dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikontrolli tähelepanekutele hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuni 2021
Viit
1.1-14/2021/3103-3
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2021
Vastutaja
Lauri Suu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.1-1420213103-3 14.06.2021 Väljaminev kiri.asice313 KB

Sisu (failidest)

Ines Metsalu-Nurminen Teie 13.05.2021 nr 2-1/80077/3 Riigikontroll [email protected] Meie 14.06.2021 nr 1.1-14/2021/3103-3 Kiriku 2/4 15013, Tallinn Vastus Riigikontrolli tähelepanekutele hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimise kui ühe kliimaeesmärkide saavutamise meetme kohta Austatud Ines Metsalu-Nurminen Anname siinkohal vastused Teie poolt esitatud küsimustele. Milline on realistlik hoonete rekonstrueerimisega saavutatav energiasääst lähema 10 aasta jooksul, et täita aastaks 2030 seatud vähese süsinikuheitega majanduse saavutamise vahe- eesmärgid? Milliste meetmetega on kavas seda energiasäästu saavutada ja kui palju selle saavutamine maksma läheb? Üldiselt liigume energiatõhususe eesmärkide täitmisega plaanipärases suunas. Energiatõhususe eesmärkide täitmisel on väga oluline, et ka riigi toetuseta tehtavad tööd tehtaks terviklikult ja korrektselt. Siin on kindlasti abi faktipõhisest nõustamisest, et hooneomanike otsused lähtuksid lisaks korrashoiu ja esteetika küsimustele ka küttekulude kokkuhoiust ja kvaliteetsest ventilatsioonist. Üleeuroopaline eesmärk rekonstrueerida aastaks 2030 2x rohkem kui seni, on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eesti on Euroopa Liidu eelarvest netosaaja ja seetõttu on meil eelis kasutada üsna suures mahus struktuurifondide vahendeid. Ka taaste- ja vastupidavusrahastust on ette nähtud vahendid hoonete rekonstrueerimiseks. Kui kõik mahud koos eraomanike investeeringuga kokku arvestada, siis vähemalt elamute kontekstis suudab Eesti lähiaastatel eesmärke täita. Kui Euroopa Komisjon kiidab Eesti ettepanekud heaks, siis jõuab lähiaastatel elamute rekonstrueerimisturule üle miljardi euro väärtuses investeeringuid ehk reaalset rekonstrueerimistööd. Eramajadele suunatud toetused on hetkel veel üpris väikesed ja kui riigieelarve võimaldaks, võiks ka rohkem vahendeid nende rekonstrueerimiseks suunata. Samas rekonstrueeritakse eramuid enamikel juhtudel ilma toetuseta ja küsimus on pigem selles, et kui palju seda tehakse ning kui terviklikult. Ehk et täna puudub adekvaatne ülevaade, mis mahus see toimub ning mis energiamärgise tasemeni sel juhul jõutakse. Lisaks on eramute rekonstrueerimise suurenemine sihitud alates 2030st aastast, mis ajaks on välja töötatud erinevad digitaalsed ning skaleeritavad tehnilised lahendused ja tööriistad eramaja omanikele, mis võimaldavad rekonstrueerimiste mahte tunduvalt tõsta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Keskvalitsuste ja KOVi hoonete rekonstrueerimine toimub planeeritud mahus ning seda rekonstrueeritakse ja/või rajatakse uusi hooneid 3% ulatuses iga-aastaselt. Vastava eesmärgi täitmist koordineerib Rahandusministeerium. Ülejäänud mitte-eluhooneid rekonstrueeritakse omanike initsiatiivil ja vahenditega. Hetkel ei ole puudulike andmete tõttu võimalik täpselt hinnata eesmärkide täitmist või mittetäitmist mitteelamute valdkonnas. Kokkuvõtvalt liigume eesmärkide täitmise suunas, osades hoonegruppides oleme alles alguses, kuid andmete ja info täienemisel ning tehnoloogilise arengu tõttu, on 2050ks võimalik jõuda hoonete osas kliimaneutraalsuseni. Vastavalt REKS-le on hinnanguline rekonstrueerimise kogumaksumus kõikide hoonete peale kokku aastani 2030 üle 4,9 miljardi euro. 2021-2028 perioodil (arvestatud järgmisest SF perioodist ja taasterahastust planeeritud vahenditega) on elamute rekonstrueerimisele mõeldud toetusi, mis turule jõuavad, hinnanguliselt üle 400 mln euro. Seega hinnanguliselt panustab riik otseselt hoonete korda tegemisse ca kümnendiku. Toetus- ja finantsmeetmed jagunevad mitmete rakendusüksuste (Keskkonna Investeeringute Keskus - KIK, Riigi Tugiteenuste Keskus -RTK, SA KredEx) vahel ning täpsemad meetmed just uuest SF perioodist on alles kujundamisel. Näiteks korterelamute osas on plaan luua elamuinvesteeringute fond, mille eesmärk on pakkuda pikaajalisi soodsatel tingimustel laene just nendele tuhandetele ühistutele, kes tulenevalt asukohast ja suurusest ei saa erapankadest mõistlikel tingimustel või üldse laenu. Fondi loomisel plaanitakse kaasata ka arengupankade investeeringuid ja tuua kogu süsteemi rohkem rahastamise stabiilsust. Sümbioosis muude oluliste teenustega (otsetoetused, käendused, teadlikkuse kasvatamine, igakülgne nõustamine, digitööriistad jne) pakkuda korterelamutele n-ö terviklikku teenust. Keskvalitsuse ja KOV hoonete rekonstrueerimise toetamiseks planeeritud summade ja meetmete kohta oskab täpsemat infot anda Rahandusministeerium, aga juba olemasolevad meetmed (nt kliimakavade toetus KOV-dele KIK-s, hoonete rekonstrueerimine RTK-s jne) panustavad KOV- de kliimaneutraalsuse poole liikumist, mille üks osa on hoonefondi rekonstrueerimine. Millised meetmed on plaanis välja töötada, et saavutada mitteeluhoonete (tööstus-, lao-, kaubandus-, büroo- ja teenindushooned) ning omavalitsuste hoonete energiatõhususe parendamisele seatud pikaajalised eesmärgid? Kes vastutab erinevatele hoonetüüpidele vajalike toetusmeetmete väljatöötamise ja elluviimise eest? Otseselt nendest hoonetüüpidest lähtuvaid hoonekarbile ja tehnosüsteemidele suunatud meetmeid hetkel kavas ei ole ning antud hoonetüüpidele suunatud meetmed on vastavalt REKS-le planeeritud peale 2030ndat aastat. Just tööstuse, kaubanduse, laohoonete puhul on moodustab hoone enda energiakulu kogu äritegevusega seotud energiakulust väga väikse osa, mistõttu hetkel on mitmeid tegevusi ja meetmeid, mis muudaksid just protsesse tõhusamaks. Samuti on olnud ja saavad olema ka tulevikus mitmed taastuvenergialahendusi propageerivad meetmed, mis samuti muudavad seda tüüpi hooneid süsinikuneutraalsemaks. Üleüldist süsinikuheite vähendamist ja kliimaneutraalsuse poole liikumist koordineerib Keskkonnaministeerium. Kliimaneutraalsuse poole liikumine on meie kõigi ülesanne ja võetud kohustuste eest vastutab riik. Kui minna hoone tasandile, siis vastutavad hoone omanikud ning seejuures peab riik igati hoone omanikke aitama nende eesmärkide poole liikumisel. Erinevate tegevuste planeerimise ja meetmete kujundamisega tegelevad põhiliselt kolm ministeeriumi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium. 2 (3) Millal on võimalik riigi registrite põhjal välja selgitada Eesti kogu hoonefondi tegelik arv ja pind, seisukord, energiatarbimine ja tervikliku rekonstrueerimise vajadus? Ehitiste andmeid koondava ehitisregistri (EHR) arendamise käigus olemasolevate andmete parandamine ja täpsustamine ning uute juurde toomine (nt kaugloetavad energiaandmed) toimub pideva protsessina. E-ehituse platvormi vahendusel luuakse ka uued mugavad teenused nende andmete tõhusaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Tuleb arvestada, et täielikku õiget ülevaadet ei ole tõenäoliselt kõigi hoonete kohta võimalik lähiajal saada ning mingis osas tuleb näiteks energiaandmete kajastamiseks kasutada statistilisi meetodeid. Millal koostatakse REKSis aastaks 2050 seatud eesmärkide saavutamiseks tegevus- ja rahastamiskava? Rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest ja välisvahenditest ning nii pika aja peale ei ole kahjuks võimalik täpset rahastamisskeemi välja tuua. Küll saab jooksvalt täpsustada nii ehitisi puudutavaid andmeid ning hinnata eesmärkide saavutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lauri Suu 625 6483 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel