LEPING nr 1.8-7/21-260
Tallinnas, 15.06.2021
Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping küberkaitse teadus- ja arendustegevuse
tugevdamiseks on sõlmitud:
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Andres Sutt
ja
Tartu Ülikool, (edaspidi Eraldise saaja või TÜ), reg nr: 74001073, Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida
esindab Tartu Ülikooli rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 RE alusel grandikeskuse juhataja Taivo
Raud,
edaspidi nimetatud eraldi Pool, või koos Pooled,
sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu (edaspidi Leping).
1. Lepingu objekt ja maksumus
1.1. Lepingu objektiks on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 18.01.2021 käskkirja nr 4
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. a
eelarvete kinnitamine“ lisas 1 välja toodud küberturvalisuse programmi kulurea „toetus
teadus- ja arendustegevuseks“ rakendamine läbi riigieelarvelise eraldise (edaspidi eraldis)
maksmise ning sellest tulenevate Poolte õiguste ja kohustuste määratlemine.
1.2. Riigi eelarvestrateegias küberturvalisuse programmile kavandatud summast on perioodil
2021–2024 Lepingu punktis 1.3 nimetatud eesmärgi toetamiseks kavandatud eraldisi kokku
1 000 000 eurot, millest 250 000 eurot on eraldatud 2021. aasta riigieelarvega, 250 000 eurot
on kavandatud 2022. aastaks, 250 000 eurot 2023. aastaks ja 250 000 eurot 2024. aastaks.
Eraldise saaja mõistab, et riigi eelarvestrateegias summade kavandamine ei taga nende
eraldamist riigieelarvega. Vahendite eraldise konkreetseks aastaks otsustab Riigikogu aastate
2022–2024 riigieelarve seadustega.
1.3. Eraldise andmise eesmärgiks on küberturvalisuse alase teadus- ja arendustegevuse võimekuse
jätkusuutlik kasvatamine ning olemasoleva võimekuse laiendamine. Eraldis on mõeldud
nimetatud tegevusteks vajaliku teadusvõimekuse kasvatamiseks ja toetamiseks Tartu
Ülikoolis.
1.4. Eraldis on teadus- ja arendustegevuse kulu vastavalt OECD Frascati Manuali kriteeriumitele
(sh alusuuringud, rakendusuuringud, eksperimentaal-arendustöö).
1.5. 2021. aasta eraldise suurus on vastavalt 2021. aasta riigieelarve seadusele ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 19.01.2021. a käskkirja nr 4 lisale 1 „Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste 2021. a eelarved“ 250 000
eurot.
2
1.6. Pooled täpsustavad vajadusel pärast 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta riigieelarve
seaduste jõustumist tegevusi nendeks aastateks ja nende toetamiseks kavandatud eraldise
suurust lähtudes tegelikult riigieelarvetega eraldatud vahenditest. Selleks sõlmivad Pooled
Lepingu muudatuse.
2. Ministeeriumi õigused ja kohustused
2.1. Ministeerium kohustub kandma Lepingu punktis 1.5 nimetatud või punkti 1.6 kohaselt
sätestatud summa Eraldise saaja pangakontole EE281010102000234007 SEB Pangas
arvestades Lepingu punktis 4.7 toodud tingimusi.
2.2. Eraldis makstakse 2021. a välja pärast lepingu allkirjastamist 7 tööpäeva jooksul. 2022. a,
2023. a ning 2024. a vastavalt lepingu punktile 1.6 pärast vastava muudatuse allkirjastamist
ja vastavalt lepingu punktile 4.7 pärast aruande heakskiitmist 7 tööpäeva jooksul.
2.3. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust Lepingus toodud
nõuetele ning kontrollida eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust, sealhulgas:
2.3.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest;
2.3.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni
või dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
2.3.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel.
2.4. Ministeeriumil on õigus avaldada tegevusaruande Eraldise saaja ärisaladuseks mitte olevad
osad täies mahus, kusjuures aruande osad, mis on Eraldise saaja ärisaladus, märgistab
vastavalt Eraldise saaja.
3. Eraldise saaja õigused ja kohustused
3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist Lepingu punktis 1.3 toodud eesmärkide täitmiseks.
3.2. Eraldise saaja planeerib eraldise abil 2021. aasta jooksul teha teadus- arendustööd, arendada
aineid ja õppekavu ning täiendada turvalisusega seotud seadmeid. Uurimissuunad, mida
eraldise abil arendatakse, on järgmised:
3.2.1. turvanõrkuste tuvastamine (rakenduslik krüptograafia);
3.2.2. turvaline pilv, turvaline andmeanalüüs;
3.2.3. turvalise tarkvara spetsifitseerimine ja disain.
3.3. Eraldise saaja on tegevustes iseseisev ja ei vaja Ministeeriumilt infosisendit. Eraldise saajal
on õigus eraldisest rahastatavaid uurimissuundi täpsustada, täiendada ja lisada uusi
uurimissuundi, teavitades sellest Ministeeriumit, et Ministeerium saaks hinnata vastavust
punktis 1.3 sätestatud eesmärgile. Eraldise saaja hoiab Ministeeriumit eraldise abil tehtava
teadustööga, sh selle planeerimise ja tulemustega jooksvalt kursis, Ministeerium jälgib
seejuures tegevuste vastavust punktis 1.3 sätestatud eesmärgile.
3.4. Detailseid reegleid kulude loetelule ei kehtestata. Kulude loetelu on vaba, sisaldades nii
otseseid kulusid (palk, lähetuskulud, seadmed, teenused) kui ka kaudseid kulusid (kuni 20%
eraldise summast).
3.5. Eraldise saaja on kohustatud pidama eraldise kasutamise üle projektipõhist arvestust
kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega ning säilitama oma kontaktisiku
juures ühtse tervikuna kõik kulu- ja maksedokumentide koopiad, programmi vahendite
kasutamist korraldavad lepingud, käskkirjad jm dokumendid.
3.6. Kõik eraldise kasutamisega seotud kulud peavad olema tekkepõhised, vastama lepingu
punktis 1.2 ja 1.5 toodud ning punkti 1.6 kohaselt kindlaks määratavale aastase eraldise
suurusele ning tekkinud eraldise andmise aastal. Väljaspool konkreetset eraldise andmise
aastat tekkinud kulusid Eraldise arvelt katta pole lubatud.
3.7. Kõik eraldise kasutamisega seotud kulud peavad olema tõendatud kulu- ja
maksedokumentidega. Maksedokumendina on aktsepteeritav ka pangakonto väljavõte või
väljavõte raamatupidamisest, sh ka koonddokumendina kõikide tehingute lõikes. Kui kulu- ja
3
maksedokumendil on tehingu summa väljendatud välisvaluutas, peab kas maksedokumendi
koopial või lisadokumendiga olema näidatud raamatupidamises arvele võetud tehingu summa
eurodes.
3.8. Kulud, mille tõenduseks esitatud dokument ei vasta raamatupidamist reguleerivatele
õigusaktidele ning dokumentaalselt tõendamata kulud ei ole käsitletavad Eraldise
kasutamisega seotud kuludena ja neid Eraldise arvelt katta pole lubatud.
3.9. Keelatud on ühe ja sama kulu- või maksedokumendi esitamine mitmele finantseerijale, mille
tulemuseks on ühe ja sama kulu dubleeriv katmine. Ministeeriumi poolt antavat Eraldist võib
Eraldise saaja kasutada teiste projektide oma- või kaasfinantseeringu osaks vaid
Ministeeriumi eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul.
3.10. Eraldise saaja kohustub säilitama kogu eraldise kasutamist puudutava
dokumentatsiooni vähemalt 7 aastat pärast kuluga seotud kalendriaasta lõppemist (v.a juhul
kui kehtivates õigusaktides on ette nähtud pikem säilitamise tähtaeg) ning esitama
Ministeeriumile nimetatud dokumentatsiooni 10 tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude
saamisest.
3.11. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid lepingu tingimuste
muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid tegevuste eelarve muutmiseks.
3.12. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu
täitmises ilmneb olulisi takistusi. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva
30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus
vormistatakse Lepingu lisana.
3.13. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi
ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, arvestades asjaolu,
et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja
isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid.
3.14. Eraldise saajal on kohustus kõigis eraldist puudutavates avalikes esinemistest ja
sõnavõttudes, trükistes, artiklites jms ära märkima toetajana Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi.
4. Eraldise saaja aruanded
4.1. Eraldise kasutamise kohta Ministeeriumile esitatava aruande vorm ja aruandele esitatavad
nõuded on toodud lepingu lisas 1.
4.2. Lepingu täitmise aruandeperioodiks on kalendriaasta. Eraldise saaja koostab tegevusaruande
ja finantsaruande 2021. aasta, 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta 31. detsembri seisuga ja
esitab selle Ministeeriumile digiallkirjastatult hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31.
jaanuaril.
4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu kirjalikult taasesitatavas vormis 30
kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates.
4.4. Kui Ministeerium ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut ning osutab selle puudustele,
täiendab või parandab Eraldise saaja aruannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumile
parandatud aruande. Ministeerium annab hinnangu kahe nädala jooksul parandatud aruande
saamisest.
4.5. Kui aruande põhjal leiab Ministeerium, et Eraldise saaja ei ole kasutanud toetust kooskõlas
punktiga 1.1 või 1.3, on see käsitletav olulise lepingu rikkumisena punkti 5.3 mõttes.
4.6. Kui Ministeerium ei anna aruandele hinnangut 30 päeva jooksul arvates aruande esitamisest,
loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks.
4.7. 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta Eraldis makstakse Eraldise saajale välja pärast eelneva
aasta aruande heakskiitmist Ministeeriumi poolt.
4.8. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile teatise igas kvartalis tehtud projektipõhiste
raamatupidamiskannete kohta kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
4
5. Eraldise saaja vastutus
5.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
5.2. Kui Eraldise saaja jätab kohustused täitmata või pole need nõuetekohaselt täidetud ning juhul,
kui Eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist Ministeeriumi kirjalikus teates antud tähtaja jooksul,
on Ministeeriumil õigus peatada väljamaksete tegemine Eraldise saajale või nõuda tagasi
tehtud maksed täies mahus.
5.3. Olulise lepingurikkumise korral on Ministeeriumil õigus nõuda Eraldise tagastamist 30
kalendripäeva jooksul arvates Eraldise saaja teavitamisest Lepingu rikkumisest. Kui eraldist
tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa
jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik
päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.
5.4. Lepingu tekkepõhised kulud peavad olema tehtud eraldise andmise aasta jooksul.
6. Vaidluste lahendamine
6.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused
kokkuleppeliselt.
6.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus
Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
7.1. Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud
kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
7.2. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu
osa.
7.3. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad mõlema Poole allakirjutamisel või Poolte kirjalikult
määratud tähtajal.
7.4. Ministeeriumil on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda või sellest taganeda Toetuse saaja
lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.
7.5. Toetuse saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste
kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.
7.6. Poolte Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise või Lepingust taganemiseni võetud kohustused
täidetakse toetuse arvelt. Täidetud kohustustest üle jäänud toetuse tagastab Toetuse saaja 7
tööpäeva jooksul.
7.7. Lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisest või Lepingust taganemise etteteatamise tähtaeg on 60
päeva.
8. Vääramatu jõud
8.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud
või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
8.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
8.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada
5
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud
abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
9. Lõppsätted
9.1. Leping koos lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel viie tööpäeva jooksul Lepingu
sõlmimisest arvates.
9.2. Pooled määravad lepingu täitmisega seotud teabe vahetamiseks ja vastastikuse koostöö
koordineerimiseks alljärgnevad kontaktisikud:
9.2.1. Ministeeriumi poolt: Raul Rikk, e-post
[email protected]
9.2.2. TÜ poolt: Piret Orav,
[email protected]
9.3. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised Lisad:
Lisa 1 Riigieelarvelise eraldise tegevus- ja finantsaruande aruandevorm.
Ministeerium: Eraldise saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Taivo Raud
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister grandikeskuse juhataja
Lisa 1 Tegevus- ja finantsaruande aruandevorm
1. Tegevusaruanne
Tegevusaruandes kirjeldatakse lepingu eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevused ning antakse
hinnang tegevuste tulemuslikkusele.
Iga aasta tegevusaruandes kajastatakse vastava perioodi tegevusi.
2. Finantsaruanne
…….. aasta I II III IV Kulud Kasutamata
kogueelarve kvartal kvartal kvartal kvartal kokku summa
NR Kululiik*
1. Õppejõudude tööjõukulud
2. Sisseostetud õppetöö
3. Koolitus ja lähetuskulud
4. Laborid, riistvara ja tarkvara soetamine
5. Ülikooli üldkulud
6. Muud kulud
Kulud kokku
* Vajadusel võib lisada (alam)kululiike. Kulude kajastamise aluseks on raamatupidamislikud
tekkepõhised kulud aruandeperioodil.
Koos finantsaruandega esitatakse finantsallika põhine pearaamatu väljavõte antud perioodi kohta.