dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. juuni 2021
Viit
24.5-6/18-0240/3886
Registreeritud
18. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.5 Transpordiprojektide koordineerimine
Sari
24.5-6 Raudteeprojektide toimikud
Toimik
24.5-6/18-0240
Vastutaja
Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎14-133960-2 18.06.2021 Väljaminev kiri.asice551 KB

Sisu (failidest)

Teie 19.05.2021 MTÜ ARB Meie 18.06.2021 nr 14-13/3960-2 [email protected] Vastuskiri Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu ettepanekutele Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole 19.05.2021 e-kirjaga, milles toote välja kohustuse Eesti Vabariigil ehitada välja Via Baltica riigimaantee Uulu-Ikla (edaspidi Via Baltica) lõik TEN-T koridori nõuetele vastavaks. Samuti peate vajalikuks Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu (edaspidi Rail Baltica) menetluse uuendamise protsessis käsitleda Rail Baltica ja Via Baltica planeerimist koos ning suunata kaks suurt joonobjekti võimalikult suures ulatuses ühte koridori. Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga töötas Teie ettepanekud läbi ning annab alljärgnevalt neile omapoolsed vastused ning selgitused. TEN-T tee, sh Euroopa tee E67 ehk Via Baltica, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee ehk üleeuroopalise teedevõrgu tee. Nimetatud määrusega nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika eesmärkide saavutamine. Riigiteede teehoiukava 2021–20301 näeb ette Tallinn-Pärnu-Uulu maantee väljaehitamist 2+2 teeks Libatse – Nurme, Sauga – Pärnu ja Pärnu – Uulu lõikudes. Tulenevalt eelnevast ei kavandata Uulu – Ikla vahelise lõigu väljaehitamist 2+2 teeks ja selleks ega võimalikeks eeltöödeks (planeering, keskkonnamõjude hindamine, projekteerimine) ei ole riigieelarves ega 2021-2025 riigieelarve strateegiaga vahendeid ette nähtud2. Samuti on oluline märkida, et Pärnu maavanema 27.02.2009.a korraldusega nr 32 algatati Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Teemaplaneering on kehtestatud Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012 korraldusega nr 529 ning näeb ette 1+1 tee rajamist Uulu - Häädemeeste lõigule. Teemaplaneeringus on välja toodud, et lähtuvalt liiklusprognoosist ja looduskaitselistest piirangutest on Via Baltica alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste ristmikuni planeeritud madalama, so III klassi maanteena, kus trassikoridori laiuseks on 420 m, milles paikneb 120 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus jääb Via Baltica 1 "Riigiteede teehoiukava 2021–2030" https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2021-2030 2 „Riigi eelarvestrateegia 2022-2025“ https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi- eelarvestrateegia Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse tõstmiseks ja sujuvuse parandamiseks. Kehtiva teemaplaneeringu tulemustega arvestatakse Rail Baltica maakonnaplaneeringu koostamisel. Lisaks selgitame, et olemasoleval Via Baltica 1+1 teel on võimalik TEN-T koridori Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL toodud eesmärke täita meetmetega, mis ei nõua 2+2 tee ehitust. Konkreetse sobiva meetme valik sõltub suuresti olemasolevast ja hinnatud tuleviku liikluskoormusest. Pärast Rail Baltica valmimist, millega nähakse mitmete oluliste kaubasegmentide ning reisijate liikumine raudteele, suurt liikluskoormuse kasvu ette nähtud ei ole. Seega ei ole käesoleval hetkel põhjendatud eeldada, et just 2+2 tee ehitus on sobiv meede eelnevalt nimetatud määrusest ja otsusest tulenevate eesmärkide täitmiseks. Kui siiski peaks tekkima vajadus Uulu - Ikla lõigul Via Baltica ehitada välja 2+2 maanteeks, siis selle asukoha leidmine saab toimuda ainult läbi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) menetluse. REP algatamise ja kehtestamise kaalutlusotsused langetab Eestis Vabariigi Valitsus. Tänasel päeval puuduvad Via Baltica REPi algatamiseks riigieelarve strateegias 2022-2025 vastavad vahendid ning nimetatud objekt ei kuulu Riigiteede teehoiukavasse 2021–2030 aastal. REPi ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks.3 Pärast REPi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on REPi detailse lahenduse väljatöötamise alus.4 REPi asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.5 REP kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.6 REP on instrument, mis algatatakse perspektiiviga, et kehtestamise järgselt on 5 a jooksul seda võimalik ka hakata ellu viima. Kokkuvõtvalt võimaliku Via Baltica REPi trassialternatiivide parim paiknemine leitakse REPi menetluse käigus. Tänasel päeval pole meil võimalik trassialternatiivide paiknemise osas mingisuguseid eelistatud koridore määrata. Rail Baltica maakonnaplaneeringu menetluse uuendamiseks tellisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium võimalike trassialternatiivide leidmiseks alusuuringu Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ menetluse uuendamine (https://mkm.ee/et/uudised- pressiinfo/analuusid-ja-uuringud). Uuringu eesmärk oli tulenevalt Riigikohtu otsusest selgitada välja vähemalt 5 võimalikku Rail Baltic raudtee trassialternatiivi planeeringualal, sh Via Baltica maanteekoridoriga külgnevat trassialternatiivi. Valminud töös tähistati Via Baltica maanteekoridoriga külgnev trassialternatiiv tähisega 3N. Trassilõik kulgeb Piirumi küla piirist alates vahetult Via Baltica trassi lähedal. Lisaks on see ka Natura ala läbiv trassivariant. Trassivariant tähisega 3N kulgeb nii metsaaladel kui kultuurmaastikus ja põhjast lõuna poole liikudes Häädemeeste vallas Laadi, Lepaküla, Soometsa, Leina küla, Võiste aleviku, Piirumi, Rannametsa, Pulgaoja küla, Häädemeeste aleviku ja Arumetsa küla territooriumil. Trassialternatiivile on uuringus osundatud mitmeid miinuseid (vt täpsemalt viidatud uuringu lk 31jj) ning põhjapoolses osas ei olnud seda võimalik maantee äärde kavandada, sest läheks tugevalt vastuollu planeeringu baaskriteeriumitega (rohkelt mõjusid 3 PlanS § 28 lg 2 p 3 4 PlanS § 30 lg 1 5 PlanS § 30 lg 2 6 PlanS § 53 lg 3 2 asustusele). Uuringu käigus valiti tulenevalt baaskriteeriumitest välja perspektiivikamad trassialternatiivid. Planeeringu koostamise etapis on hetkel 3N alternatiiv jäetud kõrvale. Oma pöördumises palute selgitada, kas KMH lähteülesande või programmi koostamisel on kaalutud 2+2 Via Baltica maanteega lisamist töö mahtu. Käesolevaga selgitame, et Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse puhul on tegemist keskkonnamõju strateegilise hindamisega (edaspidi KSH), mitte KMH-ga etapiga ning antud planeeringu juhul on tegemist KSH tehniliste täpsustustega, mitte uue KSH programmiga. Muudatused on tehnilist laadi ja puudutavad eelkõige infot protsessi osapoolte kohta (näiteks muudatused seoses arendaja, maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, KSH koostaja ning KSH töörühmaga, sealhulgas on lisatud KSH juhteksperdi pädevust tõendavad dokumendid). Muutunud on maakonnaplaneeringu ja KSH ajakava. Keskkonnaministeerium on oma 27.04.2021 kuupäeval saadetud kirjaga nr 7-15/21/1495-3 nõustunud KSH programmi muudatuste sisseviimisega 7.07.2014 heakskiidetud Rail Baltica trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute KSH programmi. Oma pöördumises teete mh ettepaneku analüüsida Häädemeeste kohaliku peatuse uut võimalikku asukohta. Rail Baltica planeeringu raames leitakse asukohad ka kohalikele regionaalrongi peatustele, mille asukohtade ettepanekud tulenevad Pärnu maakonna planeeringust, mille riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Peatuste parima asukohtade täpsustamiseks on läbi viidud eraldi uuring „Rail Balticu arengukoridor ja regionaalrongide kohalikud peatused” ning selle alusel välja töötatud planeeritaval alal paiknevate Surju ja Häädemeeste peatuste asukohad. Kuna Via Balticaga samasse koridori ei ole eelnevalt kirjeldatud põhjustel võimalik Rail Baltica trassialternatiive kavandada, siis hetkel Häädemeeste kohalikule peatusele uut võimalikku asukohta ei ole otsitud. Küll on aga Häädemeeste Vallavalitsusele selgitatud et, kui nende soov on kavandada kohaliku rongipeatus Häädemeeste alevikku, siis see on võimalik omavalitsusel kavandada näiteks läbi koostatava üldplaneeringu. KSH-s on kumulatiivsete mõjude hindamine üheks hindamise meetodiks nagu on kinnitatud ka hindamise aluseks olevas keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks olevas KSH programmis punktis 4.4.3. Keskkonnale mõju hindamiseks, sealhulgas koosmõju hindamiseks, kasutatakse erinevaid meetodeid. Sealjuures on igasuguse mõju hindamise lähtekohaks põhimõte, et meetod peaks andma võimalikult objektiivse ja usaldusväärse prognoosi. Prognooside hulgas on selliseks usaldusväärseimaks meetodiks arvutimodelleerimisega erinevatest mõju allikatest vastuvõtvale objektile või keskkonnale põhinev hinnang. Objektiivsuse tagavad võimalikult detailsed füüsikaliselt mõõdetavad lähteandmed, millega on võimalik mõju allikat, mõjuri levikut mõjutavaid keskkonnatingimusi ja vastuvõtvat keskkonda kirjeldada. Piirkondlike mõjude hindamiseks kasutatakse spetsiaalseid rahvusvaheliselt tunnustatud arvutiprogramme, mida keskkonnamõju strateegilises hindamises ekspertrühm ka kasutab. Analoogseid või samu programme kasutatakse ka teistes Euroopa või arenenud riikides. Allikatest lähtuva (koos)mõju ehk mõju enese hindamiseks kasutavad arvutimodelleerimisega saadud tulemusi nt hajumiskaartide näol kombinatsioonis GIS tööriistadega ning andmeid interpreteerivad erialaeksperdid. Üheskoos koostatakse hindamise tulemustest kokkuvõte, milline esitatakse KSH aruandes. Samuti kasutatakse modelleerimist töö käigus planeeringulahendustes leevendavate ja vältivate meetmete väljatöötamiseks. Koosmõju hindamiseks kogutakse objektiivne lähteinfo kõigist võimalikest olulistest allikatest. Info kavandatava Via Baltica asukoha, allikate, jne lähteparameetrite kohta kasutatakse müra hajumise modelleerimisel ja mõju hindamisel samadel alustel kõigi 3 võimalike oluliste allikatega. Sama kehtib teiste allikate ja mõjude osas. Koosmõju hinnatakse ekspertidele kättesaadavaks tehtud teabe alusel. Koosmõju, sealhulgas Via Baltica tänase teekoridori mõju, arvestamiseks ja hindamiseks on keskkonnamõju hindajad pöördunud oluliste koosmõju allikate osas info saamiseks Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Transpordiameti ja teiste olulist infot valdavate organisatsioonide poole. Täname teid esitatud ettepanekute eest ning Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse uuendamise protsessis aktiivsel osalemisel. Ühtlasi anname teada, et Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" uuendamise võimalike asukohavariantide aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 05.07.2021 - 09.08.2021. Materjalid tehakse kättesaadavaks Rahandusministeeriumi kodulehel ning paberkandjal omavalitsustes 5. juulil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets osakonnajuhataja Siim Orav 611 3233 [email protected] 4 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel