dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE) muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. juuni 2021
Viit
2-2/17-0501/3660
Registreeritud
9. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Elering AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/17-0501
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-217-05013660 09.06.2021 Väljaminev kiri.asice352 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon 09.06.2021 nr 2-2/17-0501/3660 [email protected] Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE) muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Vabariigi Valitsus esitas 09.03.2020 Riigikogule elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE, edaspidi: eelnõu)1. Lähtudes Euroopa Komisjoni väljastatud riigiabi loast nr SA.554532, eelnõule esitatud muudatusettepanekutest, turuosaliste ning Riigikogu majanduskomisjoniga peetud aruteludest, teeme ettepaneku muuta eelnõu järgmiselt: 1) täiendada eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni: „1) paragrahv 3 punkti 92 täiendatakse pärast sõna „abi“ sõnadega „, käendus või finantsgarantii“; 2) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui käesoleva seaduse § 594 lõike 5, § 595 lõike 1 või 596 lõike 1 alusel välja kuulutatud vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme pärast käesoleva seaduse § 594 lõikes 11, § 595 lõikes 5 või § 596 lõikes 8 nimetatu korralduse vastu võtmist, läheb toetuse saamise õigus üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist.“.“; Selgitus: Punkt 1: paragrahvi 3 punkti 92 täiendatakse põhjusel, et vähempakkumiste läbiviimise käigus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsinud nii Rahandusministeeriumilt kui Euroopa Komisjonilt tõlgendust investeeringutoetuse sisu kohta. Selle tõlgenduse järgi on 1 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 SE Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4a69d876-0906-4447-a38b- 31a63c4288f9/Elektrituruseaduse%20muutmise%20seadus 2 Riigiabi luba nr SA.55342 - https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/20212/286923_2231103_177_2.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 investeeringutoetus mitte ainult otsene riigipoolne rahaline abi, vaid selleks peab lugema ka näiteks riigipoolset käendust või finantsgarantiid. Seetõttu tuleb vastavalt muuta ka seaduses toodud definitsiooni. Muudatust hakatakse rakendama toetusmeetmete puhul, mis jõustuvad pärast definitsiooni muudatuse jõustumist. Tagantjärgi ei saa investeeringutoetuse definitsiooni muudatust rakendada, sest tootjad ei teadnud sellega investeeringuotsuse tegemisel arvestada. Punkt 2: paragrahvi 591 täiendamise lõikega 8 tingib riigi eesmärk saada vähempakkumistega juurde taastuvenergiast toodetud elektrienergiat olenemata sellest, kes seda energiat pärast vähempakkumist toodab, kui ta vastab elektrienergia tootjale ja tootmisseadmele seatud nõuetele. Praegu ei sätesta õigusnormid üheselt, kuidas toimida olukorras, kus vähempakkumise võitja müüb vähempakkumise raames rajatud tootmisseadme. Muudatuse kohaselt jätkub toetuse väljamaksmine isikule, kes asjakohase tootmisseadme omandas, kui ta vastab säärasele tootjale seatud nõuetele. Sealjuures on oluline tagada, et uus omanik teavitaks põhivõrguettevõtjat tootmisseadme omandamisest, et põhivõrguettevõtja saaks teha vajalikke muudatusi oma IT- süsteemides tagamaks toetuse maksmine ka pärast tootmisseadme omanikuvahetust. 2) muuta eelnõu § 1 punkti 3 (endises numeratsioonis punkt 1) ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.“;“; Selgitus: Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärke täidetakse taastuvenergia tasude arvelt. Tasusid kogutakse kõigilt elektrienergia tarbijatelt üle Eesti. Seetõttu on oluline, et taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi sätestab Riigikogu. Ettepaneku kohaselt sätestatakse eesmärk toota 40% Eesti summaarsest elektri lõpptarbimisest (lihtsustatult lõpptarbimine + elektrijaamade omatarve) elektrituruseaduses. Tegemist ei ole uue eesmärgiga, Vabariigi Valitsus on selle eesmärgi Riiklikus energia- ja kliimakavas 2019. a lõpus juba sätestanud. 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide seadmise kohustus on kõigil EL liikmesriikidel. Määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab liikmesriik seadma taastuvenergia eesmärkide (mitte taastuvelektri eesmärkide) lõikes ka aastateks 2022, 2025 ja 2027 miinimum vahe-eesmärgid, et täita 2030 eesmärki. Selliste vahe-eesmärkide saavutamisest sõltuvalt korraldatakse ka tulevikus vähempakkumisi uue taastuvelektri turule saamiseks. 3) täiendada eelnõu § 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni: „4) paragrahvi 594 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Kuna § 594 lg 1 juba seab 2030 eesmärgi, ei ole lõikeks 2, mis volitas Vabariigi Valitsust taastuvenergia eesmärki 2030. a osas seadma, enam vajadust. 4) täiendada eelnõu § 1 punktis 7 (endises numeratsioonis punkt 4) toodud § 594 muudatust lõigete 54–57 muudatuste lisamisega järgmises sõnastuses: 2 (6) „(54) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest käesoleva paragrahvi lõike 52: 1) punktis 1 ja 3 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot; 2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 10 eurot, kuid koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot. (55) Kui vähempakkumise on võitnud käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadega tootja, esitab tootja vähempakkumise läbiviijale hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ülevaate eelmisel kalendriaastal toetuse kasutamise raames kasutatud kütuse sisseostuhindade kohta. (56) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud sisseostuhindadest järeldub, et käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadme omaniku suhtes on võimalik ülekompenseerimine, võib valdkonna eest vastutav minister teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud toetuse määra vastava tootja osas sellises ulatuses, et toetuse määr ei võimaldaks tootjal teenida elektrienergia tootmisel elektrienergia tootmise sektori keskmisest kõrgemat tulukust. (57) Käesoleva paragrahvi lõikes 56 nimetatud tootja osas on tegemist ülekompenseerimisega, kui toetuse ja kütuse sisseostuhindade erinevus võimaldab tootjal teenida elektrienergia tootmisel sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust.“; Selgitus: Sätetega lisatakse toetuse ülemmäärade uuendatud piirid. Loetletud piirid lähtuvad täna teadaolevatest kulutustest tootmisseadmete investeeringutele ja kütuse kulule. ELTS kehtivas redaktsioonis toodud piirid on tänaseks ajale jalgu jäänud ja on liiga kõrged. See võib aga tootjatele vale signaali anda. Lisaks on vaja toetuse ülemmäärad diferentseerida selliselt, et neid saaks kehtestada erinevatele tehnoloogiatele. Kui vähempakkumise võidab olemasolev tootmisseade, peab selle omanik perioodiliselt esitama Elering AS-le andmeid kütuse sisseostuhinna kohta. See annab Elering AS-le aluse hinnata, kas saadav toetus on mõistlik või peab seda toetust vähendama. Liigse tulukuse hindamisel võetakse aluseks elektrienergia tootmise sektori keskmine tulukus (2021. a aasta 1. kvartali seisuga 8%). Sektori keskmise tulukuse hindamisel lähtutakse üle-euroopalisest hinnangust, kus võrreldakse koostootmisjaamade keskmist tulukust investeeritud varade suhtes. Selle hinnangu alusel saab teha kindlaks, kas kütuse hinnalangusest põhjustatud tulu põhjustab tootja ülekompenseerimise või mitte. Sellise sätte lisamise nõue tuleneb riigiabi loast. 5) täiendada eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 (endises numeratsioonis punktid 7 ja 8) järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni: „10) paragrahvi 594 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 3 (6) „Korralduse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt korralduse vastuvõtmisest 18 kuu jooksul väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.“; 11) paragrahv 595 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „tingimusi“ sõnadega „või kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt korralduse vastuvõtmisest 18 kuu jooksul väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.“;“; Selgitus: Vähempakkumisi korraldatakse eesmärgiga saavutada riigi taastuvelektri tootmise eesmärk. Tagamaks selle eesmärgi täitmist, peab vähempakkumise võitja ka garanteerima, et tootmist alustatakse õigeaegselt. Antud juhul on võimalik alustada tootmist õigeaegselt, kui poolteist aastat pärast vähempakkumise võitmist on võitjale väljastatud tootmisseadme ehitamise luba ning tootja on sõlminud võrguettevõtjaga liitumislepingu. Kui need võtmetegevused ei ole õigeaegselt tehtud, ei jõua tootja tänase praktika järgi tootmisseadet õigeaegselt valmis. Kui need kohustused ei ole täidetud, võib Vabariigi Valitsus korralduse võitja suhtes kehtetuks tunnistada. 6) muuta eelnõu § 1 punktis 12 (endises numeratsioonis punkt 7) toodud § 597 lõike 1 muudatust ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 594–595 nimetatud vähempakkumisel üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega osaleja esitab vähempakkumise läbiviijale tagatise, mille suuruse määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamist otsustades.“; Selgitus: Eelnõu § 1 punktis 7 on tagatise regulatsiooni piisavalt täpselt reguleeritud, puudub vajadus tagatise regulatsiooni täpsemaks määratlemiseks VV määruses. Seetõttu on ka viide määrusele tekstist välja võetud. Muudatuse järgi peab VV vähempakkumist korraldades määrama ka tagatise suuruse. Tagatis ei tohi olla kõrgem kui 20 €/MWh ning see ülempiir on sätestatud ElTS muudatustega. 7) täiendada eelnõu § 1 punktiga 13 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni: „13) seadust täiendatakse §-ga 598 järgmises sõnastuses: „§ 598. Vähempakkumise läbiviija (1) Käesoleva seaduse §-des 594–596 nimetatud vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja. (2) Vähempakkumise läbiviija: 1) kontrollib esitatud pakkumise ja tootmisseadme õigusaktide nõuetele vastavust; 2) tagastab pakkumise, kui pakkumine või tootmisseade ei vasta õigusaktide nõuetele; 3) reastab nõuetele vastavad pakkumised ja esitab vähempakkumise korraldajale ettepaneku pakkujatest, kellele toetust maksta; 4) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku muuta käesoleva seaduse § 594 lõikes 56 4 (6) nimetatud juhul vähempakkumise võitja toetuse määra; 5) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada vähempakkumise võitja osas käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui ilmneb käesoleva seaduse § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 toodud asjaolu. (3) Vähempakkumise läbiviijal on õigus kontrollida, kas vähempakkumise võitja täidab käesoleva seaduse §-de 594 lõikes 11, 595 lõikes 5 ning 596 lõikes 8 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses toodud toetuse saamise nõudeid. (4) Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija: 1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates toodud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaliselt selle tootmisseadmega alustatud; 2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni; 3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks. (5) Vähempakkumise läbiviija täpsemad õigused ja kohustused vähempakkumise menetluses kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 594 lõikes 10, § 595 lõikes 4 ning § 596 lõikes 5 nimetatud määrusega.“;“. Selgitus: Seniste vähempakkumiste läbiviimisel on ilmnenud vajadus täpsustada vähempakkumise läbiviija rolli. Praeguseni on see roll sätestatud vähempakkumise määruses. Muudatuse kohaselt sätestatakse seadusega vähempakkumise läbiviijaks Elering AS, kelle ülesandeks on vastutada vähempakkumise läbiviimise ja tehnilise korralduse eest (s.h erinevate kaebuste menetlemine). Vähempakkumise läbiviija detailsemad kohustused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses. Ühtlasi sätestatakse muudatusega vähempakkumise läbiviijale võimalus pikendada vähempakkumise võitja tootmisega alustamise tähtaega, kui tootmisseade on hiljemalt pakkumuses toodud kuupäevaks valmis saanud, kuid ei ole veel tähtajaliselt elektrienergia tootmisega alustanud (nt ei ole veel välja ehitatud liitumispunkt võrguga). 8) muuta eelnõu § 1 punktis 14 (endises numeratsioonis punkt 9) toodud § 108 lõike 1 muudatust, asendades selles sõna „kolme“ sõnaga „kahe“; Selgitus: Olemasolevate elektrijaamade osalemine vähempakkumistes peab olema piiratud kaheaastase toetusperioodiga. Senine toetusperiood oli eelnõu kohaselt kuni kolm aastat, kuid tulenevalt turuosalistega peetud konsultatsioonidest on mõistlik lähtuda vähempakkumistel kuni kaheaastasest toetusperioodist. 9) täiendada eelnõu § 1 punktiga 17 järgmises sõnastuses, muutes järgmiste punktide numeratsiooni: 5 (6) „17) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 2 nimetatud tootmisseadmega, millega toodetud elektrienergia eest on tootja saanud käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud toetust 12 aastat, saab osaleda § 594 nimetatud vähempakkumises pärast seda, kui tootmisseade on pakkumise esitamise ajal vanem kui 20 aastat.“.“. Selgitus: Riigiabi loa SA.55453 kohaselt tohib olemasolevatele tootjatele mõeldud vähempakkumises osaleda ka see tootja, kelle tehniline eluiga on pärast § 59 nimetatud toetusskeemis osalemist üle 20 aasta. § 59 toetusskeem on ehitatud üles põhimõttel, et tootja toetusmäär katab tootmisseadme tehnilise eluea jooksul tehtavad kulutused. Kui tootmisseadme tehniline eluiga on möödas, võib selle tootmisseadmega taas vähempakkumisel osaleda. See aga tähendab, et tootja peab asendama vähempakkumise võitjana fossiilse kütuse taastuvenergia allikaga. Esimene selline tootja alustas tegevust 2009. aastal (Tallinna Elektrijaam). Seega saab see jaam osaleda olemasolevate tootjate vähempakkumises alates 2029. aastast ja vaid selles ulatuses, mida jaam fossiilsete kütuste asemel tootmises kasutab. Näiteks kui jaam kasutas 2029. aastal 50% turvast ja 50% hakkepuitu, saab see jaam vähempakkumisele pakkuda vaid selle koguse energiat, mida kuni 50% ulatuses fossiilse kütuse asemel taastuvast allikast toota suudab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaat: Elering AS Rein Vaks 625 6347 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel