Ervin Nurmela Teie 11.05.2021
Nurmela & Co Law Firm OÜ
[email protected] Meie 14.06.2021 nr 1.15-5/2021/3048-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Ervin Nurmela
Olete pöördunud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poole seonduvalt Ettevõtlusja
infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi Määrus) rakendamise
probleemiga, paludes selgitust Määruse korrektse ja eesmärgipärase tõlgenduse küsimuses.
Vastuseks selgitame, et Määrusega loodud toetusmeede on adresseeritud toetusmeetme sihtgruppi
kuuluvatele ettevõtjatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:
- nad olid 2021. a märtsis ja aprillis kehtinud piirangutest otseselt mõjutatud või Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel suletud;
- nende tegevuskulud säilisid ka piirangute kehtivuse ajal ning moodustasid arvestatava osa ettevõtja
kulubaasist;
- nende käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;
- nad on elujõulised teenusepakkujad.
Seega toetuste andmise eesmärk ei ole olnud ettevõtjatele kitsalt piirangust otseselt mõjutatud
tegevusalade kahjude hüvitamine, vaid toetada piirangust otseselt mõjutatud põhitegevusalaga (mis ei
pruugi olla nende ainus tegevusala) ettevõtjate jätkusuutlikkust laiemalt. Keskenduti sellele, et
võimalikult paljud ettevõtjad oleksid võimelised piirangute lõppedes oma uksed taas avama, äri
taaskäivitama ja töökohad säilitama. Lisaks on piiratud rahaliste vahendite tingimustes tulnud toetuse
tingimustega üles leida need ettevõtjad, kes majandusnäitajate põhjal võrrelduna teiste sama sektori
ettevõtjatega rohkem kriisist nö pihta said. Viimati nimetatud aspekti olulisusele on tähelepanu
juhtinud ka Riigikontroll oma auditiaruandes „Ülevaade ettevõtete toetamisest COVID-19-kriisi ajal“.
Eesmärgiga toetada eelkõige jätkusuutlikkust, kuid võtta arvesse ka objektiivsete majandusnäitajate
alusel ettevõtja olukorda toetatava sektori sees, võeti toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse
järgmiseid näitajaid:
- hinnanguline sektori tegevuskulude osakaal sektori ettevõtjate kulubaasist;
- tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel;
- isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna.
Kui isikul puudus teatud varasema perioodi käive, mille põhjal tuvastada tema käibe langus, lähtuti
tööjõumaksudest.
Kõik nimetatud näitajad on omased ettevõtjale tervikuna. Kaubanduses on suurimad kuluallikad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
palgakulu ja tegevuskulud, kusjuures viimasest suure osa moodustavad rendikulud ja muud pindadega
seotud kulud. Samuti tuleb kaubandussektoris arvestada sellega, et ettevõtja käibevahendid on sageli
kinni kaubavaru all. Selliseid kulusid saab kanda ja nendega seotud kohustusi võtta (töö-, rendi-,
tarnelepinguid sõlmida) vaid ettevõtja kui isik. Õiguslikult pole võimalik, et kohustused ja nendega
seotud kulud on ettevõtja tegevusvaldkonnal või ka tema käitisel. Olenemata sellest, kas
ettevõtjasiseselt on teatud tegevusvaldkonna kulud ja tulud tasakaalus või mitte, tuleb ettevõtjal kui
isikul oma lepingutega seotud kohustused täita ning selliste kohustuste täitmine mõjutab ettevõtja kui
terviku majanduslikku olukorda ning jätkusuutlikkust.
Ettevõtjal on vaba voli otsustada, kuidas ta oma ettevõtlust korraldab. Ettevõtja ärijuhtimise otsus on,
kas ta tegeleb erinevate tegevusaladega ühe äriühingu raames või asutab igale tegevusalale või ka
tegevusala sees eraldi äriühinguid. Sellised otsused on reeglina seotud ettevõtja äririskide juhtimise ja
kulude optimeerimisega. Nende otsuste eesmärgiks ongi reeglina võimalikult suure ühisosa kaudu
vajadusel kompenseerida mõne tegevusala riskide realiseerumist teise tegevusala tulemite kaudu
selliselt, et ettevõtja kui tervik suudaks täita oma kohustusi ning talle omaniku poolt seatud ootusi.
Isegi kui see pole ettevõtja ärijuhtimise otsuste teadlikuks eesmärgiks, tuleb äriühinguõiguse aluste
kontekstis ettevõtjal möönda sellise tagajärje vältimatu saabumise võimalikkust, kui ta otsustab
tegeleda erinevate tegevusaladega ühe juriidilise isikuna.
Ettevõtja majanduslikku olukorda ja jätkusuutlikkust pole võimalik üheselt ja objektiivselt tuvastada
muul viisil kui ettevõtja kui terviku majandusnäitajate alusel. Üksikute käitiste või
tegevusvaldkondade eraldi vaatlemine annab küll infot ettevõtjasiseselt teatud käitise või
tegevusvaldkondade edukuse või ebaedukuse kohta, kuid ei pruugi anda objektiivset pilti ettevõtja kui
terviku majanduslikust olukorrast. Sageli on erinevate tegevusaladega seotud kulud ja tulud ka
omavahel nii läbipõimunud, et riigil puuduks toetuse andmisel võimalus objektiivselt tuvastada, millise
käitise või tegevusalaga on konkreetne käive seotud. Näiteks olukord, kus füüsilist kauplust omav
ettevõtja tegutseb ka internetipoena selliselt, et kauplusetöötaja väljastab e-poe kaudu omandatud, kuid
poe letis asuva toote kassast tarbijale. Kuna selleks puuduvad ühtsed kõigile kohalduvad reeglid, on
ettevõtja suvaotsus, millise tegevusala kuludena defineerib ta sellise tehinguga seotud kaubakulud, poe
pinnaga seotud kulud, töötajaga seotud kulud jne.
Arvestada tuleb, et COVID-19-kriisi toetused on masstoetused, mis peavad olema reaalselt ja
võimalikult kiiresti elluviidavad. Seejuures ei ole küsimus mitte haldusefektiivsuses, vaid
teostatavuses ehk riik ei saa seada toetuse andmisel endale ülesandeid, mida pole reaalselt võimalik
täita. Tuhandete taotluste kontroll eesmärgiga tuvastada käivete tegevusalade vahelise jaotamise
loogika ning ka sellise jaotuse tegevusele vastavuse kontroll on kahtlemata selline ülesanne. Seades
toetuse tingimused sõltuvusse ettevõtja tegevusalade, mitte ettevõtja kui terviku majandusnäitajatest,
tekiks seega reaalne võimalus, et riik toetab ettevõtjaid, kelle üks tegevusala on kriisist oluliselt
mõjutatud, kuid kelle majandusnäitajaid tervikuna pole COVID-19-kriis mõjutanud või kelle
majandusnäitajad on isegi paranenud. Sellistel tingimustel toetuse maksmisega jätaks riik täitmata oma
olulise ülesande selgitada piiratud rahaliste tingimuste juures välja tegelikud abivajajad ja kohelda neid
võrdselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Merike Koppel
625 6411
[email protected]
2 (2)