Riigikogu majanduskomisjon 09.06.2021 nr 2-2/17-0501/3660
[email protected]
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
(156SE) muudatusettepanekud
Austatud Kristen Michal
Vabariigi Valitsus esitas 09.03.2020 Riigikogule elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
(156SE, edaspidi: eelnõu)1. Lähtudes Euroopa Komisjoni väljastatud riigiabi loast nr SA.554532,
eelnõule esitatud muudatusettepanekutest, turuosaliste ning Riigikogu majanduskomisjoniga
peetud aruteludest, teeme ettepaneku muuta eelnõu järgmiselt:
1) täiendada eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide
numeratsiooni:
„1) paragrahv 3 punkti 92 täiendatakse pärast sõna „abi“ sõnadega „, käendus või finantsgarantii“;
2) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui käesoleva seaduse § 594 lõike 5, § 595 lõike 1 või 596 lõike 1 alusel välja kuulutatud
vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme
pärast käesoleva seaduse § 594 lõikes 11, § 595 lõikes 5 või § 596 lõikes 8 nimetatu korralduse
vastu võtmist, läheb toetuse saamise õigus üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast
omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme
omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist.“.“;
Selgitus:
Punkt 1: paragrahvi 3 punkti 92 täiendatakse põhjusel, et vähempakkumiste läbiviimise käigus on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsinud nii Rahandusministeeriumilt kui Euroopa
Komisjonilt tõlgendust investeeringutoetuse sisu kohta. Selle tõlgenduse järgi on
1
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 SE Riigikogu veebis -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4a69d876-0906-4447-a38b-
31a63c4288f9/Elektrituruseaduse%20muutmise%20seadus
2
Riigiabi luba nr SA.55342 - https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/20212/286923_2231103_177_2.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
investeeringutoetus mitte ainult otsene riigipoolne rahaline abi, vaid selleks peab lugema ka
näiteks riigipoolset käendust või finantsgarantiid. Seetõttu tuleb vastavalt muuta ka seaduses
toodud definitsiooni. Muudatust hakatakse rakendama toetusmeetmete puhul, mis jõustuvad
pärast definitsiooni muudatuse jõustumist. Tagantjärgi ei saa investeeringutoetuse definitsiooni
muudatust rakendada, sest tootjad ei teadnud sellega investeeringuotsuse tegemisel arvestada.
Punkt 2: paragrahvi 591 täiendamise lõikega 8 tingib riigi eesmärk saada vähempakkumistega
juurde taastuvenergiast toodetud elektrienergiat olenemata sellest, kes seda energiat pärast
vähempakkumist toodab, kui ta vastab elektrienergia tootjale ja tootmisseadmele seatud nõuetele.
Praegu ei sätesta õigusnormid üheselt, kuidas toimida olukorras, kus vähempakkumise võitja
müüb vähempakkumise raames rajatud tootmisseadme. Muudatuse kohaselt jätkub toetuse
väljamaksmine isikule, kes asjakohase tootmisseadme omandas, kui ta vastab säärasele tootjale
seatud nõuetele. Sealjuures on oluline tagada, et uus omanik teavitaks põhivõrguettevõtjat
tootmisseadme omandamisest, et põhivõrguettevõtja saaks teha vajalikke muudatusi oma IT-
süsteemides tagamaks toetuse maksmine ka pärast tootmisseadme omanikuvahetust.
2) muuta eelnõu § 1 punkti 3 (endises numeratsioonis punkt 1) ja sõnastada see järgmiselt:
„3) paragrahvi 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast
elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.“;“;
Selgitus:
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärke täidetakse taastuvenergia tasude
arvelt. Tasusid kogutakse kõigilt elektrienergia tarbijatelt üle Eesti. Seetõttu on oluline, et
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi sätestab Riigikogu. Ettepaneku
kohaselt sätestatakse eesmärk toota 40% Eesti summaarsest elektri lõpptarbimisest (lihtsustatult
lõpptarbimine + elektrijaamade omatarve) elektrituruseaduses. Tegemist ei ole uue eesmärgiga,
Vabariigi Valitsus on selle eesmärgi Riiklikus energia- ja kliimakavas 2019. a lõpus juba
sätestanud. 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide seadmise kohustus on kõigil EL liikmesriikidel.
Määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab liikmesriik seadma taastuvenergia
eesmärkide (mitte taastuvelektri eesmärkide) lõikes ka aastateks 2022, 2025 ja 2027 miinimum
vahe-eesmärgid, et täita 2030 eesmärki. Selliste vahe-eesmärkide saavutamisest sõltuvalt
korraldatakse ka tulevikus vähempakkumisi uue taastuvelektri turule saamiseks.
3) täiendada eelnõu § 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni:
„4) paragrahvi 594 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus:
Kuna § 594 lg 1 juba seab 2030 eesmärgi, ei ole lõikeks 2, mis volitas Vabariigi Valitsust
taastuvenergia eesmärki 2030. a osas seadma, enam vajadust.
4) täiendada eelnõu § 1 punktis 7 (endises numeratsioonis punkt 4) toodud § 594 muudatust lõigete
54–57 muudatuste lisamisega järgmises sõnastuses:
2 (6)
„(54) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud
elektrienergia megavatt-tunni eest käesoleva paragrahvi lõike 52:
1) punktis 1 ja 3 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot;
2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 10 eurot, kuid koos toetuse väljamaksmise
kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia
aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot.
(55) Kui vähempakkumise on võitnud käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 2 nimetatud
tootmisseadega tootja, esitab tootja vähempakkumise läbiviijale hiljemalt iga aasta 1. veebruariks
ülevaate eelmisel kalendriaastal toetuse kasutamise raames kasutatud kütuse sisseostuhindade
kohta.
(56) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud sisseostuhindadest järeldub, et käesoleva
paragrahvi lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadme omaniku suhtes on võimalik
ülekompenseerimine, võib valdkonna eest vastutav minister teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku
vähendada Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud toetuse määra vastava tootja osas sellises
ulatuses, et toetuse määr ei võimaldaks tootjal teenida elektrienergia tootmisel elektrienergia
tootmise sektori keskmisest kõrgemat tulukust.
(57) Käesoleva paragrahvi lõikes 56 nimetatud tootja osas on tegemist ülekompenseerimisega, kui
toetuse ja kütuse sisseostuhindade erinevus võimaldab tootjal teenida elektrienergia tootmisel
sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust.“;
Selgitus:
Sätetega lisatakse toetuse ülemmäärade uuendatud piirid. Loetletud piirid lähtuvad täna
teadaolevatest kulutustest tootmisseadmete investeeringutele ja kütuse kulule. ELTS kehtivas
redaktsioonis toodud piirid on tänaseks ajale jalgu jäänud ja on liiga kõrged. See võib aga
tootjatele vale signaali anda. Lisaks on vaja toetuse ülemmäärad diferentseerida selliselt, et neid
saaks kehtestada erinevatele tehnoloogiatele.
Kui vähempakkumise võidab olemasolev tootmisseade, peab selle omanik perioodiliselt esitama
Elering AS-le andmeid kütuse sisseostuhinna kohta. See annab Elering AS-le aluse hinnata, kas
saadav toetus on mõistlik või peab seda toetust vähendama. Liigse tulukuse hindamisel võetakse
aluseks elektrienergia tootmise sektori keskmine tulukus (2021. a aasta 1. kvartali seisuga 8%).
Sektori keskmise tulukuse hindamisel lähtutakse üle-euroopalisest hinnangust, kus võrreldakse
koostootmisjaamade keskmist tulukust investeeritud varade suhtes. Selle hinnangu alusel saab
teha kindlaks, kas kütuse hinnalangusest põhjustatud tulu põhjustab tootja ülekompenseerimise
või mitte. Sellise sätte lisamise nõue tuleneb riigiabi loast.
5) täiendada eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 (endises numeratsioonis punktid 7 ja 8) järgmises
sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni:
„10) paragrahvi 594 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
3 (6)
„Korralduse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt
korralduse vastuvõtmisest 18 kuu jooksul väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja
vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.“;
11) paragrahv 595 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „tingimusi“ sõnadega „või kui
vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt korralduse vastuvõtmisest 18 kuu jooksul väljastatud
tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku
ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.“;“;
Selgitus:
Vähempakkumisi korraldatakse eesmärgiga saavutada riigi taastuvelektri tootmise eesmärk.
Tagamaks selle eesmärgi täitmist, peab vähempakkumise võitja ka garanteerima, et tootmist
alustatakse õigeaegselt. Antud juhul on võimalik alustada tootmist õigeaegselt, kui poolteist aastat
pärast vähempakkumise võitmist on võitjale väljastatud tootmisseadme ehitamise luba ning tootja
on sõlminud võrguettevõtjaga liitumislepingu. Kui need võtmetegevused ei ole õigeaegselt tehtud,
ei jõua tootja tänase praktika järgi tootmisseadet õigeaegselt valmis. Kui need kohustused ei ole
täidetud, võib Vabariigi Valitsus korralduse võitja suhtes kehtetuks tunnistada.
6) muuta eelnõu § 1 punktis 12 (endises numeratsioonis punkt 7) toodud § 597 lõike 1 muudatust
ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 594–595 nimetatud vähempakkumisel üle 1 MW elektrilise võimsusega
tootmisseadmega osaleja esitab vähempakkumise läbiviijale tagatise, mille suuruse määrab
Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamist otsustades.“;
Selgitus:
Eelnõu § 1 punktis 7 on tagatise regulatsiooni piisavalt täpselt reguleeritud, puudub vajadus
tagatise regulatsiooni täpsemaks määratlemiseks VV määruses. Seetõttu on ka viide määrusele
tekstist välja võetud. Muudatuse järgi peab VV vähempakkumist korraldades määrama ka tagatise
suuruse. Tagatis ei tohi olla kõrgem kui 20 €/MWh ning see ülempiir on sätestatud ElTS
muudatustega.
7) täiendada eelnõu § 1 punktiga 13 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide
numeratsiooni:
„13) seadust täiendatakse §-ga 598 järgmises sõnastuses:
„§ 598. Vähempakkumise läbiviija
(1) Käesoleva seaduse §-des 594–596 nimetatud vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja.
(2) Vähempakkumise läbiviija:
1) kontrollib esitatud pakkumise ja tootmisseadme õigusaktide nõuetele vastavust;
2) tagastab pakkumise, kui pakkumine või tootmisseade ei vasta õigusaktide nõuetele;
3) reastab nõuetele vastavad pakkumised ja esitab vähempakkumise korraldajale ettepaneku
pakkujatest, kellele toetust maksta;
4) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku muuta käesoleva seaduse § 594 lõikes 56
4 (6)
nimetatud juhul vähempakkumise võitja toetuse määra;
5) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada vähempakkumise võitja osas
käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui ilmneb
käesoleva seaduse § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 toodud asjaolu.
(3) Vähempakkumise läbiviijal on õigus kontrollida, kas vähempakkumise võitja täidab käesoleva
seaduse §-de 594 lõikes 11, 595 lõikes 5 ning 596 lõikes 8 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses
toodud toetuse saamise nõudeid.
(4) Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija:
1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja, kui
vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates toodud
tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaliselt selle tootmisseadmega
alustatud;
2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni;
3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning
vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks.
(5) Vähempakkumise läbiviija täpsemad õigused ja kohustused vähempakkumise menetluses
kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 594 lõikes 10, § 595 lõikes 4 ning § 596 lõikes 5
nimetatud määrusega.“;“.
Selgitus:
Seniste vähempakkumiste läbiviimisel on ilmnenud vajadus täpsustada vähempakkumise läbiviija
rolli. Praeguseni on see roll sätestatud vähempakkumise määruses. Muudatuse kohaselt
sätestatakse seadusega vähempakkumise läbiviijaks Elering AS, kelle ülesandeks on vastutada
vähempakkumise läbiviimise ja tehnilise korralduse eest (s.h erinevate kaebuste menetlemine).
Vähempakkumise läbiviija detailsemad kohustused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses.
Ühtlasi sätestatakse muudatusega vähempakkumise läbiviijale võimalus pikendada
vähempakkumise võitja tootmisega alustamise tähtaega, kui tootmisseade on hiljemalt
pakkumuses toodud kuupäevaks valmis saanud, kuid ei ole veel tähtajaliselt elektrienergia
tootmisega alustanud (nt ei ole veel välja ehitatud liitumispunkt võrguga).
8) muuta eelnõu § 1 punktis 14 (endises numeratsioonis punkt 9) toodud § 108 lõike 1 muudatust,
asendades selles sõna „kolme“ sõnaga „kahe“;
Selgitus:
Olemasolevate elektrijaamade osalemine vähempakkumistes peab olema piiratud kaheaastase
toetusperioodiga. Senine toetusperiood oli eelnõu kohaselt kuni kolm aastat, kuid tulenevalt
turuosalistega peetud konsultatsioonidest on mõistlik lähtuda vähempakkumistel kuni
kaheaastasest toetusperioodist.
9) täiendada eelnõu § 1 punktiga 17 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide
numeratsiooni:
5 (6)
„17) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega, millega toodetud
elektrienergia eest on tootja saanud käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud toetust 12 aastat,
saab osaleda § 594 nimetatud vähempakkumises pärast seda, kui tootmisseade on pakkumise
esitamise ajal vanem kui 20 aastat.“.“.
Selgitus:
Riigiabi loa SA.55453 kohaselt tohib olemasolevatele tootjatele mõeldud vähempakkumises
osaleda ka see tootja, kelle tehniline eluiga on pärast § 59 nimetatud toetusskeemis osalemist üle
20 aasta. § 59 toetusskeem on ehitatud üles põhimõttel, et tootja toetusmäär katab tootmisseadme
tehnilise eluea jooksul tehtavad kulutused. Kui tootmisseadme tehniline eluiga on möödas, võib
selle tootmisseadmega taas vähempakkumisel osaleda. See aga tähendab, et tootja peab asendama
vähempakkumise võitjana fossiilse kütuse taastuvenergia allikaga. Esimene selline tootja alustas
tegevust 2009. aastal (Tallinna Elektrijaam). Seega saab see jaam osaleda olemasolevate tootjate
vähempakkumises alates 2029. aastast ja vaid selles ulatuses, mida jaam fossiilsete kütuste asemel
tootmises kasutab. Näiteks kui jaam kasutas 2029. aastal 50% turvast ja 50% hakkepuitu, saab
see jaam vähempakkumisele pakkuda vaid selle koguse energiat, mida kuni 50% ulatuses fossiilse
kütuse asemel taastuvast allikast toota suudab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaat: Elering AS
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
6 (6)