dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuni 2021
Viit
1.1-14/17-0211/3450-2
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/17-0211
Vastutaja
Jako Reinaste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Kriisireguleerimise osakond)

Failid

  • 📎2021_06_9_PM_EN.docx28 KB
  • 📎2021_06_9_PM_SK.docx26 KB
  • 📎LISA 1 SK 06.09.2021.docx28 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 09 . 0 6 . 20 2 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 2 3. oktoobri 2002 . a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 . a määruse nr 323 „ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus “ § 11 l õ ike 1 punktis 29 ja § 17 punktis 4 asendatakse s õ nad „ vedelk ü tuse miinimumvaru “ s õ nadega „ riigi tegevusvaru “ . Kaja Kallas P eaminister Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop R iigisekretär 09 . 0 6 .20 2 1 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus “ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 l õike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) . Eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) muutmisest, mille raames muudeti Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS ) ja laiendati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise kohustuse. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi MK M- i kriisireguleerimise osakonna riigi tegevusvarude projektijuht Jako Reinaste (625 6419, [email protected] ) . J uriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi MK M- i õigusosakonna nõunik Hendrick Rang ( 625 6351 , [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakenda misega. Eelnõuga muudetakse põhimäärus e redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02 . 03 .202 1 , 4 . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega täiendatakse MKM-i valitsemisal a, lisades riigi tegevusvaru haldamise kohustuse . MKM-i põhi määrust tuleb muuta , et viia vastutusalad kooskõla VVS-i sisuga . Riigi tegevusvaru määratlus, keskne moodustamise , haldamise ja kasutusele võtmise põhimõtted elanikkonna varustuskindluse tagamiseks, on reguleeritud hädaolukorra seaduse peatükis 3 1 „Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ja kasutamine“ ning samuti on laiendatud MKM-i v alitsemisala Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikes 1 . Riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise korraldamiseks laiendatakse MKM-i haldusalas tegutseva AS Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi ka äriühing ) ülesandeid täienda des äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste dokumenti. Kehtiva põhimääruse kohaselt vastutab MKM vedelkütusevaru haldamise eest ning edaspidi lisanduksid vedelkütusele lisaks toiduvaru ja isikukaitsevahendite varu haldamine. Olenevalt vajadusest on võimalik varu nomenklatuuri laiendada. Vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele vastutab tervishoiuvaldkonna varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise eest jätkuvalt Sotsiaalministeerium . Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste määramine), HOS § 37 l õike 1 ja 2 kohustused, riigikaitseseaduse § 5 l õike 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks. Samuti ei võta äriühing üle Kaitseministeeriumi allasutustele määratud kohustusi sõjalise riigikaitse ressursi hankimisel ja varumisel. Lisaks täiendatakse energeetikaosakonna põhiülesan nete sõnastust , kelle vastutusalasse kuulub edaspidi riigi tegevusvarude tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine ja pidev koostöö äriühingu , teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja valdkonnaekspertidega . Energeetikaosakond hakkab tegema regulaarset koostööd MKM-i kriisireguleerimise osakonna ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonnaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud MKM saab kohustuse hakata vastutama riigi tegevusvaru moodustamise eest. MKM-ile lisanduvad uute ülesannetena riigi tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine ja pidev koostöö teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja valdkonnaekspertidega. Seega näiteks toiduvarude puhul vastutab MKM riigi toiduvaru moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise korraldamise eest, kuid toidu varustuskindluse poliitika kujundamine ja riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud sellekohased kohustused ja õigusloome jääb endiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala valdkonnas olevaks ülesandeks. Eelnõu rakendumisel on positiivne mõju laiemalt riigi toimimisele kriisiolukordades, paraneb ettevõtete toimepidevus ning üldine teenuste ja toodete kättesaadavus elanikele laiemalt, kuna MKM-i haldusalas oleva AS Vedelkütusevaru Agentuuri ülesannete laiendamise tulemusena hakkab äriühing haldama varu, mis on elanikele hädaolukorra üleelamiseks vältimatult vajalik. Paraneb koostöö varustuskindluse teemadel poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel. Regulatsioon loob selge vastutuse jagunemise m inisteeriumite vahel. Kohustuse määramine just MKM-i vastutusalasse on mõistlik, kuna MKM valitsemisalas on nii riigisisese kui ka ülepiirilise kaubanduse igapäevane toimimine ning elanikkonnakaitse kontseptsioonis ülesandena pandud esmatarbe kaupadega varustamine. Sellega seoses on MKM-il igapäevaselt hea ülevaade turu toimimise osas ning varustuskindlust ohustavate tegurite osas, kuna igapäevaselt tehakse koostööd suuremate kaubandusorganisatsioonidega ning tööstusettevõtetega. Samuti asuvad MKM-i vastutusalas enamus elutähtsateenuse osutajatest nagu elektrivarustuse, vedelkütusevarustuse, sideteenuste, riigiteede sõidetavuse ja digiteenuste pakkujad. Arvestades teenuste ristsõltuvusega on loodud head eeldused MKM-i haldusala siseseks igapäevaseks koostööks kriiside lahendamisel ja teenuste toimepidevuse ning kaupade varustuskindluse tagamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud MKM-ile kaasnevad täiendavad kulud ühe ametikoha näol, et tegeleda riigi tegevusvaru poliitika kujundamisega, õigusloome arendamisega ja pideva koostööga teiste ministeeriumite, nende allasutuste, erialaliitude ja seotud ettevõtjate, ekspertide vahel. Täiendav iga-aastane kulu on 50 000 eurot aastas, mida menetletakse vajadusel iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium need oma valitsemisala eelarve piires. Äriühingu tegevuskulud ja varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarvest. Valitsus tugevdab riigi varustuskindlust panustades iga-aastaselt 6,1 miljonit eurot, et moodustada elanikkonnale kriisidega toimetulekuks vastav riigi tegevusvaru . Äriühingul ei teki märkimisväärseid iga-aastaseid tulusid . Varu uuendamise või müümis e /vähendamise käigus tekkiva võimaliku tulu e esmärk on suunata see täiendava elanikkonnakaitseliste varu moodustamise, haldamise, kasutusele võtmise katteks. 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastat ud eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu . Maaeluministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Laekunud ettepanekud ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 20 02. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmise m ää ruse eeln õ u seletuskirja l isa Ettepanekute tabel Maaeluministeerium 0 7 . 06 .202 1 1. Eelnõu kohaselt muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) põhimäärust nii, et energeetikaosakonna põhiülesandeks oleks muu hulgas riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Nagu on selgitatud ka seletuskirja punktis 2, üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste määramine), jäävad hädaolukorra seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kohustused, riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 kehtestatud kohustused ja õigusloome endiselt ministeeriumite ülesandeks. Samas, seletuskirja punktis 4 väidetakse, et MKM- ile lisanduvad uute ülesannetena riigi tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine ja pidev koostöö teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja valdkonnaekspertidega. Maaeluministeerium teeb ettepaneku täpsustada seletuskirja punkti 4 lähtuvalt seletuskirja punktist 2 nii, et oleks üheselt arusaadav, et näiteks riigi toiduvaru puhul hõlmab MKM-i ülesandeks olev selle varu moodustamise ja haldamise korraldamine ning seda valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine riigi toiduvaru moodustamise, hoidmise, kasutamise ja uuendamise korraldamist, kuid toidu varustuskindluse poliitika kujundamine, toiduvaru koosseisu määramisel nõustamine ja riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud sellekohased kohustused ja õigusloome jääb endiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala valdkonnas olevaks ülesandeks. Arvestatud. Seletuskirja punkti 4 on vastavalt muudetud . Rahandusministeerium 07.06.2020 2. Palume asendada seletuskirjas olev lause: "Täiendava iga-aastase kulu suuruseks on 50 000 eurot aastas ning selle kulu katmiseks on vajalik eraldada iga-aastased täiendavad vahendid MKM- ile riigieelarvest alates 01.01.2022." järgmiste lausetega: "Täiendav iga-aastane kulu on 50 000 eurot aastas, mida menetletakse vajadusel iga-aastases riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium need oma valitsemisala eelarve piires . Arvestatud. Seletuskirja punkti 5 on vastavalt muudetud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel