dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Utilitas OÜ arvamus ja seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. juuni 2021
Viit
5-4/18-0202/3187-2
Registreeritud
18. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Utilitas OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-4 Merenduse keskkonnakaitsega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-4/18-0202
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Utilitas merealade planeeringu seisukohad_18.06.2021.asice202 KB
  • 📎Utilitas merealade planeeringu seisukohad_18.06.2021.pdf219 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Rene Tammist <[email protected]> Saadetud: 18.06.2021 15:36 Adressaat: Jaak Aab <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; <[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus- [email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Utilitas OÜ seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse eelnõule Lugupeetud hr Jaak Aab Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust kahes olulises küsimuses: tuuleenergeetika reservalade määramine ja vaatekoridorid. Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame omalt poolt valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste valitsusasutustega lahendusi leida. Lugupidamisega Rene Tammist Arendusjuht / Development Manager OÜ Utilitas Mob: Maakri 19/1 , 10145 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. Hr. Jaak Aab Riigihalduse minister Teadmiseks: Peaminister, Majandus- ja Taristuminister, Keskkonnaminister, Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Utilitas OÜ arvamus ja seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse osas 18.06.2021 Lugupeetud Hr. Jaak Aab Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust kahes olulises küsimuses: tuuleenergeetika reservalade määramine (I) ja vaatekoridorid (II). I Põhilahenduse seletuskirja ptk-st 5.6.3 (lk 50) nähtub, et Vabariigi Valitsus on teinud vaheotsuse (29.04.2021), määrates mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Leiame, et põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selle aluseks olev otsus ei vasta planeerimisseadusele. Vastav vaheotsus ning viidatud planeeringudokumendid arvestavad vaid ja ainult kitsalt ühe huvigrupi huve ning on erinevate mõjude ja huvide suhtes läbi kaalumata. Nõnda seatakse ohtu rohepöörde eesmärkide ja ka energiajulgeoleku ning varustuskindluse saavutamise. Teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalpüügiga tegelevale sektorile. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanS seletuskirja kohaselt: „Avalikkuse põhimõte hõlmab ka informatsiooni avalikkust. See tähendab, et planeerimismenetlusega seonduv informatsioon peab olema avalik. /---/ Avalikustamise põhimõtet tuleb rakendada kogu menetluse jooksul. Vastav järeldus kehtib ka riigi koostatavatele planeeringutele.“ PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. OÜ Utilitas Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee PlanS seletuskirja kohaselt: „Planeeringuga seonduvad huvid või väärtused tuleb tasakaalustada arvestades algatatud planeeringu eesmärke. /---/ Planeerimismenetluses on oluline kaasata võimalikult palju isikuid (avalikkuse põhimõte), kuid huvisid tuleks siiski kaalutleda planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt.“ Riigikohus on selgitanud, et erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne (RKHKo nr 3- 17-2013, p 22). PlanS § 10 lg 2 sätestab, et riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. PlanS seletuskirja kohaselt: „Selle põhimõtte selge sõnastamine on vajalik, et riiklike huvisid väljendavate planeeringute koostaja mõtleks esmalt läbi, millised on riigi ruumilist arengut kujundavad prioriteedid.“ PlanS § 11 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS seletuskirja kohaselt: „Selleks, et taha proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta otsus, on haldusorganil vaja piisavalt informatsiooni. Seega ei tähenda kõikehaarvamuse põhimõte, et haldusorgan peab igaks juhuks välja tooma asjasse puutumatut teavet, vaid ta peab suutma põhjendada, miks mingi otsustus on tehtud ja millistel andmetel otsustus põhineb.“ Antud juhul ei ole tuuleenergeetika reservalade loomisel ühegagi neist printsiipidest arvestatud: a) Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et üks kõnealuse planeeringu eesmärke, et merealasid saaks taastuvenergeetikaks kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3). Riigikohus on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei vaja meelde tuletamist, miks mereala kasutusele võtmine on hädavajalik riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. b) Eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV vaheotsus, mis vaieldamatult omavad mõju elu-ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga tuuleenergeetika reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale c) Vaieldamatult omab otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks võimalikke alasid, mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule ja varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline 2 vähendamine vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia hinna kallimaks. Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise aruandes selgitatud. d) Läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused mõjutavad Eesti taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust. e) Mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse mõjude analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada. f) Ka põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga püütud kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil on mõju majanduskeskkonnale suur.“ Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele, varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda võimalikke leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli langetati VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise viis on selges vastuolus PlanS põhimõtetega Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas viidatud otsuse aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada sidusrühmadel saada täpsemat sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks olnud analüüside kohta. g) Rõhutame, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori (traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve ja mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi kooseksisteerimiseks. Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega seonduvalt Riigikohus märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks ehitamine siiski võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub igasugune põhjendus, miks planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam standard. Kokkuvõtvalt, teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale sektorile. Juhime siinkohal tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt Utilitas OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud. 3 II Põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride ulatust, laius ja asukoht ega kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata tõsiasjast, et planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada. Planeeringu põhilahenduses toodud vaba vaatevälja asukohti kirjeldava skeemi 5.6.5.1 kohaselt peaks vaba vaateväli avanema ligi kogu Sõrve sääre ja Saaremaa lääneranniku ning Ruhnu saare põhjaranniku ulatuses suunaga planeeringus ette nähtud tuulealadele. Nii on tekitatud absurdse olukord, kus väga äärmusliku tõlgenduse korral on võimalik kirjeldatud tingimusi täita ainult siis, kui ühtegi tuuleparki ühelgi tuulealal ei eksisteeri, mis on aga otseselt vastuolus mereala planeerimise sisulise mõttega ning riiklike energia- ja kliimaalaste kohustustega. Kokkuvõtvalt, vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus. Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame omalt poolt valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste valitsusasutustega lahendusi leida. Lugupidamisega, Rene Tammist OÜ Utilitas, taastuvelektri arendusjuht 4 Hr. Jaak Aab Riigihalduse minister Teadmiseks: Peaminister, Majandus- ja Taristuminister, Keskkonnaminister, Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Utilitas OÜ arvamus ja seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse osas 18.06.2021 Lugupeetud Hr. Jaak Aab Esitame täiendavad ettepanekud ja selgitused, mis puudutavad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse eelnõud. Utilitas OÜ avaldab arvamust kahes olulises küsimuses: tuuleenergeetika reservalade määramine (I) ja vaatekoridorid (II). I Põhilahenduse seletuskirja ptk-st 5.6.3 (lk 50) nähtub, et Vabariigi Valitsus on teinud vaheotsuse (29.04.2021), määrates mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Leiame, et põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selle aluseks olev otsus ei vasta planeerimisseadusele. Vastav vaheotsus ning viidatud planeeringudokumendid arvestavad vaid ja ainult kitsalt ühe huvigrupi huve ning on erinevate mõjude ja huvide suhtes läbi kaalumata. Nõnda seatakse ohtu rohepöörde eesmärkide ja ka energiajulgeoleku ning varustuskindluse saavutamise. Teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalpüügiga tegelevale sektorile. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanS seletuskirja kohaselt: „Avalikkuse põhimõte hõlmab ka informatsiooni avalikkust. See tähendab, et planeerimismenetlusega seonduv informatsioon peab olema avalik. /---/ Avalikustamise põhimõtet tuleb rakendada kogu menetluse jooksul. Vastav järeldus kehtib ka riigi koostatavatele planeeringutele.“ PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. OÜ Utilitas Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee PlanS seletuskirja kohaselt: „Planeeringuga seonduvad huvid või väärtused tuleb tasakaalustada arvestades algatatud planeeringu eesmärke. /---/ Planeerimismenetluses on oluline kaasata võimalikult palju isikuid (avalikkuse põhimõte), kuid huvisid tuleks siiski kaalutleda planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt.“ Riigikohus on selgitanud, et erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne (RKHKo nr 3- 17-2013, p 22). PlanS § 10 lg 2 sätestab, et riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. PlanS seletuskirja kohaselt: „Selle põhimõtte selge sõnastamine on vajalik, et riiklike huvisid väljendavate planeeringute koostaja mõtleks esmalt läbi, millised on riigi ruumilist arengut kujundavad prioriteedid.“ PlanS § 11 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS seletuskirja kohaselt: „Selleks, et taha proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta otsus, on haldusorganil vaja piisavalt informatsiooni. Seega ei tähenda kõikehaarvamuse põhimõte, et haldusorgan peab igaks juhuks välja tooma asjasse puutumatut teavet, vaid ta peab suutma põhjendada, miks mingi otsustus on tehtud ja millistel andmetel otsustus põhineb.“ Antud juhul ei ole tuuleenergeetika reservalade loomisel ühegagi neist printsiipidest arvestatud: a) Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et üks kõnealuse planeeringu eesmärke, et merealasid saaks taastuvenergeetikaks kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3). Riigikohus on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei vaja meelde tuletamist, miks mereala kasutusele võtmine on hädavajalik riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. b) Eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV vaheotsus, mis vaieldamatult omavad mõju elu-ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga tuuleenergeetika reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale c) Vaieldamatult omab otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks võimalikke alasid, mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule ja varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline 2 vähendamine vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia hinna kallimaks. Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise aruandes selgitatud. d) Läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused mõjutavad Eesti taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust. e) Mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse mõjude analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada. f) Ka põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga püütud kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil on mõju majanduskeskkonnale suur.“ Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele, varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda võimalikke leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli langetati VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise viis on selges vastuolus PlanS põhimõtetega Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas viidatud otsuse aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada sidusrühmadel saada täpsemat sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks olnud analüüside kohta. g) Rõhutame, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori (traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve ja mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi kooseksisteerimiseks. Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega seonduvalt Riigikohus märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks ehitamine siiski võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub igasugune põhjendus, miks planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam standard. Kokkuvõtvalt, teeme ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale sektorile. Juhime siinkohal tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt Utilitas OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud. 3 II Põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride ulatust, laius ja asukoht ega kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata tõsiasjast, et planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada. Planeeringu põhilahenduses toodud vaba vaatevälja asukohti kirjeldava skeemi 5.6.5.1 kohaselt peaks vaba vaateväli avanema ligi kogu Sõrve sääre ja Saaremaa lääneranniku ning Ruhnu saare põhjaranniku ulatuses suunaga planeeringus ette nähtud tuulealadele. Nii on tekitatud absurdse olukord, kus väga äärmusliku tõlgenduse korral on võimalik kirjeldatud tingimusi täita ainult siis, kui ühtegi tuuleparki ühelgi tuulealal ei eksisteeri, mis on aga otseselt vastuolus mereala planeerimise sisulise mõttega ning riiklike energia- ja kliimaalaste kohustustega. Kokkuvõtvalt, vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus. Loodame, et Utilitas OÜ ettepanekud leiavad arvestamist ning kinnitame omalt poolt valmidust ülal tõstatud teemade üle koostöös Teie ja teiste valitsusasutustega lahendusi leida. Lugupidamisega, Rene Tammist OÜ Utilitas, taastuvelektri arendusjuht 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel