dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuni 2021
Viit
4-4/17-0329/3786
Registreeritud
15. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Standardikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste tegevuse korraldamine
Sari
4-4/S MTÜ-de toimikud
Toimik
4-4/17-0329
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Yldkoosolek_EVS-EAK_aastaaruande_kinnitam.asice300 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus Tallinn juuni 2021 Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõikele 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek: 1. Kinnitada MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a majandusaasta aruanne. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Toomas Luman Arto Aas Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Kommunikatsiooniministeerium Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne. MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus registrikood: 80120020 tänava/talu nimi, Akadeemia tee 21/6 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6055052 faks: +372 6055070 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 5 Muud nõuded 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 21 Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud 22 Lisa 12 Annetused ja toetused 22 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 16 Tööjõukulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 24 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 2 Tegevusaruanne 2020 MTÜ Eesti Standardikeskus (edaspidi Standardikeskus) alustas tööd 2000. aasta 1. aprillil ning tegutseb sellest ajast toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsioonina. Standardikeskuse liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti Standardikeskuse põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja rahvusvahelises standardimises. Standardikeskus oli 2020. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. 2020. aastal oli Standardikeskuse tulu kokku 1 595 711 eurot. Võrreldes 2019. aastaga kasvas Standardikeskuse tulu 12,9%. 2020. aasta tulust 70,5% moodustas standardite müügist ja levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 28% moodustasid erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks, ülejäänud 1,5% moodustas muu tulu (sh liikmemaksud). Standardikeskuse ja riigi kokkuleppe kohaselt sai Standardikeskus 2020. aastal sihtotstarbelise eraldise toetuse lepingu raames riigilt standardimise korraldamiseks Eestis 350 000 eurot. Seega jätkus Standardikeskuse finantseerimisel viimaste aastate suundumus, mida iseloomustab omatuluvahendite kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügi kasvu tulemusena ja avalike vahendite osakaalu vähenemine Standardikeskuse tuludes. Standardikeskuse omatulud (standardite ja koolituse müügist saadavad tulud) kasvasid 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 16%, Eesti riigi toetus oli vähenenud 22,7 protsendini Standardikeskuse kogutuludest. Standardikeskus tegutseb endiselt standardile ISO 9001 vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi alusel. COVID-19 kriis Standardikeskusele 2020. aastal märkimisväärset mõju ei avaldanud. COVID-19 kriisi tulemusena vähenes mõnevõrra standardimisalaste koolituste korraldamine. Väiksemast koolituste arvust tingitud müügitulu vähenemise kompenseeris planeeritust suurem kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügis. COVID-19 ei avaldanud negatiivset mõju standardimistegevuste korraldamisele ja standardite koostamisele. Standardite koostamine ja standardimise korraldamine 2020. aasta jooksul avaldasime 1824 uut standardit ja standardilaadset dokumenti (neist 1590 olid standardid). Kehtetuks tunnistasime 1191 dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv 2020. aasta lõpuks oli 27 851. Endiselt moodustasid neist enamiku (97,8%) Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardid. Algupäraseid Eesti standardeid kehtis aasta lõpu seisuga 276. 346 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid. Eesti standarditest 1826 (6,56%) olid avaldatud eestikeelsena. Aasta jooksul lisandus 78 kehtivat eestikeelset dokumenti. Kokku avaldasime 2020. aastal 213 eestikeelset dokumenti. 2020. aasta jooksul korraldasime 1581 standardi arvamusküsitluse ja 149 standardi tõlke kommenteerimise. Standardite koostamisega tegeles 2020. aastal Standardikeskuse juures 49 registreeritud tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku enam kui 400 eksperti. 2020. aastal asutasime järgmised uued tehnilised komiteed: EVS/TK 75 „Plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogiad“; EVS/TK 76 „Reaalajamajandus“. 2020. aasta lõpus komitee liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on 95% komitee liikmetest rahul Standardikeskuse poolt komiteedele pakutava igapäevase toega ning 93% hindab standardi koostamise võimalusi heaks. Komitee liikmete jaoks on suurimad probleemid aja vähesus ja liikmete passiivsus. Osalemine Euroopa standardimises Euroopa standardite ülevõtmiskohustuse tõttu võtsime 2020. aastal Eesti standarditeks üle 1453 standardit ning tegime kättesaadavaks 231 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset dokumenti. Standardikeskus võttis 2020. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. Standardikeskus teeb endiselt Euroopa standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates küllalt lühikese ajavahemiku jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2020. aastal 16,3 päeva. 2020. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis. CEN-i/CENELEC-i täisliikmekohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke koostamisprotseduure, korraldades muu hulgas 1547 Euroopa standardikavandi arvamusküsitlused. Arvamusküsitluse tulemusena edastasime nimetatud standardimisorganisatsioonidele Eesti seisukohana 787 (2019. aastal 772) kaalutletud hääletusotsust ja 11 standardikavandi kohta kommentaarid. Arvamusküsitluste korraldamiseks kasutame endiselt peamise vahendina standardite avaliku kommenteerimise portaali https://komport.evs.ee/. Portaali kasutamine püsib stabiilsena – 2020. aastal saime portaali vahendusel 71 eksperdilt 1246 kommentaari 64 kommenteerimisel olnud dokumendi kohta. Euroopa standardikavandite hääletamisel kasvas 2020. aastal antud Eesti häälte arv. Tehniliste komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime hääle 78% hääletustel. (2019. aasta näitaja oli 66,8%.) Eestikeelsed standardid 2020. aastal oli eestikeelsete standardite avaldamise poolest üle keskmise hea. Avaldasime 213 eestikeelset standardit 9862 leheküljel. Avaldatud lehekülgede arvu poolest oli 2020. aasta rekordiline. Avaldatud 213 standardist 191 olid standardite tõlked eesti keelde, algupäraseid standardeid oli eesti keeles avaldatud dokumentide hulgas 22. Ülevaate avaldatud eestikeelsetest standarditest aastate kaupa annab allpool esitatud tabel. Avaldatud eestikeelsed standardid aastate kaupa 250 200 150 100 50 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2020. aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 78 standardi võrra 1748 standardilt 1826 standardini. 69% avaldatud eestikeelsetest tõlgetest avaldasime samal ajal standardi esmakordse Eesti standardina kehtestamisega. 2020. aastal jätkasime algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime 29 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 33 algupärase standardi korral ülevaatusotsuseni. Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja ekspertidele makstud 165 000 euroga. Teised standardimisega seotud tegevused Harmoneeritud standardite menetlemise käigus avaldasime 2020. aasta jooksul EVS Teatajas teated 220 harmoneeritud standardi kohta 19 Euroopa õigusakti alusel. Keskmiselt kulus harmoneeritud standardi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamisest vastavasisulise teate avaldamiseni EVS Teatajas 9 tööpäeva. Et suurendada õigusaktide ja standardite vahelist kooskõla, töötasime koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja õigusakti eelnõude väljatöötajatele suunatud juhendi, kuidas õigusaktides standarditele viidata. Paralleelselt jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral ametkonna tähelepanu mittekorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul tuvastasime selle tegevuse käigus 19 ebakorrektseid viiteid sisaldavat eelnõu, mille korral juhtisime õigusakti eelnõu koostaja tähelepanu viitamisega seotud probleemidele. Samuti tuvastasime ühe juhuse, mille korral muutunud õigusaktist tulenevalt vajas muutmist Euroopa standardis Eesti kohta avaldatud A- kõrvalekalle. Edastasime muutmisvajaduse CEN-i ja muudetud Euroopa standard on praeguseks avaldatud. Standardite levitamine ja infoteenused 2020. aasta oli standardite levitamises Standardikeskuse ajaloos järjekordselt kõige edukam. Meie kaudu soetati standardeid rohkem kui kunagi varem. 2020. aastal oli standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu 1 080 599 eurot (2019. aastal 902 253 eurot). Võrreldes 2019. aastaga kasvas standardite müügitulu seega 19,8%. Seejuures saavutasime jällegi kogu kasvu üksnes müügimahtude suurenemise arvelt – Eesti standardi hind ei ole endiselt alatest 2012. aastast muutunud. Kasvas kõigi standarditega seotud teenuste (üksikeksemplaride, sirvimis- ja lugemisteenuste) müük. 22% standardite müügitulust tuli Standardikeskuse Eesti klientidelt, 78% väljastpoolt Eestit tehtud tellimustelt. Peamine standardite müügimahu kasv 2020. aastal tuli seega ekspordimahtude suurenemise arvelt. Standardite ja standardimisega seotud info levitamiseks võtsime 2020. aasta märtsis kasutusele uue veebilehe koos e-poe ja seotud teenustega. Uus veebileht võimaldab meil osutada standarditega seotud teenuseid tänapäevasemal tasemel, samuti on uus veebileht heaks platvormiks teenuste edasisel arendamisel. Koos uue veebilehega tegime kättesaadavaks mitmed uued võimalused standardimisalase info hankimiseks. Uue tootena tõime turule jälitatud muudatustega (redline) standardid, milles on esile toodud standardi muudatused võrreldes standardi eelmise versiooniga. 2020. aasta jooksul tegime e-poes kättesaadavaks 195 standardi redline-versiooni. Kasutusmugavuse suurendamiseks lisasime kasutajate autentimise võimaluse Smart-ID-ga. Standardite ostmiseks esitati 2020. aastal 26 601 tellimust (2019. aastal 22 981). Tellimused jaotusid esitamise viisi alusel järgmiselt: - e-poe kaudu: 26 361, - e-posti teel: 173, - klienditeeninduses kohapeal: 67. Endiselt jätkus lisaks elektroonsete ja paberkandjal standardite eksemplaride müügi kasvule ka standardite lugemisteenuste müügi suurenemine. 2020. aastal müüsime lugemisteenuseid 62 604 euro eest. 2019. aasta näitaja oli 42 697 eurot. Enamik lugemisteenuste müügist tuli veebilugemisteenuste arvelt, väiksema osa moodustas standardite sirvimisteenusest saadav tulu. Võimalust sirvida standardit 24 tunni jooksul eest kasutati 2020. aastal 4609 korral. 2020. aasta lõpuks oli Standardikeskuse e-poe kaudu võimalik soetada enam kui 90 000 standardit ja standardilaadset dokumenti. Peale e-poes leiduvate dokumentide vahendasime oma klientidele väheses mahus ka teisi eri standardimisorganisatsioonide koostatud standardeid. Standardikeskuse klienditeenindust külastas 2020. aastal standardite lugemise eesmärgil 52 klienti (2019. aastal oli kliente 65). Külastamiste arv väheneb aasta-aastalt ning selle peamine põhjus on üha mitmekesisemad võimalused standardiga elektroonselt väljaspool Standardikeskuse ruume tutvuda, sh standardite avalikud lugemispunktid mitmes raamatukogus. 2020. aastal oli märtsis ja aprillis seoses COVID-19 viirusepuhanguga kehtestatud eriolukorraga klienditeenindus külastajatele suletud. Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringu teenuse osutamist. 2020. aasta lõpuks oli standardite infoteenuse kasutajaid 5813. Standardite monitooringu teenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud 27 008 klienti. 2020. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse. Kliendiuuringu tulemusel võib endiselt väita, et kliendid on meie teenustega rahul. Rohkem kui 97,5% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et Standardikeskuse teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt rahul meie klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (98% on rahul) ning ka standardite soetamise võimalustega üldiselt (> 95% on rahul). Need on läbi aegade kõrgeimad hinnangud, mida kliendid on Standardikeskuse teenuste kohta andnud. Eesti klientide jaoks on endiselt enim muret tekitav aspekt meie teenuste kasutamises eestikeelsete standardite vähesus – ligikaudu 25%. Eesti kliente häirib see aspekt suurel määral. WTO infopunkt 2020. aastal jätkasime Eesti riigiga sõlmitud lepingu kohaselt tegutsemist WTO infopunktina, vahendades TBT ja SPS-i teatisi ning avaldades neid Standardikeskuse kodulehel. 2020. aastal avaldasime 1954 TBT teatist ja 1465 SPS teatist. WTO teatistest huvitatutele, kes on registreerinud WTO infokirja saajateks, saadame iga nädal välja WTO teatiste infokirja uute ilmunud WTO teatiste infoga. Koolitused, infopäevad ja messid 2020. aastal jätkas Standardikeskus nii tasuliste kui ka tasuta standardimisalaste koolituste korraldamist. Seoses COVID-19 viirusepuhanguga kehtestatud eriolukorraga muutus koolituste korraldamine märkimisväärselt keerukamaks. Tavapärase saalikoolituste korraldamine oli teatud perioodidel võimatu ning veebikoolituste vastu oli huvi oodatust tagasihoidlikum. Eeltoodust tulenevalt jäi 2020. aastal koolituste korraldamine planeeritust tagasihoidlikumaks. Koolitusteenustest saadav tulu 2020. aastal oli 45 796 eurot. Kokku korraldasime 2020. aastal 20 koolitust 279 osalejaga. Populaarseimad koolitusvaldkonnad olid juhtimissüsteemide standarditega ja CE-märgistusega seotud koolitused. Rahvusvaheline töö Standardikeskuse esindajad osalesid 2020. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja töös, CEN-CENELEC-i ühises kommertstegevusi koordineerivas grupis (JCAG), CEN-CENELEC-i SME-de töögrupis ning võtsid osa Euroopa standardite levitamise foorumi (EFSD) ja standardimise tootearenduse foorumi (EPDF) tööst. Peale nende organite ja töögruppide osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös arutatavate teemade aktuaalsuse ja olulisuse järgi. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime ISO peaassambleel ning võtsime Standardikeskusele vajalikus ulatuses osa nende organisatsioonide igapäevatööst. COVID-19 olukorra tõttu toimus enamik koosolekuid ja kohtumisi 2020. aastal veebis. Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse tegevuste ühendamisest 2019. aastal pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Standardikeskuse liikmete poole ettepanekuga ühendada Standardikeskusega SA Eesti Akrediteerimiskeskus. 2020. aasta alguses toimunud analüüside järel sõlmisid 03.08.2020 SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja Standardikeskus akrediteerimistegevuste üleandmiseks ettevõtte üleandmise lepingu, mille kohaselt annab SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud varaga alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Standardikeskus jätkab lepingu kohaselt sellest hetkest tegutsemist Eesti Akrediteerimisasutusena vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele. Lepingu sõlmimise järel otsustas Standardkeskuse üldkoosolek 2020. aasta 17. augustil laiendada Standardikeskuse tegevust akrediteerimistegevustega ning kinnitas Standardikeskuse uue põhikirja kehtivuse algusega 1. jaanuarist 2021. Kinnitatud põhikirja kohaselt lisandub alates 01.01.2021 Standardikeskuse eesmärkide ja tegevuste hulka vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades, tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja tõendamine. Standardikeskuse uueks nimeks on alates 01.01.2021 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimisteenuste osutamiseks loodi MTÜ koosseisu eraldi põhikirjaline struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus. 2020. aasta sügisel viisime ellu akrediteerimistegevuste ühendamiseks vajalikud ettevalmistustööd. Laiendasime kontoripinda, valmistasime ette IT-süsteemide ühendamise, koostasime ühiste töövoogude jaoks protsessikirjeldused ning koolitasime personali, et tagada akrediteerimisteenuste osutamise võimalikult sujuv jätkumine. Plaanid 2021. aastaks 2021. aastal jätkab Standardikeskus tegutsemist Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite levitamisega seotud teenustele ka vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teenust. Standardimistegevustega seoses jätkame oma teenuste arendamist standardite parema kättesaadavuse tagamiseks. 2021. aastal plaanime teha standardite koostajatele kättesaadavaks tehniliste komiteede e-keskkonna, kuhu koondame tehniliste komiteede liikmetele mõeldud info ja teenused ning lisame uued võimalused standardite koostamises osalemise hõlpsamaks muutmiseks. Samuti planeerime teha väiksemaid muudatusi ja parandusi meie sisemistesse infosüsteemidesse. Kokku planeerime infosüsteemide arendamisse 2020. aastal investeerida üle 100 000 euro. 2021. aastal on plaanis paigutada algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse ligikaudu 195 000 eurot, mis on natuke enam kui 2020. aastal ning tagab eelnenud aastatega võrreldavas mahus standardimisalaste tööde teostamise. 2021. aastal jätkame endiselt Eesti standardimisorganisatsioonina tegutsemist kõiki meie seniseid teenuseid osutades ja võimalusi pakkudes vähemalt 2020. aasta tasemel. Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel on meie esmane ülesanne tegevuste sujuva ülemineku tagamine ja 2021. aasta kevadel toimuva Euroopa Akrediteerimise koostööorganisatsiooni (EA) hindamise edukas läbimine. 2021. aastal planeerime alustada akrediteerimisprotsessi digitaliseerimisega ning Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehe uuendamise ettevalmistavate töödega. Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 230 941 1 161 770 2 Nõuded ja ettemaksed 90 938 19 517 3,5 Kokku käibevarad 1 321 879 1 181 287 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 17 671 11 484 3 Materiaalsed põhivarad 31 193 16 051 6 Immateriaalsed põhivarad 113 856 145 770 7 Kokku põhivarad 162 720 173 305 Kokku varad 1 484 599 1 354 592 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 179 924 175 278 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 14 280 50 000 10 Kokku lühiajalised kohustised 194 204 225 278 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 696 5 682 8 Kokku pikaajalised kohustised 1 696 5 682 Kokku kohustised 195 900 230 960 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 123 632 1 032 162 Aruandeaasta tulem 165 067 91 470 Kokku netovara 1 288 699 1 123 632 Kokku kohustised ja netovara 1 484 599 1 354 592 10 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 11 Annetused ja toetused 448 316 439 605 12 Tulu ettevõtlusest 1 126 395 965 096 13 Muud tulud 18 600 5 744 Kokku tulud 1 595 711 1 412 845 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -449 802 -450 612 14 Mitmesugused tegevuskulud -385 442 -397 370 15 Tööjõukulud -539 897 -443 630 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -55 100 -29 403 6,7 Kokku kulud -1 430 241 -1 321 015 Põhitegevuse tulem 165 470 91 830 Intressitulud 127 120 Intressikulud -530 -480 Aruandeaasta tulem 165 067 91 470 11 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 165 470 91 830 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 55 100 29 403 6,7 Kokku korrigeerimised 55 100 29 403 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -80 833 67 726 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -27 967 -29 745 4,8,9 Laekunud intressid 127 120 Kokku rahavood põhitegevusest 111 897 159 334 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -38 328 -61 977 6,7 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -38 328 -61 977 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 868 -7 483 8 Makstud intressid -530 -480 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 398 -7 963 Kokku rahavood 69 171 89 394 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 161 770 1 072 376 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 69 171 89 394 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 230 941 1 161 770 2 12 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2018 1 032 162 1 032 162 Aruandeaasta tulem 91 470 91 470 31.12.2019 1 123 632 1 123 632 Aruandeaasta tulem 165 067 165 067 31.12.2020 1 288 699 1 288 699 13 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Eesti Standardikeskuse 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad,mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised: Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast. Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse 14 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1000 Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus täiendava finantseerimise kohta. Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena. Annetused ja toetused Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5. Tulud Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. 15 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Kulud Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu). Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu. Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustisi. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Standardiseeimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on: MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskontod 1 230 291 1 161 297 Kassa 650 473 Kokku raha 1 230 941 1 161 770 16 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 10 791 10 791 Ostjatelt 10 791 10 791 laekumata arved Muud nõuded 55 197 55 197 Viitlaekumised 55 197 55 197 5 Ettemaksed 42 621 24 950 17 671 Tulevaste 6 989 6 989 perioodide kulud Muud makstud 35 632 17 961 17 671 ettemaksed Kokku nõuded ja 108 609 90 938 17 671 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 6 699 6 699 Ostjatelt 6 699 6 699 laekumata arved Muud nõuded 899 899 Viitlaekumised 899 899 5 Ettemaksed 23 403 11 919 11 484 Tulevaste 11 900 11 900 perioodide kulud Muud makstud 11 503 19 11 484 ettemaksed Kokku nõuded ja 31 001 19 517 11 484 ettemaksed 2020.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded: CEN - European Committee for Standardization 36 346,32 eurot CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 21 150,68 eurot koos 2021.a.algul teostatud auditeerimiskuludega 2 300 eurot. 2019.a.nõue CEN vastu 57 eurot. 17 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 4 074 1 074 Üksikisiku tulumaks 19 894 18 543 Erisoodustuse tulumaks 619 458 Sotsiaalmaks 35 788 34 358 Kohustuslik kogumispension 1 614 1 611 Töötuskindlustusmaksed 2 385 2 187 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 64 374 58 231 Vt Lisa 8 Lisa 5 Muud nõuded (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Viitlaekumised 55 197 55 197 Kokku muud nõuded 55 197 55 197 31.12.2019 12 kuu jooksul Viitlaekumised 899 899 Kokku muud nõuded 899 899 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid Arvutid ja seadmed materiaalsed Muud arvutisüsteemid põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 14 899 33 289 12 321 60 509 13 980 74 489 Akumuleeritud kulum -12 834 -31 911 -12 321 -57 066 -8 070 -65 136 Jääkmaksumus 2 065 1 378 0 3 443 5 910 9 353 Ostud ja parendused 1 389 1 389 1 389 Muud ostud ja parendused 1 389 1 389 1 389 Kapitaliseeritud laenukulutused 14 953 14 953 14 953 Amortisatsioonikulu -2 905 -1 445 0 -4 350 -3 229 -7 579 Müügid (jääkmaksumuses) -2 065 -2 065 -2 065 31.12.2019 Soetusmaksumus 14 953 34 678 7 321 56 952 13 980 70 932 Akumuleeritud kulum -2 905 -33 356 -7 321 -43 582 -11 299 -54 881 Jääkmaksumus 12 048 1 322 0 13 370 2 681 16 051 Ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395 Muud ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395 Amortisatsioonikulu -4 980 -5 592 -10 572 -2 681 -13 253 Muud muutused 0 0 31.12.2020 Soetusmaksumus 14 953 54 542 0 69 495 13 980 83 475 Akumuleeritud kulum -7 885 -30 417 0 -38 302 -13 980 -52 282 Jääkmaksumus 7 068 24 125 0 31 193 0 31 193 19 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2018 Soetusmaksumus 163 844 100 980 264 824 Akumuleeritud kulum -159 883 0 -159 883 Jääkmaksumus 3 961 100 980 104 941 Ostud ja parendused 161 568 161 568 Amortisatsioonikulu -19 759 -19 759 Ümberliigitamised -100 980 -100 980 31.12.2019 Soetusmaksumus 325 412 0 325 412 Akumuleeritud kulum -179 642 -179 642 Jääkmaksumus 145 770 0 145 770 Ostud ja parendused 9 933 9 933 Amortisatsioonikulu -41 847 -41 847 31.12.2020 Soetusmaksumus 318 774 318 774 Akumuleeritud kulum -204 918 -204 918 Jääkmaksumus 113 856 113 856 20 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 13 218 13 218 Võlad töövõtjatele 60 546 60 546 9 Maksuvõlad 64 374 64 374 4 Muud võlad 22 187 22 187 Muud viitvõlad 22 187 22 187 Saadud ettemaksed 15 613 15 613 Tulevaste perioodide tulud 15 511 15 511 Muud saadud ettemaksed 102 102 Kapitalirendi kohustis 5 682 3 986 1 696 Kokku võlad ja ettemaksed 181 620 179 924 1 696 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 37 289 37 289 0 Võlad töövõtjatele 56 891 56 891 0 9 Maksuvõlad 58 231 58 231 0 4 Saadud ettemaksed 18 999 18 999 0 Tulevaste perioodide tulud 18 801 18 801 0 Muud saadud ettemaksed 198 198 0 Kapitalirendi kohustis 9 550 3 868 5 682 Kokku võlad ja ettemaksed 180 960 175 278 5 682 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Töötasude kohustis 44 123 43 034 Puhkusetasude kohustis 16 423 13 857 Kokku võlad töövõtjatele 60 546 56 891 8 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 21 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 17 202 350 000 348 815 18 387 Valitsuselt Saadud EL 53 103 67 188 88 678 31 613 Standardiorganisatsioonidelt Saadud teistelt asutustelt 0 2 112 2 112 0 Kokku sihtfinantseerimine 70 305 419 300 439 605 50 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 70 305 419 300 439 605 50 000 toetused 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 18 387 350 000 362 186 6 201 Valitsuselt Saadud EL 31 613 59 536 83 070 8 079 Standardiorganisatsioonidelt Saadud teistelt asutustelt 3 060 3 060 0 Kokku sihtfinantseerimine 50 000 412 596 448 316 14 280 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 50 000 412 596 448 316 14 280 toetused Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2020 2019 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 2 400 2 400 Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 448 316 439 605 Kokku annetused ja toetused 448 316 439 605 sh eraldis riigieelarvest 362 186 348 815 22 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Standardite müük 1 080 599 906 253 Standardimisalased koolitused 45 796 58 843 Kokku tulu ettevõtlusest 1 126 395 965 096 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Üür ja rent 22 243 12 679 Mitmesugused bürookulud 15 531 9 112 Lähetuskulud 0 13 420 Tööjõukulud 226 877 230 454 16 Kommunaalteenused 6 908 4 415 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 91 371 89 737 Muud 86 872 90 795 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 449 802 450 612 otsesed kulud Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent 57 096 71 274 Mitmesugused bürookulud 236 264 237 800 Koolituskulud 4 651 5 503 Kommunaalteenused 17 679 24 509 Infosüsteemide arendus 69 752 58 284 Kokku mitmesugused tegevuskulud 385 442 397 370 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Palgakulu 586 088 537 330 Sotsiaalmaksud 180 686 136 754 Kokku tööjõukulud 766 774 674 084 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 226 877 230 454 14 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 20 20 23 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2020 31.12.2019 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised Kohustised Asutajad ja liikmed 6 201 18 387 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2020 2019 Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste müügid müügid Asutajad ja liikmed 362 186 348 815 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 10 080 10 340 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva Vastavalt 03.08.2020 SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja Standardikeskus vahel sõlmitud lepingule akrediteerimistegevuste üleandmiseks andis SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud varaga alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Standardikeskus jätkab lepingu kohaselt sellest hetkest tegutsemist Eesti Akrediteerimisasutusena vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele. Akrediteerimisteenuste osutamiseks loodi MTÜ koosseisu eraldi põhikirjaline struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus. 24 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Rahkama Vandeaudiitori number 614 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 09.06.2021
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel