HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete
ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
1
Sisukord
Mõisted ...................................................................................................................................... 3
1. Hanke ese .......................................................................................................................... 4
2. Praegune olukord ............................................................................................................. 4
3. Hanke eesmärk ................................................................................................................. 7
4. Töö metoodika .................................................................................................................. 8
5. Tegevused .......................................................................................................................... 9
5.1. Küsitlus ja intervjuud era- ja avaliku sektori esindajatega ................................. 9
5.2. Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta ........................................ 10
5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta ....................................... 10
5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta .......................................... 10
5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse
tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ....................................................................... 11
5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. .............................. 11
5.7. Tulemid ................................................................................................................... 11
5.8. Tulemite kasutus tulevikus .................................................................................... 12
6. Lõpparuanne................................................................................................................... 12
7. Töökorraldus .................................................................................................................. 12
8. Tähtajad .......................................................................................................................... 13
9. Tellijapoolne meeskond ................................................................................................. 14
2
Mõisted
Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks
antud masinloetaval kujul andmed, millel üldjuhul
puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
piirangud. Avaliku sektori avaandmetena peetakse silmas
avaliku sektori poolt avalikustatud juurdepääsupiiranguta
teavet. Andmekogude avaandmetena käsitletakse
andmekogudes sisalduvaid andmeid, millele ei ole
Avaandmed kehtestatud juurdepääsupiirangut.
Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu
avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva
eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud
andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse
seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises
Andmekogu lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.
Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus, mida
osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu,
peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel. E-teenuste
pakkumisega tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt.
E-teenused eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor.
Goverment to business ehk info- ja/või andmevahetus
G2B avaliku- ja erasektori vahel.
Goverment to goverment ehk info- ja/või andmevahetus
G2G avaliku sektori asutuste vahel
Masinloetav formaat on failiformaat, mis on
struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad
spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja
nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja
Masinloetavad/masintöödeldavad andmed/formaat välja lugeda.
Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juures evitatud
e-teenus, millega kodanik saab nõusolekuid anda, vaadata
ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale
andmete väljastamiseks antud nõusolekuid ning
andmekogu saab isikuandmete väljastamisel
Nõusolekuteenus andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu.
Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on
digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel
toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab
paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute
asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel,
struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud
Reaalajamajandus kujul.
Teabevärav on turvaline internetikeskkond suhtlemiseks
riigiga, pakkudes usaldusväärset informatsiooni ning e-
Teabevärav lahendusi kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele.
Unikaalsed andmed on andmed, mida ei koguta ühtegi
Unikaalsed andmed teise registrisse ega andmekogusse.
Inglise keeles once only principle tähendab seda, et
kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama
Ühekordne andmete edastamise printsiip (sama) informatsiooni rohkem kui üks kord
3
X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis
võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat
internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja
x-tee andmevahetuskiht erasektoriga.
1. Hanke ese
1.1.Käesoleva hanke esemeks on „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning
nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) tellimine vastavalt
hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele.
2. Praegune olukord
2.1.Kuigi erinevates teabeväravates on koondatud ülevaated nii riiklikest andmekogudest ja
registritest, avalikest teenustest ning avaandmetest, ei ole ülevaade andmekogudes ja
registrites olevatest unikaalsetest andmetest täielik. Avalikus sektoris vahetavad erinevad
riigiasutused ja ametkonnad andmeid x-tee andmevahetuskihi kaudu. Iga vahetuse järel ei
kustutata vahetatud andmeid, vaid säilitatakse dubleerivalt erinevates andmekogudes ja
registrites. Samas kogutakse ka selliseid andmeid, mis antud andmekogu või registri
kontekstis on unikaalsed ehk neid ei ole kogutud varem ühtegi teise registrisse või
andmekogusse. Hetkeseisuga puudub selge ülevaade, kas nimetatud unikaalsed andmed on
samuti asutuste vahelises andmevahetuses kasutusel ning kas need on masinloetavana
kättesaadavad või mitte. Samuti on oluline teada kas neid vahetatakse üle x-tee või mõnel
muul viisil. Tulevikku vaatavalt ja andmete dubleerimise vältimiseks on mõistlik minna üle
andmete ühekordsele peegeldamisele päringu peale ühest andmekogust teise.
2.2.Infoühiskonna arengukava 20201 (edaspidi Arengukava), mida rakendatakse 2018-2022
keskendub kahele alavaldkonnale: infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine
ning millest Eesti infoühiskonna arengut toetavad 5 alaeesmärki: sideturu ja –ühenduste
areng, riigi infosüsteemi areng, nutikam riigivalitsemine, IKT-oskuste areng ja E-Eesti
tuntuse tõus.
2.2.1. Arengukava peab oluliseks kiiret ja turvalist ligipääsu infole ja andmetele ehk vastava
teenustetaristu olemasolu ja laitmatut toimimist. Teenustetaristu võimaldab ettevõtetel
ja avalikul sektoril luua kasutajasõbralikumaid (st konkreetse isiku vajadusele
vastavaid) teenuseid, tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida paindlikumalt
nõudlusest tulenevatele muutustele. Seni on Eestis loodud teenusteruumi kasutatud
eelkõige avalike teenuste kiireks ja kuluefektiivseks osutamiseks, kuid on oluline
arendada teenustetaristut nii, et seda saaks kasutada nii avalik kui ka erasektor.
2.2.2. Riigi poolt on teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) järjepidevalt arendatud,
kuid ühtselt toimiva ja kasutatava teenustetaristu eeldus on kokkulepped, koostöö ja
koosvõimelisus nii avaliku sektori sees kui ka avaliku ja erasektori vahel.
Infosüsteemide koosvõime põhimõtted on kirjeldatud riigi infosüsteemi koosvõime
raamistikus ja seda toetavates dokumentides2. Kuigi koosvõime dokumentide sisu
lepivad nende elluviimise eest vastutavad osapooled ühiselt kokku, on nende tegelik
järgimine avalikus sektoris sageli lünklik. Ka ei ole koosvõime raamistiku järgimine
Eestis seadustega sätestatud, mistõttu ei peeta selle järgimist ilmtingimata vajalikuks.
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf
2
https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik
4
Lisaks eelnimetatutele raskendab koosvõime põhimõtete elluviimist vajalike
nõustamismaterjalide ning rakendusjuhiste puudumine.
2.2.3. Kui avaliku sektori infosüsteemide puhul on tehniline koosvõime üldjuhul saavutatud
ning probleemid andmetele ligipääsuga on eeskätt organisatoorsed, õiguslikud ja
semantilised, siis avaliku ja erasektori vahel on koosvõime puudulik kõigil koosvõime
tasemetel. Muuhulgas on madal ka teadlikkus vastavatest võimalustest ja vajadustest.
2.2.4. Samuti on Arengukavas sätestatud, et avaliku sektori andmete masintöödeldaval kujul
kättesaadavaks tegemine pakub erasektorile võimalusi luua uusi teenuseid-tooteid ja
seeläbi suurendada oma konkurentsivõimet. Eelkõige on potentsiaali nendel riigi
andmete alusel loodavatel rakendustel, mida disainides peetakse silmas Eestist
suuremat, näiteks Skandinaavia turgu. Positiivse kõrvalmõjuna tõuseb avaliku sektori
andmete avamisel äriliseks kasutamiseks ka andmete kvaliteet, sest andmete korrektsus
kasvab võrdeliselt nende kasutatavusega.
2.2.5. Vabariigi Valitsuse poolt on 2020 aasta alguses algatatud digiühiskonna arengukava
2030 koostamine. Digiühiskonna arengukava on jätk senisele infoühiskonna
arengukavale ja küberturvalisuse strateegiale. Uue arengukavaga seatakse visiooni kogu
digiühiskonna ulatuses, aga ka konkreetsem strateegia ehk eesmärgid ja tegevussuunad
kolmes alavaldkonnas: digiriigi areng sh. uute teenuste käivitamine ning olemasolevate
projektide kaasajastamine, küberturvalisus ja ühenduvus.
2.3.Riigi infosüsteemid koosnevad riiklikest andmekogudest ja registritest. Enamik riigi- ja
omavalitsusasutuste poolt käideldavast teabest on kättesaadav digitaalsel kujul ning
asutuste ja ametkondade teabe digitaalkujul edastamiseks ja kasutamiseks on loodud
turvaline andmevahetuskeskkond X-tee, mille kaudu on võimalik ligi pääseda avalikele e-
teenustele, riiklikele andmekogudele ja registritele, mis on liidestatud x-tee
andmevahetuskihiga.
2.3.1. Isiku ja tema poolt esitatud digitaalse teabe seostamiseks on olemas e-keskkonnas isiku
tuvastamise infrastruktuur (autentimine) ja areneb jõudsalt uute Internetiühenduste
loomine. E-teenuseid avalikkusele (kodanikele, ettevõtjatele, ametnikele) on loodud nii
omavalitsuse kui riigiasutuste tasandil. Paljud e-teenused nii ettevõtjale kui kodanikule
on koondatud Riigiportaali www.eesti.ee.
2.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) www.riha.ee koondab ülevaadet
2600 andmesüsteemi ja andmekogu kohta3 ning annab ülevaate nende eesmärgist ja
andmetest, hõlbustab infosüsteemi eest vastutavate inimeste leidmist ja annab
infosüsteemi omanikule teadmise, kust leida talle vajalikku andmekomplekti. Samas ei
ole RIHAs andmete dokumentatsioon ja kirjeldus täna ajakohane, seega ei ole võimalik
ainuüksi RIHA dokumentatsiooni pealt hinnata, muuhulgas, milliseid andmeid riigi
infosüsteemis kogutakse, kuidas oleks neid andmeid võimalik kasutada, millises
ulatuses on tegemist isikuandmetega, kuidas on rakendatud andmete ühekordse
küsimise printsiip jpm. Statistikaameti läbiviidud analüüsi põhjal leidis eelöeldu
kinnitust. RIHAs oli seisuga 18.03.2020 - 2628 registrikirjet (andmekogu ja teenust),
kokku oli RIHAs 900 erinimelist infosüsteemi omanikku. RIHAs oli kvalitatiivse
analüüsi põhjal keskvalituse tasemel 817 kirjet, neist 344 andmekogu. Andmeobjekte
3
https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
5
oli näiteks määratud 147 andmekogus, kus oli kokku põhiandmeid määratletud 39375
korral.
2.4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib otseste avalike teenuste
korraldamist asutuste üleselt. See hõlmab ka teenuste osutamiseks vajaliku teabe
kindlaksmääramist, jagamist ja vahetamist – hea teabehaldus vähendab bürokraatiat ja on
heade teenuste alus. Avalike teenuste omanikele on avalike teenuste kirjeldamiseks (sh.
koos olulisemate staatiliste näitajatega) ning haldamiseks teenuste kataloogis loodud
teabevärav www.riigiteenused.ee. Eelmainitud teabevärvavas on võimalik kirjeldada kõiki
teenuseid olenemata teenuse osutamise viisist (e-teenus, veebileht, teenusepakkuja juures
vms).
2.5. 2011 aastal alustati seoses avaliku teabe seaduse vastavusse viimisega Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiviga 2003/98EÜ suuremahulisemat avaandmete läbivaatust, millega
lõpetati 29.12.2012 kehtestatud avaliku teabe seaduse versiooniga.
2.5.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/10244
põhjenduspunktis 9 on toodud eeldus, et avaliku sektori teave kujutab harukordset
andmeallikat, mis võib aidata kaasa siseturu tugevdamisele ning tarbijate ja juriidiliste
isikute jaoks uute rakenduste väljaarendamisele. Selle eesmärgi täitmiseks peaksid
avaliku sektori andmed dokumentide osas, mille avaliku sektori asutused teevad
taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või
teabe andmise teel, olema ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel kättesaadavad
(taaskasutatavad), sealhulgas liidestuste kaudu.
2.5.2. Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud Euroopa andmestrateegias5 toodud visiooni
kohaselt panustatakse lähiajal üha enam sellesse, et tagada andmetele parem juurdepääs
ja andmete kättesaadavus koos nende vastutustundliku kasutamisega. Euroopa
Komisjoni teatise kohaselt on eesmärgiks luua aastaks 2030 ühtne Euroopa andmeruum,
mis on tõeline andmete ühine turg, olles ühelt poolt avatud andmetele kogu maailmast,
ent tagades teiselt poolt nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete piisava
turvalisuse.
2.5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on koondatud 2202 teabevaldajat
ja 790 andmestikku Eesti avaandmete portaali https://avaandmed.eesti.ee. Avaandmete
portaal pakub kõigile võimaluse avaandmeid tarbida ning visualiseerida, koondades
endas ka avaandmete põhjal loodud kasutuslood. Avaandmed on masinloetavad ning
peaksid olema kättesaadavad avatud vormingus.
2.6. Riigi infosüsteemide amet (RIA) on pilootprojektina käivitamas nõusolekuteenust6, mille
kasutamise kaudu on võimalik teha isiku kohta kogutud erinevad riiklikes andmekogudes
olevad andmed, sh. tulevikus ka eraelulised isikuandmed, kättesaadavaks andmesubjekti
enda nõusolekul kolmandale isikule, eesmärgiga anda võimalus erasektoril
nõusolekuteenuse kasutamise kaudu uusi teenuseid arendada.
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES
5
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf
6
https://www.youtube.com/watch?v=Puf4z_yR4Gc
6
2.7.Lähtudes nii infoühiskonna arengukavast 2020 ja digiühiskonna arengukava 2030 visioonist
on riigi huvi uute teenuste käivitamine nii G2B kui G2G tasandil, sh. eesmärk rakendada
üha laialdasemalt ühekordset andmete edastamise7 printsiipi.
2.8.Samuti lähtudes avaandmete direktiivist8 on Euroopa Liit võtnud selge suuna, et avaliku
sektori poolt kogutud ja kasutuses olevad andmed peaksid olema kätte saadavad sh.
masinloetavana. Kuigi direktiiv üldprintsiibis eeldab andmete tasuta kättesaamist, on
avalikul sektoril siiski õigus andmete väljastamise eest küsida väljastamisega seotud
vajalike ja mõistlike kulude hüvitamist.
2.9.Teiselt poolt seab isikuandmete kaitse üldmäärus9, kehtides nii era- kui avalikule sektorile,
ranged nõuded ja piirangud isikuandmete kogumisele, töötlemisele ja väljastamisele sh.
andmete kasutamisele ning kustutamisele, mistõttu mitte kõik andmed ei peagi olema
(avalikult) kättesaadavad.
2.10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reaalajamajanduses teadus- ja
arendustegevustes10 seadnud eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste
rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja
testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda
tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste
loomisel ja tegevuste peetakse silmas järgnevaid aspekte:
2.10.1. uudsus st. midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse,
ei ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed;
2.10.2. loominguline st. kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need
ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks;
2.10.3. ettemääramatu tulemus st. et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus
teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse;
2.10.4. süstemaatiline st. kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued,
mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda
põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud
metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid
veel tulevikus katsetada.
2.10.5. ülekantav ja/või korratav st. kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis
tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem
kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud,
lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad.
3. Hanke eesmärk
3.1. Käesoleva hanke eesmärkide saavutamiseks peab töövõtja:
7
Ingl.k once only principle
8
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/1024
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679
10 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–
2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
7
3.1.1. huvigruppidega tehtud intervjuude käigus saama ülevaate, milliseid riiklikes
andmekogudes ja registrites olevaid andmeid vajatakse uute teenuste arendamiseks, sh
ülevaade peab lähtuma andmete kasutajate vajadustest ja andme omanikele seatud
juriidilistest piirangutest;
3.1.2. selgitama välja ja analüüsima, kas ja kuidas on punktis 3.1.1. selgunud andmed
käesoleval hetkel kättesaadavad;
3.1.3. esitama ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse
tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ning töötama välja metoodika, kuidas minna
üle riigi ja erasektori vahel ning riigiasutuste endi vahel automatiseeritud ja
masinloetavale andmevahetusele.
3.2.Töö panustab reaalajamajanduse visiooni eesmärki viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses
riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused
muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate
halduskoormust. Töö tulem aitab kaasa uute reaalajas toimivate ja automatiseeritud e-
teenuste loomisele, mis seeläbi suurendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.
4. Töö metoodika
4.1.Töövõtja peab käsitlema punktis 3 märgitud teemasid ja regulaarselt lepingu täitmise käigus
tegema koostööd Tellijaga. Punktis 3.1.3 märgitud ettepanekute tegemisel peab Töövõtja
lähtuma Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist, olemasolevatest riiklikest
andmekogudest- ja registritest, samuti avaliku- ning erasektori tarkvaralahendustest.
4.2.Töö keskendub G2B ja G2G andmevahetusele ning hõlmab riiklike andmekogusid ja
registreid ning ei hõlma kohalike omavalitsuste andmekogusid ja registreid.
4.3.Töö teostamisel peab Töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest
ja andmeallikatest:
4.3.1. Infoühiskonna arengukava 202011
4.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA12
4.3.3. Teabevärav Riigiteenused13
4.3.4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/102414
4.3.5. Eesti avaandmete portaal15
4.3.6. Isikuandmete kaitse üldmäärus16
11
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf
12
https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC
13
www.riigiteenused.ee
14
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES
15
https://avaandmed.eesti.ee
16
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679
8
4.3.7. Statistikaameti poolt koostatud RIHA andmekogude analüüs (tehakse kättesaadavaks
Töövõtjale)
4.3.8. Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne17
4.4.Töö käigus tuleb Töövõtjal kaasata:
4.4.1. erasektori esindajad, kellel on potentsiaal või huvi arendada uusi e-teenuseid;
4.4.2. avalikust sektorist riigiasutuste esindajaid, kes tegelevad avaliku teenuste loomise või
arendamisega.
4.5.Täpsem nimekiri kaasatavatest riigiasutustest ja kontaktidest tehakse Töövõtja poolt selgeks
Töö käigus ning koostöös Tellija juhtrühmaga.
4.6.Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt ja
koostöös Tellija juhtrühmaga.
4.7.Töövõtja kaasab avaliku ja erasektori esindajaid küsitluste, intervjuude ja fookusgrupi
intervjuude kaudu vms vormis.
4.7.1. Töövõtja viib läbi vähemalt ühe küsitluse erasektorile ja ühe küsitluse avalikule
sektorile mille käigus peab selguma huvigrupp kellega viiakse läbi intervjuud;
4.7.2. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud erasektoriga;
4.7.3. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud riigiasutustega;
4.7.4. Töövõtja viib läbi 5-10 fookusgrupi intervjuud, kus igas fookusgrupis on vähemalt 5
esindajat ning 50% läbiviidud fookusgruppidest on suunatud riigiasutuste esindajatele.
4.8.Töö eeldatavad osad:
4.8.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori esindajatega;
4.8.2. Analüüs punktis 5.1. välja selgitatud andmete olemasolu ja nende asukoha kohta;
4.8.3. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete masinloetava kättesaadavuse kohta;
4.8.4. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete andmekvaliteedi haldamise kohta;
4.8.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks
koos ajakavaga (nn. teekaart);
4.8.6. Metoodika koostamine tõhustamaks riigi asutuste vahelist ja erasektoriga
automatiseeritud ja masinloetavat andmevahetust.
5. Tegevused
5.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori
esindajatega
17
https://www.mkm.ee/sites/default/files/burokraatia_vahendamise_rakkeruhma_aruanne_vabariigi_valitsusele.pdf
9
5.1.1. Huvigruppidega küsitluste, intervjuude fookusgruppide vms tegevuste käigus selgitab
Töövõtja välja nii riigiasutuste kui erasektori huvi, millised on ootused avalikele või
riigi andmekogudus olevatel andmetel põhinevatele e-teenustele, milliseid andmeid
oleks G2B ja G2G üldse otstarbekas väljastada eesmärgiga toetada nii avaliku kui
erasektori poolt uute teenuste arendamist, sealhulgas isiku nõusolekupõhiselt
(nõusolekuteenuse toel) ja milliseid konkreetsemaid avalikke või e-teenuseid soovitakse
või oleks mõistlik pakkuda ning milliseid andmeid on selliste teenuste loomiseks vaja.
5.1.2. Läbiviidud küsitlus võib olla nii valikvastustega kui avatud vastustega ning edastatud
konkreetsele sihtgrupile kas otsepostituse või esindusorganisatsioonide vahendusel või
muul sobival viisil. Küsitluse eesmärgiks on muuhulgas määratleda intervjueeritavad ja
põhilised probleemid andmete kasutamisel.
5.1.3. Intervjuude eesmärgiks on ühe konkreetse osapoole ootuste, vajaduste ning
ettepanekute kaardistamine.
5.1.4. Fookusgrupi intervjuude eesmärgiks on kaasata ühte arutellu rohkem osapooli ning
grupiarutelude käigus saada täiendavat teavet e-teenustele seotud ootuste ja vajaduste
kohta.
5.2.Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta
5.2.1. Arvestades huvigruppidega tehtud küsitluste ja intervjuude punkt 5.1. kohast tulemit
analüüsitakse, milliseid küsitluste ja intervjuude käigus märgitud unikaalseid andmeid
riiklikesse andmekogudesse ja registritesse kogutakse ja tuuakse ära millises
konkreetses andmekogus või registris need paiknevad, samuti tuuakse välja need
andmed ja andmevajadus, milliseid käesoleval hetkel üldse ei koguta, kuid milliste
andmete järgi vajadus leidis küsitlustes ja intervjuudes märkimist.
5.2.2. Analüüsis toodud andmed peavad olema kirjeldatud arvestades kasutusel olevat
andmevälja kirjeldamise taksonoomiat ja klassifikaatorit18.
5.2.3. Analüüsi eesmärgiks on saada konkreetne ülevaade andmetest ja nende asukohast.
5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta
5.3.1. Analüüsi käigus tuleb selgitada välja millised punktis 5.2. käsitlemist leidnud andmed
on kättesaadavad masinloetavalt ja millised mitte sh. milliseid neist andmetest
vahetatakse x-tee andmevahetuskihi kaudu ja milliseid mitte.
5.3.2. Juhul kui analüüsi käigus selgub, et andmed on küll masinloetavad, kuid neid ei
vahetada x-tee andmevahetuskihi kaudu, tuleb selgitada välja mil viisil neid andmeid
vahetatakse või mil viisil on neid võimalik masinloetavana vahetada.
5.3.3. Analüüsis tuleb eraldi märkida millistel masinloetavatel andmetel on masinloetavad
andmekirjeldused.
5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta
5.4.1. Analüüsi käigus selgitatakse välja kuidas toimub punktis 5.3. käsitlemist leidvate
andmebaasi haldaja poolt andmete kvaliteedi tagamine sh. milliseid organisatoorseid
või tehnilisi lahendusi või võimekusi kasutades ning millise seadusest tuleneva
18
https://abi.ria.ee/riha/riha-varamu
10
kohustuse või sanktsiooni abil, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest ning tehakse
ettepanekud kvaliteedihalduse parandamiseks.
5.4.2. Analüüsi käigus ei anta hinnangut andmete kvaliteedile endale.
5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse
tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart)
5.5.1. Töövõtja peab andma hinnangu ja tegema (arendus)ettepanekud, mida ja kuidas oleks
tarvis teostada, et hetkeseisuga punktis 5.3. välja selgitatud mittemasinloetavad andmed
oleksid väljastatud masinloetaval kujul nii G2G kui G2B andmevahetuses üle x-tee
andmevahetuskihi ning milline võiks olla ajakava (nn. teekaart), et saavutada
eelnimetatud andmete masinloetaval kujul üle x-tee andmevahetuskihi väljastamise
võimekus st. teha ettepanekud optimaalsematele alternatiivsetele lahendusteedele sh.
tehnilisest ja organisatoorsest vaatenurgast.
5.5.2. Töövõtja teeb ettepanekud millises ajakavas, ressursivajaduse, mahu ja
arendusettepanekutega on võimalik konkreetses riiklikus registris või andmebaasis
olevad mittemasinloetavad andmed teha kättesaadavaks masinloetavana vähemalt x-tee
andmevahetuskihi kaudu.
5.5.3. Tuuakse välja milline on kõige mõistlikum viis, tegevused ja nende järjekord
andmekoosseisude masinloetavuse tagamisega seonduvate tööde ja tegevuste
planeerimisel (nn. teekaart), mis mh. peab sisaldama:
5.5.3.1.eelnevalt kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vajalikke üldiseid tegevusi ja nende
järjekorda, sh tuleb Töövõtjal välja töötada metoodika, millega saab arvestada
hinnanguliselt planeeritud tööde kestust ja mahtu;
5.5.3.2.arendusettepanekuid, kuidas andmete masinloetav väljastamine reaalselt tagada, mh
peab Töövõtja võtma arvesse olemasolevaid lahendusi ja leidma selles valguses
parimad viisid, kuidas andmeid üle x-tee andmevahetuskihi (vajadusel liidestuse
loomine või uue andmeteenuse loomine) väljastada;
5.5.3.3.metoodikat, kuidas erinevate enamlevinud andmesaajate süsteemide põhjal arvutada
hinnangulist ressursivajadust eelnevalt kirjeldatud tegevuste ja arendustööde
elluviimiseks.
5.5.4. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2
kirjeldatud osapooled.
5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust.
5.6.1. Töövõtja koostab üldise metoodika st. organisatoorne ja tehniline kontseptsioon, kuidas
tõhustada, soodustada ja aktiveerida riigi ja erasektori andmevahetust (nn. G2B) ning
riigiasutuste omavahelist andmevahetust (nn. G2G), mh peab metoodika sisaldama
etappe, mida tuleks läbida ja metodoloogiat kuidas saavutada soovitud eesmärk.
5.6.2. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2
kirjeldatud osapooled.
5.7. Töö tulemid
11
5.7.1. Punktis 5.1 toodud küsitluste ja intervjuude kokkuvõtted;
5.7.2. Punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 toodud analüüsid, mis võib esitada ühe dokumendina,
arvestades punktis 6.3 toodud nõudeid;
5.7.3. Punktis 5.5 toodud ettepanekud ja teekaart;
5.7.4. Punktis 5.6 toodud metoodika.
5.8.Tulemite kasutus tulevikus
5.8.1. Analüüside tulemused võimaldaval Tellijal hinnata, milliste andmete ja teenuste järele
on vajadus ning lähtuvalt sellest kujundada riigi (digi)poliitikat.
5.8.2. Samuti tekib analüüsi tulemusena ülevaade, millised riiklikud andmekogud ja registrid
peavad teostama edasisi arendustegevusi tagamaks nende andmete masinloetav
kättesaadavaus.
5.8.3. Muuhulgas saadakse ülevaade ka andmekvaliteedi halduse kohta, mis võimaldab
Tellijal teha järeldusi tegevuste ja poliitikate planeerimiseks riigi kasutuses olevate
andmete kvaliteedi tagamiseks.
5.8.4. Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et riigiasutused ja eraettevõtted saavad turule
tuua uusi e-teenuseid.
5.8.5. Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside
kokkuhoiu.
5.8.6. Statistikaamet on välja töötamas ja loomas andmejagamisteenust asutustele. Antud töö
on üheks sisendiks selle teenuse disainil ning lähem info Riikliku statistika seaduse
paragrahvis 20.1 andmejagamisteenus.
6. Lõpparuanne
6.1.Töövõtja esitab Töö vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale st. punktis 8 toodud tähtaja
jooksul.
6.2.Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja
selle tulemustest.
6.3.Töövõtja esitab Töö Tellijale lõpparuandena eesti keeles elektrooniliselt muudetavas
(soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas
formaadis; ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis elektroonsel meediakandjal.
Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida
analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude
tulemused.
6.4.Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja
slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles.
7. Töökorraldus
12
7.1.Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt:
7.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle täpsustatud nõuded, vajadusel
metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma ekspert-teadmiste
jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner;
7.1.2. Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist.
7.2.Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille
komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on:
7.2.1. Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll;
7.2.2. osalemine aruteludes ja koosolekutel;
7.2.3. tööde käigu kontroll, sh etapi kokkuvõtete kinnitamine;
7.2.4. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine.
7.3.Töövõtja ülesanded on:
7.3.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine;
7.3.2. töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude,
uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine;
7.3.3. väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja küsitluste ning intervjuude
läbiviimine eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil;
7.3.4. Tellija esindajatega koosolekute ja intervjuude (sh. fookusgrupi intervjuud)
kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna Tellija juhtrühmaga;
7.3.5. ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude Tööga seotud ürituste
kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;
7.3.6. punktis 4.8. toodud Töö osade koostamine arvestades punktis 5 toodud tegevusi;
7.3.7. Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete;
7.3.8. tagada, hallata ja sisustada projektikeskkond, mis võimaldab Tellijal ja seotud
osapooltel olla kursis ning jälgida Tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute
materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda.
7.3.9. küsitluste ja intervjuude analüüsi kokkuvõtete, analüüside, ettepanekute, teekaardi ja
metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale
vastavatel aruandluskoosolekutel;
7.3.10. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel ühel avalikul üritusel koos loodud
slaididega (vajadusel virtuaalsel).
8. Tähtajad
8.1.Töö jaotatakse tinglikult kaheks alljärgnevaks etapiks:
13
8.1.1. Etapp I (tähtaeg 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist):
8.1.1.1.projekti ettevalmistav osa (eelanalüüs) - mh tööplaani koostamine, dokumendianalüüs,
hetkeolukorra kaardistus;
8.1.1.2.küsitlused ja intervjuud (riigiasutuste kontaktisikute ja ettevõtjatega);
8.1.1.3.analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta;
8.1.1.4.analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta;
8.1.1.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine.
8.1.2. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Vahearuande ning
annab selle Tellijale üle.
8.1.3. Etapp II (tähtaeg 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist):
8.1.3.1.analüüs andmete kvaliteedi haldamise kohta;
8.1.3.2.ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks
koos ajakavaga (nn. teekaart) koos kaardistatud riskidega ning ettepanekutega riskide
maandamiseks;
8.1.3.3.metoodika koostamine tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust.
8.1.3.4.lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga vastavalt lepingu tingimustele;
8.1.3.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine.
8.1.4. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Lõpparuande ning
annab selle Tellijale üle.
8.2. Punktis 8.1 toodud etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine järgmiselt:
8.2.1. Etapp I vahearuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast.
8.2.2. Etapp II lõpparuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast.
8.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid
vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise
vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule.
9. Tellijapoolne meeskond
9.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond:
9.1.1. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht;
9.1.2. MKM riigi infosüsteemide osakonna andmete juht;
9.1.3. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna käesoleva hanke projektijuht.
9.2.Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija
organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest.
14
15
Hankedokumendi lisa 4
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt riigihanke viitenumber XXX raames
Teostatavate töö nimetus: „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete
ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“
Töövõtja üldandmed:
Töövõtja ärinimi:
Töövõtja registrikood:
Töövõtja juriidiline aadress:
Töövõtja kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Töö kogumaksumus:
Maksumus eurodes KM-ta:
Maksumus eurodes KM-ga:
Teostatud töö kirjeldus:
Töö on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber XXX raames ning vastavad hanke
alusdokumendi tingimustele./Üle on antud I etapp /II etapp/.
Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
Poolte allkirjad:
Töö vastuvõtja: Töö üleandja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
HANKELEPING nr 1.12-14/21-0387/3773-1
Tallinn 15.06.2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117, mida
esindab 26.07.2019 antud volikirja alusel partner, nõustamisteenuste valdkonna juht
Hanno Lindpere (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt
Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust
Lepingu esemeks oleva töö „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete
ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel
järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi.
1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust
ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades
sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Riiklikes
andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise
võimekuse analüüs“ (viitenumber 234531) tulemusena ning vastavuses riigihanke
alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga
võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö-
või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või
Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu
lisadeks järgmised dokumendid:
1.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
1.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
1.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete
registri keskkonnas);
1.8.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja
nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2
Tehniline kirjeldus.
2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (Lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt
Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“ punktis 8.1 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt:
2.2.1. Etapp I. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine
Vahearuandena ja vastavalt Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile.
2.2.2. Etapp II. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine (sh
Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) vastavalt Töövõtja
pakkumuses esitatud projektiplaanile.
2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10
tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt
lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2.
2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud
perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning
määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava
Töö esitamiseks.
2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija
nõudmisel Töös (p 2.2) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu kokku 96 080 eurot, millele lisandub
käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa:
3.1.1. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija
poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu
punktile 2.3). Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I etapi tegevusest ja nende
tulemustest vastavalt Lisa 2 punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud
projektiplaanile.
3.1.2. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne,
lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) esitamist ja Tellija heakskiitmist
(digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3).
Lõpparuanne peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa2
punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile.
3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste
kohaselt esitab Töövõtja arve Töö teostamise eest.
3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30
päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud
isik.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1.Tellijal on õigus:
4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö
teostamist ja selle üleandmist;
4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö
teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi
eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval
kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on
uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste
täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele
kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise
toimumisest;
4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
Lepinguga võetud kohustusi.
4.2.Tellija on kohustatud:
4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või
korraldama neile juurdepääsu;
4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud
nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele;
4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Töövõtja õigused ja kohustused
5.1.Töövõtjal on õigus:
5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud
tasu.
5.2.Töövõtja on kohustatud:
5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele,
riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis
kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle
Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras;
5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul;
5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel,
et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna
ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav
Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;
5.2.6. esitlema Töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel.
5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt
samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja
vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel
puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud
tähtaja jooksul.
6. Vastutus
6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud
Tööd, onTellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või
teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni
Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale
Töö eest tasumiselekuuluvat vastava etapi maksumust.
6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus
esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise
kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja
jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% Lepingu maksumusest.
6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 Tellija määratud tähtajaks, on Tellijal õigus
alandada
kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või
Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse
viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.
6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud
lepingutasu ühekordse summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu
jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei
saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu
asjaoludest janende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui
Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus
võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende
tagajärjel tekitatava kahjuvältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud
jätkama oma lepingulistekohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on
kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või;
8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest.
8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud
kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui
teinePool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib
etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui
lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust
kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksultemale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude
esitamisest arvates.
10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse
10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
10.2. Töövõtja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida
infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki
kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on
vastavusesavaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega.
10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.
10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu
Tellijapõhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse
tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja
volitatud töötlejaTöövõtja.
10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse
ajal jaTöö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus
saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu
lõppemiselkustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud
isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub
kehtivalõiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on
isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada
isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.
10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks
oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või
neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.
10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku
loata.
10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti
raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha
mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.
10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.
10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab
Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija
isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni
jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud
rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja
ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmetekirjeldust, isikuandmetega seotud
rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud
rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni
kogumises järelevalveasutuse jaoks.
10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail:
[email protected], telefon
+372 6397601.
10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: Sander Kurs, e-mail
[email protected], telefon
+37258359171.
11. Vaidluste lahendamine
11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see
erinebsõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu
kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune
mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
12. Muud sätted
12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale
isikule ilma teise Poole nõusolekuta.
12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele
on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,
advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja
arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel
asutusesiseseks kasutamiseks.
12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada.
12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
12.6. Varaliste õiguste loovutamine:
12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused
alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale
loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad
isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest
sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta,
sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa
või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle
osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama
Töövõtjale.
12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatudvõi
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,
joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning
need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid
ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
13. Poolte volitatud esindajad
13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post:
[email protected], telefon +372 625
6413.
13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö
üleandmisel on Tarmo Toiger, e-post
[email protected], telefon +3725032260.
13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt
punktis 8 sätestatule.
Poolte rekvisiidid
Tellija: Töövõtja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium KPMG Baltics OÜ
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman Hanno Lindpere
Kantsler Partner