Arvamuse avaldamiseks eelnõu

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 „Kooskõlastustabel“ Lisa Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Bolti detailsed ettepanekud 🔴 - Kriitilise tähtsusega � - Väga oluline � - Oluline Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 1 – Reguleerimisese § 1. Reguleerimisala ja § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Ettepanek on muuta § 1 sõnastust Mittearvestatud ja selgitatud ja kohaldamisala eesmärk � Käesolevas seaduses ja asendada sõna „sätestatakse“ 1. Käesoleva direktiivi Käesolevas seaduses kehtestatakse digitaalse sõnaga „kehtestatakse“. Sätte sõnastus on läbinud nii majasiseste eesmärk on parandada sätestatakse õigused ja tööplatvormi, platvormitöö „Sätestatakse“ on pigem kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi platvormitöö kohustused digitaalsele tegija ja vahendaja õigused ja ebamäärasem ja üldisem termin, juristide poolse kontrolli ning antud töötingimusi ja tööplatvormile (edaspidi kohustused eesmärgiga mis tähendab „sättesse kirja sõnastusega probleeme ei leitud. Lisaks on isikuandmete kaitset platvorm), platvormitöö parandada platvormi kaudu panema“. „Kehtestab“ väljendab analoogset sõnastust kasutatud väga järgmiselt: tegijale ja vahendajale tehtava töö tingimusi. seadusandja soovi reguleerida paljudes erinevates seadustes (vt nt a) kehtestades eesmärgiga parandada digitaalse tööplatvormiga Vabariigi Presidendi töökorra seadus, sellised meetmed, mis platvormi kaudu tehtava seonduvat, mis on antud riigivastutuse seadus, päästeteenistuse hõlbustavad töö tingimusi. kontekstis korrektsem. seadus jne) seega ei pea põhjendatuks platvormitöö tegijate seda muuta. õige tööalase staatuse Paragrahv 2 sätestab eelnõus kindlaksmääramist; kasutatavad mõisted. Puudub Digitaalse tööplatvormi mõiste leidubki §- b) edendades põhjendus, miks peaks digitaalne s 2, §-s 1 nähakse ette digitaalse platvormitöö platvorm olema defineeritud tööplatvormi mõistele lühend. Mõiste algoritmilises juhtimises väljaspool seda paragrahvi, „digitaalne tööplatvorm“ tuleneb läbipaistvust, õiglust, mistõttu teeme ettepaneku platvormitöö direktiivist ning ei ole inimjärelevalvet, ohutust sätestada digitaalse platvormi mõistlik nii pikka sõnastust seaduses ja vastutust ning mõiste samas paragrahvis. läbivalt kasutada. c) suurendades platvormitöö läbipaistvust, sealhulgas 1 piiriülestes olukordades. 2. Käesolevas § 2. Kohaldamisala 🔴 § 2. Kohaldamisala Kui platvorm (ehk juriidiline või Mittearvestatud ja selgitatud direktiivis sätestatakse Eestis tehtavat Eestis tehtavat platvormitööd füüsiline isik) asub mõnes teises miinimumõigused, mis platvormitööd korraldava korraldava platvormi suhtes riigis, ei saa talle Eesti õigust Eelnõu §-ga 2 võetakse üle direktiivi kohalduvad kõigile liidus platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat kohaldada, sest Eesti artikkel 1 lõige 3: Käesolevat direktiivi platvormitöö tegijatele, kohaldatakse käesolevat seadust olenemata platvormi jurisdiktsioon lõppeb Eesti piiril. kohaldatakse liidus tehtavat kellel on või kellel seadust olenemata asukohast ning platvormi ja platvormitööd korraldavate digitaalsete asjaolude hindamise platvormi asukohast ning vahendaja või platvormitöö Seadus kohaldub Eestis tehtavale tööplatvormide suhtes, olenemata nende põhjal leitakse, et neil on platvormi ja vahendaja tegija vahelisele lepingule platvormitööle sõltumata sellest, asukohast või kohaldatavast õigusest. tööleping või töösuhe või platvormitöö tegija kohaldatavast õigusest. millises riigis platvorm ise asub. liikmesriikides kehtivate vahelisele lepingule Sätte eesmärk on tagada, et Rooma I õigusaktide, kohaldatavast õigusest. Eesti seadusega ei saa muuta määruse artiklis 8 väljendatud kollektiivlepingute või Rooma I määrusest tulenevaid kaitsepõhimõte ei piirduks üksnes tavade tähenduses, võttes lepingule kohalduva õiguse töötajatega, vaid laieneks ka platvormitöö arvesse Euroopa Kohtu reegleid. Pealegi on § 2 loonud tegijatele, kes ei ole töösuhtes. Kuigi praktikat platvormitöö tegija lepingulisele Rooma I määruse sätted käsitlevad suhtele kohalduva õiguse kohta töötajaid, näeb direktiiv ette, et erireegli, mis kaldub Rooma I samalaadsed kaalutlused peavad kehtima määruse art-st 8 kõrvale. Rooma I ka muudele platvormitöö tegijatele. Seega määruse art 8 loob kohalduva säte ei muuda Rooma I määrusest õiguse osas nö segasüsteemi, kus tulenevaid reegleid, vaid täiendab neid. kokkulepitud õigusele lisaks Seetõttu on § 2 vajalik direktiivi kohaldub näiteks töötegemise nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Sellisel koha riigi õigus, kui sealt tuleneb kujul selgitati sätet ja selle ülevõtmise suurem kaitse. Eelnõu vajalikkust ka Euroopa Komisjoni § 2 seda ei tee. platvormitöö direktiivi rakendamise 2 töögrupis. 3 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 2 - Mõisted 3. Terminid 🔴 § 3. Terminid Arvestatud osaliselt 1. Käesolevas (1) Platvorm käesoleva (1) Digitaalne tööplatvorm Lõige 1: lisatakse viidet, et direktiivis kasutatakse seaduse tähenduses on (edaspidi platvorm) käesoleva digitaalne tööplatvorm on Lõige 1: Lühend määratakse tavaliselt järgmisi mõisteid: füüsiline või juriidiline seaduse tähenduses on lühendatult platvorm. mõiste esmakordsel kasutamisel, seega a) „digitaalne isik (edaspidi isik), kes füüsiline või juriidiline isik sobib see §-i 1, kus kasutatakse mõistet tööplatvorm“ – füüsiline osutab teenust, mis vastab (edaspidi isik), kes osutab Lõiked 1 ja 2: Direktiivi art 2 lg 1 digitaalne tööplatvorm esimest korda. või juriidiline isik, kes kõigile järgmistele teenust, mis vastab kõigile p 3 kohaselt on platvormi poolt osutab teenust, mis tingimustele: järgmistele tingimustele: osutatava teenuse vajalikuks ja Lõiked 1 ja 2: Kuigi juriidiline isik tegutseb vastab kõigile 1) teenust osutatakse 1) teenust osutatakse oluliseks osaks üksikisiku alati füüsiliste isikute kaudu, omistatakse järgmistele nõuetele: vähemalt osaliselt vähemalt osaliselt (Einzelperson/individual) tasu eest õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele i) seda osutatakse kaugteenusena kaugteenusena elektrooniliste tehtava töö korraldamine. Eelnõu isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks vähemalt osaliselt elektrooniliste vahendite, vahendite, nagu veebisaidi või § 3 lg 1 p 3 ei sisalda, et platvormi asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik“ kaugteenusena nagu veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; osutava teenuse oluliseks osaks on sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles elektrooniliste mobiilirakenduse kaudu; 2) teenust osutatakse üksikisiku ehk füüsilise isiku tasu võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga vahendite, näiteks 2) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel; eest tehtava töö korraldamine. kitsale tõlgendusele, mille kohaselt jääksid veebisaidi või teenusesaaja taotlusel; 3) teenus sisaldab olulise osana Sama viga on ka eelnõu § 3 lg 2 ja kaitse alt välja need platvormitöö tegijad, mobiilirakenduse 3) teenus sisaldab olulise tasu eest füüsilise isiku tehtava 3, kus ei ole täpsustatud, kas kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kaudu; osana tasu eest tehtava töö korraldamist; platvormitööd teeb või kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks ii) seda osutatakse töö korraldamist; 4) teenuse osutamisel platvormitöö tegijaks on osaühingut. Selline tulemus ei oleks teenusesaaja taotlusel; 4) teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid juriidiline või füüsiline isik. kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada iii) see hõlmab vajaliku ja kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme; Eelnõu seletuskirja kohaselt ongi kaitse kõigile platvormitööd tegevatele olulise komponendina seire- või 5) teenuse peamine eesmärk olnud eelnõu koostamisel selline isikutele. üksikisikute poolt tasu otsustussüsteeme; ei ole vara kasutamine, eesmärk, aga see ei ole kooskõlas eest tehtava töö 5) teenuse peamine jagamine või väljaspool enda direktiivi tekstiga, mis seob korraldamist, eesmärk ei ole vara majandus- ja kutsetegevust platvormitöö ja platvormitöö olenemata sellest, kas kasutamine, jagamine kaupade müük. tegija ainult füüsilise isikuga. seda tööd tehakse või kauba müük. (2) Platvormitöö käesoleva internetis või (2) Platvormitöö seaduse tähenduses on töö, konkreetses asukohas; käesoleva seaduse Lõige 2: Eelnõu § 3 lg 1 p 5 on Lõige 2: Tõepoolest, sõnastust analüüsides iv) see hõlmab tähenduses on töö, mida mida korraldab platvorm ja laiem, kui direktiiv. Direktiivi art välistatakse direktiivi mõiste alt laiem hulk automaatsete seire- või korraldatakse platvormi mida teeb füüsiline isik 2 lg 2 kohaselt ei ole platvormina platvorme, kui direktiiviga ette nähti. otsustussüsteemide kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja käsitatav selline teenuse osutaja, Täname tähelepanu juhtimast, oleme kasutamist; füüsilise isiku vahelise sõnastust muutnud. 4 b) „platvormitöö“ – töö, platvormi või vahendaja lepingulise suhte alusel, mille abil saavad isikud, kes ei ole mida korraldatakse ja isiku vahelise olenemata sellest, kas kutsetöötajad, kaupu edasi müüa. digitaalse tööplatvormi lepingulise suhte alusel, füüsilisel isikul või vahendajal Eelnõust on välja jäänud täiendus kaudu ja mida teeb liidus olenemata sellest, kas on lepinguline suhe „kes ei ole kutsetöötajad“ ja on üksikisik digitaalse isikul või vahendajal on teenusesaajaga. üksnes välistatud platvormi, mille Lõiked 6 ja 7: Töötajate esindaja mõistet ei tööplatvormi või lepinguline suhe teenuse peamiseks eesmärgiks on ole vaja eelnõus eraldi uuesti defineerida, (3) Platvormitöö tegija vahendaja ja üksikisiku teenusesaajaga. kaupade müük. kuna see on Eesti õiguses juba olemas ning käesoleva seaduse tähenduses vahelise lepingulise (3) Platvormitöö tegija on tuleneb eelkõige töötajate usaldusisiku platvormitööd tegev suhte alusel, olenemata käesoleva seaduse füüsiline isik sõltumata sellest, Lõiked 6 ja 7: Eelnõus tuleks seadusest ja ametiühingute seadusest. sellest, kas on olemas tähenduses on eristada platvormitöötajate Eelnõus on platvormitöö tegijate esindaja millise lepingu alusel tööd lepinguline suhe platvormitööd tegev isik esindajaid ja platvormitöö tegijate mõiste kujundatud teadlikult laia tehakse või millisena on pooled üksikisiku või vahendaja sõltumata sellest, millise omavahelise suhte kindlaks esindajaid, sest direktiivis on neid katusmõistena, mis hõlmab nii ja teenusesaaja vahel; lepingu alusel tööd eristatud kui erineva mahuga platvormitöötajate esindajaid kui ka muid määranud. c) „platvormitöö tegija“ tehakse või millisena on õiguste kandjaid. Seetõttu on platvormitöö tegijate esindajaid. See (4) Platvormitöötaja – üksikisik, kes teeb pooled omavahelise suhte käesoleva seaduse tähenduses pakutud lg-s 6 definitsioon lähenemine võimaldab arvestada erinevaid platvormitööd, kindlaks määranud. platvormitöö tegijate kohta ja lg-s esindusvorme ega seo platvormitöö tegijate on töölepingu alusel olenemata sellest, milline (4) Platvormitöötaja 7 definitsioon platvormitöötajate esindamist põhjendamatult ainult ühe platvormitööd tegev füüsiline on lepinguline suhe või käesoleva seaduse isik. esindaja kohta. seaduse mudeliga. millisena on asjaomased tähenduses on töölepingu (5) Vahendaja käesoleva pooled selle suhte alusel platvormitööd seaduse tähenduses on isik, kes Lõige 6: Direktiivi art 2 lg 1 Töötajate esindajate ja platvormitöö kindlaks määranud; tegijate esindajate mõistete sidumine tegev füüsiline isik. eesmärgiga teha platvormitöö punkt g kohaselt on platvormitöö d) „platvormitöötaja“ – (5) Vahendaja käesoleva kättesaadavaks platvormile või tegijate esindajad niivõrd kui see üksnes TUIS-iga ei ole meie hinnangul platvormitöö tegija, seaduse tähenduses on platvormi kaudu: on ette nähtud riigisisese õigusega põhjendatud. Ühelt poolt tuleneb töötajate kellel on tööleping või esindusõigus ka ametiühingute seadusest. isik, kes eesmärgiga teha 1) loob lepingulise suhte ja tavaga. Eestis on töötajate Teiselt poolt on TUIS olemuslikult üles kelle puhul leitakse, et tal platvormitöö platvormi ja platvormitöö esindajad reguleeritud töötajate ehitatud töötaja ja tööandja vahelisele on töösuhe liikmesriigis kehtivate kättesaadavaks õigusaktide, kollektiivlepingute tegijaga või või tavade usaldusisiku tähenduses, võttesseaduses arvesse Euroopa ja Kohtu praktikat; e) „vahendaja“ – platvormile või platvormi 2) on töölepingu seaduses. klassikalisele töösuhtele ega sobi platvormi ja reguleerima kõigi platvormitöö tegijate füüsiline või juriidiline kaudu: platvormitöö tegija vahelises Eelnõu regulatsiooniga tuleb isik, kes platvormitöö 1) loob lepingulise suhte tagada, et esindusõigust, eriti olukorras, kus osa neist alltöövõtuahelas. digitaalsele platvormi ja (6) platvormitöö tegijad ja platvorm ei ole töölepingulises suhtes. Samuti tooks Platvormitöö tegijate TUIS-i pakutud kujul ülevõtmine kaasa tööplatvormile või platvormitöö tegijaga või esindajad käesoleva seaduse saavad üheselt olla kindlad, et digitaalse tööplatvormi 2) on platvormi ja tähenduses tegemist on platvormitöö tegijate tasakaalustamata lahenduse: ettepanekuga on soovitakse TUIS-ist üle võtta eeskätt kaudu kättesaadavaks platvormitöö tegija platvormitöötajate esindajad ja kohustused, kuid mitte TUIS-ist tulenevat tegemise eesmärgil: vahelises platvormitöötajateks õiguste ja tagatiste süsteemi, nagu näiteks i) loob lepingulise suhte alltöövõtuahelas. §-s 9 sätestatud usaldusisiku õigused, 5  kõnealuse digitaalse (6) Platvormitöö tegijate mitteolevate platvormitöö tegevuseks vajalikud tingimused, õigus tööplatvormi ja esindajad käesoleva tegijate esindaja, kelle koolitustele, kollektiivläbirääkimistele, platvormitöö tegijaga seaduse tähenduses on valimisele, tagasikutsumisele, kollektiivse töötüli lahendamisele, jne. või platvormitöötajate kellest teatamisele ja volituste Samuti juhime tähelepanu, et TUIS § 19 ii) on kõnealuse esindajad ja muud kestusele kohaldatakse kohaselt tuleb esindaja mittevalimise korral digitaalse tööplatvormi platvormitöö tegijate töötajate usaldusisiku seaduse informeerida ja konsulteerida kõiki ja platvormitöö tegija esindajad. ptk-s 2 sätestatut. Käesolevas töötajaid – see loogika peaks sellisel juhul vahel alltöövõtuahelas; (7) Automaatne seaduses samuti laienema platvormitöö tegijatele. f) „töötajate esindajad“ seiresüsteem käesoleva – platvormitöötajate seaduse tähenduses on Me ei näe ka ohtu, et platvormitöö tegijaid esindajad, näiteks süsteem, mida kasutatakse saaks esindada „suvaline isik” ilma ametiühingud ja platvormitöö tegija töö õigusliku aluseta. Eestis tuleneb esindajad, kelle tulemuse või tegevuse esindusõigus seadusest (nt TsÜS-i 8. platvormitöötajad on jälgimiseks, hindamiseks peatükist) või volitusest ning vajaduse vabalt valinud kooskõlas või kontrollimiseks korral tuleb seda tõendada. riigisisese õiguse ja tavaga; Samuti tuleb arvestada, et direktiivi g) „platvormitöö tegijate rakendamine ei tohi vähendada juba esindajad“ – töötajate olemasolevat kaitsetaset ega olemasolevaid esindajad ja, niivõrd esindajate õigusi. Direktiivi artikkel 26 kui see on ette nähtud lõige 1 näeb ette, et direktiiv ei saa olla piisav alus muu hulgas platvormitöö tegijate esindajate kehtivate õiguste vähendamiseks. Seega läheb ettepanek ka direktiivi nõudega vastuollu. Ka rahvusvahelised nõuded toetavad olemasolevat lähenemist – näiteks põhineb Eesti olemasolev esindusõiguse süsteem suuresti ILO konventsioonile nr 87 ja 98, mis näevad ette töötajate organisatsioonide moodustamise vabaduse ja esindamise õiguse. Seetõttu ei pea me võimalikuks liikuda kitsama ja jäigema mudeli poole, mis teeks juba olemasolevat töötajate ja töötegijate esindajate valimise ja 6 esindamise korda keerulisemaks ja läheks vastuollu nii direktiivi kui rahvusvaheliste konventsioonidega. 7 riigisisese õiguse ja elektroonilise vahendi sätestatud õigustele ja esindajaga, mitte isehakanud tavaga, muude abil, kogudes sealhulgas kohustustele lisaks on suvalise isikuga. Seetõttu on platvormitöö tegijate kui isikuandmeid. platvormi töö tegija esindajal ettepanek kohaldada platvormitöö platvormitöötajate (8) Automaatne töötajate usaldusisiku seaduse tegijate esindajale töötajate esindajad; otsustussüsteem §-s 11 sätestatud kohustused. usaldusisiku valimise ja h) „automaatsed käesoleva seaduse (7) Platvormitöötajate tagasikutsumise kohta sätestatut. seiresüsteemid“ – tähenduses on süsteem, esindajad käesoleva seaduse Samuti ka töötajate usaldusisiku süsteemid, mida mida elektrooniliste tähenduses on usaldusisik seaduse §-s 11 sätestatud saladuse kasutatakse platvormitöö töötajate usaldusisiku seaduse hoidmise kohustust. vahendite abil kasutatakse tegijate töötulemuste või kohaselt. sellise otsuse tegemiseks töökeskkonnas toimuva (8) Automaatne seiresüsteem Lõige 7: Platvormitöö tegijate tegevuse elektrooniliste või toetamiseks, mis käesoleva seaduse tähenduses esindaja on direktiivi art 2 lg 1 vahendite abil mõjutab märkimisväärselt on süsteem, mida kasutatakse punktis f määratletud, kui isikud, kontrollimiseks, platvormitöö tegija platvormitöö tegija töö kelle on platvormitöötajad vabalt jälgimiseks või töötingimusi ja lepingulist tulemuse või tegevuse valinud kooskõlas riigisisese hindamiseks või toetavad staatust. Eelkõige jälgimiseks, hindamiseks või õigusega ja tavaga. Eestis seda, sealhulgas kogudes mõjutavad platvormitöö kontrollimiseks elektroonilise reguleerib töötajate esindajaga isikuandmeid; tegijat otsused, mis vahendi abil, kogudes seonduvat töötajate usaldusisiku i) „automaatsed puudutavad töölevõtmist, sealhulgas isikuandmeid. seadus. Seetõttu tuleks otsustussüsteemid“ – juurdepääsu (9) Automaatne platvormitöötajate esindaja süsteemid, mida tööülesannetele ja otsustussüsteem käesoleva määratleda, kui usaldusisikut elektrooniliste vahendite seaduse tähenduses on töötajate usaldusisiku seaduse tööülesannete korraldust, abil kasutatakse selliste süsteem, mida elektrooniliste tähenduses. Platvormitöötajate töötasu, tööülesannete usaldusisik valitakse jne töötajate otsuste tegemiseks või vahendite abil kasutatakse toetamiseks, mis hinnastamist, ohutust ja sellise otsuse tegemiseks või usaldusisiku seaduse kohaselt. Tal mõjutavad tervist, tööaega, toetamiseks, mis mõjutab on samad õigused ja kohustused, märkimisväärselt juurdepääsu koolitusele, märkimisväärselt platvormitöö mis töötajate usaldusisikus, platvormitöö tegijaid, edutamist või muud tegija töötingimusi ja millele lisanduvad sealhulgas samaväärset meedet ning lepingulist staatust. Eelkõige platvormitöötajate esindajale platvormitöötajate tema konto piiramist, mõjutavad platvormitöö tegijat eelnõust tulevad õigused ja töötingimusi, eelkõige peatamist või sulgemist. otsused, mis puudutavad kohustused. otsuseid, mis mõjutavad töölevõtmist, juurdepääsu nende töölevõtmist, tööülesannetele ja nende juurdepääsu tööülesannete korraldust, 8 tööülesannetele ja töötasu, tööülesannete tööülesannete korraldust, hinnastamist, ohutust ja tervist, nende töötasu, sealhulgas tööaega, juurdepääsu üksikute tööülesannete koolitusele, edutamist või hinnastamist, nende muud samaväärset meedet ning ohutust ja tervist, nende tema konto piiramist, tööaega, nende peatamist või sulgemist. juurdepääsu koolitusele, nende edutamist või samaväärset meedet ja nende lepingulist staatust, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või sulgemist. 2. Lõike 1 punktis a sätestatud digitaalse tööplatvormi määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või mille abil saavad isikud, kes ei ole kutsetöötajad, kaupu edasi müüa. 9 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 21 - Juurdepääs 🔴 § 3-1 . Ärisaladuse kaitse Ärisaladuse kaitsele kohaldatakse Arvestatud osaliselt ja seletuskirja tõenditele Eelnõus ülevõttev EKTÄKS, aga suurema selguse täiendatud Liikmesriigid (1) Käesolevas seaduses 1. regulatsioon tagamiseks puudub. Vastavustabeli kohaselt oleks on Eesti õigus mõistlik kooskõlas. tagavad, et käesoleva platvormile ette nähtud teabe käesolevas seaduses ette näha Ettepanekut ei saa täielikult arvestada, direktiivi sätetega seotud avaldamise, kätte saadavaks eraldi regulatsioon. Ettepanek on kuna direktiiv ei näe ette üldist erandit, menetlustes on tegemise, selgituste andmise või täiendada eelnõud uue mille alusel võiks platvorm jätta liikmesriigi kohtutel või põhjenduste esitamise kohustus paragrahviga 4, mis reguleeriks algoritmilise juhtimisega seotud pädevatel asutustel ei hõlma ärisaladuse või muud ärisaladuse ja muud liiki kohustused täitmata põhjusel, et tegemist võimalik nõuda liiki konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalse teabe kaitset. on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse digitaalselt avaldamist või kätte saadavaks või pettuste ennetamisega. Direktiivi tööplatvormilt kõigi tegemist. Direktiivi art-st 21 tuleneb, et eesmärk on suurendada platvormitöö tema käsutuses olevate konfidentsiaalset teavet tuleb algoritmilises juhtimises läbipaistvust, asjakohaste tõendite (2) Igaüks, kellele saab avaldada ainult pädevale asutusele õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja avaldamist. käesolevas seaduses reguleeritud (kohtule), kui tagatud on vastutust ning tagada platvormitöö 2. Liikmesriigid õiguste teostamisel või tulemuslikud meetmed teabe tegijatele selgem teave nende töötingimusi tagavad, et liikmesriikide kohustuste täitmisel teatavaks kaitsmiseks. Kohtumenetluses ja mõjutavate automaatsete süsteemide kohtutel on õigus nõuda platvormi selgelt haldusmenetluses on Eestis kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi konfidentsiaalset teavet konfidentsiaalsena antud teave, sellised meetmed olemas. nõuetega kooskõlas erand, mis sisaldavate tõendite Seetõttu, tuleb rt 21 võimaldaks §-des 7–14 sätestatud ei tohi sellist teavet ilma avaldamist, kui nad regulatsioonist järeldada, et kohustuste täitmata jätmist. platvormi nõusolekuta muudele isikutele, sh peavad seda menetluse kolmandale isikule avaldada. vahendajatele, platvormitöö Konfidentsiaalse teabe definitsioon on jaoks oluliseks. tegijate esindajatele, ei pea tuletatav TRIPS-lepingust , mille artikkel 39 Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuseks kvalifitseeritavat räägib avaldamata teabest, ning EL õiguses sellise teabe avaldamise infot avaldama. Kui selline teave kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis nõudmisel on siiski avaldatakse ning see on sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on liikmesriikide kohtutel selgelt tähistatud ärisaladusena teave, mis ei ole üldiselt teada ega kergesti kasutada tulemuslikud käsitletava infona, tuleks tagada, kättesaadav, millel on salajasuse tõttu meetmed kõnealuse et seda ei tohi edasi avaldada. kaubanduslik väärtus ning mille saladuses teabe kaitsmiseks. hoidmiseks on võetud mõistlikke samme. Vt ka põhjenduspunkt 63, mille Ka Euroopa Komisjon viitab platvormitöö kohaselt tuleb platvormil avaldada direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et 10  kõik asjakohased andmed, sh artikkel 21 puudutab ärisaladust menetlustes konfidentsiaalne teave. ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud üldist Konfidentsiaalne teave tuleb siiski teavet (kui mõne konkreetse menetluse avaldada ainult siis, kui on olemas raames on vaja minna sügavamale ja hinnata mõjusad meetmed tõeliselt tundlikku infot, lahendatakse see konfidentsiaalse teabe kaitseks. artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse Seega tuleneb põhjenduspunktist kontrolli all ning vajalike 63 järeldada, et konfidentsiaalse kaitsemeetmetega). teabe, mille hulka kuulub ka ärisaladus, avaldamise kohustus Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt on platvormil vaid tingimusel, et üldist teavet kategooriate, eesmärkide, selle kaitseks on sätestatud vastuvõtjate, otsuste liikide, peamiste vajalikud meetmed. parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta. Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid Kui platvorm peaks avaldama valemeid, algoritmilise hinnastamise konfidentsiaalset teavet (sh detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi ärisaladust) kõigile platvormitöö täielikku toimimist, pettusevastaste tegijatele, siis puuduvad kehtivas süsteemide üksikasju, mudeli arhitektuuri, õiguses mõjusad meetmed selle treeningandmestikke ega muid sarnaseid teabe kaitseks. EKTÄKS-i ja tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa VÕS-i alusel saab küll esitada järeldada, et artikli 9 kohane kahju hüvitamise jms nõudeid, kui läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. ärisaladust on lubamatult Samuti ei ole direktiivis vastavat erandit ette avaldatud, kuid need nähtud just seetõttu, et vastasel juhul oleks õiguskaitsevahendid toimivad võimalik igasugune teave konfidentsiaalseks üksnes tagantjärele ega takista kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt ärisaladuse esmast avalikustamist, kehtetuks muuta. mille tulemusel on esmane kahjulik tagajärg ettevõtja jaoks Ka Eesti ametlikes seisukohtades juba tekkinud.Selle kõrvaldamine platvormitöö tingimuste parandamise aeganõudev (tihti aastaid) kestev direktiivi eelnõu kohta1 on esile toodud, et protsess. Seetõttu peaks eenõu art Vabariigi Valitsus toetab ja peab 21 ja põhjenduspunkti 63 alusel mõistlikuks direktiiviga kavandatavaid andma platvormile õiguse meetmeid algoritmilise juhtimise 1 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 11 ärisaladust mitte avaldadada. läbipaistvuse suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta, kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke. Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele, mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda. Kuna ärisaladuse avaldamist pole eelnõuga nõutud, siis ei ole pakutud regulatsioon asjakohane. Samas oleme kohase selgitusega täiendanud eelnõu seletuskirja. 12 Eelnõus ei ole vaja eraldi defineerida, mida lugeda platvormitöö seaduse tähenduses konfidentsiaalseks teabeks. Ärisaladus on defineeritud juba EKTÄKS § 5 lg-s 2 ning eraldi regulatsiooni platvormi ärisaladuse defineerimiseks vaja ei ole. Tuleb arvestada, et platvormi kaudu võidakse teha väga erineva sisuga platvormitööd. Ei ole võimalik ette näha, mida iga konkreetse ärimudeli puhul tuleb lugeda ärisaladuseks. Seetõttu tuleb lähtuda EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud üldistest kriteeriumitest. Ka EKTÄKS aluseks oleva direktiivi (EL) 2016/943 põhjenduspunkti 14 kohaselt: “On oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise vastu kaitsta”. Seega on EL õigusega igati kooskõlas, kui ka platvormi puhul lähtume ärisaladusest ja selle kaitsest ärisaladuse direktiivi ((EL) 2016/943) nõutest, direktiivi mõttest ja eesmärgist. 13 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 3 - Vahendajad § 4. Kaitse tagamine § 4. Kaitse tagamine vahendaja Direktiivi art 3 ei täpsusta, kuidas Selgitatud vahendaja kasutamise korral kasutamise korral liikmesriik peab tagama, et Liikmesriigid võtavad 🔴 (1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu platvormitöö Meie hinnangul tagab eelnõu praegune (1) Kui platvormitööd asjakohased meetmed vahendaja kaudu, on vahendajal tehakse vahendaja tegija saaks samaväärse kaitse kui lahendus suurema paindlikkuse ja sobib tagamaks, et kui platvormitöö tegija ees kõik kaudu, lepivad platvorm olukorras, kus vahendajat ei ole ja paremini erinevate võimalike vahendaja digitaalne tööplatvorm käesolevas seaduses platvormile ja vahendaja kirjalikku platvormitöö tegija on otse kasutamise mudelitega. Juba kehtivas kasutab vahendajaid, on ette nähtud õigused ja taasesitamist õigussuhtes platvormiga. sõnastuses on platvormil ja vahendajal platvormitöö tegijatel, kohustused. Vahendaja võimaldavas vormis Vahendaja ja platvormi võimalik omavahel kokku leppida, kes kellel on vahendajaga nõudmisel esitab platvorm kokku, kes vastutab kohustuste tasakaalu tagamiseks milliseid kohustusi täidab, ning vajaduse lepinguline suhe, vahendajale kohustuste käesolevas seaduses täitmiseks vajaliku teabe, tuleks Eestis valida lahendus, kui korral saab sellises kokkuleppes ette näha samasugune käesoleva platvormile sätestatud selgitused või põhjendused. platvormitöö tegijate ees täidab ka teie pakutud lahendusele sarnase direktiiviga ette nähtud kohustuste täitmise eest. (2) Platvorm võtab kasutusele seadusega pandud kohustused vastutuse jaotuse. Seetõttu ei pea me kaitsetase kui neil, kellel (2) Platvorm ja mõistlikult vajalikud meetmed vahendaja, sest tema kontrollib põhjendatuks kirjutada seadusesse ette on digitaalse vahendaja teevad vahendajale käesolevast platvormitöö tegijate tegevust ja ühte kindlat mudelit, mille kohaselt oleks tööplatvormiga otsene koostööd ja vahetavad seadusest tulenevate kohustuste tööd. Samas tuleks ette näha vahendaja alati esmane kohustatud isik ja lepinguline suhe. Selleks teavet ulatuses, mis on täitmise kontrollimiseks. meetmed, mis tagaksid platvormi vastutus sõltuks täiendavalt vajalik platvormitöö võtavad liikmesriigid (3) Platvorm vastutab tegijale käesoleva platvormitöö tegijale direktiivis kontrollimeetmete rakendamisest. kooskõlas riigisisese vahendajaga solidaarselt lõikest seadusega ettenähtud ette nähtud õigused. õiguse ja tavaga 1 vahendajale tulenevate õiguste tagamiseks. meetmeid asjakohaste kohustuste täitmise eest, kui Selleks, et vahendaja saaks enda Peame oluliseks arvestada, et olukorrad (3) Käesoleva mehhanismide platvorm ei ole vahendajale kohustusi platvormitöö tegijate võivad praktikas olla väga erinevad. paragrahvi lõikes 1 kehtestamiseks, mis vajalikku teavet esitanud või Mõnel juhul võib vahendajal olla suurem nimetatud kokkuleppe ees kaitsta, tuleb platvormil anda rakendanud mõistlikult vajalike roll töötegijate igapäevases juhtimises, asjakohasel juhul puudumise korral vahendajale vajalik teave. meetmeid vahendaja kohustuste kuid samal ajal pärinevad enamus hõlmavad vastutavad platvorm ja Vahendaja ja platvorm saavad täitmise kontrollimiseks. käesolevast seadusest tulenevad solidaarvastutuse vahendaja käesolevas omavahelise lepinguga sellist süsteeme. seaduses sätestatud teabevahetust kohustused täpsemalt siiski platvormi kohustuste täitmise eest infrastruktuurist. Näiteks selgituste reguleerida. Vt ka põhjenduspunkt 24 solidaarselt. andmine ja läbivaatamistaotluste Täiendavalt tuleks ette näha, et lahendamine, samuti teave automaatsete platvormil tuleb võtta kasutusele süsteemide toimimise kohta saavad sageli mõistlikud meetmed, et tulla just platvormilt, kuna see teave on 14 kontrollida vahendajale ette seotud platvormi süsteemidega. Sellest nähtud kohustuste täitmist. Selleks lähtudes peame õigeks, et platvorm ja tuleks platvormil näiteks vahendaja lepivad kohustuste jaotuse regulaarselt nõuda aruandeid või omavahel kokku võimalikult paindlikult ülevaateid, kuidas vahendaja ning kui vahendaja sellega nõustub, on platvormitöö tegijate ees neil võimalik kokku leppida ka teie kohustusi täidab. Näiteks lepitakse pakutud lahendusele lähedases mudelis. vahendaja ja platvormi vahel Seaduse tasandil ei pea me siiski kokku, et vahendaja esitab põhjendatuks sellist ühte konkreetset kvartaalselt ülevaateid ja lahendust ette kirjutada. raporteid. Kuigi direktiivi art 3 ei sea vahendaja ja platvormi solidaarvastutust kohustuslikuks , siis võibsiseriiklikult olla mõistlik platvormitöö tegijate õiguste kaitseks ette näha, et kui platvorm ei ole kontrollinud, kas vahendaja täidab platvormitöö tegija ees ette nähtud kohustused (edastab nõutud teabe jne) või platvorm ei ole vahendajale vajaliku teavet esitanud, siis vastutavad platvorm ja vahendaja solidaarselt. 15 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 4 - Õige § 5. Töösuhte tuvastamine � § 5. Töösuhte tuvastamine Eelnõusse tuleks § 5 Töösuhte Arvestatud osaliselt tööalasestaatuse Töösuhte tuvastamisel Töösuhte tuvastamisel võetakse tuvastamine juurde lisada eraldi kindlaksmääramine võetakse arvesse arvesse platvormitöö lause selle kohta, et kui platvorm Oleme üle võtnud teie sõnastusettepaneku 1. Liikmesriigid platvormitöö korraldamise juhtimise ja teostab vahendaja tegevuse üle esimese lause osas. Teise lause osas jätame kehtestavad asjakohase korraldamise juhtimise kontrolli ulatust, sealhulgas kontrolli, et veenduda ettepaneku arvestamata eelneva punkti ja tulemusliku korra ja kontrolli ulatust, arvestatakse automaatse seire- platvormitöö tegijate ees olevate juures esitatud põhjustel. platvormitöö tegijate sealhulgas automaatse õige tööalase või otsustussüsteemi kasutamist kohustuste täitmises, siis see ei seire- ja staatuse ja ulatust platvormitöö ole arvestatav töösuhte otsustussüsteemi kindlaksmääramise korraldamisel. Töösuhte tuvastamisel. Sellist kontrolli kasutamist. kontrollimiseks ja tuvastamisel ei arvestata teeb platvorm teisel eesmärgi, tagamiseks, eesmärgiga käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 kui töötaja juhtimine ja teha kindlaks, kas on platvormile kehtestatud kontrollimine töölepingu olemas töösuhe kontrollimeetmete rakendamist tähenduses. liikmesriikides kehtivate vahendaja suhtes. õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, sealhulgas artikli 5 kohase töösuhte õigusliku eelduse kohaldamise kaudu. 2. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest 16 platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud. 3. Kui töösuhte olemasolu on kindlaks tehtud, määratakse vastavalt liikmesriigi õigussüsteemile selgelt kindlaks tööandja kohustusi kandev pool või pooled. 17 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 5 - Õiguslik eeldus § 6. Töösuhte eeldus § 6. Töösuhte eeldus platvormitöös 1. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt on Arvestatud osaliselt 1. Õiguslikult platvormitöös � (1) Platvormi ja platvormitöö platvormitöö selline töö, mida eeldatakse, et digitaalse (1) Platvormitööle tegija vahelisele lepingule teeb platvormitöö tegija kas Oleme kohendanud nii § 6 lõike 1 kui lõike tööplatvormi ja selle kohaldatakse kohaldatakse töölepingu seaduse § vahendajaga sõlmitud lepingu 2 sõnastust. Samas ei saa me teie pakutud platvormi kaudu töölepingu seaduse § 1 1 lõikest 2 tulenevat eeldust, et alusel või platvormiga sõlmitud täpset sõnastust kasutada. Direktiivi artikkel platvormitöö tegija lõikes 2 sätestatud tegemist on töölepinguga. lepingu alusel. 26 lõige 1 näeb ette, et direktiivi vaheline lepinguline eeldust töölepingu (2) Käesoleva paragrahvi rakendamine ei tohi olla aluseks suhe on töösuhe, kui olemasolu kohta. lõikes 1 nimetatud eeldus ei 2. Direktiivi art 5 lg 1 piirab liikmesriigis juba olemasoleva kaitsetaseme leitakse asjaolusid, mis (2) Käesoleva rakendu, kui platvorm tõendab, et töösuhte eelduse digitaalse alandamisele, sealhulgas platvormitöö viitavad liikmesriikides paragrahvi lõikes 1 platvormi ja platvormitöö tegija tööplatvormi ja selle platvormi tegijate õige tööalase staatuse kehtivate riigisisesteeeldus õigusaktide, nimetatud ei vahel ei kollektiivlepingute või tavadekaudu ole töösuhet töölepingu kohasele platvormitöö juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa tegija kindlaksmääramise Kohtu kohtupraktikat. menetluste osas. Eesti Kui d õigusaktide, rakendu, kui platvorm seaduse tähenduses. vahelise lepingulise suhtega. õiguses kehtib juba töölepingu seaduse § 1 kollektiivlepingute või tõendab, et platvormi Seega, kui platvormitöö tegija ja alusel üldine töölepingu olemasolu eeldus tavade tähenduses, võttes ja platvormitöö tegija platvormi vahel ei ole lepingulist ning sellest kitsama lahenduse kehtestamine arvesse Euroopa Kohtu vahel ei ole töösuhet suhet, vaid lepinguline suhe on platvormitööle, eriti vahendaja kaudu kohtupraktikat. töölepingu seaduse platvormitöö tegija ja vahendaja tehtava töö puhul, võiks olemasolevat 2. Lõike 1 kohaldamisel tähenduses vahel, siis direktiivi art 5 kaitsetaset vähendada. kehtestavad liikmesriigid kohaselt töölepingu olemasolu tulemusliku eeldus ei kohaldu. Direktiivi on Samuti nõuab direktiiv sõnaselgelt ümberlükatava töösuhte seega eelnõu § 6 lõikes 1 ümberpööratud tõendamiskoormuse õigusliku eelduse, mis laiendavalt üle võetud. kehtestamist ning komisjoni selgituste kujutab endast menetluse kohaselt peab see nähtuma ka regulatsiooni lihtsustamist 3. Direktiivi art 5 ülevõtmiseks tekstist. Selline sõnastus aitab ka juriidiliste platvormitöö tegijate puudub vajadus eelnõu § 6 lg 1 eriteadmisteta isikutel mõista, et õigusliku jaoks. Lisaks tagavad järele, kuna TLS § 1 lg 2 eeldus eelduse suhtes kehtib ümberpööratud liikmesriigid, et kehtib ja kohaldub igal juhul, tõendamiskoormus ning sarnast kõnealune õiguslik kui inimene teeb teisele isikule sõnastusloogikat on kasutatud ka mujal, eeldus ei suurenda tööd, mida tavapäraselt tehakse näiteks VõrdKS § 8 või TLS § 92 lõiked 2, platvormitöö tegijate või tasu eest. Ka ilma eelnõu §-ta 6 3 ja 4. nende esindajate nõuete kohalduks TLS § 1 lg 2 eeldus koormust nende õige platvormitööle või igal muul tööalase staatuse viisil korraldatud tööle. 18 kindlaksmääramise menetluses. 4. Eelnõu § 6 lg 2 regulatiivne 3. Käesolevas artiklis vajadus ei ole arusaadav ja sätestatud õiguslikku vajalik. Kehtivas sõnastuses on eeldust kohaldatakse säte ebatäpne ning võib viia kõigis asjaomastes ebaõigete tõlgendusteni. Kui haldus-või TLS § 1 lg 2 alusel eeldatakse kohtumenetlustes, kui töölepingu olemasolu, siis see vaidluse all on eeldus kohaldub alati. Seaduses platvormitöö tegija õige mingi õigusliku asjaolu tööalase staatuse eeldamine tähendab kindlaksmääramine. tõendamiskoormuse Õiguslikku eeldust ei ümberpööramist. Kui keegi, kohaldata maksu-, näiteks töö kriminaal-ja tellija/tööandja/platvorm vms sotsiaalkindlustusmenetl soovib eelduse ümber lükata, siis uste suhtes. peab ta tõendama vastupidist. Ei Liikmesriigid võivad ole õige seaduses sätestada, et siiski sellistes eeldust ümberlükkavate tõendite menetlustes kohaldada esitamisel eeldus ei rakendu. õiguslikku eeldust Eeldus rakendub, kuid tõendite riigisisese õiguse alusel. alusel saab eelduse ümber lükata 4. Platvormitöö ja otsustada, et töölepingu tegijatel, ning kooskõlas eeldamine ei ole olnud õige. riigisisese õiguse ja Seetõttu tuleks eelnõu § 6 lg 2 tavaga nende esindajatel, tuleks välja jätta kui eksitav ja on õigus algatada lõike 3 ebakorrektne säte. esimeses lõigus osutatud menetlusi platvormitöö tegija õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks. 5. Kui riigi pädev asutus leiab, et platvormitöö tegija võib 19 olla valesti liigitatud, võtab ta kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga asjakohased meetmed või algatab menetlused kõnealuse isiku õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks. 6. Lepinguliste suhete puhul, mis on sõlmitud enne 2. detsembrit 2026 ja mis on sel kuupäeval 20 veel kehtivad, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud õiguslikku eeldust üksnes ajavahemiku suhtes, mis algab kõnealusest kuupäevast. Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar 21 Artikkel 7 - Piirangud § 7. Isikuandmete § 7. Isikuandmete töötlemise piirangud Lõike 1 preambulit tuleks Mittearvestatud ja selgitatud isikuandmete töötlemisel (1) Platvorm ei või automaatsete täiendada viitega, et piirangud töötlemise piirangud � automaatsete seire- või (1) Platvorm ei või seire- ja otsustussüsteemide või kohalduvad ka § 7 lõikes 3 Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul otsustussüsteemide abil automaatsete seire- ja mistahes automaatsete kirjeldatud laiemale ringile saavutab ka eelnõu praegune sõnastus sama 1. Digitaalsed süsteemide, mis teevad või automaatsetele süsteemidele – tulemuse. § 7 lõikeid 1–3 tuleb lugeda koos otsustussüsteemide tööplatvormid ei tee toetavad platvormi otsuseid, mis ehk mistahes süsteemidele, mis ning nende koostoimest tuleneb piisavalt abil: automaatsete seire- või ükskõik mil viisil mõjutavad teevad või toetavad platvormi selgelt, et piirangud kohalduvad ka lõikes 3 1) töödelda otsustussüsteemide abil platvormitöö tegija platvormitöö tegijaid, abil: otsuseid. See tagab, et lõike 1 nimetatud muudele automaatsetele järgmist: 1) töödelda platvormitöö tegija piirangud kehtivad kõigi süsteemidele. Kuivõrd ka teistelt partneritelt emotsionaalset või a) ei töötle platvormitöö emotsionaalset või psühholoogilist asjassepuutuvate psühholoogilist ei ole samalaadseid ettepanekuid selles tegija emotsionaalset või seisundit käsitlevaid seisundit käsitlevaid automaatsüsteemide suhtes, küsimuses laekunud, siisjätame teksti selles psühholoogilist seisundit isikuandmeid; mitte ainult neile, mis on osas muutmata. isikuandmeid; käsitlevaid 2) töödelda platvormitöö tegija defineeritud automaatsete 2) töödelda isikuandmeid; platvormitöö tegija eravestlustega seotud seire- ja otsustussüsteemidena. b) ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas eravestlustega seotud teabevahetust teiste platvormitöö Lõike 2 sõnastust tuleks isikuandmeid, isikuandmeid, sealhulgas tegijate ja platvormitöö tegijate täpsustada selliselt, et säte sealhulgas teabevahetust muude teabevahetust teiste esindajatega; hõlmab ka platvormitöö platvormitöö tegijate ja 3) koguda isikuandmeid ajal, mil tegijaga peetavaid platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate platvormitöö tegijate platvormitöö tegija ei paku ega tee lepingueelseid läbirääkimisi. esindajatega; platvormitööd; esindajatega; c) ei kogu platvormitöö 4) töödelda isikuandmeid Lõige 3 tuleks kustutada, sest 3) koguda tegija isikuandmeid ajal, eesmärgiga prognoosida vastav täiendus tehakse isikuandmeid ajal, mil mil platvormitöö tegija platvormitöö tegija Euroopa Liidu lõikesse 1. platvormitöö tegija ei ei paku ega tee paku ega tee põhiõiguste hartas nimetatud platvormitööd; põhiõiguste, sealhulgas platvormitööd; d) ei töötle ühinemisvabaduse, 4) töödelda isikuandmeid, et kollektiivläbirääkimiste ja isikuandmeid prognoosida põhiõiguste, kollektiivse tegutsemise õiguse eesmärgiga sealhulgas või teavitamise ja konsulteerimise prognoosida ühinemisvabaduse, platvormitöö tegija õiguse kasutamist; kollektiivläbirääkimiste Euroopa Liidu 5) töödelda isikuandmeid ja kollektiivse põhiõiguste hartas eesmärgiga järeldada platvormitöö tegutsemise õiguse või nimetatud põhiõiguste, tegija rassi, etnilist päritolu, teavitamise ja rändestaatust, poliitilisi vaateid, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutami 22 konsulteerimise õiguse 5) töödelda usulisi või filosoofilisi kasutamist, nagu on isikuandmeid veendumusi, puuet, sätestatud põhiõiguste eesmärgiga järeldada terviseseisundit, emotsionaalset hartas; platvormitöö tegija või psühholoogilist seisundit, e) ei töötle isikuandmeid, rassi, etnilist päritolu, ametiühingusse kuulumist, et tuletada isiku rassilist rändestaatust, poliitilisi seksuaalelu või seksuaalset või etnilist päritolu, vaateid, usulisi või sättumust; rändestaatust, poliitilisi filosoofilisi 6) töödelda platvormitöö tegija vaateid, usulisi või veendumusi, puuet, biomeetrilisi andmeid tema filosoofilisi veendumusi, terviseseisundit, identifitseerimise eesmärgil, puuet, terviseseisundit, emotsionaalset või võrreldes kõnealuseid andmeid sealhulgas krooniliste psühholoogilist teiste füüsiliste isikute haiguste või HIV seisundit, biomeetriliste andmetega. staatust, emotsionaalset ametiühingusse (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või psühholoogilist kuulumist, seksuaalelu sätestatut kohaldatakse ka seisundit, või seksuaalset platvormitöö tegijaga ametiühingusse sättumust; platvormitöö tegemiseks kuulumist, seksuaalelu 6) töödelda peetaval lepingueelsetel või seksuaalset platvormitöö tegija läbirääkimistel või lepingu sättumust; biomeetrilisi andmeid sõlmimist muul viisil ette f) ei töötle platvormitöö tema identifitseerimise valmistades. tegija mis tahes eesmärgil, võrreldes (3) Käesolevat paragrahvi biomeetrilisi andmeid, kõnealuseid andmeid kohaldatakse ka juhul, kui nagu need on teiste füüsiliste isikute platvorm kasutab käesoleva määratletud määruse biomeetriliste seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 (EL) 2016/679 artikli 4 andmetega. nimetamata automaatseid punktis 14, et teha (2) Käesoleva kindlaks nimetatud isiku paragrahvi lõikes 1 identiteet, võrreldes sätestatut kõnealuseid andmeid kohaldatakse ka andmebaasi salvestatud lepingueelsetel muude füüsiliste isikute läbirääkimistel või biomeetriliste lepingu sõlmimist andmetega. muul viisil ette 2. Käesolevat artiklit valmistades. 23 kohaldatakse kõigi (3) Käesolevat platvormitöö tegijate paragrahvi suhtes alates kohaldatakse ka töölevõtmis- või juhul, kui platvorm valikuprotsessi algusest. kasutab käesoleva 3. Lisaks seaduse § 3 lõigetes automaatsetele seire- ja 7 ja 8 nimetamata otsustussüsteemidele automaatseid kohaldatakse käesolevat süsteeme, mis artiklit ka juhul, kui teevad või toetavad digitaalsetes otsuseid, mis tööplatvormides ükskõik mil viisil kasutatakse automaatseid mõjutavad süsteeme, mis teevad või platvormitöö toetavad otsuseid, mis tegijaid. ükskõik mis viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid. 24  süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid. Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 8 - § 8. Andmekaitsealane § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang Lõikes 2 on kehtestatud Arvestatud osaliselt Andmekaitsealane mõjuhinnang � (1) Platvorm teeb automaatsete platvormile kohustus esitada mõjuhinnang (1) Platvorm teeb seire- ja otsustussüsteemide mõjuhinnangu tulemused Oleme soovitud täpsustuse sisse viinud 1. Isikuandmete automaatsete seire- ja kasutamisel Euroopa Parlamendi platvormitöö tegijate eelnõukohase seaduse seletuskirja, kus töötlemine otsustussüsteemide ja nõukogu määruse (EL) esindajatele. Direktiivi art 8 lg täpsustatakse, et platvormitöö tegijatele ja digitaalse kasutamisel Euroopa 2016/679 füüsiliste isikute kaitse 2 paneb platvormile kohustuse nende esindajatele ei pea avaldama tööplatvormi poolt Parlamendi ja nõukogu kohta isikuandmete töötlemisel ja esitada tulemused töötajate andmekaitsealase mõjuhinnangu selliseid osi, automaatsete seire- või määruse (EL) selliste andmete vaba liikumise esindajatele milles võib sisalduda ärisaladus. Samas otsustussüsteemide abil 2016/679 füüsiliste ning direktiivi 95/46/EÜ (Arbeitnehmervertretern). juhime tähelepanu, et terve andmekaitsealane on töötlemisviis, mis isikute kaitse kohta kehtetuks tunnistamise kohta Direktiivi art 15 laiendab mõjuhinnang puudutab isikuandmete kaitset, võib tõenäoliselt kaasa isikuandmete (isikuandmete kaitse üldmäärus) platvormitöö tegijate millega seoses platvormitöö tegijate tuua suure ohu füüsiliste töötlemisel ja selliste (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) esindajate õigusi ainult seoses esindajate õigused laiendatud on. isikute õigustele ja andmete vaba artiklis 35 sätestatud isikuandmete kaitsega. vabadustele määruse liikumise ning andmekaitsealase mõjuhinnangu, Rakendussäte: Soovitud säte võib olla (EL) 2016/679 artikli 35 direktiivi 95/46/EÜ milles hinnatakse ka vastavust direktiiviga vastuolus, kuna direktiivi nõuded lõike 1 tähenduses. Kui kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud Andmekaitselase peavad rakenduma kohe. Samas on digitaalsed kohta (isikuandmete isikuandmete töötlemise mõjuhinnangu tegemine on mõistetav, et seaduse jõustumisest alates tööplatvormid hindavad kaitse üldmäärus) piirangutele. aeganõudev tegevus. Selleks esimene aasta kulub seaduse nõuetega kõnealuse artikli (ELT L 119, (2) Platvorm küsib mõjuhinnangu tuleks ette näha rakendussäte, kohanemisele ning saame kinnitada, et kohaselt automaatsetes 04.05.2016, lk 1–88) koostamisel platvormitöö tegijate et käesoleva seaduse arvestame selle ajaraamiga ja lähtume seire- ja artiklis 35 sätestatud ja nende esindajate seisukohti järelevalve teostamisel mõistlikkuse jõustumisega kohalduv otsustussüsteemides andmekaitsealase ning esitab mõjuhinnangu andmekaitsealase printsiipidest. isikuandmete töötlemise mõjuhinnangu, milles tulemused platvormitöötajate mõjuhinnangu tegemise mõju platvormitöö hinnatakse ka esindajatele ja platvormitöö kohustus on 12 kuu jooksul tegijate isikuandmete vastavust käesoleva kaitsele, sealhulgas tegijate esindajatele seoses seaduse jõustumisest. Selline seaduse §-s 6 käesoleva direktiivi platvormitöö tegijate säte loob platvormile vajaliku sätestatud isikuandmete kaitsega. 25 artiklis 7 sätestatud isikuandmete selguse. Rakendussäte: töötlemise piirangutele, töötlemise küsivad digitaalsed piirangutele. § X. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tööplatvormid, kes (2) Platvorm küsib tegemine tegutsevad määruse (EL) mõjuhinnangu 2016/679 artikli 4 koostamisel Platvormid, mis seaduse punktis platvormitöö tegijate jõustumise kuupäeval juba 7 määratletud ja nende esindajate kasutavad automatiseeritud vastutavate töötlejatena, seisukohti ning esitab jälgimis- või otsustussüsteeme, platvormitöö tegijate ja mõjuhinnangu millele ei ole varem tehtud nende esindajate tulemused andmekaitsealast mõjuhinnangut, seisukohti. platvormitöö tegijate peavad täitma § 9 lõikes 1 2. Digitaalsed esindajatele. sätestatud nõude 12 kuu jooksul tööplatvormid esitavad alates seaduse jõustumisest. lõikes 1 osutatud hinnangu tulemused töötajate esindajatele. 26 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 9 - § 9. Automaatsete § 9. Automaatsete süsteemide Lg 1 loetavuse ja arusaamise Arvestatud osaliselt Automaatsete seire- ja süsteemide kasutamisest kasutamisest teavitamine parandamiseks tuleks teha otsustussüsteemide teavitamine🔴 (1) Platvorm esitab platvormitöö viide, et lg-tes 2-4 nimetatud Lg 1: Aitäh ettepaneku eest. Eelistame siiski läbipaistvus (1) Platvorm esitab tegijatele lõikes 5 sätestatud teave tuleb anda ainult lg-tes 5 eelnõu praegust lahendust. Meie hinnangul ei 1. Liikmesriigid platvormitöö juhtudel ja platvormitöötajate ja 6 nimetatud juhtudel. teki lõike 1 sõnastusest sellist segadust, mille nõuavad, et digitaalsed tegijatele ja nende esindajatele lõikes 6 sätestatud Vastasel juhul võib jääda kohaselt oleks tegemist lõigetest 5 ja 6 tööplatvormid esindajatele juhtudel käesoleva paragrahvi mulje, et lg 1 näeb ette eraldi eraldiseisva täiendava teabe esitamise teavitaksid platvormitöö käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe iseseisva teabe esitamise kohustusega, kuna lõikes 1 on juba selgelt tegijaid, lõigetes 2–4 kirjalikku taasesitamist kohustuse, millele lisanduvad viidatud lõigetes 2–4 nimetatud teabele. platvormitöötajate nimetatud teabe võimaldavas vormis arusaadaval ja lg-tes Samuti ei pea me põhjendatuks siduda lõiget esindajad ja taotluse kirjalikku hõlpsasti kättesaadaval kujul. 5 ja 6 ette nähtud teabe 1 üksnes lõigetega 5 ja 6 viisil, mis võiks korral riigi pädevaid taasesitamist (2) Automaatsete seiresüsteemide andmise kohustused. Direktiiv jätta mulje, nagu platvormitöö tegijad ei asutusi automaatsete võimaldavas kasutamise korral esitab platvorm sellist tõlgendust ei toeta. oleks hõlmatud lõikes 6 ette nähtud seire- ja vormis järgmise teabe: üksikasjaliku teabe saamise võimalusega. otsustussüsteemide arusaadaval ja 1) asjaolu, et selliseid süsteeme Eelnõu § 9 lg 1 preambul ja lg Lisaks ei ole ükski teine eelnõule tagasisidet kasutamisest. hõlpsasti kasutatakse või need võetakse 6 on direktiivi ülevõtmisel andnud osapool sellele küsimusele See teave hõlmab kättesaadaval kujul. kasutusele; olnud laiendavad, sest panevad tähelepanu juhtinud. järgmist: (2) Automaatsete 2) süsteemide kontrollitavate, teabe andmise kohustuse põhjendus asendatud sõnaga alus. a) automaatsete seiresüsteemide seiratavate või hinnatavate andmete platvormitöö tegija seiresüsteemide kasutamise korral ja tegevuste kategooriad ning esindajatele, kuid direktiivi § 9 lg 1 ja 6: Siin ja edaspidi platvormitöö puhul: esitab platvorm teenusesaajate hinnangud; sätestab kohustuse esitada tegijate esindajaid ja isikuandmete kaitset i) asjaolu, et järgmise teabe: 3) seire eesmärk ja viis, kuidas teave platvormitöötajate puudutavate ettepanekute kohta selgitame, et selliseid süsteeme 1) asjaolu, et selliseid süsteem seiret teeb; esindajale. Direktiivi art 15 artikli 15 mõte on Euroopa Komisjoni selgituse kasutatakse või et need süsteeme 4) süsteemides töödeldavate laiendab platvormitöötajate kohaselt see, et seal, kus artiklites 8 lõige 2, 9 võetakse kasutusele; kasutatakse või isikuandmete vastuvõtjad või esindajate õigused lõiked 1 ja 4, 10 lõige 4 ning 11 lõige 2 on ii) selliste need võetakse vastuvõtjate kategooriad ning platvormitöö tegijate viidatud töötajate esindajatele, tuleb seda süsteemide poolt kasutusele; isikuandmete mis tahes edastamine esindajatele ainult seoses lugeda nii, et säte hõlmab ka platvormitöö kontrollitavate, 2) süsteemide või üleandmine, sealhulgas tegijate esindajaid. Seega laiendab artikkel 15 isikuandmete kaitsega seiratavate või kontrollitavate, kontserni sees. nende sätete kohaldamisala. hinnatavate andmete ja seiratavate või (3) Automaatsete otsustussüsteemide Lg 3 p-s 4 on kirjas, et tegevuste kategooriad, hinnatavate kasutamise korral esitab platvorm otsustussüsteemi kohta tuleb Seda põhjusel, et viidatud sätted sealhulgas teenusesaajate andmete ja järgmise teabe: puudutavadki sisuliselt isikuandmete kaitset, esitada otsuste põhjendused. hinnangud; tegevuste 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kuna need käsitlevad automaatseid süsteeme, 27 iii) seire eesmärk ja kategooriad ning kasutatakse või need võetakse Direktiivi art 9 lg 1 punkti b mis põhinevad platvormitöö tegijate kuidas süsteem seda teenusesaajate kasutusele; (IV) seevastu on kitsam ja isikuandmete töötlemisel. Tegemist on seiret teeb; hinnangud; 2) süsteemide tehtavate või abstraktsem. Esitada tuleb süsteemidega, mis seiravad konkreetse iv) sellistes 3) seire eesmärk ja toetatavate otsuste kategooriad; otsuse põhjused (Die Grunden; inimese tegevust, hindavad tema töösooritust süsteemides töödeldavate viis, kuidas süsteem 3) andmete kategooriad ja peamised the grounds for decisions). Art või teevad tema suhtes otsuseid ning just isikuandmete vastuvõtjad seiret teeb; parameetrid, mida süsteemis 9 lg 1 punkti b (IV) konteksti seetõttu on tegemist isikuandmete kaitse või vastuvõtjate 4) süsteemides arvesse võetakse, ning peamiste ja (tõenäolist) eesmärki küsimustega. See loogika kajastub ka kategooriad ning selliste töödeldavate parameetrite suhteline tähtsus arvestades tähendab „põhjus“ direktiivis, mille kohaselt kuuluvad need isikuandmete mis tahes isikuandmete automaatsete otsuste tegemisel, abstraktset ja konkreetsest sätted järelevalve mõttes andmekaitseasutuse edastamine või vastuvõtjad või sealhulgas viis, kuidas platvormitöö olukorrast lahutatud selgitust pädevusse. üleandmine, sealhulgas vastuvõtjate tegija isikuandmed või käitumine selle kohta, miks mingi otsus kontsernisiseselt; kategooriad ning otsuseid mõjutavad; algoritmi poolt tehakse. Lg 3 p 4: Nõustume ning oleme sõnastust b) automaatsete isikuandmete mis 4) otsuste põhjused, mis puudutavad „Otsuse põhjendus“ tähendaks korrigeerinud. otsustussüsteemid tahes edastamine platvormitöö tegijate konto aga iga konkreetse otsuse e puhul: või üleandmine, piiramist, peatamist või sulgemist, põhjendamist konkreetselt Lg 4: Nõustume ja oleme sõnastust i) asjaolu, et sealhulgas kontserni tasu maksmisest keeldumist, selle olukorra kohta käivate korrigeerinud. selliseid süsteeme sees. lepingulist staatust või muid eluliste asjaoludega. Vt ka kasutatakse või et need (3) Automaatsete samaväärse või kahjuliku mõjuga direktiivi art 11, mis reguleerib Lg 7: Oleme sõnastust osaliselt võetakse kasutusele; otsustussüsteemide otsuseid. põhjenduste esitamist. korrigeerinud. Samas töölesoovija mõiste on ii) selliste kasutamise korral (4) Kui platvorm kasutab käesoleva meie hinnangul kohane, kuna platvormitöö süsteemidega tehtavate esitab platvorm seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 Lg 4 on lisatud art 9 lg 1 on samuti töö, tekst ei viita lepingu liigile või toetatavate otsuste järgmise teabe: nimetamata automaatseid süsteeme, punkti c ülevõtmiseks. vaid muudab selgemaks, keda või mida norm kategooriad; 1) asjaolu, et selliseid esitab platvorm teabe otsuste Eestikeelse direktiivi tõlge on reguleerib. iii) andmete süsteeme kategooriate kohta, mida teevad või ebaõnnestunud. Saksa keelses kategooriad ja peamised kasutatakse või toetavad automaatsed süsteemid ja inglise keelses direktiivis parameetrid, mida need võetakse ning mis mõjutavad platvormitöö nõutakse otsuste kategooriate sellistes süsteemides kasutusele; tegijaid mis tahes viisil. esitamist, mitte teavet igat liiki arvesse võetakse, ja 2) süsteemide otsuste kohta. Saksa keeles: nende peamiste tehtavate või alle Kategorien von parameetrite suhteline toetatavate otsuste Entscheidungen. Inglise tähtsus automaatsete kategooriad; keeles: all categories of otsuste tegemisel, 3) andmete decision. Teabe esitamine sealhulgas viis, kuidas kategooriad ja otsuste kategooria kohta on platvormitöö tegija peamised üldisem, kui teave igat liiki isikuandmed või parameetrid, mida otsuste kohta, mida muud 28 käitumine otsuseid süsteemis arvesse automaatsed süsteemid teevad mõjutavad; võetakse, ning või mille tegemist toetavad. iv) kui tehakse peamiste otsused peatada või parameetrite Lõike 7 sõnastus on sulgeda platvormitöö suhteline tähtsus probleemne kahes aspektis. tegija konto või automaatsete Esiteks viitab see kehtestada sellele otsuste tegemisel, „töölesoovijale“, mis seondub piirangud või keelduda sealhulgas viis, tehtud töö eest tasu kuidas platvormitöö maksmisest, samuti tegija isikuandmed otsuste puhul, mis või käitumine puudutavad nende otsuseid mõjutavad; lepingulist staatust, või 4) otsuste mis tahes muu põhjendused, mis samaväärse või kahjuliku puudutavad mõjuga otsuste puhul – platvormitöö selliste otsuste põhjused; tegijate konto c) igat liiki otsused, piiramist, peatamist mida teevad või toetavad või sulgemist, tasu automaatsed maksmisest otsustussüsteemid, mis keeldumist, mõjutavad platvormitöö lepingulist staatust tegijaid mis tahes viisil. või muid 2. Digitaalsed samaväärse või tööplatvormid esitavad kahjuliku mõjuga lõikes 1 osutatud teabe otsuseid. kirjaliku dokumendina, (4) Kui platvorm mis võib olla kasutab käesoleva elektrooniline. Teave seaduse § esitatakse läbipaistval, 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, esitab platvorm teabe igat liiki otsuste kohta, 29 mida teevad või toetavad 30 arusaadaval ja kergesti automaatsed (5) Platvorm esitab käesoleva töölepinguga jne. Direktiiv kättesaadaval kujul, süsteemid ning mis paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud seevastu (art 9 lg 5) kasutab kasutades selget ja lihtsat mõjutavad kokkuvõtliku teabe platvormitöö üldist terminit „isik“. Teine keelt. platvormitöö tegijaid tegijale üksnes tema töötingimusi probleem seondub sellega, et 3. Digitaalsed mis tahes viisil. otseselt mõjutavate automaatsete lg 7 sõnastusest ei ole võimalik tööplatvormid annavad (5) Platvorm esitab süsteemide ja nende omaduste järeldada, millist protsessi on platvormitöö tegijatele käesoleva paragrahvi kohta: peetud silmas sõnaga kokkuvõtlikku lõikes 1 lõigetes 2–4 1) hiljemalt esimesel tööpäeval; osutatud teavet neid, ja sätestatud 2) enne platvormitöö tingimusi, „selles“. Direktiivi art 9 lg 5 kui see on kohaldatav, kokkuvõtliku teabe töökorraldust või tulemuste sõnastusest tuleneb, et silmas nende töötingimusi platvormitöö tegijale seiramist mõjutavate muudatuste on peetud töölevõtmise või otseselt mõjutavate üksnes tema tegemist ja lepingu sõlmimise protsessi. süsteemide ja nende töötingimusi otseselt 3) platvormitöö tegija nõudmise Sõnastust on täpsustatud. omaduste kohta mõjutavate korral. a) hiljemalt esimesel automaatsete (6) Platvorm esitab käesoleva Lg 8. Juhindudes direktiivi art tööpäeval; süsteemide ja nende paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud 15 tuleks lisada lg 8, et b) enne omaduste kohta: üksikasjaliku teabe platvormitöö tegijate esindajad töötingimusi, 1) hiljemalt esimesel platvormitöötajate esindajale kõigi saavad lg 2 ja lg 3 ning lg 6 töökorraldust või tööpäeval; asjakohaste süsteemide ja nende andmed ainult seonduvalt töötulemuste seiramist 2) enne platvormitöö omaduste kohta: isikuandmete kaitsega. mõjutavate muudatuste tingimusi, 1) platvormitöö tegijale tema sisseviimist, ja töökorraldust või nõudmise korral; Lg 9 täiendada uue lausega, c) igal ajal nende tulemuste seiramist 2) enne süsteemide mis toob selgelt esile määruse Lg 9: IKÜM reeglistik kohaldub niikuinii, taotluse korral. mõjutavate kasutuselevõttu, enne platvormitöö (EL) 2016/679 art 20 seega ei ole vajadust teksti koormata Platvormitöö tegija muudatuste tingimusi, töökorraldust või regulatsiooni, et isik saab dubleeriva regulatsiooniga. taotluse korral esitavad tegemist ja tulemuste seiramist mõjutavate ainult teada puuduvad digitaalsed 3) platvormitöö tegija muudatuste tegemist ja nende andmed (Art 20 lg 1 Seletuskirja täiendamine: Seletuskirja on tööplatvormid neile ka nõudmise korral. nõudmise korral; „Andmesubjektil on õigus ettepanekutest lähtuvalt täiendatud. põhjalikku ja (6) Platvorm esitab 3) Tööinspektsioonile või saada teda puudutavaid üksikasjalikku lõikes 1 käesoleva paragrahvi Andmekaitse Inspektsioonile nende isikuandmeid“). Teenuse osutatud teavet kõigi lõigetes 2–4 nõudmise korral. asjaomaste süsteemide ja sätestatud (7) Lepingueelsetel läbirääkimistel saajate ja ülejäänud isikute nende omaduste kohta. üksikasjaliku teabe või lepingu sõlmimist muul viisil andmed anonümiseeritakse. 4. Digitaalsed kõigi asjakohaste ette valmistades esitab platvorm Seletuskirja täiendamine: 31 tööplatvormid annavad süsteemide ja nende kooskõlas lõikega 5 enne protsessi töötajate esindajatele omaduste kohta: algust isikule kokkuvõtliku teabe A) Seletuskirjas tuleks põhjalikku ja 1) platvormitöö lepingueelsete läbirääkimiste või täpsustada „peamiste üksikasjalikku lõikes 1 tegijale tema lepingu sõlmimise ettevalmistamise parameetrite“ mõistet § 10 osutatud teavet kõigi nõudmise korral; protsessis kasutatavate lõike 3 punktis 3. Selgitada asjaomaste süsteemide ja 2) platvormitöö automaatsete seire- ja tuleb, et kohustus avalikustada nende omaduste kohta. tegijate esindajatele otsustussüsteemide kohta. „peamised parameetrid ja Nad esitavad selle teabe enne süsteemide (8) Platvorm esitab käesoleva nende suhteline olulisus“ a) enne nende kasutuselevõttu, paragrahvi lõigetes tähendab platvormi kohustust süsteemide enne platvormitöö 1 ja 6 sätestatud teabe platvormitöö kirjeldada: — milliseid asjaolude kategooriaid kasutamist; tingimusi, tegijate esindajale osas, milles teave otsustusprotsessis arvesse b) enne töökorraldust või seondub platvormitöö tegijate võetakse ning töötingimusi, tulemuste seiramist isikuandmete kaitsega. — milline on nende üldine töökorraldust või mõjutavate (9) Platvormitöö tegijatel on õigus suhteline tähtsus töötulemuste seiramist muudatuste platvormitöö käigus tulemuste kujunemisel. mõjutavate muudatuste tegemist ja nende automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides See ei hõlma süsteemi loodud täielikuisikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandm sisseviimist, ja nõudmise korral; Platvorm anonüümistab teenuse tehnilise spetsifikatsiooni, c) igal ajal nende 3) Tööinspektsiooni saajate isikuandmed nii, et kaalutegurite, lähtekoodi ega taotluse korral. le või Andmekaitse andmetest ei ole võimalik teenuse algoritmilise arhitektuuri Digitaalsed Inspektsioonile saajat tuvastada. avalikustamist. Nõude täitmise tööplatvormid esitavad nende nõudmise piisavuse kriteeriumiks on see, riigi pädevatele korral. kas esitatud teave võimaldab asutustele põhjalikku ja (7) Lepingueelsetel platvormitööd tegeval isikul üksikasjalikku lõikes 1 läbirääkimistel või mõista, kuidas tema andmed ja osutatud teavet igal ajal lepingu sõlmimist käitumine neid mõjutavaid nende taotluse korral. muul viisil ette otsuseid kujundavad, ning see 5. Digitaalsed valmistades esitab peab olema esitatud selges ja tööplatvormid esitavad platvorm arusaadavas keeles. lõikes 1 osutatud teabe töölesoovijale enne Eksperdirühma aruanne (lk isikutele, kes läbivad protsessi algust 49) kinnitab, et töölevõtmis- või kokkuvõtliku teabe „peamised parameetrid“ valikuprotsessi. Teave selles protsessis võivad olla nii kvantitatiivsed esitatakse kooskõlas kasutatavate kui ka kvalitatiivsed ning toob lõikega 2, see on automaatsete seire- ja sõidujagamise sektorist näiteid kokkuvõtlik ja seotud otsustussüsteemide — kliendist kaugus, varasemad 32 üksnes kõnealuses kohta. hinnangud, sõiduki tüüp, protsessis kasutatavate (8) Platvormitöö sõidustiil — mis on kategooria automaatsete seire- või tegijatel on õigus alased kirjeldajad, mitte otsustussüsteemidega platvormitöö käigus algoritmilised ning esitatakse enne automaatsetes seire- spetsifikatsioonid. Komisjon töölevõtmis- või ja on viidanud ka valikuprotsessi algust. otsustussüsteemides 6. Platvormitöö loodud isikuandmete, tegijatel on õigus nende töö käigus digitaalse sealhulgas arvamuste tööplatvormi ja hinnangute automaatsetes seire- ja ülekandmisele otsustussüsteemides Euroopa Parlamendi loodud isikuandmete, ja nõukogu määruse sealhulgas arvamuste ja (EL) 2016/679 hinnangute artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed o ülekandmisele, ilma et see kahjustaks teenusesaaja määruse (EL) 2016/679 kohaseid õigusi. Digitaalne tööplatvorm annab platvormitöö tegijatele tasuta vahendid, mis hõlbustavad nende andmete ülekandmise õiguse tulemuslikku kasutamist, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 ja käesoleva lõike esimeses lõigus. Platvormitöö tegija taotlusel edastab digitaalne tööplatvorm sellised isikuandmed otse kolmandale isikule. 33 digitaalteenuste määruse artikli 27 sõnastusele kui analoogsele regulatsioonile, mida on tõlgendatud kui sisulist, kuid mitte ammendavat parameetrite avalikustamise kohustust.Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt arusaadav, et § 10 ei nõua täielikku algoritmi avalikustamist, mis oleks vastuolus ärisaladuse kaitsega ja ületaks direktiivi miinimumnõudeid. B) Kohustus esitada teavet enne „töötamistingimusi, töökorraldust või töösoorituse jälgimist mõjutavaid muudatusi“ kohaldub üksnes muudatustele, mis oluliselt muudavad kasutatavate andmekategooriate koosseisu, tehtavate otsuste iseloomu või parameetreid, mille alusel tulemused määratakse. See kohustus ei laiene rutiinsetele tehnilistele uuendustele, olemasolevate parameetrite piires toimuvatele mudelite ümberõpetamistele, A/B-testimisele funktsioonide osas, mõistlikult eelnev 34  etteteatamisaeg vastab direktiivis nõutud ette teatamise kriteeriumile — direktiiv ei sätesta fikseeritud tähtaega ning standardiks peaks olema, et platvormitööd tegev isik saab muudatuse sisust aru enne, kui see teda mõjutama hakkab Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 1 0 - § 1 0. Automaatsete § 1 0. Automaatsete süsteemide Direktiivi art 10 sisaldab kahte Arvestatud osaliselt Automaatset süsteemide inimjärelevalve inimjärelevalve erinevat kohustust: e seire- Platvorm teeb järjepidevat ja otsustussüsteemide(1)inimjärelevalve � (3) järjepidevat järelevalvet § 10 Lg-d 1 ja 2: Oleme sätete sõnastust 1. Liikmesriigid inimjärelevalvet automaatsete seire- (1) Platvorm tagab ja otsustussüsteemide tehtavate või automaatsete seire- ja ettepanekust lähtuvalt korrigeerinud selliselt, tagavad, et digitaalsed järjepideva otsustussüsteemide tehteava et nendest tuleks selgemini esile kaks tööplatvormid teevad toetatavate üksikotsuste mõju üle erinevat nõuet. inimjärelevalve otsuste mõju üle ning järelevalvet selle üle, platvormitöö tegijatele, sealhulgas automaatsete seire- ja nende töötingimustele ja võrdsele (4) korrapärast, kuid igal juhul milline on automaatsete otsustussüsteemide kahe aasta jooksul toimuvat seire- ja kohtlemisele töökohal. tehtavate või (2) Platvorm otsuste mõju hindamist. Sellist otsustussüsteemide hindab toetatavate vahetegu eelnõu § 10 ei tehtavate või toetatavate platvormitöötajate esindajate sisalda. Vt ka põhjenduspunkt 35 üksikotsuste mõju üksikotsuste mõju osalusel korrapäraselt, kuid 47: “Seepärast peaksid platvormitöö tegijatele, üle platvormitöö vähemalt iga kahe aasta jooksul, digitaalsed tööplatvormid sealhulgas kohaldatavuse tegijatele, sealhulgas automaatsete seire- ja tagama inimjärelevalve ning korral nende nende otsustussüsteemide tehtavate või korrapäraselt ja igal juhul iga töötingimustele ja töötingimustele ja toetatavate üksikotsuste mõju kahe aasta järel hindama võrdsele kohtlemisele võrdsele platvormitöö tegijatele. automaatsete seire- või töökohal, ning hindavad kohtlemisele Platvorm tagab käesoleva paragrahvi otsustussüsteemide poolt seda töötajate esindajate töökohal. lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehtud või toetatud inimjärelevalve tegijate või mõju osalusel korrapäraselt ja (2) Platvorm teeb üksikotsuste mõju käesoleva paragrahvi igal juhul iga kahe aasta lõikes 1 sätestatud platvormitöö tegijatele,...”. järel. inimjärelevalvet 2. Liikmesriigid platvormitöötajate esindajate osalusel nõuavad, et digitaalsed korrapäraselt kuid tööplatvormid tagaksid vähemalt kord iga piisavad inimressursid kahe aasta jooksul, korraldades tulemusliku järelevalve asjakohase tegemiseks hindamise. automaatsete 36 seire- või (3) Platvorm tagab hindajate pädevuse, väljaõppe ja Eelnõu § 11 lg 1 peaks jääma otsustusüsteemide käesoleva paragrahvi õigused, sealhulgas automaatsete reguleerima inimjärelevalvet ja tehtavate või toetatavate lõigetes 1 ja 2 otsuste tühistamiseks. lg 2 peaks kohalduma mõju üksikotsuste mõju üle ja sätestatud (4) Kui inimjärelevalve või hindamisele. Vastavad Lg 3: Siin ja edaspidi terminit „volitus“ selle hindamiseks. inimjärelevalve hindamise käigus ilmneb, et muudatused tuleks teha ka lg-s puudutavate kommentaaride kohta selgitame, Isikutel, kellele tegijate ja mõju automaatsete seire- ja 3. et eelistame jääda praeguse sõnastuse juurde, digitaalne tööplatvorm hindajate pädevuse, otsustussüsteemide kasutamisel kuna õigused mõjub sätte kontekstis on teinud ülesandeks väljaõppe ja esineb platvormitöö tegemisel Lõikes 3 on kasutatud terminit abstraktsemana ja jätab võimalused järelevalve ja hindamise, volitused, sealhulgas diskrimineerimise risk, või „volitused“, aga see tähendab erinevateks tõlgendusteks. peab olema selle automaatsete otsuste tuvastatakse, et automaatse seire- tsiviilseadustiku üldosa ülesande täitmiseks tühistamiseks. või otsustussüsteemi tehtud või seaduse kohaselt kirjalikku vajalik pädevus, väljaõpe (4) Kui toetatud üksikotsustega on rikutud esindusõigust. Täpsem ja ja volitus, sealhulgas inimjärelevalve või platvormitöö tegija õigusi, võtab õigem termin oleks „õigused“. automaatsete otsuste hindamise käigus platvorm meetmed selliste tühistamiseks. ilmneb, et olukordade ärahoidmiseks, eelkõige Lõike 5 kohaselt tuleb Kõnealuseid isikuid automaatsete seire- ja muudab automaatset süsteemi või tulemused edastada kaitstakse nende otsustussüsteemide lõpetab selle kasutamise. platvormitöö tegijate ülesannete täitmisel töölt kasutamisel esineb (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esindajale. Kuid direktiivi art vabastamise või sellega tööl sätestatud hindamise 10 lg 4 kohaselt tuleb esitada samaväärse meetme, diskrimineerimise tulemused edastatakse platvormitöötajate esindajale. distsiplinaarmeetmete ja risk, või tuvastatakse, platvormitöötajate esindajale ning Selliselt on sõnastatud ka muu ebasoodsa et automaatse seire- nõudmise korral ka platvormitöö eelnõu § 11 lg kohtlemise eest. või otsustussüsteemi tegijatele, Tööinspektsioonile ja 2. Tulemuste esitamine tuleb 3. Kui lõikes 1 osutatud tehtud või toetatud Andmekaitse Inspektsioonile. piirata platvormitöö tegijate järelevalve või üksikotsustega on Platvormitöö tegijate esindajatele esindajatega. Tulenevalt art 15 hindamise käigus rikutud platvormitöö esitatakse käesoleva paragrahvi nõudest tuleb laiendada tuvastatakse, et tegija õigusi, võtab lõikes tulemuste esitamist automaatsete seire- või platvorm meetmed 2 sätestatud hindamise tulemused isikuandmete osas ka otsustussüsteemide selliste olukordade seoses platvormitöö tegijate platvormitöö tegijate kasutamisel esineb ärahoidmiseks, isikuandmete kaitsega. esindajatele. töökohal suur eelkõige muudab (6) Otsused platvormitöö tegija diskrimineerimise oht, automaatset süsteemi lepingulise suhte või konto § 11 lg 6 keelab olulise mõjuga või leitakse, et või lõpetab selle peatamise, lõpetamise või kontole otsuste tegemise § 11 lg 6: Kuna direktiiv väljapakutud erandit automaatsete seire- või kasutamise. piirangute kehtestamise kohta ja automatiseeritud süsteemide 37 otsustussüsteemidega (5) Käesoleva muud samaväärse kahjuliku mõjuga kaudu. Siiski on see teatud ei võimaldaks, läheks selline muudatus tehtud või toetatud paragrahvi lõikes 2 otsused teeb inimene ning nende juhtudel vajalik, et vältida direktiiviga vastuollu. Seetõttu ei saa üksikotsustega on sätestatud hindamise tegemine üksnes automaatse süsteemseid pettuseid, ohtlike ettepanekut arvestada. rikutud platvormitöö tulemused süsteemiga on keelatud. Kui otsuse olukordi jne. Sellisel juhul tegija õigusi, võtab edastatakse tegemisega viivitamisel esineb oht võib ollainimese poolt otsuse digitaalne tööplatvorm platvormitöö tegijate platvormitöö tegijale, teenuse tegemine liiga aeganõudev ja vajalikud meetmed, esindajatele ning saajale või kolmandale isikule viivitusega kaasnev oht liiga sealhulgas muudab nõudmise korral ka kahju tekkimiseks, on asjakohasel juhul platvormitöö automaatsetel süsteemidel õigus suur. Inimese kohustuseks automaatset seire- või tegijatele, teha otsus konto peatamiseks või peaks jääma otsus hiljem üle otsustussüsteemi või Tööinspektsioonile ja muu sarnase mõjuga otsus, mille vaadata. Selle jaoks on välja lõpetab selle kasutamise, Andmekaitse ajaline kestus on kuni kaks päeva. pakutud lg 6 täiendamine et selliseid otsuseid Inspektsioonile. Inimesel tuleb selline otsus selliselt, et ohu korral teeb tulevikus vältida. (6) Otsused viivitamatult üle vaadata. otsuseid ikkagi 4. Teave lõike 1 kohase platvormitöö tegija automatiseeritud süsteem, aga hindamise kohta lepingulise suhte või inimene vaatab need edastatakse konto peatamise, viivitamata läbi. platvormitöötajate lõpetamise või esindajatele. Digitaalsed kontole piirangute Seletuskirja täiendamine tööplatvormid teevad kehtestamise kohta ja § 10 lg-s 1 sätestatud „pideva kõnealuse teabe taotluse muud samaväärse inimjärelevalve“ nõue korral kättesaadavaks ka kahjuliku mõjuga Seletuskirja täiendamine: Oleme seletuskirja kehtestab human-on-the-loop platvormitöö tegijatele ja otsused teeb inimene ettepanekust lähtuvalt täiendanud. standardi — see tähendab, et riigi pädevatele ning nende tegemine järelevalvega volitatud isikud asutustele. üksnes automaatse jälgivad pidevalt 5. Kõik otsused süsteemiga on automatiseeritud jälgimis- ja otsustussüsteemide poolt või nende toel tehtava platvormitöö tegija keelatud. jõustumist inimese poolt lepingulise suhte või kinnitada või heaks kiita. konto peatamise või lõpetamise või sellele piirangute kehtestamise kohta või kõik muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene 38 Komisjon kinnitas eksperdirühma aruandes (jaanuar 2026, lk 53–54), et „järelevalvenõue ei eelda kõigi otsuste valideerimist ega heakskiitmist („human-in-the- loop“), vaid nende üldise mõju jälgimist ja vajaduse korral sekkumist („human-on-the- loop“).“ See eristus on § 11 rakendatavuse seisukohalt hädavajalik: human-in-the-loop tõlgendus muudaks reaala automatiseeritud süsteemide süsteemse mõju üle sisulise inimvastutuse olemasolu — ilma et see nõuaks üksikute operatiivsete otsuste eelnevat inimlikku kooskõlastamist. 39 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 11 - Läbivaatamine § 11 . § 11 . Automaatsete otsuste Eelnõu § 11 lg 1 ja lg 3 näevad Arvestatud osaliselt inimese poolt Automaatsete selgitamine, otsuste läbivaatamine selgitamine, ja ja parandamine läbivaatamine ette, etinimese poolt� automaatse selgitused 1. Liikmesriigid (1) Platvormitöö parandamine inimese poolt otsustussüsteemi tehtud otsuste § 11 lg-d 1 ja 2: Järjepidevuse hoidmiseks tagavad, et platvormitöö tegija nõudmise (1) Platvormitöö tegija nõudmise kohta esitatakse kirjalikku oleme sätestanud, et selgitused tuleb esitada tegijatel on õigus saada korral esitab korral esitab platvorm selgituse taasesitamist võimaldavas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. põhjendamatu viivituseta platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud või vormis. Direktiiv on selles See tagab ka vaidluste efektiivsema digitaalselt automaatse süsteemi toetatud otsuse kohta. Selgitus osas ebajärjepidev. Art lahendamise nii platvormi kui platvormitöö tööplatvormilt suulisi või tehtud või toetatud esitatakse viivitamata suuliselt või 11 lg 1 näeb ette, et selgitused tegija jaoks. kirjalikke selgitusi iga otsuse kohta. kirjalikku taasesitamist võib esitada suuliselt või automaatse Selgitus esitatakse võimaldavas vormis selgel ja kirjalikult ja lg 2 nimetab otsustussüsteemi tehtud viivitamata kirjalikku arusaadaval viisil. Platvorm tagab, vormiks kirjaliku vormi, mis või toetatud otsuse taasesitamist et platvormitöö tegijal on võimalus võib olla elektrooniline. kohta. Selgitus esitatakse võimaldavas vormis võtta otsuse tegemiseni viinud Eelnõu lg 1 peaks sisaldama läbipaistval ja selgel ja arusaadaval faktide, asjaolude ja põhjuste viidet, et selgitus võib olla ka arusaadaval viisil, viisil. Platvorm selgitamiseks ühendust pädeva, suuline. kasutades selget ja lihtsat tagab, et väljaõppinud ja vajalike õigustega Lõige 1 viimane lause sisaldab keelt. Liikmesriigid platvormitöö tegijal kontaktisikuga. ebaõiget terminit tagavad, et digitaalsed on võimalus võtta (2) Platvorm esitab platvormitöö „volitus“, mis on tööplatvormid otsuse tegemiseni tegijale viivitamata, kuid hiljemalt tsiviilseadustiku üldosa võimaldavad viinud faktide, otsuse jõustumise kuupäeval seaduse kohaselt esindusõiguse platvormitöö tegijatel asjaolude ja põhjuste kirjaliku põhjenduse kõigi kirjalik dokument. Täpsem ja Lg 3: Täname, oleme sõnastust võtta ühendust digitaalse selgitamiseks automaatsete otsustussüsteemi õigem oleks kasutada terminit korrigeerinud. tööplatvormi määratud ühendust pädeva, tehtud või toetatud otsuste kohta, „õigusega“. kontaktisikuga, et väljaõppinud ja mis käsitlevad: arutada ja selgitada vajalike volitustega 1) platvormitöö tegija konto Lg 3 sõnastust täpsustatud, et otsuse tegemiseni viinud kontaktisikuga. piiramist, peatamist või sulgemist; taotluse esitamise õigus on fakte, asjaolusid ja (2) Platvorm esitab 2) tasu maksmisest keeldumist platvormitöö tegijal ja põhjuseid. Digitaalsed platvormitöö tegijale tehtud platvormitöö eest; platvormitöö tegijate tööplatvormid tagavad, viivitamata, kuid 3) platvormitöö tegija lepingulist esindajal. et sellistel hiljemalt otsuse staatust; 4) muid punktides 1–3 nimetatud Lg Lg 4: Nõustume ja oleme sätte teksti ja kontaktisikutel on jõustumise 4 täiendatud, et nimetatud ülesande kuupäeval kirjaliku otsustega samaväärset kahjulikku platvormitöö tegija õigusi seletuskirja vastavalt täiendanud. täitmiseks vajalik põhjenduse kõigi mõju omavaid otsuseid või 40 pädevus, väljaõpe ja automaatsete otsuseid, mis mõjutavad töösuhte kahjustavad otsused tuleb volitus. otsustussüsteemi või muude lepinguliste suhete parandada viivitamatult, kuid Digitaalsed tehtud või toetatud olulisi aspekte. mitte hiljem kui 14 tööplatvormid esitavad otsuste kohta, mis (3) Platvormitöö tegijal ja kalendripäeva jooksul platvormitöö tegijale käsitlevad: platvormitöö tegijate esindajal on rikkumise tuvastamisest. kirjaliku põhjenduse 1) platvormitöö tegija õigus taotleda käesoleva paragrahvi Täiendamine on vajalik, sest kõigi automaatse konto piiramist, lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste teatud juhtudel võib otsustussüsteemi tehtud peatamist või läbivaatamist. Platvorm vastab automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta sulgemist; taotlusele 14 kalendripäeva jooksul otsuse rikkumise tuvastamine peatada või lõpetada 2) tasu maksmisest taotluse saamisest arvates kirjalikku võtta rohkem aega kui 14 platvormitöö tegija konto keeldumist tehtud taasesitamist võimaldavas vormis kalendripäeva otsuse või kehtestada sellele platvormitöö eest; ning esitab vastuses täpsed ja tegemisest. Sellist täiendust piirangud, kõigi otsuste 3) platvormitöö tegija asjakohased põhjendused. toetab ka ekspertkomisjoni kohta keelduda tasu lepingulist staatust; (4) Kui käesoleva paragrahvi raportis Komisjoni antud maksmisest platvormitöö 4) muid punktides lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse selgitused. Vt ka alljärgnev tegija tehtud töö eest, 1–3 nimetatud süsteemi tehtud või toetatud otsused ettepanek eelnõu seletuskirja kõigi otsuste kohta, mis otsustega rikuvad platvormitöö tegija õigusi, täiendamiseks. puudutavad platvormitöö samaväärset parandab platvorm otsuse tegija lepingulist staatust, kahjulikku mõju viivitamata, kuid hiljemalt 14. Seletuskirja täiendamine: kõigi sarnase mõjuga omavaid otsuseid või kalendripäeval rikkumise A) § 12 lõige 4 näeb ette, et otsuste kohta ja kõigi otsuseid, mis tuvastamisest. Kui otsust ei ole juhul kui automatiseeritud otsus rikub platvormitööd otsuste kohta, mis mõjutavad töösuhte võimalik parandada, hüvitab tegeva isiku õigusi, peab mõjutavad töösuhte või või muude platvorm tekitatud kahju ning võtab platvorm otsuse viivitamata ja muude lepinguliste lepinguliste suhete meetmed selliste olukordade hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul parandama. Säte ei suhete olulisi aspekte, olulisi aspekte. vältimiseks, eelkõige muudab täpsusta, millisest kuupäevast tehes seda põhjendamatu (3) Platvormitöö automaatset otsustusprotsessi või 14-päevane tähtaeg kulgema viivituseta ja hiljemalt tegijal ja tema lõpetab selle kasutamise. hakkab. Teeme ettepaneku, et seletuskirjas kinnitataks — või selliste otsuste esindajal on õigus (5) Käesolevat paragrahvi ei et § 11 lõiget 4 täpsustataks — jõustumise kuupäeval. taotleda käesoleva kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nii, et 14-päevane tähtaeg paragrahvi lõigetes 1 nõukogu määruse (EL) 2019/1150, hakkab kulgema alates õiguste 2. Platvormitöö tegijatel rikkumise tuvastamise ja kooskõlas riigisisese ja 2 nimetatud kuupäevast, sõltumata sellest, õiguse või tavaga nende otsuste läbivaatamist. kas rikkumise tuvastab platvorm ise või pädev asutus nimel tegutsevatel Platvorm vastab või kohus. Kui õiguste platvormitöö tegijate taotlusele 14 rikkumine tuvastatakse pärast esindajatel on õigus kalendripäeva seda, kui algsest otsusest on möödunud rohkem kui 14 41 taotleda digitaalselt jooksul taotluse tööplatvormilt lõikes 1 saamisest arvates osutatud otsuste kirjalikku läbivaatamist. Digitaalne taasesitamist tööplatvorm vastab võimaldavas vormis sellisele taotlusele, andes ning esitab vastuses platvormitöö tegijale täpsed ja asjakohased piisavalt täpse ja põhjendused. asjakohaselt põhjendatud (4) Kui käesoleva vastuse kirjaliku paragrahvi lõigetes 1 dokumendina, mis võib ja 2 sätestatud olla elektrooniline, automaatse süsteemi põhjendamatu viivituseta tehtud või toetatud ja igal juhul kahe nädala otsused rikuvad jooksul alates taotluse platvormitöö tegija saamisest. õigusi, parandab 3. Kui lõikes 1 osutatud platvorm otsuse otsusega rikutakse platvormitöö tegija viivitamata, kuid õigusi, parandab hiljemalt 14. digitaalne tööplatvorm kalendripäeval. Kui kõnealuse otsuse viivitamata ja igal juhul otsust ei ole võimalik kahe nädala jooksul parandada, hüvitab pärast otsuse platvorm tekitatud vastuvõtmist. Kui selline parandamine ei ole kahju ning võtab võimalik, pakub meetmed selliste digitaalne tööplatvorm olukordade tekitatud vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö 42 tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, 43 kahju eest piisavat mis käsitleb õigluse mis käsitleb õigluse ja läbipaistvusepäeva, peab platvorm otsuse hüvitist. Igal juhul võtab ja läbipaistvuse edendamist veebipõhisteparandama viivitamata alates digitaalne tööplatvorm edendamist vahendusteenuste ärikasutajate rikkumise tuvastamisest. vajalikud meetmed, veebipõhiste jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk Õiguslik põhjendus: sealhulgas muudab vahendusteenuste 57–79) artikli 2 punktis 1 Komisjon kinnitas vajaduse korral määratletud ärikasutajad. eksperdirühma aruandes (lk ärikasutajate jaoks automaatset 58), et „kohustus otsust (ELT L 186, otsustusprotsessi või parandada saab tekkida lõpetab selle kasutamise, 11.07.2019, lk 57– üksnes hetkest, mil õiguste et selliseid otsuseid 79) artikli 2 punktis rikkumine on tuvastatud“, tulevikus vältida. 1 määratletud ning et kaheaastane tähtaeg 4. Käesolev artikkel ei ärikasutajad „rõhutab kiireloomulisust ja piira riigisisestes kehtestab maksimaalse õigusaktides, ajaraami algsest otsusest kollektiivlepingutes ja lähtudes“ tavades sätestatud distsiplinaar- ja töölt vabastamismenetluste kohaldamist. Seletuskirja täiendamine: Seletuskirja vastavalt 5. Käesolevat artiklit ei B) Seletuskirjas tuua näited, täiendatud. kohaldata platvormitöö kellele eelnõu § 12 kohaldub, tegijate suhtes, kes on ka kui arvestada lg-s 5 tehtud määruse (EL) 2019/1150 välistust, et artikli 2 punktis 1 selgitamiskohustus ei määratletud ärikasutajad. kohaldu määruse (EL) 2019/1150 art 2 punktis 1 määratletud ärikasutajale. 44 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 1 3 - Teavitamine ja § 1 3. Informeerimine § 1 3. Platvormitöötajate Paragrahvi pealkirjas võiks Arvestatud osaliselt konsulteerimine ja konsulteerimine informeerimine ja konsulteerimine sõnaselgelt välja tulla, et 1. Käesolev direktiiv ei automaatsete automaatsete süsteemide reguleeritakse Pealkiri: Lisaks platvormitöötajatele puudutab piira teavitamise ja süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral platvormitöötajate säte ka platvormitöötajate esindajaid, kuid kasutuselevõtu või (1) Enne automaatsete seire- või konsulteerimise osas teavitamist. Eelnõu mõlema lisamine muudaks pealkirja liialt muutmise korral� otsustussüsteemide kasutuselevõttu direktiivi 89/391/EMÜ § 14 hõlmab kohmakaks. Sätete tekstist nähtub selgelt, et (1) Enne või nende olulist muutmist ega Euroopa Parlamendi platvormitöötajate regulatsioon puudutab töötajaid ning nende automaatsete seire- informeerib ja konsulteerib ja nõukogu direktiivide teavitamist kahes erinevas esindajaid. või platvorm platvormitöötajate 2002/14/EÜ ja olukorras: (1) kui otsustussüsteemide esindajaid või nende puudumise 2009/38/EÜ (18) platvormitöötajatel on Lg 1: Praegune sõnastus saavutab sama kasutuselevõttu või korral platvormitöötajaid töötajate kohaldamist. platvormitöötajate esindaja ja tulemuse oluliselt ökonoomsema tekstiga, nende olulist usaldusisiku seaduse 5. peatükis 2. Liikmesriigid kui (2) platvormitöötajatel ei muutmist informeerib sätestatud korras. mistõttu jääme olemasoleva sõnastuse juurde. tagavad, et direktiivi ole platvormitöötajate ja konsulteerib (2) Kui platvormitöötajate 2002/14/EÜ artikli 2 esindajat valitud. platvorm esindajad või platvormitöötajad punktides f ja g platvormitöötajate kasutavad käesoleva paragrahvi määratletud töötajate Direktiivi art 13 kohaldub esindajaid või nende lõikes 1 nimetatud juhul töötajate esindajate teavitamine ja siiski ainult siis, kui puudumise korral usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 nendega platvormitöötajatel on platvormitöötajaid sätestatud eksperdi kaasamise konsulteerimine platvormitöötajate esindaja töötajate usaldusisiku õigust, eksperdi kaasamine on digitaalsete (töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis vajalik teavitamise ja tööplatvormide kaudu seaduse ptk 5 on siiski laiem sätestatud korras. konsulteerimise objektiks oleva hõlmab ka otsuseid, mis ja kohaldub ka esindaja (2) Kui küsimuse uurimiseks ja arvamuse tõenäoliselt toovad kaasa puudumisel). Lõikest 1 tuleks platvormitöötajate koostamiseks ning platvormil on automaatsete seire- või välja jätta, et esindajad või Eestis rohkem kui 250 töötajat, otsustussüsteemide platvormitöötajate esindajate platvormitöötajad kannab platvorm kuni kahe kasutuselevõtmise või puudumisel konsulteeritakse kasutavad käesoleva eksperdi kaasamisega seotud olulised muudatused platvormitöötajatega. paragrahvi lõikes 1 mõistlikud kulud kuni kolmel korral nende kasutamises. Platvormitöötajate esindajate nimetatud juhul kalendriaasta jooksul. Käesoleva lõike puudumise kohta lisatakse töötajate usaldusisiku (3) Platvormitöötajate esindajate kohaldamisel toimub uus lg 3.Eelnev kehtib ka lg 2 seaduse § 21 lõikes 5 puudumisel teavitab töötajate esindajate kohta. sätestatud eksperdi platvorm asjaomaseid teavitamine ja nendega kaasamise õigust, platvormitöötajaid otsustest, mis konsulteerimine 45 direktiivis 2002/14/EÜ eksperdi kaasamine tõenäoliselt toovad kaasa Täiendavalt lisada lg-sse 2, et Lg 2: Oleme sätte teksti korrigeerinud eksperdi sätestatud teavitamis- ja on vajalik automaatsete seire- või korraga saab kaasata kuni 2 kasutamise sageduse osas. konsulteerimisõiguste teavitamise ja otsustussüsteemide eksperti ja kuni kolmel korral kasutamise korra konsulteerimise kasutuselevõtmise või olulised kalendriaasta jooksul. See on Lg 3: Ei pea võimalikuks lõike 3 lisamist, kuna kohaselt. objektiks oleva muudatused nende kasutamises. kooskõlas direktiivi art 13 lg direktiivi artikkel 26 lg 1 kohaselt ei saa 3. Platvormitöötajate küsimuse uurimiseks Teave esitatakse kirjalikku 3 viimase lausega, mis lubab direktiivi ülevõtmisega kitsendada õigusi, mis esindajaid võib abistada ja arvamuse taasesitamist võimaldavas vormis ja siseriiklikult määrata kehtiva õigusega juba on garanteeritud. nende valitud ekspert, koostamiseks ning peab olema koostatud läbipaistval, eksperditaotluste esitamise Seetõttu ei saa platvormitöötajate õigust TUIS kui see on vajalik platvormil on Eestis arusaadaval ja kergesti sageduse. Ekspertide korras informeerimisele ja konsulteerimisele teavitamise ja rohkem kui 250 kättesaadaval kujul, kasutades kaasamise kordade arvu kitsendada võrreldes praeguse olukorraga. konsulteerimise töötajat, kannab selget ja lihtsat keelt. reguleerimine tagab objektiks oleva küsimuse platvorm eksperdi platvormile võimaluse ette uurimiseks ning kaasamisega seotud prognoosida ekspertide arvamuse koostamiseks. mõistlikud kulud. kaasamisega kaasnevaid Kui digitaalsel kulutusi. tööplatvormil on asjaomases liikmesriigis Platvormitöötajate esindaja rohkem kui 250 töötajat, puudumisel kohaldub art 14, kannab eksperdiga mis näeb ette palju väiksem seotud kulud digitaalne teavitamise ja konsulteerimis tööplatvorm, tingimusel kohustusest. Eelnõu et need kulud on seletuskirjale lisatud proportsionaalsed. ülevõtmistabeli kohaselt on Liikmesriigid võivad direktiivi art 14 üle võetud määrata kindlaks just eelnõu § 13 lg-ga 1. eksperditaotluste Tegemist on direktiivi esitamise sageduse, laiendatud ülevõtmisega. tagades samal ajal abi Direktiivi art 14 tuleks üle tulemuslikkuse. võtta eraldi sättega. Selleks lisatud lg 3, mis kohaldub olukorras, kui platvormitöötajate esindajad puuduvad. Ettepaneku sõnastamisel on järgitud direktiivi art 14 sõnastust, sh 46 välja toodud, et teavitamise kohustus kohaldub ainult asjaomaste platvormitöötajate esindamise korral. Vastav selgitus lisada ka seletuskirja. Seletuskirja täiendamine: Eelnõu § 14 lg 1 kasutatud mõiste „oluline muudatus“ automatiseeritud jälgimis- või otsustussüsteemi puhul tähendab muudatust, millel 47 on märkimisväärne mõju platvormitöötajate töötamistingimustele, töökorraldusele või sellega seotud aspektidele. See ei hõlma tehnilisi uuendusi ja veaparandusi, rutiinset süsteemihooldust, olemasolevate parameetrite piires toimuvat mudelite ümberõpetamist, A/B- testimist funktsioonide osas, mis ei mõjuta töötamistingimusi, järkjärgulist optimeerimist, mis ei muuda süsteemi otsustust määravate elementide kategoorilist iseloomu, ega parameetrite kohandusi, mis ei muuda oluliselt kasutatavate andmekategooriate olemust või tehtavate otsustuste tüüpi. Komisjon kinnitas eksperdirühma aruandes (jaanuar 2026, lk 64), et täpsustus „oluline“ lisati eesmärgiga „tagada proportsionaalsus ja vältida põhjendamatut koormust digitaalsetele tööplatvormidele“ ning et „olulised muudatused“ eeldavad märkimisväärset 48  mõju töötamistingimustele, töökorraldusele või sellega seotud küsimustele. Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar 49 Artikkel 1 7 - Juurdepääs § 1 4. Teabe esitamise Seletuskirja täiendamine: Arvestatud platvormitööd käsitlevale kohustus� asjakohasele teabele Rakendamise praktika Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud. (1) Platvorm teeb ühtlustamiseks tuleks eelnõu 1. Liikmesriigid Tööinspektsioonile ja tagavad, et digitaalsed seletuskirja täiendada platvormitöö tegijate tööplatvormid teevad esindajatele selgitusega, mida tähendab lg-s pädevatele asutustele ja kättesaadavaks 3 sisalduv väljend platvormitöö tegijate järgmise teabe: "korrapäraselt platvormitööd esindajatele 1) platvormitöö tegevate“. Selgituse andmisel kättesaadavaks järgmise tegijate arv eraldi juhinduda eksperdirühma teabe: lepingu liigi ja aruandes art 17 lg 1 p c kohta a) asjaomase töötatud tundide arvu Komisjoni antud selgitusest digitaalse tööplatvormi järgi; (lk 71): kaudu platvormitöö 2) platvormi tegijate arv jaotatuna „Tegevuse kestus” tähendab lepinguliste suhete keskmist ajavahemikku, mille tegevuse taseme ja nende üldtingimused; lepingulise või tööalase jooksul platvormitöötajad on 3) loetelu staatuse järgi; vahendajatest, platvormidel aktiivsed. b) nende kellega platvormil on Arvestusse tuleb hõlmata lepinguliste suhete lepinguline suhe. üksnes tegevus, mis toimub suhtes kohaldatavad (2) Platvorm „regulaarselt”, st keskmise üldtingimused, mille on ajakohastab arvutamisel tuleb välistada kindlaks määranud käesoleva paragrahvi platvormitöötajad, kellel digitaalne tööplatvorm; lõike 1 punktides 1 ja puudub tegevus või kelle c) tegevuse 3 nimetatud teavet tegevus on minimaalne, keskmine kestus, nädala iga kalendriaasta keskmine töötundide arv vältimaks keskmise näitaja teise ja neljanda moonutamist. inimese kohta ja kvartali lõpuks. Kui asjaomase digitaalse platvorm on Euroopa tööplatvormi kaudu Komisjoni soovituse regulaarselt töötavate 2003/361/EÜ mikro-, platvormitöö tegijate väikeste ja keskmise keskmine sissetulek; suurusega ettevõtjate d) vahendajad, määratlemise kohta 50  kellega (ELT L 124, digitaalsel 20.05.2003, lk 36– tööplatvormil on 41) mõistes mikro-, lepinguline suhe. väike-või keskmise 2. Liikmesriigid suurusega ettevõte, tagavad, et digitaalsed ajakohastab ta tööplatvormid annavad nimetatud teavet iga pädevatele asutustele kalendriaasta teavet platvormitöö neljanda kvartali tegijate tehtud töö ja lõpuks. Platvorm nende tööalase staatuse ajakohastab kohta. käesoleva paragrahvi 3. Lõikes 1 osutatud lõike 1 punktis 2 teave esitatakse iga nimetatud teavet iga liikmesriigi kohta, kus kord, kui tingimusi isikud asjaomase muudetakse. digitaalse tööplatvormi (3) Tööinspektsiooni kaudu platvormitööd l ja platvormitöö teevad. Lõike 1 punkti c tegijate esindajatel on puhul esitatakse see õigus nõuda teave üksnes taotluse platvormilt järgmist korral. teavet: 4. Lõikes 1 1) korrapäraselt osutatud teavet platvormitööd ajakohastatakse tegevate vähemalt iga kuue kuu platvormitöö tegijate järel ning lõike 1 arv nende platvormil punktiga b seoses iga töötamise kestuse kord, kui tingimusi järgi; sisuliselt muudetakse. 2) korrapäraselt Olenemata esimesest platvormitööd lõigust võivad tegevate liikmesriigid ette näha, platvormitöö tegijate et digitaalsete nädala keskmine tööplatvormide puhul, töötundide arv 51 mis on VKEd, platvormitöö tegija sealhulgas kohta; mikroettevõtjad, 3) korrapäraselt ajakohastatakse lõikes 1 platvormitööd osutatud teavet vähemalt tegevate kord aastas. platvormitöö tegijate 5. Pädevatel asutustel keskmine sissetulek. ja platvormitöö tegijate (4) Tööinspektsioonil esindajatel on õigus ja platvormitöö küsida digitaalsetelt tegijate esindajatel on tööplatvormidelt õigus küsida täiendavaid selgitusi ja platvormilt üksikasju mis tahes lisaselgitusi ja esitatud teabe kohta, üksikasju esitatud sealhulgas üksikasju teabe kohta ning töölepingu kohta. platvorm on Digitaalsed kohustatud vastama tööplatvormid vastavad viivitamata. sellisele taotlusele, andes põhjendatud vastuse põhjendamatu viivituseta. 52 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 20 - § 1 5. Platvormitöö § 1 5. Platvormitöö tegijate Direktiiv ei täpsusta, kuidas Arvestatud Suhtluskanalid tegijate suhtluskanal🔴 suhtluskanal Platvorm tagab platvormitöö või milliste tegijatele vahenditevõimaluse kaudu suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega platvormitöö tegijatele Platvorm tagab peab platvorm tagama Oleme eelnõu sõnastust ja seletuskirja Liikmesriigid võtavad platvormitöö Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate vastavalt ettepanekule täiendanud. vajalikud meetmed tegijatele võimaluse platvormitöö tegijate esindajate omavahelise suhtluse. tagamaks, et digitaalsed suhelda üksteise ja kontaktandmed tehakse Direktiivi art 20 lubab selleks tööplatvormid platvormitöö tegijate kättesaadavaks ainult isiku annavad kasutada ka “muid sarnaseid esindajatega eelneval kirjalikku taasesitamist platvormitöö turvaliselt ja võimaldavas vormis avaldatud tulemuslike vahendeid”. tegijatele digitaalsete konfidentsiaalselt nõusolekul. Tagatud peab olema turvalisus. tööplatvormide platvormi digitaristu Eelnõu § 15 sõnastus on digitaristu või muude või muu samalaadse ARVESTATUD – võib kasutada ebamäärane, mistõttu ei ole sarnaste vahendi kaudu. erinevaid kanaleid. tulemuslike välistatud, et seaduse vahendite kaudu rakendamisel jõutakse võimaluse üksteisega tõlgenduseni, mille kohaselt eraviisiliselt ja peab platvormi arendama ise turvaliselt ühendust eraldi suhtluskanali. Selline võtta ja omavahel tulemus oleks ebasoovitav, sest suhelda ning võimaluse tooks kaasa suure võtta ühendust arenduskohustuse ja pärsiks platvormitöö tegijate uute platvormide turule esindajatega ja tulekut. Seetõttu tuleks esindajatel nendega täiendada § 15 ja lisada, et ühendust võtta, järgides samal ajal määrust (EL) kolmanda isiku poolt 2016/679. Liikmesriigid pakutavate suhtluskanalite nõuavad, et digitaalsed kasutamiseks tuleb platvormil tööplatvormid teha platvormitöö tegijatele ja hoiduksid juurdepääsu nende esindajatele võimaldamisest kättesaadavaks sellisele kontaktandmed. Platvormitöö 53  suhtlusele tegijate õiguste rikkumiste ja vältimiseks tuleks teabevahetusele või selle kontaktandmed teha jälgimisest kättesaadavaks ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusoleku korral. Pakutud täiendus ei välista siiski platvormi õigust ise arendada platvormitöö tegijatele turvaline suhtluskanal. Seletuskirja täiendamine: Seletuskirja tuleks lisada täiendav selgitus, kuidas platvormitöö suhtluskanali loomise kohustust täita. Selgitada tuleks, kuidas tagada platvormitöö tegijate kontaktandmed ilma IKÜM nõudeid rikkumata. Selgitada, kes võib olla kolmandaks isikuks, keda platvorm võib kasutada suhtluse modereerimiseks. 54 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 23 - Kaitse töölt § 1 6. Kaitse ebasoodsa § 1 6. Kaitse ebasoodsa kohtlemise Eelnõu § 17 lg 4 on üle võetud Mittearvestatud ja selgitatud vabastamise eest kohtlemise eest ja eest ja lepingu ülesütlemise korral Eesti õigusesse sobimatu 1. Liikmesriigid võtavad lepingu ülesütlemise (1) Platvorm ei tohi platvormitöö sõnastusega. Esiteks on ette Direktiivi artikli 23 lõige 3 ei nõua vajalikud meetmed, et korral � tegijat ja platvormitöö tegijate nähtud, et platvormitöötaja platvormitöö tegijalt rikkumise täielikku keelata platvormitöö (1) Platvorm ei tohi esindajat kohelda ebasoodsalt või esitab kohtule või põhistamist, vaid üksnes selliste asjaolude tegijate töölt platvormitöö tegijat rakendada nende suhtes mis tahes töövaidluskomisjonile esitamist, mille alusel võib rikkumist eeldada; ja platvormitöö ebasoodsate tagajärgedega vabastamine või nende asjaolud, mis võimaldavad seejärel on platvormil võimalus tõendada lepingu lõpetamine või tegijate esindajat meetmeid seetõttu, et nad rikkumist eeldada. See on vastupidist. Tegemist on sisuliselt pööratud nendega samaväärsete kohelda ebasoodsalt tuginevad platvormitöö tegijate arusaamatu, sest kui asjaolud tõendamiskoormuse regulatsiooniga, mis ei ole või rakendada nende õigustele, juhivad tähelepanu oma meetmete kohaldamine on juba esitatud, siis ei olegi Eesti õiguses võõras. ja kõik selleks tehtavad suhtes mis tahes õiguste rikkumisele või toetavad vaja enam midagi eeldada, siis ettevalmistused põhjusel, ebasoodsate teist platvormitöö tegijat tema on vastavalt asjaoludes Sarnast lauseehitust ja regulatiivset loogikat et platvormitöö tegijad tagajärgedega õiguste kaitsel. toodule. Teiseks on ette kasutatakse ka kehtivas õiguses, näiteks võrdse on kasutanud käesolevas meetmeid seetõttu, et (2) Platvorm ei tohi platvormitöö nähtud, et platvormitöö tegija kohtlemise seaduse §-s 8 ning töölepingu direktiivis sätestatud nad tuginevad tegijaga sõlmitud lepingut üles poolt asjaolude esitamisel seaduse § 92 lõigetes 2, 3 ja 4. Seetõttu ei pea õigusi. platvormitöö tegijate öelda, kohaldada tema suhtes loetakse, et leping öeldi üles me praegust sõnastust Eesti õiguskorrale õigustele, juhivad muid samaväärse mõjuga 2. Kui platvormitöö lubamatult. „Loetakse“ tähelepanu oma sobimatuks. tegijad leiavad, et nad meetmeid ega neid ette valmistada tähendab õiguslikult seda, et õiguste rikkumisele põhjusel, et platvormitöö tegija on vabastati töölt, nende mingi asjaolule antakse või toetavad teist kasutanud käesolevas seaduses leping lõpetati või nende seaduse jõuga ette määratud platvormitöö tegijat sätestatud õigusi. suhtes kohaldati tähendus. Kolmandaks antakse tema õiguste kaitsel. (3) Kui platvormitöö tegija leiab, samaväärse mõjuga platvormile võimalus õigeks meetmeid põhjusel, et (2) Platvorm ei tohi et temaga on leping üles öeldud loetud asjaolud siiski ümber nad on kasutanud platvormitöö tegijaga või kohaldatud muud samaväärse lükata. See omakorda ei lähe käesolevas direktiivis sõlmitud lepingut mõjuga meedet põhjusel, et ta kokku, et eelnevalt on need sätestatud õigusi, võivad üles öelda, kohaldada kasutas käesolevas seaduses asjaolud juba nad küsida digitaalselt tema suhtes muid sätestatud õigusi, võib ta nõuda „loetud“ platvormitöö tegija tööplatvormilt töölt samaväärse mõjuga platvormilt selle kohta kasuks ja leping lubamatult vabastamise, lepingu meetmeid ega neid põhjendust. Platvorm esitab lõpetatud. ette valmistada põhjenduse viivitamata kirjalikus lõpetamise või nendega samaväärsete meetmete põhjusel, et vormis. § 17 lg 4 tuleb ümber kohaldamise kohta platvormitöö tegija (4) Kui platvormitöö tegija sõnastada ja valida korrektne piisava põhjenduse on kasutanud põhistab, et temaga sõlmitud 55 esitamist. Digitaalne käesolevas seaduses leping öeldi üles või kohaldati õiguslik lahendus. Lähtuda tööplatvorm esitab sätestatud õigusi. muud samaväärse mõjuga meedet tuleb sellest, et direktiivi art 23 sellise põhjenduse (3) Kui platvormitöö põhjusel, et ta kasutas käesolevas lg 3 näeb ette platvormitöö kirjalikult ja tegija leiab, et seaduses sätestatud õigusi, siis tegija poolt asjaolude põhjendamatu temaga on leping eeldatakse, et leping öeldi üles või põhistamist platvormi viivituseta. üles öeldud või meedet kohaldati eelnimetatud rikkumise kohta. Platvormil on 3. Liikmesriigid võtavad kohaldatud muud põhjusel, kui platvorm ei tõenda võimalus tõendada vajalikud meetmed selle samaväärse mõjuga vastupidist. Esimeses lauses vastupidist. Art 23 lg 4: Me ei pea täpsustust vajalikuks, tagamiseks, et kui lõikes meedet põhjusel, et ta sätestatut ei kohaldata kuna süüteomenetluses kohaldub 2 osutatud platvormitöö kasutas käesolevas süüteomenetluses ega Juhindudes direktiivi art 23 lg- kriminaalmenetluse seadustik ning tegijad esitavad kohtule seaduses sätestatud haldusmenetluses. st 4 tuleks täpsustada, et haldusmenetluses lähtutakse haldusmenetluse või muule pädevale õigusi, võib ta nõuda (5) Platvorm ei tohi käesoleva platvormi toime pandud seadusest. asutusele või organile platvormilt selle seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 rikkumise eeldust ei kohaldata asjaolud, mis annavad kohta põhjendust. nimetatud ülesannete täitjate süüteomenetluses ja alust eeldada, et toimus Platvorm esitab lepingut üles öelda ega neid muul haldusmenetluses. selline töölt põhjenduse viisil ebasoodsalt kohelda nende vabastamine, lepingu viivitamata kirjalikku ülesannete täitmise tõttu. lõpetamine või nendega taasesitamist samaväärsete meetmete võimaldavas vormis. kohaldamine, on (4) Kui platvormitöö digitaalse tööplatvormi tegija esitab kohtule ülesanne tõendada, et või töölt vabastamise, töövaidluskomisjonil lepingu lõpetamise või e asjaolud, mis nendega samaväärsete võimaldavad eeldada, meetmete kohaldamise et platvormitöö põhjus oli lõikes 1 tegijaga öeldi leping osutatust erinev. üles või kohaldati 4. Liikmesriikidelt ei muud samaväärse nõuta lõike 3 mõjuga meedet kohaldamist menetluste põhjusel, et ta suhtes, mille korral kasutas käesolevas juhtumi asjaolude seaduses sätestatud uurimine on kohtu või õigusi, loetakse, et muu pädeva asutuse või leping öeldi üles või 56 organi ülesanne. meedet kohaldati 5. Lõiget 3 ei kohaldata eelnimetatud kriminaalmenetluste põhjusel, kui suhtes, kui liikmesriigid platvorm ei tõenda ei ole sätestanud teisiti. vastupidist. (5) Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu. 57 Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar Artikkel 24 - Järelevalve ja § 1 7. Riiklik Täiendada eelnõu § 17 lg 1 Arvestatud karistused järelevalve� viidetega konkreetsetele 1. Järelevalveasutus või (1) Käesolevas paragrahvidele, mille suhtes Oleme vastavalt ettepanekule eelnõud täiendanud asutused, kes vastutavad seaduses sätestatud Tööinspektsioon järelevalvet ning selgitus trahvimäärade kohaldamise osas on määruse (EL) 2016/679 nõuete täitmise üle teostab. samuti seletuskirjast leitav. kohaldamise järelevalve teeb riiklikku eest, vastutavad ka järelevalvet IKÜM artikli 83 lõikes 5 käesoleva direktiivi Tööinspektsioon. sätestatud maksimaalsed artiklite 7–11 (2) Tööinspektsioon rahatrahvid (kuni 20 miljonit kohaldamise järelevalve võib käesolevas eurot või kuni 4% üleilmsest ja täitmise tagamise eest seaduses sätestatud käibest) kohalduvad §-de 7–11 (andmekaitseküsimuste riikliku järelevalve alusel tehtud puhul) kooskõlas tegemisel kasutada andmekaitserikkumistele. määruse (EL) 2016/679 korrakaitseseaduse §- Soov VI, VII ja VIII peatüki des 30, 31, 32, 49, 50 itame rakendada astmelist asjakohaste sätetega. ja 51 sätestatud jõustamismudelit — esmakordsete Käesoleva direktiivi riikliku järelevalve rikkumiste korral eelistada esmalt artiklite 7–11 rikkumise erimeetmeid ettekirjutusi ja ettekirjutustele korral kohaldatakse korrakaitseseaduses vastavuse järelevalvet enne kõnealuse määruse sätestatud alusel ja rahaliste sanktsioonide määramist artikli 83 lõikes 5 korras. ning kehtestada heauskse osutatud haldustrahvide (3) Käesoleva vastavusse püüdlemise kaitse, kui ülemmäära. seaduse §-des 7–11 2. Lõikes 1 osutatud sätestatud platvorm on dokumenteeritult asutused ning muud riigi isikuandmete astunud mõistlikke samme nõuete pädevad asutused teevad töötlemise täitmiseks. nõuete käesoleva direktiivi täitmise üle teeb täitmise tagamisel järelevalvet vajaduse korral koostööd Andmekaitse oma vastava pädevuse Inspektsioon Euroopa piires, eelkõige juhul, Parlamendi ja kui tekib küsimusi nõukogu määruse automaatsete seire- või 58 otsustussüsteemide mõju (EL) 2016/679 kohta platvormitöö kohaselt. tegijatele. Sel eesmärgil (4) Andmekaitse vahetavad kõnealused Inspektsioon asutused kas taotluse kohaldab käesolevas korral või omal algatusel seaduses sätestatud asjakohast teavet, isikuandmete sealhulgas töötlemise nõuete inspekteerimise või rikkumise korral uurimiste käigus saadud Euroopa Parlamendi teavet. ja nõukogu määruse 3. Riigi pädevad (EL) 2016/679 artikli asutused teevad 83 lõikes 5 sätestatud koostööd, vahetades trahvi suuruse komisjoni toetusel ülemmäära. asjakohast teavet ja parimaid tavasid õigusliku eelduse rakendamise kohta. 4. Kui platvormitöö tegijad teevad platvormitööd muus liikmesriigis kui see, kus digitaalne tööplatvorm on asutatud, vahetavad nende liikmesriikide pädevad asutused teavet käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks. 5. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida 59 kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga. 6. Kui rikkumine on seotud sellega, et digitaalsed tööplatvormid keelduvad täitmast õiguslikku otsust, millega määratakse kindlaks platvormitöö tegijate õige tööalane staatus, näevad liikmesriigid ette karistused, mis võivad hõlmata rahalisi karistusi. 60  Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta ja Eesti õigusaktide vastavustabel ELi õigusakti norm ELi õigusakti ELi õigusakti normi Kommentaarid vastavus kehtivale sisuliseks rakendamiseks õigusele kehtestatavad riigisisesed õigusaktid I peatükk ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada Ei ole vaja üle Direktiiv võetakse üle platvormitöö platvormitöö töötingimusi ja isikuandmete kaitset võtta. seadusega. järgmiselt: a) kehtestades sellised meetmed, mis hõlbustavad platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramist; b) edendades platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning c) suurendades platvormitöö läbipaistvust, sealhulgas piiriülestes olukordades. 2. Käesolevas direktiivis sätestatakse Ei ole vaja üle miinimumõigused, mis kohalduvad kõigile liidus võtta. platvormitöö tegijatele, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse, et neil on tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Käesolevas direktiivis sätestatakse ka normid füüsiliste isikute kaitse parandamiseks seoses nende isikuandmete töötlemisega, nähes ette algoritmilise juhtimise meetmed, mida kohaldatakse liidus platvormitöö tegijate suhtes, sealhulgas nende suhtes, kellel puudub tööleping või töösuhe. 3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus Vastab osaliselt. § 2. Kohaldamisala REÕSi § 35 kohaselt ei tohi töölepingule tehtavat platvormitööd korraldavate digitaalsete Eestis tehtavat platvormitööd kohalduva õiguse valik viia selleni, et tööplatvormide suhtes, olenemata nende asukohast korraldavate digitaalsete töötajalt võetakse kaitse, mis talle on või kohaldatavast õigusest. tööplatvormide suhtes tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete kohaldatakse käesolevat sätetega. Kuna direktiiv laieneb ka neile seadust olenemata nende platvormitöö tegijatele, kes ei tööta asukohast või platvormi ja töölepingu alusel, võetakse säte üle vahendaja või platvormitöö platvormitöö seaduse §-ga 2. tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest. Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: Ei vasta. § 3. Terminid a) „digitaalne tööplatvorm“ – füüsiline või (1) Platvorm käesoleva seaduse juriidiline isik, kes osutab teenust, mis vastab tähenduses on füüsiline või kõigile järgmistele nõuetele: juriidiline isik (edaspidi isik), kes osutab teenust, mis vastab i) seda osutatakse vähemalt osaliselt kõigile järgmistele kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks tingimustele: veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; 1) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena ii) seda osutatakse teenusesaaja taotlusel; elektrooniliste vahendite, nagu veebisaidi või mobiilirakenduse iii) see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina kaudu; üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö 2) teenust osutatakse korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd teenusesaaja taotlusel; tehakse internetis või konkreetses asukohas; 3) teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö iv) see hõlmab automaatsete seire- või korraldamist; otsustussüsteemide kasutamist; 4) teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme; 5) teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba müük. b) „platvormitöö“ – töö, mida korraldatakse Ei vasta. (2) Platvormitöö käesoleva digitaalse tööplatvormi kaudu ja mida teeb liidus seaduse tähenduses on töö, üksikisik digitaalse tööplatvormi või vahendaja ja mida korraldatakse platvormi üksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, kaudu ja mida teeb isik olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe platvormi või vahendaja ja üksikisiku või vahendaja ja teenusesaaja vahel; isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga. c) „platvormitöö tegija“ – üksikisik, kes teeb Ei vasta. (3) Platvormitöö tegija platvormitööd, olenemata sellest, milline on käesoleva seaduse tähenduses lepinguline suhe või millisena on asjaomased on platvormitööd tegev isik pooled selle suhte kindlaks määranud; sõltumata sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud. d) „platvormitöötaja“ – platvormitöö tegija, kellel Ei vasta. (4) Platvormitöötaja käesoleva on tööleping või kelle puhul leitakse, et tal on seaduse tähenduses on töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, töölepingu alusel kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes platvormitööd tegev füüsiline arvesse Euroopa Kohtu praktikat; isik. e) „vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes Ei vasta. (5) Vahendaja käesoleva platvormitöö digitaalsele tööplatvormile või seaduse tähenduses on isik, kes digitaalse tööplatvormi kaudu kättesaadavaks eesmärgiga teha platvormitöö tegemise eesmärgil: kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu: i) loob lepingulise suhte kõnealuse digitaalse 1) loob lepingulise suhte tööplatvormi ja platvormitöö tegijaga või platvormi ja platvormitöö tegijaga või ii) on kõnealuse digitaalse tööplatvormi ja 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahel alltöövõtuahelas; platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas. f) „töötajate esindajad“ – platvormitöötajate Vastab. Töötajate esindaja mõiste on kehtivas esindajad, näiteks ametiühingud ja esindajad, kelle õiguses laialt kasutatud ning selle sisu platvormitöötajad on vabalt valinud kooskõlas tuleneb peamiselt töötajate usaldusisiku riigisisese õiguse ja tavaga; seadusest (TUIS) ja ametiühingute seadusest (AÜS). Eestis saavad töötajaid, sh platvormitöötajaid, esindada eelkõige töötajate usaldusisik, ametiühing ja/või töökeskkonna esindajad  (töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu). TUISi § 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle tööandja töötajate üldkoosolek on valinud oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. AÜSi § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. g) „platvormitöö tegijate esindajad“ – töötajate Vastab osaliselt. (6) Platvormitöö tegijate Kuigi Eestis võivad AÜSi § 2 lg-te 1 ja 3 esindajad ja, niivõrd kui see on ette nähtud esindajad käesoleva seaduse ning § 4 lg 1 kohaselt ametiühingusse riigisisese õiguse ja tavaga, muude platvormitöö tähenduses on kuuluda kõik tööd tegevad isikud, sh tegijate kui platvormitöötajate esindajad; platvormitöötajate esindajad ja iseendale tööandjast platvormitöö tegijad, muud platvormitöö tegijate ja ametiühingutel on õigus esindada ka esindajad. platvormitöö tegijaid ehk muu kui töölepingu alusel tööd tegevaid isikuid, siis ei ole vastavat mõistet Eesti õiguses praegu kasutusel. Kuna mõiste on direktiivis läbiv, võetakse see seadusega üle. h) „automaatsed seiresüsteemid“ – süsteemid, Ei vasta. (7) Automaatne seiresüsteem mida kasutatakse platvormitöö tegijate käesoleva seaduse tähenduses töötulemuste või töökeskkonnas toimuva tegevuse on süsteem, mida kasutatakse elektrooniliste vahendite abil kontrollimiseks, platvormitöö tegija töö jälgimiseks või hindamiseks või toetavad seda, tulemuse või tegevuse sealhulgas kogudes isikuandmeid; jälgimiseks, hindamiseks või kontrollimiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes sealhulgas isikuandmeid. i) „automaatsed otsustussüsteemid“ – süsteemid, Ei vasta. (8) Automaatne mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse otsustussüsteem käesoleva selliste otsuste tegemiseks või toetamiseks, mis seaduse tähenduses on süsteem, mõjutavad märkimisväärselt platvormitöö tegijaid, mida elektrooniliste vahendite sealhulgas platvormitöötajate töötingimusi, abil kasutatakse sellise otsuse eelkõige otsuseid, mis mõjutavad nende tegemiseks või toetamiseks, töölevõtmist, nende juurdepääsu tööülesannetele mis mõjutab märkimisväärselt ja tööülesannete korraldust, nende töötasu, platvormitöö tegija sealhulgas üksikute tööülesannete hinnastamist, töötingimusi ja lepingulist nende ohutust ja tervist, nende tööaega, nende staatust. Eelkõige mõjutavad juurdepääsu koolitusele, nende edutamist või platvormitöö tegijat otsused, samaväärset meedet ja nende lepingulist staatust, mis puudutavad töölevõtmist, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või juurdepääsu tööülesannetele ja sulgemist. tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist. 2. Lõike 1 punktis a sätestatud digitaalse Ei vasta. § 3 lg 1 p 5 tööplatvormi määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või mille abil saavad isikud, kes ei ole kutsetöötajad, kaupu edasi müüa. Artikkel 3 Vahendajad Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed Ei vasta. § 4. Kaitse tagamine tagamaks, et kui digitaalne tööplatvorm kasutab vahendajate kasutamise vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on korral vahendajaga lepinguline suhe, samasugune käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui (1) Kui platvormitööd tehakse neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga otsene vahendaja kaudu, lepivad lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid platvorm ja vahendaja kokku, kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid kes vastutab käesolevas asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis seaduses platvormile sätestatud asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse kohustuste täitmise eest. süsteeme. (2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt. II peatükk TÖÖALANE STAATUS Artikkel 4 Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine 1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja Vastab. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 märgib, tulemusliku korra platvormitöö tegijate õige et töölepingu alusel teeb üks isik teisele tööalase staatuse kindlaksmääramise isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollimiseks ja tagamiseks, eesmärgiga teha kontrollile. TLSi § 1 lg 2 kohaselt kindlaks, kas on olemas töösuhe liikmesriikides eeldatakse töölepingut, kui üks isik teeb kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või teisele isikule tööd, mille tegemist võib tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu praktikat, sealhulgas artikli 5 kohase töösuhte eest. Samas, § 1 lg 4 kohaselt ei ole tegu õigusliku eelduse kohaldamise kaudu. töösuhtega TLSi mõistes, kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töötegijal on ka täna võimalus õigusliku eelduse rakendamiseks (töösuhte tuvastamiseks) pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 2 lg 1 p 1; tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 368 lg 1). Lisaks on Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 lg 61 kohaselt töölepingulise suhte tuvastamise õigus ka Tööinspektsioonil järelevalve raames. 2. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel Vastab osaliselt. § 5. Töösuhte tuvastamine Vaidluse korral hindab lepingulise suhte juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega olemust TVK või kohus. Sealjuures seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- Töösuhte tuvastamisel lähtutakse kohtus alati faktilistest või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö võetakse arvesse platvormi asjaoludest (TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe poolt platvormitöö 8). Selgitamaks välja, kas tegemist on on määratud lepingulises kokkuleppes, milles korraldamisel teostatava töösuhtega, hinnatakse töölepingule asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud. juhtimise ja kontrolli ulatust, iseloomulikke tunnuseid ja konkreetset sealhulgas automaatsete seire- lepingulist suhet iseloomustavaid tegureid. ja otsustussüsteemide TLSi § 1 lg-d 1 ja 2 toovad esile kasutamist. töölepingule iseloomulikud tunnused: 1) töö kui järjepideva protsessi tegemine; 2) tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile; 3) töö eest  perioodilise tasu maksmine.1 Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Seega lähtub töövaidlusorgan või kohus hinnangut andes mh lepingulise suhte sisust tervikuna, mitte formaalselt lepingu pealkirjast. Samas ei ole kehtivas õiguses käsitletud automaatsete seire- ja otsustussüsteemide rolli juhtimise ja kontrolli juures. Seetõttu markeeritakse, et platvormitöö korral võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise juhtimise kaudu ning seda tuleb töösuhte tuvastamisel arvesse võtta. 3. Kui töösuhte olemasolu on kindlaks tehtud, Vastab. TvLSi § 56 lg 7 ning TsMSi § 442 lg 8 määratakse vastavalt liikmesriigi õigussüsteemile kohaselt märgib TVK või kohus oma selgelt kindlaks tööandja kohustusi kandev pool otsuses muu hulgas tuvastatud asjaolud ja või pooled. nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud TVK/kohtu järeldused. Kui töövaidlusorgan tuvastab töösuhte olemasolu, määrab ta otsust tehes alati kindlaks tööandja. Artikkel 5 Õiguslik eeldus 1. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse Vastab osaliselt. § 6. Töösuhte eeldus Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 märgib, tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöös et töölepingu alusel teeb üks isik teisele platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad kontrollile. TLSi § 1 lg 2 kohaselt 1 Vt täpsemalt TLS selgitused TLS § 1 kohta. Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-09/TLS%20selgitused_2024%20august.pdf. liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, (1) Platvormitööle eeldatakse töölepingut, kui üks isik teeb kollektiivlepingute või tavade kohasele kohaldatakse töölepingu teisele isikule tööd, mille tegemist võib juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu Kohtu kohtupraktikat. Kui digitaalne tööplatvorm eeldust töölepingu olemasolu eest. püüab õiguslikku eeldust ümber lükata, peab kohta. digitaalne tööplatvorm tõendama, et kõnealune Samas puudub kehtivast õigusest sõnaselge lepinguline suhe ei ole töösuhe liikmesriikides (2) Käesoleva paragrahvi lõikes ümberpööratud tõendamiskoormuse kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või 1 nimetatud eeldus ei rakendu, põhimõte TLSi § 1 lg-s 2 sätestatud tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu kui platvorm tõendab, et õigusliku eelduse rakendamisel. kohtupraktikat. platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses. 2. Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid Vastab. TLSi § 1 lg 2 kohaselt eeldatakse tulemusliku ümberlükatava töösuhte õigusliku töölepingut, kui üks isik teeb teisele isikule eelduse, mis kujutab endast menetluse tööd, mille tegemist võib vastavalt lihtsustamist platvormitöö tegijate jaoks. Lisaks asjaoludele oodata üksnes tasu eest. tagavad liikmesriigid, et kõnealune õiguslik eeldus ei suurenda platvormitöö tegijate või nende esindajate nõuete koormust nende õige tööalase staatuse kindlaksmääramise menetluses. 3. Käesolevas artiklis sätestatud õiguslikku eeldust Vastab. Töövaidlusorganid mõistavad õigust kohaldatakse kõigis asjaomastes haldus- või üksnes seaduse alusel (vt nt põhiseaduse § kohtumenetlustes, kui vaidluse all on platvormitöö 3, TvLS § 4 lg 2, TsMS § 2). Seega tegija õige tööalase staatuse kindlaksmääramine. olukorras, kus vaidluse all on küsimus lepingulise suhte olemusest, rakendavad Õiguslikku eeldust ei kohaldata maksu-, töövaidlusorganid TLSi, sh TLSis kriminaal- ja sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes. sisalduvat töölepingu õiguslikku eeldust. Liikmesriigid võivad siiski sellistes menetlustes kohaldada õiguslikku eeldust riigisisese õiguse Näiteks maksukorralduse seaduse § 84 alusel. alusel võib maksuhaldur maksustada tehinguid nende tegeliku majandusliku sisu järgi, kui õigussuhete kujundamise  võimalust on kuritarvitatud ning tehingule on antud majanduslikule sisule mittevastav juriidiline vorm (vt RKHKo 3-18-1740, p 17.1). 4. Platvormitöö tegijatel, ning kooskõlas Vastab. TsMSi § 217 lg 1 ning TvLSi § 17 lg 1 riigisisese õiguse ja tavaga nende esindajatel, on kohaselt võib TVKsse või kohtusse õigus algatada lõike 3 esimeses lõigus osutatud pöörduda kas isiklikult või esindaja kaudu. menetlusi platvormitöö tegija õige tööalase Individuaalsetes töösuhetes kaitsevad staatuse kindlaksmääramiseks. töötajate esindajad (nt usaldusisik, ametiühing) töötajate huve eelkõige volituse alusel. Samuti tuleb järgida esindusõiguse reeglistikku. TvLSi § 17 lg 2 ja TsMSi § 218 lg 1 järgi eeldab töövaidluses esindamine töötajate esindaja poolt õigushariduse olemasolu. Seega võivad töötajate esindajad töötaja sellekohase volituse korral ja esindusõiguse reeglistikku järgides töötajaid töövaidlustes esindada. 5. Kui riigi pädev asutus leiab, et platvormitöö Vastab. Tööinspektsiooni põhimääruse § 61 järgi tegija võib olla valesti liigitatud, võtab ta hindab Tööinspektsioon vajaduse korral kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga asjakohased järelevalve tegemisel tööd tegeva isiku ja meetmed või algatab menetlused kõnealuse isiku tööd võimaldava isiku vahelise õigussuhte õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks. tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte. Tuginedes HMSi § 51 lg-le 1, võib tööinspektor ettekirjutuse raames nõuda lepingu ümbervormistamist, kuid võib tunnistada kahe osapoole suhte ka ilma vastavasisulise tahteavalduseta töösuhteks, misjärel kohaldub töösuhtele TLS. 6. Lepinguliste suhete puhul, mis on sõlmitud enne Vastab. Olemasolev õiguslik eeldus on kehtiv 2. detsembrit 2026 ja mis on sel kuupäeval veel aastast 2009 ja eelnõuga seda ei muudeta. kehtivad, kohaldatakse käesolevas artiklis Seetõttu kohaldub see platvormitöö sätestatud õiguslikku eeldust üksnes ajavahemiku tegemise suhtes olenemata lepingulise suhtes, mis algab kõnealusest kuupäevast. suhte sõlmimise ajast. Artikkel 6 Toetusmeetmete raamistik Liikmesriigid loovad toetusmeetmete raamistiku, et tagada õigusliku eelduse tulemuslik rakendamine ja järgimine. Eelkõige teevad liikmesriigid järgmist: a) töötavad digitaalsete tööplatvormide, Vastab. Seaduseelnõude menetlemisele, sh platvormitöö tegijate ja sotsiaalpartnerite jaoks direktiive Eesti õigusesse üle võtmisele, välja asjakohased suunised, sealhulgas järgneb alati teavitustöö, milles konkreetsete ja praktiliste soovituste kujul, et selgitatakse tehtud muudatusi ja nende mõista ja rakendada õiguslikku eeldust, sealhulgas eesmärke. Näiteks uuendatakse selle ümberlükkamisega seonduvaid menetlusi; Tööinspektsiooni hallatavat www.tooelu.ee portaali, kust leiab erinevat infot tööõiguse kohta. Ka praegu on veebiportaalis rohkelt infot näiteks lepingu liikide eristamise2 ja töövaidluste3 kohta. Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 p 16 kohaselt koordineerib ja korraldab TI üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise muu hulgas töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest ja järelevalve tulemustest. 2 Vt nt: https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine#toolepingu-solmimine, https://www.tooelu.ee/et/11/lepingueelsed-labiraakimised. 3 Vt nt: https://www.tooelu.ee/et/58/toovaidlused#lisalugemist, https://ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine.  Sama määruse § 12 punkt 2 kohaselt on TI ennetuse ja teabe osakonna üheks põhiülesandeks nõustada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töösuhetega seotud nõuetest, parimatest praktikatest, jne. Punktis on loetletud ka viisid, kuidas teavitustööd tehakse. b) töötavad kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga Vastab. Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 lg 1 riigi pädevate asutuste jaoks välja suunised ja kohaselt oma põhiülesannete täitmiseks kehtestavad asjakohased menetlused, sealhulgas Tööinspektsioon muu hulgas kavandab, riigi pädevate asutuste vahel tehtava koostöö koordineerib ja teeb järelevalvet kohta, et ennetavalt teha kindlaks ja võtta sihikule töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid digitaalsed tööplatvormid, mis ei täida reguleerivate õigusaktide täitmise üle platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse töökeskkonnas ning kohaldab riikliku kindlaksmääramise norme; järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Selline meede on ka sihtkontroll (Menetlustoimingud järelevalves | Tööinspektsioon), mille käigus kontrollitakse töösuhete õigusaktide nõuetest kinnipidamist näiteks konkreetsetel tegevusaladel. Tööinspektsioon koostab iga aasta järelevalvevalimi ettevõtetest, keda plaanitakse järelevalve käigus kontrollida. Valim võtab arvesse asjaolusid, nagu kas tööandja tegutseb ohtlikus valdkonnas, kas tööandja on esitanud riskianalüüsi, kas mitmed tööandja vaidlused on jõudnud  töövaidluskomisjoni, kas tööandja kohta on laekunud vihjeid jne.4 Tööinspektsiooni põhimääruse § 12 p 2 näeb ette ka ennetus- ja teavitustööd koostöös tööandjatega. c) näevad ette riigi pädevate asutuste poolt Vastab. Tööinspektsioon teeb korrapäraselt kooskõlas riigisisese õiguse või tavaga tehtavad järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja tulemuslikud kontrollid ja inspekteerimised ning töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete näevad eelkõige asjakohasel juhul ette täitmise üle, seejuures lähtudes konkreetsete digitaalsete tööplatvormide riskipõhisest hindamisest. Vt täpsemaid kontrollid ja inspekteerimised, kui sellise selgitusi eelneva punkti juures. platvormi ja platvormitöö tegija vahelise töösuhte olemasolu on kindlaks teinud riigi pädev asutus, tagades samal ajal, et sellised kontrollid ja inspekteerimised on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; d) näevad riigi pädevate asutuste jaoks ette Vastab. Riigiasutused teevad pidevalt koostööd asjakohased koolitused ja tagavad algoritmilise koolituste korraldamiseks olenevalt juhtimise valdkonna tehniliste eksperditeadmiste täpsemast koolitusvajadusest (nt kättesaadavuse, et kõnealused asutused saaksid ekspertkoolituste tellimine, infohommikud täita punktis b osutatud ülesandeid. jne). Samuti vahetavad riigiasutused infot ja häid kogemusi ning kujundavad seisukohti oma vastutusvaldkonda kuuluvates teemades, nt teevad koostööd Tööinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiits- ja Digiministeerium jne. 4 Lisainfo järelevalve valimi kohta: https://www.ti.ee/jarelevalve/jarelevalve-valim-2025, https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-kontrollitavate- ettevotete-nimekirja-2025-aastaks.  Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 p 18 kohaselt töötab Tööinspektsioon välja personali koolitusstrateegia, koordineerib väliskoostöös tehtavaid koolitusi ja korraldab ametnike tööalast väljaõpet ja täiendõpet. III peatükk ALGORITMILINE JUHTIMINE Artikkel 7 Piirangud isikuandmete töötlemisel automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil 1. Digitaalsed tööplatvormid ei tee automaatsete § 7. Isikuandmete töötlemise seire- või otsustussüsteemide abil järgmist: piirangud (1) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil: Ei vasta. 1) töödelda platvormitöö tegija Nt määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti a) ei töötle platvormitöö tegija emotsionaalset või emotsionaalset või kohta) art 5 lg 1 p-s f on toodud, et psühholoogilist seisundit käsitlevaid psühholoogilist seisundit tehisintellekti kasutamine füüsilise isiku isikuandmeid; käsitlevaid isikuandmeid; töökohaga seotud emotsioonide tuletamiseks on keelatud. Samas ei ole automaatsed otsustus- ja seiresüsteemid analoogsed tehisintellektisüsteemidega (viimased võivad sisaldada tehisaru, aga ei pruugi) ning seetõttu tehisintellektimäärus siinkohal ei rakendu. b) ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid, Ei vasta. 2) töödelda platvormitöö tegija sealhulgas teabevahetust muude platvormitöö eravestlustega seotud tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega; isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja  platvormitöö tegijate esindajatega; c) ei kogu platvormitöö tegija isikuandmeid ajal, Ei vasta. 3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee mil platvormitöö tegija ei paku platvormitööd; ega tee platvormitööd; d) ei töötle isikuandmeid, et prognoosida Ei vasta. 4) töödelda isikuandmeid Määruse (EL) 2016/679 (IKÜM) art 22 põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, eesmärgiga prognoosida kohaselt on keelatud teha üksnes kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse platvormitöö tegija Euroopa automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, tegutsemise õiguse või teavitamise ja Liidu põhiõiguste hartas kui see toob andmesubjektile kaasa konsulteerimise õiguse kasutamist, nagu on nimetatud põhiõiguste, negatiivseid tagajärgi. Direktiivi sättes käib sätestatud põhiõiguste hartas; sealhulgas ühinemisvabaduse, aga jutt isikuandmete töötlemisest, et kollektiivläbirääkimiste ja tuletada/prognoosida isikute põhiõiguste kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamist, mis ei pruugi hõlmata vaid või teavitamise ja automatiseeritud osa. konsulteerimise õiguse kasutamist; e) ei töötle isikuandmeid, et tuletada isiku rassilist Ei vasta. 5) töödelda isikuandmeid või etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi eesmärgiga järeldada vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, platvormitöö tegija etnilist puuet, terviseseisundit, sealhulgas krooniliste päritolu, rändestaatust, haiguste või HIV staatust, emotsionaalset või poliitilisi vaateid, usulisi või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse filosoofilisi veendumusi, kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; f) ei töötle platvormitöö tegija mis tahes Ei vasta. 6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid, nagu need on määratletud biomeetrilisi andmeid tema määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, et teha identifitseerimise eesmärgil, kindlaks nimetatud isiku identiteet, võrreldes võrreldes kõnealuseid andmeid kõnealuseid andmeid andmebaasi salvestatud teiste füüsiliste isikute muude füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega. biomeetriliste andmetega. 2. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi Ei vasta. (2) Käesoleva paragrahvi platvormitöö tegijate suhtes alates töölevõtmis- lõikes 1 sätestatut kohaldatakse või valikuprotsessi algusest. ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades. 3. Lisaks automaatsetele seire- ja Ei vasta. (3) Käesolevat paragrahvi otsustussüsteemidele kohaldatakse käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui artiklit ka juhul, kui digitaalsetes tööplatvormides platvorm kasutab käesoleva kasutatakse automaatseid süsteeme, mis teevad või seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 toetavad otsuseid, mis ükskõik mis viisil nimetamata automaatseid mõjutavad platvormitöö tegijaid. süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mis viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid. III peatükk ALGORITMILINE JUHTIMINE Artikkel 8 Andmekaitsealane mõjuhinnang 1. Isikuandmete töötlemine digitaalse Ei vasta. § 8. Andmekaitsealane tööplatvormi poolt automaatsete seire- või mõjuhinnang otsustussüsteemide abil on töötlemisviis, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute (1) Platvorm teeb automaatsete õigustele ja vabadustele määruse (EL) 2016/679 seire- ja otsustussüsteemide artikli 35 lõike 1 tähenduses. Kui digitaalsed kasutamisel isikuandmete tööplatvormid hindavad kõnealuse artikli kohaselt kaitse üldmääruse (EL) automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides 2016/679 artiklis 35 sätestatud isikuandmete töötlemise mõju platvormitöö andmekaitsealase tegijate isikuandmete kaitsele, sealhulgas mõjuhinnangu, milles käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud töötlemise hinnatakse ka vastavust piirangutele, küsivad digitaalsed tööplatvormid, käesoleva seaduse §-s 6 kes tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 sätestatud isikuandmete punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena, töötlemise piirangutele. platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti. 2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 Ei vasta. (2) Platvorm küsib osutatud hinnangu tulemused töötajate mõjuhinnangu koostamisel esindajatele. platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Artikkel 9 Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus 1. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed Ei vasta. § 9. Automaatsete süsteemide IKÜMi art 13 lg 1 p f kohaselt peab tööplatvormid teavitaksid platvormitöö kasutamisest teavitamine andmetöötleja tegema subjektile teatavaks tegijaid, platvormitöötajate esindajad ja teabe automatiseeritud otsuste, sealhulgas taotluse korral riigi pädevaid asutusi (1) Platvorm esitab profiilianalüüsi tegemise kohta ning automaatsete seire- ja otsustussüsteemide platvormitöö tegijatele ja vähemalt nendel juhtudel sisulise teabe kasutamisest. nende esindajatele käesoleva kasutatava loogika ja selle kohta, millised See teave hõlmab järgmist: paragrahvi lõigetes 2–4 on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus nimetatud teabe kirjalikku ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti taasesitamist võimaldavas jaoks. vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul. Direktiivi 2024/2831 kõnealune artikkel on aga IKÜMist oluliselt spetsiifilisem ja täpsustab, milliseid andmeid ja teavet täpselt, kunas ja kellele tuleb esitada. a) automaatsete seiresüsteemide puhul: Ei vasta. (2) Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe: i) asjaolu, et selliseid süsteeme 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutatakse või need võetakse kasutusele; kasutusele; 2) süsteemide kontrollitavate, ii) selliste süsteemide poolt seiratavate või hinnatavate kontrollitavate, seiratavate või andmete ja tegevuste hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad, sealhulgas kategooriad, sealhulgas teenusesaajate teenusesaajate hinnangud; hinnangud; 3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb; iii) seire eesmärk ja kuidas süsteem seda 4) süsteemides töödeldavate seiret teeb; isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning iv) sellistes süsteemides töödeldavate isikuandmete mis tahes isikuandmete vastuvõtjad või edastamine või üleandmine, vastuvõtjate kategooriad ning selliste sealhulgas kontserni sees. isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontsernisiseselt; b) automaatsete otsustussüsteemide puhul: Ei vasta. (3) Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise i) asjaolu, et selliseid süsteeme korral esitab platvorm järgmise kasutatakse või et need võetakse teabe: kasutusele; 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse ii) selliste süsteemidega tehtavate või kasutusele; toetatavate otsuste kategooriad; 2) süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad; iii) andmete kategooriad ja peamised 3) andmete kategooriad ja parameetrid, mida sellistes süsteemides peamised parameetrid, mida arvesse võetakse, ja nende peamiste süsteemis arvesse võetakse, parameetrite suhteline tähtsus ning peamiste parameetrite  automaatsete otsuste tegemisel, suhteline tähtsus automaatsete sealhulgas viis, kuidas platvormitöö otsuste tegemisel, sealhulgas tegija isikuandmed või käitumine viis, kuidas platvormitöö tegija otsuseid mõjutavad; isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad; iv) kui tehakse otsused peatada või sulgeda 4) otsuste põhjendused, mis platvormitöö tegija konto või puudutavad platvormitöö kehtestada sellele piirangud või tegijate konto piiramist, keelduda tehtud töö eest tasu peatamist või sulgemist, tasu maksmisest, samuti otsuste puhul, mis maksmisest keeldumist, puudutavad nende lepingulist staatust, lepingulist staatust või muid või mis tahes muu samaväärse või samaväärse või kahjuliku kahjuliku mõjuga otsuste puhul – mõjuga otsuseid. selliste otsuste põhjused; c) igat liiki otsused, mida teevad või toetavad Ei vasta. (4) Kui platvorm kasutab automaatsed otsustussüsteemid, mis käesoleva seaduse § 3 lõigetes mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes 7 ja 8 nimetamata automaatseid viisil. süsteeme, esitab platvorm teabe igat liiki otsuste kohta, mida teevad või toetavad automaatsed süsteemid, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. 2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 Ei vasta. Paragrahv 9 lg 1 osutatud teabe kirjaliku dokumendina, mis võib olla elektrooniline. Teave esitatakse läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. 3. Digitaalsed tööplatvormid annavad Ei vasta. (5) Platvorm esitab käesoleva platvormitöö tegijatele kokkuvõtlikku lõikes 1 paragrahvi lõigetes 2–4 osutatud teavet neid, ja kui see on kohaldatav, sätestatud kokkuvõtliku teabe platvormitöö tegijale üksnes nende töötingimusi otseselt mõjutavate süsteemide tema töötingimusi otseselt ja nende omaduste kohta mõjutavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta: a) hiljemalt esimesel tööpäeval; Ei vasta. 1) hiljemalt esimesel tööpäeval; b) enne töötingimusi, töökorraldust või Ei vasta. 2) enne platvormitöö tingimusi, töötulemuste seiramist mõjutavate korraldust või tulemuste muudatuste sisseviimist, ja seiramist mõjutavate muudatuste tegemist; c) igal ajal nende taotluse korral. Ei vasta. 3) platvormitöö tegija nõudmise korral. Platvormitöö tegija taotluse korral esitavad Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 1. digitaalsed tööplatvormid neile ka põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1 osutatud teavet kõigi asjaomaste süsteemide ja nende omaduste kohta. 4. Digitaalsed tööplatvormid annavad töötajate Ei vasta. (6) Platvorm esitab käesoleva esindajatele põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1 paragrahvi lõigetes 2–4 osutatud teavet kõigi asjaomaste süsteemide ja sätestatud üksikasjaliku teabe nende omaduste kohta. Nad esitavad selle teabe kõigi asjakohaste süsteemide ja nende omaduste kohta: 1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral; a) enne nende süsteemide kasutamist; Ei vasta. 2) platvormitöö tegijate esindajatele enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende nõudmise korral;  b) enne töötingimusi, töökorraldust või Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 2. töötulemuste seiramist mõjutavate muudatuste sisseviimist, ja c) igal ajal nende taotluse korral. Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad riigi Ei vasta. 3) Tööinspektsioonile või pädevatele asutustele põhjalikku ja üksikasjalikku Andmekaitse Inspektsioonile lõikes 1 osutatud teavet igal ajal nende taotluse nende nõudmise korral. korral. 5. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 Ei vasta. (7) Lepingueelsetel osutatud teabe isikutele, kes läbivad töölevõtmis- läbirääkimistel või lepingu või valikuprotsessi. Teave esitatakse kooskõlas sõlmimist muul viisil ette lõikega 2, see on kokkuvõtlik ja seotud üksnes valmistades esitab platvorm kõnealuses protsessis kasutatavate automaatsete töölesoovijale enne protsessi seire- või otsustussüsteemidega ning esitatakse algust kokkuvõtliku teabe enne töölevõtmis- või valikuprotsessi algust. selles protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta. 6. Platvormitöö tegijatel on õigus nende töö käigus Ei vasta. (8) Platvormitöö tegijatel on IKÜM artikkel 20 reguleerib küll subjekti digitaalse tööplatvormi automaatsetes seire- ja õigus platvormitöö käigus puudutavate isikuandmete saamist ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, automaatsetes seire- ja ülekandmist, kuid mitte andmetest sealhulgas arvamuste ja hinnangute otsustussüsteemides loodud tuletatud arvamuste ja hinnangute ülekandmisele, ilma et see kahjustaks teenusesaaja isikuandmete, sealhulgas saamist ja ülekandmist. määruse (EL) 2016/679 kohaseid õigusi. arvamuste ja hinnangute ülekandmisele isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule. Digitaalne tööplatvorm annab platvormitöö Ei vasta. Paragrahv 9 lg 8. tegijatele tasuta vahendid, mis hõlbustavad nende andmete ülekandmise õiguse tulemuslikku kasutamist, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 ja käesoleva lõike esimeses lõigus. Platvormitöö tegija taotlusel edastab digitaalne tööplatvorm sellised isikuandmed otse kolmandale isikule. Artikkel 10 Automaatsete süsteemide inimjärelevalve 1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed Ei vasta. § 10. Automaatsete tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline süsteemide inimjärelevalve on automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju (1) Platvorm tagab järjepideva platvormitöö tegijatele, sealhulgas kohaldatavuse inimjärelevalve automaatsete korral nende töötingimustele ja võrdsele seire- ja otsustussüsteemide kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda poolt tehtavate või toetatavate töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal üksikotsuste mõju üle juhul iga kahe aasta järel. platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. (2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. 2. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed Ei vasta. (3) Platvorm tagab käesoleva tööplatvormid tagaksid piisavad inimressursid paragrahvi lõigetes 1 ja 2 tulemusliku järelevalve tegemiseks automaatsete sätestatud inimjärelevalve seire- või otsustusüsteemide tehtavate või tegijate ja mõju hindajate toetatavate üksikotsuste mõju üle ja selle pädevuse, väljaõppe ja hindamiseks. Isikutel, kellele digitaalne volitused, sealhulgas tööplatvorm on teinud ülesandeks järelevalve ja automaatsete otsuste hindamise, peab olema selle ülesande täitmiseks tühistamiseks. vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks. Kõnealuseid Paragrahv 16 lg 5: isikuid kaitstakse nende ülesannete täitmisel töölt (5) Platvorm ei tohi käesoleva vabastamise või sellega samaväärse meetme, seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 distsiplinaarmeetmete ja muu ebasoodsa nimetatud ülesannete täitjate kohtlemise eest. lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu. 3. Kui lõikes 1 osutatud järelevalve või hindamise Ei vasta. (4) Kui inimjärelevalve või käigus tuvastatakse, et automaatsete seire- või hindamise käigus ilmneb, et otsustussüsteemide kasutamisel esineb töökohal automaatsete seire- ja suur diskrimineerimise oht, või leitakse, et otsustussüsteemide kasutamisel automaatsete seire- või otsustussüsteemidega esineb tööl diskrimineerimise tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud risk või tuvastatakse, et platvormitöö tegija õigusi, võtab digitaalne automaatse seire või tööplatvorm vajalikud meetmed, sealhulgas otsustussüsteemi tehtud või muudab asjakohasel juhul automaatset seire- või toetatud üksikotsustega on otsustussüsteemi või lõpetab selle kasutamise, et rikutud platvormitöö tegija selliseid otsuseid tulevikus vältida. õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise. 4. Teave lõike 1 kohase hindamise kohta Ei vasta. (5) Käesoleva paragrahvi edastatakse platvormitöötajate esindajatele. lõikes 2 sätestatud hindamise Digitaalsed tööplatvormid teevad kõnealuse teabe tulemused edastatakse taotluse korral kättesaadavaks ka platvormitöö platvormitöö tegijate tegijatele ja riigi pädevatele asutustele. esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 5. Kõik otsused platvormitöö tegija lepingulise Ei vasta. (6) Otsused platvormitöö tegija suhte või konto peatamise või lõpetamise või lepingulise suhte või konto sellele piirangute kehtestamise kohta või kõik peatamise, lõpetamise või muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb kontole piirangute inimene. kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Artikkel 11 Läbivaatamine inimese poolt 1. Liikmesriigid tagavad, et platvormitöö tegijatel Ei vasta. § 11. Automaatsete otsuste on õigus saada põhjendamatu viivituseta selgitamine, läbivaatamine ja digitaalselt tööplatvormilt suulisi või kirjalikke parandamine inimese poolt selgitusi iga automaatse otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse (1) Platvormitöö tegija läbipaistval ja arusaadaval viisil, kasutades selget nõudmise korral esitab ja lihtsat keelt. Liikmesriigid tagavad, et platvorm selgituse automaatse digitaalsed tööplatvormid võimaldavad süsteemi tehtud või toetatud platvormitöö tegijatel võtta ühendust digitaalse otsuse kohta. Selgitus tööplatvormi määratud kontaktisikuga, et arutada esitatakse viivitamata ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte, kirjalikku taasesitamist asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid võimaldavas vormis selgel ja tagavad, et sellistel kontaktisikutel on nimetatud arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja on võimalus võtta otsuse volitus. tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga. Digitaalsed tööplatvormid esitavad platvormitöö Vastab osaliselt. (2) Platvorm esitab IKÜMi art 22 lg 3 näeb ette andmesubjekti tegijale kirjaliku põhjenduse kõigi automaatse platvormitöö tegijale õiguse otsesele kontaktile vastutava otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta viivitamata, kuid hiljemalt töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja peatada või lõpetada platvormitöö tegija konto või otsuse jõustumise kuupäeval vaidlustada automatiseeritud otsus. kehtestada sellele piirangud, kõigi otsuste kohta kirjaliku põhjenduse kõigi keelduda tasu maksmisest platvormitöö tegija automaatsete otsustussüsteemi Platvormitöö direktiiv aga täpsustab tehtud töö eest, kõigi otsuste kohta, mis tehtud või toetatud otsuste oluliselt andmesubjekti (platvormitöö puudutavad platvormitöö tegija lepingulist kohta, mis käsitlevad: tegija) õigusi ja töötleja (platvormi) staatust, kõigi sarnase mõjuga otsuste kohta ja 1) platvormitöö tegija konto kohustusi antud olukorras. kõigi otsuste kohta, mis mõjutavad töösuhte või piiramist, peatamist või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte, tehes sulgemist; Lisaks laienevad platvormitöö direktiivi seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt selliste 2) tasu maksmisest keeldumist kohaselt õigused ja kohustused ka otsuste jõustumise kuupäeval. tehtud platvormitöö eest; automatiseeritud süsteemide toel tehtud 3) platvormitöö tegija otsustele, samas kui IKÜM reguleerib vaid lepingulist staatust; olukordi, kus otsus põhineb üksnes 4) muid punktides 1–3 automatiseeritud töötlusel. nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte. 2. Platvormitöö tegijatel ja kooskõlas riigisisese Vastab osaliselt. (3) Platvormitöö tegijal ja tema Tegu on taas täpsustusega IKÜM artikkel õiguse või tavaga nende nimel tegutsevatel esindajal on õigus taotleda 22 lõikele 3, mis näeb ette andmesubjekti platvormitöö tegijate esindajatel on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 õigust väljendada oma seisukohta ja digitaalselt tööplatvormilt lõikes 1 osutatud otsuste ja 2 nimetatud otsuste vaidlustada otsus. Käesolev platvormitöö läbivaatamist. Digitaalne tööplatvorm vastab läbivaatamist. Platvorm vastab direktiivi artikkel aga täpsustab sellisele taotlusele, andes platvormitöö tegijale taotlusele 14 kalendripäeva selgesõnaliselt, et platvormitöötegijal on piisavalt täpse ja asjakohaselt põhjendatud vastuse jooksul taotluse saamisest õigus otsuse läbivaatamisele, taotlusega kirjaliku dokumendina, mis võib olla arvates kirjalikku taasesitamist seotud täpsele ja põhjendatud vastusele, elektrooniline, põhjendamatu viivituseta ja igal võimaldavas vormis ning vähemalt kahe nädala jooksul alates juhul kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest. esitab vastuses täpsed ja taotluse saamisest. asjakohased põhjendused. 3. Kui lõikes 1 osutatud otsusega rikutakse Ei vasta. (4) Kui käesoleva paragrahvi platvormitöö tegija õigusi, parandab digitaalne lõigetes 1 ja 2 sätestatud tööplatvorm kõnealuse otsuse viivitamata ja igal automaatse süsteemi tehtud või juhul kahe nädala jooksul pärast otsuse toetatud otsused rikuvad vastuvõtmist. Kui selline parandamine ei ole platvormitöö tegija õigusi, võimalik, pakub digitaalne tööplatvorm tekitatud parandab platvorm otsuse kahju eest piisavat hüvitist. Igal juhul võtab viivitamata, kuid hiljemalt 14. digitaalne tööplatvorm vajalikud meetmed, kalendripäeval. Kui otsust ei sealhulgas muudab vajaduse korral automaatset ole võimalik parandada, otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise, et hüvitab platvorm tekitatud selliseid otsuseid tulevikus vältida. kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise. 4. Käesolev artikkel ei piira riigisisestes Ei ole vaja üle õigusaktides, kollektiivlepingutes ja tavades võtta. sätestatud distsiplinaar- ja töölt vabastamismenetluste kohaldamist. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata platvormitöö Ei vasta. (5) Käesolevat paragrahvi ei tegijate suhtes, kes on ka määruse (EL) 2019/1150 kohaldata platvormitöö artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad. tegijatele, kes on määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad.  Artikkel 12 Ohutus ja tervis 1. Ilma et see mõjutaks direktiivi 89/391/EMÜ § 12. Platvormitöötaja TTOSi § 12 lg 1 kohaselt peab tööandja ning sellega seotud tööohutust ja töötervishoidu töötervishoid ja -ohutus tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete käsitlevate direktiivide kohaldamist täitmise igas tööga seotud olukorras. platvormitöötajate suhtes, teevad digitaalsed (1) Platvorm rakendab tööplatvormid järgmist: töötervishoiu ja tööohutuse TTOSi § 134 sätestab tööandja kohustuse seaduses sätestatud nõudeid koostada töökeskkonna riskianalüüs, sh platvormitöötajate tervise tegevuskava, milles tuleb hinnata kaitseks, sealhulgas: töökeskkonna ohutegurite riski töötaja tervisele ja ohutusele ning kavandada abinõud töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsis tuleb arvestada lisaks ohuteguritele ka töökohtade ja töövahendite ning töökorraldusega seotud riske. TTOSi § 121 sätestab tööandja kohustuse rakendada meetmeid terviseriskide vähendamiseks või vältimiseks ettevõtte töö kõikides etappides, sh eesmärgiga edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. a) hindavad automaatsetest seire- ja Vastab osaliselt. 1) hindab töökeskkonna otsustussüsteemidest tulenevaid riske riskianalüüsi koostamisel nende isikute ohutusele ja tervisele, automaatsete seire- ja eelkõige võimalikke tööõnnetustega otsustussüsteemide seotud, psühhosotsiaalseid ja kasutamisega kaasnevaid riske ergonoomilisi riske; platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust;  b) hindavad, kas kõnealuste süsteemide Vastab osaliselt. Paragrahv 12 lg 1 p 1 kaitsemeetmed on kindlaks tehtud riskide puhul asjakohased, pidades silmas töökeskkonna eripära; c) võtavad kasutusele asjakohased ennetus- ja Vastab osaliselt. 2) võtab kasutusele kaitsemeetmed. asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks; 2. Seoses käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud Vastab. TTOSi § 12 lg 3 sätestab tööandja nõuetega tagavad digitaalsed tööplatvormid kohustuse teha töötajatega koostööd ohutu platvormitöötajate ja/või nende esindajate töökeskkonna nimel. Tööandja peab tulemusliku teavitamise ja nendega konsulteerima töötajate või töötajate konsulteerimise ning nende osalemise kooskõlas esindajaga küsimustes, mis puudutavad direktiivi 89/391/EMÜ artiklitega 10 ja 11. töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. 3. Digitaalsed tööplatvormid ei kasuta Ei vasta. 3) ei kasuta automaatseid seire- automaatseid seire- või otsustussüsteeme viisil, ja otsustussüsteeme viisil, mis mis avaldab platvormitöötajatele põhjendamatut avaldab platvormitöötajale survet või seab muul viisil ohtu platvormitöötajate põhjendamatut survet või seab ohutuse ning füüsilise ja vaimse tervise. ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;  4) tagab töötervishoiu ja - ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali. 4. Lisaks automaatsetele otsustussüsteemidele Ei vasta. (2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse käesolevat artiklit ka juhul, kui kohaldatakse ka juhul, kui digitaalsetes tööplatvormides kasutatakse platvorm kasutab § 3 lõigetes 7 automaatseid süsteeme, millega tehakse või ja 8 nimetamata automaatseid toetatakse otsuseid, mis platvormitöötajaid mis süsteeme, mis teevad või tahes viisil mõjutavad. toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöötajaid. 5. Selleks et tagada platvormitöötajate ohutus ja Vastab osaliselt. Paragrahv 12 lg 1 p 4 TTOSi § 134 reguleerib töökeskkonna tervis, sealhulgas seoses vägivalla ja ahistamisega, riskianalüüsi koostamist ja meetmete tagavad liikmesriigid, et digitaalsed tööplatvormid rakendamist töötajate tervise kaitseks, sh võtavad ennetavaid meetmeid, tagades sealhulgas peab riskianalüüs hõlmama tulemuslikud teatamiskanalid. psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetusmeetmeid. TTOSi § 91 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid,  sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Samas ei ole kehtivas seadusandluses sõnaselgelt nõutud vastavate teatamiskanalite loomist. Artikkel 13 Teavitamine ja konsulteerimine 1. Käesolev direktiiv ei piira teavitamise ja Ei ole vaja üle konsulteerimise osas direktiivi 89/391/EMÜ ega võtta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ (18) kohaldamist. 2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/14/EÜ Ei vasta. § 13. Informeerimine ja artikli 2 punktides f ja g määratletud töötajate konsulteerimine esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine automaatsete süsteemide digitaalsete tööplatvormide kaudu hõlmab ka kasutuselevõtu või muutmise otsuseid, mis tõenäoliselt toovad kaasa korral automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende (1) Enne automaatsete seire- kasutamises. või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerib ja konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Käesoleva lõike kohaldamisel toimub töötajate Ei vasta. Paragrahv 13 lg 1. esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimisõiguste kasutamise korra kohaselt. 3. Platvormitöötajate esindajaid võib abistada Vastab osaliselt. (2) Kui platvormitöötajate TUISi § 21 lg 5 kohaselt võib usaldusisik nende valitud ekspert, kui see on vajalik esindajad või platvormitöötajad või tema puudumisel töötajad kaasata teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva kasutavad käesoleva konsulteerimisse eksperte. Erinevalt küsimuse uurimiseks ning arvamuse paragrahvi lõikes 1 nimetatud platvormitöö direktiivist ei täpsusta TUIS koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on juhul töötajate usaldusisiku aga ekspertide kaasamise tingimusi ega asjaomases liikmesriigis rohkem kui 250 töötajat, seaduse § 21 lõikes 5 kulude katmise korda. kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne sätestatud eksperdi kaasamise tööplatvorm, tingimusel et need kulud on õigust, eksperdi kaasamine on proportsionaalsed. Liikmesriigid võivad määrata vajalik teavitamise ja kindlaks eksperditaotluste esitamise sageduse, konsulteerimise objektiks oleva tagades samal ajal abi tulemuslikkuse. küsimuse uurimiseks ning arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud. Artikkel 14 Töötajate teavitamine Kui platvormitöötajatel ei ole esindajaid, tagavad Ei vasta. Paragrahv 13 lg 1. liikmesriigid, et digitaalne tööplatvorm teavitab asjaomaseid platvormitöötajaid otse otsustest, mis tõenäoliselt toovad kaasa automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende kasutamises. Teave esitatakse kirjaliku dokumendina, mis võib olla elektrooniline. See esitatakse läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt.  Artikkel 15 Erikord neile platvormitöö tegijate esindajatele, kes ei ole platvormitöötajate esindajad Need platvormitöö tegijate esindajad, kes ei ole Ei vasta. Paragrahv 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 töötajate esindajad, saavad kasutada töötajate lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3. esindajatele artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõigete 1 ja 4, artikli 10 lõike 4 ja artikli 11 lõike 2 alusel antud õigusi üksnes niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui platvormitöötajate nimel seoses nende isikuandmete kaitsega. IV peatükk PLATVORMITÖÖ LÄBIPAISTVUS Artikkel 16 Platvormitöö deklareerimine Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed Vastab. Kuna see säte puudutab vaid lepingulisi tööplatvormid deklareeriksid platvormitöötajate töötajaid, siis kõik töötajad registreeritakse tehtud töö selle liikmesriigi pädevatele asutustele, TÖRi kaudu, olenemata sellest, kas kus tööd tehakse, vastavalt asjaomaste platvorm on asutatud ELis või väljaspool. liikmesriikide õiguses sätestatud normidele ja TI-l on omakorda see info võimalik menetlustele. TÖRist välja võtta. Käesolev artikkel ei piira liidu õigusest tulenevaid konkreetseid kohustusi, mille kohaselt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg deklareeritakse töö liikmesriigi asjaomastele 2 kohaselt on töötamise registri volitatud asutustele piiriülestes olukordades. töötlejad Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa. MKSi § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed töölepingu alusel töötavate isikute kohta. Artikkel 17 Juurdepääs platvormitööd käsitlevale asjakohasele teabele 1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed § 14. Teabe esitamise Kuigi platvormid esitavad DAC 7 tööplatvormid teevad pädevatele asutustele ja kohustus direktiivi raames EMTA-le samuti erinevat platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks infot, siis ei ole see info DAC 7 direktiivist järgmise teabe: (1) Platvorm teeb tuleneva nõude kohaselt teiste osapooltega Tööinspektsioonile ja jagatav (selleks oleks igakordselt vaja platvormitöö tegijate taotleda Euroopa Komisjonilt eriluba). esindajatele kättesaadavaks Seetõttu tuleb ette näha täiendav teabe järgmise teabe: esitamise kohustus, mis ka platvormitöö direktiiviga nõutud andmestiku riigile tagab. a) Ei vasta. 1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu tundide arvu järgi; platvormitöö tegijate arv jaotatuna tegevuse taseme ja nende lepingulise või tööalase staatuse järgi; b) Ei vasta. 2) platvormi lepinguliste suhete üldtingimused; nende lepinguliste suhete suhtes kohaldatavad üldtingimused, mille on kindlaks määranud digitaalne tööplatvorm; c) Ei vasta. Paragrahv 14 lg 3. tegevuse keskmine kestus, nädala keskmine töötundide arv inimese kohta ja asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu regulaarselt töötavate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek; d) Ei vasta. 3) loetelu vahendajatest, kellega platvormil on vahendajad, kellega digitaalsel tööplatvormil on lepinguline suhe. lepinguline suhe. 2. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed Vastab. Tööinspektsioonil on järelevalve käigus tööplatvormid annavad pädevatele asutustele õigus küsida platvormitöö tegija kohta teavet platvormitöö tegijate tehtud töö ja nende lisateavet, sh dokumente tööalase staatuse kohta. korrakaitseseaduse § 30 alusel. 3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga Ei vasta. Paragrahv 14 lg 3. liikmesriigi kohta, kus isikud asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu platvormitööd teevad. Lõike 1 punkti c puhul esitatakse see teave üksnes taotluse korral. 4. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse Ei vasta. (2) Platvorm ajakohastab vähemalt iga kuue kuu järel ning lõike 1 punktiga käesoleva paragrahvi lõike 1 b seoses iga kord, kui tingimusi sisuliselt punktides 1 ja 3 nimetatud muudetakse. teavet vähemalt iga kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) mõistes mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte, ajakohastab ta nimetatud teavet iga neljanda kvartali lõpuks. Platvorm ajakohastab lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi muudetakse. (3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate  esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist teavet: 1) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi; 2) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv platvormitöö tegija kohta; 3) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek. Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid Ei vasta. Paragrahv 14 lg 2. ette näha, et digitaalsete tööplatvormide puhul, mis on VKEd, sealhulgas mikroettevõtjad, ajakohastatakse lõikes 1 osutatud teavet vähemalt kord aastas. 5. Pädevatel asutustel ja platvormitöö tegijate Ei vasta. (4) Tööinspektsioonil ja esindajatel on õigus küsida digitaalsetelt platvormitöö tegijate tööplatvormidelt täiendavaid selgitusi ja üksikasju esindajatel on õigus küsida mis tahes esitatud teabe kohta, sealhulgas platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju töölepingu kohta. Digitaalsed üksikasju esitatud teabe kohta, tööplatvormid vastavad sellisele taotlusele, andes millele platvorm on kohustatud põhjendatud vastuse põhjendamatu viivituseta. vastama viivitamata. V peatükk ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE Artikkel 18 Õigus õiguskaitsele Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 Vastab. Töötegijal on õigus oma õiguste rikkumise artiklite 79 ja 82 kohaldamist, tagavad korral pöörduda töövaidluskomisjoni või liikmesriigid, et platvormitöö tegijatel, sealhulgas neil, kelle töösuhe või muu lepinguline suhe on kohtusse (TvLS § 2 lg 1 p 1; TsMS § 3 lg lõppenud, on käesolevast direktiivist tulenevate 1). õiguste rikkumise korral juurdepääs õigeaegsele, tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt ning õigus õiguskaitsele, sealhulgas tekkinud võib lepingulist kohustust rikkunud poolelt kahju piisavale hüvitamisele. nõuda kahju hüvitamist. Artikkel 19 Menetlused platvormitöö tegijate nimel või toetuseks Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 Vastab. AÜSi § 16 lg 1 sätestab, et kollektiivsetes artikli 80 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse platvormitöö tegijate esindajad või juriidilised piires õigus esindada ja kaitsta töötajate isikud, kellel on kooskõlas riigisisese õiguse või õigusi ja huve. tavaga õigustatud huvi kaitsta platvormitöö tegijate õigusi, saavad osaleda mis tahes kohtu- või AÜSi § 16 lg 2 sätestab, et individuaalsetes haldusmenetluses, et tagada käesolevast töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing direktiivist tulenevate õiguste või kohustuste oma liikmete või teiste töötajate õigusi ja täitmine. Liikmesriigid tagavad, et sellised huve vastava volituse alusel. esindajad või juriidilised isikud saavad juhul, kui rikutakse käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi TSÜSi § 118 reguleerib asjakohase või kohustusi, tegutseda platvormitöö tegija või volituse andmist. tegijate nimel või toetuseks kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga. TsMSi § 221 reguleerib esindaja esindusõiguse tõendamist. TvLSi § 17 lg 2 ja TsMSi § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse TVKs esindusele TSÜSis esinduse kohta sätestatut. TsMSi § 218 seab esindusele teatud kitsendused, mille kohaselt peab esindaja olema advokaat, õigusharidusega isik, aga võib olla ka hageja, kostja või menetlusosalise sugulane.  Artikkel 20 Suhtluskanalid platvormitöö tegijatele Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed Ei vasta. § 15. Platvormitöö tegijate tagamaks, et digitaalsed tööplatvormid annavad suhtluskanal platvormitöö tegijatele digitaalsete tööplatvormide digitaristu või muude sarnaste tulemuslike Platvorm tagab platvormitöö vahendite kaudu võimaluse üksteisega tegijatele võimaluse suhelda eraviisiliselt ja turvaliselt ühendust võtta ja üksteise ja platvormitöö omavahel suhelda ning võimaluse võtta ühendust tegijate esindajatega turvaliselt platvormitöö tegijate esindajatega ja esindajatel ja konfidentsiaalselt platvormi nendega ühendust võtta, järgides samal ajal digitaristu või muu samalaadse määrust (EL) 2016/679. Liikmesriigid nõuavad, et vahendi kaudu. digitaalsed tööplatvormid hoiduksid juurdepääsu võimaldamisest sellisele suhtlusele ja teabevahetusele või selle jälgimisest. Artikkel 21 Juurdepääs tõenditele 1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi Vastab. TvLSi § 45 lg 5 kohaselt on poolel õigus sätetega seotud menetlustes on liikmesriigi esitada TVK-le taotlus, et TVK nõuaks kohtutel või pädevatel asutustel võimalik nõuda vastaspoolelt välja tema käsutuses olevad digitaalselt tööplatvormilt kõigi tema käsutuses tõendid. olevate asjakohaste tõendite avaldamist. TsMSi § 279 lg sätestab, et isik, kelle valduses on dokument, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks. § 278 sätestab isiku õiguse taotleda kohtult dokumendi väljanõudmist teiselt isikult. 2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel Vastab. TsMSi § 59 lg 1(1) kohaselt võib kohus on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate piirata menetlusosalise õigust toimikuga tõendite avaldamist, kui nad peavad seda tutvuda, kui see oleks vastuolus teise menetluse jaoks oluliseks. Liikmesriigid tagavad, menetlusosalise või muu isiku kaaluka et sellise teabe avaldamise nõudmisel on huviga. Samas, piirata ei või hagimenetluse liikmesriikide kohtutel kasutada tulemuslikud poolte õigust toimikuga tutvuda. meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks. TsMSi § 38 lg 1 p 6 kohaselt võib menetluse kuulutada ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmise eesmärgil kinniseks. § 41 sätestab, et kohus saab kohustada kinnisel istungil viibivaid isikuid mitte avaldama seal teatavaks saanud dokumente ja asjaolusid. Artikkel 22 Kaitse halva kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed, et Ei vasta. § 16. Kaitse ebasoodsa TLSi § 21 näeb ette kaitse töölepingulisele kaitsta platvormitöö tegijaid, sealhulgas neid, kes kohtlemise eest ja lepingu töötajale ebasoodsa kohtlemise eest, kuid on nende isikute esindajad, digitaalse tööplatvormi ülesütlemise korral platvormitöö direktiivi kohaselt peab see poolse halva kohtlemise eest või selliste kehtima ka platvormitöö tegijatele. negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad (1) Platvorm ei tohi digitaalsele tööplatvormile esitatud kaebusest või platvormitöö tegijat ja menetlusest, mis on algatatud eesmärgiga tagada platvormitöö tegijate esindajat käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste kohelda ebasoodsalt või järgimine. rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel. Artikkel 23 Kaitse töölt vabastamise eest 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et Ei vasta. (2) Platvorm ei tohi keelata platvormitöö tegijate töölt vabastamine või platvormitöö tegijaga sõlmitud nende lepingu lõpetamine või nendega lepingut üles öelda, kohaldada samaväärsete meetmete kohaldamine ja kõik tema suhtes muid samaväärse selleks tehtavad ettevalmistused põhjusel, et mõjuga meetmeid ega neid ette platvormitöö tegijad on kasutanud käesolevas valmistada põhjusel, et direktiivis sätestatud õigusi. platvormitöö tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi. 2. Kui platvormitöö tegijad leiavad, et nad Ei vasta. (3) Kui platvormitöö tegija vabastati töölt, nende leping lõpetati või nende leiab, et temaga on leping üles suhtes kohaldati samaväärse mõjuga meetmeid öeldud või kohaldatud muud põhjusel, et nad on kasutanud käesolevas samaväärse mõjuga meedet direktiivis sätestatud õigusi, võivad nad küsida põhjusel, et ta kasutas digitaalselt tööplatvormilt töölt vabastamise, käesolevas seaduses sätestatud lepingu lõpetamise või nendega samaväärsete õigusi, võib ta nõuda meetmete kohaldamise kohta piisava põhjenduse platvormilt selle kohta esitamist. Digitaalne tööplatvorm esitab sellise põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. põhjenduse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle Ei vasta. (4) Kui platvormitöö tegija tagamiseks, et kui lõikes 2 osutatud platvormitöö esitab kohtule või tegijad esitavad kohtule või muule pädevale töövaidluskomisjonile asutusele või organile asjaolud, mis annavad alust asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et toimus selline töölt vabastamine, eeldada, et platvormitöö lepingu lõpetamine või nendega samaväärsete tegijaga öeldi leping üles või meetmete kohaldamine, on digitaalse tööplatvormi kohaldati muud samaväärse ülesanne tõendada, et töölt vabastamise, lepingu mõjuga meedet põhjusel, et ta lõpetamise või nendega samaväärsete meetmete kasutas käesolevas seaduses kohaldamise põhjus oli lõikes 1 osutatust erinev. sätestatud õigusi, loetakse, et  leping öeldi üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist. 4. Liikmesriikidelt ei nõuta lõike 3 kohaldamist Ei ole vaja üle menetluste suhtes, mille korral juhtumi asjaolude võtta. uurimine on kohtu või muu pädeva asutuse või organi ülesanne. 5. Lõiget 3 ei kohaldata kriminaalmenetluste Vastab. Kriminaalmenetluste puhul rakendatakse suhtes, kui liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti. kriminaalmenetluse seadustikku. Artikkel 24 Järelevalve ja karistused 1. Järelevalveasutus või asutused, kes vastutavad Ei vasta. § 17. Riiklik järelevalve määruse (EL) 2016/679 kohaldamise järelevalve eest, vastutavad ka käesoleva direktiivi artiklite 7– (1) Käesolevas seaduses 11 kohaldamise järelevalve ja täitmise tagamise sätestatud nõuete täitmise üle eest (andmekaitseküsimuste puhul) kooskõlas teeb riiklikku järelevalvet määruse (EL) 2016/679 VI, VII ja VIII peatüki Tööinspektsioon. asjakohaste sätetega. (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada korrakaitseseaduse §- des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Käesoleva seaduse §-des 7– 11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle  teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 kohaselt. Käesoleva direktiivi artiklite 7–11 rikkumise Ei vasta. (4) Andmekaitse Inspektsioon korral kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 83 kohaldab käesolevas seaduses lõikes 5 osutatud haldustrahvide ülemmäära. sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. 2. Lõikes 1 osutatud asutused ning muud riigi Vastab. Asutustevahelist koostööd saab pidada pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi regulaarseks ja hea halduse tavadest täitmise tagamisel vajaduse korral koostööd oma tulenevalt kohustuslikuks tegevuseks. vastava pädevuse piires, eelkõige juhul, kui tekib HMSis sätestatud haldusmenetluse küsimusi automaatsete seire- või põhimõtetest tulenevalt tuleb otsustussüsteemide mõju kohta platvormitöö haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt, tegijatele. Sel eesmärgil vahetavad kõnealused tõhusalt, lihtsalt, kiirelt ja säästlikult ning asutused kas taotluse korral või omal algatusel hoiduma isikule ülemääraste asjakohast teavet, sealhulgas inspekteerimise või ebameeldivuste tekitamisest. Eelnev uurimiste käigus saadud teavet. hõlmab põhimõtet, et vajadusel teevad asutused omavahel koostööd ja vahetavad asjakohast teavet. Seejuures sätestab näiteks Tööinspektsiooni (TI) põhimääruse § 9 p 15 sõnaselge kohustuse teha koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega. 3. Riigi pädevad asutused teevad koostööd, Vastab. Vt eelmine kommentaar. vahetades komisjoni toetusel asjakohast teavet ja parimaid tavasid õigusliku eelduse rakendamise kohta. 4. Kui platvormitöö tegijad teevad platvormitööd Vastab. Andmekaitse inspektsiooni põhimäärus § 9 muus liikmesriigis kui see, kus digitaalne p 5 ja TI põhimäärus § 12 p 2 sätestavad tööplatvorm on asutatud, vahetavad nende kohustuse välispartneritega infovahetust liikmesriikide pädevad asutused teavet käesoleva koordineerida ja oma tegevusvaldkonda direktiivi täitmise tagamiseks. puudutavate organisatsioonide töös osaleda. Vt ka eelmisi kommentaare. 5. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud määruse Ei vasta. Paragrahv 17 lg-d 1 ja 2. (EL) 2016/679 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga. 6. Kui rikkumine on seotud sellega, et digitaalsed Vastab. TsMSi § 601 lg 2 sätestab, et kui kohtu tööplatvormid keelduvad täitmast õiguslikku määratud tähtaja jooksul kohustust ei otsust, millega määratakse kindlaks platvormitöö täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb tegijate õige tööalane staatus, näevad liikmesriigid kohus trahvimääruse ja kordab varasemat ette karistused, mis võivad hõlmata rahalisi määrust koos uue trahvi määramise karistusi. hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide Sunniraha saab määrata ka kohtutäitur. VI peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 25 Kollektiivläbirääkimiste edendamine platvormitöös Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite autonoomiat Ei ole vaja üle ja võttes arvesse riigisiseste tavade mitmekesisust, võtta. võtavad liikmesriigid piisavaid meetmeid, et edendada sotsiaalpartnerite rolli ja soodustada kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamist platvormitöös, sealhulgas meetmeid, et määrata kindlaks platvormitöötajate õige tööalane staatus ja hõlbustada III peatükis sätestatud algoritmilise juhtimisega seotud platvormitöötajate õiguste kasutamist. Artikkel 26 Kaitse taseme säilitamine ja soodsamad sätted 1. Käesolev direktiiv ei ole piisav alus Ei ole vaja üle platvormitöötajatele liikmesriikides juba pakutava võtta. kaitse üldise taseme alandamiseks, sealhulgas seoses kehtestatud menetlustega platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks ning nende esindajate kehtivate õigustega. 2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust Ei ole vaja üle kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, võtta. mis on platvormitöötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada platvormitöötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega. 3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma, et see Ei ole vaja üle piiraks muid õigusi, mis on platvormitöö tegijatele võtta. antud teiste liidu õigusaktidega. Artikkel 27 Teabe levitamine Liikmesriigid tagavad, et platvormitöö tegijatele ja Ei ole vaja üle digitaalsetele tööplatvormidele, sealhulgas võtta. VKEdele ning üldsusele tehakse teatavaks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud riigisisesed meetmed ning artiklis 1 sätestatud reguleerimisesemega seotud juba kehtivad asjakohased sätted, sealhulgas teave õigusliku eelduse kohaldamise kohta. Liikmesriigid tagavad, et see teave esitatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas puuetega inimestele. Artikkel 28 Kollektiivlepingud ja konkreetsed isikuandmete töötlemise normid Liikmesriigid võivad õigusaktides või Ei ole vaja üle kollektiivlepingutes sätestada üksikasjalikumad võtta. normid, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse platvormitöö tegijate isikuandmete töötlemisel artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt vastavalt artikli 26 lõikele 1. Liikmesriigid võivad lubada sotsiaalpartneritel vastavalt riigisisesele õigusele või tavale säilitada selliseid kollektiivlepinguid, nende üle läbirääkimisi pidada, neid sõlmida ja nende täitmist tagada, millega kehtestatakse platvormitöötajate üldist kaitset austades platvormitööd käsitlev kord, mis erineb artiklites 12 ja 13 osutatud korrast, ja kui nad teevad selle rakendamise ülesandeks sotsiaalpartneritele vastavalt artikli 29 lõikele 4, siis artiklis 17 osutatud korrast. Artikkel 29 Ülevõtmine ja rakendamine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi Ei vasta. § 18. Seaduse jõustumine järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. detsembriks 2026. Liikmesriigid Käesolev seadus jõustub 2026. teatavad nendest viivitamata komisjonile. aasta 2. detsembril. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, Ei ole vaja üle lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse võtta. või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva Ei ole vaja üle direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt võtta. vastu võetud põhiliste normide teksti. 3. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma riigisisese Ei ole vaja üle õiguse ja tavaga asjakohaseid meetmeid, et tagada võtta. sotsiaalpartnerite tõhus kaasatus ning edendada ja parandada sotsiaaldialoogi käesoleva direktiivi rakendamiseks. 4. Liikmesriigid võivad teha sotsiaalpartneritele Ei ole vaja üle ülesandeks rakendada käesolevat direktiivi, kui võtta. sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad ja kui liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et igal ajal suudetakse tagada käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine. Artikkel 30 Läbivaatamine komisjoni poolt Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise Ei ole vaja üle läbi hiljemalt 2. detsembriks 2029, olles võtta. konsulteerinud liikmesriikidega, sotsiaalpartneritega liidu tasandil ja peamiste sidusrühmadega ning võttes arvesse mõju VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele, ja kui see on asjakohane, esitab seadusandlikke muudatusettepanekuid. Sellisel läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldab vahendajate kasutamine käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele, samuti õigusliku eelduse mõjususele. Artikkel 31 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval Ei ole vaja üle pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. võtta. Artikkel 32 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud Ei ole vaja üle liikmesriikidele. võtta.  Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti AS-le, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium ning vaikimisi Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Diamond21 OÜ, Direct Selling Europe, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Taltechi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit ja Wolt Eesti OÜ. Eesti Advokatuur Eelnõu § 3 lg 2 – platvormitöö mõiste Mittearvestatud Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu, võib eelnõu § 3 lg 2 sõnastuse kohaselt olla ka selline digitaalse tööplatvormi kaudu korraldatav töö, mida omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele teeb juriidiline isik. Platvormitöö on faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada. isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3 Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga b). Direktiivi ingliskeelses tõlkes lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“. võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele, mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile platvormitööd tegevatele isikutele. 1  Eelnõu § 3 lg 3 – platvormitöö tegija mõiste Mittearvestatud Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 3 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu, tegija võib eelnõu § 3 lg 3 sõnastuse ja seletuskirja kohaselt olla ka juriidiline isik. Platvormitöö on omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada. isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga c). Direktiivi ingliskeelses tõlkes võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele, kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“. Juriidiline isik saab olla platvormitöö ahelas mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö vahendaja eelnõu § 3 lg 5 tähenduses, mitte platvormitöö tegija. tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile platvormitööd tegevatele isikutele. Eelnõu § 6 lg 1 – töösuhte eelduse erandid Mittearvestatud Komisjon teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 6 lg 2 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eelnõus ei peeta vajalikuks sätestada, et töölepingu seaduse § eeldus ei rakendu: 1 lõikes 2 sisalduv õiguslik eeldus ei kohaldu maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkaitse menetlustes. Eesti õiguses kehtib 1) kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse töölepingu õiguslik eeldus juba aastaid vastavate eranditeta tähenduses; ning eelnõu eesmärk ei ole muuta selle eelduse kehtivat ulatust 2) kriminaal-, maksu- ja sotsiaalkaitse menetluses. või sellega seotud põhimõtteid. Platvormitöö direktiivi art 5 lg 3 kohaselt ei kohaldata õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes. Erandina võivad liikmesriigid seda siseriikliku õiguse alusel siiski lubada. Eelnõu loetletud menetlustes õigusliku eelduse kohaldamata jätmist ei sätesta, kuigi see on direktiivi kohaselt primaarne. Eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks soovitakse kasutada direktiivis lubatud erandit. Eelnõu § 10 lg 1 – järjepidev inimjärelevalve üksikotsuste mõju üle Arvestatud osaliselt ja selgitatud Komisjoni ettepanek on kustutada eelnõu § 10 lg-st 1 sõna „järjepidev“. Eelnõu § 10 lg 1 kohustab Selgitame, et segadus tuleneb siin suuresti direktiivi platvormi tagama järjepideva järelevalve. Sellist ajalist määratlust direktiivi art 10 ette ei näe. eestikeelsest sõnastusest, millest võib jääda mulje, et tegemist on üheainsa nõudega(Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle...). Ingliskeelsest tekstist nähtub aga selgemalt, et artiklis 10 on tegelikult ette 2  nähtud kaks eraldi kohustust: platvorm peab ühelt poolt automaatsete süsteemide mõju järjepidevalt jälgima (Member States shall ensure that digital labour platforms oversee and…), ning teiselt poolt peab ta töötajate esindajate kaasamisel korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi viima hindamise (…and in any event every two years, carry out an evaluation…). Direktiivi ülevõtmise ekspertgrupi raport kinnitab sedasama tõlgendust, kus komisjon selgitab, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat järelevalvet (näiteks pidev pisteline kvaliteedikontroll), samas kui evaluation on perioodiline, struktureeritud hindamine. Seetõttu ei lisa sõna „järjepidev“ eelnõusse direktiivivälist nõuet, vaid aitab direktiivi tegelikku mõtet eestikeelses tekstis täpsemalt edasi anda ja eristada kahte erinevat kohustust: järjepidevat inimjärelevalvet ning perioodilist hindamist. Oleme muutnud vastavate sätete sõnastust selliselt, et nendest nähtuks selgemalt kaks erinevat nõuet. Eelnõu § 12 lg 1 – TTOS nõuete täitmine Mittearvestatud Komisjoni ettepanek on sõnastada eelnõu § 12 lg 1 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete Töötervishoiu ja tööohutuse seadus on juba praegu piisavalt rakendamise kohustuse osas TTOS § 12 lg 1 eeskujul, et sellised kohustused on platvormil niivõrd, kui see paindlik, et võimaldada nõuete kohaldamist töö eripära on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik. arvestades, sealhulgas kaugtöö ja muude mittestatsionaarsete töövormide puhul. Kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, Direktiivi art 12 lg 1 loetleb platvormi kohustused tööohutuse ja töötervishoiu tagamisel, tõstes esile kohalduvad tema suhtes ka need leevendused ja erisused, mis automaatsetest seire- ja ohutussüsteemidest tulenevaid riske, kuid ei näe ette kõikide töötervishoiu ja on kehtivas õiguses kaugtöö puhul juba ette nähtud, mistõttu tööohutuse alaste nõuete kohaldamist. Eelnõu § 12 lg 1 kohustab aga platvormi rakendama töötervishoiu ei ole vaja luua platvormitöö jaoks täiendavat samalaadset ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid eranditeta. Komisjoni hinnangul esineb platvormitööl kaugtöö erisust. tunnuseid, mistõttu on põhjendatud vastaval eeskujul ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete järgimine niivõrd, kui see on platvormitöö (ja kaugtöö) eripärasid arvestades võimalik. Samuti ei ole kehtivas õiguses ette nähtud eraldi TTOS-i erireegleid näiteks töölepingu alusel töötavatele autojuhtidele või kulleritele. Ka sellisel juhul rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö iseloomu arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis 3  hinnata mobiilse töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise, väljaõppe või tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid töökohti ning neid tulebki tõlgendada vastavalt töö tegelikule laadile. Eelnõu § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3 – platvormitöö tegijate, kes ei ole Selgitatud platvormitöötajad, esindaja erikord Aitäh ettepaneku eest. Selgitame, et artikli 15 mõte on Komisjoni ettepanek on lisada eelnõusse säte, mille kohaselt on platvormil § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt see, et seal, kus § 10 lg 5, § 11 lg 3 sätestatud kohustused ja platvormitöö tegijal § 11 lg 3 sätestatud õigus üksnes niivõrd, artiklites 8 lõige 2, 9 lõiked 1 ja 4, 10 lõige 4 ning 11 lõige 2 kuivõrd platvormitöö tegijate esindajad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui platvormitöötajate on viidatud töötajate esindajatele, tuleb seda lugeda nii, et säte nimel seoses nende isikuandmete kaitsega. hõlmab ka platvormitöö tegijate esindajaid. Seega laiendab artikkel 15 nende sätete kohaldamisala. Direktiivi artikkel 15 kohaselt saavad platvormitöö tegijate esindajad, kes ei ole töötajate esindajad, kasutada töötajate esindajatele artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõigete 1 ja 4, artikli 10 lõike 4 ja artikli 11 lõike Seda põhjusel, et viidatud sätted puudutavadki sisuliselt 2 alusel antud õigusi üksnes niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui isikuandmete kaitset, kuna need käsitlevad automaatseid platvormitöötajate nimel seoses nende isikuandmete kaitsega. süsteeme, mis põhinevad platvormitöö tegijate isikuandmete töötlemisel. Tegemist on süsteemidega, mis seiravad Seaduseelnõu kooskõlastustabeli kohaselt võetakse viidatud art 15 üle eelnõu järgmiste sätetega: § 8 lg 2, konkreetse inimese tegevust, hindavad tema töösooritust või § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3. Ükski viidatud säte ei reguleeri andmesubjekti esindaja suhtes teevad tema suhtes otsuseid ning just seetõttu on tegemist kohalduvaid platvormi kohustusi seoses isikuandmete kaitsega või esindaja õigusi esindamisel seoses isikuandmete kaitse küsimustega. See loogika kajastub ka isikuandmete kaitsega. Vastavalt kehtestatakse eelnõuga platvormile kohustusi, mida direktiiv ette ei näe. direktiivis, mille kohaselt kuuluvad need sätted järelevalve mõttes andmekaitseasutuse pädevusse. Eelnõu § 18 – seaduse jõustumine Selgitatud Komisjoni ettepanek on lisada eelnõu §-i 18 teine lõige VÕSRS § 12 eeskujul, tagamaks õigusliku eelduse Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks. ajaliselt täpne kohaldamine. Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada Direktiivi art 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud artiklis sätestatud õiguslikku eeldust lepinguliste suhete õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine ning faktiliselt puhul, mis on sõlmitud enne 02.12.2026 ja mis on sel päeval kehtivad, üksnes ajavahemiku suhtes, mis tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel. algab kõnealusest päevast. Direktiivi preambuli p 33 kohaselt tuleks nõudeid, mis on seotud töösuhte võimaliku olemasoluga enne nimetatud kuupäeva, ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida kohaldatakse kuni nimetatud kuupäevani, hinnata üksnes enne nimetatud kuupäeva kehtinud liidu ja riigisisese õiguse, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/1152 alusel. 4  Andmekaitse Inspektsioon Platvormi mõiste Mittearvestatud Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses füüsiline või Aitäh tähelepaneku eest. Direktiivi artikli 2 lõike 1 juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka füüsiline isik, ei ole definitsioon ei seo platvormi mõistet eraldi „äritegevuse“, füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka näiteks FIEsid. Selguse „majandustegevusega“ või „ettevõtlusega“. Eelnõu § 3 lõikes huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on majandus- või ettevõtlustegevuse 1 sisalduvad tingimused piiritlevad adressaati juba piisavalt raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv selgelt, hõlmates muu hulgas olukordi, kus teenus sisaldab “äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames olulise osana üksikisikute tasu eest tehtava töö korraldamist teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et ning kus kasutatakse automaatseid seire- või normi adressaadiks on ettevõtluses tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid. otsustussüsteeme. Lisaks võib „majandustegevuse“ või „ettevõtlustegevuse“ eraldi lisamine tekitada uue tõlgendusvaidluse, kus mõni platvorm väidab, et ta ei tegutse äri- või ettevõtlustegevuse raames, kuigi sisuliselt korraldab platvormi kaudu tasu eest tehtavat tööd direktiivi ja eelnõu tähenduses. Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt selgeks. IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus Arvestatud Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud Seletuskirja on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ja võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete kaitse täpsustatud. üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Siinkohal oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud ulatuses on teatud andmete töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla tulla. Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks nõusoleku alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või neutraalse näitena, sest võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab, et tegemist oli näitega eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei ole nõusoleku kui õigusliku aluse näide parim võimalikest variantidest. 5 Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel kasutada “eriliigilised andmed”. Andmekaitsealane mõjuhinnang Arvestatud AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7. Viide on parandatud, suured tänud tähelepanu juhtimast. Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud süsteemide Lisasime soovitud täpsustuse seletuskirja. kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja vabadused on piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et seisukohti küsitakse isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi ärisaladust, juhul kui mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või esindajatele esitatava info mahtu. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine Arvestatud Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete seiresüsteemide Eelnõu ja seletuskiri muudetud. kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise, sealhulgas kontserni sees. AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et „üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine või üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud kui „edastamine2“. Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või muul viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada mõistet „üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu võiks kaaluda sätte sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjatele või vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste vastuvõtjate puhul. Platvormitöö tegija teabe saamise õigus Arvestatud osaliselt Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet lugedes võib Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime tagasisidest mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5 ja 6 tunduvad lähtuvalt § 9 lõiget 7 ning § 3 lõikes 7 sisalduvat automaatse osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe andmise vormi, on AKI seiresüsteemi mõistet. ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“ 6  Mööname, et vorminõude poolest sobib lõige 1 paragrahvi Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge, kas lõppu, samas sätestatakse lõikega lisaks ka asjaolu, et teavet lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta“ antav tuleb esitada ning kellele teave tuleb esitada. Järgnevad lõiked teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7 kohaselt kasutatakse täpsustavad, millist teavet, millistel tingimustel ja millal tuleb automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte töölevõtmise hindamiseks esitada. Sellest lähtuvalt jätame lõike asukoha muutmata. (nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste juures). Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus Selgitatud Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete Täiendasime seletuskirja lausega, mis puudutab § 10 lõikest 4 töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks eristatud tulenevat õiguste rikkumiste olukorda. platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses isikuandmete töötlemisega. Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud Direktiivi kohaselt tuleb eristada ühelt poolt üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega andmekaitsealaseid ja protseduurilisi õigusi, mille täitmise üle ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve teevad järelevalvet andmekaitseasutused, ning teiselt poolt tegemiseks. materiaalõiguslikke küsimusi, nagu töötingimused või Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine üksnes diskrimineerimine, mille üle peaks järelevalvet tegema Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul aga, kui töötajate kaitsega tegelevad asutused. Olukordadeks, kus nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse seire- või pädevused kattuvad, on direktiivis säte, mis kohustab otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema isikuandmete vastavaid järelevalveasutusi omavaheliseks koostööks ja töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust järelevalvepädevuse ulatuse infovahetuseks. Oleme vastava sätte ka eelnõule lisanud. osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks pädev asutus seadusest selgelt tuletatav. Meie hinnangul ei ole aga vajalik seaduse tasandil ammendavalt täpsustada iga üksikjuhtu, millal on tegemist andmekaitsealase küsimusega või millal tekib Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevus. Seetõttu peame piisavaks, et § 17 lõige 3 määrab Andmekaitse Inspektsiooni pädevuse üldreegli ning seletuskirjas on täpsustatud ja näitlikustatud pädevuse ulatust koos Tööinspektsiooni pädevusega. Automaatsed otsused Arvestatud ja selgitatud AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism ja kes Täname ettepaneku eest ning täiendasime teksti nii, et tuleks on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist. Automaatsete selgemalt välja, et automaatse otsuse peab läbi vaatama ja otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on pädevaks selgitusi jagama inimene. järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid tööõiguslikke tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks täpsustada, kas § 11 lõikes 3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või 7 mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist. § 11 lõikes 3 sätestatud mehhanismi osas on eelnõu seletuskirjas selgitatud järgmist: Paragrahvide 10 ja 11 järgi Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse vaidlustamist. Ei kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas taotluse saamisel nende nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline korrektsus. kasutamisel isikuandmete kaitset, sealhulgas nõuet tagada Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab automaatse inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene, olema kehtestatud võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud seaduse tasandil. otsustusloogikast ja kasutada oma andmekaitsealaseid õigusi. Seega, § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata (platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte tuvastamist) või kohtusse. Viimaks selgitame, et otsuse läbivaatamise taotlemine tähendab sisuliselt tõepoolest otsuse vaidlustamist. Kui platvormitöö tegija on vastavas avalduses esitanud asjaolud või faktid, mille põhjal ta otsuse läbivaatamist taotleb, siis loomulikult tuleb otsust uuesti kaaluda ka nende faktide valguses ning vastuses põhjendada, kas esitatud faktid või asjaolud tingisid otsuse ümbervaatamise või mitte. See peab vastavalt juhtumi asjaoludele ja vajadusele hõlmama ka tehnilist läbivaatust, kuna otsuses peab eelduslikult 8  põhjendama, kas süsteem hindas erinevaid parameetreid õigesti. Automaatsed süsteemid Arvestatud ja selgitatud Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10 pealkirjas kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle all peetakse silmas Aitäh tähelepanekute eest. Automaatsete süsteemide all automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos. mõistame tõepoolest automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos ning oleme vastava lühendi kasutamise lisanud eelnõu §- Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele i 5. automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud „automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja otsustussüsteeme. Seoses automaatsete seiresüsteemidega selgitame aga Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid teevad järgmist: või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks järgmiselt: „Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate Meie hinnangul ei ole vajalik § 10 lõike 1 ega § 11 lõike 1 üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende sõnastust muuta. Direktiivi artikli 10 lõige 1 lähtub sõnaselgelt töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus aitaks selgelt eristada seiresüsteeme sellest, et üksikotsuseid võivad teha või toetada nii ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse silmas automaatsete seiresüsteemide automaatsed otsustussüsteemid kui ka automaatsed tehtavaid otsuseid. seiresüsteemid. Automaatne seiresüsteem ei tee küll tingimata otsust ise, kuid võib seda toetada, kogudes või hinnates Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud andmeid, millele hilisem otsus tugineb. Näiteks võib automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise otsuseid seiresüsteem koguda andmeid platvormitöö tegija töötempo, ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka muudele tellimuste täitmise, asukoha või kliendihinnangute kohta ning automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks selguse huvides nende andmete põhjal tehakse hiljem (automaatse täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme, mis otsuseid teevad, või otsustussüsteemi või inimese poolt) otsus konto piiramise, tasu konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme. maksmisest keeldumise või töökorralduse muutmise kohta. Teabe esitamise kohustus Selgitatud Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate esindajatel õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu seletuskiri selgitab, et § 14 lõike 4 selgituses on töölepingu kohta järgmine tekst: See õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete 14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et alusel on arvutatud keskmine sissetulek või kuidas on õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte „töölepingute“, millest võiks järeldada määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas küsida andmeid individuaalsete töölepingute ja nende ainsuses „details regarding the employment contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda sisu kohta. õigus küsida välja individuaalseid lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete töölepingute kohta teabe küsimise õigusele. 9  Seega ei ütle seletuskiri, et õigus on küsida välja lepinguid Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja tervikuna vaid detaile lepingu sisu kohta. Samas juhime individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka artikli tähelepanu, et Tööinspektsioonil on õigus välja küsida ka 17 järelevalvepädevus. töölepinguid tervikuna tulenevalt KoRS §-st 30. Riiklik järelevalve Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib Oleme järelevalvet puudutavat normi soovitud moel muutnud koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult ning eelnõule lisanud ka karistusnormi sisaldava sätte. Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma olemasolevate pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma järelevalvemenetluses tugineda platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad või laiendavad platvormi või platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus oleks sellise sõnastuse kohaselt tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab olukorra, kus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra kohta võivad lahkneda. AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt elektroonilise side seaduse (ESS) § 133 lõikega 4. Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul, kui on antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks. AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku määratletuse põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning milline on iga rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ette nähtud eelnõu §-s 10 inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu. Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi ülemmäär kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, kuidas tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses kohaldada. Järelevalve Arvestatud Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma pädevuse Oleme eelnõud vastava sättega täiendanud. 10 piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli kohaselt vastab nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtte kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI põhimääruses on sätestatud kohustus teha koostööd teise riigiasutusega. HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud suunised, mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku põhiõigusi tohib piirata üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab menetlust läbi viima tõhusalt, ei anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid andmeid või uurimismaterjale. Selline tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning vajab seaduslikku alust. Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset laadi. Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema seadusest. IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses. Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele. IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks üksnes seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute ja kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad. Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku raamistiku, mis võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi nõuetega. Pelgalt HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki. Täiendav ressursivajadus Teadmiseks võetud ja selgitatud Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist: Oleme seletuskirjas markeerinud AKI võimaliku püsiva Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse lisaressursivajaduse. Neid ressursse ei saa aga tagada MKM – Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta lisaressursse peab AKI taotlema riigieelarvest. Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde üks inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-, teavitus- 11 ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot. Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid seoses uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt ette näha. Eesti Ametiühingute Keskliit Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral Arvestatud Eelnõu näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele Nõustume, et platvormitöö tegija peaks olema teadlik, isikutele oleks tagatud võrdne seadusest tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on kummale solidaarvõlgnikule oma nõue suunata. Seetõttu platvormiga otsene lepinguline suhe. täpsustasime sätet nii, et platvormi ja vahendaja vahelisest kokkuleppest peab teavitama ka puudutatud platvormitöö Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta tegijaid. (edaspidi Direktiiv) artikkel 3 kohaselt peaks vahendaja kaudu töötav isik saama platvormiga otsest lepingut omava isikuga võrdse kaitsetaseme. Eelnõu § 4 kohaselt lepivad platvorm ja vahendaja kokku, kes vastutab platvormile seadusega pandud kohustuste täitmise eest, kuid pole sätestatud, kas ja kuidas saab sellest kokkuleppest teadlikuks platvormitöö tegija. Eelnõu kohaselt ainult kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja solidaarselt. Platvormitöö tegija õiguste tagamine ei tohiks olla sõltuv sellest, kuidas platvorm ja vahendaja on omavahelise kokkuleppe alusel vastutuse jaganud. Seetõttu peaks seadus väga selgelt sätestama, et vajadusel on platvormitöö tegijal õigus esitada nõue mõlema vastu. Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang Arvestatud Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Kui arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb platvormitöö tegijad pole esindajaid valinud, siis järelikult nad andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusi mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud, ei saa. Seetõttu leiame, et eelnõu tuleks täiendada selliselt, et esindaja puudumisel tuleb mõjuhinnang et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu esitada platvormitöö tegijatele. tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile. Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku Eelnõu §-s 8 (ka seletuskirjas) on ekslikult viidatud eelnõu §-le 6, mitte §-le 7. 12  seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse töötajatele. Lisaks parandame viite §-le 7. Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus Mittearvestatud Paragrahviga 12 võetakse üle Direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral. Direktiivi artikkel 12 lõige 5 Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine näeb ette, et platvormidel peavad olema tõhusad raportikanalid, mh vägivalla ja ahistamise juhtudeks. kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga Direktiivi käsitluses on see eriti oluline just nende jaoks, kellel ei ole töölepingut. miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning seetõttu jätame ettepaneku arvestamata. Eelnõu § 12 kohaldub ainult platvormitöötajatele ehk töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Eelnõud tuleks muuta selliselt, et raportikanal laieneks kõigile platvormitöö tegijatele, vähemalt ohutuse, vägivalla ja ahistamise teadete osas. Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või Mittearvestatud muutmise korral Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv Paragrahviga 13 võetakse üle Direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate informeerimise Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20 sätestatud olukordadele ka kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise muutmisega seotud olukordadele. Sätte miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata. varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Algoritmid on olulised kõikidele platvormitöö tegijatele, seetõttu tuleks kaaluda informeerimise ja konsulteerimise õiguse laiendamist kõigile platvormitöö tegijatele ja mitte piiruda ainult töölepingu alusel töötavatele platvormitöötajatega. Eelnõu § 14. Teabe esitamise kohustus Arvestatud Eelnõu § 14 lg 4 kohaselt on platvormil kohustus vastata, kui Tööinspektsioon ja platvormitöö tegijate Nõustume ettepanekuga ning oleme eelnõu sõnastust vastavalt esindaja küsivad teabe kohta lisaselgitusi. Direktiivi artikkel 17 lõige 5 nõuab, et kui pädev asutus või ettepanekule korrigeerinud. esindajad küsivad lisaselgitusi ja üksikasju, peab platvorm andma põhjendatud vastuse viivituseta. Seetõttu tuleks eelnõu § 14 lõikesse 4 lisada ka sõna „põhjendatud“. Näiteks „...platvorm on kohustatud viivitamatult esitama põhjendatud vastuse.“ Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal Arvestatud 13  Oleme sätte sõnastust täiendanud selliselt, et sellest tuleks Direktiivi artikkel 20 ei nõua ainult turvalist ja konfidentsiaalset suhtlusvõimalust, vaid ütleb ka, et selgemalt välja platvormi keeld platvormitöö tegijate platvorm peab hoiduma teabevahetuse ja suhtluse jälgimisest või neile ligipääsemisest. Eelnõu tekstis seda omavahelisele suhtlusele ligi pääseda. lauset ei ole. Seletuskirja järgi platvorm ei tohi küll suhtlust jälgida ega analüüsida, kuid seletuskiri ei saa asendada õigusnormi. Seetõttu tuleks eelnõu § 15 täiendada, lisades lause, mille kohaselt ei tohi platvormil olla ligipääsu platvormitöö tegijate suhtluskanalile. Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve Arvestatud Direktiivi artikkel 24 lõike 5 teise lause kohaselt „Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad Oleme eelnõud vastavate karistusnormidega täiendanud. ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.“ Eelnõus ei ole ära toodud sanktsioone seaduses olevate kohustuste rikkumiste eest ja ainult viidatakse sellele, et riiklikku järelevalvet teeb Tööinspektsioon (eelnõu § 17 lg 1, 2). Tööinspektsiooni poolsed ettekirjutused ja sunniraha määramise hoiatused ei ole karistused konkreetsete rikkumiste eest. Viide Tööinspektsiooni riiklikule järelevalvele ei ole piisav direktiivi ülevõtmiseks ja konkreetsed tõhusad sanktsioonid tuleks lisada eelnõusse. Diamond21 OÜ Hinnakontroll kui töösuhte peamine tunnus Selgitatud Hetkel määrab platvorm teenuse hinna ühepoolselt. Iseseisval vedajal puudub kontroll oma sissetuleku ja kulude katmise üle. Aitäh ettepaneku eest. Eelnõu koostamisel lähtume juba * Nõue: Seaduses peab selgelt kirjas olema: kui platvorm määrab teenuse hinna, loetakse seda töösuhte kehtivast töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu tunnuseks. Kui platvorm soovib käsitleda mind partner-ettevõtjana, peab mul olema õigus kehtestada oma olemasolu õiguslikust eeldusest ning seetõttu ei näe ette hinnakiri. täiendavate eraldiseisvate töösuhte tunnuste või kriteeriumide lisamist platvormitöö seadusesse. Samas arvestatakse töösuhte tuvastamisel töövaidluskomisjonis või kohtus ühe asjaoluna ka seda, kas töö tegemise hinna määrab platvormitöö tegija või platvorm. Tõendamiskoormise üleminek platvormile Selgitatud Vaidluse korral on väikeettevõtja (OÜ) ja miljardifirma (platvorm) ebavõrdses seisus. * Ettepanek: Tõendamiskoormis peab lasuma platvormil. Kui tekkib vaidlus töösuhte üle, peab platvorm Selline põhimõte on eelnõus juba ette nähtud. Platvormitöö tõendama, et minu OÜ on tõepoolest iseseisev turuosaline, mitte nende kontrolli all olev käsutäitja. seaduse § 6 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldust ning kui platvorm soovib seda ümber lükata, lasub tõendamiskoormus platvormil. Sotsiaalsete garantiide ja maksukoormuse jagamine Selgitatud 14 Kuna platvorm määrab hinna, kontrollib ta ka minu OÜ võimekust maksta sotsiaalmaksu ja haigushüvitisi. * Ettepanek: Kui tuvastatakse kontroll (hinnamääramine, algoritmi diktaat), peab platvorm osalema Aitäh ettepaneku eest. Sellises olukorras tuleb esmalt paluda sotsiaalkaitse kulude katmises (nt haiguspäevade ja tööõnnetuskindlustuse hüvitamine). töövaidluskomisjonil või kohtul tuvastada, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on tegelikult töösuhe. Kui töösuhe tuvastatakse, laienevad platvormitöö tegijale ka töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid ja tööandja vastavad kohustused. Vastutusahel rendiautode puhul Selgitatud Paljud juhid on sunnitud rentima sõidukeid vahendajatelt, kes on platvormi partnerid. * Ettepanek: Seadustada kaasvastutuse põhimõte. Kui rendifirma (vahendaja) rikub juhi õigusi, peab Eelnõus on juba ette nähtud platvormi ja vahendaja platvormil olema osaline vastutus, kuna töö toimub nende süsteemis. solidaarvastutus juhul, kui tegemist on platvormitöö seaduse tähenduses vahendajaga. Seega, kui rendifirma kvalifitseerub käesoleva seaduse mõttes vahendajaks, kohalduvad talle seaduse §-st 4 tulenevad kohustused ning omavahelise kokkuleppe puudumisel vastutavad platvorm ja vahendaja nende täitmise eest solidaarselt. Algoritmide ja tellimuste läbipaistvus Selgitatud Praegu on tellimuste jagamine "must kast". * Nõue: Vedaja peab nägema täpset sihtkohta ja prognoositavat tulu enne tellimuse kinnitamist. Samuti Eelnõu §-s 9 on juba ette nähtud kohustus anda platvormitöö peavad olema avalikud kriteeriumid (nt reiting, auto vanus), mille alusel algoritm juhte eelistab. tegijatele teavet automaatsete süsteemide toimimise kohta, sealhulgas andmete kategooriate ja peamiste parameetrite kohta, mida süsteemid otsuste tegemisel arvesse võtavad, ning nende suhtelise tähtsuse kohta. See tähendab läbipaistvust ka hinna kujunemise ning tellimuste jaotamise osas. Kiirendatud vaidlustamise tähtaeg Mittearvestatud Eelnõus pakutud 14 päeva vastamiseks on väikeettevõtte jaoks liiga pikk aeg ilma sissetulekuta jäämiseks. * Ettepanek: Automaatse blokeerimise puhul peab sisuline vastus ja inimkontroll toimuma 48 tunni Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv jooksul. Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Vastamistähtaja lühendamine võiks tähendada aga miinimumtasemest tuntavalt rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata. Töövahendite amortisatsiooni hüvitamine Selgitatud Kui tuvastatakse töösuhe, peab platvormil olema kohustus hüvitada osa sõiduki hooldus- ja Kui platvormi ja platvormitöö tegija vahel tuvastatakse amortisatsioonikuludest, kuna vedaja kannab hetkel 100% äririskist, samal ajal kui tulu kontrollib töösuhe, saab leppida kokku, et töö tegemiseks vajalikud platvorm. töövahendid peab tagama tööandja. See tähendab, et sellisel 15  juhul jäävad tööandja kanda ka töövahendite kasutamise ja kulumisega seotud kulud. Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Soovin, et uus seadus lõpetaks olukorra, kus väikeettevõtja on "ettevõtja" vaid kohustuste ja riskide osas, kuid "töötaja" õiguste puudumise osas. Platvormid ei tohi kasutada OÜ-vormi sotsiaalmaksu kohustusest ja tööõiguse reeglitest kõrvalehiilimiseks, säilitades samal ajal täieliku kontrolli hinna üle. Direct Selling Europe Õiguslik eeldus Teadmiseks võetud. DSE tervitab Eesti otsust loobuda eraldi platvormitöö õigusliku eelduse sätestamisest koos üksikasjaliku kriteeriumide loeteluga, nagu mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud. Nõustume seaduse koostajate seisukohaga, et selline lähenemine muudaks süsteemi keerukamaks ja raskemini mõistetavaks. Eelnõu põhineb eeldusel, et töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töösuhte õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning koos tõendamiskoormuse ümberpööramisega võimaldab tõhusalt hinnata, kas platvormitöö kujutab endast töösuhet. See tagab võimalikult lihtsa reegli abil, et platvormitöötajatele, kelle töökorraldus vastab töösuhte kriteeriumidele ja kes soovivad sõlmida töölepingu, antakse töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised. Vajadus piirata „digiplatvormi” äärmiselt laia määratluse rakendamist – selgesõnaline viide Selgitatud põhjenduspunktile 20 Aitäh ettepaneku eest. Mõistame teie ettepanekut, kuid Pakutud „digiplatvormi” määratlus on erakordselt lai, hõlmates igat füüsilist või juriidilist isikut, kes eelnõus on juba sätestatud, et teenus peab sisaldama olulise osutab teenust, mis peab samaaegselt vastama viiele kriteeriumile: teenust osutatakse vähemalt osaliselt osana üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö korraldamist, elektrooniliste vahendite abil; teenust osutatakse teenuse saaja taotlusel; töö on korraldatud tasu eest; töö mis tähendab, et töö korraldamine ei saa olla pelgalt väike või korraldamisel kasutatakse automaatseid järelevalve- või otsustussüsteeme; ning teenuse peamine eesmärk kõrvaline komponent. Seetõttu peame kehtivat sõnastust ei ole vara kasutamine või jagamine ega kaupade müük. piisavalt selgeks ja direktiiviga kooskõlas olevaks. See määratlus ei hõlma üksnes ettevõtteid, keda tavaliselt peetakse platvormimajanduse osalisteks, vaid ka kõiki ettevõtteid, mille põhitegevus hõlmab „isikute poolt tehtavat tööd”. On ebatõenäoline, et see on olnud ELi seadusandja eesmärk. 16 Seetõttu palume Eesti ülevõtmisseaduse koostajatel lisada põhjenduspunkt 20 selgesõnaliselt lõplikku ülevõtmisseaduse põhiteksti järgmiselt: „Määratlus peaks piirduma sellise teenuse osutajatega, mille puhul isiku poolt tehtava töö korraldamine, näiteks inimeste või kaupade vedu või koristusteenus, kujutab endast vajalikku ja olulist komponenti, mitte pelgalt väikest ja puhtalt kõrvalist komponenti.” Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. EVEA hinnangul puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on Eestis vajalik õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud eelnõud ei ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada. Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus Arvestatud ja selgitatud Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega Aitäh tähelepaneku eest. Oleme eelnõu vastavat sätet muutnud seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö ning viitame edaspidi töölepingu seaduse §-le 1 tervikuna, et korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles oleks selgemalt hõlmatud nii töösuhte eeldus kui ka oluline asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi iseseisvuse kriteerium. kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas töölepingu seaduses on sätestatud üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. See üldine eeldus katab ka direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon, et tuvastada platvormi ja platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt asjakohaste suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele. Vahendajate kasutamine Mittearvestatud Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse renditöö Mõistame viidatud olemasoleva õiguse loogikat, kuid peame sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi. Platvormi käesolevas eelnõus oluliseks, et vahendajate kasutamise korral korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja platvormi korralduste oleks platvormitöö tegija ja ka platvormide jaoks olemas vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö tegijate puhul kohaldatakse üheselt arusaadav ja lihtsasti ligipääsetav regulatsioon vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. platvormitöö seaduses. Sellest lähtudes peame eelnõus ette Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et nähtud lahendust, sealhulgas vastutuse selgemat reguleerimist, 17 võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik sobivaks ega pea piisavaks piirduda üksnes olemasolevate see ka lepingus kokku leppida. normidega. Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil Selgitatud Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete Direktiivi ülevõtmiseks ei piisa üksnes isikuandmete kaitse kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel kasutatakse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest, kuna automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel, viidata tuleks § 6 platvormitöö direktiiv läheb nendest normidest mitmes osas asemel §-le 7. kaugemale ning kehtestab täiendavad erinõuded. Seetõttu on vajalikud ka eelnõus sätestatud platvormitöö-spetsiifilised normid. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine Mittearvestatud ja selgitatud Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille Viidatud TLS § 5 nõue esitada töölepingu kirjalikus tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul dokumendis teatud tööga seotud andmed kehtib üksnes läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muuhulgas töötajatele. Platvormitöö direktiiv näeb aga viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja platvormitöö puhul sätestada eraldi teavitamiskohustuse ette laiemalt, st teavet on õigus saada ka nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise kohta. Kui platvormitöö tegijad ning platvormitöö tegijatel (nt VÕS lepingute alusel tööd tegevad platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info isikud). Lisaks ei pruugi direktiiviga nõutud teave alati on olemas ka nende esindajatel. sisalduda just töökorraldusreeglites. Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle Mittearvestatud ja selgitatud Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate arusaadavalt. Seetõttu pooldame varianti, mis kinnitab ka osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise. platvormitöö seaduses selgelt üle, milliseid otsuseid tohib Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole platvormil teha üksnes inimene. See on oluline vaidluste ja usaldusisik ja vastava nõude võib lisada töötajate usaldusisiku seadusesse. mitmeti mõistetavuste vältimiseks ja direktiivi korrektseks ülevõtmiseks. Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt saab tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See reegel kehtib ka tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise isikuga ei ole automaatsel süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole Eestis võimalik teha õiguslike tagajärgedega tehinguid. 18  Töötervishoid ja tööohutus Mittearvestatud ja selgitatud Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid Peame vajalikuks sätestada platvormitöö kontekstis vastavad platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud reeglid nõuded ka käesolevas eelnõus, et direktiivist tulenevad riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks või platvormitöö-spetsiifilised kohustused oleksid koondatud ühte vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool töötervishoiu selgesse ja kergesti leitavasse regulatsiooni. Eelnõu ei asenda ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult platvormitöötajatele töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vaid täpsustab selle ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega töölepingulist suhet. kohaldumist platvormitöötajatele automaatsete süsteemide kasutamise eripära arvestades. Informeerimine ja konsulteerimine Mittearvestatud ja selgitatud Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See nõue õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende arusaadavalt. Seetõttu peame vajalikuks sätestada olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral platvormitöö seaduses platvormitöö kontekstis olulised platvormitöötajaid. informeerimise ja konsulteerimise kohustused, selmet piirduda üldise viitega töötajate usaldusisiku seadusele. See Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise korral, kui aitab vältida vaidlusi ja mitmeti mõistetavust ning tagab eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja direktiivi nõuetekohase ja arusaadava ülevõtmise. arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud. Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu üldiselt Arvestatud osaliselt ja selgitatud Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab platvormitöö seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Juhime tähelepanu, et olukorras, mil platvorm on tööandja TLS kontekstis, tuleb platvormil igal juhul tagada alaealiste Märgime, et platvormi kaudu võivad tööle asuda ka alaealised. Paraku eelnõust ega seletuskirjast nähtu, töötamist reguleerivate sätete järgimine (nt seadusliku esindaja kas alaealistega seotud erisustega on eelnõu koostamisel arvestatud, lisaks ei ole seletuskirjas hinnatud nõusolek, teatud juhtudel tööinspektori nõusolek, alaealistele eelnõu mõju alaealistele. kehtivate töö- ja puhkeajanõuete tagamine, öösel töötamise piirangud, alaealise vanusega seotud tegevusvaldkondade piirangud jne). Teisisõnu, alaealisest töötaja puhul rakendub tööõiguse reeglistik, mida platvormil on kohustus järgida ja täita (nt töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus). Neid nõudeid tuleb tööandjana tegutseval platvormil 19  alaealise töötaja suhtes täita ka täna. Samuti juhime tähelepanu, et alaealiste töötamist puudutavate reeglite üle teeb Tööinspektsioon järelevalvet, et alaealiste õigusi kaitsta ja tagada (vt TLS § 115). Alaealiste töötamisega seotud põhimõtteid eelnõuga ei muudeta, mistõttu eelduslikult ei kaasne eelnõuga olulisi mõjusid alaealistele. Oleme täiendatud seletuskirja. Töölepingu seaduse kohaselt on alla 15-aastasega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja Arvestatud osaliselt ja selgitatud eelnev nõusolek, 7–12-aastaste puhul lisaks veel tööinspektori nõusolek. Platvormitöö puhul, kus registreerimine toimub automaatselt, võib tekkida olukord, kus alaealine asub tööle ilma nende Olukorras, mil platvorm soovib tööle võtta alaealist töötajat, kohustuslike kontrollideta. Eelnõu ei täpsusta, kas ja kuidas platvormid peavad tuvastama alaealise vanust tuleb järgida TLS nõudeid, sh TLS § 7 ja 8 nõudeid. Alaealist ja tagama nõusolekute olemasolu enne tööle lubamist. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 6 uue tööle võttes peab tööandja veenduma, et töö on alaealisele lõikega, mille järgi on platvormil kohustus tuvastada vanus ning alaealiste puhul tagada lubatud ja sobiv, veenduma alaealise seadusliku esindaja töölepinguseaduse §-des 7 ja 8 toodud nõuete täitmise. nõusoleku ja vajadusel tööinspektori nõusoleku olemasolus ja selle käigus tuvastama alaealise töötaja vanuse. Alaealise vanuse tuvastamine on eelduseks, et TLS nõudeid täita (nt ei oleks tööandjal muidu võimalik teada, millised töö- ja puhkeaja tingimusi tuleb konkreetsele alaealisele tagada). Alaealiste töötamise reeglistiku hoolikas järgimine on oluline noore tervise kaitseks, samuti on see tööandja huvides vaidluste ja rikkumiste riski maandamiseks (nt on alaealisega töölepingu sõlmimise nõuete rikkumine ka väärteo korras karistatav, vt TLS § 118 ja 119). Vt ka eelnev kommentaar, oleme seletuskirja täiendanud. Töölepinguseadusest tulenevad alaealistele ka tööaja piirangud, neile on kehtestatud lühendatud tööaeg ja Arvestatud osaliselt ja selgitatud öösel töötamise keeld. Meie hinnangul võib platvormitöö paindlikkus viia nende piirangute rikkumiseni, kui automaatne süsteem ei suuda arvestada alaealise õppimiskohustust ja vanusest tulenevaid piiranguid. Vt eelnev kommentaar, seletuskirja täiendatud. Leiame, et seletuskirjas on vajalik selgitada, kuidas tagatakse toodud piirangutest kinni pidamine. Isikuandmete kaitse seaduse § 8 kohaselt on lapse isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste Selgitatud pakkumisel lubatud ilma esindaja nõusolekuta alles alates 13. eluaastast. Kuna platvormitöö eeldab isikuandmete töötlemist elektrooniliste vahendite kaudu, on alla 13-aastaste noorte kaasamine ilma Eelnõuga ei muudeta täna kehtivaid IKS § 8 ega TLS vanema selge nõusolekuta ebaseaduslik. Palume seletuskirjas selgitada nende nõuete täitmise seadusliku esindaja nõusolekut puudutavaid põhimõtteid. tagamist. Eelnõu annab järelevalveõiguse Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tekib küsimus Selgitatud pädevuste jagunemisest, kui platvorm väidab, et tegemist ei ole töösuhtega. Juhime tähelepaneku, et kui 20 Tööinspektsioon tuvastab TLS § 115 ja § 7 alusel alaealise tööle lubamise nõuete rikkumise, kuid Vastab tõele, et olukorras, mil tekib vaidlus lepingulise suhte platvorm tugineb eelnõu § 6 lg 2 tõendamiskoormisele, võib järelevalve protsess muutuda noore olemasolu üle, võtab lepingulise suhte kindlaks määramine kahjuks aeganõudvaks. täiendavat ressurssi. Seda nii näiteks Tööinspektsiooni järelevalves kui tavapäraste töövaidluste raames. Juhime tähelepanu, et tulenevalt Tööinspektsiooni põhimääruse 9 p-st 61 hindab Tööinspektsioon vajadusel järelevalve läbiviimisel tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte. Seega on Tööinspektsioonil õigus ka järelevalve raames töölepingulist suhet tuvastada. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit / Bolt Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud eelnõude infosüsteemis Kommentaarid ettepanekutele on esitatud kooskõlastustabeli kooskõlastamisel olevat platvormitöö seaduse eelnõud (eelnõu toimiku number: 26-0298; edaspidi: lisas. eelnõu) ja esitab käesolevaga oma küsimused ning ettepanekud. Peame positiivseks, et eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist võtta üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv viisil, mis arvestab Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid ning säilitab platvormimajanduse senise toimimise paindlikkuse. ITL toetab direktiivi üldeesmärke – parandada platvormitöö läbipaistvust, tugevdada töötegijate õiguste kaitset ning tagada selgem raamistik algoritmilise juhtimise kasutamisel. Samal ajal peame oluliseks, et regulatsioon oleks võimalikult selge, proportsionaalne ning praktikas rakendatav. Sel eesmärgil oleme koostanud detailse paragrahvipõhise tagasiside, mille esitame käesolevale kirjale lisatud dokumendis. Alljärgnevalt toome esile mõned ITL-i hinnangul kõige olulisemad probleemkohad, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Lisaks on ITL-il mitmeid täiendavaid ettepanekuid, mis on suunatud eelnõu tehnilisele täpsustamisele ja õigusselguse suurendamisele. Detailsemad ettepanekud on esitatud kirjale lisatud tabelis. Regulatsiooni õigusselgus ja mõistete täpsustamine Arvestatud osaliselt Mitmetes eelnõu sätetes esineb terminoloogilist ja tõlgenduslikku ebaselgust, mis võib põhjustada erinevaid kohaldamispraktikaid ning suurendada kohtuvaidluste riski kõigi osapoolte jaoks. 21 Muuhulgas peab ITL äärmiselt oluliseks mõistete selgust eelnõu § 3 kontekstis (direktiivi artikkel 2). Tegemist on kogu regulatsiooni alusnormiga, millest sõltub edasine tõlgendamine ja rakendamine. Eelnõu praegune sõnastus ei erista piisavalt selgelt platvormitöötajate esindajaid ja platvormitöö tegijate esindajaid ning jätab lahtiseks, kes ja millistel tingimustel võib esindajana tegutseda. Arvestades, et Eestis tegutsevad platvormitöö tegijad valdavalt ettevõtjatena (nt OÜ, FIE või ettevõtluskonto kaudu), on oluline vältida olukorda, kus esindusõigus muutub formaalselt piiramatuks ja killustatuks. Selline lähenemine võib kaasa tuua ebaproportsionaalse halduskoormuse platvormidele ning avada võimalusi ka pahatahtlikuks teabenõuete esitamiseks või äriliselt tundliku info kuritarvitamiseks. Seetõttu peame vajalikuks, et esindusõigus oleks selgemalt reguleeritud ning seotud Eesti õiguses juba väljakujunenud esindusmehhanismidega. Ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe kaitse Arvestatud osaliselt ITL-i hinnangul on väga oluline, et eelnõu käsitleks selgelt ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada. Soovime eraldi esile tõsta direktiivi artikli 21 (juurdepääs tõenditele) ülevõtmise puudumist eelnõus. Nagu oleme detailsemalt selgitanud lisatud dokumendis, on tegemist olulise teemaga ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe kaitse seisukohalt. Direktiiv näeb ette, et konfidentsiaalset teavet tuleb avaldada eelkõige pädevatele asutustele tingimusel, et selle kaitseks on olemas tõhusad meetmed. Eesti õiguses sellised mehhanismid kohtumenetluses ja haldusmenetluses eksisteerivad, kuid eelnõu ei sisalda selget regulatsiooni, mis käsitleks ärisaladuse kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada laiemale ringile isikutele. Arvestades, et olemasolevad õiguskaitsevahendid (nt kahju hüvitamise nõuded) toimivad peamiselt tagantjärele, on oluline tagada ka ennetav kaitse. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõud eraldi sättega, mis reguleerib ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitset. Kohustuste ulatus ja vastavus direktiivile Selgitatud ITL-i hinnangul on vajalik tagada, et eelnõu ei lähe kohustuste kehtestamisel direktiivis sätestatud miinimumnõuetest kaugemale, nagu on ka ministeerium ise eesmärgiks seadnud. Peame oluliseks täpsustada vahendajate kasutamisega seotud vastutuse regulatsiooni eelnõu § 4 kontekstis (direktiivi artikkel 3). Eelnõu praegune lahendus võib jätta ebaselgeks, millises ulatuses ja millistel tingimustel vastutab platvorm vahendaja tegevuse eest. See omakorda võib kaasa tuua õiguslikku ebakindlust ning ebaproportsionaalse vastutuse kandumise platvormile ka olukordades, kus tegelik kontroll töö tegemise üle on vahendajal. 22 Meie ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et platvormitöö tegijate kaitse peab olema tagatud, kuid vastutus peab olema jaotatud viisil, mis peegeldab tegelikke lepingulisi suhteid ja kontrolli ulatust. Lisaks, ITL-i hinnangul on § 10 teavitamiskohustuste ring laiem, kui direktiivi artiklid 9 ja 15 ette näevad. Direktiivi kohaselt kohaldub üksikasjaliku algoritmilise teabe andmise kohustus platvormi töötajate esindajatele; platvormi töö tegijate esindajatele laieneb see õigus üksnes isikuandmete kaitsega seonduvas osas. Sarnane küsimus tõusetub § 14 konsulteerimise korra puhul: esindajate puudumisel näeb direktiivi artikkel 14 ette märksa kergema teavitamise korra kui praegune säte, mistõttu soovitame reguleerida mõlemad olukorrad eraldi. Praktiline rakendatavus ja proportsionaalne halduskoormus Arvestatud ITL-i hinnangul vajavad mitmed eelnõu sätted täpsustamist, et tagada nende praktiline täidetavus tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust. Soovime juhtida tähelepanu eelnõu § 9 (direktiivi artikkel 9) sõnastusele, mis käsitleb automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamist. Kuigi eelnõu eesmärk on direktiivi nõuete korrektne ülevõtmine, võib praegune sõnastus tekitada tõlgenduslikku ebaselgust, eelkõige seoses teabe esitamise ulatuse ja adressaatidega. Samuti on oluline tagada, et kasutatav terminoloogia (nt „otsuste põhjused“ vs „põhjendused“) oleks kooskõlas direktiivi mõttega ega looks täiendavaid kohustusi, mis ületavad direktiivis sätestatud miinimumnõudeid. Selguse suurendamine selles paragrahvis aitab vältida tulevasi vaidlusi ning tagada regulatsiooni ühtlase rakendamise. Samuti soovime esile tõsta eelnõu § 15 (direktiivi artikkel 20) seoses platvormitöö tegijate suhtluskanalitega. Praegune sõnastus ei anna piisavat selgust, millised lahendused on praktikas aktsepteeritavad ning millised nõuded sellisele suhtluskanalile kohalduvad. Ebaselgeks jääb näiteks, kas kolmandate osapoolte suhtlusplatvormide kasutamine (nt olemasolevad digitaalsed suhtlusvahendid) võib olla piisav või eeldatakse platvormidelt eraldi tehniliste lahenduste loomist. Samuti esineb potentsiaalne vastuolu direktiivis sätestatud nõuete vahel – ühelt poolt vajadus tagada turvaline ja sobiv suhtluskeskkond, teiselt poolt piirangud suhtluse jälgimisele. Arvestades võimalikke märkimisväärseid arendus- ja halduskulusid, peame vajalikuks selle sätte täiendavat täpsustamist. Justiits- ja Digiministeerium Eelnõu § 3 lg 1 Arvestatud osaliselt 23  Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei ole kahetise sättes määratletakse termin „platvorm“ füüsilise või juriidilise isikuna, kes osutab teenust, mis vastab sättes terminisüsteemi sisseviimine eelnõus otstarbekas. Kuigi loetletud tingimustele. Mõiste sisu arvestades ei ole valitud termin „platvorm“ keeleliselt sobilik. mõistame tähelepanekut, et tavakeeles seostub sõna „platvorm” sageli tehnilise keskkonna või digilahendusega, on Eesti kirjakeeles tähendab „platvorm“ ennekõike alust, lava, kandepinda või tehnilist keskkonda, sh ka eelnõus sellele mõistele antud selge õiguslik definitsioon, veebi- või tarkvarapõhist lahendust, mitte aga isikut (füüsilist või juriidilist isikut)1. Seega ei ole sõnaga mille kohaselt on platvorm füüsiline või juriidiline isik, kes „platvorm“ keeleliselt korrektne tähistada isikut, kellele on suunatud õigused ja kohustused. Selline osutab kindlate tunnustega teenust. Seega on normi adressaat terminikasutus tekitab normi adressaadi tuvastamisel õigusliku ebaselguse (nt „platvorm on kohustatud“, eelnõu enda tähenduses üheselt määratletud ning pärast „platvorm vastutab“ – sõna „platvorm“ tähistab keelekasutuses vahendit või keskkonda, mitte definitsiooni andmist ei teki meie hinnangul sisulist ebaselgust vastutuskohustuslikku isikut). selles, et õiguste ja kohustuste kandja on just see isik. Et eristada selgelt õiguste ja kohustuste kandjat (ettevõtja) ning tehnilist lahendust (digiplatvorm), palume Käesoleva eelnõu puhul on normi adressaadiks peaaegu alati eelnõus määratleda kaks terminit ja kasutada neid sihipäraselt kogu seaduse ulatuses. Lähtudes eelnevast isik, kellel lasuvad kohustused, vastutus ja järelevalve teeme järgmise sõnastusettepaneku: objektiks olemine. Seetõttu tuleks valdavas osas seadusest kasutada mõistet „platvormiettevõtja”, samas kui (x) Platvormiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, kes „digiplatvormi” kui tehnilist lahendust kirjeldavat mõistet talle kuuluva või tema kontrolli all oleva digiplatvormi kaudu osutab…. oleks vaja üksnes üksikutes sätetes. Selline lahendus muudaks (x) Digiplatvorm on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatav digitaalne seaduse teksti meie hinnangul pikemaks ja kohmakamaks, lahendus, sealhulgas mobiilirakendus, veebikeskkond, … samal ajal oluliselt parandamata õigusselgust. Samuti kasutatakse direktiivis samuti ühte keskset mõistet, mitte Palume asendada eelnõus isikule suunatud õigusi ja kohustusi käsitlevates sätetes termin „platvorm“ eraldi ettevõtjat ja tehnilist keskkonda tähistavat terminipaari. terminiga „platvormiettevõtja“ (nt „platvorm on kohustatud“ → „platvormiettevõtja on kohustatud“). Sellest lähtudes peame praegust lahendust sobivaks. Selguse Palume kasutada terminit „digiplatvorm“ üksnes tehnilise lahenduse kirjeldamisel (nt algoritmide huvides oleme siiski täiendanud ka seletuskirja, et oleks läbipaistvus, keskkonnale kehtestatud andmekaitsenõuded jms). üheselt mõistetav, et käesolevas seaduses tähendab „platvorm” teenust osutavat füüsilist või juriidilist isikut, mitte üksnes Selline terminikasutus väldib keelelisi vastuolusid, aitab üheselt tuvastada normi adressaadi ning toetab tehnilist keskkonda. õigusselgust ja -kindlust: isik on platvormiettevõtja, vahend või keskkond on digiplatvorm. Eelnõu § 3 lg-s 5 Arvestatud ja selgitatud määratletakse vahendaja mõiste: vahendaja on „isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu: Selgitame, et nii direktiivis kui ka eelnõus on teadlikult 1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või kasutatud konstruktsiooni, mille kohaselt vahendaja teeb 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.“. platvormitöö kättesaadavaks digitaalsele tööplatvormile või digitaalse tööplatvormi kaudu. Selle mõte on hõlmata Seletuskirjas selgitatakse, et vahendaja on isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või olukordi, kus vahendaja ei vahenda tööd üksnes platvormitöö platvormile endale kättesaadavaks. Platvormitöö, mida vahendaja kättesaadavaks teeb, on eelnõu § 3 lg 2 tegijale, vaid osaleb ka tööjõu platvormile kättesaadavaks 24 kohaselt töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku tegemises, st sisuliselt toob või haldab platvormile töötegijaid. vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe Praktikas on sellised vahendajad sageli tööjõu vahendamise teenusesaajaga. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast jääb siiski arusaamatuks, mismoodi saab platvormi või rendi funktsiooniga üksused. Seetõttu ei tähenda väljend enda kaudu pakutavat platvormitööd teha kättesaadavaks platvormile endale. Palume seda seletuskirjas ja „platvormile kättesaadavaks tegemine”, nagu teeks vahendaja vajaduse korral eelnõu sõnastuses täpsustada. töö kättesaadavaks platvormile endale tavakeele tähenduses, vaid et vahendaja osaleb platvormi tööjõuvajaduse katmises ja loob vastava lepingulise või alltöövõtuahelast tuleneva seose platvormi ja töötegija vahel. Täiendasime vastavalt ka seletuskirja. Eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 Arvestatud eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemist ja automaatotsuseid. Eelnõu § 3 lg 8 esitab automaatse Oleme seletuskirja vastava selgitusega täiendanud. otsustussüsteemi definitsiooni ning § 9 näeb ette täiendava teavitamise kohustuse lisaks IKÜM art 13 ja 14 tulenevale teabe andmise kohustusele. Palume seletuskirjas selgitada kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 22. Viidatud artikli kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks vastu automaatotsust, välja arvatud juhul, kui see on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötaja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks või andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul. Palume selgitada automaatotsuste tegemise võimalikke õiguslikke aluseid. Seletuskirjas tuleb selgelt välja tuua, et eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 ei ole automatiseeritud otsuste tegemise õiguslik alus, vaid need on üksnes termini definitsioonid. Automatiseeritud otsuse tegemiseks peab vastutaval töötlejal olema eraldi IKÜM- ist tulenev õiguslik alus kooskõlas IKÜM art 22-ga. Eelnõu § 4 Arvestatud sätestab vastutuse vahekorra platvormi ja vahendaja vahel. Eelnõu ja seletuskirja lugedes jääb ebaselgeks, Nõustume ja oleme eelnõud vastavalt ettepanekule kas vahendaja kaudu platvormitöö tegijale edastatakse info, kes (kas platvorm või vahendaja) vastutab täiendanud. seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Seletuskirjas räägitakse § 4 lõike 1 puhul kohustuse jaotumise kokkuleppest lepingu sõlmimisel, kuid pole arusaadav, kas jutt käib platvormi ja vahendaja vahel sõlmitud lepingust või vahendaja ja platvormitöö tegija vahelisest lepingust. On oluline, et töö tegija teab, kelle poole ta peab pöörduma probleemide korral ja kellel lasub vastutus. Nagu seletuskirjas ka mainitud on, siis platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse kohustuse täitma, kuid kui sätte alusel ei teki töö tegijal automaatselt ja üheselt mõistetavalt sellist teadmist, peab ta siiski ise selle välja uurima. See ei ole kohane lahendus. 25 Seega palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada kohustus teavitada platvormitööd tegevat isikut sellest, kes vastutab kohustuste täitmise eest nt järgmiselt: „Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest, ning vahendaja teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga lepingu sõlmimisel.“ Alternatiivselt võiks kaaluda ka lahendust, kus platvorm ja vahendaja vastutavad alati solidaarselt. See aitaks tagada töötaja õiguste parema kaitse ning vältida olukorda, kus platvorm delegeerib kogu kohustuste täitmise ja vastutuse vahendajale. Solidaarse vastutuse korral ei tekiks platvormil võimalust täielikult vastutusest vabaneda. Platvormitöö tegija saaks esitada oma nõuded kas platvormi või vahendaja või mõlema vastu. See kõrvaldaks segaduse vastutuse teemal ja tagaks kiirema õiguste teostamise. Direktiivi eesmärk (art 3 + põhjenduspunkt 24) on tagada sama tasemega kaitse igas olukorras ning vältida ebaselgeid vastutusalasid. Solidaarne vastutus täidaks seda eesmärki paremini kui valikuline mehhanism, mis on hetkel eelnõus välja toodud. Eelnõu § 4 Arvestatud palume eelnõu seletuskirjas selgitada vastutava, kaasvastutava ja volitatud töötleja rolle IKÜM-i Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud. tähenduses, platvormi ja vahendaja kontekstis. Palume muu hulgas välja tuua, kes vastutab IKÜM-is sätestatud nõuete täitmise eest, võttes arvesse, et § 4 sätestab solidaarse vastutuse platvormitöö seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest. Eelnõu § 17 Arvestatud järgi kohaldab Andmekaitse Inspektsioon eelnõus sätestatud isikuandmete nõuete rikkumise korral IKÜM Oleme eelnõusse lisanud Andmekaitse Inspektsiooniga § 83 lg 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. Juhime tähelepanu, et vastutus isikuandmete kaitse nõuete kooskõlastatud karistusnormi. rikkumise eest, sh trahvimäärad on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (IKS). Juhul kui eelnõu koostajad peavad vajalikuks sätestada platvormitööst tulenevaid spetsiifilisi karistuskoosseise, siis tuleb seda teha kõnealuses eelnõus. Kui aga vastutuse kohaldamisel lähtutakse IKSi olemasolevatest väärteokoosseisudest, siis tuleb kohaldada ka IKSis sätestatud trahvimäärasid ning puudub vajadus viidata IKÜMi trahvimääradele. Seetõttu tuleks § 17 lg 4 eelnõust välja jätta. Tervikteksti pealkirja lühend Teadmiseks võetud seletuskirjas on uue tervikteksti tähistamiseks kasutatud lühendit PTS. Juhime tähelepanu, et lühend PTS on juba kasutuses ja tähistab Riigi Teatajas pühade ja tähtpäevade seadust. Seetõttu tuleb uuele terviktekstile valida uus lühend. Soovitame kasutada platvormitöö seaduse tähistamiseks lühendit PltS. 26 Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud osaliselt normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Me ei arvestanud ettepanekuga esitada terminid eraldi paragrahvides, kuna meie hinnangul on § 3 praegune ülesehitus selge, loogiline ja hästi jälgitav, kuivõrd kõik selles paragrahvis esitatud mõisted on omavahel seotud ning moodustavad ühtse ja loogilise ploki. Nende lahutamine eraldi paragrahvidesse muudaks regulatsiooni pigem kohmakamaks ja raskemini loetavaks, ilma et see annaks sisulist lisandväärtust. Samuti ei tulene meie hinnangul HÕNTE § 18 lõikest 5 ega selle selgitustest nõuet, et kõik terminid tuleks tingimata vormistada eraldi paragrahvidena, kui need on sisuliselt seotud. Samuti ei ava HÕNTE käsiraamat eraldi esitamise põhjuseid. Õigusloomepraktikas on mitmeid seadusi, kus omavahel seotud mõisted on koondatud ühte paragrahvi või mõisteplokki, ning selline lahendus on sageli ka lugejale selgem. Näitena võib tuua maksualase teabevahetuse seaduse, tulumaksuseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituru seaduse ja riigihangete seaduse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Arvestatud Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Töösuhte tuvastamine Arvestatud Eelnõu § 5 kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud. kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist. Leiame, et eelnõu § 5 kohustus ei vasta täpselt direktiivi 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi: direktiiv) artikli 4 lõikest 2 tulenevale kohustusele. Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas 27 automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel. Eelnõu § 5 sõnastusest on hetkel võimalik välja lugeda, et automaatsete süsteemide kasutamine iseenesest tähendab juhtimise ja kontrolli olemasolu, kuigi direktiivi kohaselt tuleb automaatseid süsteeme hinnata ühe asjaoluna platvormitöö korraldamise laiemas kontekstis. Seletuskirjas (lk 9) on täpsustatud, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhisena, samas kui eelnõu seda sellisel viisil ei selgita. Kaubanduskoja ettepanek: Palume sõnastada eelnõu § 5 järgmiselt: „Töösuhte tuvastamisel juhindutakse platvormi poolt töö üle teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava juhtimise ja kontrolli ulatusest.“ Töösuhte eeldus platvormitöös Arvestatud Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud töölepingu olemasolu kohta. viitega tervele TLS paragrahvile 1. Leiame, et viide üksnes töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 1 lõikele 2 ei vasta direktiivi artiklis 5 sätestatule. Direktiivi artikli 5 kohaselt eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. See on töösuhte eelduse tekkimise eeltingimus. TLS § 1 lõige 2 seevastu eeldab töösuhet juhul, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, sidumata seda juhtimise ja kontrolliga. Seega jätab eelnõu § 6 lõige 1 tähelepanuta TLS § 1 lõike 1, mis seab töösuhte eeltingimuseks juhtimise ja kontrolli all töötamise. Kaubanduskoja ettepanek: Palume sõnastada eelnõu § 6 lõige 1 järgmiselt: „Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja kontrolli alluvuses vastavalt töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatule.“ Andmekaitsealane mõjuhinnang Mittearvestatud Eelnõu § 8 lõige 2 kohaselt küsib platvorm mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded. 28 Leiame, et eelnõu § 8 lõige 2 läheb direktiivist kaugemale. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu artikli 35 lõike 9 kohaselt küsib vastutav töötleja vajaduse korral andmesubjektide või nende esindajate koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või avalike huvide kaitset või esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab, isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Seisukoha küsimine on seega kaalutlusõiguse küsimus, et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate mitte automaatne kohustus igas olukorras. Direktiivi artikkel 8 küll tugevdab seda kohustust platvormitöö esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi kontekstis, kuid eelnõu § 8 lõige 2 ei sisalda kaalutlusruumi. See tähendab, et eelnõu kohaselt oleks nõudest kõrvale kalduda. platvorm kohustatud kaasama esindajad ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt vajalik, mis toob kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse. Kaubanduskoja ettepanek: Palume sõnastada eelnõu § 8 lõige 2 järgmiselt: „Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel vajaduse korral platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“ Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus Mittearvestatud ja selgitatud Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt peab platvorm rakendama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks. või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks Leiame, et eelnõu § 12 lõige 1 kehtestab platvormidele direktiivist rangema kohustuse. Direktiivi artikli soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu. 12 lõige 1 keskendub üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamisele ega näe ette töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldamist täies ulatuses. Eelnõu kohustab aga platvormi Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et järgima töötervishoiu ja tööohutuse seadust eranditeta, arvestamata asjaoluga, et platvormitöö toimub vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse väljaspool tööandja kontrolli all olevat töökeskkonda. Paljud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning tulenevad kohustused eeldavad tööandja füüsilist kohalolekut või kontrolli töökeskkonna üle, mistõttu ei kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes ole nende täitmine platvormitöö puhul võimalik. ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS- Kaubanduskoja ettepanek: is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel Palume sõnastada eelnõu § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks ulatuses, milles see on platvormitöö töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel iseloomu arvestades võimalik, sealhulgas:…“ rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile. 29  Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt paindlikuks. Rahandusministeerium Õiguslik eeldus Selgitatud Eelnõu kohaselt seatakse platvormitööle töösuhte eeldus, mis kehtib seni, kuni platvorm selle ümber Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks. lükkab. Kahjuks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast eelduse rakendamise kord seaduse jõustumise hetkel, Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset ebaselgust. Eelkõige on küsitav, kas seaduse jõustudes platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada loetakse kõik senised iseseisvad teenuseosutajad automaatselt töötajateks ning kas platvormil tekib kohene õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine, kuid faktiliselt tööjõumaksude tasumise kohustus kuni eelduse ümberlükkamiseni. Lisaks jääb selgusetuks eelduse tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel. Õigusliku rakendumise mehhanism edaspidi – milliste tingimuste ja millises mahus muudatuste korral tekib töösuhte eelduse rakendumine ei tähenda automaatselt, et tegemist on eeldus uuesti, nõudes platvormilt järjekordset tõendamist. Leiame, et eelnõu vajab selles osas täiendavaid töötajaga ja lepingulise suhte kvalifitseerib vaidluse korral rakendussätteid ja põhjalikumaid selgitusi seletuskirjas, et tagada õiguskindlus. töövaidlusorgan. Rakendusasutuste kulud Arvestatud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kulud kaetakse TI ja AKI eelarvest. Oleme seletuskirja Seletuskirjas on vaja välja tuua kõik kulud ja katteallikad ning näidata, millise asutuse eelarvest millises vastavalt ettepanekule täiendanud. summas kulud kaetakse. Maksud Mittearvestatud Lisaks märgime, et kuivõrd eelnõu ei täpsusta piisavalt platvormide tegevuse raamistikku, on jätkuvalt Eelnõu eesmärk on võtta direktiiv üle miinimummahus ja ebaselge nende füüsiliste isikute maksustamine, kes ei ole platvormi töötajad ega tegutse ettevõtjana. kuivõrd direktiiv ei reguleeri maksuõiguse küsimusi, siis ei Leiame, et sellest tulenevalt on maksuseaduste täiendav täpsustamine vajalik. tehta muudatusi maksuõiguses. Kui platvormitööga seonduvalt on praktikas lahendamist vajavaid maksuõiguslikke mure- ja kitsaskohti, on võimalik Rahandusministeeriumil need täpsustused teha eraldiseisvas eelnõus. Riigikohus Riigikohus võtab selle teadmiseks ja ei soovi avaldada arvamust eelpool nimetatud eelnõu kohta. Teadmiseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased 30  Ettepanek täpsustada: Paragrahv 7 “3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija Selgitatud ei paku ega tee platvormitööd;“ Kuigi me ei soovi seadust lisanduvate definitsioonidega Soovime täpsustada, kas siin on definitsioonid selged, et mis on pakkumine ja mis on platvormitöö koormata, siis oleme seletuskirjas selgitanud, et platvormitöö tegemine. Kas pakkumine on sisselogimine äppi ja “tegemine” nt tellimuse/konkreetse ülesande täitmine? mittetegemine või pakkumine tähendab peamiselt olukordi, Või on mõni muu viis neid eristada? Soovitame kaaluda nende definitsioonide selgesõnalist toomist ka kus töötegija ei ole rakendusse sisse logitud. Samas ei ole see seaduse teksti. definitsioon ammendav, kuna sõltuvalt rakenduse ülesehitusest võib olla ka olukordi, kus töötegija on küll sisse logitud, aga pole rakendust päevi avanud ja on seal seega mitteaktiivne. Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 8 „(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu Arvestatud koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab moj̃ uhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb Siin on küsitud platvormitöö tegijate seisukohti, samas mõjuhinnanguid neile ei edastata, vaid edastatakse mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud, vaid esindajatele (keda praegu ei ole ja keda ei pruugi ka tulevikus saada olemas olema). Siinkohal et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu soovitame sõnastust, et “esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele” või tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile. alternatiivselt „esindajatele, nende puudumisel platvormitöö tegijatele". Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse töötajatele. Ettepanek täpustada: Paragrahv 9 „(8) Platvormitöö tegijatel on oĩ gus platvormitöö käigus Arvestatud automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 Oleme vastava täpsustuse lisanud eelnõu seletuskirja. sätestatud korras. Ülekandmise hol̃ bustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.“ See on tervitatav, et inimene saab oma hinnangud ühelt platvormilt teisele üle kanda. Siin on aga küsimus, kui ruttu nad seda saavad teha. Siinkohal võiks kaaluda tingimuste selgemat sõnastamist, et vältida selle liigselt keeruliseks või kulukaks minemist platvormitöö tegijale. Ettepanek sõnastuse muudatuseks: paragrahv 10 „(2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi Mittearvestatud loĩ kes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.“ Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine Sõnastuses on viidatud ainult platvormitöötajatele ja mitte platvormitöö tegijatele, mis aga punkti mõtet kõigile platvormitöö tegijatele või tähtaegade lühendamine arvestades ei tundu põhjendatud kitsendus. Ettepanek asendada platvormitöötajate esindajad siin võiks tähendada aga miinimumtasemest tuntavalt kaugemale 31 platvormitöö tegijate esindajatega. Kuna aga selliseid esindajad hetkel ei ole ja ei pruugi ka lisanduda, ulatuvat või rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma oleks siin soovitatav lisada veel üks organisatsioon kaasatavaks, nt Tööinspektsioon. ettepaneku arvestamata. Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Paragrahv 11: „(2) Platvorm esitab platvormitoo ̈ ̈ tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, …“ Kui inimene saab samal päeval teada, et ta konto blokeeritakse ja ta on rentinud nt teenuse pakkumiseks auto või jalgratta või muu töövahendi, siis on ta seotud kohustuslike kuludega, mistõttu ei tundu õiglane, et platvormitöö tegijatele teatakse otsusest hiljemalt alles jõustumise päeval. Sulgemise korral peaks siin rääkima pikemast etteteatamisest. Samuti peaks piiramise korral olema etteteatamise aeg pikem. Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 11: „(4) Kui käesoleva Selgitatud ja seletuskirja täiendatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud voĩ toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija oĩ gusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt Aitäh tähelepaneku eest. 14-päevane tähtaeg ei tulene eelnõu 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole voĩ malik parandada, hüvitab platvorm tekitatud erilahendusest, vaid direktiivist endast: artikli 11 kohaselt peab kahju…“ platvormitöö tegija taotlusele järgnema inimese poolne läbivaatamine ning platvorm peab andma põhjendatud vastuse Siin on kaks kommentaari. Mis on põhjendus alles 14. päeval vigade parandamiseks ehk et miks seda ei ja vajaduse korral otsuse parandama põhjendamatu viivituseta saaks teha kohe? Samuti vajab selgust, mis kahjusid hüvitatakse: kas ka äralangenud teenistusest tekkinud ning hiljemalt kahe nädala jooksul. Tähtaeg on mõeldud kahju? selleks, et tagada ühelt poolt kiire ja tõhus õiguskaitse platvormitöö tegijale, kuid teiselt poolt jätta platvormile minimaalne vajalik aeg asjaolude kontrollimiseks, inimese poolseks sisuliseks hindamiseks ja vajaduse korral otsuse muutmiseks. Kahju hüvitamise osas peetakse silmas eelkõige sellist varalist või mittevaralist kahju, mis on tekkinud õigusvastase automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata ka saamata jäänud tulu, näiteks olukorras, kus platvormitöö tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud ja ta jääb seetõttu ajutiselt tööst ning teenistusest ilma. Konkreetse kahju ulatus ja hüvitamise eeldused sõltuvad siiski iga juhtumi asjaoludest. Oleme vastavalt täiendanud ka seletuskirja. Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: Paragrahv 14 kasutab son ̃ astust „korrapäraselt Arvestatud platvormitööd tegevate platvormitöö tegijad“ Oleme seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud. 32 Selle sõnastuse peaks selgemaks tegema, et ühtlustada valdkonna praktikaid ja lõpuks kogutavat infot. Nt „vähemalt korra nädalas“ või muu täpsem ajaline või regulaarsuse määratlus. Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 15 „Platvorm tagab Arvestatud platvormitöö tegijatele voĩ maluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu.“ Oleme sätte sõnastust vastavalt ettepanekule täpsustanud. Siin võiks olla ka mingi klausel, et "platvorm ei seira seda suhtlust". Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Mittearvestatud paragrahv 12 peaks laienema ka platvormitöö tegijatele. Platvormitöö tegijate töötervishoid ja tööohutus on sama, mis platvormitöötajatel. Praegu ei ole selge, kuidas see on neile tagatud. Nt lõige 3 Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv sõnastab „ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise“, aga siit jääb mulje, et kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga platvormitöö tegijatele oleks justkui sellise surve avaldamine arusaadav. Lisaks, kaaluma peaks ka lisaks miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat töötajate ja töötegijate tervisele ja ohutusele ka klientide oma. Praegu on see aspekt eelnõus täiesti nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata. käsitlemata. Näiteks kullerikottide, milles veetakse toitu, hügieen mõjutab otseselt kliente. Samuti mõjutab klientide turvalisust olukord, kus äpitaksojuht teeb ületunde ning on väsinult roolis. Samuti on see paragrahv liiga kitsas ja liiga üldine (nt ’ajakohased abinõud’, ’hindab riske’) ning osaliselt ebaselge. Samuti ei ole sätestatud kohustuste sagedust ega vastutust. Seda paragrahvi tuleks parandada neljas suunas: a) laiendada kaitse kõigile platvormi kaudu tööd tegevatele isikutele, b) täpsustada algoritmiliste riskide sisu, c) muuta ’põhjendamatu surve’ sisuliselt kontrollitavaks ning d) anda isikule reaalne õigus ohutule keeldumisele ja teavitamisele. Toome siin mõned sõnastusettepanekud: Platvormi kaudu tööd tegevate isikute töötervishoid ja tööohutus: „Platvorm tagab platvormitöötaja ja Mittearvestatud platvormi kaudu tööd tegevate isikute tervise ja ohutust ning rakendab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ulatuses, mis vastab platvormi kaudu töö korraldamise laadile ja sellega seotud riskidele“ Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata. Riskianalüüsi kohustus on praegu liiga üldine. Kuigi viidatakse automaatsete süsteemide riskidele, peaks Selgitatud loetelu olema konkreetsem. Platvormitöö puhul peaks riskianalüüs hõlmama vähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Praegune Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas. sõnastus ei käsitle piisavalt psühhosotsiaalseid riske, sh algoritmilist survet. Samuti ei taga see platvormitöötajate ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute piisavat kaasamist ega läbipaistvust. Sõnastuse ettepanek: „Platvorm hindab töökeskkonna riskianalüüsis ka automaatsete seire- ja 33 otsustussüsteemide kasutamisega seotud riske, sealhulgas riske, mis mõjutavad töötempot, puhkeaega, liiklusohutust, ergonoomikat (TTOS mõttes füsioloogilised ohutegurid), vägivalla ja ahistamise ohtu ning platvormi kaudu tööd tegevate isikute füüsilist ja vaimset tervist (TTOS mõttes psühhosotsiaalsed ohutegurid).“ Ennetusmeetmed ei ole samuti piisavalt selged ega ühtselt mõistetavad. Võiks sõnastada näiteks Selgitatud järgmiselt: „Platvorm võtab kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitseabinõud, sealhulgas vajaduse korral töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, juhendamise, kontaktkanalid Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas. kiireks sekkumiseks ning meetmed, mis väldivad automaatsete süsteemide kaudu tekkivat liigset töötempot või muud tervist ohustavat survet.“ „Platvorm ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis sunnib või sisuliselt survestab Selgitatud platvormi kaudu tööd tegevat isikut rikkuma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, loobuma vajalikust puhkeajast, võtma vastu ohtlikku ülesannet või seadma ohtu enda või teiste isikute elu ja Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas. tervise.“ Kaaluda muudatust: Selgitatud Palume vaadata kriitilisest ka üle, et mis põhjendab erisust platvormitöötaja ja töö tegija vahel. Ainsad Erinevus tuleneb direktiivist. Direktiivi vastavad artiklid punktid, kus on selgelt juttu platvormitöötajatest, on paragrahvid 12 ja 13. Samas mõlema neist sisu võiks laienevad vaid platvormitöötajatele ning lähtudes põhimõttest laiendada ka platvormitöö tegijatele. Sisulist põhjendust sellisele eristamisele me vähemalt paragrahvide võtta direktiiv üle miinimummahus, oleme platvormitöö 12 ja 13 valguses ei näe. seaduses ette näinud analoogse lahenduse. Mõelda läbi ja kaaluda sõnastuse muudatust: Mittearvestatud Platvormitöö tegijate esindaja on läbivalt dokumendis ent raske on hinnata selliste esindajate tekkimist. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv Kuna see on ebamäärane võiks mitmel juhul kaaluda ka alternatiivsete organisatsioonide rolli sissetoomist, Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine nt Tööinspektsiooni oma. Samuti võiks teksti selle pilguga üle vaadata, et kus praegu on platvormil kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga kohustus edastada info või anda tagasisidet ainult platvormitöö tegijate esindajale, siis peaks olema tagatud miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat see, et ka iseennast esindav platvormitöö tegija saab sama info kätte. nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata. Tööinspektsioon Eelnõu üldiselt Mittearvestatud/selgitatud Tööinspektsiooni on arvamusel, et seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks otsustati uue Eesti õiguskorras ei ole erandlik, et üldise töö- või seaduse loomise kasuks. Ebaselgeks jääb, mis kaalutlustel ei kasutatud alternatiivlahendust – viia teenistussuhte regulatsiooni kõrval kehtib konkreetse sisse muudatused ja täiendused olemasolevasse regulatsiooni. Seda enam jääb arusaamatuks valdkonna eripära arvestav eriseadus. Näiteks reguleerib alternatiivlahenduse kasutamine, kui eelnõu ettevalmistaja on seletuskirjas viidanud töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seadus üldiselt ametnike õiguslikku teiste seaduste muutmise seadusele. Tööinspektsioon mõistab, et sooviti ühe seadusega reguleerida seisundit, kuid selle kõrval kehtivad eriseadused nagu 34 platvormimajanduses toimuvat ning vältida killustatust. Tööinspektsioon peab vajalikuks siin märkida, päästeteenistuse seadus, politsei ja piirivalve seadus, et antud juhul killustatuse vältimine loob seaduse kohaldajates rohkem ebaselgust, arusaamatust kaitseväeteenistuse seadus ja prokuratuuriseadus, mis ning tekitab järelevalveorganitele järelevalve teostamisel mitmetimõistetavust. Seega täpsustavad vastava valdkonna teenistussuhte erisusi. Tööinspektsioon rõhutab, et alternatiivlahenduse kasutamine – töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Ainuüksi asjaolu, et teatud küsimusi reguleerib juba töölepingu seaduse, isikuandme kaitse seaduse ning töövaidluse lahendamise seaduse muutmine üldseadus, ei tähenda, et kogu valdkondlik eriregulatsioon looks rohkem selgust ja temaatika kehtestamiseks. Täiendavalt oleks järelevalveasutustele selged tuleks koondada sellesse üldseadusesse. Sama loogika alusel piirid menetluste läbiviimisel ja iga asutus lähtuks neile kohalduvatest sätetest. on põhjendatud ka platvormitöö direktiivi ülevõtmine eriseadusega, mis koondab ühte kohta platvormitöö kui Õigusloome kavandamisel tuleb hinnata, kas direktiivi ülevõtmisel on kaalukas vajadus eraldi seaduse eripärase töökorraldusega seotud normid. kehtestamine või oleks võimalik saavutada sama eesmärk olemasolevaid õigusakte muutes. Eelnõust nähtub, et regulatsiooni eesmärk on eelkõige lahendada töötegemise korralduse (platvormitöötegija Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama õiguslik staatuse ebaselgus; töösuhte eeldus, algoritmilise juhtimise läbipaistvuse tagamine) ning töösuhte nähtust ja sama adressaatide ringi, samal ajal kui olemasolu tuvastamise küsimusi. olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni TLS- i, TTOS-i, IKS-i ja TvLS-i vahel. See omakorda raskendaks Seega Tööinspektsioon on seisukohal, et platvormitöö seaduse eelnõu keskne küsimus on töösuhte õiguste mõistmist nii platvormide kui ka platvormitöö tegijate olemasolu ja töökorraldus, kuid need küsimused kuuluvad sisuliselt tööõiguse regulatsiooni alla. jaoks, eriti arvestades, et eelnõu ei puuduta üksnes Seetõttu on alternatiivlahendusena võimalik muuta ja täiendada kehtivat regulatsiooni – töölepingu platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna seadust. Tööinspektsioon leiab, et eelnõuga kavandatud eesmärke on võimalik saavutada ka viimased ei tee tööd töölepingu alusel, ei kohaldu neile töölepingu seadust täiendades: lisades platvormitöö mõiste, töösuhte eelduse platvormitöös, töölepingu seadus ning see ei oleks seetõttu sobiv raamistik platvormi kui tööandja käsitluse. kõigi platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal on enamik direktiivist tulenevaid õigusi ette nähtud just Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kavandatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamise platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte ainult töölepingu alusel erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral (eelnõu § 12). Eesmärgiks on tagada, et algoritmiline töötavatele platvormitöötajatele. Vastav selgitus on lisatud ka juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist seletuskirja. ning nende töökorraldusega seotud riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Tööinspektsioon peab tarvilikuks siinjuures pöörata tähelepanu, et hetkel kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) paneb tööandjale kohustuse korraldada riskianalüüs ning hinnata töökeskkonnas muuhulgas ka füsioloogilisi (TTOS § 9) kui psühhosotsiaalseid ohutegureid (TTOS § 91) ning rakendada vastavad meetmed. Tööinspektsioon mõistab, et platvormitöö võib olla ka füüsiline töö või töö mida tehakse näiteks liikluses ning igasuguste reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute kasutamine tekitab töötajas pinget, stressi ja ebakindlust töötamisel. Tööinspektsioon on seisukohal, et eelnõuga kavandatud ja soovitud eesmärke on võimalik saavutada ka TTOS-i vastavate muudatuste ja täiendustega. Näiteks on kaugtöö ja renditöö töötervise ja tööohutuse temaatika TTOS-is sätestatud. Siinkohal Tööinspektsioon on arvamusel, et selgem ja arusaadavam oleks, kui tööohutuse kohaldamine platvormitööle oleks TTOS-is. 35 Eelnõu ja seletuskirja kohaselt soovitakse reguleerida platvormitööga seotud andmetöötlust. Siin on Tööinspektsioon arvamusel, et alternatiivselt on võimalik andmekaitsetemaatikat üle võta, viies sisse vastavad muudatused ja täiendused isikuandmete kaitse seadusesse. Eelnõuga kavandatakse reguleerida platvormitööga seotud vaidluste lahendamine. Tööinspektsioon on seisukohal, et Eestis on hetkel juba kehtiv regulatsioon olemas – töövaidluste lahendamise seadus. Seega on Tööinspektsioon seisukohal, et alternatiivlahendusena on võimalik viia vastavad muudatused ja täiendused sisse töövaidluse lahendamise seadusesse. Eelnõu § 17 lg 1. Tööinspektsioonile täiendava pädevuse ja ulatuse andmine Arvestatud ja selgitatud Eelnõu § 17 lg 1 kohaselt: Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Oleme muutnud eelnõu sõnastust järelevalve osas Tööinspektsioon. konkreetsemaks, viidates konkreetsetele sätetele, millele TI järelevalvepädevus laieneb. Tööinspektsioon on seisukohal, et §-s 17 on pädevuse ulatus ebaselge, piiritlemata ning tõusetub Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni puhul topelt pädevuse küsimus. Eelnõu § 17 hõlmab Eelnõu § 2 kohaselt kohaldatakse seadust Eestis tehtavat terviklikult (va Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve alla käivaid sätteid) kogu seaduse osas järelevalve platvormitööd korraldava platvormi suhtes olenemata pädevust. Tööinspektsioon rõhutab, et see ei ole tänapäevases õigusloomes enam kohane, et ei määratleta platvormi asukohast või lepingule kohaldatavast õigusest. paragrahve, mille üle konkreetne asutus järelevalvet teeb. Siinkohal on Tööinspektsioon seisukohal, et Seega ei tee Tööinspektsioon järelevalvet „üle maailma eelnõu § 17 lg 1 peab sisaldama täpselt, mis paragrahvide osas on Tööinspektsioonil järelevalve platvormide” üle üldiselt, vaid Eestis tehtava ja korraldatava pädevus. Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et seadus saab luua selged piirid, mis on platvormi platvormitöö üle. kohustused ja mis on keelud, aga samas ei saa kõik see olla Tööinspektsiooni järelevalve all. Toome ühe näite järelevalve jaotumise kohta ka siin: Eelnõu § 16 kehtestab platvormitöö tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ja muude samaväärse meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Tööinspektsioon pöörab Näiteks § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse tähelepanu, et eelnõu § 16 loob eeldused töövaidluse lahendamiseks, kuid jätab selgelt piiritlemata, kuidas süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või Tööinspektsioon peaks siin järelevalvet teostama. parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis Samuti tõstatame küsimuse: Kus jooksevad Tööinspektsiooni järelevalve piirid - Kas üle maailma talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse platvormide osas, kus Eesti töötaja või Eesti platvormide üle, kus võõramaised töötajad? läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte Toome allpool näite, kuidas kehtivas töölepingu seaduses (TLS) ja meretööseaduses (MTööS) on täpselt tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata piiritletud Tööinspektsioonis pädevus. (platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö Tööinspektsiooni pädevuse TLS § 115 lg 1: tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja 36  asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9, õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, §-s 433, eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on § 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–2 1, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte Tööinspektsioon. [RT I, 03.02.2026, 5 - jõust. 13.02.2026]“ tuvastamist) või kohtusse. Samuti MTööS on hea näide, kuidas on selgelt piiritletud ühes seaduses mitme asutuse pädevus ja selle ulatus. MTööS § 73 lg 1 Tööinspektsiooni pädevuse ulatus: „ (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 9–12, § 22 punktides 2–4, §-des 26, 30, 40, 42–45 ja 48–50, § 62 lõigetes 1–3, § 691 lõikes 1, § 70 lõikes 2, § 72 lõikes 1 ning §-des 721– 726 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.“ MTööS § 73 lg 2 Terviseameti pädevus ja ulatus: „ (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 28 lõike 2 ning § 29 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Terviseamet rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“ Tööinspektsioon ei nõustu eelnõu § 17 lg 1 praeguse üldse ja ebaselge sõnastusega. Tööinspektsioon teeb ettepaneku: Piiritleda eelnõu § 17 lg 1 konkreetselt ära Tööinspektsiooni pädevuse ulatus. Seletuskiri. Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve. Arvestatud Seletuskirjas (eelnõu § 17) esimene lause: „Paragrahvis 16 määratakse kindlaks asutused…“. Tänud tähelepanu juhtimast! Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et eelnõu §-s 17, mitte §-s 16, määratakse asutused, mis teevad järelevalvet, Palun kõrvaldada vastuolud ning viia eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla. Tehnilise võimekuse ja teadmiste vajakajäämine. Ebapiisavad ressursid. Teadmiseks võetud Tööinspektsioon peab tarvilikuks välja tuua, et selleks, et tuvastada algoritmiliste otsuste õigsuspärasust, Oleme Tööinspektsiooni järelevalve ulatuse esitatud selgitada välja algoritmiliste otsuste mõjusid ning teostada tõhusat järelevalvet, on vajadus mitmeid kommentaaride põhjal üle vaadanud ning meie hinnangul ei vastavasisulisi koolitusi ametnikele, infotehnilise võimekuse arendamist ja tehnilise teadmisega kujune see nii ulatuslikuks, et sellest tuleneks vältimatu ja inimressurssi (nt IT-õigus) ning vastavate menetlusprotsesside väljatöötamist. Tööinspektsioon asub püsiv lisarahastuse vajadus. seisukohale, et järelevalve muutub keerukamaks, sest ei ole teadmist, kuidas tuvastada algoritmilisi otsuseid, nende mõju jne. Samuti probleemseks muutub tõendamine. Seletuskirja kohaselt kulud kaetakse Samas oleme teadlikud, et Tööinspektsioon tegutseb juba Tööinspektsiooni eelarvest. Siinjuures, Tööinspektsioon rõhutab, et arvestades üleriigilist halduskoormuse praegu piiratud ressursside tingimustes. Mõtleme 37 vähendamist, piiratuid ressursse ning pidevalt prioriteetide seadmist, ei ole võimalik tagada tõhus ja sujuv lähitulevikus ka algoritmilist juhtimist puudutavate koolituste järelevalve ja vastavate tulemute saavutamine. ja pädevuse arendamise peale, kuna vastavat teadmist on vaja mitte ainult Tööinspektsioonil, vaid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Andmekaitse Inspektsioonil. Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel Arvestatud Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel II peatükk tööalane staatus artikkel 5 (õiguslik Täname tähelepanu juhtimast, oleme vastavustabeli lause eeldus) kommentaaride lahtris on järgnev tekst: „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik sõnastust korrigeerinud. kvalifitseerida töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid (nt RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1).“ Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et leiab, et RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 lahendile viitamine ei ole asjakohane ning lahendi punktis 17.1 väljendatud kohtu seisukohta on tõlgendatud vääriti. Kohtu seisukohast ei ole võimalik teha järeldust, et „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik kvalifitseerida töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid“ Nimelt, RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 on kohus väljendanud järgmist: „MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS § 84 alusel on võimalik tehing maksustada, kui selle „näilikkusele ei ole võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust“ (üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 35). Erinevalt MKS § 83 lg-st 4 kohaldub MKS § 84 kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil (otsus nr 3-14-53226/100, p 13). Teisisõnu, MKS §-le 84 on võimalik tugineda juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalust on kuritarvitatud (haldusasi nr 3-3-1-59-09, p 19). (Vt mitteammendavat loetelu teguritest, mis viitavad kujundamisvõimaluse kuritarvitusele ja majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi kasutamisele, nt halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-79-11, p 23; nr 3-3-1-15-11, p 16.)“ Tööinspektsioon palub viidata asjakohastele kohtulahenditele, kui eelnõu ettevalmistaja peab oluliseks kohtulahenditele viidata. Mõjusate meetmete (karistused) kasutusele võtmine Arvestatud 38  Oleme eelnõud täiendanud asjakohaste karistusnormidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 artikkel 24 räägib mõjusatest, hoiatavatest ja proportsionaalsetest karistustest. Tööinspektsioon peab vajalikuks rõhutada, et käesolev eelnõu ei käsitle ühtegi karistuse sätet, samas kui eelnimetatud direktiiv loob eelduse mõjusate meetmete kasutusele võtuks. Tööinspektsioon leiab, et direktiivist lähtudes mõjus meede on väärteo eest kohaldatav karistus (Euroopa mõistes haldustrahv). Kui nähakse ette kohustused, siis peab olema ka mõjus meede tagajärgedele. Seletuskirjast ei nähtu, millised on mõjusad meetmed, mida saab rakendada, kui platvorm rikub talle pandud kohustusi. Tööinspektsioon asub seisukohale, et ettekirjutus ei ole piisavalt mõjus meede. Kui lähtume eeldusest, et iga tuvastatud platvormi puhul, mis kvalifitseerub tööandjaks, kohalduvad täies mahus TLS ja TTOS regulatsioon, on nt Tööinspektsioonil TLS ja TTOS alusel kohaldada vastutuse sätteid. Kõrvutades TLS või TTOS vastutuse sätteid ning antud eelnõud, siis Tööinspektsioon seab kahtluse alla ja ei nõustu, et kehtivas õiguses olevad vastutuse sätted oleksid sobilikud. Eelnõu § 14 kohaselt platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks §-s 14 nimetatud teabe. Siinkohal Tööinspektsioon, tuginedes pikaajalisele praktikale, tõstatab küsimused: Mis järgneb, kui platvorm jätab kohustuse täitmata? Kas teabe esitamata jätmine tähendab KarS § 279 mõistes riiklikku järelevalve takistamist? Kas Tööinspektsioonil on õigus alustada riiklik järelevalve ning jõuda korrakaitseseaduse alusel vastavad dokumendid välja? Tööinspektsioon palub seaduse tasandil ära määratleda mõjusad meetmed, mida saab rakendada kohustuste rikkumiste puhul. Eelnõu § 14. Arvestatud osaliselt Eelnõu § 14 seab tööandjale teabe esitamise kohustuse (pealkiri), samas § 14 sisult aga räägib teabe kättesaadavaks tegemisest. Siinjuures peab Tööinspektsioon tarvilikuks pöörata tähelepanu, et Aitäh tähelepaneku eest. Nõustume, et pealkirja ja sätte sisu „kohustus esitada“ ja „kättesaadavaks tegemine“ on väga erineva sisuga mõisted, mis võimaliku kooskõla peab olema selge ja seetõttu korrigeerisime sätte hilisema vaidluse korral on mitmeti tõlgendatav. pealkirja sõnastust. Eelnõu eesmärk ei ole aga kohustada platvormi teavet tingimata aktiivselt eraldi edastama, vaid Seletuskirja (eelnõu § 14 lg 1) kohaselt: „Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab tagada, et nõutud teave oleks Tööinspektsioonile ja Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei platvormitöö tegijate esindajatele tegelikult kättesaadav. pea eraldi esitama, vaid võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav Direktiiv ei sätesta teabe kättesaadavaks tegemise täpset viisi näiteks kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi ning eelnõus on teadlikult jäetud see paindlikuks, et veebilehel.“ Tööinspektsioon on siinjuures arvamusel, et andmete kättesaadavaks tegemise viis on võimaldada sobiva lahenduse valikut sõltuvalt platvormi 39 ebamäärane, mis tähendab ei ole selge kuidas, kuhu ja mis ajaraamis on platvormil kohustus need andmed tegevusmudelist. Seadus ei pea selleks ammendavalt ette avaldada. kirjutama konkreetset tehnilist kanalit või vormi. Vältimaks mitmetimõistetavust, on Tööinspektsioon seisukohal, et platvormil lasuv kohustus tuleb Lisaks juhime tähelepanu, et § 14 lõige 2 täpsustab ajaraami, sõnastada väga täpselt: kuidas, kus ja mis aja jooksul tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha. milles teave tuleb kättesaadavaks teha/andmeid uuendada. Samuti tuleb piiritleda, millise tagajärjega peab platvorm arvestama, kui jätab kohustuse täitmata. Kuidas ja kus teave esitatakse, on Tööinspektsiooni ja platvormi kokkuleppe küsimus. Tagajärgede osas, palun vaadake eelmist kommentaari. Eelnõu § 3 lg 3 ja 4 Mittearvestatud ja selgitatud Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu § 3 lg 3 ja 4 mõisted (platvormitöö tegija ja platvormitöötaja) Mõisted „platvormitöö tegija” ja „platvormitöötaja” ei ole on raske hoomata ja üksteisest eristatavad. Tööinspektsioon leiab, et sarnaste mõistete kasutamisega valitud juhuslikult, vaid lähtuvad otseselt direktiivi tekitatakse keeleliselt sama keeruline olukord, kui on hetkel praktikas mõistetega lähetatud töötaja ülesehitusest, kus eristatakse ühelt poolt kõiki platvormitööd (ELLTS) ja töölähetuses töötaja (TLS). tegevaid isikuid ning teiselt poolt nende hulgast neid, kellel on tööleping. Eristus on vajalik, sest osa õigusi laieneb kõigile Tööinspektsioon palub kaaluda õigusselguse vaates parema mõiste kasutusele võtmist. platvormitöö tegijatele, osa aga üksnes platvormitöötajatele. Kommentaarist ei nähtu alternatiivi, mis oleks ühtaegu selgem ja säilitaks sama täpse eristuse. Eelnõus on mõistete sisu eristatud selgelt: platvormitöö tegija on laiem kategooria ning platvormitöötaja selle alamrühm. Seetõttu leiame, et mõistete muutmine ei parandaks õigusselgust sisuliselt, vaid looks pigem täiendava lahknevuse direktiivi terminoloogiaga. Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine Selgitatud Eelnõu lisamaterjal (võrdlustabel) käsitleb kohtu ja töövaidluskomisjoni rolli töösuhte tuvastamisel. Töösuhte tuvastamise protsessiga saab jätkata samadel alustel Tööinspektsioon peab oluliseks tõstata järgmine küsimus: Ebaselgeks jääb, kuidas on arvestatud nagu seni ning seetõttu ei ole tarvilik seda eelnõu Tööinspektsiooni õigusega järelevalve raames töösuhe tuvastada ja lepinguid ümber hinnata? Tuginedes seletuskirjas detailselt taasesitada. praktikale, kas järelevalves protsess oleks selline: rikkumise tuvastamine, haldusaktiga (ettekirjutuse) kohustada töötingimustest teavitada töötajaid ning platvormil tekib seejärel kohustus tõestada vastupidist ehk kasutada pööratud tõendamiskoormust? 40 Tööinspektsioon leiab, et seletuskirjas peaks täpsemalt ja põhjalikumalt leidma käsitlemist eelpool nimetatud küsimusi. Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus Selgitatud. Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise Toimida tuleks analoogselt sellele, nagu toimitakse täna kaitseks, sealhulgas tuues välja uued ohud, mida arvesse võtta. Hetkel on skoop automatiseeritud töösuhte ümberklassifitseerimisel. seiramisel ja mõjudel. Tööinspektsioon, tuginedes praktikale tõstatab küsimuse: Kui Tööinspektsioon on järelevalve käigus jõudnud tõendite pinnalt järeldusele, et platvormitöötaja on töölepingu alusel tööd tegev töötaja, peab olema rakendatud kõik TTOS kohustused? Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et TTOS-i § 12 lg 1 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Seega, nt kulleri puhul ei ole skoop ainult automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevad riskid, vaid koheselt peaks olema hinnatud kõik tema kui kulleri tööga kaasnevad riskid. Kui nüüd võtta olukord, kus Tööinspektsioon tuvastab, et tegemist on töösuhtega, kas siis oleks kohane haldusaktiga nõuda kõigi TTOS nõuete täitmist ning lisaks veel töötingimustest teavitamisest ning tuleks arvesse võtta, et riskianalüüsi koostamisel platvormitöö seaduse § 12 lg 1 nõudeid? Seega, Tööinspektsioon asub seisukohale, et eelnõu § 12 kohaldamise ulatus on ebaselge ja tekitab mitmetimõistetavust. Eesti Tööandjate Keskliit Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud. Toetame suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö mudeli paindlikkus. Peame oluliseks vältida üle reguleerimist direktiivi ülevõtmisel ning leiame, et eelnõu ei tohiks kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku täpsustada eelnõu töösuhte eeldusega seotud sätete (eelnõu §-d 5 ja 6) sõnastust. Täpsem sõnastus on vajalik, et suureneks läbipaistvus ja ennustatavus ning oleks üheselt arusaadav, et olemasolev õiguslik raamistik töösuhte määratlemisel ei muutu. Sellega seoses teeme ettepaneku viidata eelnõu seletuskirjas Euroopa Kohtu praktikale, eelkõige nn Yodeli kriteeriumidele, mis määratlevad iseseisva töö tunnused. See aitab vältida olukordi, kus mitmeti tõlgendatavad asjaolud mõjutavad töösuhte eelduse tuvastamist. 41 Samuti peaks seletuskiri selgelt rõhutama, et töösuhte tuvastamisel ei ole määrav üksik kriteerium või asjaolu, vaid hinnata tuleb kõiki asjakohaseid asjaolusid tervikuna. Terviklik lähenemine koos selgete kriteeriumitega suurendab õigusselgust, vähendab mitmeti mõistetavaid olukordi ning aitab ennetada töövaidluste kasvu. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et mitmed eelnõus sisalduvad sätted võivad suurendada ettevõtjate halduskoormust. Uute regulatsioonide rakendamisel tuleb vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse tekkimist turuosalistele. Teeme ettepaneku kehtestada erandid algoritmilise juhtimisega seotud sätete osas. Need on vajalikud platvormiettevõtete toimimistingimuste kaitseks (näiteks konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimine), samuti lõpptarbijate, kaupmeeste ja platvormitööd tegevate isikute kaitseks (näiteks pettuste ennetamine). Sellised erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eelnõu § 5 Arvestatud kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse juhtimise ja kontrolli ulatust platvormitöö korraldamisel, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamist. Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud. Seejuures aga platvormitöö direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb töösuhte olemasolu tuvastamisel lähtuda eelkõige töö tegelikest tegemise asjaoludest, sealhulgas automatiseeritud jälgimis- ja otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel, sõltumata poolte vahel sõlmitud lepingu nimetusest. Direktiivist tuleneb selgelt, et automatiseeritud süsteeme tuleb hinnata platvormitöö korraldamise kontekstis. Eelnõu sõnastus võib aga jätta mulje, et selliste süsteemide kasutamine iseenesest tähendab juhtimise ja kontrolli olemasolu ning viitab seega automaatselt töösuhtele. See ei ole direktiivi eesmärk. Kuigi eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et uusi töösuhte kriteeriume ei looda ning üksnes täpsustatakse, et juhtimine võib toimuda ka algoritmiliselt, ei kajastu see piisava selgusega seaduse tekstis. Ettepanek: Sõnastada § 5 järgmiselt: „Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava 42 juhtimise ja kontrolli ulatusest.“ Eelnõu § 6 lõige 1 Arvestatud sätestab, et platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta. Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud viitega tervele TLS paragrahvile 1. Selline viide üksnes TLS § 1 lõikele 2 võib jätta mulje, et tasu olemasolul eeldatakse alati töösuhet. Samas on töösuhte tuvastamisel olulised ka TLS § 1 lõiked 1 ja 4, mis käsitlevad alluvussuhet ning isiku iseseisvust töö tegemisel. Kehtiva õiguse kohaselt eeldatakse töösuhet juhul lisaks, kui töö tehakse teise isiku juhtimise ja kontrolli all, kuid see eeldus on ümberlükatav, kui isik on olulisel määral iseseisev töö tegemise viisi, aja ja koha valikul. Ettepanek: Sõnastada § 6 (1) järgmiselt: “Platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja kontrolli alluvuses vastavalt TLS § 1 lõikes 1 sätestatule.“ Eelnõu § 7 Mittearvestatud ja selgitatud Sätestab ulatuslikud piirangud isikuandmete töötlemisele automaatsete seiresüsteemide abil. Aitäh ettepaneku eest. Meil ei ole paraku võimalik sellega arvestada. Direktiivi artikkel 7 on sõnastatud keelunormina Seejuures on aga oluline on tagada, et need piirangud ei takistaks platvormiettevõtjatel täita õigusaktidest ning ei näe ette pakutud erandite lisamist, mistõttu läheks tulenevaid kohustusi, näiteks ennetada ning tuvastada pettusi ja väärkasutust, viia läbi platvormitöö erandite tegemine direktiiviga vastuollu. tegijatele suunatud küsitlusi või koguda andmeid värbamisprotsessi käigus. Selline andmetöötlus on vajalik nii teenuse turvalisuse kui ka platvormitöö tegijatele ja klientide kaitse Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid tagamiseks. koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni Leiame, et ammendava regulatsiooni puudumisel tuleks lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus Ettepanek: tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine Lisada § 7 uus lõige 4: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangud ei kohaldu isikuandmete on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud töötlemisele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil juhul, kui see on vajalik: juhul aga ei ole. 1) Eesti Vabariigi õigusaktidest või pädeva asutuse juhistest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2) Kuritegude või muude õigusvastaste tegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks; Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga 3) Platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks.“ tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja 43  biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise eesmärgil ei oleks proportsionaalne. Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10 võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks. Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud töötlemiseks. Eelnõu § 8 lõige 2 Mittearvestatud näeb ette kohustuse kaasata platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti mõjuhinnangu Direktiivis on IKÜM nõudeid täpsustatud ning need ongi koostamisel. kohati rangemad, kui vaid IKÜM-ist tulenevad nõuded. Käesolev säte peab olema kooskõlas IKÜM nõuetega, mistõttu kaasamise kohustus peab sõltuma Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu vajadusest, mitte olema ühetaoline. Kõik andmetöötluse mõjuhinnangud ei eelda platvormitöö tegijate koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende ega nende esindajate kaasamist ning selline kaasamine peaks jääma platvormi otsustada. Direktiiv annab esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab, esindajatele ulatuslikud kaasamisõigused ning kaasamiskohustuse kehtestamine mõjuhinnangu et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate koostamisel kõigil juhtudel oleks põhjendamatu ning võib kaasa tuua ebaproportsionaalse esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi halduskoormuse kasvu. nõudest kõrvale kalduda. Ettepanek: Sõnastada § 8 lõige 2 järgmiselt: “Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel vajaduse korral platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.” Eelnõu § 10 lõike 1 Arvestatud ja selgitatud kohaselt peab platvorm tagama pideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil 44 tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja § 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe võrdsele kohtlemisele. eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest Seejuures platvormitöö direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et platvormid nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide teostavad koos platvormitöö tegijatega esindajatega regulaarset hindamist, ning hindavad seda esindajate mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel. Seega näeb direktiiv ette regulaarse ehk töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine „korrapärase”, mitte “pideva” järelevalve. Selline ajamääratluse erinevus võib kaasa tuua direktiivist (evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa rangema kohustuse kehtestamise. Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat Lisaks sätestab eelnõu § 10 lõige 4, et juhul kui järelevalve või hindamise käigus tuvastatakse järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline, diskrimineerimise oht või platvormitöö tegijate õiguste rikkumine, peab platvorm võtma meetmeid struktureeritud hindamine. selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas muutma või lõpetama automatiseeritud süsteemi kasutamise. Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud, Eelnõu seletuskirja kohaselt on süsteemi muutmine või kasutamise lõpetamine üks võimalikest et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva meetmetest. Ettevõtluse seisukohast on oluline aga rõhutada, et tegemist peaks olema viimase abinõuga. inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme vastavalt täiendanud ka seletuskirja. Ettepanek: 1) Sõnastada § 10 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm tagab korrapärase inimjärelevalve automaatsete § 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole 2) Sõnastada § 10 lõige 4 järgmiselt: „Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või selle tingib. tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.“ Eelnõu § 11 lõike 4 Arvestatud kohaselt peab platvorm juhul, kui automaatse süsteemi abil tehtud või toetatud otsus rikub platvormitöö Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset tegija õigusi, parandama otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel, võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise. siis, kui olukord selle tingib. Sarnaselt eeltoodule on oluline rõhutada, et automaatse otsustusprotsessi muutmine või kasutamise lõpetamine peaks olema viimane abinõu ning kohaldatav üksnes juhul, kui see on rikkumise suhtes 45 proportsionaalne ning muud meetmed on ammendatud. Ettepanek: Sõnastada § 11 lõige 4 järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.“ Eelnõu § 12 lõike 1 Mittearvestatud ja selgitatud kohaselt peab platvorm platvormitöö tegijate tervise kaitseks rakendama töötervishoiu ja tööohutuse Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei seaduses sätestatud nõudeid. või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks Sarnaselt kaugtööle on platvormidel keeruline kohaldada töötervishoiu ja tööohutuse seadust soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu. platvormitöö tegijatele täies ulatuses, kuna platvormitöö erineb oluliselt tavapärasest töö tegemisest tööandja tegevuskohas. Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et Näiteks ei ole praktikas võimalik tagada tööandja tavapäraseid kohustusi, nagu esmaabi andmine vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse töökohal või vajaduse korral töötaja viivitamatu töölt kõrvaldamine haigestumise tõttu, kui töö ei toimu regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning tööandja ruumides. kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on Ettepanek: vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS- Sõnastada § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel võimalik, sealhulgas:..” töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile. Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt paindlikuks. Eelnõu ei näe ette erandeid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustele. Mittearvestatud Samas on teatud erandite kehtestamine vajalik, et tagada platvormiettevõtete toimimistingimused ning 46 kaitsta lõpptarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö tegijaid. Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm Sellised erandid ei välistaks direktiivi III peatükis sätestatud kohustuste kohaldamist tervikuna, vaid jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata piiraksid nende kohaldamist üksnes olukordades, kus nende täitmine tooks kaasa olulise kahju ettevõttele põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse või avalikkusele. Need erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses kehtiva proportsionaalsuse või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada põhimõtte alusel. platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö Lisaks on direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalse teabe avaldamise üle otsustamine kohtu tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate pädevuses. Seega peaks konfidentsiaalse teabe avaldamise otsustamine jääma üksnes kohtu pädevusse, automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi et tagada tasakaal ärisaladuste kaitse ja õiguskaitse vahel. nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14 Seega võib algoritmilise juhtimisega seotud kohustuste ja piirangute jäik kohaldamine kahjustada sätestatud kohustuste täitmata jätmist. platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning samuti platvormitöö tegijate ja klientide turvalisust. Platvormidel peab olema võimalus tegutseda viivitamata ja vajaduse korral automatiseeritud vahendite Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS- abil olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi kaitseks. Näiteks täidavad lepingust1, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning platvormil olulist rolli pettuste, väärkasutuse ja muu õigusvastase tegevuse tuvastamisel ja ennetamisel. EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis2 sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole Ettepanek: üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse Lisada eelnõusse uus paragrahv: tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on „§ 15. Erandid algoritmilise juhtimise kohustustele võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab Käesoleva seaduse paragrahvides 7–14 sätestatud algoritmilise juhtimise kohustusi ei kohaldata juhul, platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste kui nende täitmine: direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab 1) kahjustab ärisaladuse või muu kehtiva õigusaktiga kaitstud teabe kaitset, sealhulgas teavet ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud sisemise hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või tellimuste jaotamise üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja algoritmide kohta; minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot, 2) Ohustab avalikku korda või platvormi infosüsteemide turvalisust; lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse 3) takistab pettuste või muu õigusvastase tegevuse ennetamist, avastamist või uurimist.” . kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega). Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide, peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta. Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi 1 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 2 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex 47  täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt kehtetuks muuta. Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta3 on esile toodud, et Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta, kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke. Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele, mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda. Wolt Eesti OÜ Töösuhte tuvastamine Arvestatud Direktiivi artikkel 4(2) sätestab: Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud. „Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud.“ 3 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 48 Platvormitöö seaduse (edaspidi PVS) eelnõu § 5 sätestab: “Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.” Seega sätestab direktiiv selgelt, et automaatseid seire- või otsustussüsteeme tuleb arvesse võtta platvormitöö korraldamise hindamise kontekstis. PVS-i vastavat sätet on seevastu võimalik tõlgendada selliselt, et juba ainuüksi automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine loetakse automaatselt järelevalve ja kontrolli teostamiseks (ja viitab seega töösuhte olemasolule). See ei ole direktiivi artikli 4 (2) eesmärk. PVS-i eelnõu seletuskirja kohaselt ei sätestata §-s 5 uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu seadusega ette nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Sama ei ole siiski selge § 5 sõnastuse alusel. Ettepanek: Platvormitöö seaduse § 5 tuleks sõnastada järgmiselt: „Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava juhtimise ja kontrolli ulatusest.“ Töösuhte eeldus platvormitöös Arvestatud PVS § 6 lg 1 sätestab: Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud viitega tervele TLS paragrahvile 1. “Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta.” Ilma täiendava kontekstita tundub säte viitavat sellele, et platvormitöö puhul eeldatakse alati töölepingu olemasolu, kui tegemist on tasustatud tööga. Viidatakse ainult töölepingu seaduse § 1 lõikele 2, mitte aga töölepingu seaduse artikli § 1 lõigetele 1 ja 4, mis on samuti olulised platvormi ja isiku vahelise õigusliku suhte kindlaksmääramisel: Töölepingu seaduse § 1 lg 1 sätestab: 49 „Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.“ Töölepingu seaduse § 1 lg 4 sätestab: „Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.“ Seega kehtib töösuhte eeldus, kui isik teeb tööd teise isiku heaks, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, ning seda eeldust saab ümber lükata, kui väidetav tööandja tõendab, et tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Ettepanek: PVS § 6 lg 1 tuleks sõnastada järgmiselt: „Töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldus kehtib platvormitöö puhul, kui sellist tööd tehakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalse tööplatvormi juhtimise ja kontrolli all.“ Isikuandmete töötlemise piirangud Mittearvestatud ja selgitatud PVS § 7 sätestab: Aitäh ettepaneku eest. Meil ei ole paraku võimalik sellega arvestada. Direktiivi artikkel 7 on sõnastatud keelunormina „§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud ning ei näe ette pakutud erandite lisamist, mistõttu läheks erandite tegemine direktiiviga vastuollu. (1) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil: Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid 1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid; koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud 2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega; tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud 3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd; juhul aga ei ole. 50  4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist; seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja 5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu, biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise sättumust; eesmärgil ei oleks proportsionaalne. 6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega. andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse sõlmimist muul viisil ette valmistades. direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10 võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse (3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks. ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite mõjutavad platvormitöö tegijaid.“ kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud § 7 ei tohi piirata platvormiettevõtte võimalusi viia läbi platvormitöö tegijate seas küsitlusi, koguda töötlemiseks. andmeid seaduslike kohustuste täitmiseks, käsitleda platvormitöö tegijatega seotud olukordi, ennetada pettusi ja avastada teenuse väärkasutust. Lisaks tuleb lubada andmete kogumist platvormitööd teostavate isikute värbamisfaasis. Selliste andmete töötlemine on hädavajalik, et platvormiettevõtted saaksid paremini tagada klientide ja platvormitöö tegijate ohutuse. Euroopa Komisjoni ekspertgrupp on samuti hinnanud direktiivi artikli 7 absoluutset olemust ja märkinud, et „seetõttu jääb ebaselgeks, kas teatud erandeid võib lubada.“ Selge regulatsiooni puudumisel peab tõlgendamine tuginema proportsionaalsuse põhimõttele, mille kohaselt ei tohi regulatiivsed meetmed olla rangemad kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seetõttu tuleb aktsepteerida erandeid paragrahvis 7 sätestatud keeldudest. Ettepanek: Lisada PVS §-i 7 lõige 4 järgmises sõnastuses: 51 „(4) Lõikes 1 sätestatud piirang ei takista platvormidel töödelda isikuandmeid automaatses seire- või otsustussüsteemis või muudes automatiseeritud süsteemides, kui see on vajalik: (i) Eesti seadusandluse või ametiasutuste poolt antud korralduste järgimiseks; (ii) kriminaalse või muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks või uurimiseks; või (iii) platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks." Andmekaitsealane mõjuhinnang Mittearvestatud PVS § 8 (2) sätestab: Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded. „Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“ Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende See lõige peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetega, mistõttu peab esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab, ärakuulamise kohustus põhinema vajadusel, mitte rakenduma automaatselt. Kõigi andmetöötluse et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate mõjuhinnangute puhul pole vajalik pidada konsultatsioone töötajate või nende esindajatega ning sellise esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi konsultatsiooni algatamise vajaduse üle peaks saama otsustada platvorm. Direktiiv annab platvormitöö nõudest kõrvale kalduda. tegijate esindajatele ulatuslikud konsultatsiooniõigused ning automaatse konsultatsiooninõude kehtestamine andmetöötluse mõjuhindamise protsessis oleks üleliigne ja tooks kaasa riski ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse tekkeks. Ettepanek: Sõnastada PVS § 8 lg 2 järgmiselt: “Mõjuhinnangu koostamisel küsib platvorm vajadusel platvormitöö tegijate ja nende esindajate arvamusi ning esitab hindamise tulemused esindajatele.” Automaatsete süsteemide inimjärelevalve Arvestatud ja selgitatud PVS § 10 lg 1 sätestab: § 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe “ Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest kohtlemisele töökohal.“ nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb Direktiivi artikkel 10 (1) sätestab: töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine (evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa „Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline on automaatsete Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis 52 seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele, sealhulgas selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat kohaldatavuse korral nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline, töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel.“ struktureeritud hindamine. Seega nõuab PVS eelnõu "pidevat" inimjärelevalvet, samas kui direktiiv viitab "regulaarsele" hindamisele. Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud, "Pidev" viitab katkematule järelevalvele, samas kui "regulaarselt" tähendab järelevalvet kindlate et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva intervallide järel. inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme vastavalt täiendanud ka seletuskirja. Lisaks sätestab PVS § 10 lg 4 järgmist: § 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud “Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise." selle tingib. PVS seletuskiri viitab sellele, et automaatse süsteemi muutmine või lõpetamine on üks võimalus. Ärilisest vaatepunktist tuleks seda käsitleda viimase abinõuna. Ettepanekud: Sõnastada § 10 (1) järgmiselt: „Platvorm tagab regulaarse inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Sõnastada § 10 (4) järgmiselt: „Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas muude meetmete ammendumisel muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.“ Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt Arvestatud 53 PVS § 11 lg 4 sätestab: Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel, „Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. siis, kui olukord selle tingib. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.“ Sarnaselt eeltoodule peaks automaatse otsustusprotsessi muutmine ja lõpetamine olema nõutav vaid viimase abinõuna ja juhul, kui see on proportsionaalne rikkumisega. Ettepanek: Sõnastada PVS § 11 lg 4 järgmiselt: “Kui sellised otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ja võtab meetmeid selliste olukordade kordumise vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.” Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus Mittearvestatud ja selgitatud PVS § 12 lg 1 sätestab: Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva „(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks kaitseks, sealhulgas: soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu. 1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse rakendatavate abinõude asjakohasust; regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning 2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes vältimiseks või vähendamiseks; ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on 3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS- põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise; is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel 4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“ töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel 54  töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel Sarnaselt kaugtööle oleks platvormidel keeruline rakendada platvormitöötajatele täies mahus töötervishoiu rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu ja tööohutuse seadust, sest selline töö erineb oluliselt tavapärasest ettevõttes tehtava töö kontseptsioonist. arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse Näiteks esmaabi osutamine töökohal, töötajate poolt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kontroll töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või – selliste kohustuste täitmine ei ole platvormitöö tegijate puhul, kes ei tööta tööandja ruumides, võimalik. tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid Ettepanek: töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile. Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt Sõnastada PVS § 12 lg 1 järgmiselt: paindlikuks. „(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik, sealhulgas: 1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust; 2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks; 3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise; 4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“ Erandid algoritmilise juhtimise kohustustest Mittearvestatud PVS praegune tekst ei sisalda erandeid algoritmilise juhtimise kohustustest. Siiski on mõned erandid Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna vajalikud, et kaitsta platvormiettevõtete äritegevust ning samuti tarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm tegijaid. Erandid ei muuda olematuks direktiivi 3. peatükis sätestatud kohustusi, vaid piiraksid nende jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata rakendamist ainult olukordades, kus nende täitmine põhjustaks märkimisväärset kahju. Need erandid põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse oleksid õigustatud Euroopa Liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust, Direktiivis sätestatud kohustused ei ole mõeldud ärisaladuste kaitse nõrgestamiseks ega ettevõtete inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö sundimiseks avalikustama tundlikku teavet. Direktiivi artikkel 21(2) sätestab, et konfidentsiaalse teabe tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate avaldamise üle otsustamine on kohtu pädevuses. Konfidentsiaalse teabe avalikustamise üle otsustamine automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi peaks kuuluma üksnes kohtu pädevusse, et tagada konfidentsiaalsushuvide ja õigusliku kaitse korrektne nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14 tasakaalustamine. Kui kohus ei ole teinud otsust konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta, peaks sätestatud kohustuste täitmata jätmist. platvormiettevõte saama konfidentsiaalset teavet kaitsta viisil, mida ta peab parimaks. Ka isikuandmete 55 kaitse üldmääruse preambula punkt 63 ja Euroopa Liidu Kohus oma otsuses OQ v Land Hessen juhtumis Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS- kinnitavad, et andmetele ligipääsu õigus ei ole absoluutne. lepingust4, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis5 Peatüki 3 kohustuste jäik rakendamine võib ohustada platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole klientide ja platvormitöö tegijate turvalisust. Platvormiettevõtted peavad suutma tegutseda viivitamatult ja üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse automaatsete meetoditega olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on kaitseks. võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste Platvormid mängivad võtmerolli pettuste, kuritarvituste ja muude ebaseaduslike tegevuste avastamisel ja direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab ennetamisel. Kolmandas peatükis sätestatud kohustused ei tohiks neid jõupingutusi takistada ega ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud õõnestada. üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot, Ettepanek: lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega). Täiendada PVS-i uue §-ga 15 järgmises sõnastuses: Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet “§ 15. Erandid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustest kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide, peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta. Platvormi algoritmilise juhtimisega seotud kohustused, mis on sätestatud § 7 kuni § 14, ei rakendu ulatuses, Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise kus nende täitmine: hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, 1) rikuks ärisaladusi või konkreetsete regulatsioonidega kaitstud teabe konfidentsiaalsust, eriti mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid teavet hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või lepingute jaotamise algoritmide tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et kohta; artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti 2) ohustaks avalikku turvalisust või infosüsteemi platvormi turvalisust, või ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et 3) ohustaks pettuste ennetamist, avastamist ja uurimist kriminaalsete või muude ebaseaduslike vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave tegevuste puhul." konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt kehtetuks muuta. Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta6 on esile toodud, et 4 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 5 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex 6 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 56  Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta, kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke. Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele, mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda. Kuna ärisaladuse avaldamist pole eelnõuga nõutud, siis ei ole pakutud regulatsioon asjakohane. Samas oleme kohase selgitusega täiendanud eelnõu seletuskirja. Muudatusettepanekud eelnõu seletuskirja kohta Arvestatud osaliselt Lisa § 3 selgitusele järgmine lõik: Oleme soovitud selgituse osaliselt seletuskirja lisanud. “Euroopa Andmekaitsenõukogu (WP29) juhised isikuandmete kaitse üldmääruse kohta käsitlevad artiklis 22 sätestatud olulisuse läve, öeldes, et see hõlmab ainult otsuseid, mis toovad kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutavad andmesubjekti oluliselt muul sarnasel viisil. Õiguslik mõju tekib siis, kui üksnes automaatse otsustussüsteemi abil tehtud otsus mõjutab kellegi seaduslikke või lepingulisi õigusi, näiteks lepingu tühistamine, seadusega antud sotsiaalse hüvitise keelamine või riiki sisenemise keelamine. Oluline mõju võib avalduda ka ilma õiguste muutmiseta, kui otsusel on potentsiaal oluliselt mõjutada asjaomaste isikute seisundit, käitumist või valikuid, avaldada pikaajalist või püsivat mõju või viia üksikisikute väljajätmiseni või diskrimineerimiseni. Tüüpilised näited on automaatne veebipõhise krediiditaotluse tagasilükkamine või e-värbamispraktikad ilma inimsekkumiseta. Seega peab olulisuse lävi olema sarnane otsusega, millel on õiguslik mõju." Lisada § 6 lg 1 p 2 selgitusse järgmine lõik: Mittearvestatud “Lõikes 1 viidatud töösuhte eeldus ei teki, ning platvormi ei loeta tööd juhtivaks ja kontrollivaks selle Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei oleks põhjendatud alusel, et: sätestada seaduses ette ammendavat või suunavat loetelu ● Platvorm piirab platvormitöö tegijate või vahendajate ligipääsu platvormile või nende asjaoludest, mille puhul töösuhte eeldus ei teki või mille alusel õigust kasutada asendajaid, töötajaid või alltöövõtjaid platvormi poolt pakutavate platvormi juhtimist ja kontrolli ei hinnata. Selliste asjaolude 57  ülesannete täitmiseks, kui sellised piirangud on vajalikud turvalisuse või infoturbe tegelik tähendus ja kaal tuleb jätta töövaidlusorganite ja eesmärgil, teenuse kvaliteedi tagamiseks või muul viisil õigusaktide või järelevalveasutuste kohtute juhtumipõhiseks hindamiseks, arvestades konkreetse juhiste täitmiseks; või töösuhte või muu lepingulise suhte tegelikku sisu ja toimimist. ● Platvorm rakendab meetmeid teenuse osutamise tagamiseks, teenuse kvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks, sealhulgas eelistatud ülesannete jaotuse süsteemi juurutamine, preemiad vastuvõtuprotsendi aktiivsuse või õigeaegsuse alusel; või ● Platvorm tasub platvormitöö tegijate teenustasudelt sotsiaalkindlustusmakseid, tasub nendega seoses õnnetusjuhtumi kindlustusmakseid või muid kindlustusmakseid, maksab platvormitöö tegijatele koolitustasusid või pakub muid sarnaseid hüvesid." Parandada § 6 lg 1 p 2 selgitust seletuskirjas järgmiselt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud ja Arvestatud osaliselt lisatud tekst on alla joonitud): Oleme seletuskirja lisanud selgituse selle kohta, et töösuhte „Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga tuvastamisel tuleb fakte ja asjaolusid hinnata kogumis. Samas vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud, mis muudavad oleme näited seletuskirja jätnud selleks, et regulatsiooni alluvussuhte usutavaks. (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras, tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just Platvorm peab vajaduse korral tõendama, et aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et juhtimisele ja kontrollile. Kui platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad. ilma platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsitatakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Töösuhte õiguslikud tagajärjed jõustuvad, kui kohus või töövaidluskomisjon on teinud lõpliku ja siduva otsuse.“ Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest näited võivad praktikas tekitada segadust, neid on toodud erinevate riikide kohtupraktika alusel ning kõik näited ei ole Eesti jaoks asjakohased. Kõik näidisnimekirjad on koostatud stiilis "töösuhtele viitavad asjaolud" ja "töösuhet välistavad asjaolud", samas kui praktikas on enamasti tegu mõlema seguga ja seletuskiri ei aita tegelikult mõista, kuidas neid kõiki koosmõjus kaaluda. Kui näidisnimekirjad siiski lisada, tuleks kriteeriumid tuletada Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjast B v Yodel Delivery Network. Nagu direktiivis märgitud, peavad liikmesriigid „juhtimise ja kontrolli“ hindamisel arvestama Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Näidiskriteeriumid peaksid seega kajastama väljakujunenud Euroopa Kohtu praktikat. 58 Yodel'i juhtumis leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta tuleb tõlgendada nii, et nimetatud direktiiviga on vastuolus see, kui isik, kelle tema eeldatav tööandja on võtnud tööle teenuslepingu alusel, kus on täpsustatud, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kvalifitseeritakse selle direktiivi tähenduses „töötajaks“, kui sel isikul on õigus: o kasutada alltöövõtjaid või asendajaid selle teenuse osutamisel, mille osutamise kohustuse ta on endale võtnud; o nõustuda vastu võtma või keelduda vastu võtmast eeldatava tööandja antavaid erinevaid ülesandeid või kehtestada ühepoolselt niisuguste ülesannete maksimaalne arv; o osutada neid teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sh eeldatava tööandja konkurentidele; ning o panna teatavate näitajate piires paika enda „tööajad ja kujundada oma isiklikku ajakasutust lähtuvalt isiklikest vajadustest, mitte üksnes lähtuvalt eeldatava tööandja huvidest, kuivõrd ühelt poolt ei tundu selle isiku sõltumatus näilik ja teiselt poolt ei ole võimalik selle isiku ja tema eeldatava tööandja vahelise alluvussuhte loomine. Yodel'i juhtum ei ole ainus näide. Kuigi see kohtuasi ei puudutanud platvormi ega kohaletoimetamist, sõnastas Euroopa Liidu Kohus Haralambidise kohtuasjas (C-270/13, punkt 32) sisuliselt sarnased kriteeriumid sõltumatu teenuse osutamise tuvastamiseks. Seega peegeldavad Yodel'i kriteeriumid ühtset ja sektorite ülest lähenemist õigussuhte kvalifitseerimisele Euroopa Liidu õiguse alusel. Samuti tuleb arvestada, et paljudes riikides tuleneb platvormitöö tegijate kaitsmise vajadus sellest, et neil puuduvad (maksuregulatsioonide erinevuste tõttu) igasugused sotsiaalseid garantiid või on sellised garantiid oluliselt madalamad võrreldes töötajatega. Eesti puhul see nii ei ole. Igal juhul peaks eelnõu seletuskiri märkima, et ükski eraldiseisev kriteerium ei ole otsustav, vaid kõiki fakte ja asjaolusid tuleb õigussuhte kvalifitseerimiseks hinnata koos, vastasel juhul suurendaksid esitatud näidisnimekirjad tõenäoliselt ainult segadust ja potentsiaalselt ka lepingute ümberklassifitseerimisvaidluste arvu. Lisada § 8 lg 1 kommentaarile järgnev tekst: Arvestatud 59 "Andmekaitse mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid on väga sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud. See võib rakenduda näiteks juhul, kui sarnast tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi andmete kogumiseks samadel eesmärkidel." Ülaltoodud lõik pärineb otse Andmekaitse Inspektsiooni juhistest andmekaitse mõjuhinnangute kohta ja oleks kasulik PVS-i tõlgendamisel. Täiendada § 8 lg 1 selgitust järgmiselt (kustatud tekst on läbikriipsutatud ja lisatud tekst Selgitatud allajoonitud): Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu „Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti, kui see on asjakohane, ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab, tegijate esindajatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida.“ esindajatele. Seega ei ole võimalik otsesest direktiivi nõudest kõrvale kalduda. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35 (9) küsib vastutav töötleja vajaduse korral andmesubjektide või nende esindajate seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või avalike huvide kaitset või isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Direktiivi artikkel 8 kasutab sõnastust: "küsivad platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti". Kuigi direktiivi artikkel 8 ei sisalda sõnu "kui see on asjakohane", ei oleks tõlgendus, et platvormitöö tegijate seisukohta tuleb alati küsida, isegi kui see on selgelt ebaoluline vastava andmetöötlustegevuse kontekstis, mõistlik. Kustutada § 9 selgitustest järgmised osad: Arvestatud osaliselt „Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel platvormitöö Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm süsteemi puhul eraldi hinnata. rakendab, näiteks kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal rakenduse kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist automaatselt.“ kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras, „Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed seiresüsteemid kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud. Näiteks kas kogutakse ja töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja, tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et 60 mõista näiteks reitinguid, tagasisidet kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti kvaliteedi hindamiseks.“ rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad. „Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus.“ „Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste tegemisel. Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste saamist 20% või 80% ulatuses, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid.“ „Platvorm peab esitama teabe igat liiki otsuste kohta, mida sellised automaatsed süsteemid teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid platvormi tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need toetavad.“ „Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja lepingueelsete läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad.“ 61 Soovitame neid muudatusi, sest seadusandlus ise sätestab teabenõuded üldisel tasemel. Selgitavad näited sisaldavad palju rohkem detaile, sealhulgas konkreetseid näiteid avalikustatavast teabest, mida tõenäoliselt kasutaksid juhisena nii järelevalveasutused kui ka kohtud. Ükskõik kas näited on toodud konkreetsete juhistena või lihtsalt illustratiivsel eesmärgil, oles nende mõju tõenäoliselt praktikas sarnane. Sobiva avalikustamistaseme osas otsustuspädevuse jätmine platvormidele võimaldab platvormidel läheneda teabe avaldamisele konstruktiivselt. Lisaks, arvestades, et info peab olema "arusaadav ja kergesti ligipääsetav, kasutades selget keelt", on see teostatav ainult siis, kui nõuded jäävad üldisele tasemele. Põhjalike detailide lisamine seletuskirja võib tuua kaasa sisuliselt täiendavate regulatsiooniväliste nõuete kinnistamise kuldstandardina ja kaldub kõrvale direktiivi minimalistliku ülevõtmise loogikast. Muuta § 10 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst läbikriipsustatud ja lisatud tekst alla joonitud): Arvestatud osaliselt „Lõike 2 kohaselt hinnatakse lõikes 1 sätestatud inimjärelevalve käigus vähemalt kord iga kahe aasta Lisasime ettepanekule vastava täiendava lause seletuskirja. jooksul kõiki automaatsete süsteemide otsuseid, seejuures kaasatakse hindamisse ka platvormitöötajate Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida üksnes süsteemi tehnilist kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku mõju platvormitöö tegijate eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras, töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksiku kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju otsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju.“ töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas Soovitame ülaltoodud täiendust Euroopa Komisjoni ekspertgrupi aruande alusel direktiivi (EL) 2024/2831 peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et platvormitöö tingimuste parandamise kohta (lk 53), milles öeldakse, et kuigi direktiivi artikkel 10(1) ei normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti nõua otseselt iga üksiku otsuse hindamist, nõuab see platvormitöö tegijaid mõjutavate individuaalsete rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad. otsuste mõju hindamist üldisemal tasemel. Kui automatiseeritud töötlemine ei võimalda kõigi otsuste analüüsimist, võiks kasutada esinduslikku valimit selle protsessi teostatavaks ja proportsionaalseks haldamiseks ning nende otsuste süsteemse mõju hindamiseks, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid. „Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav. Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet.“ 62 „Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid. Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta. Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks aruandluseks.“ Palun vaadake meie kommentaari konkreetsete näidete kohta punktis 6. Muuta § 12 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud): Arvestatud osaliselt „Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot, töökoormuse Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise süsteem suunata kullerile seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse riski näitena võib tuua pideva hindamise, reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö süsteemi puhul eraldi hinnata. ebakindluse. Ergonoomilised riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida. Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras, otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus tuvastatud kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt töötempo piirangud, töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide ümberkujundamine nii, et need ei aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et töö liigset kuhjumist lühikesse ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti vähendavad töökorralduslikud lahendused. rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad. Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise. Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse arvelt või talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu seadmise näitena võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada, et tehnoloogiline juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni. 63 Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid. Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 12 lõikest 4, mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju. Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses või arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks: 1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole; 2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades sel moel vaimset survet; 3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema võimalusi tööülesandeid saada.“ Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest hindamise ulatus peaks jääma platvormi otsustada. Nii saab platvorm lahendada probleemid seal, kus need tegelikult tekivad. Palun vaadake meie kommentaari üksikasjalike näidete kohta eespool punktis 6. 64  Justiits- ja Digiministeerium 18.05.2026 nr 2-2/849-12 Platvormitöö seaduse eelnõu Esitame teisele kooskõlastusringile platvormitöö seaduse eelnõu. Samuti edastame eelnõu kõigile partneritele ja huvigruppidele, kes esimeses kooskõlastusringis eelnõu osas arvamust avaldasid. Palume tagasisidet hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, et tagada eelnõu aluseks oleva direktiivi õigeaegne ülevõtmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) vastavustabel; 4) kooskõlastustabel; 5) kooskõlastustabeli lisa. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Eesti Advokatuur Andmekaitse Inspektsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Diamond21 OÜ Direct Selling Europe Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikool Tööinspektsioon Eesti Tööandjate Keskliit Wolt Eesti OÜ Wolt Eesti OÜ Johann Vootele Mäevere +372 5378 5158, [email protected] 2 (2)  EELNÕU 13.05.2026 Platvormitöö seadus1 § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalsele tööplatvormile (edaspidi platvorm), platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava töö tingimusi. § 2. Kohaldamisala Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust olenemata platvormi asukohast ning platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest. § 3. Terminid (1) Platvorm käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu veebilehe või mobiilirakenduse kaudu; 2) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel; 3) teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist; 4) teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme; 5) teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus- või kutsetegevust kaupade müük. (2) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga. (3) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud. (4) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev füüsiline isik. (5) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu: 1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas. (6) Platvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate esindajad ja muud platvormitöö tegijate esindajad. (7) Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse platvormitöö tegija või töölesoovija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks, 1 kontrollimiseks või selle toetamiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes sealhulgas isikuandmeid. (8) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist. § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral (1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest ning vahendaja teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga lepingu sõlmimisel. Platvormi ja vahendaja vaheline leping sõlmitakse ja platvormitöö tegija teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt. § 5. Töösuhte tuvastamine Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatsete seiresüsteemide ja automaatsete otsustussüsteemide (edaspidi koos automaatsed süsteemid) kasutamist ja ulatust platvormitöö korraldamisel. § 6. Töösuhte eeldus platvormitöös (1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 1 sätestatut, sealhulgas eeldust töölepingu olemasolu kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus loetakse ümberlükatuks, kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses. § 7. Isikuandmete töötlemise piirangud (1) Platvorm ei või automaatse süsteemi abil: 1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid; 2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid ning teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega; 3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd; 4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, 2 kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist; 5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust; 6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades. (3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijat. § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang (1) Platvorm teeb automaatse süsteemi kasutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. (2) Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Platvormitöö tegijate esindajate puudumisel tehakse mõjuhinnangu tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele. § 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine (1) Platvorm esitab platvormitöö tegijatele ja platvormitöö tegijate esindajatele käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul. (2) Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe: 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele; 2) süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning teenusesaajate hinnangud; 3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb; 4) süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad , sealhulgas kontsernisisesed vastuvõtjad. (3) Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe: 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele; 2) süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad; 3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad; 3 4) otsuste alused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid. (4) Kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, esitab platvorm teabe iga otsuste kategooria kohta, mida teevad või toetavad automaatsed süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. (5) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta: 1) hiljemalt esimesel tööpäeval; 2) enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja 3) platvormitöö tegija nõudmise korral. (6) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi kasutatavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta: 1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral; 2) platvormitöö tegijate esindajatele enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende nõudmise korral; 3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral. (7) Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab platvorm töölesoovijale enne värbamis- ja valikuprotsessi algust lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe üksnes selles protsessis kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. (8) Platvormitöö tegijal on õigus platvormitöö käigus automaatsetes süsteemides loodud isikuandmete ning arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule. § 10. Inimese poolt tehtav järelevalve automaatsete süsteemide üle (1) Platvorm tagab järjepideva inimese poolt tehtava järelevalve automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule viib platvorm vähemalt kord iga kahe aasta jooksul platvormitöötajate esindajate osalusel läbi hindamise automaatsete süsteemide mõju kohta. (3) Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimese poolt tehtava järelevalve tegijate ja mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks. (4) Kui inimese poolt tehtava järelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete süsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse 4 süsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas vajadusel muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö tegijate esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. (6) Otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. § 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt (1) Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse inimese poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta otsuse tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga. (2) Platvorm esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval inimese poolt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse kõigi automaatsete süsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis käsitlevad: 1) platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist; 2) tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest; 3) platvormitöö tegija lepingulist staatust; 4) muid punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte. (3) Platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus vaidlustada ning taotleda selle läbivaatamist inimese poolt. Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval alates rikkumise tuvastamisest. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas vajadusel muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79) artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad. § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus (1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks, sealhulgas: 5 1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust; 2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete süsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks; 3) ei kasuta automaatseid süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise; 4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali. (2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöötajaid. § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral (1) Enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerib ja konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras. (2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud kuni kolmel korral kalendriaasta jooksul. § 14. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine (1) Platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks järgmise teabe: 1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud tundide arvu järgi; 2) platvormi lepinguliste suhete üldtingimused; 3) loetelu vahendajatest, kellega platvormil on lepinguline suhe. (2) Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) mõistes mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte, ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi muudetakse. (3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist teavet: 1) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi; 2) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv platvormitöö tegija kohta; 3) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek. 6 (4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvorm on kohustatud viivitamatult esitama põhjendatud vastuse. § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu, tehes sealjuures platvormitöö tegijatele kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed. Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul. Platvorm ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud suhtlusele ligi pääseda ega seda jälgida. § 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral (1) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt või rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel. (2) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi. (3) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib ta nõuda platvormilt selle kohta põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist. (5) Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu. § 17. Riiklik järelevalve (1) Käesoleva seaduse §-s 12, § 13 lõikes 1 ja §-s 14 sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 7 (3) Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis ning §- s 73 sätestatud korras. (4) Kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe kohaselt täidab käesolevast seadusest tulenevat kohustust vahendaja, teostatakse riiklikku järelevalvet vastava kohustuse täitmise üle vahendaja suhtes. § 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel (1) Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad koostööd ning vahetavad järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil õigus edastada ja saada järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) platvormitöö tegija üldandmed; 2) platvormitöö tegija konto andmed; 3) töötamise andmed, sealhulgas lepingu andmed, töö tegemise aeg, koht, kestus, tasu suurus ja liik, tööülesannete kirjeldus ning andmed tööd andva isiku kohta; 4) eriliiki isikuandmed, muuhulgas käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmed; 5) algoritmilise juhtimise andmed, sealhulgas automaatsete süsteemide kogutavad seireandmed, reitingud ja hinnangud töösooritusele; 6) automaatsete süsteemide tehtud otsused, nende põhjendused ja selgitused ning andmed otsuste vaidlustamise kohta; 7) selgitusi andnud või automaatseid süsteeme hallanud isiku üldandmed ning andmed tema pädevuse ja tööülesannete kohta; 8) automaatsete süsteemide logiandmed. (3) Isikuandmete vastutav töötleja on asutus, kellele on seadusega pandud järelevalve teostamise kohustus vastavas valdkonnas. Andmete edastamisel vastutab andmete õigsuse eest andmete edastaja. (4) Tööinspektsioon säilitab käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmeid vastavalt töökeskkonna andmekogu põhimääruses sätestatule. Andmekaitse Inspektsioon säilitab isikuandmeid üks aasta alates järelevalve- või väärteomenetluses tehtud otsuse jõustumisest või menetluse lõpetamisest ning kui menetlust ei alustata, kustutab andmed ühe aasta möödumisel nende saamisest. § 19. Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise abinõude rakendamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht platvormitöötaja tervisele või § 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – 8 karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 20. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 21. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest platvormi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. § 23. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 11.11.2024) Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 9  13.05.2026 Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi (edaspidi platvorm) kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv), mis sätestab platvormide, platvormitöö tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. Seadusega on kavas kehtestada selgemad reeglid algoritmilise juhtimise1 läbipaistvuse, õigluse ja inimese tehtava järelevalve tagamiseks ning isikuandmete töötlemiseks platvormitöös, kus senine õiguslik raamistik on osutunud ebapiisavaks. Eelnõukohase seaduse eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi. Eesmärk ei ole reguleerida seda, kas platvormitöö tegijad peaksid tegutsema töötajatena või iseseisvate teenuseosutajatena, vaid eesmärk on tagada, et tööd tehakse õige lepingu alusel. Laiem siht on jõuda olukorrani, kus isikutele, kes tegelikkuses töötavad töösuhtele omastes tingimustes, laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid. Platvormid kasutavad platvormitöö korraldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja otsustussüsteeme, mille õiguslik käsitlus on seni olnud seotud eeskätt isikuandmete kaitse üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevate kohustustega. Eelnõu eesmärk on suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ning tagada, et platvormitöö tegijaid oluliselt mõjutavaid otsuseid, näiteks otsuseid lepingulise suhte piiramise või lõpetamise kohta, ei tehtaks üksnes automaatselt. Eelnõuga on kavandatud automaatsete süsteemide kasutamisega kaasneva isikuandmete töötlemise piirangud, asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve kohustus ning automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks tagatakse platvormitöö tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta, küsida nende põhjendusi ja taotleda otsuste läbivaatamist. Samuti kehtestatakse keeld teatud liiki andmete töötlemiseks, näiteks eravestluste või emotsionaalse seisundiga seotud andmete töötlemiseks, mis ei ole töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik. Eelnõu parandab platvormitöötajate õigusi ja töötingimusi ning muudab platvormitöö korralduse läbipaistvamaks ja selgemaks. Samas suurendab eelnõuga kavandatu mõnevõrra platvorme opereerivate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste töökoormust. Halduskoormus kasvab eelkõige uute teabe esitamise kohustuste tõttu, samuti vajaduse tõttu viia platvormide sisemised protsessid ja tehnilised lahendused kavandatud nõuetega kooskõlla. Tegemist on püsiva iseloomuga kohustustega, mis samas tuginevad suurel määral juba olemasolevatele andmetele. Kuigi halduskoormus mõnevõrra suureneb, aitab selgem ja ühtsem regulatsioon pikemas perspektiivis vähendada õiguslikku ebakindlust ja vaidlusi ning toetab seeläbi nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste tööd. 1 Algoritmilise juhtimise all mõistetakse töö korraldamist automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil. 1 Halduskoormust vähendava meetmena nähti ette paindliku tööaja kokkuleppe kehtestamine töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega2, mida menetleti kiirendatud tempos ning jõuti vastu võtta enne käesoleva eelnõu valmimist. Käsitame seda nii tööandjate kui ka järelevalveasutuste koormust vähendava meetmena, kuna see võimaldab muutuvat töövajadust katta ühe selge ja läbipaistva kokkuleppega töölepingu sees ning vähendab vajadust sagedaste lepingumuudatuste, mitme järjestikuse töölepingu lisa või töölepingu asemel võlaõiguslike lepingute kasutamise järele. See lihtsustab järelevalvet ning aitab ühtlasi vähendada töölepingu ja muude lepingute eristamisega seotud vaidlusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; 5378 5158). Eelnõu koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria- Helena Rahumets ([email protected]; 5916 2680) ning osakonnajuhataja Seili Suder ([email protected]; 5918 6829). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected]; 5451 0226). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (e-post [email protected], tel 514 6333). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud direktiiviga, mille eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi, lihtsustada nende tööalase staatuse määramist ning kehtestada lisanõuded automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks platvormitöös. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juuni 2025) punktiga „Eelnõu direktiivi (EL) 2024/2831 ülevõtmiseks (platvormitöö tingimuste parandamine)“. Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõudega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi vahendusel tehtava töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset, suurendada õigusselgust platvormide ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku järelevalve 2 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 2 võimalusi platvormimajanduses. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Eelnõu algatamise vajalikkus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest kasvust ning sellega seotud õiguslikest probleemidest. Platvormitöös on sageli esinenud olukordi, kus isik töötab töösuhtele omastes tingimustes, kuid lepinguliselt on ta määratletud iseseisva teenusepakkujana. Selline olukord võib ebaõiglaselt piirata platvormitöö tegijate ligipääsu töölepinguga seotud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning IKÜM ei ole loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Samuti ei ole kehtivas õiguses eraldi reguleeritud automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamine töösuhetes, kuigi platvormid tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. See on toonud kaasa olukorra, kus töötegijatel puudub sageli selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vastu. Lisaks on ilmnenud, et platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusalased riskid, eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja ettearvamatust sissetulekust põhjustatud psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse regulatsioon ei käsitle piisavalt selliseid töökorralduse vorme, kus töökorraldus toimub üksnes või peamiselt digisüsteemide kaudu. Eelnimetatud probleemide lahendamiseks luuakse menetluslikult lihtsam mehhanism platvormitöö tegijatele nende tööalase staatuse kindlaksmääramiseks töövaidluskomisjonis või kohtus, sätestades ümberpööratud tõendamiskoormuse olukordades, kus esinevad töösuhtele viitavad tunnused. Sätestatakse konkreetsed reeglid automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta, sealhulgas inimese tehtava järelevalve kohustus, selgitamis- ja ülevaatamisõigus ning keeld teha platvormitöö tegijat oluliselt kahjustavaid otsuseid täisautomaatselt. Täpsustatakse isikuandmete töötlemise piire ning nähakse ette andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus. Kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse erireeglid automatiseeritud süsteemidest tulenevate riskide hindamiseks ja maandamiseks. Samuti nähakse platvormidele ette teabe esitamise kohustus riikliku järelevalve eesmärgil ning tugevdatakse platvormitöö tegija kaitset ebasoodsa kohtlemise ja töölt vabastamise eest juhul, kui ta kasutab seadusest tulenevaid õigusi. Seaduse vastuvõtmisega soovitakse saavutada tasakaalustatud lahendus, mis ühelt poolt tagab platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning teiselt poolt loob platvormidele õigusselgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna. Riigile tähendab see paremaid võimalusi järelevalveks, maksukuulekuse parandamiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks platvormimajanduses. Eelnõu koostamise ettevalmistamisel kaaluti nii uue eriseaduse kehtestamist kui ka olemasolevate seaduste täiendamist. Uue seaduse loomise kasuks otsustati põhjusel, et platvormitööga seotud probleemid puudutavad erinevaid õigusvaldkondi ning nende reguleerimine üksnes kehtivaid seadusi muutes oleks toonud kaasa killustatud ja raskesti hoomatava reeglistiku. Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama nähtust ja sama adressaatide ringi, samal ajal kui olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni TLS-i, TTOS-i, IKS-i ja TvLS-i vahel. See omakorda raskendaks õiguste mõistmist nii platvormide kui ka platvormitöö tegijate jaoks, eriti arvestades, et eelnõu ei puuduta üksnes 3 platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna viimased ei tee tööd töölepingu alusel, ei kohaldu neile töölepingu seadus ning see ei oleks seetõttu sobiv raamistik kõigi platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal on enamik direktiivist tulenevaid õigusi ette nähtud just platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte ainult töölepingu alusel töötavatele platvormitöötajatele. Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud eraldi väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega ning eelnõu sisu ja eesmärgid tulenevad suurel määral direktiivist. Eelnõu aluseks oleva direktiivi menetlemisel käsitleti probleeme, sihtrühmi, eesmärki, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust kui ka mõju. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang on esitatud dokumendis Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on improving working conditions in platform work. Impact Assessment Report. Eesti seisukohad direktiivi kohta on esitatud dokumendis Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta - COM(2021) 762. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Paragrahvis 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk. Seadus sätestab digitaalse tööplatvormi kaudu tehtava töö (edaspidi platvormitöö) korraldamise alused, platvormide, platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused ning platvormitööga seotud teabe esitamise, isikuandmete töötlemise ja algoritmilise juhtimise põhimõtted. Seaduse eesmärk on tagada platvormitöö tegijatele õiglane ja läbipaistev kohtlemine ning et platvormid täidavad neile direktiiviga (EL) pandud kohustusi, sealhulgas tööalase staatuse määramisel ja automaatsete süsteemide kasutamisel. Seadus laieneb digitaalsetele tööplatvormidele, kes korraldavad platvormitööd Eestis sõltumata nende asukohast, platvormitöö tegijatele sõltumata nende lepingulisest staatusest (töötaja või mitte) ning vahendajatele, kes osalevad platvormi ja platvormitöö tegija vahelises suhtes. Seaduse täitmise üle teevad järelevalvet Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires, tagades platvormitööd puudutavate töötingimuste, ohutuse ning isikuandmete töötlemise nõuete järgimise. Eelnõu § 2. Kohaldamisala Paragrahvis 2 täpsustatakse seaduse territoriaalset kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb platvormitöö seadus kõigile platvormidele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse Eestis, olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest. Säte lähtub direktiivi artikli 1 lõikest 3, mille kohaselt peavad direktiivist tulenevad nõuded laienema kõigile Euroopa Liidus platvormitööd korraldavatele platvormidele, sõltumata sellest, kus nad on registreeritud või millises riigis asub nende peakontor. Sellega tagatakse, et seadusest tulenevaid õigusi saavad kasutada kõik platvormitöö tegijad, kes Eestis tööd teevad, sealhulgas juhul, kui platvormi peakontor asub kolmandas riigis või kui lepitakse kokku platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kolmanda riigi õiguse kohaldamises. 4 Säte sarnaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I“) artiklile 8, mille järgi võivad töölepingu pooled küll valida lepingule kohaldatava õiguse, kuid selline valik ei või töötajalt ära võtta asukohariigi õigusest tulenevat kaitset. Paragrahviga 2 laiendatakse eelnimetatud põhimõtet lisaks töötajatele ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole töösuhtes, tagades kõigile platvormitöö tegijatele võrdse kaitse. Eelnõu § 3. Terminid Paragrahvis 3 määratletakse eelnõukohases seaduses kasutatavad terminid. Kuigi direktiivi mõisteid ei ole üldjuhul kohustuslik sõnasõnalt üle võtta, puudub Eesti õiguses enamik platvormitöö direktiivis kasutatavaid termineid. Olulised mõisted võetakse üle riigisisesesse õigusesse, et tagada nõuete üheselt mõistetav kohaldamine ning arusaadavus kõigile osalistele. Defineeritud on platvormi, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja, platvormitöö tegijate esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid. Lõikes 1 sätestatakse platvormi mõiste seaduse tähenduses. Platvormina käsitatakse isikut, kes osutab teenust, milles peavad üheaegselt esinema viis tunnust: teenuse osutamine vähemalt osaliselt elektrooniliste vahendite abil, teenuse osutamine teenusesaaja taotlusel, tasu eest tehtava töö korraldamine, automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine töö korraldamisel ning teenuse peamiseks eesmärgiks ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust kauba müük. Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet „platvorm“ õigusliku lühiterminina füüsilise või juriidilise isiku kohta, kes osutab käesolevas lõikes nimetatud tunnustele vastavat teenust. Seega tähistab mõiste „platvorm“ käesoleva seaduse tähenduses nii tehnilist keskkonda või digilahendust kui ka õiguste ja kohustuste kandjat, kelle kaudu platvormitööd korraldatakse. Mõiste hõlmab nii veebipõhiseid kui ka mobiilirakenduse vahendusel toimivaid teenuseid ning sealjuures ei ole oluline, kas tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas. Teenusesaaja taotlusena käsitatakse nii ühekordseid kui korduvaid tellimusi, samuti juhul, kui teenusesaaja on platvorm ise, mitte väline klient. Platvorm on töötegija ja teenuse tellija kokkuviija ning tal on oluline osa tööprotsessi korraldamises, mis võib tähendada ka maksete vahendamist või muid töövõtuprotsessi toetavaid tegevusi. Samal ajal ei kuulu platvormi teenuste hulka sellised teenused, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või kauba edasimüük. Lõikes 1 sisalduv tingimus automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamise kohta võtab üle direktiivis sätestatud põhimõtte, mille kohaselt platvormi iseloomustab töökorralduse vähemalt osaline automatiseeritus, mis eristab platvormimajandust tavapärastest töövahendamise vormidest. Tuntumad platvormid on näiteks Uber, Bolt, Wolt, Deliveroo, Glovo, Upwork jne. Lõikes 2 määratletakse platvormitöö mõiste. Platvormitööna käsitatakse tööd, mida korraldatakse platvormi kaudu ning mida teeb isik platvormi või vahendajaga sõlmitud lepingulise suhte alusel. Isiku all peetakse silmas töö tegelikku tegijat, sõltumata sellest, kas ta osutab teenust vahetult (nt FIE-na) või kasutab selleks ettevõtlusvormi. Mõiste hõlmab nii olukordi, kus isikul on lepinguline suhe platvormiga, kui ka juhtumeid, kus tööd tehakse vahendaja kaudu. Lõikes 3 määratletakse platvormitöö tegija mõiste, mille kohaselt on platvormitöö tegija iga isik, kes teeb platvormitööd sõltumata tema ja platvormi vahelise lepingulise suhte liigist, nimetusest või sellest, kuidas asjaomased pooled ise selle suhte on kindlaks määranud. Seega 5 definitsiooni kohaselt ei ole platvormitöö tegija määratlemisel oluline, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga, kas ta tegutseb töölepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjana või muus võlaõiguslikus suhtes - määrav on platvormitöö tegemine. Lõikes 4 määratletakse platvormitöötaja mõiste. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kes teeb tööd töölepingu alusel. Platvormitöötajad on platvormitöö tegijate alamrühm. Eristus on vajalik, kuna mõned eelnõus sätestatud õigused ja kohustused puudutavad vaid platvormitöötajaid. Lõikes 5 sätestatakse vahendaja mõiste. Vahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii platvormi kui platvormitöö tegijaga lepingu või osaledes platvormi ja töötegija vahelises alltöövõtuahelas. Iga platvormi lepingupartner ei ole vahendaja, vaid vahendaja saab olla isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või platvormile endale kättesaadavaks. Seetõttu ei loeta vahendajaks teenusepakkujaid, kes osutavad kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist, reklaamiteenuseid või töövahendite renti, mis ei ole otseselt seotud platvormitöö korraldamisega. Vahendaja mõiste hõlmab nii olukordi, kus platvormi ja töötegija vahel on üks vahenduslülina tegutsev isik, kui ka keerukamaid alltöövõtuahelaid, kus vahendajaid on mitu. Kõik isikud, kes teevad alltöövõtuahelas platvormitöö kättesaadavaks, kvalifitseeruvad vahendajaks. Väljend „platvormitöö kättesaadavaks tegemine platvormile või platvormi kaudu“ katab olukordi, kus vahendaja vahendab tööd platvormitöö tegijale, kui ka olukordi, kus vahendaja teeb platvormile kättesaadavaks töötegijad, kes hakkavad platvormi kaudu tööd tegema. Vahendajat võib võrrelda klassikalise alltöövõtufirmaga, kes toob tööjõu peatöövõtjale. Platvormitöö kontekstis ei pruugi platvorm ise sõlmida lepingut töö tegijaga, vaid see toimub vahendaja kaudu, näiteks taksoplatvorm, millele tööjõu värbamist ja töökorraldust haldavad eraldi ettevõtted või füüsilised isikud. Vahendaja mõiste on vaja seaduses määratleda, samuti sätestada vahendajatele nõuded, et vältida olukordi, kus platvorm suunab oma kohustusi alltöövõtjale, mille tulemusena jääb platvormitöö tegija ilma seadusega ettenähtud kaitsemeetmetest. Lõikes 6 määratletakse platvormitöö tegijate esindajate mõiste platvormitöö seaduse tähenduses. Kuigi direktiiv eristab platvormitöö tegijate esindajaid ja platvormitöötajate esindajaid, ei ole Eesti tööõiguses vaja määratleda mõistet „töötajate esindaja“, sest selle sisu tuleneb eeskätt töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest. Eelnõus viidatakse sellisel juhul platvormitöötajate esindajatele, kuivõrd seadus puudutab eelkõige platvormitööd tegevate töötajate esindajaid, mitte näiteks kontoritöötajate esindajaid. Eestis saavad töötajaid, sealhulgas platvormitöötajaid, esindada eelkõige töötajate usaldusisik, ametiühing ning töökeskkonna esindajad (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu). Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on töötajate üldkoosolek valinud oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Ametiühingute seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ametiühing iseseisev, omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Lisaks võib ametiühing ametiühingute seaduse § 2 lõigete 1 ja 3 ning § 4 lõike 1 kohaselt koondada ja esindada kõiki tööd tegevaid isikuid, sealhulgas platvormitöö tegijaid, kes ei tee tööd töölepingu alusel. Seega on ametiühingutel võimalik esindada ka muid platvormitöö tegijaid. Samas ei võimalda kollektiivlepingu seadus ametiühingutel sõlmida 6 kollektiivlepinguid selliste isikute nimel, kes ei ole organisatsiooni töötajad, mistõttu võib esindamise ulatus erineda töötajate esindamisest. Lõikes 7 määratletakse automaatse seiresüsteemi mõiste. Automaatne seiresüsteem on selline süsteem, mis jälgib, hindab või kontrollib platvormitöö tegija või töölesoovija töösooritust või tööga seotud tegevusi elektrooniliste vahendite abil, kogudes sealhulgas ka isikuandmeid. Mõiste hõlmab nii täielikult automatiseeritud seiret kui ka süsteeme, mis üksnes toetavad inimese tehtud seiret ja hindamist. Seiresüsteemid võivad olla suunatud nii töö soorituse mõõtmisele (nt täitmise kiirus, täpsus või kvaliteet) kui ka tööga seotud käitumise või töökeskkonnas toimuva tegevuse jälgimisele, sealhulgas olukorras, kus tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse tööülesande sooritamisega. Need võivad sisaldada näiteks: 1) GPS-jälgimist või sõidustiili analüüsi, mida kasutatakse kullerite tööaja, marsruutide või teenuse kvaliteedi hindamiseks; 2) tööülesannete täitmise kiirust, suhtluse või klientide hinnangute automaatset kogumist ja analüüsi; 3) rakendusse sisselogimise sageduse ja tööpakkumistele reageerimise kiiruse mõõtmist ja analüüsi. Lõikes 8 määratletakse automaatse otsustussüsteemi mõiste. Automaatne otsustussüsteem on selline süsteem, mis teeb või toetab elektrooniliste vahendite abil tehtavaid otsuseid, millel on platvormitöö tegijale oluline mõju. Selliste otsuste hulka kuuluvad näiteks: 1) tööülesannete jagamine või töö kättesaadavuse piiramine algoritmi abil; 2) tasude automaatne määramine või korrigeerimine; 3) tööaja automaatne registreerimine või tööjärjekorra muutmine; 4) konto peatamine, sulgemine või muude sanktsioonide rakendamine. Otsused võivad mõjutada ka platvormitöö tegijate töölevõtmist, nende ohutust ja tervist, juurdepääsu koolitusele ja edutamist, aga ka nende konto piiramist, peatamist või sulgemist. Otsustussüsteeme on selliseid, mis teevad täielikult automaatseid otsuseid, kui ka selliseid, mis üksnes toetavad inimese tehtavaid otsuseid. Märkimisväärse mõju hindamisel tuleb arvestada nii üksikotsuse tagajärgi kui ka otsuste kumulatiivset mõju platvormitöö tegija võimalustele platvormil tööd teha ja sissetulekut teenida, sealhulgas mõju tööohutusele ja vaimsele tervisele. Automatiseeritud otsuste tegemise lubatavus ise ei tulene käesolevast seadusest, vaid selle õiguslik alus tuleneb IKÜM artiklist 22. IKÜM artikli 22 kohaselt on andmesubjektil õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab teda muul viisil oluliselt, välja arvatud juhul, kui selline otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks, on lubatud Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega või põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul. Oluline mõju võib tähendada, et otsus mõjutab isiku olukorda sisuliselt, näiteks tema lepingulisi õigusi, töö saamise võimalusi, juurdepääsu tööülesannetele või muid tema suhtes tehtavaid olulisi valikuid. Käesolev seadus määratleb automaatsete otsustussüsteemide mõiste ning kehtestab nende kasutamisega seotud läbipaistvus-, järelevalve- ja kaitsenõuded, kuid automaatotsuste tegemiseks peab vastutaval töötlejal alati olema eraldi õiguslik alus kooskõlas IKÜM artikliga 22. 7 Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral Paragrahviga 4 võetakse üle direktiivi artikkel 3. See näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele isikutele oleks tagatud võrdne seadusest tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on platvormiga otsene lepinguline suhe. Lõikes 1 sätestatakse platvormile ja vahendajale kohustus leppida omavahel kokku, kumb täidab seaduses platvormile pandud kohustusi olukorras, kus platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. Arvestades vahendajate kasutamisega sageli kaasnevat mitmepoolset suhet ja sellest tulenevat hajutatud vastutust, luuakse kohustus määrata vastutuse jaotumine juba lepingu sõlmimisel või koostöö korraldamisel. Näiteks peaksid platvorm ja vahendaja leppima kokku, kuidas teavitatakse vahendaja kaudu platvormitööd tegevaid isikuid automaatsete süsteemide kasutamisest, kuidas tagatakse automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja vajaduse korral parandamine ning millised kohustused on nimetatud juhtudel kummalgi poolel. Et ka platvormitöö tegijad teaksid, kelle poole vajadusel nõudega pöörduda, sätestatakse vahendajale kohustus kõiki puudutatud platvormitöö tegijaid kokkuleppest teavitada nendega lepingu sõlmimisel. Platvormi ja vahendaja vastutus käesoleva seaduse § 4 tähenduses ei määra samas nende rolli IKÜM-i tähenduses. Isikuandmete töötlemisel tuleb platvormi ja vahendaja staatust hinnata IKÜM-ist lähtudes selle järgi, kes määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kui platvorm või vahendaja määrab need iseseisvalt, on ta vastutav töötleja; kui platvorm ja vahendaja määravad eesmärgid ja vahendid ühiselt, võivad nad olla kaasvastutavad töötlejad; kui üks pool töötleb andmeid üksnes teise poole nimel ja juhiste alusel, on ta volitatud töötleja. Seega sõltub IKÜM- ist tulenevate kohustuste kandmine andmetöötluse tegelikust korraldusest ning § 4 alusel sätestatud kokkulepe ja solidaarvastutus puudutab käesolevas seaduses ette nähtud kohustuste täitmist, mitte poolte staatuse automaatset kindlaksmääramist IKÜM-i tähenduses. Lõikes 2 nähakse ette platvormi ja vahendaja koostöö- ja teabevahetuskohustus mahus, mis on vajalik platvormitöö tegijale seadusega ette nähtud õiguste tagamiseks. Sätestatavate kohustuste täitmine eeldab osapoolte teadlikku ja koordineeritud tegutsemist, kuna paljud platvormitöö tegijad on lepingulises suhtes üksnes vahendajaga, mitte platvormiga. Samal ajal on mitme seadusest tuleneva õiguse tagamine võimalik üksnes siis, kui vajalik teave liigub platvormi ja vahendaja vahel. Regulatsiooni praktilist vajadust illustreerib olukord, kus vahendaja kaudu töötav platvormitöö tegija soovib teavet teda puudutavate automaatsete süsteemide kohta. Mõistlik on, et töötegija pöördub selleks oma lepingupartneri ehk vahendaja poole, mitte platvormi poole, kellega tal senine suhtlus puudub. Kuna automatiseeritud süsteemid on osa platvormi digitaalsest infrastruktuurist ja asjaomane teave on platvormi valduses, saab vahendaja täita oma kohustust töötegijat teavitada üksnes juhul, kui platvorm edastab talle selleks vajaliku teabe. Lõikes 3 sätestatakse solidaarne vastutus juhuks, kui platvormi ja vahendaja vahel ei ole sõlmitud lõikes 1 ette nähtud kokkulepet või kui see on ebapiisav. Sellisel juhul vastutavad platvorm ja vahendaja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Solidaarvastutuse eesmärk on tagada, et vahendajate kasutamine ei vähendaks seadusega ettenähtud kaitset ega tooks kaasa ebakindlust, kelle poole platvormitöö tegija saab oma õiguste kaitseks pöörduda või kas platvorm on motiveeritud jagama vahendajale informatsiooni, mida tal on seadusest tulenevate nõuete täitmiseks tarvis. Säte järgib direktiivi artiklist 3 tulenevat 8 nõuet, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel näha ette mehhanismid, et vältida olukorda, kus keeruliste alltöövõtuahelate ja nendega kaasneva vastutuse hajumise tulemusena võiks platvormitöö tegijad ilma jääda neile ette nähtud kaitsest. Solidaarvastutus toimib tagatisena, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevale isikule tõepoolest oleks tagatud võrdsed õigused võrreldes nendega, kellel on lepinguline suhe platvormiga. Näiteks olukorras, kus vahendaja kaudu platvormitööd tegev isik vaidlustab automatiseeritud otsuse, millega tema konto on piiratud või peatatud, ning selgub, et platvorm ja vahendaja ei ole omavahel § 4 lõikes 1 ette nähtud vastutuse jaotust piisavalt selgelt kokku leppinud, võib platvormitöö tegija pöörduda tekkinud kahju hüvitamise nõudega nii vahendaja kui ka platvormi poole. Sellisel juhul vastutavad mõlemad seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, sõltumata sellest, kumb rikkumise põhjustas. Platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse kohustuse täitma, ning tal on õigus nõuda oma õiguste rikkumise heastamist mõlemalt solidaarvõlgnikult. Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine Paragrahvis 5 täpsustatakse töösuhte tuvastamise põhimõtet platvormitöö kontekstis ning sealjuures lähtutakse direktiivis sätestatud faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõttest. See tähendab, et töösuhte olemasolu hindamisel peavad töö tegemise tegelikud asjaolud kaaluma üles poolte lepingulisele suhtele antud formaalse nimetuse või määratluse. Seetõttu on töösuhte tuvastamisel määrava tähtsusega töö tegemise tegelik korraldus, töö tegemise viis ning poolte käitumine, mitte üksnes sõlmitud lepingu vormiline nimetus. Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel saab kohus, töövaidluskomisjon või järelevalveasutus hinnata mitmeid töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt iseloomustab töölepingut eelkõige töö tegemine järjepideva protsessina, mille puhul tekib pooltel ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks, samuti töö tegemine teise isiku juhtimise ja kontrolli all ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Töösuhte kindlakstegemisel on kohtupraktika kohaselt keskne hinnata töö tegija alluvuse määra ehk seda, mil määral on töö tegija seotud töö andja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Lisaks tuleb vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramisel lähtuda võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, eeskätt poolte ühisest tegelikust tahtest ja nende käitumisest. Seetõttu võib töösuhte olemasolu hindamisel muu hulgas arvestada sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes kandis töö tegemisega seotud kulud (töövahendid, materjalid, seadmed, ruumid), kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töö tegija pidi olema valmis pidevalt tööd tegema, kas ta tegutses mitme tööandja heaks või sai kogu või olulise osa sissetulekust ühelt isikult ning kuidas pooled suhet väljaspool vaidlust käsitlesid. Samuti on kohtupraktikas töösuhet teistest lepingutest eristatud muu hulgas selle alusel, kellel lasub töö tegemisega kaasnev ettevõtlus- või majanduslik risk, kes saab tulu või kasumi, kas töö tegija on arvatud organisatsiooni koosseisu ja kas ta allub sisekorrale.3 Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel arvestatakse ühe keskse asjaoluna töötegija alluvuse määra ehk seda, mil määral määrab teine pool töö tegemise viisi, aja ja koha ning kas töötegija allub tema juhtimisele ja kontrollile. Paragrahvi 5 eesmärk on markeerida, et platvormitöö korral ei piirdu juhtimine ja kontroll sageli klassikaliste korralduste ja vahetu juhendamisega, vaid avaldub algoritmilise juhtimise kaudu: platvormi rakendus või 3 Vt. töösuhtele iseloomulike tunnuste kohta täpsemalt selgitused töölepingu seaduse juurde, § 1. 9 veebikeskkond ja sellega seotud automaatsed süsteemid jaotavad tööülesandeid, määravad tasu, jälgivad töötegija asukohta ja töö intensiivsust, hindavad töö kvaliteeti ning võimaldavad rakendada sanktsioone (näiteks töömahu vähendamine, tasu alandamine või konto sulgemine). Kohtupraktika teistes Euroopa liikmesriikides456 näitab, et algoritmilist juhtimist käsitatakse tööandja juhtimis- ja kontrollivõimu tänapäevase vormina ning seda hinnatakse töösuhte tuvastamisel samaväärselt traditsiooniliste juhtimisviisidega. Paragrahvis 5 ei sätestata uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu seadusega ette nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Töösuhte tuvastamiseks saab Eestis pöörduda nii kohtu kui ka töövaidluskomisjoni poole, kuid töösuhet võib tuvastada ja ümber klassifitseerida ka näiteks Tööinspektsiooni inspektor. Eelnõu § 6. Töösuhte eeldus platvormitöös Paragrahviga 6 võetakse üle direktiivi artiklite 4 ja 5 põhieesmärk – tagada, et platvormitöö tegijate tööalane staatus oleks faktiliste asjaolude põhjal õiguslikult õigesti määratud, ning et neil, kelle töö vastab töötaja tunnustele, oleks lihtsam saada juurdepääs töölepingu alusel tagatud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Direktiivi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriikidel oleksid tõhusad menetlused töösuhte olemasolu kontrollimiseks, kusjuures otsustamisel peab esikohal olema faktide ülimuslikkuse põhimõte. Artikkel 5 nõuab liikmesriikidelt õigusliku eelduse kehtestamist, mille kohaselt teatud kriteeriumide täitumisel loetaks platvormi ja platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe töösuhteks ning nähakse ette tõendamiskoormuse üleminek platvormile juhul, kui viimane soovib seda eeldust ümber lükata. Lõikes 1 sätestatakse, et platvormitööle kohaldatakse TLSi §-s 1 sätestatut, sealhulgas lõikes 2 sätestatud töölepingulise suhte eeldust. TLSi § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist töölepinguga ning vaidluse korral tuleb väidetaval tööandjal tõendada, et tegemist on näiteks muu võlaõigusliku lepinguga. TLSi selgituste7 ja Riigikohtu praktika8 järgi on tegemist töötaja kaitseks kehtestatud pööratud tõendamiskoormusega: kahtluse korral loetakse leping töölepinguks seni, kuni tööandja ei tõenda vastupidist. Viitega TLS §-le 1 tervikuna markeeritakse faktilise töökorralduse olulisus, eelkõige see, kas töökorraldus vastab TLSi § 1 lõigetes 1 ja 4 kirjeldatud töösuhte tunnustele. Lõike 2 kohaselt ei rakendu lõikes 1 nimetatud eeldus juhul, kui platvorm tõendab, et tegemist ei ole töösuhtega TLSi mõistes. Säte täpsustab nii TLSi § 1 lõikest 2 tulenevat põhimõtet kui ka direktiivi artiklist 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt lasub õigusliku eelduse ümberlükkamisel tõendamiskoormus platvormil. See on oluline, kuna platvormidel on täielik ülevaade kõigist faktilistest asjaoludest, sealhulgas algoritmidest, mille kaudu nad töökorraldust juhivad, mistõttu on mõistlik eeldada, et just neil on parem võimalus tõendada, et konkreetne suhe ei ole töösuhe. Samal ajal on platvormitöö tegijatel keeruline ilma platvormi teavet omamata oma 4 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 5 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 6 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 7 Vt. selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 12 p 7. 8 Vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-3-05 p 18. 10 lepingulist staatust vaidlustada, eriti olukorras, kus töökorraldust kujundavad automaatsed süsteemid on neile läbipaistmatud. Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud, mis muudavad alluvussuhte usutavaks (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just platvorm peab vajaduse korral tõendama, et platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi juhtimisele ja kontrollile. Kui platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine ilma platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsitatakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Igal juhul tuleb töösuhte tuvastamisel fakte ja asjaolusid hinnata kogumis ja kaasusepõhiselt. Mitu liikmesriiki on juba kehtestanud platvormitöö tarbeks eraldi töösuhte eeldused ja kriteeriumid. Belgias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis on platvormitöö tegija staatuse määramisel kasutusel erikriteeriumid, mis arvestavad muu hulgas algoritmilist juhtimist, platvormi rolli tasu ja hindade määramisel, reegleid töötegijate välimuse ja käitumise kohta, tööaja ja töö vastuvõtmise vabaduse piiramist ning kontode sulgemise või peatamise kaudu distsiplinaarvõimu teostamist. Kui sellised kriteeriumid on täidetud, eeldatakse nendes riikides töösuhet, kuni platvorm ei tõenda vastupidist. Teistes riikides (näiteks Holland, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome) kasutatakse töösuhte tuvastamisel üldisi alluvus- ja kontrollikriteeriume, kuid neid tõlgendatakse platvormitöö eripära arvestades. Kohtupraktika põhjal on mitmes riigis peetud otsustavaks muu hulgas asjaolusid, et platvormi ärimudel tugineb töötegijate isiklikule tööle, platvorm määrab ühepoolselt töötingimusi ja tasu, töö toimub platvormi äristruktuuri raames ning platvormil on võimalus jälgida, hinnata ja sanktsioneerida töötegija tegevust. Näiteks kohtulahendites91011, kus hinnati kullerite õigussuhet platvormiga, leiti, et platvormi rakendus kogub pidevalt andmeid kulleri asukoha, tööaja ja töö tulemuslikkuse kohta, pakub tellimusi kindla loogika alusel, seob sissetuleku reitingute ja kvaliteedinõuete täitmisega ning reserveerib endale õiguse leping viivitamata lõpetada, kui platvormi kasutajatelt saadav tagasiside on negatiivne. Sellistes olukordades on järeldatud, et töö toimub platvormi juhtimise ja järelevalve all ning tegemist on töösuhtega. Teisalt on kohtulahendeid12, mille kohaselt asjaolud nagu võimalus tööülesandeid vastu võtta või neist keelduda, kasutada asendajat või alltöövõtjat, töötada ka teistele ettevõtjatele, sealhulgas konkurentidele, ning kujundada töö tegemise aega ja viisi suurel määral ise, võivad viidata sellele, et tegemist ei ole töötajaga, eeldusel et selline iseseisvus ei ole näiline ning tegelikku alluvussuhet ei ole võimalik tuvastada. 9 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 10 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 11 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 12 EUR-Lex - 62019CO0692 - EN - EUR-Lex 11 Samas näitab 2025. aasta platvormitöö regulatsioone võrdlev analüüs13, et platvormitöö kontekstis on levinud platvormitöö tegijate töösuhte väärklassifitseerimine iseenda tööandjaks ning klassikalised alluvuspõhised kriteeriumid ei sobi hästi algoritmilisel juhtimisel põhinevate sõltuvussuhete vormide puhul. Selle taustal rõhutatakse vajadust tugevdada faktide ülimuslikkuse põhimõtet ja lihtsustada töötegijate võimalust vaidlustada oma lepinguline staatus, kombineerides õiguslikku eeldust ja pööratud tõendamiskoormust. Lõike 2 eesmärk ei ole eeldada, et kõik platvormitööd tegevad isikud on töötajad. Sättega esitatakse selge ja tõhus menetluslik mehhanism juhtudeks, kus platvormitöö tegija leiab, et tema töö tegelik korraldus vastab töölepingu tunnustele, ja soovib lepingu ümber klassifitseerida. Sel juhul on tal võimalik tugineda töösuhte eeldusele ja pööratud tõendamiskoormusele, mis vähendab üksikisiku jaoks menetluslikke takistusi ja kulusid. Eesmärk on tagada, et need platvormitöö tegijad, kelle töö faktiliselt vastab töölepingu tunnustele, saaksid töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised (sh puhkus, töö- ja puhkeaja kaitse, ravikindlustus, haigushüvitised, töötuskindlustus jms) samadel alustel teiste töötajatega. Lisaks, kui platvormitööd teeb alaealine töötaja ja platvorm on tööandja, tuleb platvormil arvestada ka TLS-is alaealiste töötamise kohta käiva reeglistikuga (nt seadusliku esindaja nõusolek, töö- ja puhkeaja nõuete erisused, alaealise vanusega seotud tegevusvaldkonna piirangud jm). Eestis ei ole vaja ette näha eraldi platvormitöö õiguslikku eeldust koos detailse kriteeriumide loeteluga, nagu seda on teinud mitu ELi liikmesriiki. Selline lähenemine muudaks seaduse koostajate hinnangul süsteemi keerukamaks ja raskemini hoomatavaks. Eelnõus lähtutakse sellest, et TLSi § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning võimaldab koos ümberpööratud tõendamiskoormusega tõhusalt hinnata ka platvormitöö puhul, kas tegemist on töösuhtega. Nii on võimalikult lihtsa reegliga tagatud, et need platvormitöö tegijad, kelle töökorraldus vastab töösuhte tunnustele ja kes töölepingut soovivad, saavad töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised. Eelnõu § 7. Isikuandmete töötlemise piirangud Paragrahviga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 7 ning sätestatakse platvormile isikuandmete töötlemisel täiendavad piirangud võrreldes IKÜMis sätestatud üldreeglitega. IKÜMi artiklid 5, 6 ja 9 kehtestavad isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted, töötlemise õiguslikud alused ning eriliigiliste isikuandmete töötlemise üldise keelu koos eranditega. Käesolevas paragrahvis sätestatud piirangud täpsustavad direktiivist tulenevalt, et eriliigiliste andmete töötlemine on platvormi jaoks keelatud ka sellisel juhul, kui mõni IKÜMi artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand seda lubaks. Rangem lähenemine on põhjendatud tulenevalt platvormi ja platvormitöö tegija vahelisest sõltuvussuhtest ning vajadusest tagada platvormitöö tegija õiguste tõhus kaitse. Lõike 1 punktiga 1 keelatakse platvormil automaatsete süsteemide abil töödelda isikuandmeid, mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit. Keelatud on näiteks tuvastada emotsioone näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili, reaktsioonikiiruse või muude käitumuslike signaalide analüüsi kaudu. Platvormid ei tohi jälgida töötegija emotsioone ega psühholoogilist seisundit, kuna selline seire on invasiivne ning ei ole üldjuhul seotud töö kvaliteedi või ohutusega. Lisaks võib selline analüüs viia töötajate varjatud profileerimiseni ning mõjutada nende võimalusi saada tööülesandeid, tasu või juurdepääsu platvormile. 13 The Elgar Companion to Regulating Platform Work. Insights from the Food Delivery Sector. 12 Punktiga 2 keelatakse platvormil kasutada automaatseid süsteeme platvormitöö tegijate eravestluste töötlemiseks. Keeld hõlmab nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega. See tagab töötegijatele suhtluse minimaalse privaatsuse ning välistab võimaluse, et platvorm kasutab näiteks arutelu töötingimuste üle või kollektiivse tegevuse planeerimist töötegija kahjuks. Keeld on seotud ka eelnõu §-s 14 sätestatud platvormitöötajate suhtluskanali tagamise nõudega. Punktis 3 sätestatakse keeld koguda isikuandmeid ajal, mil töötegija ei tee ega paku platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud või on seal mitteaktiivne. Siin mõeldakse eelkõige asukoha tuvastamise andmeid, seadme kasutusandmeid või muid andmeid, mida platvorm võiks muidu koguda pideva taustaseire teel. Keeld kaitseb töötegijat olukorra eest, kus tema liikumist, tegevust või sotsiaalset käitumist jälgitaks väljaspool töötegemist. Punktiga 4 keelatakse platvormil töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust kasutada mõnda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, näiteks ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi või streiki. Keeld on vajalik, et platvorm ei looks algoritmilisi profiile töötegijate kohta ega n-ö ennustaks, kes võib liituda ametiühinguga või planeerida streiki. Selline andmetöötlus võiks viia diskrimineerivate või karistuslike otsusteni, mis oleksid vastuolus põhiõiguste olemusega. Punktis 5 loetletakse eriliigilised isikuandmed, mille tuletamine automaatsete süsteemide abil on keelatud. Sellised andmed on etniline päritolu, rändestaatus, poliitilised või filosoofilised vaated, usulised veendumused, terviseseisund, puue, psühholoogiline seisund, ametiühingusse kuulumine, seksuaalelu või seksuaalne sättumus. Keeld ei hõlma ainult otsest tundlike andmete töötlemist, mis on niigi IKÜMi artikli 9 järgi üldjuhul keelatud, vaid laieneb ka automaatsete süsteemide abil järeldamisel põhinevale töötlemisele. Näiteks võib algoritm teha ebasoovitavaid järeldusi töötegija asukohast (sage viibimine kirikus või haiglas), suhtlusmustritest või käitumisandmetest. Punktis 6 sätestatakse keeld kasutada töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega (nn üks mitmele tuvastusprotsess), näiteks kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormi andmebaasis oleva suure hulga teiste isikute nägudega. Selline identifitseerimine on keelatud eelkõige seetõttu, et see võimaldab ulatuslikku ja varjatud jälgimist, mis ei ole töökorralduse seisukohast proportsionaalne. Üks mitmele tuvastusprotsess võimaldab töötegijat tuvastada kõigis olukordades, kus ta satub kaamera või muu sensori vaatevälja, mis looks tehnilise eeltingimuse massiliseks seireks või profileerimiseks. Keeld ei kehti üks ühele biomeetrilise verifitseerimise ehk protsessi korral, mille käigus kontrollitakse töötegija identiteeti tema enda varem antud biomeetriliste andmete alusel, näiteks turvalise sisselogimise eesmärgil. Selline töötlemine on lubatud, kui see vastab IKÜMis sätestatud tingimustele. Lõike 2 järgi kehtivad kõik lõikes 1 sätestatud piirangud ka lepingu sõlmimisele eelnevates etappides, sealhulgas värbamis- ja valikuprotsessi ajal, kuna ka kandidaadid võivad olla automatiseeritud seire suhtes haavatavad. Platvorm ei tohi näiteks analüüsida kandidaadi näoilmeid videointervjuu käigus emotsionaalse seisundi hindamiseks, profileerida kandidaate poliitiliste vaadete põhjal ega jälgida nende tegevust väljaspool kandideerimisprotsessi. 13 Lõike 3 järgi laieneb samas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute kohaldamisala ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 7 lõikest 3, mille kohaselt ei piirdu direktiivis ette nähtud keelud üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid kehtivad kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöö tegijale mis tahes mõju. Kuna platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia on dünaamiline ja areneb kiiresti, võib platvormide kasutuses või neil arendamisel olla rohkem süsteeme, kui need kaks, mis on eelnõus nimetatud, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks: 1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole; 2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades sel viisil vaimset survet; 3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema võimalusi tööülesandeid saada. Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang Lõikes 1 sätestatakse, et platvorm peab automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel alati tegema IKÜMi artiklis 35 nimetatud andmekaitsealase mõjuhinnangu. Mõjuhinnangu kohustus tuleneb asjaolust, et automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemid toovad kaasa isikuandmete töötlemise ulatuses, mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele IKÜMi artikli 35 lõike 1 tähenduses. Mõjuhinnangu koostamisel tuleb hinnata nii IKÜMist tulenevate nõuete täitmist kui ka vastavust eelnõu §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. Mõjuhinnang peab seetõttu käsitlema mitte üksnes tehnilist andmetöötluse turvalisust, vaid ka automatiseeritud süsteemidega kaasneva andmetöötluse vajalikkust, eesmärke, proportsionaalsust, teatud juhtudel õigustatud huvi kirjeldust ning leevendusmeetmeid. Uus andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid on väga sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud. See võib rakenduda näiteks juhul, kui sarnast tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi andmete kogumiseks samadel eesmärkidel. Sellisel juhul peab mõjuhinnangut uuendama järgmine kord, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid muutuvad või täienevad. Erinevalt IKÜMi üldisest loogikast, mille kohaselt tehakse mõjuhinnang juhul, kui töötlemine võib olla suure riskiga, on platvormitöö valdkonnas tegemist alati suure riskiga töötlemisega. See tähendab, et mõjuhinnangu koostamine ei sõltu platvormi hinnangust riskitasemele, vaid on kohustuslik alati, kui kasutatakse automatiseeritud seire-, otsustus- või muid süsteeme. Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele, nende puudumisel peab hinnangu tulemused kättesaadavaks tegema platvormitöö tegijatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida. Sätte eesmärk on tagada, et töötegijad või nende esindajad saaksid hinnata, kas automatiseeritud süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused 14 ja vabadused on piisavalt kaitstud. Platvorm peab andma töötegijate esindajatele (viimaste puudumistel töötegijatele) ülevaate automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnevast andmetöötlusest, selle eesmärkidest, kasutatavatest andmekategooriatest, võimalike riskide hindamisest ja kavandatud kaitsemeetmetest. Kui platvormitöö tegijate esindajad ei ole teada või puuduvad, peab mõjuhinnangu tegema kättesaadavaks platvormitöö tegijatele. Platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti tuleb küsida ja neile hinnangu tulemused esitada või kättesaadavaks teha ulatuses, mis on vajalik mõjuhinnangu esemeks oleva isikuandmete töötlemise mõju hindamiseks. Platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ei pea küsima ning neile ei pea esitama koostatud hinnangu tulemusi, kui mõjuhinnang oli koostatud juba enne eelnõukohase seaduse kehtima hakkamist. Sellisel juhul kaasatakse platvormitöö tegijaid ja esindajaid järgmine kord, kui mõjuhinnangut uuendatakse. Eelnõu § 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine Paragrahvis 9 sätestatakse platvormi kohustus tagada automatiseeritud süsteemide kasutamise läbipaistvus ning töötegijate informeeritus süsteemidest, võttes üle direktiivi artikli 9. Nõue täiendab IKÜMi artiklitest 12–15 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ning kehtestab platvormitöö eripära arvestades täpsemad reeglid teabe sisu, vormi ja esitamise aja kohta. Automatiseeritud süsteemidel on platvormitöös otsene ja oluline mõju töötegijate töötingimustele, näiteks sellele, millist ja kui palju tööd pakutakse, kuidas hinnatakse töötulemusi, millist tasu makstakse ja millistel alustel piiratakse või suletakse töötegija konto, mistõttu on töötegijatel õigustatud saada selget ja arusaadavat teavet süsteemide toimimise kohta. Käesoleva paragrahvi selgitustes kasutatavad näited on selgitava iseloomuga ega kujuta endast ammendavat loetelu. Nende asjakohasust tuleb hinnata iga platvormi ja automaatse süsteemi tegelikust toimimisest lähtudes. Käesolevas paragrahvis ega ka teistes eelnõukohase seaduse paragrahvides ei nõuta platvormilt ärisaladuse ega muu konfidentsiaalse teabe avaldamist, vaid üldise teabe andmist automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta. Esitada tuleb eelkõige teavet selle kohta, kas selliseid süsteeme kasutatakse, andmete ja tegevuste kategooriad, mida need süsteemid jälgivad või hindavad, mis eesmärgil seiret tehakse, kellele või millistele vastuvõtjate kategooriatele isikuandmeid edastatakse, millist liiki otsuseid süsteemid teevad või toetavad, milliseid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid otsuste tegemisel arvesse võetakse ning millistel peamistel alustel sellised otsused kujunevad. Seevastu ei nõua säte allikakoodi, täpseid valemeid või kaalutegureid, algoritmilise toimimise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid tundlikke tehnilisi üksikasju. Lõikes 1 sätestatakse, et platvorm peab lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitama platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele ning määratakse kindlaks teabe esitamise vorm. Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selge, arusaadav ja hõlpsasti kättesaadav. Järgmistes lõigetes täpsustatakse, millist teavet tuleb esitada ning millistel tingimustel, kuidas ja millal tuleb see teave adressaatidele esitada. Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm rakendab, näiteks kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal rakenduse 15 kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse automaatselt. Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud. Näiteks kas kogutakse ja hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja, tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb mõista näiteks reitinguid, tagasisidet kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö kvaliteedi hindamiseks. Punktiga 3 nähakse ette kohustus selgitada seire eesmärki ja seda, kuidas süsteem seiret teeb. See tähendab, et platvorm peab platvormitöö tegijale arusaadavalt kirjeldama, milleks konkreetset seiresüsteemi kasutatakse (nt teenuse kvaliteedi tagamiseks, tööohutuse jälgimiseks, pettuste ennetamiseks või platvormi töökorralduse optimeerimiseks) ning millisel viisil seiret tehakse (nt GPS-andmete abil, tööülesannete täitmise aja mõõtmise kaudu, automaatse riskiskoori abil või klientide tagasiside koondamise ja analüüsi teel). Näiteks kui platvorm kasutab süsteemi, mis jälgib kulleri liikumiskiirust ja marsruuti, et hinnata teenuse õigeaegsust, tuleb seda töötegijale selgitada sellisel määral, et töötegija mõistaks seire loogikat ning selle võimalikku mõju tema tööle. Punktis 4 sätestatakse kohustus teavitada automaatsetes seiresüsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest, sealhulgas kontserni sees. See tähendab, et platvormitöö tegijal peab olema selgus, kas seireandmeid kasutavad üksnes platvormi enda töötajad ja süsteemid või edastatakse neid ka kolmandatele isikutele, näiteks analüüsi- või IT-teenuse osutajatele või muudele koostööpartneritele. Samuti tuleb selgitada, kas andmeid edastatakse kontserni teistele üksustele, kui analüüsitakse kõigi üksuste andmeid või neid säilitatakse kontsernis. Teabe eesmärk on tagada platvormitöö tegijale selgus tema isikuandmete liikumisest ning sellest, kellel on ligipääs tema tööga seotud seireandmetele. Andmete vastuvõtjad võivad olla näiteks platvormi üksused, nagu klienditugi, kvaliteedikontroll või riskikontroll, aga ka IT-teenuse pakkujad, analüütikud (firmasisesed ja - välised) või makse- ja arveldusteenuse pakkujad. Lõikes 3 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete otsustussüsteemide kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid otsustussüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja millisel määral tehakse platvormil otsuseid automatiseeritult või algoritmilise toe abil, näiteks tööülesannete jaotamisel, tasu kujundamisel või töötegija ligipääsu piiramisel platvormi võimalustele. Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus. Teabe eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, kas ja mil määral võib süsteem mõjutada tema töötingimusi, ligipääsu tööle ja sissetulekut. Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab(milliseid asjaolusid süsteem 16 otsuste tegemisel arvesse võtab), ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste tegemisel(milline on nende asjaolude suhteline tähtsus otsuse või tulemuse kujunemisel). Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste saamist, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid. Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada platvormitöö tegijale alused automaatsete otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid. Näiteks peab platvormitöö tegijale olema selgitatud, kas konto peatamise põhjuseks saab olla süsteemi poolt tuvastatud turvarikkumine, korduv tööülesande katkestamine, madal kliendihinnang või muu algoritmiliselt hinnatud riskitegur. Põhjenduste esitamise eesmärk on tagada platvormitöö tegijale reaalne võimalus mõista otsuse tegemise põhjuseid ja vajaduse korral otsus vaidlustada, sealhulgas pöörduda platvormi kontaktisiku poole otsuse selgitamiseks või taotleda otsuse läbivaatamist seaduses sätestatud korras. Lõikega 4 täpsustatakse teavitamiskohustust olukorras, kus platvorm kasutab automaatseid süsteeme, mis ei kvalifitseeru § 3 lõigetes 7 ja 8 määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena, kuid mis siiski teevad või toetavad otsuseid, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. Säte lähtub direktiivi loogikast, mille kohaselt tuleb läbipaistvuskohustuste täitmisel arvestada ka platvormide kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste kiire arenguga ning vältida olukorda, kus töötegijaid mõjutavad automaatsed otsused jääksid teavitamiskohustuse alt välja üksnes seetõttu, et kasutatav süsteem ei vasta automaatse seire- või otsustussüsteemi määratlusele. Platvorm peab esitama teabe iga otsuse kategooria kohta, mida sellised automaatsed süsteemid teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid platvormi tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need toetavad. Erinevalt automaatsete otsustussüsteemide teavitamiskohustusest ei nähta lõikega 4 ette kohustust esitada muude süsteemide kasutamise korral otsuste põhjendusi ega kirjeldada otsuste aluseks olevaid parameetreid või nende suhtelist tähtsust. Piisav on, kui platvorm kirjeldab otsuste liike, mida need süsteemid teevad või toetavad, kuna eesmärk on tagada miinimumtasemel läbipaistvus nende süsteemide kasutamisest ja platvormitöö tegijatele avalduvast mõjust. Lõikes 5 sätestatakse, millisel viisil ja millistel juhtudel tuleb sama paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teave platvormitöö tegijale esitada. Teave tuleb anda kokkuvõtlikul kujul ja ulatuses, mis puudutab üksnes töötegijat otseselt mõjutavaid süsteeme (selmet esitada detailne, kõikehõlmav teave kõikide kasutusel olevate süsteemide kohta, mida käsitletakse järgnevas lõikes). Teave tuleb esitada kolmel juhul: hiljemalt esimesel platvormitöö tegemise päeval, 17 enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused muutuvad, ning igal ajal töötegija nõudmise korral. Eesmärk on tagada, et töötegijal oleks tegelik võimalus oma käitumist ja otsuseid teadlikult kujundada ning et talle ei avalduks süsteemide mõju tagantjärele negatiivselt ja ootamatult. Lisaks tagatakse, et töötegijat ei koormataks liigse tehnilise teabega, kuid kõik tema seisukohast oluline oleks talle teada. Süsteemide muutmise korral tuleb platvormitöö tegijatele teave esitada siis, kui muudetakse kasutatavate andmekategooriate koosseisu, tehtavate otsuste iseloomu või parameetreid, mille alusel tulemused määratakse. Kohustus ei laiene rutiinsetele tehnilistele uuendustele, millel on platvormitöö tegijate ebaoluline mõju. Lõikes 6 käsitletakse lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamist kõikehõlmaval, üksikasjalikul kujul ning loetletakse, kellele ja millal detailne info antakse. Kui lõikes 5 nähakse ette lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul ja üksnes ulatuses, mis puudutab konkreetset töötegijat mõjutavaid süsteeme, siis lõige 6 reguleerib kogu lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamist detailsel kujul, andes ülevaate kõikidest süsteemidest ning nende toimimisloogikast. Selline info tuleb anda viiel juhul: platvormitöö tegijale tema nõudmisel, platvormitöö tegijate esindajatele juba enne süsteemide kasutuselevõttu ja enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused muutuvad, samuti nende nõudmise korral. Info tuleb anda ka Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmisel. Teave võimaldab töötajate esindajatel ning järelevalveasutustel hinnata süsteemide õiguspärasust, läbipaistvust ning tegelikku mõju töötingimustele. Näiteks peab platvorm detailselt selgitama, kuidas toimib töötegija konto peatamist soovitav algoritm, kas ja milliseid riskimudeleid see kasutab ning millised sisendid on otsuse tegemisel määravad. Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja lepingueelsete läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad. Lõikega 8 nähakse ette platvormitöö tegija õigus saada ja üle kanda kõik platvormitöö käigus automaatsete süsteemide abil loodud isikuandmed, sealhulgas hinnangud, arvamused, reitingud ja muud töösoorituse põhjal tuletatud andmed. See õigus on laiem kui IKÜMi artiklis 20 sätestatud andmete ülekantavuse õigus, mis piirdub üldjuhul üksnes andmetega, mille isik on ise andmetöötlejale esitanud. Lõige 8 käsitleb ka platvormi loodud tuletatud andmeid, näiteks töösoorituse koondhinnanguid või automatiseeritud tulemusnäitajaid. Platvorm peab tagama selle õiguse teostamiseks tasuta ja tulemuslikud tehnilised vahendid, näiteks andmete allalaadimise funktsiooni kasutajaprofiilis või andmete otse edastamise teisele platvormile, ametiühingule või muule kolmandale isikule. Eesmärk on toetada töötegijate liikuvust platvormide vahel ning vältida olukorda, kus varasem tööajalugu ja reputatsioon on n-ö lukustatud ühe platvormi sisse. Platvormitöö tegija andmete ülekandmise õiguse kasutamisele kohaldub isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 12 sätestatud üldkord. See tähendab, et platvorm peab taotlusele vastama põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotlus on erandlikult keerukas või taotlusi on palju, võib tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, kuid sellest tuleb platvormitöö tegijat ühe kuu jooksul koos põhjendustega teavitada. Tasuta 18 vahendite tagamise kohustus tähendab ühtlasi, et andmete ülekandmise õiguse kasutamine ei tohi muutuda platvormitöö tegija jaoks põhjendamatult keerukaks ega kulukaks. Eelnõu § 10. Inimese poolt tehtav järelevalve automaatsete süsteemide üle Paragrahviga 10 võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning sätestatakse inimese tehtav järjepidev automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning korrapärase mõjuhindamise nõue. Paragrahv reguleerib nii järelevalve sisu, selle tegemise korda, vastutavate isikute pädevust ja kaitset kui ka meetmeid juhuks, kui tuvastatakse diskrimineerimise oht või õiguste rikkumine. Sätte eesmärk on tagada, et automaatsete süsteemide kasutamisel ei oleks platvormitöö tegijatele liigkahjulikku, diskrimineerivat või ebaõiglast mõju. Lõikes 1 sätestatakse platvormile kohustus tagada järjepidev inimese poolt tehtav järelevalve automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele. Järelevalve ei tohiks piirduda pelgalt perioodilise kontrolliga, vaid eeldab pidevat ja süsteemset järelevalvet selle üle, kuidas algoritmilised otsused reaalselt mõjutavad platvormitöö tegijate töötingimusi, sissetulekut, töökoormust, ligipääsu tööülesannetele, kontode staatust, nende võrdset kohtlemist töökohal ning muid õigusi. Järelevalvekohustus ja mõjude hindamine on oluline juba süsteemide testimise korral. Nõue tuleneb asjaolust, et platvormitööd korraldatakse suures ulatuses automatiseeritult ning töötegijal puudub enamjaolt otsene kontakt inimesega. Sellises olukorras võivad tööülesannete jagamine, töötempo kujunemine, tasu arvutamine või kliendihinnangute mõju töövõimalustele sõltuda üksnes algoritmilistest mudelitest. Inimjärelevalve eesmärk on tagada, et sellised süsteemid ei hakkaks toimima iseseisvalt ebasoovitaval viisil, mis näiteks seab ootamatult ohtu platvormitöö tegija sissetuleku, kohtleb teda ebaõiglaselt või tekitab põhjendamatut survet. Järjepidevat järelevalvet võib läbi viia näiteks jätkuva pistelise kvaliteedikontrolli korras. Lõike 2 kohaselt nähakse ette lisaks lõikes 1 sätestatule kohustus hinnata vähemalt kord iga kahe aasta jooksul kõigi automaatsete süsteemide otsuste koondmõju, seejuures kaasatakse hindamisse ka platvormitöötajate esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida üksnes süsteemi tehnilist toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku mõju platvormitöö tegijate töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksikotsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju. Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav. Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet. Lõike 3 kohaselt peavad järelevalvajatel ja mõju hindajatel olema selleks vajalikud volitused, pädevus ja väljaõpe, sealhulgas läbitud TLSi § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud koolitus. See tähendab, et piirduda ei tohi formaalse järelevalve määramisega, vaid tuleb tagada, et järelevalve tegijad suudavad sisuliselt analüüsida ja hinnata algoritmiliste otsuste mõju ning vajaduse korral sekkuda. Sättega nähakse ette, et järelevalvajatel peab olema ka reaalne otsustusõigus, sealhulgas õigus vajaduse korral automaatseid otsuseid muuta või tühistada. Näiteks juhul, kui automaatne süsteem piirab töötegija ligipääsu tööülesannetele, peab 19 järelevalvet tegeval isikul olema õigus see otsus läbi vaadata, hinnata selle põhjendatust ja vajaduse korral seda muuta. Lõikega 4 pannakse platvormile kohustus võtta konkreetseid meetmeid, kui inimese poolt tehtava järelevalve või mõjuhindamise käigus ilmneb märkimisväärne diskrimineerimise oht või kui tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi. Sellised meetmed võivad hõlmata süsteemi ümberseadistamist, otsustusloogika muutmist või vajaduse korral kogu automaatse süsteemi kasutamise lõpetamist. Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid. Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta. Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks aruandluseks. Lõikes 5 sätestatakse, et hindamistulemused edastatakse platvormitöötajate esindajatele ning nende nõudmisel ka üksikutele platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Sellega tagatakse läbipaistvus ning võimalus võtta hinnangu tulemusi arvesse nii töötajate huvide kaitsel kui ka riiklikus järelevalves. Näiteks võib töötegija, kes kahtlustab, et ta saab liiga vähe tööülesandeid algoritmilise vea tõttu, nõuda eelkirjeldatud mõjuhinnangu esitamist, et hinnata, kas sarnaseid juhtumeid on täheldatud ka varem. Samuti võimaldab see Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil paremini hinnata, kas automaatsete süsteemide kasutamine vastab õigusaktide nõuetele. Lõikes 6 sätestatakse keeld teha platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga otsuseid üksnes automaatse süsteemi poolt. Sellised otsused peavad alati olema inimese tehtud, isegi juhul, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud. Piirangud konto suhtes võivad hõlmata näiteks ligipääsu piiramist tööpakkumistele, töövõimaluste blokeerimist või konto ajutist sulgemist. Kuna sellised otsused mõjutavad otseselt platvormitöö tegija sissetulekut, on seadusandja pidanud vajalikuks tagada, et nende üle teeb lõppotsuse inimene, kes suudab hinnata nii otsuse põhjendatust kui ka selle mõju konkreetsele isikule. Eelnõu § 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt Paragrahviga 11 võetakse üle direktiivi artikkel 11 ning sätestatakse platvormitöö tegijate õigus saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja neid otsuseid vaidlustada ning vajaduse korral nõuda nende ülevaatamist või kahju hüvitamist. Säte täiendab IKÜMi artiklites 21 ja 22 reguleeritud automatiseeritud otsustamise korda ning arvestab platvormitöö eripära, kus töö juhtimine ja olulise mõjuga otsused tehakse sageli algoritmiliste süsteemide abil. Selle eesmärk on tagada, et platvormitöö tegijal oleks võimalus mõista teda puudutavaid otsuseid, pidada nendes olukordades vajaduse korral nõu pädeva inimesega ning kaitsta oma õigusi, kui otsus mõjutab oluliselt tema sissetulekut või ligipääsu tööle. 20 Lõikes 1 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada tema nõudmisel viivituseta suuline või kirjalik selgitus automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus peab olema koostatud inimese poolt, esitatud selgelt ja arusaadavalt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab võimaldama töötegijal mõista, millistel asjaoludel ja millise loogika alusel konkreetne otsus tema suhtes tehti. Selgituse eesmärk ei ole üksnes formaalne teavitamine, vaid sisuline selgitus otsuse põhjustest, näiteks millised andmed, hinnangud või käitumismustrid otsust mõjutasid. Sättes nähakse ühtlasi ette, et platvorm peab tagama platvormitöö tegijale võimaluse võtta otsuse selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja volitatud kontaktisikuga. See tähendab, et töötegija ei tohi jääda suhtlema üksnes juturobotiga, vaid tal peab olema võimalus pöörduda konkreetse inimese poole, kes suudab selgitada otsuse tausta ja faktilisi asjaolusid ning kellel on piisavad volitused otsuse sisuliseks arutamiseks. Näiteks juhul, kui töötegija konto nähtavust on süsteemselt piiratud, peab ta saama inimeselt selgituse, millised tegurid seda mõjutasid ja kas olukorda on võimalik parandada. Lõikes 2 täpsustatakse, et eriti suure mõjuga otsuste korral on platvorm kohustatud esitama platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse viivituseta ja hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval. Sellised otsused on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning muud samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused, samuti otsused, mis mõjutavad oluliselt töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte. Eesmärk on tagada, et platvormitöö tegija ei satuks ootamatult olukorda, kus tema ligipääs tööle või sissetulekule katkeb ootamatult ja ilma põhjenduseta. Näiteks juhul, kui platvorm keeldub maksmast tasu tehtud töö eest automatiseeritud pettusetuvastuse-alase otsuse alusel, peab töötegija saama kirjaliku põhjenduse, milles on välja toodud, millistel alustel süsteem sellise järelduse tegi. Selline põhjendamiskohustus suurendab läbipaistvust ja võimaldab töötegijal hinnata, kas otsus on õiguspärane või vajab vaidlustamist. Lõikega 3 antakse platvormitöö tegijale ja tema esindajale õigus lõikes 2 nimetatud otsus vaidlustada ja taotleda selle läbivaatamist. Platvorm on kohustatud vastama sellisele taotlusele 14 kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitama vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused. Taotluse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab otsuse sisulist kaalumist. Eesmärk on tagada töötegijale tegelik vaidlustamisõigus, kui ta leiab, et automaatse süsteemi tehtud otsus on ekslik, ebaproportsionaalne või tema õigusi rikkuv. Näiteks võib platvorm automaatselt tuvastada väidetava pettusekahtluse ning keelduda töötegijale tehtud töö eest tasu maksmast. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda, et inimene hindaks uuesti, kas pettusekahtlus on põhjendatud, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mitte üksnes algoritmilist mustrit. Lõikega 4 nähakse ette, et kui ükskõik millisel ajahetkel tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi, peab platvorm olukorra parandama esimesel võimalusel ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates rikkumise tuvastamisest. Otsuse parandamine tähendab sisuliselt õiguste rikkumise heastamist, mis võib päädida nii otsuse muutmise kui ka tühistamisega. Kui otsust ei ole võimalik enam tagasi pöörata, on platvorm kohustatud hüvitama töötegijale tekitatud kahju. Kahju hüvitamise osas peetakse silmas eelkõige sellist varalist või mittevaralist kahju, mis on tekkinud õigusvastase 21 automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata ka saamata jäänud tulu, näiteks olukorras, kus platvormitöö tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud ja ta jääb seetõttu ajutiselt tööst ning teenistusest ilma. Konkreetse kahju ulatus ja hüvitamise eeldused sõltuvad siiski iga juhtumi asjaoludest. Lisaks parandamisele ja hüvitamisele on platvormil kohustus võtta tarvitusele meetmed, et vältida selliste olukordade tekkimist tulevikus. See võib tähendada näiteks automaatse otsustusmudeli muutmist, selle riskiparameetrite ümberhindamist või vajaduse korral ka kogu süsteemi kasutamise lõpetamist. Sätte eesmärk on vältida juhtumeid, kus üksik otsus küll parandatakse, kuid viga süsteemi otsustusloogikasse jääb alles ja tekitab edaspidi uusi rikkumisi. Lõikes 5 sätestatakse normide vahekorra selguse huvides, et seda paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on ühtlasi määruse (EL) 2019/1150 tähenduses ärikasutajad. Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelisi suhteid ning sisaldab erisätteid mh oluliste otsuste põhjendamise ning kaebuste menetlemise kohta. Sellisel juhul kohaldatakse automaatsete otsuste selgitamise ja vaidlustamise suhtes eeskätt nimetatud määruses sätestatud erireegleid, mitte § 11. Norm on vajalik eelkõige juhtudeks, kus platvormi kaudu tegutsevat isikut ei saa võrrelda töötaja või töösarnases olukorras oleva platvormitöö tegijaga, kuna ta tegutseb ettevõtjana ning kasutab platvormi vahendusteenust oma majandustegevuse korraldamiseks (näiteks restoran või kauplus, mis kasutab platvormi enda äritegevuseks). Sellisteks juhtudeks on Euroopa Liidu õiguses ette nähtud eraldi ja spetsiifilisem kaitseraamistik, mille eesmärk on tagada ärikasutajatele läbipaistvus, õiglane kohtlemine ning tõhus vaidluste lahendamise mehhanism. Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus Paragrahviga 12 võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral. Reeglite eesmärk on tagada, et algoritmiline juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist ning et nende töökorraldusega seotud riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Säte seob platvormitöö töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning täpsustab seda platvormitöö eripära arvestades. Käesoleva paragrahvi selgitustes kasutatavad näited on selgitava iseloomuga ega kujuta endast ammendavat loetelu. Nende asjakohasust tuleb hinnata iga platvormi ja automaatse süsteemi tegelikust toimimisest lähtudes. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormile kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 134 sätestatud töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel eraldi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötajate tervisele ja ohutusele. See peab muu hulgas kajastama tööõnnetuste riske, psühhosotsiaalseid riske ning ergonoomilisi riske, samuti tuleb hinnata rakendatud abinõude piisavust nende riskide maandamiseks. Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot, töökoormuse jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise süsteem suunata kullerile järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse riski näitena võib tuua pideva hindamise, reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö ebakindluse. Ergonoomilised 22 riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida. Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus tuvastatud ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt töötempo piirangud, kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide ümberkujundamine nii, et need ei avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida töö liigset kuhjumist lühikesse ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi vähendavad töökorralduslikud lahendused. Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise. Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse arvelt või talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu seadmise näitena võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada, et tehnoloogiline juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni. Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid. Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 12 lõikest 4, mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju. Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses või arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks: 1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole; 2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades sel moel vaimset survet; 3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema võimalusi tööülesandeid saada. 23 Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral Paragrahviga 13 võetakse üle direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate informeerimise ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20 sätestatud olukordadele ka automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise muutmisega seotud olukordadele. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Paragrahv on täienduseks TUISile ega kitsenda selles sätestatud õigusi. Lõikega 1 nähakse ette, et platvorm peab TUISi 5. peatükis sätestatud informeerimise ja konsulteerimise tegema ka enne automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist. See tähendab, et platvorm ei tohi võtta kasutusele uusi algoritmilisi juhtimislahendusi ega teha olemasolevates süsteemides olulisi muudatusi enne, kui platvormitöötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on toimunud sellesisuline arutelu. Automaatsed süsteemid mõjutavad otseselt töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi, sealhulgas tööülesannete jaotust, tööaega, sissetuleku kujunemist, ligipääsu tööle, koolitusvõimalusi ja isegi lepingulist staatust, muu hulgas näiteks olukordades, kus algoritmiline aktiivsuse hindamine viib töötegija staatuse automaatse muutmiseni aktiivsest kasutajast mitteaktiivseks, millega võib kaasneda ligipääsu kadumine tööpakkumistele või lepingu lõppemine. Samuti näiteks juhul, kui platvorm plaanib võtta kasutusele uue algoritmilise hindamissüsteemi, mis hakkab senisest ulatuslikumalt mõjutama töötegijate ligipääsu tööpakkumistele, peab see otsus olema töötajate esindajatega või nende puudumise korral töötajatega enne läbi arutatud, mitte teatavaks tehtud alles pärast süsteemi rakendumist. Kui esindajate puudumisel peetakse aru platvormitöötajatega, peab neile esitatav info olema selge, läbipaistev ja hõlpsasti arusaadavalt kirja pandud. Informeerida ja konsulteerida tuleb samadel alustel ja korras nagu töötajate usaldusisiku seaduses, mis lähtub Euroopa Liidu töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistikust. See tähendab muu hulgas, et teave peab olema esitatud õigeaegselt, piisava põhjalikkusega ning sellisel viisil, et esindajatel oleks võimalik kujundada sisuline seisukoht enne lõpliku otsuse tegemist. Kui informeerimine ja konsulteerimine toimub esindajate puudumisel platvormitöö tegijatega, tuleb teave esitada läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Tegemist ei ole pelgalt teavitamiskohustusega, vaid sotsiaalse dialoogi tagamisega tehnoloogiliselt keerukas ja kiiresti arenevas töökeskkonnas. Lõikes 2 sätestatakse, et juhul, kui platvormitöötajate esindajad või nende puudumisel platvormitöötajad kasutavad TUISi § 21 lõikes 5 sätestatud õigust kaasata informeerimise ja konsulteerimise käiku ekspert, on platvorm kohustatud kuni kolmel korral kalendriaasta jooksul katma eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud, kui platvormi juures töötab vähemalt 250 töötajat. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel oleks tegelik ja sisuline võime hinnata tehnoloogiliselt keerukaid algoritmilisi süsteeme. Automaatsete otsustus- ja seiresüsteemide toimimisloogika, riskimudelid, andmeanalüüs ja otsustusparameetrid võivad olla sedavõrd tehnilised, et erialase abita ei ole töötajate esindajatel võimalik nende mõju töötingimustele adekvaatselt hinnata. Näiteks uue tehisintellektil põhineva tööülesannete 24 jaotamise süsteemi puhul tuleb võib olla kaasata andmeteaduse või töötervishoiu spetsialist, et hinnata, kas süsteem võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, ülemäärast töökoormust või terviseriske. Kulude kandmise kohustus on seotud platvormi suurusega ning rakendub üksnes juhul, kui platvormi juures töötab Eestis vähemalt 250 töötajat. Sellega tagatakse, et väiksematele ettevõtjatele ei tekiks ebaproportsionaalset rahalist koormust, samal ajal kui suurematelt platvormidelt eeldatakse suuremat vastutust sotsiaalse dialoogi sisulise toimimise tagamisel. Kulude mõistlikkuse nõue tähendab, et platvorm ei pea katma ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, vaid üksnes selliseid, mis on põhjendatud konkreetse hinnatava süsteemi keerukuse ja mõju ulatusega. Eksperdi kaasamise vajadust hindavad ja eksperdi valiku otsustavad platvormitöötajate esindajad, põhjendades sealjuures vajadusel platvormile eksperdi kaasamisega tekkinud kulusid. Kulu põhjendamisel võib vajaduse korral arvesse võtta näiteks konkreetse teema komplekssust või uudsust, läbitöötamist vajanud dokumentide või lehekülgede arvu, ekspertide tunnihinda või seda, kui suure mõjuga on muudatus. Kui platvorm ja platvormitöötajate esindajad jäävad kulude põhjendatuse osas eriarvamusele, on pooltel õigus pöörduda kohtusse. Eelnõu § 14. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine Paragrahvis 14 sätestatakse platvormile kohustus esitada perioodiliselt teavet nii Tööinspektsioonile kui ka platvormitöö tegijate esindajatele. Sätte eesmärk on suurendada platvormitöö läbipaistvust, toetada järelevalveasutuste võimet kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist ning võimaldada platvormitöö tegijate esindajatel oma ülesandeid tõhusalt täita. Teabe kogumine ja esitamine on oluline ka selleks, et tuvastada väärklassifitseerimist, varjatud töösuhteid või deklareerimata tööd ning aidata seeläbi kaasa ka õiglasele konkurentsile platvormide vahel. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 17. Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei pea eraldi esitama, vaid võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav näiteks kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi veebilehel. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormi kohustus esitada andmed platvormitöö tegijate koguarvu kohta, eristades need lepingu liigi (nt tööleping, käsundusleping, töövõtuleping, muu võlaõiguslik leping) ja tehtud töötundide alusel. Teave lepingu liikide kasutuse kohta on oluline selleks, et hinnata, kui suur osa platvormitööst tehakse töösuhete vormis ning kui ulatuslik on iseenesele tööandjate osakaal platvormitöös. Platvormitöö tegijate arv eristatuna töötatud tundide arvu järgi tähendab, et töötegijad tuleb rühmitada nende tegeliku töökoormuse järgi (nt kuni 10 tundi nädalas, 10–20 tundi nädalas, üle 20 tunni nädalas). Selline jaotus võimaldab hinnata, kui suurele osale platvormitöö tegijatest on platvormitöö peamine sissetulekuallikas ning kui paljude puhul on tegemist pigem juhutööga. Punktis 2 sätestatakse platvormi kohustus esitada platvormitöö tegijatele kehtivad üldtingimused. Üldtingimused võivad muu hulgas sisaldada töö tegemise korda, tasustamispõhimõtteid, poolte vastutust, sanktsioone, konto peatamise või sulgemise aluseid ning vaidluste lahendamise korda. See teave on oluline nii töötingimuste läbipaistvuse tagamiseks kui ka selleks, et esindajad ja järelevalveasutused saaksid hinnata, kas lepingutingimused on kooskõlas seadustest tulenevate nõuetega. 25 Punktis 3 sätestatakse platvormi kohustus esitada nimekiri vahendajatest, kellega tal on lepinguline suhe. Vahendajate kasutamine on platvormitöös laialt levinud ning võib kaasa tuua keerukaid vastutusahelaid. Vahendajate loetelu avaldamine võimaldab ennetada olukordi, kus vastutus hajub mitme osalise vahel, ning aitab järelevalveasutustel vajaduse korral tõhusamalt kavandada järelevalvet. Lõikes 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise aeg ja sagedus. Platvorm ajakohastab kaks korda kalendriaastas, teise ja neljanda kvartali lõpuks lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teabe. Andmed esitatakse viimase aruandlusperioodi kohta, näiteks teise kvartali lõpuks esitatav teave peab kajastama perioodi jaanuarist kuni juuni lõpuni. Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel võimaldatakse esitada lõikes 1 nimetatud teave vaid üks kord aastas, neljanda kvartali lõpuks. Erandi eesmärk on vähendada väiksemate platvormide halduskoormust. Lõike 1 punktis 2 nimetatud teave ajakohastatakse iga kord, kui tingimusi muudetakse. Teabe korrapärane ajakohastamine võimaldab jälgida platvormitöö mahu ja korralduse muutusi ajas. Korrapäraselt või regulaarselt platvormitööd tegev isik võib platvormitööd teha näiteks vähemalt korra kuus, kuid see määratlus võib sõltuvalt platvormist ja töötegemise viisist olla muutuv. Lõikega 3 antakse Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele õigus nõuda platvormilt juurde lõikes loetletud statistilist teavet. Andmete hulgast peavad olema välja arvatud nende platvormitöö tegijate andmed, kes teevad platvormitööd väga harva ning see võiks statistikat oluliselt mõjutada. Lõike 3 punkti 1 kohaselt peab platvorm nõudmise korral suutma eristada regulaarseid platvormitöö tegijaid juhuslikest ning esitama nende arvu jaotatuna kogu platvormil tegutsemise kestuse järgi (nt kuni 6 kuud, 6–12 kuud, 1–2 aastat, jne). See võimaldab hinnata, kas platvormitöö on pigem ajutine või pikaajaline töövorm ning kui suur osa töötegijatest on platvormiga püsivalt seotud. Punkti 2 kohaselt peab platvorm Tööinspektsiooni või platvormitöö tegijate esindajate nõudmisel esitama regulaarsete platvormitöö tegijate keskmise nädalase töötundide arvu nõudja määratud ajavahemiku kohta. Tegemist on koondnäitajaga, mis arvutatakse sellel ajavahemikul tehtud töötundide alusel ning kajastab töötegijate tegelikku keskmist töökoormust. Punkti 3 kohaselt peab platvorm nõudmise korral esitama korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmise sissetuleku. Teave aitab hinnata, kas platvormitöö tagab elatusmiinimumi ületava sissetuleku ning võimaldab võrrelda platvormitöö kaudu teenitavat tasu näiteks keskmise töötasuga. Lõikes 4 sätestatakse, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt täpsustusi, selgitusi ja lisateavet selles paragrahvis nimetatud teabe kohta. Platvorm on kohustatud vastama põhjendamatu viivituseta ning sisuliselt põhjendatud vastusega. See tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel on arvutatud keskmine sissetulek või kuidas on määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus küsida andmeid individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta. 26 Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal Paragrahv 15 sätestab platvormi kohustuse tagada platvormitöö tegijatele võimalus omavahel ning platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi või muu samaväärselt tõhusa vahendi kaudu suhelda, tehes sealjuures platvormitöö tegijatele kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed. Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul. Sätte eesmärk on luua platvormitöö eripärast lähtuv toimiv suhtluskeskkond, kuna platvormitööle on iseloomulik ühise füüsilise töökeskkonna puudumine. See eristab platvormitöö tavapärasest töösuhtest, kus töötajatel on loomulik võimalus suhelda tööruumides, vahetada infot ja kujundada ühist arusaama oma töötingimustest. Suhtluskanal on oluline selleks, et platvormitöö tegijad saaksid vahetada kogemusi, arutada töötingimusi, algoritmiliste otsuste mõju, tasustamise küsimusi ja töökorraldust puudutavaid probleeme ning vajaduse korral koordineerida oma ühiste huvide kaitset. Samuti peab olema tagatud võimalus, et platvormitöö tegijate esindajad – näiteks ametiühingud või muud esindusorganid – saavad platvormitöö tegijatega kontakti võtta ning neid teavitada nende õigustest, käimasolevatest läbirääkimistest või muudest tööalastest küsimustest. Seadus ei sea suhtluskanali tehnilisele lahendusele ranget vorminõuet, vaid näeb ette, et see võib olla tagatud platvormi enda digitaristu kaudu või muu sama tõhusa vahendi abil. See võib tähendada näiteks platvormi rakendusse või veebikeskkonda integreeritud vestlusfunktsiooni, samas võib suhtlus olla tagatud ka eraldi, selleks ettenähtud keskkonna või suhtlusrakenduse kaudu (nt Teams või Slack). Oluline on, et suhtlus toimuks turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning vastaks IKÜMi nõuetele. See tähendab, et suhtluskanalid peavad olema tehniliselt turvatud ning platvorm ei tohi kasutada neid kanaleid platvormitöö tegijate tegevuse jälgimiseks, hinnangu andmiseks ega muul kontrolli eesmärgil. Paragrahv paneb platvormile selgesõnalise kohustuse hoiduda töötegijate omavahelise ja esindajatega peetava suhtluse jälgimisest, salvestamisest või analüüsimisest. Kui suhtluskanalite kasutamisega kaasnevad kohustused sisu modereerimiseks, näiteks vägivalla, vaenuõhutuse või muu õigusvastase sisu tõkestamiseks, võib platvorm korraldada modereerimise kolmanda isiku kaudu, kui see ei too kaasa sisulist sekkumist töötegijate omavahelisse suhtlusesse ega nende õiguste piiramist. Eelnõu § 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral Paragrahviga 16 võetakse üle direktiivi artiklid 22 ja 23 ning see kehtestab platvormitöö tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ning muude samaväärse mõjuga meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöö tegijad saaksid oma õigusi kasutada hirmuta kaotada sissetulek või võimaliku survemehhanismi või kaudsete sanktsioonide pärast. Sättega kaitstakse ka neid platvormitöö tegijaid, kes toetavad teiste töötegijate õiguste kaitset, või platvormitöötajaid, kes täidavad seadusest tulenevaid järelevalve- ja esindusülesandeid. Lõike 1 kohaselt ei tohi platvorm kohelda platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegija esindajat ebasoodsalt seetõttu, et nad toetuvad oma õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Ebasoodsa 27 kohtlemise all tuleb mõista igasugust platvormi tegevust, millega töötegija olukorda halvendatakse vastusammuna tema õiguste kasutamisele. Ebasoodne kohtlemine võib väljenduda näiteks selles, et pärast kaebuse esitamist vähendatakse töötegijale pakutavate tööülesannete hulka, talle hakatakse pakkuma vähem tulusaid tellimusi, tema konto nähtavus klientidele halveneb või talle rakendatakse tavapärasest rangemat järelevalvet. Samuti võib ebasoodne kohtlemine avalduda ka hilisema ja kaudse tagajärjena, näiteks sissetuleku märgatava vähenemisena, olukordades, kus platvormitöö tegija aitab teist töötegijat, näiteks annab tunnistajana ütlusi, osaleb kollektiivses pöördumises või toetab kaebuse koostamist. Kaitse kohaldub kõigile õiguste nõudmisele suunatud tegevustele. Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et platvorm ei või platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid või neid ette valmistada põhjusel, et töötegija on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Tegemist on ebasoodsa kohtlemise kõige raskema vormi, töölt vabastamise või lepingulise suhte sisulise lõpetamise absoluutse keeluga. Samaväärse mõjuga meetmetena mõistetakse näiteks konto peatamist või sulgemist, tööpakkumiste täielikku lõpetamist või töötegija muutmist tehniliselt passiivseks, mille tulemus on sisu poolest samaväärne lepingu lõpetamisega, sest töötegija kaotab juurdepääsu sissetulekule. Näiteks ei tohi platvorm peatada töötegija kontot vahetult pärast seda, kui ta on taotlenud automaatse otsuse ülevaatamist või nõudnud töölepingu tuvastamist. Keeld kehtib ka ettevalmistavatele sammudele selliste meetmete rakendamiseks, näiteks kui töötegija suhtes alustatakse põhjendamatult intensiivset kontrolli, et koguda aluseid tema eemaldamiseks platvormilt. Lõikes 3 antakse platvormitöö tegijale õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust, kui ta leiab, et ta on töölt vabastatud, tema leping on lõpetatud või tema suhtes on kohaldatud samaväärse mõjuga meedet seetõttu, et ta on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Platvorm on kohustatud esitama põhjenduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja viivituseta. Platvorm peab selgitama, milliste objektiivsete asjaolude alusel otsus tehti. Selgituses ei või piirduda üldsõnaliste viidetega nagu „reeglite rikkumine“ või „platvormi huvid“. Näiteks võib töötegija nõuda põhjendust olukorras, kus tema konto peatati pärast töövaidluskomisjoni poole pöördumist või pärast algoritmilise otsuse ülevaatamise taotlemist. Lõikes 4 nähakse ette ümberpööratud tõendamiskoormus juhul, kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et töölt vabastamine, lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega. Sellisel juhul loetakse, et lõikes 2 nimetatud keelatud tegevus on aset leidnud, kui platvorm ei tõenda vastupidist. Analoogset kaitset on direktiivist (EL) 2019/1152 (läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus) lähtudes rakendatud näiteks TLSi §-s 92. Tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, kuid lõikes 4 muudetakse seda lähtekohta platvormitöö kontekstis, arvestades jõuvahekordade ebavõrdsust ja platvormi kontrolli faktiliste asjaolude üle. Platvorm on see, kelle valduses on andmed tööülesannete jaotamise, konto haldamise, automaatsete otsuste ja sissetulekute kohta. Näiteks kui platvormitöö tegija suudab näidata, et ta esitas kaebuse ja mõni päev hiljem kaotas ta ligipääsu tööpakkumistele, peab platvorm tõendama, et piirangul oli muu objektiivne põhjus, näiteks tõendatud korduv reeglite rikkumine. 28 Lõikes 5 nähakse direktiivi artikli 10 lõike 2 alusel ette kaitse nendele platvormi heaks töötavatele isikutele, kes osalevad automaatsete süsteemide järelevalves, mõju hindamises või muude seadusekohaste kontrollifunktsioonide täitmises (eelnõu § 10 lg-d 1 ja 2). Neid isikuid ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu vallandada, distsiplinaarkorras karistada ega muul viisil ebasoodsalt kohelda. Sätte eesmärk on tagada, et seaduses ette nähtud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ka praktikas toimiksid. Kui selliste ülesannete täitmine tooks kaasa ohu kaotada sissetulek, muutuks järelevalve näiliseks. Näiteks on platvormil keelatud jätta töötasu indekseerimisest või palgatõusust sihilikult ilma see töötaja, kes on osalenud automaatse süsteemi mõju hindamises ja toonud välja probleemkohti või teinud ettepaneku süsteemi kasutamine lõpetada. Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve Paragrahvis 17 määratakse kindlaks asutused, mis teevad järelevalvet seaduse täitmise üle, ning järelevalvemeetmed, mida seejuures kasutatakse. Paragrahvis jagatakse järelevalve pädevus isikuandmete kaitsega seotud nõuete ja muude nõuete vahel ning seejuures tuginetakse nii IKÜMile kui ka korrakaitseseadusele. Ülesehitus ja lähenemine on analoogne töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järelevalvesätetega. Sättega võetakse üle direktiivi artikkel 24. Lõikes 1 sätestatakse, et Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 12, § 13 lõikes 1 ja §-s 14 sätestatud nõuete täitmise üle. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus eelnõukohase seaduse sätete üle järgib TLS-ist tulenevat järelevalve loogikat. Järelevalvet tehakse korrakaitseseaduse kohaselt. Tööinspektsiooni pädevus hõlmab seega järelevalvet platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamise ja maandamise üle, samuti järelevalvet § 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmise üle ning §-s 14 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmise üle Tööinspektsiooni ja platvormitöö tegijate esindajate suhtes. Nagu teistes sektorites on Tööinspektsioonil ka platvormitöö kontekstis õigus rakendada järelevalve käigus meetmeid, mille eesmärk on ennekõike rikkumiste ennetamine ja kõrvaldamine, mitte karistamine. Kõige tavalisem meede on ettekirjutus, millega kohustatakse tööandjat või platvormi kõrvaldama tuvastatud rikkumine kindlaks määratud tähtajaks. Ettekirjutus võib puudutada näiteks töösuhte korrektset vormistamist, tööaja arvestuse korrastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist või vajalike dokumentide esitamist. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Tööinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha ei ole karistus, vaid sunnivahend, mille eesmärk on motiveerida adressaati ettekirjutust tähtajaks täitma. Kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, võib sunniraha määrata korduvalt, kuni kohustus on täidetud. Enne sunniraha kohaldamist tehakse üldjuhul kirjalik hoiatus, milles määratakse uus tähtaeg ja juhitakse tähelepanu sunnivahendi võimalikkusele. Lõikega 2 täpsustatakse, et Tööinspektsioon võib riiklikus järelevalves kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras. Nende meetmete kasutamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, ohu iseloomust ning proportsionaalsuse põhimõttest. Korrakaitseseaduse § 30 alusel on Tööinspektsioonil õigus küsitleda platvormi esindajaid, platvormitöö tegijaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid ning nõuda dokumente, kui on alust 29 arvata, et neil on andmeid, mis on vajalikud võimaliku rikkumise ennetamiseks, väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib tähendada näiteks lepingu- ja üldtingimuste, töökorralduse reeglite, statistika või aruannete esitamist, samuti selgituste küsimist automatiseeritud süsteemide töökorralduse, tööülesannete jaotuse või töökoormuse kohta. Kui nõutav teave on juba olemas seaduslikus andmekogus, näiteks töötamise registris, peab Tööinspektsioon eelistama teabe saamist andmekogust ega või sama teavet uuesti nõuda, välja arvatud juhul, kui registri kaudu teabe saamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Korrakaitseseaduse § 31 võimaldab vajaduse korral kutsuda isiku Tööinspektsiooni ametiruumi, kui on alust arvata, et tal on olulist teavet rikkumise väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib puudutada näiteks platvormi vastutavat esindajat või isikut, kes tegelikult korraldab platvormitöötajate tööd. Sundtoomist ja sunniraha saab kasutada üksnes erandina, kui isik on kutse kätte saanud, kuid ei ilmu ilmse põhjuseta kohale, ning seadus sellist meedet ette näeb. Järelevalves eeldatakse platvormi koostööd, mistõttu selliste meetmete kasutamise vajadus peaks jääma harvaks. Korrakaitseseaduse § 32 alusel on Tööinspektsioonil õigus tuvastada isik, nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning kontrollida selle ehtsust, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Näiteks võib see olla vajalik lepingu allkirjastaja või de facto juhataja isiku tuvastamisel. Tegemist on järelevalvemenetluse korrektsust tagava tehnilise meetmega, mitte karistusliku tegevusega. Korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on suunatud eelkõige olukordadele, kus on vaja kontrollida seadusega kehtestatud nõuete täitmist või kõrvaldada oht. Platvormitöö kontekstis võib see puudutada näiteks tööandja kontorit, lao- või sortimiskeskust või muid ruume, mida kasutatakse töökohana ning kus on vajalik hinnata töökeskkonna ohutust või kontrollida töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmist. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Lõikes 3 sätestatakse, et seaduse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon vastavalt isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis ning §-s 73 sätestatud korrale. Andmekaitse Inspektsioon saab menetluse algatada nii kaebuse, näiteks platvormitöö tegija või tema esindaja pöördumise alusel, kui ka omal algatusel, kui tal on alust arvata, et platvorm ei järgi §-des 7–11 kehtestatud andmekaitsenõudeid, näiteks automatiseeritud seire ulatuse, mõjuhinnangu tegemata jätmise või andmete liigse kogumise korral. Järelevalve käigus võib Andmekaitse Inspektsioon nõuda teavet ja dokumente, kontrollida ning vajaduse korral kohaldada IKÜMis ette nähtud meetmeid, näiteks teha hoiatusi, noomitusi või anda vastutavale töötlejale korraldusi. Sama kehtib nii platvormi tegevuse planeerimise, näiteks mõjuhinnangute ja läbipaistvuskohustuste täitmise korral, kui ka konkreetseid rikkumisi puudutavate juhtumite korral, näiteks töötegija taotlusele vastamata jätmise või keelatud andmete töötlemise korral. Kuigi seadusega täpsustatakse IKÜMist tulenevaid nõudeid, on tegu samade meetmete ja järelevalvesüsteemiga, mis on juba IKÜMi jõustumisest saadik kehtinud. Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel platvormide tehtava isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. See tähendab ka järelevalvet §-s 7 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute täitmise üle, sealhulgas keelu üle töödelda automaatsete 30 süsteemide abil platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid andmeid, eravestlustega seotud andmeid ning isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee tööd, samuti keelu üle töödelda andmeid põhiõiguste kasutamise prognoosimiseks või eriliigiliste andmete tuletamiseks, ning biomeetriliste andmete töötlemise piirangute üle. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib §-s 8 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise kohustuse täitmist ning selle vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35, sealhulgas seda, kas platvormitöö tegijatelt ja nende esindajatelt on küsitud seisukohta ning kas neile on esitatud mõjuhinnangu tulemused. Lisaks kontrollib Andmekaitse Inspektsioon § 9 alusel, kas platvormitöö tegijaid ja nende esindajaid on teavitatud automaatsete süsteemide kasutamisest, kuna see teave puudutab isikuandmete töötlemist ja selle läbipaistvust, sealhulgas teavet seire eesmärgi, töödeldavate andmete ja tegevuste kategooriate, andmete vastuvõtjate ning isikuandmete edastamise kohta. Samuti teeb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet § 9 lõikes 8 sätestatud isikuandmete ülekandmise õiguse tagamise üle, sealhulgas selle õiguse kasutamiseks vajalike vahendite olemasolu üle. Paragrahvide 10 ja 11 järgi kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve nende nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide kasutamisel isikuandmete kaitset, sealhulgas nõuet tagada inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud otsustusloogikast ja kasutada oma andmekaitsealaseid õigusi, otsuste läbivaatamise õiguse tagamist ning andmekaitsealaste õiguste rikkumist. Kui sama normi täitmise kontrollimisel tekivad nii tööõiguslikud kui andmekaitsealased küsimused, teeb Andmekaitse Inspektsioon koostööd Tööinspektsiooniga ning Andmekaitse Inspektsioon kontrollib isikuandmete töötlemist, automaatsete süsteemide läbipaistvust ning inimese tehtavat järelevalvet. Lõikes 4 sätestatakse, et kui platvormi ja vahendaja vahelise § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe kohaselt täidab käesolevast seadusest tulenevat kohustust vahendaja, teostatakse riiklikku järelevalvet vastava kohustuse täitmise üle vahendaja suhtes. Sätte eesmärk on tagada, et järelevalve oleks suunatud sellele isikule, kellele on konkreetse kohustuse täitmine kokkuleppega pandud, ning vältida ebaselgust olukorras, kus seadusest tulenevate kohustuste täitmine on platvormi ja vahendaja vahel jaotatud. Kui kohustuse täitmine on kokkuleppe kohaselt vahendajal, peab ka riiklik järelevalve vajaduse korral toimuma vahendaja suhtes. Näiteks võivad platvorm ja vahendaja kokku leppida, et platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise, sealhulgas riskianalüüsi koostamise ja juhendamise, tagab vahendaja. Sellisel juhul kontrollib Tööinspektsioon vastava kohustuse täitmist vahendaja suhtes. Samal ajal võib mõni teine kohustus, näiteks §-s 14 sätestatud teabe esitamine Tööinspektsioonile või platvormitöö tegijate esindajatele, jääda kokkuleppe järgi platvormile. Sellisel juhul teostatakse järelevalvet selle kohustuse täitmise üle platvormi suhtes. Eelnõu § 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel Paragrahviga 18 luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostööks ning andmevahetuseks käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamisel. Sätte eesmärk on võtta üle direktiivi artikli 24 lõikest 2 tulenev nõue, mille kohaselt teevad riigi pädevad asutused oma pädevuse piires koostööd ning vahetavad asjakohast, sealhulgas uurimiste käigus saadud teavet. Direktiiv lähtub sellest, et platvormitöö regulatsioonis võivad Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni pädevused osaliselt kattuda. Seetõttu tuleb 31 liikmesriigil luua selge õiguslik raamistik, mis võimaldab pädevatel asutustel teha koostööd ning vajaduse korral vahetada teavet ka omal algatusel. Koostöö ja andmevahetuse reguleerimiseks ei piisa olemasolevatest haldusmenetluse seadusest tulenevatest põhimõtetest. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud suunised, kuid ei anna iseseisvat õiguslikku alust tõendite, uurimismaterjalide ega isikuandmete edastamiseks ühest asutusest teise. Kuna selline andmevahetus riivab põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele, peab selleks olemas olema seaduslik alus. Sama tuleneb ka IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist e ja lõikest 3, mille kohaselt on avaliku võimu kandjal lubatud isikuandmeid töödelda üksnes siis, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ning selle ülesande täitmise eesmärgid ja tingimused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses. Ka isikuandmete kaitse seadus näeb ette, et avaliku ülesande täitmisel isikuandmete töötlemiseks peab olema seadusest tulenev alus. Paragrahviga 18 antaksegi selline alus platvormitöö seaduse kontekstis. Lõikes 1 sätestatakse Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni üldine koostöö- ja andmevahetuskohustus. Koostöö eesmärk on tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete tõhus täitmine ning vältida olukordi, kus pädevuste osalise kattuvuse tõttu jääks mõni rikkumine tuvastamata või menetlus põhjendamatult venima. Sättes on selguse huvides nimetatud ka peamised olukorrad, kus koostöö võib osutuda vajalikuks, näiteks töösuhte olemasolu tuvastamisel ja automaatsete süsteemide läbipaistvuse kontrollimisel. Tegemist ei ole ammendava loeteluga. Lõikes 2 nähakse ette andmeliigid, mida asutused võivad üksteisele edastada ja millele neil on õigus juurde pääseda, kui see on vajalik järelevalveülesande täitmiseks. Loetelu eesmärk on täita isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat nõuet, mille kohaselt seadus määraks kindlaks andmete töötlemise eesmärgid, andmete liigid ja saajad. Nimetatud andmed on sellised, mis võivad olla vajalikud kas platvormitöö tegeliku korralduse, platvormitöö tegija staatuse, automaatsete süsteemide mõju või konkreetsete otsuste õiguspärasuse hindamiseks. Sealhulgas võivad need hõlmata ka eriliiki isikuandmeid, kui see on vältimatult vajalik seadusest tuleneva järelevalveülesande täitmiseks. Andmete töötlemisel tuleb alati järgida minimaalsuse põhimõtet, s.t edastada ja kasutada tohib üksnes neid andmeid, mis on konkreetse menetluse või järelevalvetoimingu jaoks vajalikud. Lõikes 3 täpsustatakse, et isikuandmete vastutav töötleja on see asutus, kellele on seadusega vastavas valdkonnas järelevalveülesanne pandud. Sellega rõhutatakse, et andmete edastamine ei too kaasa pädevuste ühtlustumist ega vastutuse hägustumist: kumbki asutus töötleb saadud andmeid oma seadusest tuleneva ülesande täitmiseks ja oma pädevuse piires. Samuti sätestatakse, et andmete edastamisel vastutab andmete õigsuse eest edastaja, mis aitab tagada andmete kvaliteeti ja õiguskindlust. Lõikes 4 nähakse ette käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Andmete säilitamise eesmärk on võimaldada järelevalve- või väärteomenetluse läbiviimist ning vajaduse korral ka selle tulemuste kontrollimist või vaidlustamist. Samal ajal peab säilitamisaeg olema piiratud ega tohi ületada seda, mis on vajalik menetluse eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu sätestatakse, et andmeid säilitatakse üks aasta alates menetluses tehtud otsuse jõustumisest või menetluse lõpetamisest; kui menetlust ei alustata, kustutatakse andmed ühe aasta möödumisel nende saamisest. Sellega tagatakse proportsionaalne tasakaal järelevalve tõhususe ja andmekaitsenõuete vahel. 32 Eelnõu § 19. Automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine Paragrahvis 19 nähakse ette vastutus automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Sätte eesmärk on tagada, et platvorm ei jätaks rakendamata abinõusid, mis on vajalikud automaatsete süsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks, ega kasutaks neid süsteeme viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse või tervise. Vastutusnorm puudutab käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustust võtta kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks, samuti § 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud keeldu kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise. Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab vajalikud abinõud rakendamata ning sellega kaasneb oht platvormitöötaja tervisele, või rikub keeldu kasutada automaatseid süsteeme ohtlikul viisil. Tegemist on ohudeliktiga, st vastutuse tekkeks ei ole vajalik, et kahju oleks juba saabunud; piisab sellest, et rikkumisega kaasneb oht platvormitöötaja tervisele või ohutusele. Näiteks võib rikkumine seisneda selles, et platvorm jätab reageerimata automaatse süsteemi toimimisele, mis sunnib platvormitöötajat liikluses ebamõistlikult kiirustama, jätab riskianalüüsi tulemustest hoolimata rakendamata vajalikud maandamismeetmed või kasutab järjepidevalt tööjaotussüsteemi viisil, mis tekitab põhjendamatut psühholoogilist survet. Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus. Karistusmäärad on kooskõlas tööõiguse valdkonnas tavapäraselt kasutatavate väärteokoosseisude ülesehitusega. Säte on vajalik, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine olukorras, kus automaatsete süsteemide kasutamine võib mõjutada platvormitöötajate tervist ja ohutust sama intensiivselt kui muud töökorralduslikud meetmed. Eelnõu § 20. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine automaatsete süsteemide kasutuselevõtul või olulisel muutmisel Paragrahvis 20 nähakse ette vastutus käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajaid teavitataks aegsasti sellistest muudatustest, mis võivad mõjutada platvormitöötajate töötingimusi, töökorraldust või muid olulisi huve, ning et neil oleks võimalus enne otsuse rakendamist oma seisukohti esitada. Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus platvorm, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist täitmata seadusest tuleneva informeerimise ja konsulteerimise kohustuse. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et platvorm võtab kasutusele uue automaatse otsustussüsteemi, muudab oluliselt olemasoleva süsteemi tööülesannete jaotamise või hindamise loogikat või muudab süsteemi viisil, mis 33 mõjutab platvormitöötajate töötingimusi, ilma et ta oleks enne seda platvormitöötajate esindajaid nõuetekohaselt teavitanud ja nendega konsulteerinud. Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus. Eelnõu § 21. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine Paragrahvis 21 nähakse ette vastutus käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Sätte eesmärk on tagada, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel oleks tegelik juurdepääs seaduses nimetatud teabele, mis on vajalik järelevalve teostamiseks ning platvormitöö tingimuste läbipaistvuse tagamiseks. Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus platvorm, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele vastava kohustuse täitmine oli delegeeritud, jätab §-s 14 nimetatud teabe esitamata või ei tee seda nõutud ulatuses. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et platvorm ei esita Tööinspektsioonile või platvormitöö tegijate esindajatele andmeid platvormitöö tegijate arvu, lepinguliikide, vahendajate kasutamise, töökoormuse või sissetulekute kohta, kuigi sellise teabe esitamine on seadusest tulenevalt kohustuslik. Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus. Eelnõu § 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine Paragrahvi järgi kohaldatakse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral IKÜMi artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi ülemmäära, milleks on 20 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul 20 000 000 eurot või 4 protsenti tema eelmise aasta käibest, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Andmekaitsealased rikkumised, nagu keelatud andmekategooriate automaatne töötlemine, andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemata jätmine , automaatselt tehtavate otsuste läbipaistvuse nõuete eiramine või platvormitöö tegijate kontode sulgemine täisautomaatselt, on võrdsustatud IKÜMi kõige raskemate rikkumistega, nagu andmetöötluse aluspõhimõtete ja andmetöötluseks nõusoleku andmise tingimuste rikkumine. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevusest ja sellega seotult võimalikest rikkumistest on ülevaade § 17 lõike 3 selgituses. Andmekaitse Inspektsioonil on õigus määrata trahv kuni IKÜMis sätestatud maksimaalse ülemmäärani, 20 miljoni euroni, või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Trahvi ei määrata siiski automaatselt, vaid esmalt hinnatakse rikkumise iseloomu, raskust, kestust, korduvust, mõjutatute arvu ning platvormi koostöövalmidust ja parandusmeetmeid. Eelnõu § 23. Seaduse jõustumine Paragrahvis 23 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta. 4. Terminoloogia Eelnõus kasutatakse uusi termineid, mida varasemates õigusaktides ei ole kasutatud, nagu platvorm, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja, platvormitöö tegijate 34 esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid. Terminite selgitused ja kasutamise põhjendused on esitatud osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, alajaotuses „Eelnõu § 3. Terminid“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele14 Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta. ELi riigid peavad nimetatud direktiivi üle võtma 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud ka direktiividega 2002/14/EÜ (töötajate teavitamise ja konsulteerimise kohta) ja (EL) 2019/1152 (läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta), samuti platvormide ja ärikasutajate suhteid reguleeriva määrusega (EL) 2019/1150 ning määrusega (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse kohta. Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel (lisa 1). 6. Seaduse mõjud Direktiivi eesmärk on parandada liikmesriikide platvormitöötajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitset, tagades neile õige tööalase staatuse ning muutes töökorralduse, sh algoritmide kasutamise, läbipaistvamaks. Selle tulemusel paranevad töötajate õigused ja sissetulekud, suureneb õigusselgus ja maksutulu ning muutub platvormitöö korraldus selgemaks, kuigi platvormide kulud kasvavad. Seaduse rakendamisega kaasnevat eeldatavat mõju on hinnatud järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju, (2) majanduslik mõju ja (3) mõju riigiasutustele. Mõjusid hinnati valdkondade ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju olulisus, arvestades sihtrühma suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate mõjude riski. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset ega välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 6.1. Sotsiaalsed mõjud 6.1.1. Sihtrühm: Platvormitöö tegijad Sihtrühma kirjeldus Platvormitöö on muutunud aina olulisemaks töövormiks ning see ei piirdu enam üksnes taksoteenuste ja toidukulleri tööga, vaid on laienenud uutesse sektoritesse, sealhulgas õigusnõustamisse, raamatupidamisse, tarkvaraarendusse, disaini ja sisuloome valdkonda, isiku- ja majapidamisteenustesse.15 Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks: see on lihtsasti ligipääsetav nii põhi- kui lisasissetuleku teenimiseks ning pakub inimesele võimalust töötada endale sobival ajal (nt kombineerida tööd hoolduskohustusega ja parandada töö- ja pereelu tasakaalu). Samas on platvormitöö tegemine sageli tingitud vajadusest ja platvormitöö võib negatiivselt mõjutada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet. Platvormitööd tehakse sageli olukorras, kus põhitöökohast saadav sissetulek ei taga piisavat elatustaset. Platvormitööd iseloomustab ka suurem ebastabiilsus ja piiratum ligipääs sotsiaalsetele garantiidele16. Lisaks põhineb platvormitöö algoritmilisel juhtimisel ning töötegija sissetulek 14 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta 15 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 16 Tulenevalt asjaolust, et sageli ei tööta platvormitöö tegijad töölepingu alusel, vaid ettevõtluse vormis, nt FIE-na või OÜ-na, ning seega vastutavad ka ise oma sotsiaalmaksukohustuse, puhkeaja ja 35 sõltub suurel määral töötamise ajast, sagedusest ja klientide hinnangutest. Seega võib osade platvormitöö tegijate iseseisvus ja platvormitöö paindlikkus olla vaid näiline ning koos madala töötasu ja suure konkurentsiga platvormitööturul võib platvormitöö avaldada negatiivset mõju inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja vaimsele heaolule.17,18,19 Platvormitöö levikut Eestis on hinnatud 2021. aastal, mil vähemalt korra oli platvormitööd teinud umbes veerand ning regulaarselt (vähemalt korra nädalas) 7% 18–64-aastastest inimestest (vt ka Tabel 1).20 Tabel 1. Platvormitöö tegijate arv ja osakaal 18–64-aastaste seas platvormitöö tegemise sageduse järgi, 2021 Platvormitöö tegemise sagedus Arv Osakaal Regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas 56 000 7,0% Vähemalt korra kuus 95 000 11,9% Vähemalt korra aastas 161 000 20,2% Kunagi platvormitööd teinud 208 000 26,0% Allikas: Vallistu, J., Piirits, M. (2021) 2021. aastal tegi veidi rohkem kui viiendik regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest platvormitööd 25–40 tundi nädalas ning 7% rohkem kui 40 tundi nädalas ning platvormitöö oli ainus sissetulekuallikas 4,4% töötegijatest (ca 2500 inimest).21 2025. aasta uuringu kohaselt (küsitleti vaid ettevõtlusvormis platvormitöö tegijaid) töötab ligikaudu veerand küsitletud kulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mõni ka 70–100 tundi; 10% regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest teenib kogu oma sissetuleku platvormitöö kaudu.22 Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek oli 2021. a väiksem kui neil, kes platvormitööd ei teinud.23 Iganädalaste platvormitöö tegijate hulgas on vähem 18–24-aastaseid (11,5%) ning enim 35–44- aastaseid (28,1%). Ülejäänud vanuserühmades ei ole varieeruvus kuigi suur, jäädes 21,5% ja 26,5% vahele. Mehi (51,4%) on regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste hulgas mõnevõrra rohkem kui naisi (48,6%). Oluliselt rohkem on mehi sõidujagajate, teiste kodudes töötajate ja klikitöö24 tegijate hulgas. Naisi on rohkem isikuhooldusteenuste alal ning meestega pea samaväärselt loomingulisel ja IT-tööl. Platvormitöö on koondunud suurte tõmbekeskuste ja eriti pealinna ümbrusesse. Iganädalastest platvormitöö tegijatest 75% elab linnas, 8% väikelinnas ning 17% maal. Pooled tegutsevad Põhja-Eestis, veerand Lõuna-Eestis. 25 töötervishoiu ja tööohutuse eest. Puuduvad andmed, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötavad töölepingu aluse. 17 Arenguseire Keskus (2025). 18 K. Holts. (2018). Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus. Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta. 19 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. 20 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 21 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 22 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 23 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 24 Väga väikesed, lühiajalised ja sageli korduvad digitaalsed ülesanded internetipõhiste platvormide kaudu. 25 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 36 Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine Platvormitöö seadusega lihtsustatakse mehhanismi, mille abil saavad platvormitöö tegijad määrata kindlaks oma tööalase staatuse. Töötegijal on võimalus taotleda oma töösuhte ümberklassifitseerimist töövaidluskomisjonis või kohtus, seejuures lasub tõendamiskohustus platvormil (ümberpööratud tõendamiskoormus). 2025. a oli korrapäraselt ehk vähemalt kord nädalas ettevõtlusvormis platvormitööd tegevate inimeste hulgast 14% ilma ravikindlustuseta; töötuskindlustus oli vaid 32%-l ning pensionimakseid riiklikku süsteemi tegi 31% küsitletud platvormitöö tegijatest – sotsiaalkaitse puudulikkuse põhjused olid ebapiisav sissetulek, kõrged sissemaksemäärad süsteemi ning keerukas regulatsioon26. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, laienevad talle töölepingust tulenevad õigused, sealhulgas tööandja makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, õigus töötasu alammäärale, ning platvorm oleks kohustatud järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töö- ja puhkeaja reegleid. Kuigi ka kehtiva õiguse alusel on platvormitöö tegijal võimalik taotleda oma töösuhte ümberklassifitseerimist, ei ole seni sõnaselgelt sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormust. Samuti on juhtimise ja kontrolli ning alluvussuhte kui töölepingulise töösuhte peamiste tunnuste hindamine algoritmilise juhtimise kontekstis olnud ebaselge. Platvormitöö seadus täpsustab neid asjaolusid, suurendades platvormitöö tegijate jaoks õigusselgust. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada ka platvormitöö tegijate teadlikkust, mis omakorda võib tuua kaasa rohkem juhtumeid, kus taotletakse töösuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks. Seega on tööalase staatuse muutmise võimalusel positiivne mõju platvormitöö tegijate õigusselgusele, töötingimustele, sotsiaalkaitsele ja majanduslikule toimetulekule. Euroopa Komisjon on 2021. aastal platvormitöö direktiivi mõjuanalüüsis27 hinnanud, et Eestis võib ümberklassifitseeritava töösuhtega inimeste arv olla kuni 7657. Komisjon möönab raportis, et inimeste arv on eeldatavalt üle hinnatud, sest pole teada näiteks, kui paljud veebiplatvormid on valmis inimesi ümberklassifitseerima, kui palju inimesi ise seda soovivad või kui paljud selle tingimustele vastaks. Võib eeldada, et eelkõige soovivad seda inimesed, kel puudub muu sissetulek (nt töölepinguga töö või vanaduspension) sotsiaalkaitse saamiseks. Eestis on hinnatud, et platvormitöö on ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimesele (vt sihtrühma kirjeldus ülalpool), seega eeldatavasti on ümberklassifitseeritavate töösuhete arv märkimisväärselt väiksem arvust Euroopa Komisjoni hinnangus. Seda toetab ka töövaidluskomisjonide statistika. Kehtiva korra alusel esitati 2024. aastal töövaidluskomisjonile 128 töölepingulise töösuhte tuvastamise nõuet, mis sisaldasid nii sõlmitud võlaõiguslike lepingute ümberklassifitseerimist töölepinguks kui juhtumeid, kus töötajal puudus kirjalik tööleping või töötamise registri kanne. Töövaidluskomisjon rahuldas neist 58 nõuet, millest omakorda 33 olid sellised, kus võlaõiguslik töösuhe klassifitseeriti ümber töölepinguliseks töösuhteks. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt ca 71 600 töösuhet, mis põhinesid võlaõiguslikul lepingul. Seega on töösuhte ümberklassifitseerimist seni nõudnud marginaalne osa kõikidest võlaõigusliku lepingu alusel töötajatest ning eelduslikult jääb ka platvormitöö tegijate puhul see arv üsna väikeseks. 26 Arenguseire Keskus (2025). 27 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 37 Võimaliku mõjuna ei saa välistada, et osa platvorme kohandab oma tegevus- või lepingutingimusi viisil, mis piirab töösuhte ümberklassifitseerimise võimalust. Samuti pole välistatud, et platvorm muudab platvormitöö tegemise võimalikku mahtu (kuna töölepinguga töötajate hoidmine on platvormi jaoks kulukam), vähendades sellega inimeste jaoks platvormitöö tegemise võimalusi. Nende mõjude ulatust ei saa hinnata, kuna andmed puuduvad. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on kirjeldatud juhtumeid, kuidas platvormid on reeglitele reageerinud. Sellest nähtub, et reaktsioonid on väga eriilmelised, sõltudes näiteks nii turuolukorrast, teenuse iseloomust kui ka platvormi strateegiast. Seetõttu võib seadusel olla lisaks üksikisiku õiguskaitse tugevdamisele ka laiem mõju tööturule, kui osa seniseid platvormitöö vorme liigub klassikaliste töösuhete suunas või kui osa platvorme vähendab pakutava töö mahtu. Selle mõju ulatust ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal usaldusväärselt hinnata. Algoritmiline juhtimine Seadusega piiratakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu töödeldavate isikuandmete ringi, keelates platvormidel platvormitöö tegijatega seotud tundlike ning töösooritusega otseselt mitteseotud andmete kasutamise. Lisaks kehtestatakse platvormidele läbipaistvus- ja selgitamiskohustused: töötegijatel on õigus nii enne tööle asumist kui ka tööd tehes saada teavet kasutatavate automaatsete süsteemide eesmärkide, loogika ja jälgitavate tegevuste kohta ning saada ligipääs neile automaatselt loodud andmetele, hinnangutele ja profiilidele. Töötingimusi oluliselt mõjutavaid automaatseid otsuseid peab kontrollima inimene ning platvormidel lasub kohustus hinnata korrapäraselt nende süsteemide mõju. Nende mehhanismide tulemusena muutub töötingimuste, tööülesannete ja töötasu kujunemise protsess töötegijatele selgemaks ja paremini mõistetavaks. Väheneb risk, et algoritmilised otsused põhinevad kaudselt tuletatud seostel (näiteks töötegija emotsionaalsel seisundil, näoilmetel või töövälisel käitumisel), misläbi tekivad põhjendamatud, diskrimineerivad või raskesti vaidlustatavad otsused, nagu konto sulgemine, tööpakkumiste või sissetuleku vähenemine. Uuringud on näidanud, et platvormide algoritmilised hinnangu- ja tööjaotussüsteemid võivad olla kallutatud ning mõjutada ebaproportsionaalselt teatud rühmi. See puudutab eeskätt sisserändaja taustaga isikuid, kelle osakaal platvormitööjõus on kasvav ning keda platvormitöö madalad sisenemisbarjäärid sageli tööturule toovad, aga ka naisi. Naised saavad uuringute kohaselt keskmiselt madalamaid kliendihinnanguid või väldivad suurema sissetulekuga, kuid turvalisuse mõttes riskantsemaid tööaegu ja -piirkondi (nt öine teenindamine baaride läheduses), mis võib omakorda süvendada kaudset soolist palgalõhet.28,29 Algoritmilise juhtimise kontekstis võib diskrimineerimise risk püsida ka juhul, kui süsteemides ei kasutata otseselt isiku sugu või päritolu kajastavaid andmeid, kuna neid tunnuseid on võimalik tuletada kaudsete näitajate (nt elukoht või haridustee) kaudu ning siduda need töösooritusega. Samuti võivad algoritmilised mudelid peegeldada nende loomisel kasutatud andmete või eelduste kallutatust30. Haavatavust suurendab ka platvormitööga sageli kaasnev majanduslik ebakindlus, mis piirab töötegijate võimalusi oma õigusi kaitsta või ebaõiglasi otsuseid vaidlustada. 28 Westhoff, Leonie (2023) The gender-equal platform economy is a myth - fixing it requires firm action. 8.03.2023. CEPS. 29 European Institute for Gender Equality (2021) Artificial intelligence, platform work and gender equality. 30 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 38 Seadusega kehtestatud läbipaistvus-, inimese tehtava järelevalve ja mõjuanalüüsi kohustus loob mehhanismid selliste mustrite tuvastamiseks ja korrigeerimiseks ning vähendab algoritmilise juhtimise kaudu tekkiva ebavõrdse kohtlemise riski. Kokkuvõttes võib piirangutest eeldada platvormitöö tegijatele positiivset mõju: suureneb läbipaistvus töötingimuste kujunemisel, väheneb ebakindlus ja sellega seotud stress ning tugevneb töötegijate positsioon platvormiga suhtlemisel. Kaudselt võib see aidata vähendada diskrimineerimist ja ebavõrdsust platvormitöös. Võib eeldada, et seadus mõjutab platvormitöö digitaalset korraldust ka laiemalt, suunates platvorme kasutama senisest enam selgitatavaid, dokumenteeritud ja inimese järelevalvele alluvaid tehnoloogilisi lahendusi. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest Seadus tugevdab platvormitöö tegijate kaitset juhtudel, kui nad kasutavad seadusega tagatud õigusi või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Platvorm ei tohi töötegijat sellisel põhjusel karistada ega lepingut lõpetada ning töötegijal on vaidluse korral õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust. Tõendamiskoormus lasub platvormil. Kuna platvormitöö tegijad teenivad keskmiselt vähem kui need, kes ei tee platvormitööd31, on nad majanduslikult haavatavamas olukorras ning tundlikumad võimalike negatiivsete tagajärgede suhtes, mis võivad kaasneda oma õiguste kasutamisega. Uued reeglid suurendavad töötegijate õiguskindlust ning võivad suurendada töötegijate valmisolekut probleemsetest olukordadest või ebaõiglastest praktikatest teavitada, teades, et seadus pakub neile kaitset. Seega võib eeldada platvormide juhtimisviisi ning platvormitöö tegijate töötingimuste paranemist ja ebavõrdsuse vähenemist, kuigi mõju ulatus jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Töötervishoid ja -ohutus Seadus täpsustab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid platvormitöös, kohaldudes töölepingu alusel töötavatele platvormitöötajatele. Täpsustused puudutavad platvormide kasutatavaid automaatseid süsteeme, mille puhul tuleb hinnata tervise- ja ohutusriske, rakendada nende realiseerumise ennetamiseks meetmeid ning vältida nende kasutamist viisil, mis võivad tekitada töötajale põhjendamatu surve või tervisekahju. Platvormitöötajad saavad seega tugevama kaitse töötingimusi kujundavate algoritmide eest. Uuringud on näidanud, et algoritmiline juhtimine ning pidev seire ja hindamine võivad suurendada näiteks töötajate psühhosotsiaalset stressi või suurendada tööõnnetuste riski, kui algoritmid soodustavad ohtlikku käitumist (nt võivad kullerid või taksoteenuse osutajad ajasurve või kiiruseboonuste tõttu sooritada liikluses ohtlikke manöövreid). Kliendihinnangutel põhinevad süsteemid võivad suurendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada ohutust, kuna töötegijad võivad vältida probleemsetele klientidele reageerimist või keelduda ohtlikest olukordadest halva kliendihinnagu ja seeläbi väheneva sissetuleku või lõpuks konto blokeerimise kartuses. See mõjutab ebaproportsionaalselt teatud rühmi, sealhulgas naisi, kes puutuvad sagedamini kokku ahistamisega ning töötavad sektorites, kus töö toimub eraruumis. 31 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 39 32,33,34 Edaspidi peab platvorm sellised riskid tuvastama ja maandama. See loob eeldused tööohutuse paranemiseks. Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel Platvormitöö seadus tagab, et seadusest tulenevad õigused laienevad ka neile platvormitöö tegijatele, kes teevad platvormitööd vahendaja kaudu. Puuduvad andmed selle kohta, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötab vahendaja vahendusel. Seadus näeb ette, et platvorm ja vahendaja lepivad omavahel kokku, kumb vastutab konkreetsete töötegija õiguste tagamise eest, sealhulgas näiteks automaatsete süsteemide kasutamist puudutava teabe edastamise eest. Kui sellist kokkulepet ei sõlmita, kohaldub solidaarvastutuse põhimõte, mis annab platvormitöö tegijale õiguse pöörduda päringute või nõuetega nii platvormi kui ka vahendaja poole. Seega luuakse seadusega mehhanismid, mis vähendavad riski, et vahendaja kasutamine tooks kaasa töötegija õiguste nõrgenemise või vastutuse hajumise osapoolte vahel. Sellest võib eeldada positiivset mõju töötegijate õiguskindlusele ja selgusele ka juhtudel, kui töösuhe on mitmetasandiline. Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele Seadus parandab platvormitöö tegijate töötingimusi, suurendab töötingimuste kujunemise läbipaistvust ning panustab võrdse kohtlemise edendamisse. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuna sätestatavad nõuded võivad mõjutada platvormitöö tegijate käitumist ja õiguste kasutamist, kuid need ei kehti ühtviisi kõikidele platvormitöö tegijatele ega too tõenäoliselt kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötegijad puutuvad uute õiguste ja kaitsemehhanismidega platvormitöös kokku korrapäraselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Siiski ei saa täielikult välistada platvormide tehtavaid kohandusi, mis võivad mõjutada töö tegemise tingimusi või mahtu. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale valdavalt positiivsed sotsiaalsed mõjud. 6.2. Majanduslikud mõjud 6.2.1. Sihtrühm: platvormid Sihtrühma kirjeldus Statistikaameti andmetel oli 2023. a Eestis kokku ca 156 200 ettevõtet.35 Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt oli 2024. aastal Eestis registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet, müügituluga Eesti turul kokku ca 21 miljonit eurot.36 Enamike Eestis tegutsevate platvormide peakontor ei asu Eestis. Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine Töösuhte ümberklassifitseerimise vaidluse korral lasub platvormil kohustus tõendada, et platvormitöö tegija ei tööta töölepingu seaduse alusel, mis eeldab paremat töökorralduse, 32 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 33 Ma, Ning and Yoon, Dongwook (2022) Delay and deflect: How women gig workers respond to sexual harassment. Beyond. 34 Fairwork (2023) Gender and Platform Work: Beyond Technosolutionism. Oxford, United Kingdom; Berlin, Germany. 35 Statistikaamet. Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 36 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 40 juhtimise ja kontrolli ulatuse dokumenteerimist. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada töösuhte ümberklassifitseerimise taotluste arvu, mis omakorda võib platvormidele kaasa tuua rohkem töövaidlusi. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, kaasneb platvormile kohustus tagada töölepingust tulenevad õigused ja hüved, sealhulgas sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasumine, töötasu alammäära tagamine, töö- ja puhkeaja nõuete järgimine ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, mis suurendab platvormide tööjõukulusid. Euroopa Komisjoni 2021. a hinnangu järgi suurendab töösuhete ümberklassifitseerimine platvormide makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro võrra aastas. Samas lähtuvad komisjoni arvutused tõenäoliselt mitmekordselt ülehinnatud ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt platvormitöö tegijate sihtrühma) ning tuginevad teatud määral lihtsustatud eeldustele ega arvesta täielikult riigi eripäraga, sealhulgas Eestis juba kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist väga madalat töösuhte olemuse vaidlustamise määra Eestis (vt platvormitöö tegijate sihtrühma). Seega võib komisjoni hinnanguid pidada ülehinnatuks ning platvormide kulude kasv jääb tõenäoliselt väiksemaks. Kuna pole võimalik hinnata ümberklassifitseeritavate lepingute arvu, ei saa ka kulusid täpsemalt hinnata. Ülekanduva mõjuna võib töösuhete ümberklassifitseerimine aidata ühtlustada konkurentsitingimusi platvormide ja nendega samadel turgudel tegutsevate ettevõtjate vahel. Ettevõtjad, kes osutavad sarnaseid teenuseid ilma platvormimudelita ning kellele juba kehtivad töölepingulise töösuhtega seotud kohustused (nt traditsioonilise taksoteenuse pakkujad), võivad võita olukorrast, kus platvormidel ei ole võimalik tööjõukulusid vähendada tööalase staatuse ebaselguse arvelt. Osa platvorme võib muuta oma ärimudelit, pakkuda vähem teenuseid või lahkuda turult, kui nõuete täitmine muutub liiga kulukaks. See võib mõjutada väiksemaid või turule sisenevaid platvorme. Mõju täpne ulatus ei ole ette prognoositav, kuna see sõltub platvormi ärimudelist, teenuse liigist ja turuolukorrast. Algoritmiline juhtimine Seadusega seatakse digitaalsetele tööplatvormidele mitu kohustust, mis on seotud automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamise, selle läbipaistvuse tagamise ja inimese tehtava järelevalvega. Nõuded täpsustavad platvormide vastutust algoritmide toimimise eest ning tugevdavad järelevalvet isikuandmete kaitse ja töötingimusi mõjutavate otsuste üle. Seaduse rakendamine eeldab platvormidelt täiendavaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja inimressursse. Platvormid peavad olema võimelised kaardistama kasutatavaid andmeallikaid, dokumenteerima otsustusloogikat ning rakendama tehnilisi kontrollimehhanisme, mis välistavad tundlike või töösooritusega mitteseotud andmete kasutamise. Läbipaistvusnõuete täitmiseks tuleb platvormidel luua või täiendada infokanaleid ja dokumentatsiooni, mis võimaldavad töötegijatele arusaadavalt selgitada automaatsete süsteemide eesmärke ja toimimist ning tagada ligipääs automaatselt loodud andmetele ja hinnangutele. Lisaks eeldab seadus piisava pädevusega personali olemasolu automaatsete süsteemide mõju hindamiseks, järelevalve tegemiseks ning töötegijatega suhtlemiseks. Infosüsteemide arendamine, sisemiste tööprotsesside muutmine, töötajate koolitamine ja nende kaasamine võib suurendada platvormide kulusid ja halduskoormust. Kehtestatavate nõuete mõju platvormidele võib erineda sõltuvalt nende suurusest ja senistest tegevusest. Suurematel ja rahvusvahelistel platvormidel on sageli juba välja kujunenud 41 tehnilised lahendused ja sisemised protsessid, mis toetavad nõuete täitmist, mistõttu võivad nad piirduda olemasolevate süsteemide täiendamisega. Väiksematele platvormidele, kellel kõnealused süsteemid ja pädevus puuduvad, võivad samad nõuded kaasa tuua proportsionaalselt suurema koormuse. Samas võivad selged ja ühtsed nõuded edaspidi vähendada õiguslikku ebakindlust ning toetada võrreldavate konkurentsitingimuste kujunemist platvormitööturul. Kuigi muudatused võivad suurendada arenduskulusid, võivad need samal ajal toetada usaldusväärsemate ja õiguspärasemate digilahenduste kasutuselevõttu. Teabe esitamise kohustus Seaduse kohaselt lisandub platvormidele kohustus edastada järelevalveasutustele ning töötegijatele ja nende esindajatele korrapäraselt teavet platvormitöö korralduse ja automaatsete süsteemide kasutamise kohta, aga ka nende nõudmisel, sealhulgas töötegijate arvu, töötundide, lepingutingimuste, vahendajate, automaatsete otsuste mõjuhinnangute jm kohta. Kohustuse täitmine tähendab platvormile olemasolevate andmete koondamist ja kättesaadavaks tegemist. Mõju platvormile väljendub eelkõige suurenevas halduskoormuses andmete vormistamisest ning mis on suurematel platvormidel kaks korda aastas; väikestel ja keskmise suurusega platvormidel korra aastas. Töötervishoid ja tööohutus Seadusega täpsustatakse platvormi kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Lisanduv nõue võib eeldada olemasolevate riskianalüüside täiendamist ning sisemiste protsesside kohandamist. Samuti peab platvorm jälgima, et algoritmid ei kujundaks töötingimusi viisil, mis põhjustab töötegijale näiteks ebamõistlikku ajasurvet või töötempot. See võib kaasa tuua olemasolevate süsteemide toimimise hindamise ja muutmise ning suurendada seega ajutiselt platvormide halduskoormust. Ohutusnõuete rakendamine võib mõjutada platvormi töökorralduslikke valikuid, sealhulgas tööülesannete jaotust, töötempo kujundamist või teenuse osutamise tingimusi. Sellised muudatused võivad piirata platvormi võimet pakkuda teenust varasemas mahus ja avaldada seega mõju platvormide tuludele. Sellise mõju ulatus sõltub platvormi ärimudelist ja senisest töökorraldusest ja töölepinguga töötajate arvust ega ole seega üheselt prognoositav. Samas võivad ohutumad töötingimused vähendada tööga seotud terviseriske ning parandada platvormitöö jätkusuutlikkust. Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel Platvormidele toob vahendajate kasutamist puudutav kord kaasa kohustuse selgelt määrata ja kokku leppida vastutuse jaotus vahendajatega, kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. See eeldab olemasolevate koostöölepingute ülevaatamist ning vajaduse korral täiendamist, et oleks selgelt kokku lepitud, kumb täidab platvormitöö seadusest tulenevaid kohustusi (nt töötegijate teavitamine, automaatsete otsuste selgitamine või mõjuhinnangute tegemine). Kui vastutuse jaotus ei ole (piisavalt selgelt) kokku lepitud, kaasneb platvormile solidaarvastutus, mis tähendab, et platvormitöö tegija võib oma nõuete ja päringutega pöörduda kas vahendaja või platvormi poole. Muudatus suurendab teataval määral platvormide halduskoormust. Järelevalve Seaduses sätestatakse, et isikuandmete töötlemisega seotud nõuete üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon ning muude platvormitööga seotud kohustuste üle Tööinspektsioon. 42 Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve eesmärk on tagada, et automatiseeritud süsteeme kasutatakse nõuete kohaselt, andmekaitsealased mõjuhinnangud on tehtud ja läbipaistvust tagavad kohustused on täidetud ja dokumenteeritud. Rikkumiste puhul tuleb platvormidel arvestada IKÜMist tulenevate trahvimääradega (kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest). Tööinspektsiooni järelevalve toob platvormidele kaasa kohustuse tõendada korrektset lepinguliste suhete korraldust, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve toimimist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Järelevalve eesmärk on eeskätt ennetav ja korrastav, mitte karistuslik, kuid siiski kaasneb võimalus sunniraha määramiseks. Selle tulemusena võib teataval määral kasvada platvormide halduskoormus ja kulud, kuna platvormid peavad olema valmis järelevalvemenetluseks, sealhulgas esitama dokumente, selgitusi ja andmeid ning tegema koostööd järelevalveasutustega nii kaebuste alusel kui ka asutuste omaalgatusliku kontrolli korral. Lisaks võib rikkumise korral kaasneda trahvi- või sunniraha maksmise kohustus. 6.2.2. Sihtrühm: vahendajad Vahendaja eesmärk on teha platvormitöö selle tegijatele kättesaadavaks, olles lepingulises suhtes nii platvormi kui ka platvormitöö tegijaga või osaledes nendevahelises alltöövõtuahelas. Vahendajate arv Eestis ei ole teada. Seadus täpsustab vahendajate rolli platvormitöö korraldamisel ning seob nad otsesemalt vastutusega tagada, et ka vahendaja kaudu töötavad platvormitöö tegijad saaksid seadusest tulenevaid õigusi kasutada. See eeldab vahendajatelt koostööd platvormiga, selget vastutuse jaotuse kokkuleppimist ning valmisolekut töötegijatele teavet edastada ja nende pöördumistele reageerida. Seadus ei muuda vahendajate põhitegevuse olemust, kuid suurendab teataval määral vahendajate halduskoormust. Kokkuvõttev hinnang majanduslikele mõjudele Uued kohustused eeldavad platvormidelt (ja teataval määral ka vahendajatelt) tehnilisi kohandusi ning tööprotsesside arendamist, millega kaasneb halduskoormuse ja kulude kasv. Majandusliku mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid varieerub oluliselt platvormi suuruse, ärimudeli ning selle järgi, kas nõuete täitmiseks vajalikud lahendused ja protsessid on juba olemas. Osa nõudeid tugineb platvormidel olemasolevatele andmetele, kuid tööd lisab juurde andmete koondamine, vormistamine, dokumenteerimine ning päringutele vastamine. Tööjõukulud võivad suureneda juhul, kui töösuhteid klassifitseeritakse ümber töölepingulisteks, kuid olemasoleva info põhjal on selliste juhtumite arv tõenäoliselt piiratud ning kulude täpset suurusjärku ei ole võimalik hinnata. Lisaks võib järelevalve- ja vastavusnõuete täitmata jätmise korral kaasneda trahvi- või sunniraha risk. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna osa kohustusi on ühekordsed (nt süsteemide ja protsesside kohandamine), kuid osa korduvad (nt aruandlus, mõjuhinnangute ajakohastamine, päringutele vastamine ning järelevalvemenetluseks valmisolek). Mõjutatud sihtrühma suurus on platvormide puhul väike (Eestis hinnanguliselt 17 platvormiettevõtet), vahendajate puhul teadmata. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale oluline majanduslik mõju, mis väljendub eeskätt haldus- ja arenduskoormuse kasvus. Kuigi seaduse rakendamine toob platvormidele kaasa lisakohustusi, on kavandatu keskne eesmärk platvormitöö tegijate õiguste kaitse. Nii õigused kui võimalus neid kasutada on seni olnud ebaselged ning sõltunud suurel määral platvormi valitud tehnoloogilisest töökorraldusest. Majanduslik mõju võib avalduda ka kaudselt lõppkasutajatele, tuues kaasa nii võimalikke negatiivseid mõjusid (nt 43 hinnatõus, teenuse kättesaadavuse vähenemine) kui ka positiivseid mõjusid (nt ausam konkurents). 6.3. Mõjud riigiasutustele 6.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon Seaduse rakendamine eeldab Tööinspektsioonilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt seaduses sätestatud uute ülesannete täitmist. Nende hulka kuulub platvormide poolt korrapäraselt esitatava teabe vastuvõtmine, haldamine ja analüüs, järelevalvemenetlused ning ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö. Seaduse rakendamisega suureneb vajadus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni süstemaatilise koostöö järele. Platvormid võivad paralleelselt kasutada automatiseeritud otsustussüsteeme, mille suhtes kohaldub nii tööõigus kui ka isikuandmete kaitse normistik. Pädevuste ja nõuete kattumine eeldab, et mõlemad asutused parandavad oma teadmisi nii platvormitöö spetsiifikast kui ka teineteise valdkondadest. Seetõttu on vaja koolitada asutuste töötajaid, seejuures nende arusaama platvormitöö eripärast, automaatsete seire- ja otsustussüsteemide toimimisest ning isikuandmete töötlemisega seotud uutest nõuetest. Seaduse rakendamisega kaasneva järelevalvetegevuse maht ja sellega seotud töökoormus sõltuvad suurel määral seaduse rakendumise praktikast, sealhulgas sellest, mil määral ilmneb vajadus sihtkontrollimiseks ning kui palju esitatakse kaebusi või pöördumisi. Samuti sellest, kui paljude platvormide puhul on vaja piiriülest koostööd teiste riikide järelevalveasutustega. On tõenäoline, et järelevalvekoormus suureneb eeskätt seaduse rakendumise alguses, mil tehakse esimesed sihtkontrollid ja kujundatakse välja edasine järelevalvetegevus. Kui esialgsete kontrollide käigus selgub, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud, võib eeldada, et edaspidi tehakse järelevalvet pigem tavapäraselt. Võib eeldada, et pärast seaduse jõustumist suureneb töövaidluste arv, mis võib mõnevõrra suurendada Tööinspektsiooni koormust, mida aga ei ole võimalik täpselt hinnata. See võib tuleneda töösuhete ümberklassifitseerimise nõuetest. Kehtiva korra alusel on õigussuhete ümberklassifitseerimist töölepinguliseks töösuhteks taotletud üsna vähe. 2024. aastal esitati 128 nõuet, neist vaid osa puudutas õigussuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks suhteks, moodustades kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud töötajate ja tööandjate nõuetest 2,4%. Platvormitöö tegijad esitasid muidki nõudeid, näiteks töötasu nõudeid, millest osa on rahuldatud. Ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö käigus tuleb koostada teavitusmaterjale ja juhendeid, korraldada infopäevi ja koolitusi ning nõustada sihtrühmi, mis omakorda nõuab rohkem aega ja tööjõudu. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib osutuda vajalikuks palgata juurde üks spetsialist, kes muu hulgas nõustaks ka algoritmiliste süsteemide, logide ning automatiseeritud otsuste toimimise ja testimisega seotud küsimustes. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud katta Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest. Andmekaitse Inspektsiooni 44 hinnangul on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik täiendav ressurss, sealhulgas lisapersonal ning täiendavad vahendid koolituste, ennetus- ja nõustamistegevuse jaoks. Andmekaitse Inspektsioon on hinnanud selliseks vajaduseks kulu vähemalt ühe täiendava teenistuskoha ulatuses ja esitanud selle kohta lisaeelarve taotluse. Seaduse rakendamisega võivad kaasneda ka kulud seoses järelevalve- ja menetluste arvu kasvuga, kuid nende ulatust ei ole võimalik ette prognoosida. Vajaduse korral taotletakse täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Tööinspektsiooni hinnangul võib seaduse rakendamine suurendada vajadust täiendkoolituste järele, kuna direktiivist tulenevad uued kohustused puudutavad nii riiklikku järelevalvet, teavitustööd kui ka töövaidluste lahendamist, mistõttu vajab koolitust suur hulk teenistujaid. Koolituste täpset mahtu ja kogukulu ei ole võimalik praegu hinnata, kuid Tööinspektsiooni 2025. aasta andmete põhjal oli tasuliste koolituste keskmine maksumus 140,93 eurot teenistuja kohta (keskmine koolituspäeva maksumus 96,77 eurot teenistuja kohta). Lisaks sõltub Tööinspektsiooni töökoormuse kasv eelkõige sellest, milliseid muudatusi toob kaasa platvormitöö tegijate tööalase staatuse kontrollimise menetluskorra täpsustamine, samuti võib olla vaja juurde töötajaid eelkõige juriidilise ja järelevalve ning nõustamise valdkonda. Seaduse rakendamisega ei prognoosita täiendavaid tulusid riigieelarvesse. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. Selleks kuupäevaks peab liikmeriikidel olema direktiiv oma õigusesse üle võetud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati esimese kooskõlastusringi käigus eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeerimitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti ASile, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamine on esitatud kooskõlastustabelis (lisa 2) ja selle lisas. Eelnõu esitatakse teise kooskõlastusringi käigus Justiitsministeeriumile ning teadmiseks Eesti Advokatuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Diamond21 OÜ-le, Direct Selling Europe-le, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Taltechi, 45 Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastele, Tööinspektsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Bolt Technology OÜ-le ja Wolt Eesti OÜ-le. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 46