MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus
Tallinn juuni 2021
Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõikele 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek:
1. Kinnitada MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a majandusaasta aruanne.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Toomas Luman Arto Aas
Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit
Kommunikatsiooniministeerium
Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
registrikood: 80120020
tänava/talu nimi, Akadeemia tee 21/6
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 12618
telefon: +372 6055052
faks: +372 6055070
e-posti aadress:
[email protected]
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Tulemiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Netovara muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 5 Muud nõuded 18
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 21
Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud 22
Lisa 12 Annetused ja toetused 22
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 23
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 23
Lisa 16 Tööjõukulud 23
Lisa 17 Seotud osapooled 24
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24
Aruande allkirjad 25
2
Tegevusaruanne 2020
MTÜ Eesti Standardikeskus (edaspidi Standardikeskus) alustas tööd 2000. aasta 1. aprillil
ning tegutseb sellest ajast toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti
standardimisorganisatsioonina.
Standardikeskuse liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti
Tööandjate Keskliit. Eesti Standardikeskuse põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja
levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua
standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja
rahvusvahelises standardimises.
Standardikeskus oli 2020. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa
Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise
Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga
(IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle
Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks.
2020. aastal oli Standardikeskuse tulu kokku 1 595 711 eurot. Võrreldes 2019. aastaga kasvas
Standardikeskuse tulu 12,9%. 2020. aasta tulust 70,5% moodustas standardite müügist ja
levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 28% moodustasid
erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks, ülejäänud 1,5% moodustas muu
tulu (sh liikmemaksud). Standardikeskuse ja riigi kokkuleppe kohaselt sai Standardikeskus
2020. aastal sihtotstarbelise eraldise toetuse lepingu raames riigilt standardimise
korraldamiseks Eestis 350 000 eurot.
Seega jätkus Standardikeskuse finantseerimisel viimaste aastate suundumus, mida
iseloomustab omatuluvahendite kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste
müügi kasvu tulemusena ja avalike vahendite osakaalu vähenemine Standardikeskuse tuludes.
Standardikeskuse omatulud (standardite ja koolituse müügist saadavad tulud) kasvasid
2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 16%, Eesti riigi toetus oli vähenenud 22,7 protsendini
Standardikeskuse kogutuludest.
Standardikeskus tegutseb endiselt standardile ISO 9001 vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi
alusel.
COVID-19 kriis Standardikeskusele 2020. aastal märkimisväärset mõju ei avaldanud.
COVID-19 kriisi tulemusena vähenes mõnevõrra standardimisalaste koolituste
korraldamine. Väiksemast koolituste arvust tingitud müügitulu vähenemise kompenseeris
planeeritust suurem kasv standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügis.
COVID-19 ei avaldanud negatiivset mõju standardimistegevuste korraldamisele ja
standardite koostamisele.
Standardite koostamine ja standardimise korraldamine
2020. aasta jooksul avaldasime 1824 uut standardit ja standardilaadset dokumenti (neist 1590
olid standardid). Kehtetuks tunnistasime 1191 dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv
2020. aasta lõpuks oli 27 851. Endiselt moodustasid neist enamiku (97,8%) Eesti standarditeks
üle võetud Euroopa standardid. Algupäraseid Eesti standardeid kehtis aasta lõpu seisuga 276.
346 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid.
Eesti standarditest 1826 (6,56%) olid avaldatud eestikeelsena. Aasta jooksul lisandus
78 kehtivat eestikeelset dokumenti. Kokku avaldasime 2020. aastal 213 eestikeelset
dokumenti.
2020. aasta jooksul korraldasime 1581 standardi arvamusküsitluse ja 149 standardi tõlke
kommenteerimise.
Standardite koostamisega tegeles 2020. aastal Standardikeskuse juures 49 registreeritud
tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku enam kui 400 eksperti. 2020. aastal
asutasime järgmised uued tehnilised komiteed:
EVS/TK 75 „Plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogiad“;
EVS/TK 76 „Reaalajamajandus“.
2020. aasta lõpus komitee liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on
95% komitee liikmetest rahul Standardikeskuse poolt komiteedele pakutava igapäevase toega
ning 93% hindab standardi koostamise võimalusi heaks. Komitee liikmete jaoks on suurimad
probleemid aja vähesus ja liikmete passiivsus.
Osalemine Euroopa standardimises
Euroopa standardite ülevõtmiskohustuse tõttu võtsime 2020. aastal Eesti standarditeks üle
1453 standardit ning tegime kättesaadavaks 231 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset
dokumenti. Standardikeskus võttis 2020. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i
standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. Standardikeskus teeb endiselt Euroopa
standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates
küllalt lühikese ajavahemiku jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti
kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2020. aastal
16,3 päeva.
2020. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis.
CEN-i/CENELEC-i täisliikmekohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke
koostamisprotseduure, korraldades muu hulgas 1547 Euroopa standardikavandi
arvamusküsitlused. Arvamusküsitluse tulemusena edastasime nimetatud
standardimisorganisatsioonidele Eesti seisukohana 787 (2019. aastal 772) kaalutletud
hääletusotsust ja 11 standardikavandi kohta kommentaarid.
Arvamusküsitluste korraldamiseks kasutame endiselt peamise vahendina standardite avaliku
kommenteerimise portaali https://komport.evs.ee/. Portaali kasutamine püsib stabiilsena –
2020. aastal saime portaali vahendusel 71 eksperdilt 1246 kommentaari 64 kommenteerimisel
olnud dokumendi kohta.
Euroopa standardikavandite hääletamisel kasvas 2020. aastal antud Eesti häälte arv. Tehniliste
komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime hääle 78% hääletustel. (2019. aasta
näitaja oli 66,8%.)
Eestikeelsed standardid
2020. aastal oli eestikeelsete standardite avaldamise poolest üle keskmise hea. Avaldasime
213 eestikeelset standardit 9862 leheküljel. Avaldatud lehekülgede arvu poolest oli
2020. aasta rekordiline. Avaldatud 213 standardist 191 olid standardite tõlked eesti keelde,
algupäraseid standardeid oli eesti keeles avaldatud dokumentide hulgas 22. Ülevaate
avaldatud eestikeelsetest standarditest aastate kaupa annab allpool esitatud tabel.
Avaldatud eestikeelsed standardid aastate kaupa
250
200
150
100
50
0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
2020. aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 78 standardi võrra
1748 standardilt 1826 standardini. 69% avaldatud eestikeelsetest tõlgetest avaldasime samal
ajal standardi esmakordse Eesti standardina kehtestamisega.
2020. aastal jätkasime algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime
29 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 33 algupärase standardi korral
ülevaatusotsuseni.
Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja
ekspertidele makstud 165 000 euroga.
Teised standardimisega seotud tegevused
Harmoneeritud standardite menetlemise käigus avaldasime 2020. aasta jooksul EVS Teatajas
teated 220 harmoneeritud standardi kohta 19 Euroopa õigusakti alusel. Keskmiselt kulus
harmoneeritud standardi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamisest vastavasisulise
teate avaldamiseni EVS Teatajas 9 tööpäeva.
Et suurendada õigusaktide ja standardite vahelist kooskõla, töötasime koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga välja õigusakti eelnõude väljatöötajatele suunatud
juhendi, kuidas õigusaktides standarditele viidata.
Paralleelselt jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral
ametkonna tähelepanu mittekorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja
standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul tuvastasime selle tegevuse käigus 19
ebakorrektseid viiteid sisaldavat eelnõu, mille korral juhtisime õigusakti eelnõu koostaja
tähelepanu viitamisega seotud probleemidele. Samuti tuvastasime ühe juhuse, mille korral
muutunud õigusaktist tulenevalt vajas muutmist Euroopa standardis Eesti kohta avaldatud A-
kõrvalekalle. Edastasime muutmisvajaduse CEN-i ja muudetud Euroopa standard on
praeguseks avaldatud.
Standardite levitamine ja infoteenused
2020. aasta oli standardite levitamises Standardikeskuse ajaloos järjekordselt kõige edukam.
Meie kaudu soetati standardeid rohkem kui kunagi varem. 2020. aastal oli standardite ja
standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu 1 080 599 eurot (2019. aastal
902 253 eurot). Võrreldes 2019. aastaga kasvas standardite müügitulu seega 19,8%.
Seejuures saavutasime jällegi kogu kasvu üksnes müügimahtude suurenemise arvelt – Eesti
standardi hind ei ole endiselt alatest 2012. aastast muutunud. Kasvas kõigi standarditega
seotud teenuste (üksikeksemplaride, sirvimis- ja lugemisteenuste) müük. 22% standardite
müügitulust tuli Standardikeskuse Eesti klientidelt, 78% väljastpoolt Eestit tehtud
tellimustelt. Peamine standardite müügimahu kasv 2020. aastal tuli seega ekspordimahtude
suurenemise arvelt.
Standardite ja standardimisega seotud info levitamiseks võtsime 2020. aasta märtsis
kasutusele uue veebilehe koos e-poe ja seotud teenustega. Uus veebileht võimaldab meil
osutada standarditega seotud teenuseid tänapäevasemal tasemel, samuti on uus veebileht
heaks platvormiks teenuste edasisel arendamisel. Koos uue veebilehega tegime
kättesaadavaks mitmed uued võimalused standardimisalase info hankimiseks. Uue tootena
tõime turule jälitatud muudatustega (redline) standardid, milles on esile toodud standardi
muudatused võrreldes standardi eelmise versiooniga. 2020. aasta jooksul tegime e-poes
kättesaadavaks 195 standardi redline-versiooni. Kasutusmugavuse suurendamiseks lisasime
kasutajate autentimise võimaluse Smart-ID-ga.
Standardite ostmiseks esitati 2020. aastal 26 601 tellimust (2019. aastal 22 981). Tellimused
jaotusid esitamise viisi alusel järgmiselt:
- e-poe kaudu: 26 361,
- e-posti teel: 173,
- klienditeeninduses kohapeal: 67.
Endiselt jätkus lisaks elektroonsete ja paberkandjal standardite eksemplaride müügi kasvule
ka standardite lugemisteenuste müügi suurenemine. 2020. aastal müüsime lugemisteenuseid
62 604 euro eest. 2019. aasta näitaja oli 42 697 eurot. Enamik lugemisteenuste müügist tuli
veebilugemisteenuste arvelt, väiksema osa moodustas standardite sirvimisteenusest saadav
tulu. Võimalust sirvida standardit 24 tunni jooksul eest kasutati 2020. aastal 4609 korral.
2020. aasta lõpuks oli Standardikeskuse e-poe kaudu võimalik soetada enam kui 90 000
standardit ja standardilaadset dokumenti. Peale e-poes leiduvate dokumentide vahendasime
oma klientidele väheses mahus ka teisi eri standardimisorganisatsioonide koostatud
standardeid.
Standardikeskuse klienditeenindust külastas 2020. aastal standardite lugemise eesmärgil
52 klienti (2019. aastal oli kliente 65). Külastamiste arv väheneb aasta-aastalt ning selle
peamine põhjus on üha mitmekesisemad võimalused standardiga elektroonselt väljaspool
Standardikeskuse ruume tutvuda, sh standardite avalikud lugemispunktid mitmes
raamatukogus. 2020. aastal oli märtsis ja aprillis seoses COVID-19 viirusepuhanguga
kehtestatud eriolukorraga klienditeenindus külastajatele suletud.
Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringu teenuse
osutamist. 2020. aasta lõpuks oli standardite infoteenuse kasutajaid 5813. Standardite
monitooringu teenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud 27 008 klienti.
2020. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse.
Kliendiuuringu tulemusel võib endiselt väita, et kliendid on meie teenustega rahul. Rohkem
kui 97,5% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et Standardikeskuse
teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt rahul meie
klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (98% on rahul) ning ka standardite
soetamise võimalustega üldiselt (> 95% on rahul). Need on läbi aegade kõrgeimad
hinnangud, mida kliendid on Standardikeskuse teenuste kohta andnud. Eesti klientide jaoks
on endiselt enim muret tekitav aspekt meie teenuste kasutamises eestikeelsete standardite
vähesus – ligikaudu 25%. Eesti kliente häirib see aspekt suurel määral.
WTO infopunkt
2020. aastal jätkasime Eesti riigiga sõlmitud lepingu kohaselt tegutsemist WTO infopunktina,
vahendades TBT ja SPS-i teatisi ning avaldades neid Standardikeskuse kodulehel.
2020. aastal avaldasime 1954 TBT teatist ja 1465 SPS teatist. WTO teatistest huvitatutele,
kes on registreerinud WTO infokirja saajateks, saadame iga nädal välja WTO teatiste
infokirja uute ilmunud WTO teatiste infoga.
Koolitused, infopäevad ja messid
2020. aastal jätkas Standardikeskus nii tasuliste kui ka tasuta standardimisalaste koolituste
korraldamist. Seoses COVID-19 viirusepuhanguga kehtestatud eriolukorraga muutus
koolituste korraldamine märkimisväärselt keerukamaks. Tavapärase saalikoolituste
korraldamine oli teatud perioodidel võimatu ning veebikoolituste vastu oli huvi oodatust
tagasihoidlikum. Eeltoodust tulenevalt jäi 2020. aastal koolituste korraldamine planeeritust
tagasihoidlikumaks. Koolitusteenustest saadav tulu 2020. aastal oli 45 796 eurot. Kokku
korraldasime 2020. aastal 20 koolitust 279 osalejaga. Populaarseimad koolitusvaldkonnad olid
juhtimissüsteemide standarditega ja CE-märgistusega seotud koolitused.
Rahvusvaheline töö
Standardikeskuse esindajad osalesid 2020. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja
töös, CEN-CENELEC-i ühises kommertstegevusi koordineerivas grupis (JCAG),
CEN-CENELEC-i SME-de töögrupis ning võtsid osa Euroopa standardite levitamise foorumi
(EFSD) ja standardimise tootearenduse foorumi (EPDF) tööst. Peale nende organite ja
töögruppide osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös arutatavate teemade
aktuaalsuse ja olulisuse järgi.
Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime
ISO peaassambleel ning võtsime Standardikeskusele vajalikus ulatuses osa nende
organisatsioonide igapäevatööst.
COVID-19 olukorra tõttu toimus enamik koosolekuid ja kohtumisi 2020. aastal veebis.
Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse tegevuste ühendamisest
2019. aastal pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Standardikeskuse
liikmete poole ettepanekuga ühendada Standardikeskusega SA Eesti Akrediteerimiskeskus.
2020. aasta alguses toimunud analüüside järel sõlmisid 03.08.2020 SA Eesti
Akrediteerimiskeskus ja Standardikeskus akrediteerimistegevuste üleandmiseks ettevõtte
üleandmise lepingu, mille kohaselt annab SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma
põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud varaga
alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Standardikeskus jätkab lepingu kohaselt sellest
hetkest tegutsemist Eesti Akrediteerimisasutusena vastavalt toote nõuetele vastavuse
seadusele.
Lepingu sõlmimise järel otsustas Standardkeskuse üldkoosolek 2020. aasta 17. augustil
laiendada Standardikeskuse tegevust akrediteerimistegevustega ning kinnitas
Standardikeskuse uue põhikirja kehtivuse algusega 1. jaanuarist 2021. Kinnitatud põhikirja
kohaselt lisandub alates 01.01.2021 Standardikeskuse eesmärkide ja tegevuste hulka
vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades,
tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine rahvusvahelises
akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase pädevuse hindamine ja
tõendamine. Standardikeskuse uueks nimeks on alates 01.01.2021 Mittetulundusühing Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimisteenuste osutamiseks loodi MTÜ
koosseisu eraldi põhikirjaline struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus.
2020. aasta sügisel viisime ellu akrediteerimistegevuste ühendamiseks vajalikud
ettevalmistustööd. Laiendasime kontoripinda, valmistasime ette IT-süsteemide ühendamise,
koostasime ühiste töövoogude jaoks protsessikirjeldused ning koolitasime personali, et tagada
akrediteerimisteenuste osutamise võimalikult sujuv jätkumine.
Plaanid 2021. aastaks
2021. aastal jätkab Standardikeskus tegutsemist Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite
levitamisega seotud teenustele ka vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja mõõtja erialase
pädevuse hindamise ja tõendamise teenust.
Standardimistegevustega seoses jätkame oma teenuste arendamist standardite parema
kättesaadavuse tagamiseks. 2021. aastal plaanime teha standardite koostajatele kättesaadavaks
tehniliste komiteede e-keskkonna, kuhu koondame tehniliste komiteede liikmetele mõeldud
info ja teenused ning lisame uued võimalused standardite koostamises osalemise hõlpsamaks
muutmiseks. Samuti planeerime teha väiksemaid muudatusi ja parandusi meie sisemistesse
infosüsteemidesse. Kokku planeerime infosüsteemide arendamisse 2020. aastal investeerida
üle 100 000 euro.
2021. aastal on plaanis paigutada algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse
ligikaudu 195 000 eurot, mis on natuke enam kui 2020. aastal ning tagab eelnenud aastatega
võrreldavas mahus standardimisalaste tööde teostamise.
2021. aastal jätkame endiselt Eesti standardimisorganisatsioonina tegutsemist kõiki meie
seniseid teenuseid osutades ja võimalusi pakkudes vähemalt 2020. aasta tasemel.
Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel on meie esmane ülesanne tegevuste sujuva
ülemineku tagamine ja 2021. aasta kevadel toimuva Euroopa Akrediteerimise
koostööorganisatsiooni (EA) hindamise edukas läbimine. 2021. aastal planeerime alustada
akrediteerimisprotsessi digitaliseerimisega ning Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehe
uuendamise ettevalmistavate töödega.
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 230 941 1 161 770 2
Nõuded ja ettemaksed 90 938 19 517 3,5
Kokku käibevarad 1 321 879 1 181 287
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 17 671 11 484 3
Materiaalsed põhivarad 31 193 16 051 6
Immateriaalsed põhivarad 113 856 145 770 7
Kokku põhivarad 162 720 173 305
Kokku varad 1 484 599 1 354 592
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 179 924 175 278 8
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 14 280 50 000 10
Kokku lühiajalised kohustised 194 204 225 278
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 696 5 682 8
Kokku pikaajalised kohustised 1 696 5 682
Kokku kohustised 195 900 230 960
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 123 632 1 032 162
Aruandeaasta tulem 165 067 91 470
Kokku netovara 1 288 699 1 123 632
Kokku kohustised ja netovara 1 484 599 1 354 592
10
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Tulud
Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 11
Annetused ja toetused 448 316 439 605 12
Tulu ettevõtlusest 1 126 395 965 096 13
Muud tulud 18 600 5 744
Kokku tulud 1 595 711 1 412 845
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -449 802 -450 612 14
Mitmesugused tegevuskulud -385 442 -397 370 15
Tööjõukulud -539 897 -443 630 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -55 100 -29 403 6,7
Kokku kulud -1 430 241 -1 321 015
Põhitegevuse tulem 165 470 91 830
Intressitulud 127 120
Intressikulud -530 -480
Aruandeaasta tulem 165 067 91 470
11
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 165 470 91 830
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 55 100 29 403 6,7
Kokku korrigeerimised 55 100 29 403
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -80 833 67 726 3
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -27 967 -29 745 4,8,9
Laekunud intressid 127 120
Kokku rahavood põhitegevusest 111 897 159 334
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-38 328 -61 977 6,7
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -38 328 -61 977
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 868 -7 483 8
Makstud intressid -530 -480
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 398 -7 963
Kokku rahavood 69 171 89 394
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 161 770 1 072 376 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 69 171 89 394
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 230 941 1 161 770 2
12
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2018 1 032 162 1 032 162
Aruandeaasta tulem 91 470 91 470
31.12.2019 1 123 632 1 123 632
Aruandeaasta tulem 165 067 165 067
31.12.2020 1 288 699 1 288 699
13
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
MTÜ Eesti Standardikeskuse 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga,
mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi
hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa
Keskpanga valuutakursi järgi.
Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum
valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi
maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi
nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud
nõuded on bilansist välja kantud.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad,mille
kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust
tööeast.
Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised:
Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%.
Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest.
Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%.
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast.
Varade väärtuse langus
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude
esinemist.
Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse.
Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude
nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku
varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade
allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal
tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha
genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse
14
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse
tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1000
Rendid
Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik.
Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed
ei ole võrdsed.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste
korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha
arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust
kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus
aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad.
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning
mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks
tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt
hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue
Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist.
Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis
tasutakse järgmisel perioodil.
Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus
täiendava finantseerimise kohta.
Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena.
Annetused ja toetused
Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel.
Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest
(s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud).
Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega
seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib
kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused.
Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena.
Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses.
Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null).
Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5.
Tulud
Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav
ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema
ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on
tasutud.
15
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Kulud
Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis
on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu).
Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu.
Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid
ega kohustisi.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti
Standardiseeimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on:
MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või
olulise mõju all olevad ettevõtted.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Arvelduskontod 1 230 291 1 161 297
Kassa 650 473
Kokku raha 1 230 941 1 161 770
16
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 10 791 10 791
Ostjatelt
10 791 10 791
laekumata arved
Muud nõuded 55 197 55 197
Viitlaekumised 55 197 55 197 5
Ettemaksed 42 621 24 950 17 671
Tulevaste
6 989 6 989
perioodide kulud
Muud makstud
35 632 17 961 17 671
ettemaksed
Kokku nõuded ja
108 609 90 938 17 671
ettemaksed
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 6 699 6 699
Ostjatelt
6 699 6 699
laekumata arved
Muud nõuded 899 899
Viitlaekumised 899 899 5
Ettemaksed 23 403 11 919 11 484
Tulevaste
11 900 11 900
perioodide kulud
Muud makstud
11 503 19 11 484
ettemaksed
Kokku nõuded ja
31 001 19 517 11 484
ettemaksed
2020.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded:
CEN - European Committee for Standardization 36 346,32 eurot
CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 21 150,68 eurot
koos 2021.a.algul teostatud auditeerimiskuludega 2 300 eurot.
2019.a.nõue CEN vastu 57 eurot.
17
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 4 074 1 074
Üksikisiku tulumaks 19 894 18 543
Erisoodustuse tulumaks 619 458
Sotsiaalmaks 35 788 34 358
Kohustuslik kogumispension 1 614 1 611
Töötuskindlustusmaksed 2 385 2 187
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 64 374 58 231
Vt Lisa 8
Lisa 5 Muud nõuded
(eurodes)
31.12.2020 12 kuu jooksul
Viitlaekumised 55 197 55 197
Kokku muud nõuded 55 197 55 197
31.12.2019 12 kuu jooksul
Viitlaekumised 899 899
Kokku muud nõuded 899 899
18
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud
Transpordivahendid Arvutid ja
seadmed materiaalsed
Muud
arvutisüsteemid põhivarad
masinad ja
seadmed
31.12.2018
Soetusmaksumus 14 899 33 289 12 321 60 509 13 980 74 489
Akumuleeritud kulum -12 834 -31 911 -12 321 -57 066 -8 070 -65 136
Jääkmaksumus 2 065 1 378 0 3 443 5 910 9 353
Ostud ja parendused 1 389 1 389 1 389
Muud ostud ja parendused 1 389 1 389 1 389
Kapitaliseeritud laenukulutused 14 953 14 953 14 953
Amortisatsioonikulu -2 905 -1 445 0 -4 350 -3 229 -7 579
Müügid (jääkmaksumuses) -2 065 -2 065 -2 065
31.12.2019
Soetusmaksumus 14 953 34 678 7 321 56 952 13 980 70 932
Akumuleeritud kulum -2 905 -33 356 -7 321 -43 582 -11 299 -54 881
Jääkmaksumus 12 048 1 322 0 13 370 2 681 16 051
Ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395
Muud ostud ja parendused 28 395 28 395 28 395
Amortisatsioonikulu -4 980 -5 592 -10 572 -2 681 -13 253
Muud muutused 0 0
31.12.2020
Soetusmaksumus 14 953 54 542 0 69 495 13 980 83 475
Akumuleeritud kulum -7 885 -30 417 0 -38 302 -13 980 -52 282
Jääkmaksumus 7 068 24 125 0 31 193 0 31 193
19
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
31.12.2018
Soetusmaksumus 163 844 100 980 264 824
Akumuleeritud kulum -159 883 0 -159 883
Jääkmaksumus 3 961 100 980 104 941
Ostud ja parendused 161 568 161 568
Amortisatsioonikulu -19 759 -19 759
Ümberliigitamised -100 980 -100 980
31.12.2019
Soetusmaksumus 325 412 0 325 412
Akumuleeritud kulum -179 642 -179 642
Jääkmaksumus 145 770 0 145 770
Ostud ja parendused 9 933 9 933
Amortisatsioonikulu -41 847 -41 847
31.12.2020
Soetusmaksumus 318 774 318 774
Akumuleeritud kulum -204 918 -204 918
Jääkmaksumus 113 856 113 856
20
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele 13 218 13 218
Võlad töövõtjatele 60 546 60 546 9
Maksuvõlad 64 374 64 374 4
Muud võlad 22 187 22 187
Muud viitvõlad 22 187 22 187
Saadud ettemaksed 15 613 15 613
Tulevaste perioodide tulud 15 511 15 511
Muud saadud ettemaksed 102 102
Kapitalirendi kohustis 5 682 3 986 1 696
Kokku võlad ja ettemaksed 181 620 179 924 1 696
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele 37 289 37 289 0
Võlad töövõtjatele 56 891 56 891 0 9
Maksuvõlad 58 231 58 231 0 4
Saadud ettemaksed 18 999 18 999 0
Tulevaste perioodide tulud 18 801 18 801 0
Muud saadud ettemaksed 198 198 0
Kapitalirendi kohustis 9 550 3 868 5 682
Kokku võlad ja ettemaksed 180 960 175 278 5 682
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Töötasude kohustis 44 123 43 034
Puhkusetasude kohustis 16 423 13 857
Kokku võlad töövõtjatele 60 546 56 891 8
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
21
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Saadud Vabariigi
17 202 350 000 348 815 18 387
Valitsuselt
Saadud EL
53 103 67 188 88 678 31 613
Standardiorganisatsioonidelt
Saadud teistelt asutustelt 0 2 112 2 112 0
Kokku
sihtfinantseerimine 70 305 419 300 439 605 50 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 70 305 419 300 439 605 50 000
toetused
31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020
tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Saadud Vabariigi
18 387 350 000 362 186 6 201
Valitsuselt
Saadud EL
31 613 59 536 83 070 8 079
Standardiorganisatsioonidelt
Saadud teistelt asutustelt 3 060 3 060 0
Kokku
sihtfinantseerimine 50 000 412 596 448 316 14 280
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 50 000 412 596 448 316 14 280
toetused
Lisa 11 Liikmetelt saadud tasud
(eurodes)
2020 2019
Mittesihtotstarbelised tasud
Liikmemaksud 2 400 2 400
Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400
Lisa 12 Annetused ja toetused
(eurodes)
2020 2019
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 448 316 439 605
Kokku annetused ja toetused 448 316 439 605
sh eraldis riigieelarvest 362 186 348 815
22
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2020 2019
Standardite müük 1 080 599 906 253
Standardimisalased koolitused 45 796 58 843
Kokku tulu ettevõtlusest 1 126 395 965 096
Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Üür ja rent 22 243 12 679
Mitmesugused bürookulud 15 531 9 112
Lähetuskulud 0 13 420
Tööjõukulud 226 877 230 454 16
Kommunaalteenused 6 908 4 415
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 91 371 89 737
Muud 86 872 90 795
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
449 802 450 612
otsesed kulud
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2020 2019
Üür ja rent 57 096 71 274
Mitmesugused bürookulud 236 264 237 800
Koolituskulud 4 651 5 503
Kommunaalteenused 17 679 24 509
Infosüsteemide arendus 69 752 58 284
Kokku mitmesugused tegevuskulud 385 442 397 370
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Palgakulu 586 088 537 330
Sotsiaalmaksud 180 686 136 754
Kokku tööjõukulud 766 774 674 084
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
226 877 230 454 14
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 20 20
23
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2020 31.12.2019
Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2020 31.12.2019
Kohustised Kohustised
Asutajad ja liikmed 6 201 18 387
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2020 2019
Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste
müügid müügid
Asutajad ja liikmed 362 186 348 815
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 10 080 10 340
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Vastavalt 03.08.2020 SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja Standardikeskus vahel sõlmitud lepingule akrediteerimistegevuste üleandmiseks
andis SA Eesti Akrediteerimiskeskus kogu oma põhitegevuse koos sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ning tegevusega seotud
varaga alates 01.01.2021 üle Standardikeskusele. Standardikeskus jätkab lepingu kohaselt sellest hetkest tegutsemist
Eesti Akrediteerimisasutusena vastavalt toote nõuetele vastavuse seadusele.
Akrediteerimisteenuste osutamiseks loodi MTÜ koosseisu eraldi põhikirjaline struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus.
24
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele
Arvamus
Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning
tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas
märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Rahkama
Vandeaudiitori number 614
Grant Thornton Baltic OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 3
Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141
09.06.2021