e f g b 12) health insurance fund c d e f g database b 13) other c d e f g Explanation regarding Teistest registritest kasutatakse Töötukassa andmekogu, the use of data from Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, databases Politsei- ja Piirivalveameti andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister, Ehitisregister. How is the secure Vastutav töötleja on uuringu läbiviija Kati Orru (Tartu Ülikool). processing of personal Isikuandmetele on ligipääs vaid uuringu läbiviijatel (Mihkel data from databases ensured? Solvak, Kristi Nero, Sten Hansson, Taavi Unt, Gregor Nepste, annegrete Molloka). Osasid registriandmeid haldab Statistikaamet juba eelnevalt ning need on tehtud pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teadlastele turvalisel töökohal. Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) ja küsitlusandmed edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Erinevate pseudonümiseeritud registriandmete kokkupanek toimub uurimistöö liikmete poolt ja tehakse kättesaadavaks vaid uurimismeeskonna liikmetele vastavas projekti kaustas teadlaste serveris. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. 19  Andmete liikumise protsess on järgmine: • Uuringu läbiviija teeb andmepäringud Tervisekassale, Töötukassale ja sotsiaalkindlustusametile • Uuringu läbiviija teeb andmepäringu Statistikaametile • Teistest registritest (Tervisekassa andmekogu, Töötukassa andmekogu, Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, Politsei- ja Piirivalveameti andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister, Ehitisregister) edastatakse isikukoodidega andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. • Statistikaamet pseudonümiseerib andmestikud • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed kättesaadavaks uurimismeeskonnale teadlaste töökohal olevate andmekaustade kaudu • Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Uurimismeeskonnal kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu jaoks loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu. Töös kasutatavate teiste sisendandmestike (Tervisekassa andmed, Töötukassa andmed) säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestiku võidakse kasutada ka teiste projekti raames. Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid käesoleva uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. Isikuandmeid ei edastata kolmandatele isikutele ega välisriiki. Are personal data Yes obtained from sources other than national databases? How and from which Küsitlusandmeid uskumuste, hoiakute, teadmiste ja praktikate sources are personal kohta küsitlusuuringutest (Riigikantselei seire, Päästeameti data obtained? hädaolukordadeks valmisoleku küsitlusuuring) kasutatakse vaid 20  agregeeritult. Küsitlusuuringutest kogutud andmeid kasutatakse ja analüüsitakse üksnes piirkondlike keskmiste väärtustena. Üksikisikute tasandi andmetele uuringumeeskonnal ligipääsu ei ole. How is transparency in Isikuandmete töötlemise läbipaistvus tagatakse sellega, et on personal data selgelt arusaadav, milliseid andmeid, mis eesmärgil ja kuidas processing ensured? kasutatakse. See tähendab, et andmetöötluse eesmärgid, õiguslik alus, andmete liigid, säilitamistähtajad ja vastutavad osapooled on dokumenteeritud ning vajadusel avalikult kättesaadavad uuringukirjelduses, hilisemates publikatsioonides. Andmeid kasutatakse ainult selles taotluses kirjeldatud eesmärgil ja metoodilisi võtteid kasutades. Andmete saamine, ristkasutamine, töötlemine ja tulemuste avaldamine on dokumenteeritud ja kirjeldatud publikatsioonides. Overview of personal data processing Which personal data Statistikaameti enda poolt juba teadlaste töökohal are processed in the kättesaadavaks tehtud andmed on koostatud järgmiste study? registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), Eesti rahvastikuregister (RR). Lisaks on kasutusel uurimistöö jaoks järgmised registrid: Töötukassa andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Tervisekassa andmekogu, Tervise infosüsteem. Eesti rahvastikuregister (Siseministeerium) - Isikukood - Sugu - Emakeel - Elukoha andmed - Viibimiskoha aadress - Ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta - Andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega - Eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja) - ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid Tervise infosüsteem Digilugu (Sotsiaalministeerium) - Isikukood - Elukoha aadress - Tegelik elukoht 21 - Puude raskusaste - Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev - Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev - Eestkoste andmed - Töövõimekaotuse protsent - Töövõimekaotuse kestuse alguskuupäev - Töövõimekaotuse kestuse lõpukuupäev - Töövõime ulatus - Osalise või puuduva töövõime kestuse alguskuupäev - Osalise või puuduva töövõime kestuse lõpukuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja alguskuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja lõpukuupäev - Retseptide andmed (siin eraldi loetelu oleks nt isikukood, retsepti id, väljastamise kuupäev, realiseerimise kuupäev, diagnoosi kood, ravimi rhm jne) - Väljastatud meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi andmed - Haigus- ja hoolduslehe andmed? - Põhidiagnoos raviarvel? - - Hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed (isikukood, viibimiskoha aadress) - Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (puude liik, raskusaste, Puude alguskuupäev, puude lõpukuupäev - Kutse tervishoiuteenusele (Tervishoiuteenuse nimetus) - Ambulatoorne epikriis (patsiendi isikukood, diagnooside jms kirjeldused?, erinevate abivahendite vajadused) - Statsionaarne epikriis (diagnoos?, väljakirjutamise kuupäev) - Tervisedeklaratsioon (psüühikat puudutavad andmed jne) - Raseduse esinemine Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA (Ravimiamet) - Tavakasutaja isikukood - Vastavate meditsiiniseadmete eestikeelne nimetus Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa) Terviseteenuse hüvitamise andmed: - isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - raviarve number - teenuse tüübi kood - põhidiagnoosi kood (RHK 10) - kaasuva diagnoosi kood (RHK 10) - haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus 22 - osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk - tervishoiuteenuse osutamise kuupäev Ajutise töövõimetuse hüvitise andmed - isikukood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - töövõimetuslehe number ja liik - tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number - tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev - diagnoosi kood (RHK 10) - ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev - info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks - lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps - Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet) Määruse tekstist sõnastus (andmekoosseisu excelist ei saanud aru): - isikukood - elukoha- ja viibimisandmed - erivajaduse, puude ja töövõime andmed ning terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoos - eestkoste andmed - hindamiste andmed - isikule makstud toetuste andmed - teenust saama suunamise otsuste andmed - isikule osutatud teenuste andmed - toiduabi andmed; - välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud andmed Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet) - isikukood - elukoha andmed - välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg - eestkoste andmetena eestkostja isiku- või registrikood, elukoha andmed ning eestkoste alguse ja lõppemise aeg; - hooldusõiguse andmetena selle isiku isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg - Eesti Vabariiki saabumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse elama 23 Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta - puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed - tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse, represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvastamise otsuse andmed - andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta - andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta - represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed - lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse taotluse andmed - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise alusandmed: töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks - Üksi elava pensionäri toetuse saamise andmed - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed - erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed - abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed - abivahendikaardi andmed - toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik - toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi määramise alg- ja lõpptähtaeg Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu andmed: - lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta - diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid - hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid - lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse 24 andmed - tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev - funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele - puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides - kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus - puudega isiku kaardi väljastamise andmed: kehtivuse algus- ja lõppkuupäev Töötukassa andmekogu (Töötukassa) - isikukood - elukoha aadress - elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg - töövõime hindamise taotluse andmed: töövõimet välistava seisundi esinemine ning abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine - eksperdiarvamuse andmed: - töövõimet välistava seisundi esinemine; - diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; - piirangu raskusaste; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, - põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; - taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; - hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta - liikumisvõime, käeline tegevus, suhtlemine (meelepuuded), enesehooldus, vaimupuue (psüühika ja käitumishäired) – kerge, raske ja täieliku piiranguga - voodihaiged - igal juhul - välistavad seisundid - dialüüsihaiged, dementsed, vaimse alaarenguga Mingitel juhtudel oleks vaja diagnoosi täienduseks – meelepuuete puhul ja psüühikahäirete puhul – kombineerida diagnoos juurde. 25 1. - töövõime hindamise otsuse andmed: määratud töövõime ulatus; osalise või puuduva töövõime kestus Ehitisregister (Kliimaministeerium) - ehitise andmed: ehitisregistri kood - ehitise asukoha andmed: ehitise ja selle asukoha maaüksuse koha-aadress - ehitisega seotud isikute andmed: omaniku isikukood - registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete andmed - andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa taotlemisel andmekogusse kantavad andmed - eesnimi või -nimed - perekonnanimi või -nimed - Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas - Sünniaeg - Rahvus - Emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis - taotluse esitamise kuupäev Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kogutavad andmed: (pigem ei ole vaja?) - Eesti isikukood - emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis Välismaalase kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet) - isikukood 26  - kontaktaadress - töötamise asukoha aadress - töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev Liiklusregister (Transpordiamet) - sõidukile riiklikul registreerimisel antud ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon ning riikliku registreerimismärgi tüüp - sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval Kinnistusraamat (maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad) - kinnisasja asukoht - füüsilisest isikust omaniku puhul isikukood (selle puudumisel sünniaeg) Are there special Yes categories of personal data among the processed data? Explanation of special Uuringus töödeldavad tundlikud või eriliiki andmed: categories of personal Elukoha andmed data Tervisandmed (nt diagnoosid, puuded, vaimne tervis) Majanduslik haavatavus (nt toimetulekutoetuse saamine) Tundlikud leibkonnatüübid (nt erivajadustega leibkond) Keeleoskus ja rändestaatus Tundlike ja eriliiki andmete kasutamine on hädaolukordade uurimisel vajalik, kuna kriiside mõju ei ole kõigile ühesugune ning inimeste terviseseisund, puue, vanus ja sotsiaalne olukord määravad sageli, kelle elu ja tervis satuvad vahetusse ohtu ning kes vajab kiiret ja sihitud abi. Ilma nende andmeteta jäävad kõige haavatavamad grupid nähtamatuks ning tekib oht alahinnata kriiside tegelikku mõju ja kujundada ebaõiglasi või ebatõhusaid poliitikameetmeid. Tundlikud andmed võimaldavad prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust, planeerida meditsiini-, hooldus- ja evakuatsioonivõimekust ning tagada elutähtsate teenuste järjepidevus ajakriitilistes olukordades. Andmeid on vaja kasutada, et kaitsta inimeste elu, tervist ja väärikust ning toetada tõenduspõhist ja kaasavat hädaolukordade ennetamist ja lahendamist. Are there more No sensitive data among the personal data? Explanation of sensitive personal 27 sensitive personal data Responsibility for personal data processing Who is the data controller? b) The responsible institution is a joint controller with another institution. Explanation regarding Andmetele pääseb ligi üksnes Statistikaameti teadlaste the division of keskkonnas. Uuringus kasutatavaid registriandmeid haldab ja responsibility väljastab Statistikaamet. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil üle VPNi. Does any part of Yes personal data processing occur without the data subject’s consent? Are special categories Yes of personal data processed without consent? Justification for not Käesolevas uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid using consent registritest teadusuuringu ja olulise avaliku huvi eesmärgil kooskõlas GDPR artikli 9 lõike 2 (hädaolukordadeks valmisolek). Individuaalset nõusolekut ei küsita, kuna andmete kasutamine toimub pseudonüümitult ja agregeeritult ning üksikisikute tuvastamine ei ole võimalik. Töötlemisel rakendatakse andmete pseudonüümimist, agregeerimine ja ligipääsupiirangud ning andmeid kasutatakse viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist väljundtasandil. Are personal data No processed without consent in an identifiable form? Justification for using identifiable data Description of Andmesubjektid ei ole uurijate jaoks tuvastatavad, sest circumstances andmekogust väljastatakse vaid pseudonüümitud andmed, preventing identification mille koodivõtmele ei ole uurijatel ligipääsu. Disclosure, sharing, Volitatud töötlejatel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale storage, and reuse of vastavalt lepingule pärast uurimistöö lõppu. Samas on oluline personal data mainida, et töös kasutatavad sisendandmestikud võivad säilida statistikaametis ka teistes projektides kasutamiseks. Andmete 28  säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. Isikuandmeid ei edastata kolmandatele isikutele ega välisriiki. Risks related to personal data processing Does the study involve No systematic monitoring of individuals or collection of personal data via devices and sensors? Justification for systematic monitoring Does the study involve No profiling or automated decision-making about individuals? Explanation regarding profiling or automated decisions Are personal data Yes from different databases, registries, or other sources combined during the study? Explanation regarding Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse combining different eelnevalt inimeste pseudonümiseeritud andmed datasets Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks ühendatakse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest. Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, 29  töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt. Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt. Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse. Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud (sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides). Erinevate andmekogude ristkasutus on vajalik haavatavuse riskide georgaafilise paiknemise ja erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste kontsentratsiooni määramiseks. Mõju inimestele on positiivne, sest andmete kasutamine võimaldab suunata hädaolukordade ära hoidmise, valmistumise ning pääste-, kiirabi ja sotsiaalabi ressursse õiglasemalt ja tõhusamalt. eades, millises piirkonnas võib olla enam abivajajaid, on võimalik paremini planeerida evakuatsiooni, tervishoiuteenuseid või sotsiaalabi. Does the study involve Yes large-scale processing of sensitive or special categories of personal data? Specification of the Eelkirjeldatud haavatavustegureid analüüsitakse kogu Eesti scope of sensitive or populatsioonis. Ulatuslik andmetöötlus on vajalik, et hinnata special category data erinevate haavatavustegurite koondumist inimestes ja 30  paiknemise mustreid üle Eesti. Haavatavustegurid on enamasti eotud andmetega, mis kuuluvad eriliiki isikuandmete hulka, näiteks terviseandmed, puude olemasolu või sotsiaaltoetuste saamine. Ilma selliste andmeteta ei ole võimalik täpselt hinnata, millised rühmad on suuremas riskis sattuda toimetulekuraskustesse või jääda abita näiteks pikaajalise elektrikatkestuse või ulatusliku evakuatsiooni tingivas hädaolukorras. Kui on võimalik tuvastada piirkonnad, kus on enam inimesi, kes kõige enam vajavad, saab paremini planeerida evakuatsiooni, tervishoiuteenuseid või sotsiaalabi. Are personal data No transferred to third countries with insufficient data protection? Explanation regarding countries with insufficient data protection Are innovative No solutions or new technologies used for personal data processing in the study? Explanation regarding innovative solutions or technologies Has a data protection Yes impact assessment been conducted for the study? Please explain why an impact assessment has not been conducted Additional documents 31 Type File Comment Data Tabelis on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende composition /  hädaolukorras toimetulekut. Välja on toodud haavatavustegur andmeallikad ja Data table konkreetsed tunnused andmestikest. structure Confrmations  Date of Role Confirmer Institution / Structural unit confirmation Principal 19.02.2026 Kati Orru investigator 09:08:52 Ragne Kõuts- Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, 19.02.2026 Validator Klemm ühiskonnateaduste instituut 13:55:25 19.02.2026 Validator Siret Rutiku Tartu Ülikool 16:36:19 32  Teie 11.05.2026 nr 1/26/30 2 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 22.05.2026 nr 1.2-2.1/2615-3 Teadusuuringu loa täiendatud taotluse esitamine Esitame täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“ lisatud vormil, Päästeameti ja Tartu Ülikooli teadus- ja arendustöö lepingu 6.4-2.1/102ML 11.04.2024 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaos Peadirektor Lisa(d): 1. Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2. Taotluse lisa 1: Eetikakomitee taotlus 3. Taotluse lisa 2: Kuvatõmmis teaduseetika komitee otsusest 4. Taotluse lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang Teadmiseks: Tartu Ülikool Tarvi Ojala +372 53661747 [email protected] Ida päästekeskus / Rahu 38 / 41532 Jõhvi / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Margo Klaos, Päästeameti peadirektor (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Terje Mäesalu tema nimi ja kontaktandmed)? [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Jah, kooskõlastus on taotluse lisas Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Päästeamet, registrikood 70000585 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kontaktisik: Tarvi Ojala, Päästeameti analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon arendusosakond, teenuste koordinaator, [email protected], 5366 1747 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74001073 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kati Orru, riskisotsioloogia professor, telefoninumber [email protected], 515 8545 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Päästeseadus § 5 lg 1 p 1sätestab Päästeameti alus? ülesandena päästesündmuse tagajärgede Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil tõrjumise, § 5 lg 1 p 4 päästesündmuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest ennetamise. Tagajärgede tõrjumiseks ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. ennetamiseks on vaja teada, millised on Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja suuremahuliste ohusündmuste võimalikud arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. mõjud inimestele ja millised inimrühmad võivad suure tõenäosusega vajada abi ning kus nad paiknevad. Täpsemad alused uuringu läbiviimiseks tulenevad Päästeameti põhimääruse § 8 lg 1 punktidest 7 ja 8. Uuring selgitab abivajadust kahes Päästeametile olulise sündmuse puhul: pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Üldine eesmärk: Selgitada haavatavuse ja abivajaduse täpsem kvantitatiivne prognoos kahes prioriteetses hädaolukorras (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon), põhinedes stsenaariumipõhistel simulatsioonharjutustel ja kasutades riiklikke andmekogusid. Töö hüpotees: Kombineerides hädaolukorra stsenaariumi alusel määratletud haavatavustegurite näitajaid registriandmetest, saame kõrge täpsusprotsendiga hinnangu võimalike abivajajate hulgale. Sealhulgas saame täpsustada erineva raskuskategooriaga (abivajaduse kiireloomulisusega) haavatavusteguritega koormatud inimeste hulgad erinevates Eesti piirkondades. Koostame haavatavusindeksi (komposiitindeksi), tuginedes Orru jt poolt välja töötatud dünaamilisele ja intersektsionaalsele kriisihaavatavuse raamistikule, et mõista, kui paljud inimesed võivad eri piirkondades konkreetsetes hädaolukordades abi vajada (nt evakuatsiooni või psühhosotsiaalset tuge). Indeksi koostamiseks ühendame mitmesugused andmekogud. Kasutame Statistikaameti (riigi ametliku statistika tootja) valduses olevaid andmekogusid ja teisi selle uurimistöö eesmärgil Statistikaametiga seondatud andmekogusid, et katta haavatavuse peamisi näitajad (nt hooldusvajadus). Haavatavustegurite valik tugineb põhjalikul teadustööl. Kontseptuaalse mudeli alusel oleme eelnevalt läbi viinud simulatsioonharjutusi (Orru et al, ilmumas 2026 Turvalisuskompassis) milles kogutud eksperthinnangute alusel on tehtud haavatavustegurite valik. Eri sündmuste simulatsioonharjutustes oleme saanud asjakohaste haavatavustegurite kaalukused, mis kujundavad indeksi komponente. Haavatavusindeksid koostatakse kahe stsenaariumi kontekstis: ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus. Et mõista, kuidas haavatavustegurid teatud indiviididel kuhjuvad, teeb registrite liitmise Statistikaamet, kasutades pseudo-ID-sid, mille võti ei ole uurijatele kättesaadav. Katsetame masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida haavatavusi erinevates stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada, kuna nende toimivus ja andmevajadused varieeruvad. Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust. Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Selle töö uurimisülesanded on järgmised: 1. Töötada välja Eesti registripõhiste andmete põhjal metoodika, mis võimaldaks hinnata võimalike abivajajate hulka hädaolukordade stsenaariumites. Töötada välja indikaatorite süsteem, millega mõõta inimeste abivajaduse suurust erinevates hädaolukordades ja erinevate haavatavusteguritega koormatud abivajajate hulka piirkonniti 2. Ühendada Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris inimeste eelnevalt pseudonümiseeri- tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TKIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaars- tide Lemmikloomaregistrist (LLR). Ühendada teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoia- kute, teadmiste ja praktikate kohta. 3. Hinnata statistiliste ja juhendatud masinõppe (supervised machine learning) meetoditega peamiste haavatavusseisundite mõju abivajadusele piirkondade lõikes. Selleks kasutame varasemates eksperttöötubades määratletud haavatavusindeksi komponentidesse kuuluvate haavatavustegurite kaale kahe sündmuse puhul (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon). Nende põhjal koostatud indeksiväärtusi kasutatakse märgendatud treening-, testimis- ja valideerimisandmetena masinõppemudelite jaoks eesmärgiga prognoosida piirkondlikke riskitasemeid ja haavatavusskoore registriandmete põhjal. Katsetame erinevaid juhendatud masinõppemudeleid, sealhulgas otsustuspuud (Decision trees), juhumetsi (Random forest), gradientvõimenduse mudeleid (Gradient boosting models, nt XGBoost või LightGBM) ning närvivõrgupõhist TabNet mudelit, et prognoosida haavatavust eri hädaolukordade stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada ja võrrelda, kuna nende prognoosivõime ja andmevajadused erinevad, mistõttu on oluline leida optimaalne tasakaal mudeli täpsuse ja minimaalsete andmenõuete vahel. Võrdleme mudelite toimivust ja andmevajadusi, et leida lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega. Mudelite hindamisel kasutatakse sobivaid statistilisi mõõdikuid (nt täpsus, F1- skoor, ROC-AUC või keskmine absoluutviga sõltuvalt prognoositavast tunnusest) ning ristvalideerimist (cross-validation), et hinnata mudelite stabiilsust ja usaldusväärsust. Analüüs viiakse läbi Python-programmeerimiskeeles kasutades andmeteaduse ja masinõppe teeke nagu scikit-learn, XGBoost, LightGBM ja PyTorch TabNet. Lisaks hindame erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ja 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda praktiliselt rakendatavaid ja samal ajal isikuandmete kaitset tagavaid väljundeid. Mudelite väljundid teisendatakse enne tulemuste esitamist agregreeritud kujule ning üksikisiku tasandi riskiskoore ei avaldata ega visualiseerita. Tulemused üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vähem kui 20 indiviidi kohta, siis andmeid ei avaldata või agregeeritakse need suurematesse rühmadesse. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. 6. Publitseerida valitud metoodika põhjal soovitused haavatavuse hindamiseks hädaolukordades. Avaldada tabelid/kaardid abivajadusest piirkonniti. 7. Publitseerida teadusartikkel valitud metoodika kohta ja illustreerida seda projekti juhtkomis- joni poolt valitud näidetega. Käesoleva uurimistöö tulemusena tekib võimalus hakata ühtse metoodika järgi Eestis hindama haavatavusi hädaolukordades. Uurimustöö tulemusena luuakse metoodika mille abil on võimalik valiidsel ja reliaabsel viisil hinnata individualiseeritud haavatavust hädaolukordades ja hinnata erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste hulka piirkonniti. Uurimistööd viiakse läbi projekti ajavahemikus: 01.03.2026-31.12.2028. Arvestatud on küllaltki pika võimaliku artiklite avaldamise viibega, kuna tippajakirjades avaldamise ambitsiooni korral tuleb arvestada paljude eitustega ning mitmete muudatuste tegemise ringidega. Samuti arvestatakse, et planeeritud metoodika arendamine nõuab muutmist ja kohandamist vastavalt tellijatelt saadud tagasisidele. Uurimistöö jaguneb kolmeks etapiks. Esimeseks etapiks on ettevalmistus, mille jooksul analüüsitakse varasemaid lahendusi, kooskõlastatakse uurimistöö eetilised aspektid ning kogutakse uuringuks vajalikud andmed. Teiseks etapiks on analüüsimeetodi implementeerimine, milles leitakse vastus hüpoteesile ning rakendatakse optimaalset mudelit uurimistöö läbiviimiseks. Kolmandaks etapiks on erinevad jätkutegevused vastavalt leitud tulemustele. Täpsemalt on uurimistöö ajaraam järgmine: I etapp 1.-3. kuu Esimese etapi põhitegevused: 1. Põhjaliku kirjandusülevaate loomine analoogse probleemi lahendamisest (registriandmete põhjal haavatavuse hindamine konkreetsetes hädaolukordades) 2. Eetikakomitee loa taotlemine. 3. Andmete taotlemine andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sot- siaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töö- võime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lem- mikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregis- ter, kinnistusraamat. 4. Statistikaametiga tegevuste kokku leppimine andmete ühendamiseks ja pseudonümiseeri- miseks, andmete viimine Statistikaameti serverisse teadlaste turvalisele töökohale. Andmete kogumine, kvaliteedi hindamiskriteeriumite jm. reeglite süstematiseerimine ja ümbersõnastamine (nn Prompt Engineering) II etapp 4.-12. kuu Teise etapi põhitegevused: 1. Metoodika väljatöötamine 2. Metoodika kooskõlastamine teadlaste ja poliitikakujundajatega 3. Andmeanalüüsi läbiviimine, haavatavuste hindamine 4. Mudelite võimekuse võrdlemine erinevate statistiliste parameetrite alusel III etapp 13.-36. kuu Kolmanda etapi põhitegevused 1. Teadusartiklite kirjutamine tulemuste alusel, teadusajakirja esitamine, sh saadud retsen- sioonide ja tagasiside põhjal analüüsi täpsustuste tegemine 2. Päästeametiga koostöös edasiste teadus- ja arendusvajaduste määratlemine Jätku-uuringu skoobi täpsustamine Uuringu lõppedes detsembris 2028. uuringu jaoks koostatud algandmestikud kustutatakse. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Registriandmete ristkasutamine hädaolukordade uurimisel on vajalik ühiskonnale laiemalt kui ka uuritavatele, kuna see võimaldab täpsemalt tuvastada haavatavaid inimesi ja leibkondi ning prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust. Andmete koosvaade isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaudu aitab muuta nähtavaks seni varjatud haavatavused, toetada õiglasemat ja  tõenduspõhisemat poliitikakujundust ning suunata ressursse ennetavalt sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Samuti vähendab registriandmete kasutamine inimeste koormust, kuna see piirab vajadust korduvate küsitluste ja enese tõendamise järele, eriti kriisiolukordades. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Inimeste andmete kasutamine käesolevas uuringus on kooskõlas avaliku huvi ja teadusuuringute eesmärgiga, milleks on inimeste elu, tervise ja heaolu parem kaitse hädaolukordades. Selline kasutus vastab mõistlikule eeldusele, et riiklikes registrites kogutud andmeid võidakse kasutada anonüümsel ja vastutustundlikul viisil avalikes huvides, sealhulgas kriisivalmiduse ja riskide vähendamise parandamiseks. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Käesolevas uuringus kasutatavad registriandmed on saadud riiklikest andmekogudest seaduslikul alusel, kooskõlas kehtivate andmekaitsereeglitega. Andmete edastamine toimub vastavate registrite andmevaldajate loal ning kindlaksmääratud eesmärgil, kasutades turvalisi kanaleid ja piiratud ligipääsuga keskkondi. Andmed töödeldakse pseudonüümitult või agregeeritult viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. Andmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende tunnustega, mis on vajalikud uurimisküsimuste lahendamiseks ning hädaolukordadega seotud haavatavuse ja abivajaduse analüüsimiseks. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Osasid registriandmeid haldab Statistikaamet juba eelnevalt ning need on tehtud pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teadlastele turvalisel töökohal (Vt punkti 3). Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) ja küsitlusandmed edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Erinevate pseudonümiseeritud registriandmete kokkupanek toimub uurimistöö liikmete poolt ja tehakse kättesaadavaks vaid uurimismeeskonna liikmetele vastavas projekti kaustas teadlaste serveris. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine: • Uuringu läbiviija teeb andmepäringud Tervisekassale, Töötukassale ja sotsiaalkindlustusametile • Uuringu läbiviija teeb andmepäringu Statistikaametile • Teistest registritest (Tervisekassa andmekogu, Töötukassa andmekogu, Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, Politsei- ja Piirivalveameti andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister, Ehitisregister) edastatakse isikukoodidega andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. • Statistikaamet pseudonümiseerib andmestikud • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed kättesaadavaks uurimismeeskonnale teadlaste töökohal olevate andmekaustade kaudu • Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Eraldi uuritavaid ei värvata uuringusse, vaid selleks kasutatakse juba varasemalt kogutud registriandmeid. Kuivõrd uurimisülesanne haavatavuse hindamist inimeste registriandmete põhjal, siis on ka uuringu sihtrühmaks kõik Eesti elanikud. Et haavatavasse olukorda võivad sattuda ja abi võivad vajada inimesed olenemata vanusest, siis ei ole eelnevalt pandud vanuselist piirangut analüüsitavale sihtrühmale. Tabelis on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende hädaolukorras toimetulekut. Välja on toodud selgitus haavatavuse mehhanismi kohta ja andmeallikad, kust nende kohta infot saab. Inimese Näited Selgitus Andmeallikad Tunnused seisund haavatavustegurite andmestikest kohta Eelnevalt • Elektrilise medit- Inimeste tervis võib olla Tervisekassa Elektrilise suurenenud siinivahendi (nt juba eelnevalt andmekogu meditsiiniseadme toite- või kahjustatud, mistõttu nad Tervise hüvitamise andmed terviserisk hapnikuaparaadi) vajavad pidevat ravi ja infosüsteem, kasutajad hooldust. Nende Meditsiiniseadmet Koduõe teenuse • Kodust ravi või liikumisvõime võib olla e ja –abivahendite määramise saatekiri hooldust vajav piiratud ning nad võivad andmekogu raskelt haige (nt vajada eriravi ja - 65+ vanuses inimese operatsioonidest vahendeid, nagu haiglast  taastujad, elektrilised Tervise väljakirjutamine põetamist vajavad hapnikumasinad, infosüsteem, viimase 2 nädala haiged) spetsiaalsed voodid, Sotsiaalteenuste ja jooksul • Piiratud transport ja ravimid, -toetuste liikumisvõimega mille kättesaadavus ja andmeregistri Puuduv või osaline inimesed (nt toimimine võivad olla STAR ning töövõime ratastooli või eluliselt olulised. sotsiaalkaitse kõnniabivahendi Kriisiolukorrast tingitud infosüsteemi Määratud puue, kasutajad) stress võib nende SKAIS. • Rasedad naised seisundit veelgi Koduhooldusteenuse • Inimesed, kelle halvendada. Töötukassa kasutamine, vaimse tervise Lisaks füüsilisele andmekogu abivahendi seisund takistab haprusele võivad kasutamine, olukorra eelnevad terviseriskid mõistmist ja hõlmata vaimse tervise Tuvastatud rasedus reageerimist probleeme, mis • Kuulmis-, raskendavad olukorrale Suure hooldus- ja nägemis- või adekvaatselt abivajadusega laste kõnepuudega reageerimist – näiteks hoiu teenus inimesed mäluprobleemid, vähenenud ajataju, enesetaju või ruumitaju. See võib põhjustada raskusi juhiste järgimisel või abi vajaduse edastamisel. Kuulmis-, nägemis- või kõnehäiretega inimesed võivad olla eriti ohustatud, kuna neil võib olla raskusi käitumisjuhistele ligipääsuga, nende mõistmisega või oma vajaduste edastamisega kriisireageerijatele ja - haldajatele. Haavatavam • Üksikvanemad Üksikvanemaga Sotsiaalteenuste ja Rahvastikuregistri ad leibkonna- või ainsa hoolda- leibkonnad võivad -toetuste alusel üksi elavad jaga pered vajada erilist tähelepanu, andmeregistri inimesed ja alla 3 koosseisud • Pered, kus on alla kuna nende vaesusrisk STAR ning aastase lapsega kolmeaastased on suurem kui peredel, sotsiaalkaitse pered, lapsed kus on kaks või enam infosüsteemi • Üheliikmelised täiskasvanut. Väikeste SKAIS andmed Lemmiklooma- leibkonnad lastega pered võivad Rahvastikuregister, registrisse ja • Pered, kus muutuda haavatavaks, Kohalike põllumajandus- hooldaja on ka kuna lapsed on omavalitsuste loomade registrisse hädaolukorra vastuvõtlikud lemmikloomade kantud loomade lahendamise vigastustele ja register (või Eesti omanikud. ülesannetes traumadele ning sõltuvad loomaarstide • Leibkonnad, kus vanemate toest. lemmikloomaregist Vastavate on lemmikloomad Hädaolukorras võivad er) sotsiaalteenuste ja - nad vajada suuremat toetuste saajad. tähelepanu ja kaitset.  Üksi elavad inimesed kogevad suurema tõenäosusega sotsiaalset isolatsiooni, mis võib kaasa tuua kehvema füüsilise ja vaimse tervise ning raskendada reageerimist hädaolukorrale või sellest taastumist. Lemmikloomadega majapidamised võivad silmitsi seista suuremate raskustega, kuna omanikud viivitavad evakueerimisega või ei leia varjupaiku, kuhu loomi lubatakse, seades ohtu nii ennast kui ka oma lemmikud. Puudulik • Elukoht piir- Elamine piirkonnas, kus Euroopa Rühmapõhiselt ja konnas, mida puudub sotsiaalne Sotsiaaluuring piirkondlikult sotsiaalne agregreeritud iseloomustab suhtlus ja usaldus, võib tugivõrgustik küsitlusandmed vähene sotsiaalne hädaolukorras tõsiselt diskrimineerituse suhtlus ja usal- takistada abi saamist ja kohta; piirkonna duslikkus koostööd. Sellistes elanike toetuse • Ühiskondlikult kogukondades tunnevad kohta. tõrjutud või stig- inimesed end sageli matiseeritud kul- eraldatuna, mis tuurilise, etnilise, raskendab evakueerimist Päästeameti/Emori Uskumus poliitilise, sek- Elanikkonna Kogukonnaga ja kriisiinfo levikut. suaalse või muu hädaolukordadeks koostöö sättumuse tõttu Samuti võivad vajalikkusesse valmisoleku uuring kultuurilise, etnilise, poliitilise või seksuaalse sättumuse tõttu tõrjutud inimesed vältida abi Riigikantselei Uskumus riigi otsimist, kartes küsitlusuuring võimekusse tagada diskrimineerimist. (seire). Üldine hädaolukordade Usaldamatus usaldus inimeste lahendamine. institutsioonide ja suhtes kogukonna suhtes võib viia viivitusteni ja suurendada haavatavust. Asutuse hoole • Koolis või Erinevate asutuste Hariduse Õppuri tegeliku või eelkoolis (näiteks koolide, infosüsteemi, elukoha ja • Hooldusasutustes lasteaedade ja Sotsiaalteenuste ja sideaadress järelevalve (vanemaealised, hooldekodude) hoole all -toetuste all erivajadusega) olevad inimesed andmeregistri sõltuvad personali STAR ning Väljaspool kodu võimest teha nende eest sotsiaalkaitse osutatav üldhooldus- vajalikke korraldusi, infosüsteemi või erihooldusteenus sealhulgas SKAIS andmed. evakueerimise, ruumide soojana hoidmise ja  hügieeni tagamise osas elektrikatkestuse korral (Bathi & Das, 2016). Hooldusasutustes viibivatel inimestel võivad olla piiratud füüsilised või kognitiivsed võimed, mistõttu võib juhiste järgimine või hädaolukorras evakueerumine olla keeruline. Lapsed, eriti väikelapsed, ei oma sageli vajalikke vahendeid ega oskusi, et hädaolukorraks iseseisvalt valmistuda, ning sõltuvad täielikult täiskasvanute toest ja otsustest. Puuduvad • Kohalike oludega Inimesed, kes ei tunne Päästeameti/Emori Rahvusvahelise ja mittetuttav isik (nt kohalikke olusid – Elanikkonna ajutise kaitse saanute kriisis hädaolukordadeks tugiisiku teenus ja turist, näiteks turistid, vajalikud valmisoleku tõlketeenus, sisserändaja, uus sisserändajad või uued toime- uuringust: lühiajaline elanik) elanikud – ei pruugi Kodu puudutavate töötamiseks Eestis tulekuoskuse • Vajalike hädaolukorras teada, riskide hindamine viibimine d ellujäämisoskuste kust saada viimase 3 aasta puudumine (nt usaldusväärset teavet või jooksul; ebasobiv kelle poole abi hädaolukorra toimetulekustratee saamiseks pöörduda. käitumisjuhendiga gia üleujutuse või Seetõttu võivad nad tutvumine; pika jääda kriisijuhistest hoiatuste ja elektrikatkestuse teadmatuks. Kui käitumisjuhiste korral) kriisiteavet ei jagata järgimine • Ei pääse teabele nende emakeeles, võib ligi ega saa abi neil olla raskusi juhiste Välismaalase küsida, kuna mõistmisega ning abi lühiajalise Eestis räägib keelt, küsimisega. Keelebarjäär töötamise milles kriisiteavet võib piirata ka registreerimise ei jagata kriisihaldajate ja andmekogu, esmareageerijate Sotsiaalteenuste- ja võimekust nende toetuste vajadusi mõista ja neile andmeregister reageerida. STAR Lisaks võib ellujäämise oskuste puudumine, näiteks teadmatus evakueerimisprotseduuri dest või esmaabi võtetest, suurendada nende haavatavust ja  raskendada olukorrale adekvaatset reageerimist. Varasemad • Vahendite puudus Eluaseme puudumisel Töötukassa Toimetulekutoetuse materiaalsed kriisiga toimetu- puudub inimesel andmekogu või baasmääras lekuks hädaolukorras turvaline töötuskindlustushüvi raskused • Transpordivahendi varjupaik ning Liiklusregister tise saamine või sõiduoskuste juurdepääs elutähtsatele (sõiduki omanikud puudumine teenustele, nagu soe ning registreeritud Registreeritud • Puudub alter- ruum, kasutajad) elukoha puudumine. natiivse elukoht pesemisvõimalused ja evakuatsiooniks toiduvalmistamine – eriti Kinnistusraamat Transpordivahendi juhul, kui varjupaigad ja (kinnisvara omaniku või kasutaja muud omanikud ning puudumine sotsiaalhoolekandeasutus isikliku registreeritud ed on sunnitud oma kasutusõiguse elukohas tegevuse katkestama. alusel kinnisvara Vajalikest ressurssidest kasutajad – “nn ilma jäämine, näiteks alternatiivse või 2. toidu, küünalde, kodu omajad”). patareide või transpordivahendite Päästeameti/Emori puudumine, vähendab Elanikkonna inimese võimet hädaolukordadeks valmisoleku kriisiolukorras uuringust: kodused iseseisvalt toime tulla. vahendid Inimesed, kellel puudub iseseisvaks teine elukoht, ei saa toimetulekuks; hädaolukorras mujale teise eluaseme liikuda, mis suurendab olemasolu; nende haavatavust ja uskumus riigi võimekusest piirab võimalusi tagada taastumiseks. hädaolukordade lahendamine. Ohtlikud • Omavad Väärarusaamad ohu Riigikantselei Rühmapõhiselt ja väärarusaam väärarusaamu ohu allika, ulatuse või mõju küsitlusuuring piirkondlikult allika, ulatuse või kohta on ohtlikud, sest (seire) agregreeritud ad ja hoiakud mõju kohta need võivad inimese andmed küsimustest: • Ei usalda silmis vähendada ohu inimestevahelisest kriisihaldusasutusi tõsidust ja seeläbi usaldusest; • Ei usalda amet- vähendada tema likke meediaka- valmisolekut riske uskumusest Eesti naleid maandada. Inimesed, kes riigi toimetulekuks ei usalda elutähtsate teenuste kriisihaldusasutusi ja katkemisel; nende töötajaid, ei pruugi järgida nende usaldatavatest juhiseid ning võivad meediakanalistest seeläbi seada ohtu oma elu või tervise. Inimesed, kes ei usalda ametlikke meediakanaleid, võivad pöörduda alternatiivsete allikate poole, mis  jagavad eksitavat või väärinfot kriisi kohta. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2024-31.12.2025 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Statistikaameti enda poolt juba teadlaste töökohal kättesaadavaks tehtud andmed on koostatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), Eesti rahvastikuregister (RR). Lisaks on kasutusel uurimistöö jaoks järgmised registrid: Töötukassa andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Tervisekassa andmekogu, Tervise infosüsteem. Eesti rahvastikuregister (Siseministeerium) - Isikukood - Sugu - Emakeel - Elukoha andmed - Viibimiskoha aadress - Ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta - Andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega - Eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja) - ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid Tervise infosüsteem Digilugu (Sotsiaalministeerium) - Isikukood - Elukoha aadress - Tegelik elukoht - Puude raskusaste - Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev - Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev - Eestkoste andmed - Töövõimekaotuse protsent - Töövõimekaotuse kestuse alguskuupäev - Töövõimekaotuse kestuse lõpukuupäev - Töövõime ulatus - Osalise või puuduva töövõime kestuse alguskuupäev - Osalise või puuduva töövõime kestuse lõpukuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja alguskuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja lõpukuupäev  - Retseptide andmed (siin eraldi loetelu oleks nt isikukood, retsepti id, väljastamise kuu- päev, realiseerimise kuupäev, diagnoosi kood, ravimi rhm jne) - Väljastatud meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi andmed - Haigus- ja hoolduslehe andmed? - Põhidiagnoos raviarvel? - - Hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed (isikukood, viibimiskoha aadress) - Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (puude liik, raskusaste, Puude alguskuu- päev, puude lõpukuupäev - Kutse tervishoiuteenusele (Tervishoiuteenuse nimetus) - Ambulatoorne epikriis (patsiendi isikukood, diagnooside jms kirjeldused?, erinevate abi- vahendite vajadused) - Statsionaarne epikriis (diagnoos?, väljakirjutamise kuupäev) - Tervisedeklaratsioon (psüühikat puudutavad andmed jne) - Raseduse esinemine Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA (Ravimiamet) - Tavakasutaja isikukood - Vastavate meditsiiniseadmete eestikeelne nimetus Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa) Terviseteenuse hüvitamise andmed: - isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - raviarve number - teenuse tüübi kood - põhidiagnoosi kood (RHK 10) - kaasuva diagnoosi kood (RHK 10) - haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus - osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk - tervishoiuteenuse osutamise kuupäev Ajutise töövõimetuse hüvitise andmed - isikukood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - töövõimetuslehe number ja liik - tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number - tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev - diagnoosi kood (RHK 10) - ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev - info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks - lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps - Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet) Määruse tekstist sõnastus: - isikukood - elukoha- ja viibimisandmed - erivajaduse, puude ja töövõime andmed ning terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osa- lemise piirangute andmed, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pu- hul isiku psüühikahäire diagnoos - eestkoste andmed - hindamiste andmed - isikule makstud toetuste andmed - teenust saama suunamise otsuste andmed - isikule osutatud teenuste andmed - toiduabi andmed; - välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahe- list kaitset taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud andmed Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet) - isikukood - elukoha andmed - välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg - eestkoste andmetena eestkostja isiku- või registrikood, elukoha andmed ning eestkoste al- guse ja lõppemise aeg; - hooldusõiguse andmetena selle isiku isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg - Eesti Vabariiki saabumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse elama Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta - puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed - tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse, represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvasta- mise otsuse andmed - andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maks- mise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta - andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta - represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed - lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse taotluse andmed - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise alusandmed: töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks - Üksi elava pensionäri toetuse saamise andmed  - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed - erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed - abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed - abivahendikaardi andmed - toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik - toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi määramise alg- ja lõpptähtaeg Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu andmed: - lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta - diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid - hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid - lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev - funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele - puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides - kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähe- nemise ulatus - töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus - puudega isiku kaardi väljastamise andmed: kehtivuse algus- ja lõppkuupäev Töötukassa andmekogu (Töötukassa) - isikukood - elukoha aadress - elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg - töövõime hindamise taotluse andmed: töövõimet välistava seisundi esinemine ning abiva- hendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine - eksperdiarvamuse andmed: - töövõimet välistava seisundi esinemine; - diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; - piirangu raskusaste; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, - põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; - taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; - hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta - liikumisvõime, käeline tegevus, suhtlemine (meelepuuded), enesehooldus, vaimupuue (psüühika ja käitumishäired) – kerge, raske ja täieliku piiranguga - voodihaiged - igal juhul  - välistavad seisundid - dialüüsihaiged, dementsed, vaimse alaarenguga Mingitel juhtudel oleks vaja diagnoosi täienduseks – meelepuuete puhul ja psüühikahäirete puhul – kombineerida diagnoos juurde. - töövõime hindamise otsuse andmed: määratud töövõime ulatus; osalise või puuduva töö- võime kestus Ehitisregister (Kliimaministeerium) - ehitise andmed: ehitisregistri kood - ehitise asukoha andmed: ehitise ja selle asukoha maaüksuse koha-aadress - ehitisega seotud isikute andmed: omaniku isikukood - registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete andmed - andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarus- tuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüs- teemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa taotlemisel andmekogusse kantavad andmed - eesnimi või -nimed - perekonnanimi või -nimed - Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas - Sünniaeg - Rahvus - Emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis - taotluse esitamise kuupäev Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kogutavad andmed: - Eesti isikukood - emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis Välismaalase kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet)  - isikukood - kontaktaadress - töötamise asukoha aadress - töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev Liiklusregister (Transpordiamet) - sõidukile riiklikul registreerimisel antud ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon ning riikliku registreerimismärgi tüüp - sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht registreerimis- tunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimis- tunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval Kinnistusraamat (maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad) - kinnisasja asukoht - füüsilisest isikust omaniku puhul isikukood (selle puudumisel sünniaeg) 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Haavatavustegurite koondumisest ülevaate saamiseks on vajalik siduda erinevate registrite andmed. Registripõhiste andmete kasutamine võimaldab võtta arvesse ka selliste haavatavusteguritega rühmasid, kelle osa küsitlusandmetes (nt Eesti Terviseuuring) oleks väike, kuid registriandmetes on piisavalt suur, et viia läbi analüüs ja teha andmepõhiseid hinnanguid. Haavatavuse tunnused on pärit erinevatest registritest, mistõttu on vajalik erinevate registrite kokkupanemine üheks andmestikuks Statistikaameti teadlaste serveris. Uuringu käigus ei koguta uusi andmeid, vaid kasutatakse juba olemasolevaid registriandmeid. Enamus sotsiaalmajanduslikest registriandmetest on Statistikaameti poolt juba kokku pandud ja turvaliselt serveris laiemaks kasutamiseks olemas. Näiteks, rahvastikuregister, rahvaloenduse andmed, inimeste sissetulekute andmed, hariduse infosüsteemi andmed, toimetuleku- laste- ja üksi elava eaka toetuste andmed, töövõime andmed, andmed määratud puude kohta, andmed kasutatavate sotsiaalteenuste kohta, välismaalaste Eestis töötamise kohta. Statistikaametil on ka olemas Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks valmisoleku praktikate kohta. Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse eelnevalt inimeste pseudonümiseeri- tud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregist- rist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks ühenda- takse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest. Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt. Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse. Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud (sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides). Andmed küsitlustest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti/Emori küsitlusuuring hädaolukordadeks valmisolekust, Riigikantselei seire) ühendatakse andmekoguga agregeeritult rühmapõhiselt piirkondliku keskmise jaotusena. Euroopa Sotsiaaluuringu puhul on teada vald, Päästeameti ja Riigikantselei uuringute puhul piirkond. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta- tistikaametil. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritakse otsesed identifikaatorid, isikukoodid ja unikaalsed registrikoodid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.  Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Sta- tistikaametil. Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Uurimismeeskonnal kaob ligipääs Statistikaa- meti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Uuringu jaoks loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu. Töös kasutatavate teiste sisendandmestike (Tervisekassa andmed, Töötukassa andmed) säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestikku võidakse kasutada ka teiste projektide raames. Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid käesoleva uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete teavitatakse. töötlemisest Päästeameti kodulehel. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused tehakse andmekaitsetingimused6? kättesaadavaks vastutava töötleja kodulehel. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid Isikuandmete töötlemise läbipaistvus kasutatakse? tagatakse sellega, et on selgelt arusaadav, 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. milliseid andmeid, mis eesmärgil ja kuidas kasutatakse. See tähendab, et andmetöötluse eesmärgid, õiguslik alus, andmete liigid, säilitamistähtajad ja vastutavad osapooled on dokumenteeritud ning vajadusel avalikult kättesaadavad uuringukirjelduses, hilisemates publikatsioonides. Andmeid kasutatakse ainult selles taotluses kirjeldatud eesmärgil ja metoodilisi võtteid kasutades. Andmete saamine, ristkasutamine, töötlemine ja tulemuste avaldamine on dokumenteeritud ja kirjeldatud publikatsioonides. Tulemused agregeeritakse ja üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringu lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta (alla 20), siis agregeeritakse tunnused. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Enne tulemuste avaldamist kontrollitakse väljundeid. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Margo Klaos (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on Jah olemas) Lisa 1 Eetikakomitee taotlus Lisa 2 Eetikakomitee otsus Lisa 3 Andmekaitsealane mõjuhinnang 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Andmekaitsealane mõjuhinnang projekti „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“ raames haavatavusindeksi koostamiseks Kati Orru, Tartu Ülikool 19.05.2026 Järgnev hinnag käsitleb uuringu raames kavandatud isikuandmete töötlemise eesmärke, õiguslikke aluseid, vajalikkust ja proportsionaalsust, andmetöötlusega seotud võimalikke riske ning nende maandamiseks rakendatavaid kaitsemeetmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. 1) Mis eesmärgi saavutamiseks, mis alusel, mis isikuandmeid ja mis meetoditega töödeldakse Uuringu eesmärk on töötada välja teaduspõhine metoodika, mis võimaldab hinnata ja prognoosida elanikkonna haavatavust ning võimalikku abivajadust kahes prioriteetses hädaolukorra stsenaariumis — pikaajalise elektrikatkestuse ja ulatusliku evakuatsiooni korral — piirkondade lõikes. Uuringu eesmärk on toetada hädaolukordade valmisoleku parandamist, riskijuhtimist ja ressursside tõenduspõhist planeerimist ning võimaldada hinnata, millistes piirkondades ja millistel elanikkonnagruppidel võib tekkida suurem abivajadus erineva kiireloomulisusega kriisiolukordades. Isikuandmete töötlemine toimub teadusuuringu läbiviimise eesmärgil avalikes huvides kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõike 1 punktiga e ning artikli 9 lõike 2 punktiga j. Uuring viiakse läbi eetikakomitee loa alusel ning andmete töötlemine toimub Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas. Uuringus kasutatakse olemasolevaid registriandmeid ning uusi isikuandmeid uuringu käigus ei koguta. Andmed pärinevad riiklikest registritest ja infosüsteemidest, sealhulgas Tervisekassa andmekogudest, tervise infosüsteemist (TIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist STAR, sotsiaalkaitse infosüsteemist SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogust TETRIS, rahvastikuregistrist, hariduse infosüsteemist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveameti elamis- ja töölubade registritest, liiklusregistrist, kinnistusraamatust, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist, Töötukassa registritest ning olemasolevatest küsitlusuuringutest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti ja Riigikantselei uuringud). Töödeldavad isikuandmete kategooriad hõlmavad terviseandmeid (nt kroonilised haigused, hooldusvajadus, puude olemasolu, töövõimega seotud info), sotsiaalkaitse ja toetustega seotud andmeid, haridus- ja töötamise andmeid, demograafilisi andmeid (nt vanus, sugu, elukoha piirkond), leibkonna ja elamistingimustega seotud andmeid, transpordi- ja liikumisvõimekusega seotud andmeid, elamis- ja töölubade andmeid ning hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks valmisoleku praktikatega seotud andmeid. Andmete ühendamise viib läbi Statistikaamet oma turvalises keskkonnas. Uurijatele tehakse kättesaadavaks eelnevalt pseudonümiseeritud andmestik ning pseudonüümimise võti ei ole uurijatele ligipääsetav. Andmeid töödeldakse statistiliste analüüside ja juhendatud masinõppe meetoditega. Uuringus kasutatakse haavatavusindeksite ja komposiitindeksite koostamist, registriandmete sidumist, puuduvate väärtuste imputatsiooni, ruumilist agregeerimist ning juhendatud masinõppemudeleid, sealhulgas otsustuspuid (Decision Trees), juhumetsi (Random Forest), gradientvõimenduse mudeleid (XGBoost, LightGBM) ja närvivõrgupõhist TabNet mudelit. Analüüsi eesmärk on prognoosida piirkondlikke riskitasemeid ja hinnata võimalike abivajajate hulka erinevates hädaolukorra stsenaariumides. Tulemusi kasutatakse üksnes teaduslikel ja avalikes huvides olevatel eesmärkidel ning avaldatakse ainult agregeeritud kujul piirkondlike hinnangute, kaartide, tabelite ja teaduspublikatsioonidena. 2) Kuidas töötlemiseks kavandatud valikud on eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja kohased Uuringu eesmärk on hinnata elanikkonna haavatavust ja võimalikku abivajadust konkreetsetes hädaolukorra stsenaariumides piirkondade lõikes. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik kasutada mitmest registrist pärinevaid andmeid, kuna ükski üksik andmekogu ei sisalda piisavat infot haavatavuse eri dimensioonide kohta. Haavatavus kujuneb tervise-, sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, elukeskkondlike ja käitumuslike tegurite koosmõjus ning nende tegurite koondumise hindamiseks tuleb andmed erinevatest registritest siduda üheks analüüsitavaks andmestikuks. Registriandmete kasutamine on eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane, kuna see võimaldab hinnata ka selliseid elanikkonnarühmi, kelle osakaal küsitlusuuringutes oleks liiga väike usaldusväärsete järelduste tegemiseks. Registriandmed võimaldavad katta kogu elanikkonda ning teha piirkondlikke hinnanguid suurema täpsusega kui ainult küsitlusandmete põhjal. Samuti vähendab olemasolevate registriandmete kasutamine vajadust koguda uusi andmeid otse inimestelt ning vähendab seeläbi andmesubjektide koormust. Kasutatavad andmekogud on valitud lähtuvalt uurimistöö eesmärgist ja vajadusest mõõta konkreetseid haavatavustegureid. Näiteks tervise- ja hooldusvajadusega seotud haavatavuste hindamiseks kasutatakse tervise- ja sotsiaalkaitse andmeid, sotsiaalmajanduslike riskide hindamiseks töötamise, toetuste ja haridusega seotud andmeid ning liikumis- ja evakuatsioonivõimekuse hindamiseks elukoha ja transpordiga seotud andmeid. Hoiakute, teadmiste ja valmisoleku praktikate hindamiseks kasutatakse olemasolevaid küsitlusuuringuid agregeeritud kujul. Töödeldavate andmete valik on piiratud ainult nende andmetega, mis on vajalikud uurimisküsimustele vastamiseks ja haavatavuse mudelite loomiseks. Andmete ühendamine toimub Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas ning ühendamise viib läbi Statistikaamet pseudonümiseeritud kujul. Selline lahendus on vajalik ja kohane, kuna see võimaldab analüüsi läbi viia ilma, et uurijad pääseksid ligi otsestele identifikaatoritele või pseudonüümimise võtmele. Uurijad töötavad üksnes pseudonümiseeritud andmetega ning ligipääs andmetele on piiratud turvalise autentimise ja lepinguliste tingimustega. Masinõppe mudelite kasutamine on vajalik, kuna uurimistöö eesmärk on prognoosida keerukate ja omavahel seotud haavatavustegurite kuhjumist erinevates hädaolukorra stsenaariumides. Erinevate mudelite (otsustuspuud, random forest, boosting-mudelid, TabNet) katsetamine on põhjendatud, sest nende prognoosivõime ja andmevajadus erinevad ning uuringu üheks eesmärgiks on leida lahendus, mis tagab piisava prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega. Mudelite võrdlemine võimaldab hinnata, milline lähenemine saavutab uurimiseesmärgi kõige väiksema andmemahu ja vähima privaatsusriskiga. Ruumilise agregeerimise kasutamine (nt 100 m × 100 m või 1 km × 1 km ruudustik) on vajalik, et tulemused oleksid praktiliselt kasutatavad hädaolukordade planeerimisel ja riskijuhtimisel, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Üksikisiku tasandi riskiskoore ei avaldata ega visualiseerita ning kõik uuringu tulemused esitatakse üksnes statistiliselt üldistatud kujul. Väikeste rühmade tuvastamise vältimiseks ei avaldata tulemusi kategooriates, kus vaatluste arv jääb alla kehtestatud piirmäära, vaid sellised andmed agregeeritakse suurematesse rühmadesse või jäetakse avaldamata. 3) Ohtude analüüs, sh nende taseme määramine Käesoleva uuringu puhul tulenevad peamised riskid suuremahuliste registriandmete ühendamisest ning eriliigiliste isikuandmete töötlemisest teadusuuringu eesmärgil. Kuna uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda ning erinevate andmekogude ristkasutust, võib isikuandmete töötlemisega kaasneda kõrgendatud risk andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Kaudse taasidentifitseerimise oht — kõrge Kõige olulisem risk on kaudne taasidentifitseerimine registrite ühendamise tulemusena. Erinevate registrite andmete kombineerimine võib teoreetiliselt võimaldada üksikisikute tuvastamist juhul, kui andmestikus esineb haruldasi tunnuste kombinatsioone või väga väikese suurusega rühmi. Risk suureneb eriti väikeste piirkondade või spetsiifiliste haavatavusprofiilide puhul. Eriliigiliste isikuandmete töötlemise risk — kõrge Uuringus kasutatakse terviseandmeid, hooldusvajaduse, puude, töövõime ning sotsiaalkaitsega seotud andmeid, mis kuuluvad eriliigiliste isikuandmete hulka. Selliste andmete töötlemine võib kaasa tuua kõrgendatud riski andmesubjektide privaatsusele ja õigustele, eriti juhul, kui andmeid kasutataks väljaspool teadusuuringu eesmärki või kui toimuks andmeleke. Andmeturbe rikkumise või volitamata ligipääsu oht — keskmine Registriandmete töötlemine ja ühendamine võib kaasa tuua riski, et andmetele pääsevad ligi isikud, kellel puudub selleks õigus, või et andmeid töödeldakse väljaspool lubatud eesmärke. Risk tuleneb eelkõige suurest andmemahust ja mitme andmekogu kasutamisest. Stigmatiseerimise ja soovimatu sildistamise oht — keskmine Haavatavuse piirkondlik või rühmapõhine kaardistamine võib kaasa tuua riski, et teatud piirkondi või elanikkonnarühmi tõlgendatakse negatiivses võtmes. Eriti võib see puudutada terviseprobleemide, toetuste saamise või sotsiaalse haavatavusega seotud gruppe. Automatiseeritud profileerimise väär tõlgendamise oht — madal Kuigi uuringus kasutatakse masinõppe meetodeid ja riskiskooride prognoosimist, ei tehta üksikisikute suhtes automatiseeritud otsuseid ega looda individuaalseid profiile praktiliste sekkumiste tegemiseks. Risk seisneb peamiselt võimaluses, et uuringu tulemusi võidakse ekslikult tõlgendada individuaalse riskihindamisena. Eesmärgist kõrvalekalduva või liigse andmetöötluse oht — madal kuni keskmine Kuna uuringus kasutatakse suurt hulka registriandmeid, esineb risk, et töödeldakse rohkem andmeid kui uurimiseesmärgi saavutamiseks vajalik. Risk suureneb juhul, kui andmete valik ei ole piisavalt piiratud konkreetsete haavatavustegurite ja uurimisküsimustega. 4) Milliseid tagatisi ja meetmeid ohtude suhtes rakendatakse Uuringus rakendatakse kogu andmetöötluse vältel tehnilisi, organisatsioonilisi ja metodoloogilisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on vähendada andmesubjektide õigustele ja vabadustele tekkivaid riske ning tagada isikuandmete töötlemise vastavus andmekaitse põhimõtetele. Kuna uuring hõlmab ulatuslikku registriandmete ühendamist ja eriliigiliste isikuandmete töötlemist, pööratakse erilist tähelepanu pseudonümiseerimisele, ligipääsukontrollile, andmete minimaalsusele ning väljundite konfidentsiaalsuse tagamisele. Pseudonümiseerimine ja identifikaatorite eraldamine Kõik uuringus kasutatavad registriandmed pseudonümiseerib Statistikaamet enne nende teadlaste töökeskkonda viimist. Pseudonümiseerimise käigus eemaldatakse andmestikust otsesed identifikaatorid ning isikute sidumiseks kasutatav võti säilitatakse eraldi Statistikaametis. Uurijatele ei ole pseudonüümimise võti ega otsesed identifitseerivad tunnused kättesaadavad. See vähendab oluliselt üksikisikute tuvastamise riski ka juhul, kui andmestikus kasutatakse mitmest registrist pärinevaid tunnuseid. Turvaline andmetöötluskeskkond Andmeid töödeldakse üksnes Statistikaameti teadlaste turvalises töökeskkonnas. Andmetele ligipääs on piiratud ainult uuringuga seotud isikutel ning toimub pärast kasutaja autentimist kaheastmelise turvalahenduse abil (ID-kaart ning kasutajanimi/parool). Ligipääs keskkonnale toimub VPN-ühenduse kaudu. Uuringu jaoks luuakse eraldi töökataloog, millele pääsevad ligi ainult vastava õigusega uurijad. Mikroandmed ei välju üheski uuringu etapis Statistikaameti turvakeskkonnast. Andmete minimaalsus ja eesmärgipärasus Uuringus kasutatakse ainult neid andmeid ja tunnuseid, mis on vajalikud uurimiseesmärgi saavutamiseks ning haavatavuse hindamiseks hädaolukordade kontekstis. Registriandmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende tunnustega, mis on vajalikud haavatavuse ja abivajaduse modelleerimiseks. Mudelite väljatöötamisel võrreldakse erinevaid lähenemisi eesmärgiga leida võimalikult suure prognoosivõimega lahendus minimaalse andmekasutuse juures. Vajadusel kasutatakse tunnuste vähendamist ja andmete agregeerimist, et piirata liigset andmetöötlust. Agregeeritud väljundid ja taasidentifitseerimise vältimine Uuringu tulemusi ei avaldata üksikisiku tasandil. Kõik väljundid esitatakse üksnes agregeeritud kujul piirkondlike või rühmapõhiste hinnangutena. Analüüsi käigus hinnatakse erinevaid ruumilise agregeerimise tasemeid (nt 100 m × 100 m või 1 km × 1 km ruudustik), et leida tasakaal analüüsi praktilise kasutatavuse ja privaatsuse kaitse vahel. Taasidentifitseerimise vältimiseks rakendatakse väikeste rühmade avaldamispiiranguid. Kui mõnes tabelis, piirkonnas või tunnuste kombinatsioonis on vähem kui 20 indiviidi, siis vastavaid tulemusi ei avaldata või agregeeritakse suurematesse kategooriatesse. Samuti välditakse haruldaste tunnuste kombinatsioonide detailsel kujul esitlust kaartidel ja tabelites. Väljundite kontroll enne väljastamist Kõik Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatavad tulemused läbivad enne avaldamist Statistikaameti poolse konfidentsiaalsuskontrolli. Kontrollitakse, et väljundid ei sisaldaks väikese sagedusega kombinatsioone, kaudselt tuvastatavaid andmeid ega muud infot, mis võiks võimaldada üksikisikute identifitseerimist. Teadlaste keskkonnast väljastatakse ainult eelkontrollitud tabelid, joonised ja agregeeritud statistilised tulemused. Lisaks väljastatakse tulemused Wordi või Exceli dokumentidena, mitte otse statistikapakettide failidena, et vältida olukordi, kus tarkvara väljunditesse võivad jääda peidetud metaandmed või alusandmed. Lepingulised meetmed Kõik uurijad sõlmivad Statistikaametiga andmekasutuslepingu, milles sätestatakse andmete kasutamise tingimused, konfidentsiaalsuskohustus ja vastutus andmekaitsenõuete järgimise eest. Andmetele ligipääsu saavad ainult need uurijad, kellel on uuringu läbiviimiseks põhjendatud vajadus. Uuring viiakse läbi eetikakomitee loa alusel ning andmetöötlus toimub kooskõlas hea teadustava, teaduseetika ning andmekaitse põhimõtetega. Kõik andmetöötluse etapid dokumenteeritakse ning analüüsikood säilitatakse reprodutseeritavuse tagamiseks. Automatiseeritud otsuste vältimine Kuigi uuringus kasutatakse masinõppe mudeleid, ei kasutata neid üksikisikute kohta otsuste tegemiseks ega operatiivseks profileerimiseks. Mudelite eesmärk on hinnata piirkondlikke ja rühmapõhiseid haavatavusmustreid teadusuuringu kontekstis. Uuringu tulemused ei too kaasa üksikisikutele õiguslikke tagajärgi ega mõjuta otseselt nende õigusi või kohustusi. Andmesubjektide koormuse vähendamine Uuringus ei koguta uusi isikuandmeid otse inimestelt, vaid kasutatakse olemasolevaid registriandmeid ja varasemate küsitlusuuringute andmeid. See vähendab andmesubjektide ajalist ja halduskoormust ning väldib korduvaid andmekogumisi, eriti haavatavate gruppide puhul. Registriandmete kasutamine võimaldab saada vajalikku teaduslikku infot ilma inimesi täiendavalt koormamata.