Hr Andres Sutt
Ettevõtlus-ja
Infotehnoloogiaminister
Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 21.05.2021 nr 2-2/21-0362/3285
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 14.06.2021 nr 6.1-2/84-1
Arvamus Küberturvalisuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit analüüsis Küberturvalisuse
seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi eelnõu) ja kasutab võimalust avalda
selle kohta arvamust.
Oleme seisukohal, et eelnõu ja seletuskiri peaksid käsitlema üksnes Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa
Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 526/2013 (edaspidi määrus) tuleneva kohustusliku osa rakendamist ehk
siis riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ja vastavate
karistusnormide määramisega. Teatud ajaperioodi möödudes, kui Eestis on välja
kujunenud sertifikaati vajavate toodete (IKT lahenduste) turg, saab kaaluda edasisi
samme sertifitseerimise mudeli edasi arendamiseks.
Järgnevas kordame seisukohti mille esitasime eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kohta:
• Toetame ettepanekut määrata riiklikuks infopunktiks ehk määruse
mõistes riiklikuks sertifitseerimise asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet. Sellega oleks täidetud määrusest tuleneva kohustuse
täitmine. Samuti on ettevõtjatel vajadus asutuse järgi, kes aitaks neid
nõustada olukorras, kui sertifikaati on vaja (nt teise riigi riigihankes
osalemiseks).
2
• Soovitame teha teiste liikmesriikidega rohkem koostööd.
Vastavushindamine on väga kallis protseduur ning arusaadavatel põhjustel ei
jaksa väikeriigid seda ise teha. Seetõttu on ettevõtjatel ootus, et riik töötaks
välja koostöömudeli, kuidas ettevõtted saaksid teistes riikides vajaliku
sertifitseerimist teha ja tekiks arusaam, mis vormis ja kuidas
vastavushindamine päriselt tööle hakkab. Üheks võimaluseks on luua näiteks
koos naaberriikidega ühine akrediteerimiskeskus.
• Me ei pea otstarbekaks lähtuda eelnõu seletuskirjas kirjeldatud mudelist
mille kohaselt:
o Määrataks Eesti Standardimis-ja Akrediteerimiskeskus riiklikuks
akrediteerimiskeskuseks, kuna neil puudub (täna ja ilmselt ka tulevikus)
pädevus seda tööd sisuliselt teha. Selle pädevuse loomine oleks aga
väga kallis ja põhjendamatu olukorras, kus me ei tea, kas Eestis oleks
üldse piisavas mahus seda teenust vaja. Seega nad täidaksid sisuliselt
vaid infopunkti rolli andes aga teistele riikidele ja ettevõtetele (nii Eestis
kui välismaal) vale signaali nagu meil oleks olemas sisulist tööd tegev
akrediteerimiskeskus. Pole tehtud uuringut, kui palju Eesti ettevõtjaid
tahaksid saada erasektori vastavushindamise asutuseks ja kui palju on
tooteid, mida oleks vaja sertifitseerida.
o Planeeritakse Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse
sertifiseerimise raames ülesannete (riiklik vastavushindamisasutus)
panemist olukorras, kus nende ülesannete täpne sisu ei ole veel teada.
Nende ülesannete panek oleks riigile vaid kulu, seda millist
lisandväärtust see Eesti majandusele annaks, ei ole teada.
Oleme valmis jagama antud teemal täiendavaid selgitusi ja võimalusel osalema ka
sellel teemal peetavatel aruteludel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 14.06.2021 14:10
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Raavo Palu <
[email protected]>
Teema: Arvamus Küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
14.06.2021 kirja nr 6.1-2/84-1 „Arvamus Küberturvalisuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145