Teie 19.05.2021
MTÜ ARB Meie 18.06.2021 nr 14-13/3960-2
[email protected]
Vastuskiri Rail Baltica Pärnu
maakonnaplaneeringu
ettepanekutele
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole 19.05.2021 e-kirjaga, milles toote välja
kohustuse Eesti Vabariigil ehitada välja Via Baltica riigimaantee Uulu-Ikla (edaspidi Via
Baltica) lõik TEN-T koridori nõuetele vastavaks. Samuti peate vajalikuks Rail Baltica Pärnu
maakonnaplaneeringu (edaspidi Rail Baltica) menetluse uuendamise protsessis käsitleda Rail
Baltica ja Via Baltica planeerimist koos ning suunata kaks suurt joonobjekti võimalikult
suures ulatuses ühte koridori.
Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga töötas
Teie ettepanekud läbi ning annab alljärgnevalt neile omapoolsed vastused ning selgitused.
TEN-T tee, sh Euroopa tee E67 ehk Via Baltica, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee ehk üleeuroopalise teedevõrgu tee.
Nimetatud määrusega nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika eesmärkide
saavutamine.
Riigiteede teehoiukava 2021–20301 näeb ette Tallinn-Pärnu-Uulu maantee väljaehitamist 2+2
teeks Libatse – Nurme, Sauga – Pärnu ja Pärnu – Uulu lõikudes. Tulenevalt eelnevast ei
kavandata Uulu – Ikla vahelise lõigu väljaehitamist 2+2 teeks ja selleks ega võimalikeks
eeltöödeks (planeering, keskkonnamõjude hindamine, projekteerimine) ei ole riigieelarves
ega 2021-2025 riigieelarve strateegiaga vahendeid ette nähtud2.
Samuti on oluline märkida, et Pärnu maavanema 27.02.2009.a korraldusega nr 32 algatati
Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn –
Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega (KSH). Teemaplaneering on kehtestatud Pärnu maavanema 1.
oktoobri 2012 korraldusega nr 529 ning näeb ette 1+1 tee rajamist Uulu - Häädemeeste
lõigule. Teemaplaneeringus on välja toodud, et lähtuvalt liiklusprognoosist ja
looduskaitselistest piirangutest on Via Baltica alates Uulu-Valga ristmikust kuni Häädemeeste
ristmikuni planeeritud madalama, so III klassi maanteena, kus trassikoridori laiuseks on 420
m, milles paikneb 120 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Selles lõigus jääb Via Baltica
1
"Riigiteede teehoiukava 2021–2030" https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2021-2030
2
„Riigi eelarvestrateegia 2022-2025“ https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-
eelarvestrateegia
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldjuhul olemasoleva teemaa piiridesse, planeeritud on meetmed liikluse ohutuse tõstmiseks
ja sujuvuse parandamiseks. Kehtiva teemaplaneeringu tulemustega arvestatakse Rail Baltica
maakonnaplaneeringu koostamisel.
Lisaks selgitame, et olemasoleval Via Baltica 1+1 teel on võimalik TEN-T koridori Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus
nr 661/2010/EL toodud eesmärke täita meetmetega, mis ei nõua 2+2 tee ehitust. Konkreetse
sobiva meetme valik sõltub suuresti olemasolevast ja hinnatud tuleviku liikluskoormusest.
Pärast Rail Baltica valmimist, millega nähakse mitmete oluliste kaubasegmentide ning
reisijate liikumine raudteele, suurt liikluskoormuse kasvu ette nähtud ei ole. Seega ei ole
käesoleval hetkel põhjendatud eeldada, et just 2+2 tee ehitus on sobiv meede eelnevalt
nimetatud määrusest ja otsusest tulenevate eesmärkide täitmiseks.
Kui siiski peaks tekkima vajadus Uulu - Ikla lõigul Via Baltica ehitada välja 2+2 maanteeks,
siis selle asukoha leidmine saab toimuda ainult läbi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)
menetluse. REP algatamise ja kehtestamise kaalutlusotsused langetab Eestis Vabariigi
Valitsus. Tänasel päeval puuduvad Via Baltica REPi algatamiseks riigieelarve strateegias
2022-2025 vastavad vahendid ning nimetatud objekt ei kuulu Riigiteede teehoiukavasse
2021–2030 aastal. REPi ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul,
kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks.3
Pärast REPi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist tehakse kavandatavale
ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on REPi detailse lahenduse
väljatöötamise alus.4 REPi asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku
asukohta.5 REP kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta
möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.6 REP on instrument, mis algatatakse
perspektiiviga, et kehtestamise järgselt on 5 a jooksul seda võimalik ka hakata ellu viima.
Kokkuvõtvalt võimaliku Via Baltica REPi trassialternatiivide parim paiknemine leitakse REPi
menetluse käigus. Tänasel päeval pole meil võimalik trassialternatiivide paiknemise osas
mingisuguseid eelistatud koridore määrata.
Rail Baltica maakonnaplaneeringu menetluse uuendamiseks tellisid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium võimalike trassialternatiivide
leidmiseks alusuuringu Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ menetluse uuendamine (https://mkm.ee/et/uudised-
pressiinfo/analuusid-ja-uuringud). Uuringu eesmärk oli tulenevalt Riigikohtu otsusest
selgitada välja vähemalt 5 võimalikku Rail Baltic raudtee trassialternatiivi planeeringualal, sh
Via Baltica maanteekoridoriga külgnevat trassialternatiivi. Valminud töös tähistati Via
Baltica maanteekoridoriga külgnev trassialternatiiv tähisega 3N. Trassilõik kulgeb Piirumi
küla piirist alates vahetult Via Baltica trassi lähedal. Lisaks on see ka Natura ala läbiv
trassivariant. Trassivariant tähisega 3N kulgeb nii metsaaladel kui kultuurmaastikus ja põhjast
lõuna poole liikudes Häädemeeste vallas Laadi, Lepaküla, Soometsa, Leina küla, Võiste
aleviku, Piirumi, Rannametsa, Pulgaoja küla, Häädemeeste aleviku ja Arumetsa küla
territooriumil. Trassialternatiivile on uuringus osundatud mitmeid miinuseid (vt täpsemalt
viidatud uuringu lk 31jj) ning põhjapoolses osas ei olnud seda võimalik maantee äärde
kavandada, sest läheks tugevalt vastuollu planeeringu baaskriteeriumitega (rohkelt mõjusid
3
PlanS § 28 lg 2 p 3
4
PlanS § 30 lg 1
5
PlanS § 30 lg 2
6
PlanS § 53 lg 3
2
asustusele). Uuringu käigus valiti tulenevalt baaskriteeriumitest välja perspektiivikamad
trassialternatiivid. Planeeringu koostamise etapis on hetkel 3N alternatiiv jäetud kõrvale.
Oma pöördumises palute selgitada, kas KMH lähteülesande või programmi koostamisel on
kaalutud 2+2 Via Baltica maanteega lisamist töö mahtu. Käesolevaga selgitame, et Rail
Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse puhul on tegemist keskkonnamõju
strateegilise hindamisega (edaspidi KSH), mitte KMH-ga etapiga ning antud planeeringu
juhul on tegemist KSH tehniliste täpsustustega, mitte uue KSH programmiga. Muudatused on
tehnilist laadi ja puudutavad eelkõige infot protsessi osapoolte kohta (näiteks muudatused
seoses arendaja, maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, KSH koostaja
ning KSH töörühmaga, sealhulgas on lisatud KSH juhteksperdi pädevust tõendavad
dokumendid). Muutunud on maakonnaplaneeringu ja KSH ajakava. Keskkonnaministeerium
on oma 27.04.2021 kuupäeval saadetud kirjaga nr 7-15/21/1495-3 nõustunud KSH programmi
muudatuste sisseviimisega 7.07.2014 heakskiidetud Rail Baltica trassi Harju, Rapla ja Pärnu
maakonnaplaneeringute KSH programmi.
Oma pöördumises teete mh ettepaneku analüüsida Häädemeeste kohaliku peatuse uut
võimalikku asukohta. Rail Baltica planeeringu raames leitakse asukohad ka kohalikele
regionaalrongi peatustele, mille asukohtade ettepanekud tulenevad Pärnu maakonna
planeeringust, mille riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.
Peatuste parima asukohtade täpsustamiseks on läbi viidud eraldi uuring „Rail Balticu
arengukoridor ja regionaalrongide kohalikud peatused” ning selle alusel välja töötatud
planeeritaval alal paiknevate Surju ja Häädemeeste peatuste asukohad. Kuna Via Balticaga
samasse koridori ei ole eelnevalt kirjeldatud põhjustel võimalik Rail Baltica trassialternatiive
kavandada, siis hetkel Häädemeeste kohalikule peatusele uut võimalikku asukohta ei ole
otsitud. Küll on aga Häädemeeste Vallavalitsusele selgitatud et, kui nende soov on kavandada
kohaliku rongipeatus Häädemeeste alevikku, siis see on võimalik omavalitsusel kavandada
näiteks läbi koostatava üldplaneeringu.
KSH-s on kumulatiivsete mõjude hindamine üheks hindamise meetodiks nagu on kinnitatud
ka hindamise aluseks olevas keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks olevas KSH
programmis punktis 4.4.3.
Keskkonnale mõju hindamiseks, sealhulgas koosmõju hindamiseks, kasutatakse erinevaid
meetodeid. Sealjuures on igasuguse mõju hindamise lähtekohaks põhimõte, et meetod peaks
andma võimalikult objektiivse ja usaldusväärse prognoosi. Prognooside hulgas on selliseks
usaldusväärseimaks meetodiks arvutimodelleerimisega erinevatest mõju allikatest
vastuvõtvale objektile või keskkonnale põhinev hinnang. Objektiivsuse tagavad võimalikult
detailsed füüsikaliselt mõõdetavad lähteandmed, millega on võimalik mõju allikat, mõjuri
levikut mõjutavaid keskkonnatingimusi ja vastuvõtvat keskkonda kirjeldada. Piirkondlike
mõjude hindamiseks kasutatakse spetsiaalseid rahvusvaheliselt tunnustatud arvutiprogramme,
mida keskkonnamõju strateegilises hindamises ekspertrühm ka kasutab. Analoogseid või
samu programme kasutatakse ka teistes Euroopa või arenenud riikides. Allikatest lähtuva
(koos)mõju ehk mõju enese hindamiseks kasutavad arvutimodelleerimisega saadud tulemusi
nt hajumiskaartide näol kombinatsioonis GIS tööriistadega ning andmeid interpreteerivad
erialaeksperdid. Üheskoos koostatakse hindamise tulemustest kokkuvõte, milline esitatakse
KSH aruandes. Samuti kasutatakse modelleerimist töö käigus planeeringulahendustes
leevendavate ja vältivate meetmete väljatöötamiseks.
Koosmõju hindamiseks kogutakse objektiivne lähteinfo kõigist võimalikest olulistest
allikatest. Info kavandatava Via Baltica asukoha, allikate, jne lähteparameetrite kohta
kasutatakse müra hajumise modelleerimisel ja mõju hindamisel samadel alustel kõigi
3
võimalike oluliste allikatega. Sama kehtib teiste allikate ja mõjude osas. Koosmõju hinnatakse
ekspertidele kättesaadavaks tehtud teabe alusel. Koosmõju, sealhulgas Via Baltica tänase
teekoridori mõju, arvestamiseks ja hindamiseks on keskkonnamõju hindajad pöördunud
oluliste koosmõju allikate osas info saamiseks Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi,
Transpordiameti ja teiste olulist infot valdavate organisatsioonide poole.
Täname teid esitatud ettepanekute eest ning Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu
menetluse uuendamise protsessis aktiivsel osalemisel.
Ühtlasi anname teada, et Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine" uuendamise võimalike asukohavariantide aruande eelnõu avalik
väljapanek toimub 05.07.2021 - 09.08.2021. Materjalid tehakse kättesaadavaks
Rahandusministeeriumi kodulehel ning paberkandjal omavalitsustes 5. juulil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
osakonnajuhataja
Siim Orav 611 3233
[email protected]
4
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
5