dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuni 2021
Seotud ettevõtted
Nurmela & Co Law Firm OÜ (adressaat)
Viit
1.15-5/2021/3048-2
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Nurmela & Co Law Firm OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎1.15-520213048-2 14.06.2021 Väljaminev kiri.asice225 KB

Sisu (failidest)

Ervin Nurmela Teie 11.05.2021 Nurmela & Co Law Firm OÜ [email protected] Meie 14.06.2021 nr 1.15-5/2021/3048-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud Ervin Nurmela Olete pöördunud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poole seonduvalt Ettevõtlusja infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi Määrus) rakendamise probleemiga, paludes selgitust Määruse korrektse ja eesmärgipärase tõlgenduse küsimuses. Vastuseks selgitame, et Määrusega loodud toetusmeede on adresseeritud toetusmeetme sihtgruppi kuuluvatele ettevõtjatele, kes vastavad järgmistele tingimustele: - nad olid 2021. a märtsis ja aprillis kehtinud piirangutest otseselt mõjutatud või Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud; - nende tegevuskulud säilisid ka piirangute kehtivuse ajal ning moodustasid arvestatava osa ettevõtja kulubaasist; - nende käive on kestva kriisi vältel kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt; - nad on elujõulised teenusepakkujad. Seega toetuste andmise eesmärk ei ole olnud ettevõtjatele kitsalt piirangust otseselt mõjutatud tegevusalade kahjude hüvitamine, vaid toetada piirangust otseselt mõjutatud põhitegevusalaga (mis ei pruugi olla nende ainus tegevusala) ettevõtjate jätkusuutlikkust laiemalt. Keskenduti sellele, et võimalikult paljud ettevõtjad oleksid võimelised piirangute lõppedes oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Lisaks on piiratud rahaliste vahendite tingimustes tulnud toetuse tingimustega üles leida need ettevõtjad, kes majandusnäitajate põhjal võrrelduna teiste sama sektori ettevõtjatega rohkem kriisist nö pihta said. Viimati nimetatud aspekti olulisusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma auditiaruandes „Ülevaade ettevõtete toetamisest COVID-19-kriisi ajal“. Eesmärgiga toetada eelkõige jätkusuutlikkust, kuid võtta arvesse ka objektiivsete majandusnäitajate alusel ettevõtja olukorda toetatava sektori sees, võeti toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse järgmiseid näitajaid: - hinnanguline sektori tegevuskulude osakaal sektori ettevõtjate kulubaasist; - tööjõukulude olemasolu 2021. a märtsis alanud täiendavate piirangute eel; - isiku käibe langus tema tavapärase käibega võrrelduna. Kui isikul puudus teatud varasema perioodi käive, mille põhjal tuvastada tema käibe langus, lähtuti tööjõumaksudest. Kõik nimetatud näitajad on omased ettevõtjale tervikuna. Kaubanduses on suurimad kuluallikad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 palgakulu ja tegevuskulud, kusjuures viimasest suure osa moodustavad rendikulud ja muud pindadega seotud kulud. Samuti tuleb kaubandussektoris arvestada sellega, et ettevõtja käibevahendid on sageli kinni kaubavaru all. Selliseid kulusid saab kanda ja nendega seotud kohustusi võtta (töö-, rendi-, tarnelepinguid sõlmida) vaid ettevõtja kui isik. Õiguslikult pole võimalik, et kohustused ja nendega seotud kulud on ettevõtja tegevusvaldkonnal või ka tema käitisel. Olenemata sellest, kas ettevõtjasiseselt on teatud tegevusvaldkonna kulud ja tulud tasakaalus või mitte, tuleb ettevõtjal kui isikul oma lepingutega seotud kohustused täita ning selliste kohustuste täitmine mõjutab ettevõtja kui terviku majanduslikku olukorda ning jätkusuutlikkust. Ettevõtjal on vaba voli otsustada, kuidas ta oma ettevõtlust korraldab. Ettevõtja ärijuhtimise otsus on, kas ta tegeleb erinevate tegevusaladega ühe äriühingu raames või asutab igale tegevusalale või ka tegevusala sees eraldi äriühinguid. Sellised otsused on reeglina seotud ettevõtja äririskide juhtimise ja kulude optimeerimisega. Nende otsuste eesmärgiks ongi reeglina võimalikult suure ühisosa kaudu vajadusel kompenseerida mõne tegevusala riskide realiseerumist teise tegevusala tulemite kaudu selliselt, et ettevõtja kui tervik suudaks täita oma kohustusi ning talle omaniku poolt seatud ootusi. Isegi kui see pole ettevõtja ärijuhtimise otsuste teadlikuks eesmärgiks, tuleb äriühinguõiguse aluste kontekstis ettevõtjal möönda sellise tagajärje vältimatu saabumise võimalikkust, kui ta otsustab tegeleda erinevate tegevusaladega ühe juriidilise isikuna. Ettevõtja majanduslikku olukorda ja jätkusuutlikkust pole võimalik üheselt ja objektiivselt tuvastada muul viisil kui ettevõtja kui terviku majandusnäitajate alusel. Üksikute käitiste või tegevusvaldkondade eraldi vaatlemine annab küll infot ettevõtjasiseselt teatud käitise või tegevusvaldkondade edukuse või ebaedukuse kohta, kuid ei pruugi anda objektiivset pilti ettevõtja kui terviku majanduslikust olukorrast. Sageli on erinevate tegevusaladega seotud kulud ja tulud ka omavahel nii läbipõimunud, et riigil puuduks toetuse andmisel võimalus objektiivselt tuvastada, millise käitise või tegevusalaga on konkreetne käive seotud. Näiteks olukord, kus füüsilist kauplust omav ettevõtja tegutseb ka internetipoena selliselt, et kauplusetöötaja väljastab e-poe kaudu omandatud, kuid poe letis asuva toote kassast tarbijale. Kuna selleks puuduvad ühtsed kõigile kohalduvad reeglid, on ettevõtja suvaotsus, millise tegevusala kuludena defineerib ta sellise tehinguga seotud kaubakulud, poe pinnaga seotud kulud, töötajaga seotud kulud jne. Arvestada tuleb, et COVID-19-kriisi toetused on masstoetused, mis peavad olema reaalselt ja võimalikult kiiresti elluviidavad. Seejuures ei ole küsimus mitte haldusefektiivsuses, vaid teostatavuses ehk riik ei saa seada toetuse andmisel endale ülesandeid, mida pole reaalselt võimalik täita. Tuhandete taotluste kontroll eesmärgiga tuvastada käivete tegevusalade vahelise jaotamise loogika ning ka sellise jaotuse tegevusele vastavuse kontroll on kahtlemata selline ülesanne. Seades toetuse tingimused sõltuvusse ettevõtja tegevusalade, mitte ettevõtja kui terviku majandusnäitajatest, tekiks seega reaalne võimalus, et riik toetab ettevõtjaid, kelle üks tegevusala on kriisist oluliselt mõjutatud, kuid kelle majandusnäitajaid tervikuna pole COVID-19-kriis mõjutanud või kelle majandusnäitajad on isegi paranenud. Sellistel tingimustel toetuse maksmisega jätaks riik täitmata oma olulise ülesande selgitada piiratud rahaliste tingimuste juures välja tegelikud abivajajad ja kohelda neid võrdselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Koppel 625 6411 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel