dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Hankeleping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuni 2021
Viit
18-9/S/3773-1
Registreeritud
15. juuni 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
18/S Majandusarengu korraldamine
Sari
18-9/S Majandusarengu korraldamisega seotud lepingud
Toimik
18-9/2021
Vastutaja
Helen Roosimägi

Failid

  • 📎1.12-1421-03873773-1 15.06.2021 Leping (1).asice1686 KB

Sisu (failidest)

HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 1 Sisukord Mõisted ...................................................................................................................................... 3 1. Hanke ese .......................................................................................................................... 4 2. Praegune olukord ............................................................................................................. 4 3. Hanke eesmärk ................................................................................................................. 7 4. Töö metoodika .................................................................................................................. 8 5. Tegevused .......................................................................................................................... 9 5.1. Küsitlus ja intervjuud era- ja avaliku sektori esindajatega ................................. 9 5.2. Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta ........................................ 10 5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta ....................................... 10 5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta .......................................... 10 5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ....................................................................... 11 5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. .............................. 11 5.7. Tulemid ................................................................................................................... 11 5.8. Tulemite kasutus tulevikus .................................................................................... 12 6. Lõpparuanne................................................................................................................... 12 7. Töökorraldus .................................................................................................................. 12 8. Tähtajad .......................................................................................................................... 13 9. Tellijapoolne meeskond ................................................................................................. 14 2 Mõisted Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel üldjuhul puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Avaliku sektori avaandmetena peetakse silmas avaliku sektori poolt avalikustatud juurdepääsupiiranguta teavet. Andmekogude avaandmetena käsitletakse andmekogudes sisalduvaid andmeid, millele ei ole Avaandmed kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises Andmekogu lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel. E-teenuste pakkumisega tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt. E-teenused eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor. Goverment to business ehk info- ja/või andmevahetus G2B avaliku- ja erasektori vahel. Goverment to goverment ehk info- ja/või andmevahetus G2G avaliku sektori asutuste vahel Masinloetav formaat on failiformaat, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja Masinloetavad/masintöödeldavad andmed/formaat välja lugeda. Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juures evitatud e-teenus, millega kodanik saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid ning andmekogu saab isikuandmete väljastamisel Nõusolekuteenus andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu. Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud Reaalajamajandus kujul. Teabevärav on turvaline internetikeskkond suhtlemiseks riigiga, pakkudes usaldusväärset informatsiooni ning e- Teabevärav lahendusi kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele. Unikaalsed andmed on andmed, mida ei koguta ühtegi Unikaalsed andmed teise registrisse ega andmekogusse. Inglise keeles once only principle tähendab seda, et kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama Ühekordne andmete edastamise printsiip (sama) informatsiooni rohkem kui üks kord 3 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja x-tee andmevahetuskiht erasektoriga. 1. Hanke ese 1.1.Käesoleva hanke esemeks on „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) tellimine vastavalt hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. 2. Praegune olukord 2.1.Kuigi erinevates teabeväravates on koondatud ülevaated nii riiklikest andmekogudest ja registritest, avalikest teenustest ning avaandmetest, ei ole ülevaade andmekogudes ja registrites olevatest unikaalsetest andmetest täielik. Avalikus sektoris vahetavad erinevad riigiasutused ja ametkonnad andmeid x-tee andmevahetuskihi kaudu. Iga vahetuse järel ei kustutata vahetatud andmeid, vaid säilitatakse dubleerivalt erinevates andmekogudes ja registrites. Samas kogutakse ka selliseid andmeid, mis antud andmekogu või registri kontekstis on unikaalsed ehk neid ei ole kogutud varem ühtegi teise registrisse või andmekogusse. Hetkeseisuga puudub selge ülevaade, kas nimetatud unikaalsed andmed on samuti asutuste vahelises andmevahetuses kasutusel ning kas need on masinloetavana kättesaadavad või mitte. Samuti on oluline teada kas neid vahetatakse üle x-tee või mõnel muul viisil. Tulevikku vaatavalt ja andmete dubleerimise vältimiseks on mõistlik minna üle andmete ühekordsele peegeldamisele päringu peale ühest andmekogust teise. 2.2.Infoühiskonna arengukava 20201 (edaspidi Arengukava), mida rakendatakse 2018-2022 keskendub kahele alavaldkonnale: infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine ning millest Eesti infoühiskonna arengut toetavad 5 alaeesmärki: sideturu ja –ühenduste areng, riigi infosüsteemi areng, nutikam riigivalitsemine, IKT-oskuste areng ja E-Eesti tuntuse tõus. 2.2.1. Arengukava peab oluliseks kiiret ja turvalist ligipääsu infole ja andmetele ehk vastava teenustetaristu olemasolu ja laitmatut toimimist. Teenustetaristu võimaldab ettevõtetel ja avalikul sektoril luua kasutajasõbralikumaid (st konkreetse isiku vajadusele vastavaid) teenuseid, tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida paindlikumalt nõudlusest tulenevatele muutustele. Seni on Eestis loodud teenusteruumi kasutatud eelkõige avalike teenuste kiireks ja kuluefektiivseks osutamiseks, kuid on oluline arendada teenustetaristut nii, et seda saaks kasutada nii avalik kui ka erasektor. 2.2.2. Riigi poolt on teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) järjepidevalt arendatud, kuid ühtselt toimiva ja kasutatava teenustetaristu eeldus on kokkulepped, koostöö ja koosvõimelisus nii avaliku sektori sees kui ka avaliku ja erasektori vahel. Infosüsteemide koosvõime põhimõtted on kirjeldatud riigi infosüsteemi koosvõime raamistikus ja seda toetavates dokumentides2. Kuigi koosvõime dokumentide sisu lepivad nende elluviimise eest vastutavad osapooled ühiselt kokku, on nende tegelik järgimine avalikus sektoris sageli lünklik. Ka ei ole koosvõime raamistiku järgimine Eestis seadustega sätestatud, mistõttu ei peeta selle järgimist ilmtingimata vajalikuks. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf 2 https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik 4 Lisaks eelnimetatutele raskendab koosvõime põhimõtete elluviimist vajalike nõustamismaterjalide ning rakendusjuhiste puudumine. 2.2.3. Kui avaliku sektori infosüsteemide puhul on tehniline koosvõime üldjuhul saavutatud ning probleemid andmetele ligipääsuga on eeskätt organisatoorsed, õiguslikud ja semantilised, siis avaliku ja erasektori vahel on koosvõime puudulik kõigil koosvõime tasemetel. Muuhulgas on madal ka teadlikkus vastavatest võimalustest ja vajadustest. 2.2.4. Samuti on Arengukavas sätestatud, et avaliku sektori andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemine pakub erasektorile võimalusi luua uusi teenuseid-tooteid ja seeläbi suurendada oma konkurentsivõimet. Eelkõige on potentsiaali nendel riigi andmete alusel loodavatel rakendustel, mida disainides peetakse silmas Eestist suuremat, näiteks Skandinaavia turgu. Positiivse kõrvalmõjuna tõuseb avaliku sektori andmete avamisel äriliseks kasutamiseks ka andmete kvaliteet, sest andmete korrektsus kasvab võrdeliselt nende kasutatavusega. 2.2.5. Vabariigi Valitsuse poolt on 2020 aasta alguses algatatud digiühiskonna arengukava 2030 koostamine. Digiühiskonna arengukava on jätk senisele infoühiskonna arengukavale ja küberturvalisuse strateegiale. Uue arengukavaga seatakse visiooni kogu digiühiskonna ulatuses, aga ka konkreetsem strateegia ehk eesmärgid ja tegevussuunad kolmes alavaldkonnas: digiriigi areng sh. uute teenuste käivitamine ning olemasolevate projektide kaasajastamine, küberturvalisus ja ühenduvus. 2.3.Riigi infosüsteemid koosnevad riiklikest andmekogudest ja registritest. Enamik riigi- ja omavalitsusasutuste poolt käideldavast teabest on kättesaadav digitaalsel kujul ning asutuste ja ametkondade teabe digitaalkujul edastamiseks ja kasutamiseks on loodud turvaline andmevahetuskeskkond X-tee, mille kaudu on võimalik ligi pääseda avalikele e- teenustele, riiklikele andmekogudele ja registritele, mis on liidestatud x-tee andmevahetuskihiga. 2.3.1. Isiku ja tema poolt esitatud digitaalse teabe seostamiseks on olemas e-keskkonnas isiku tuvastamise infrastruktuur (autentimine) ja areneb jõudsalt uute Internetiühenduste loomine. E-teenuseid avalikkusele (kodanikele, ettevõtjatele, ametnikele) on loodud nii omavalitsuse kui riigiasutuste tasandil. Paljud e-teenused nii ettevõtjale kui kodanikule on koondatud Riigiportaali www.eesti.ee. 2.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) www.riha.ee koondab ülevaadet 2600 andmesüsteemi ja andmekogu kohta3 ning annab ülevaate nende eesmärgist ja andmetest, hõlbustab infosüsteemi eest vastutavate inimeste leidmist ja annab infosüsteemi omanikule teadmise, kust leida talle vajalikku andmekomplekti. Samas ei ole RIHAs andmete dokumentatsioon ja kirjeldus täna ajakohane, seega ei ole võimalik ainuüksi RIHA dokumentatsiooni pealt hinnata, muuhulgas, milliseid andmeid riigi infosüsteemis kogutakse, kuidas oleks neid andmeid võimalik kasutada, millises ulatuses on tegemist isikuandmetega, kuidas on rakendatud andmete ühekordse küsimise printsiip jpm. Statistikaameti läbiviidud analüüsi põhjal leidis eelöeldu kinnitust. RIHAs oli seisuga 18.03.2020 - 2628 registrikirjet (andmekogu ja teenust), kokku oli RIHAs 900 erinimelist infosüsteemi omanikku. RIHAs oli kvalitatiivse analüüsi põhjal keskvalituse tasemel 817 kirjet, neist 344 andmekogu. Andmeobjekte 3 https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC 5 oli näiteks määratud 147 andmekogus, kus oli kokku põhiandmeid määratletud 39375 korral. 2.4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib otseste avalike teenuste korraldamist asutuste üleselt. See hõlmab ka teenuste osutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramist, jagamist ja vahetamist – hea teabehaldus vähendab bürokraatiat ja on heade teenuste alus. Avalike teenuste omanikele on avalike teenuste kirjeldamiseks (sh. koos olulisemate staatiliste näitajatega) ning haldamiseks teenuste kataloogis loodud teabevärav www.riigiteenused.ee. Eelmainitud teabevärvavas on võimalik kirjeldada kõiki teenuseid olenemata teenuse osutamise viisist (e-teenus, veebileht, teenusepakkuja juures vms). 2.5. 2011 aastal alustati seoses avaliku teabe seaduse vastavusse viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98EÜ suuremahulisemat avaandmete läbivaatust, millega lõpetati 29.12.2012 kehtestatud avaliku teabe seaduse versiooniga. 2.5.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/10244 põhjenduspunktis 9 on toodud eeldus, et avaliku sektori teave kujutab harukordset andmeallikat, mis võib aidata kaasa siseturu tugevdamisele ning tarbijate ja juriidiliste isikute jaoks uute rakenduste väljaarendamisele. Selle eesmärgi täitmiseks peaksid avaliku sektori andmed dokumentide osas, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe andmise teel, olema ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel kättesaadavad (taaskasutatavad), sealhulgas liidestuste kaudu. 2.5.2. Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud Euroopa andmestrateegias5 toodud visiooni kohaselt panustatakse lähiajal üha enam sellesse, et tagada andmetele parem juurdepääs ja andmete kättesaadavus koos nende vastutustundliku kasutamisega. Euroopa Komisjoni teatise kohaselt on eesmärgiks luua aastaks 2030 ühtne Euroopa andmeruum, mis on tõeline andmete ühine turg, olles ühelt poolt avatud andmetele kogu maailmast, ent tagades teiselt poolt nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete piisava turvalisuse. 2.5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on koondatud 2202 teabevaldajat ja 790 andmestikku Eesti avaandmete portaali https://avaandmed.eesti.ee. Avaandmete portaal pakub kõigile võimaluse avaandmeid tarbida ning visualiseerida, koondades endas ka avaandmete põhjal loodud kasutuslood. Avaandmed on masinloetavad ning peaksid olema kättesaadavad avatud vormingus. 2.6. Riigi infosüsteemide amet (RIA) on pilootprojektina käivitamas nõusolekuteenust6, mille kasutamise kaudu on võimalik teha isiku kohta kogutud erinevad riiklikes andmekogudes olevad andmed, sh. tulevikus ka eraelulised isikuandmed, kättesaadavaks andmesubjekti enda nõusolekul kolmandale isikule, eesmärgiga anda võimalus erasektoril nõusolekuteenuse kasutamise kaudu uusi teenuseid arendada. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES 5 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf 6 https://www.youtube.com/watch?v=Puf4z_yR4Gc 6 2.7.Lähtudes nii infoühiskonna arengukavast 2020 ja digiühiskonna arengukava 2030 visioonist on riigi huvi uute teenuste käivitamine nii G2B kui G2G tasandil, sh. eesmärk rakendada üha laialdasemalt ühekordset andmete edastamise7 printsiipi. 2.8.Samuti lähtudes avaandmete direktiivist8 on Euroopa Liit võtnud selge suuna, et avaliku sektori poolt kogutud ja kasutuses olevad andmed peaksid olema kätte saadavad sh. masinloetavana. Kuigi direktiiv üldprintsiibis eeldab andmete tasuta kättesaamist, on avalikul sektoril siiski õigus andmete väljastamise eest küsida väljastamisega seotud vajalike ja mõistlike kulude hüvitamist. 2.9.Teiselt poolt seab isikuandmete kaitse üldmäärus9, kehtides nii era- kui avalikule sektorile, ranged nõuded ja piirangud isikuandmete kogumisele, töötlemisele ja väljastamisele sh. andmete kasutamisele ning kustutamisele, mistõttu mitte kõik andmed ei peagi olema (avalikult) kättesaadavad. 2.10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reaalajamajanduses teadus- ja arendustegevustes10 seadnud eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste loomisel ja tegevuste peetakse silmas järgnevaid aspekte: 2.10.1. uudsus st. midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse, ei ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed; 2.10.2. loominguline st. kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks; 2.10.3. ettemääramatu tulemus st. et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; 2.10.4. süstemaatiline st. kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada. 2.10.5. ülekantav ja/või korratav st. kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. 3. Hanke eesmärk 3.1. Käesoleva hanke eesmärkide saavutamiseks peab töövõtja: 7 Ingl.k once only principle 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/1024 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 10 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 7 3.1.1. huvigruppidega tehtud intervjuude käigus saama ülevaate, milliseid riiklikes andmekogudes ja registrites olevaid andmeid vajatakse uute teenuste arendamiseks, sh ülevaade peab lähtuma andmete kasutajate vajadustest ja andme omanikele seatud juriidilistest piirangutest; 3.1.2. selgitama välja ja analüüsima, kas ja kuidas on punktis 3.1.1. selgunud andmed käesoleval hetkel kättesaadavad; 3.1.3. esitama ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ning töötama välja metoodika, kuidas minna üle riigi ja erasektori vahel ning riigiasutuste endi vahel automatiseeritud ja masinloetavale andmevahetusele. 3.2.Töö panustab reaalajamajanduse visiooni eesmärki viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Töö tulem aitab kaasa uute reaalajas toimivate ja automatiseeritud e- teenuste loomisele, mis seeläbi suurendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. 4. Töö metoodika 4.1.Töövõtja peab käsitlema punktis 3 märgitud teemasid ja regulaarselt lepingu täitmise käigus tegema koostööd Tellijaga. Punktis 3.1.3 märgitud ettepanekute tegemisel peab Töövõtja lähtuma Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist, olemasolevatest riiklikest andmekogudest- ja registritest, samuti avaliku- ning erasektori tarkvaralahendustest. 4.2.Töö keskendub G2B ja G2G andmevahetusele ning hõlmab riiklike andmekogusid ja registreid ning ei hõlma kohalike omavalitsuste andmekogusid ja registreid. 4.3.Töö teostamisel peab Töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest ja andmeallikatest: 4.3.1. Infoühiskonna arengukava 202011 4.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA12 4.3.3. Teabevärav Riigiteenused13 4.3.4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/102414 4.3.5. Eesti avaandmete portaal15 4.3.6. Isikuandmete kaitse üldmäärus16 11 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf 12 https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC 13 www.riigiteenused.ee 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES 15 https://avaandmed.eesti.ee 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 8 4.3.7. Statistikaameti poolt koostatud RIHA andmekogude analüüs (tehakse kättesaadavaks Töövõtjale) 4.3.8. Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne17 4.4.Töö käigus tuleb Töövõtjal kaasata: 4.4.1. erasektori esindajad, kellel on potentsiaal või huvi arendada uusi e-teenuseid; 4.4.2. avalikust sektorist riigiasutuste esindajaid, kes tegelevad avaliku teenuste loomise või arendamisega. 4.5.Täpsem nimekiri kaasatavatest riigiasutustest ja kontaktidest tehakse Töövõtja poolt selgeks Töö käigus ning koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.6.Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt ja koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.7.Töövõtja kaasab avaliku ja erasektori esindajaid küsitluste, intervjuude ja fookusgrupi intervjuude kaudu vms vormis. 4.7.1. Töövõtja viib läbi vähemalt ühe küsitluse erasektorile ja ühe küsitluse avalikule sektorile mille käigus peab selguma huvigrupp kellega viiakse läbi intervjuud; 4.7.2. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud erasektoriga; 4.7.3. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud riigiasutustega; 4.7.4. Töövõtja viib läbi 5-10 fookusgrupi intervjuud, kus igas fookusgrupis on vähemalt 5 esindajat ning 50% läbiviidud fookusgruppidest on suunatud riigiasutuste esindajatele. 4.8.Töö eeldatavad osad: 4.8.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori esindajatega; 4.8.2. Analüüs punktis 5.1. välja selgitatud andmete olemasolu ja nende asukoha kohta; 4.8.3. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete masinloetava kättesaadavuse kohta; 4.8.4. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete andmekvaliteedi haldamise kohta; 4.8.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart); 4.8.6. Metoodika koostamine tõhustamaks riigi asutuste vahelist ja erasektoriga automatiseeritud ja masinloetavat andmevahetust. 5. Tegevused 5.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori esindajatega 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/burokraatia_vahendamise_rakkeruhma_aruanne_vabariigi_valitsusele.pdf 9 5.1.1. Huvigruppidega küsitluste, intervjuude fookusgruppide vms tegevuste käigus selgitab Töövõtja välja nii riigiasutuste kui erasektori huvi, millised on ootused avalikele või riigi andmekogudus olevatel andmetel põhinevatele e-teenustele, milliseid andmeid oleks G2B ja G2G üldse otstarbekas väljastada eesmärgiga toetada nii avaliku kui erasektori poolt uute teenuste arendamist, sealhulgas isiku nõusolekupõhiselt (nõusolekuteenuse toel) ja milliseid konkreetsemaid avalikke või e-teenuseid soovitakse või oleks mõistlik pakkuda ning milliseid andmeid on selliste teenuste loomiseks vaja. 5.1.2. Läbiviidud küsitlus võib olla nii valikvastustega kui avatud vastustega ning edastatud konkreetsele sihtgrupile kas otsepostituse või esindusorganisatsioonide vahendusel või muul sobival viisil. Küsitluse eesmärgiks on muuhulgas määratleda intervjueeritavad ja põhilised probleemid andmete kasutamisel. 5.1.3. Intervjuude eesmärgiks on ühe konkreetse osapoole ootuste, vajaduste ning ettepanekute kaardistamine. 5.1.4. Fookusgrupi intervjuude eesmärgiks on kaasata ühte arutellu rohkem osapooli ning grupiarutelude käigus saada täiendavat teavet e-teenustele seotud ootuste ja vajaduste kohta. 5.2.Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta 5.2.1. Arvestades huvigruppidega tehtud küsitluste ja intervjuude punkt 5.1. kohast tulemit analüüsitakse, milliseid küsitluste ja intervjuude käigus märgitud unikaalseid andmeid riiklikesse andmekogudesse ja registritesse kogutakse ja tuuakse ära millises konkreetses andmekogus või registris need paiknevad, samuti tuuakse välja need andmed ja andmevajadus, milliseid käesoleval hetkel üldse ei koguta, kuid milliste andmete järgi vajadus leidis küsitlustes ja intervjuudes märkimist. 5.2.2. Analüüsis toodud andmed peavad olema kirjeldatud arvestades kasutusel olevat andmevälja kirjeldamise taksonoomiat ja klassifikaatorit18. 5.2.3. Analüüsi eesmärgiks on saada konkreetne ülevaade andmetest ja nende asukohast. 5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta 5.3.1. Analüüsi käigus tuleb selgitada välja millised punktis 5.2. käsitlemist leidnud andmed on kättesaadavad masinloetavalt ja millised mitte sh. milliseid neist andmetest vahetatakse x-tee andmevahetuskihi kaudu ja milliseid mitte. 5.3.2. Juhul kui analüüsi käigus selgub, et andmed on küll masinloetavad, kuid neid ei vahetada x-tee andmevahetuskihi kaudu, tuleb selgitada välja mil viisil neid andmeid vahetatakse või mil viisil on neid võimalik masinloetavana vahetada. 5.3.3. Analüüsis tuleb eraldi märkida millistel masinloetavatel andmetel on masinloetavad andmekirjeldused. 5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta 5.4.1. Analüüsi käigus selgitatakse välja kuidas toimub punktis 5.3. käsitlemist leidvate andmebaasi haldaja poolt andmete kvaliteedi tagamine sh. milliseid organisatoorseid või tehnilisi lahendusi või võimekusi kasutades ning millise seadusest tuleneva 18 https://abi.ria.ee/riha/riha-varamu 10 kohustuse või sanktsiooni abil, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest ning tehakse ettepanekud kvaliteedihalduse parandamiseks. 5.4.2. Analüüsi käigus ei anta hinnangut andmete kvaliteedile endale. 5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) 5.5.1. Töövõtja peab andma hinnangu ja tegema (arendus)ettepanekud, mida ja kuidas oleks tarvis teostada, et hetkeseisuga punktis 5.3. välja selgitatud mittemasinloetavad andmed oleksid väljastatud masinloetaval kujul nii G2G kui G2B andmevahetuses üle x-tee andmevahetuskihi ning milline võiks olla ajakava (nn. teekaart), et saavutada eelnimetatud andmete masinloetaval kujul üle x-tee andmevahetuskihi väljastamise võimekus st. teha ettepanekud optimaalsematele alternatiivsetele lahendusteedele sh. tehnilisest ja organisatoorsest vaatenurgast. 5.5.2. Töövõtja teeb ettepanekud millises ajakavas, ressursivajaduse, mahu ja arendusettepanekutega on võimalik konkreetses riiklikus registris või andmebaasis olevad mittemasinloetavad andmed teha kättesaadavaks masinloetavana vähemalt x-tee andmevahetuskihi kaudu. 5.5.3. Tuuakse välja milline on kõige mõistlikum viis, tegevused ja nende järjekord andmekoosseisude masinloetavuse tagamisega seonduvate tööde ja tegevuste planeerimisel (nn. teekaart), mis mh. peab sisaldama: 5.5.3.1.eelnevalt kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vajalikke üldiseid tegevusi ja nende järjekorda, sh tuleb Töövõtjal välja töötada metoodika, millega saab arvestada hinnanguliselt planeeritud tööde kestust ja mahtu; 5.5.3.2.arendusettepanekuid, kuidas andmete masinloetav väljastamine reaalselt tagada, mh peab Töövõtja võtma arvesse olemasolevaid lahendusi ja leidma selles valguses parimad viisid, kuidas andmeid üle x-tee andmevahetuskihi (vajadusel liidestuse loomine või uue andmeteenuse loomine) väljastada; 5.5.3.3.metoodikat, kuidas erinevate enamlevinud andmesaajate süsteemide põhjal arvutada hinnangulist ressursivajadust eelnevalt kirjeldatud tegevuste ja arendustööde elluviimiseks. 5.5.4. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2 kirjeldatud osapooled. 5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. 5.6.1. Töövõtja koostab üldise metoodika st. organisatoorne ja tehniline kontseptsioon, kuidas tõhustada, soodustada ja aktiveerida riigi ja erasektori andmevahetust (nn. G2B) ning riigiasutuste omavahelist andmevahetust (nn. G2G), mh peab metoodika sisaldama etappe, mida tuleks läbida ja metodoloogiat kuidas saavutada soovitud eesmärk. 5.6.2. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2 kirjeldatud osapooled. 5.7. Töö tulemid 11 5.7.1. Punktis 5.1 toodud küsitluste ja intervjuude kokkuvõtted; 5.7.2. Punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 toodud analüüsid, mis võib esitada ühe dokumendina, arvestades punktis 6.3 toodud nõudeid; 5.7.3. Punktis 5.5 toodud ettepanekud ja teekaart; 5.7.4. Punktis 5.6 toodud metoodika. 5.8.Tulemite kasutus tulevikus 5.8.1. Analüüside tulemused võimaldaval Tellijal hinnata, milliste andmete ja teenuste järele on vajadus ning lähtuvalt sellest kujundada riigi (digi)poliitikat. 5.8.2. Samuti tekib analüüsi tulemusena ülevaade, millised riiklikud andmekogud ja registrid peavad teostama edasisi arendustegevusi tagamaks nende andmete masinloetav kättesaadavaus. 5.8.3. Muuhulgas saadakse ülevaade ka andmekvaliteedi halduse kohta, mis võimaldab Tellijal teha järeldusi tegevuste ja poliitikate planeerimiseks riigi kasutuses olevate andmete kvaliteedi tagamiseks. 5.8.4. Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et riigiasutused ja eraettevõtted saavad turule tuua uusi e-teenuseid. 5.8.5. Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside kokkuhoiu. 5.8.6. Statistikaamet on välja töötamas ja loomas andmejagamisteenust asutustele. Antud töö on üheks sisendiks selle teenuse disainil ning lähem info Riikliku statistika seaduse paragrahvis 20.1 andmejagamisteenus. 6. Lõpparuanne 6.1.Töövõtja esitab Töö vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale st. punktis 8 toodud tähtaja jooksul. 6.2.Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja selle tulemustest. 6.3.Töövõtja esitab Töö Tellijale lõpparuandena eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis elektroonsel meediakandjal. Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused. 6.4.Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles. 7. Töökorraldus 12 7.1.Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt: 7.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle täpsustatud nõuded, vajadusel metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma ekspert-teadmiste jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner; 7.1.2. Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist. 7.2.Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on: 7.2.1. Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll; 7.2.2. osalemine aruteludes ja koosolekutel; 7.2.3. tööde käigu kontroll, sh etapi kokkuvõtete kinnitamine; 7.2.4. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine. 7.3.Töövõtja ülesanded on: 7.3.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine; 7.3.2. töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 7.3.3. väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja küsitluste ning intervjuude läbiviimine eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil; 7.3.4. Tellija esindajatega koosolekute ja intervjuude (sh. fookusgrupi intervjuud) kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna Tellija juhtrühmaga; 7.3.5. ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude Tööga seotud ürituste kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 7.3.6. punktis 4.8. toodud Töö osade koostamine arvestades punktis 5 toodud tegevusi; 7.3.7. Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete; 7.3.8. tagada, hallata ja sisustada projektikeskkond, mis võimaldab Tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning jälgida Tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda. 7.3.9. küsitluste ja intervjuude analüüsi kokkuvõtete, analüüside, ettepanekute, teekaardi ja metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale vastavatel aruandluskoosolekutel; 7.3.10. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel ühel avalikul üritusel koos loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel). 8. Tähtajad 8.1.Töö jaotatakse tinglikult kaheks alljärgnevaks etapiks: 13 8.1.1. Etapp I (tähtaeg 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 8.1.1.1.projekti ettevalmistav osa (eelanalüüs) - mh tööplaani koostamine, dokumendianalüüs, hetkeolukorra kaardistus; 8.1.1.2.küsitlused ja intervjuud (riigiasutuste kontaktisikute ja ettevõtjatega); 8.1.1.3.analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta; 8.1.1.4.analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta; 8.1.1.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine. 8.1.2. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Vahearuande ning annab selle Tellijale üle. 8.1.3. Etapp II (tähtaeg 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 8.1.3.1.analüüs andmete kvaliteedi haldamise kohta; 8.1.3.2.ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) koos kaardistatud riskidega ning ettepanekutega riskide maandamiseks; 8.1.3.3.metoodika koostamine tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. 8.1.3.4.lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga vastavalt lepingu tingimustele; 8.1.3.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine. 8.1.4. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Lõpparuande ning annab selle Tellijale üle. 8.2. Punktis 8.1 toodud etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine järgmiselt: 8.2.1. Etapp I vahearuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 8.2.2. Etapp II lõpparuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 8.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule. 9. Tellijapoolne meeskond 9.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond: 9.1.1. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht; 9.1.2. MKM riigi infosüsteemide osakonna andmete juht; 9.1.3. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna käesoleva hanke projektijuht. 9.2.Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. 14 15 Hankedokumendi lisa 4 Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt riigihanke viitenumber XXX raames Teostatavate töö nimetus: „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ Töövõtja üldandmed: Töövõtja ärinimi: Töövõtja registrikood: Töövõtja juriidiline aadress: Töövõtja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Töö kogumaksumus: Maksumus eurodes KM-ta: Maksumus eurodes KM-ga: Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber XXX raames ning vastavad hanke alusdokumendi tingimustele./Üle on antud I etapp /II etapp/. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja: Töö üleandja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt HANKELEPING nr 1.12-14/21-0387/3773-1 Tallinn 15.06.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117, mida esindab 26.07.2019 antud volikirja alusel partner, nõustamisteenuste valdkonna juht Hanno Lindpere (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (viitenumber 234531) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; 1.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registri keskkonnas); 1.8.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 Tehniline kirjeldus. 2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (Lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“ punktis 8.1 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt: 2.2.1. Etapp I. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine Vahearuandena ja vastavalt Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 2.2.2. Etapp II. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) vastavalt Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös (p 2.2) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu kokku 96 080 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I etapi tegevusest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 2 punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 3.1.2. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) esitamist ja Tellija heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Lõpparuanne peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa2 punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Töö teostamise eest. 3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1.Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2.Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele; 4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1.Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2.Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6. esitlema Töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel. 5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, onTellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumiselekuuluvat vastava etapi maksumust. 6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% Lepingu maksumusest. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 Tellija määratud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu ühekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest janende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahjuvältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepingulistekohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teinePool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksultemale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse 10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 10.2. Töövõtja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavusesavaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellijapõhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötlejaTöövõtja. 10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal jaTöö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemiselkustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtivalõiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames. 10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist. 10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku loata. 10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Töövõtja viivituseta sellest Tellijat. 10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmetekirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon +372 6397601. 10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: Sander Kurs, e-mail [email protected], telefon +37258359171. 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erinebsõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 12. Muud sätted 12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 12.6. Varaliste õiguste loovutamine: 12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatudvõi kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 13. Poolte volitatud esindajad 13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post: [email protected], telefon +372 625 6413. 13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Tarmo Toiger, e-post [email protected], telefon +3725032260. 13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Tellija: Töövõtja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium KPMG Baltics OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Hanno Lindpere Kantsler Partner
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel