Saatja: Rene Tammist <
[email protected]>
Saadetud: 18.06.2021 15:36
Adressaat: Jaak Aab <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus-
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Utilitas OÜ seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse
eelnõule
Lugupeetud hr Jaak Aab
Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti
mereala planeeringu põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust
kahes olulises küsimuses: tuuleenergeetika reservalade määramine ja
vaatekoridorid.
Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame
omalt poolt valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste
valitsusasutustega lahendusi leida.
Lugupidamisega
Rene Tammist
Arendusjuht / Development Manager
OÜ Utilitas
Mob:
Maakri 19/1 , 10145 Tallinn
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja
saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust
võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või
kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are
confidential. If you have received this email by mistake, please notify
the sender immediately and delete the email without copying or using it
by any other means.
Hr. Jaak Aab
Riigihalduse minister
Teadmiseks: Peaminister, Majandus- ja Taristuminister, Keskkonnaminister, Riigikogu
Majanduskomisjoni esimees
Utilitas OÜ arvamus ja seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse osas
18.06.2021
Lugupeetud Hr. Jaak Aab
Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti mereala planeeringu
põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust kahes olulises küsimuses:
tuuleenergeetika reservalade määramine (I) ja vaatekoridorid (II).
I Põhilahenduse seletuskirja ptk-st 5.6.3 (lk 50) nähtub, et Vabariigi Valitsus on teinud
vaheotsuse (29.04.2021), määrates mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika
aladest reservaladeks need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega.
Leiame, et põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selle aluseks
olev otsus ei vasta planeerimisseadusele. Vastav vaheotsus ning viidatud
planeeringudokumendid arvestavad vaid ja ainult kitsalt ühe huvigrupi huve ning on
erinevate mõjude ja huvide suhtes läbi kaalumata. Nõnda seatakse ohtu rohepöörde
eesmärkide ja ka energiajulgeoleku ning varustuskindluse saavutamise. Teeme ettepaneku
reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks
määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda
proportsionaalseid leevendusmeetmed traalpüügiga tegelevale sektorile.
PlanS § 9 lg 1 sätestab, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja
peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt
kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Avalikkuse põhimõte hõlmab ka informatsiooni avalikkust. See
tähendab, et planeerimismenetlusega seonduv informatsioon peab olema avalik. /---/
Avalikustamise põhimõtet tuleb rakendada kogu menetluse jooksul. Vastav järeldus kehtib ka
riigi koostatavatele planeeringutele.“
PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
OÜ Utilitas
Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 12205523 • +372 642 4071 •
[email protected] • www.utilitas.ee
PlanS seletuskirja kohaselt: „Planeeringuga seonduvad huvid või väärtused tuleb
tasakaalustada arvestades algatatud planeeringu eesmärke. /---/ Planeerimismenetluses on
oluline kaasata võimalikult palju isikuid (avalikkuse põhimõte), kuid huvisid tuleks siiski
kaalutleda planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt.“
Riigikohus on selgitanud, et erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku
sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne (RKHKo nr 3-
17-2013, p 22).
PlanS § 10 lg 2 sätestab, et riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest,
arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Selle põhimõtte selge sõnastamine on vajalik, et riiklike huvisid
väljendavate planeeringute koostaja mõtleks esmalt läbi, millised on riigi ruumilist arengut
kujundavad prioriteedid.“
PlanS § 11 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse
võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid
planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud
asjakohast teavet.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Selleks, et taha proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta otsus, on
haldusorganil vaja piisavalt informatsiooni. Seega ei tähenda kõikehaarvamuse põhimõte, et
haldusorgan peab igaks juhuks välja tooma asjasse puutumatut teavet, vaid ta peab suutma
põhjendada, miks mingi otsustus on tehtud ja millistel andmetel otsustus põhineb.“
Antud juhul ei ole tuuleenergeetika reservalade loomisel ühegagi neist printsiipidest
arvestatud:
a) Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et üks kõnealuse planeeringu eesmärke, et merealasid
saaks taastuvenergeetikaks kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3).
Riigikohus on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi
ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud
taastuvenergia tootmise eesmärkidega. RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei
vaja meelde tuletamist, miks mereala kasutusele võtmine on hädavajalik riigi
taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks.
b) Eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV vaheotsus, mis
vaieldamatult omavad mõju elu-ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga tuuleenergeetika
reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale
c) Vaieldamatult omab otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks
võimalikke alasid, mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule
ja varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline
2
vähendamine vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia
hinna kallimaks. Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise
aruandes selgitatud.
d) Läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused mõjutavad Eesti
taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust.
e) Mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka
looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse
mõjude analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada.
f) Ka põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga püütud
kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti
traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil
on mõju majanduskeskkonnale suur.“ Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et
samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele,
varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda
võimalikke leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid
osapooli langetati VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise
viis on selges vastuolus PlanS põhimõtetega Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas
viidatud otsuse aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada
sidusrühmadel saada täpsemat sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks
olnud analüüside kohta.
g) Rõhutame, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori
(traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve
ja mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi
kooseksisteerimiseks. Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega
seonduvalt Riigikohus märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas
võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks
ehitamine siiski võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et
leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja
vastandlikke huve tasakaalustav lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub
igasugune põhjendus, miks planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam
standard.
Kokkuvõtvalt, teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult
tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid
osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale
sektorile.
Juhime siinkohal tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt
Utilitas OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud.
3
II Põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride ulatust, laius ja asukoht ega
kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata tõsiasjast, et
planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid
vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei
selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada.
Planeeringu põhilahenduses toodud vaba vaatevälja asukohti kirjeldava skeemi 5.6.5.1
kohaselt peaks vaba vaateväli avanema ligi kogu Sõrve sääre ja Saaremaa lääneranniku ning
Ruhnu saare põhjaranniku ulatuses suunaga planeeringus ette nähtud tuulealadele. Nii on
tekitatud absurdse olukord, kus väga äärmusliku tõlgenduse korral on võimalik kirjeldatud
tingimusi täita ainult siis, kui ühtegi tuuleparki ühelgi tuulealal ei eksisteeri, mis on aga otseselt
vastuolus mereala planeerimise sisulise mõttega ning riiklike energia- ja kliimaalaste
kohustustega.
Kokkuvõtvalt, vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus.
Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame omalt poolt
valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste valitsusasutustega lahendusi leida.
Lugupidamisega,
Rene Tammist
OÜ Utilitas, taastuvelektri arendusjuht
4
Hr. Jaak Aab
Riigihalduse minister
Teadmiseks: Peaminister, Majandus- ja Taristuminister, Keskkonnaminister, Riigikogu
Majanduskomisjoni esimees
Utilitas OÜ arvamus ja seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse osas
18.06.2021
Lugupeetud Hr. Jaak Aab
Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti mereala planeeringu
põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust kahes olulises küsimuses:
tuuleenergeetika reservalade määramine (I) ja vaatekoridorid (II).
I Põhilahenduse seletuskirja ptk-st 5.6.3 (lk 50) nähtub, et Vabariigi Valitsus on teinud
vaheotsuse (29.04.2021), määrates mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika
aladest reservaladeks need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega.
Leiame, et põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selle aluseks
olev otsus ei vasta planeerimisseadusele. Vastav vaheotsus ning viidatud
planeeringudokumendid arvestavad vaid ja ainult kitsalt ühe huvigrupi huve ning on
erinevate mõjude ja huvide suhtes läbi kaalumata. Nõnda seatakse ohtu rohepöörde
eesmärkide ja ka energiajulgeoleku ning varustuskindluse saavutamise. Teeme ettepaneku
reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks
määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda
proportsionaalseid leevendusmeetmed traalpüügiga tegelevale sektorile.
PlanS § 9 lg 1 sätestab, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja
peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt
kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Avalikkuse põhimõte hõlmab ka informatsiooni avalikkust. See
tähendab, et planeerimismenetlusega seonduv informatsioon peab olema avalik. /---/
Avalikustamise põhimõtet tuleb rakendada kogu menetluse jooksul. Vastav järeldus kehtib ka
riigi koostatavatele planeeringutele.“
PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
OÜ Utilitas
Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 12205523 • +372 642 4071 •
[email protected] • www.utilitas.ee
PlanS seletuskirja kohaselt: „Planeeringuga seonduvad huvid või väärtused tuleb
tasakaalustada arvestades algatatud planeeringu eesmärke. /---/ Planeerimismenetluses on
oluline kaasata võimalikult palju isikuid (avalikkuse põhimõte), kuid huvisid tuleks siiski
kaalutleda planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt.“
Riigikohus on selgitanud, et erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku
sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne (RKHKo nr 3-
17-2013, p 22).
PlanS § 10 lg 2 sätestab, et riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest,
arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Selle põhimõtte selge sõnastamine on vajalik, et riiklike huvisid
väljendavate planeeringute koostaja mõtleks esmalt läbi, millised on riigi ruumilist arengut
kujundavad prioriteedid.“
PlanS § 11 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse
võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid
planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud
asjakohast teavet.
PlanS seletuskirja kohaselt: „Selleks, et taha proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta otsus, on
haldusorganil vaja piisavalt informatsiooni. Seega ei tähenda kõikehaarvamuse põhimõte, et
haldusorgan peab igaks juhuks välja tooma asjasse puutumatut teavet, vaid ta peab suutma
põhjendada, miks mingi otsustus on tehtud ja millistel andmetel otsustus põhineb.“
Antud juhul ei ole tuuleenergeetika reservalade loomisel ühegagi neist printsiipidest
arvestatud:
a) Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et üks kõnealuse planeeringu eesmärke, et merealasid
saaks taastuvenergeetikaks kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3).
Riigikohus on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi
ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud
taastuvenergia tootmise eesmärkidega. RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei
vaja meelde tuletamist, miks mereala kasutusele võtmine on hädavajalik riigi
taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks.
b) Eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV vaheotsus, mis
vaieldamatult omavad mõju elu-ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga tuuleenergeetika
reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale
c) Vaieldamatult omab otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks
võimalikke alasid, mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule
ja varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline
2
vähendamine vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia
hinna kallimaks. Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise
aruandes selgitatud.
d) Läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused mõjutavad Eesti
taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust.
e) Mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka
looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse
mõjude analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada.
f) Ka põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga püütud
kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti
traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil
on mõju majanduskeskkonnale suur.“ Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et
samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele,
varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda
võimalikke leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid
osapooli langetati VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise
viis on selges vastuolus PlanS põhimõtetega Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas
viidatud otsuse aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada
sidusrühmadel saada täpsemat sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks
olnud analüüside kohta.
g) Rõhutame, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori
(traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve
ja mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi
kooseksisteerimiseks. Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega
seonduvalt Riigikohus märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas
võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks
ehitamine siiski võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et
leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja
vastandlikke huve tasakaalustav lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub
igasugune põhjendus, miks planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam
standard.
Kokkuvõtvalt, teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult
tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid
osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale
sektorile.
Juhime siinkohal tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt
Utilitas OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud.
3
II Põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride ulatust, laius ja asukoht ega
kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata tõsiasjast, et
planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid
vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei
selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada.
Planeeringu põhilahenduses toodud vaba vaatevälja asukohti kirjeldava skeemi 5.6.5.1
kohaselt peaks vaba vaateväli avanema ligi kogu Sõrve sääre ja Saaremaa lääneranniku ning
Ruhnu saare põhjaranniku ulatuses suunaga planeeringus ette nähtud tuulealadele. Nii on
tekitatud absurdse olukord, kus väga äärmusliku tõlgenduse korral on võimalik kirjeldatud
tingimusi täita ainult siis, kui ühtegi tuuleparki ühelgi tuulealal ei eksisteeri, mis on aga otseselt
vastuolus mereala planeerimise sisulise mõttega ning riiklike energia- ja kliimaalaste
kohustustega.
Kokkuvõtvalt, vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus.
Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame omalt poolt
valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste valitsusasutustega lahendusi leida.
Lugupidamisega,
Rene Tammist
OÜ Utilitas, taastuvelektri arendusjuht
4