Ines Metsalu-Nurminen Teie 13.05.2021 nr 2-1/80077/3
Riigikontroll
[email protected] Meie 14.06.2021 nr 1.1-14/2021/3103-3
Kiriku 2/4
15013, Tallinn
Vastus Riigikontrolli tähelepanekutele hoonete
energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe
kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohta
Austatud Ines Metsalu-Nurminen
Anname siinkohal vastused Teie poolt esitatud küsimustele.
Milline on realistlik hoonete rekonstrueerimisega saavutatav energiasääst lähema 10 aasta
jooksul, et täita aastaks 2030 seatud vähese süsinikuheitega majanduse saavutamise vahe-
eesmärgid? Milliste meetmetega on kavas seda energiasäästu saavutada ja kui palju selle
saavutamine maksma läheb?
Üldiselt liigume energiatõhususe eesmärkide täitmisega plaanipärases suunas. Energiatõhususe
eesmärkide täitmisel on väga oluline, et ka riigi toetuseta tehtavad tööd tehtaks terviklikult ja
korrektselt. Siin on kindlasti abi faktipõhisest nõustamisest, et hooneomanike otsused lähtuksid
lisaks korrashoiu ja esteetika küsimustele ka küttekulude kokkuhoiust ja kvaliteetsest
ventilatsioonist.
Üleeuroopaline eesmärk rekonstrueerida aastaks 2030 2x rohkem kui seni, on väljakutse kõigile
liikmesriikidele. Eesti on Euroopa Liidu eelarvest netosaaja ja seetõttu on meil eelis kasutada üsna
suures mahus struktuurifondide vahendeid. Ka taaste- ja vastupidavusrahastust on ette nähtud
vahendid hoonete rekonstrueerimiseks. Kui kõik mahud koos eraomanike investeeringuga kokku
arvestada, siis vähemalt elamute kontekstis suudab Eesti lähiaastatel eesmärke täita. Kui Euroopa
Komisjon kiidab Eesti ettepanekud heaks, siis jõuab lähiaastatel elamute rekonstrueerimisturule
üle miljardi euro väärtuses investeeringuid ehk reaalset rekonstrueerimistööd.
Eramajadele suunatud toetused on hetkel veel üpris väikesed ja kui riigieelarve võimaldaks, võiks
ka rohkem vahendeid nende rekonstrueerimiseks suunata. Samas rekonstrueeritakse eramuid
enamikel juhtudel ilma toetuseta ja küsimus on pigem selles, et kui palju seda tehakse ning kui
terviklikult. Ehk et täna puudub adekvaatne ülevaade, mis mahus see toimub ning mis
energiamärgise tasemeni sel juhul jõutakse. Lisaks on eramute rekonstrueerimise suurenemine
sihitud alates 2030st aastast, mis ajaks on välja töötatud erinevad digitaalsed ning skaleeritavad
tehnilised lahendused ja tööriistad eramaja omanikele, mis võimaldavad rekonstrueerimiste mahte
tunduvalt tõsta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Keskvalitsuste ja KOVi hoonete rekonstrueerimine toimub planeeritud mahus ning seda
rekonstrueeritakse ja/või rajatakse uusi hooneid 3% ulatuses iga-aastaselt. Vastava eesmärgi
täitmist koordineerib Rahandusministeerium.
Ülejäänud mitte-eluhooneid rekonstrueeritakse omanike initsiatiivil ja vahenditega. Hetkel ei ole
puudulike andmete tõttu võimalik täpselt hinnata eesmärkide täitmist või mittetäitmist
mitteelamute valdkonnas.
Kokkuvõtvalt liigume eesmärkide täitmise suunas, osades hoonegruppides oleme alles alguses,
kuid andmete ja info täienemisel ning tehnoloogilise arengu tõttu, on 2050ks võimalik jõuda
hoonete osas kliimaneutraalsuseni.
Vastavalt REKS-le on hinnanguline rekonstrueerimise kogumaksumus kõikide hoonete peale
kokku aastani 2030 üle 4,9 miljardi euro. 2021-2028 perioodil (arvestatud järgmisest SF perioodist
ja taasterahastust planeeritud vahenditega) on elamute rekonstrueerimisele mõeldud toetusi, mis
turule jõuavad, hinnanguliselt üle 400 mln euro. Seega hinnanguliselt panustab riik otseselt
hoonete korda tegemisse ca kümnendiku. Toetus- ja finantsmeetmed jagunevad mitmete
rakendusüksuste (Keskkonna Investeeringute Keskus - KIK, Riigi Tugiteenuste Keskus -RTK, SA
KredEx) vahel ning täpsemad meetmed just uuest SF perioodist on alles kujundamisel.
Näiteks korterelamute osas on plaan luua elamuinvesteeringute fond, mille eesmärk on pakkuda
pikaajalisi soodsatel tingimustel laene just nendele tuhandetele ühistutele, kes tulenevalt asukohast
ja suurusest ei saa erapankadest mõistlikel tingimustel või üldse laenu. Fondi loomisel plaanitakse
kaasata ka arengupankade investeeringuid ja tuua kogu süsteemi rohkem rahastamise stabiilsust.
Sümbioosis muude oluliste teenustega (otsetoetused, käendused, teadlikkuse kasvatamine,
igakülgne nõustamine, digitööriistad jne) pakkuda korterelamutele n-ö terviklikku teenust.
Keskvalitsuse ja KOV hoonete rekonstrueerimise toetamiseks planeeritud summade ja meetmete
kohta oskab täpsemat infot anda Rahandusministeerium, aga juba olemasolevad meetmed (nt
kliimakavade toetus KOV-dele KIK-s, hoonete rekonstrueerimine RTK-s jne) panustavad KOV-
de kliimaneutraalsuse poole liikumist, mille üks osa on hoonefondi rekonstrueerimine.
Millised meetmed on plaanis välja töötada, et saavutada mitteeluhoonete (tööstus-, lao-,
kaubandus-, büroo- ja teenindushooned) ning omavalitsuste hoonete energiatõhususe
parendamisele seatud pikaajalised eesmärgid? Kes vastutab erinevatele hoonetüüpidele vajalike
toetusmeetmete väljatöötamise ja elluviimise eest?
Otseselt nendest hoonetüüpidest lähtuvaid hoonekarbile ja tehnosüsteemidele suunatud meetmeid
hetkel kavas ei ole ning antud hoonetüüpidele suunatud meetmed on vastavalt REKS-le
planeeritud peale 2030ndat aastat. Just tööstuse, kaubanduse, laohoonete puhul on moodustab
hoone enda energiakulu kogu äritegevusega seotud energiakulust väga väikse osa, mistõttu hetkel
on mitmeid tegevusi ja meetmeid, mis muudaksid just protsesse tõhusamaks. Samuti on olnud ja
saavad olema ka tulevikus mitmed taastuvenergialahendusi propageerivad meetmed, mis samuti
muudavad seda tüüpi hooneid süsinikuneutraalsemaks.
Üleüldist süsinikuheite vähendamist ja kliimaneutraalsuse poole liikumist koordineerib
Keskkonnaministeerium. Kliimaneutraalsuse poole liikumine on meie kõigi ülesanne ja võetud
kohustuste eest vastutab riik. Kui minna hoone tasandile, siis vastutavad hoone omanikud ning
seejuures peab riik igati hoone omanikke aitama nende eesmärkide poole liikumisel.
Erinevate tegevuste planeerimise ja meetmete kujundamisega tegelevad põhiliselt kolm
ministeeriumi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,
Rahandusministeerium.
2 (3)
Millal on võimalik riigi registrite põhjal välja selgitada Eesti kogu hoonefondi tegelik arv ja
pind, seisukord, energiatarbimine ja tervikliku rekonstrueerimise vajadus?
Ehitiste andmeid koondava ehitisregistri (EHR) arendamise käigus olemasolevate andmete
parandamine ja täpsustamine ning uute juurde toomine (nt kaugloetavad energiaandmed) toimub
pideva protsessina. E-ehituse platvormi vahendusel luuakse ka uued mugavad teenused nende
andmete tõhusaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Tuleb arvestada, et täielikku õiget ülevaadet
ei ole tõenäoliselt kõigi hoonete kohta võimalik lähiajal saada ning mingis osas tuleb näiteks
energiaandmete kajastamiseks kasutada statistilisi meetodeid.
Millal koostatakse REKSis aastaks 2050 seatud eesmärkide saavutamiseks tegevus- ja
rahastamiskava?
Rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest ja välisvahenditest ning nii pika aja peale ei ole
kahjuks võimalik täpset rahastamisskeemi välja tuua. Küll saab jooksvalt täpsustada nii ehitisi
puudutavaid andmeid ning hinnata eesmärkide saavutamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lauri Suu
625 6483
[email protected]
3 (3)