dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Infoühiskonna tulemusaruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. juuni 2021
Viit
22-1/2021/3872-1
Registreeritud
18. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll, Rahandusministeerium, Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
22 Riigi infosüsteemide korraldamine
Sari
22-1 Riigi infosüsteemidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
22-1/2021
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond)

Failid

  • 📎22-120213872-1 18.06.2021 Väljaminev kiri.asice989 KB

Sisu (failidest)

TULEMUSARUANNE 2020. AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TULEMUSVALDKONNAS: INFOÜHISKOND Kokkuvõtte koostas: Kaidi-Kerli Kärner, strateegianõunik, MKM SISSEJUHATUS Tulemusvaldkond Infoühiskond Eesmärk Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Arengukava või Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020 poliitika põhialused TUVi panustavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ministeeriumid (minister) Programmid E-riigi ja Sideturu Arendamise programm ja Küberturvalisuse programm. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ 2020. aasta täitmise aruande. Infoühiskonna arengukavaga saab tutvuda siin: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_ja_kuberturvalisus e_strateegia_2019-2022.pdf Aruandes on antud ülevaade 2020. aasta jooksul toimunud olulisematest infoühiskonna arengukava programmis ettenähtud tegevustest ja indikaatorite sihttasemete täitmisest. Tulemusvaldkonna raames on olulised mitmed järgnevad valdkonnad: tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav riigi infosüsteemi baastaristu; nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid; paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd; nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks; inimesed tunnevad ennast internetis turvaliselt ja usaldavad e-riiki. 2 KOKKUVÕTE TULEMUSVALDKONNA EESMÄRKIDEST JA NENDE SAAVUTAMISEST Infoühiskonna arengukavas on püstitatud tulemusvaldkonna üldeesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Üldeesmärgi saavutamiseks on rakendatud meetmeid läbi kahe programmi: E-riigi ja Sideturu Arendamise programm ja Küberturvalisuse programm. Aruandes on antud ülevaade viie tegevusvaldkonna kohta, sh nelja E-riigi ja Sideturu Arendamise programmi meetme kohta (sideturu ja ühenduste areng; riigi infosüsteemi areng; paremad avalikud teenused IKT abil ning IKT oskuste areng) ja Küberturvalisuse programmi meetmete kohta kokkuvõtvalt (jätkusuutlik digitaalne ühiskond, ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus, rahvusvahelised suhted ja küberoskuslik ühiskond). Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös allasutuste ning teiste ministeeriumidega. Sidevaldkonnas paranes 2020. aastal tänu juurdepääsuvõrkude ehitusele ülikiire interneti püsiühenduse kättesaadavus mitmetes Eesti piirkondades. Jätkus raadiosageduste väljaandmise ettevalmistus, mh selleks, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G. Seadusandliku tegevuse poolelt sai valmis EL sideseadustikku ülevõtvad muudatusettepanekud elektroonilise side seaduse muudatused, mis esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks huvigruppidele. Riigi infosüsteemi baastaristu valdkonnas koostati digiriigi arhitektuuri tulevikusuuna raamdokument “NEXT GENERATION DIGITAL GOVERNMENT ARCHITECTURE”. Riigi ja erasektori koostöö avamiseks digiriigi innovatsiooni alal on olnud oluline koodivaramu loomine. Koodivaramu haldusalade arv aasta lõpuks oli 8. Andmesaatkonna tegevusplaan on kokkulepitud ja aasta lõpuks oli andmesaatkonnas 7 andmekogu. Avaandmete valdkonnas jätkus kiire areng. Avaandmete hulk avaandmete teabeväravas kasvas aasta jooksul üle nelja korra, kasvades aasta tagusest ~190 andmestikust pea 780 andmestikuni. Lisaks uuendati arenduse riikliku avaandmete teabeväravat. Valdkonna kiire areng peegeldus Eesti positsiooni paranemises Euroopa avaandmete küpsuse indeksis, kus Eesti koht parenes üheksa koha võrra, olles täna Euroopas küpsuse tasemelt viiendat. Avaandmete valdkonnas lepiti kokku avaandmete kirjeldusstandardis. Lisaks jätkati kratijuppide kontsepti realiseerimist, kus tänaseks on kõigile osapooltele tasuta kasutada juba viis erinevat baaskomponenti, nende seas masintõlge, kõnesüntees, kõnetuvastus ja muud. Lisaks tuli MKM välja bürokrati kontseptsiooni ja teekaardiga. Bürokrati puhul on tegemist visiooniga, kuidas tulevikus toimiksid e-teenused häälepõhiselt. Visiooni elluviimiseks loodi teekaart ja käivitati esimesed katseprojektid kaheksa katseprojekti, näiteks 3 vabavaralise juturoboti loomiseks. Andmehalduse vaatest lõppes SRSS projekt, mille raames koostati andmekirjelduse standard, andmekvaliteedi raamistik ja andmehalduse mudel asutustele. Alustati andmehaldurite ja juhtide koolitamist. Loodi andmehalduse ja avaandmete tegevuskavad aastateks 2021-2022. Jätkati RIA ja NIIS’iga X-road andmevahetusplatvormi edasiarendust. Teenuste ehk nutika riigi valdkonnas kinnitati valitsuse poolt sündmusteenuste tegevuskava, mille alusel on algatatud mitmete sündmusteenuste lähteülesannete detailanalüüsid. 2021. aastal on eesmärk alustada järgnevate arendustega: juhtimisõiguse ja sõiduki omamine, töötuks olemise, abiellumine ja lahutamine. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika arendamise tulemusena peab mh kasvama rahulolu avalike teenustega nii elanike kui ka ettevõtjate hulgas. 2020 aastal on kasutaja mugavusse panustavaid projekte heaks kiidetud struktuuritoetuse fondist (edaspidi SF) 12 MEUR eest. Projekte, mis aitavad nutikaid arendusi ette valmistada läbi analüüsimise ja prototüüpimise, sh krattide katsetamise, siis nimetatud tegevusteks on 2020 projekte heaks kiidetud summas 2 MEUR. Heade teenuste arendamise ja rakendamise eelduseks on see, et teenuseid toetav baastaristu oleks heas korras ning 2020 aastal eraldati taristu arendamiseks 3 MEUR. Digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks jätkati koolitustegevusi kõikidele huvilistele avatud IKT- baasoskuste õpetamisele suunatud e-Kogukonna projektis ning kitsamalt tööstussektori töötajatele suunatud DigiABC projektis. Jätkusid IKT-valdkonna spetsialistide puuduste leevendamisele suunatud IT-spetsialistide ümberõppe projekt Vali-IT!, IT-õiguse magistri- ja doktoriõppe ning spetsialistide täiendõppe programmid Tartu Ülikoolis ning gümnaasiumi noortele suunatud e-kursus programmeerimise õpetamiseks. Lisaks alustati 2020.aastal tervishoiu töötajatele suunatud IKT- oskuste koolitusega ning sügisel. algas vastuvõtt andmeteaduse spetsialistide magistriõppe programmi Tartu Ülikoolis. Infoühiskonna eesmärkide elluviimiseks on vajalik ka õigusruumi uuendamine ja arendamine. Selles valdkonnas toimusid järgnevad muudatused:  Koostati ja esitati Riigikogule menetlemiseks Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga ajakohastatakse riigivaraseadust "riigi tarkvara" termini ja seda puudutava regulatsiooniga. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks). Seeläbi edendatakse nii ettevõtluspotentsiaali kui digiriigi läbipaistvust.  Viidi läbi pilvetehnoloogia õigusanalüüsid (sh avalike pilvede ja riigipilve õigusanalüüs). Pilvetehnoloogia potentsiaali rakendamise võimaldamiseks avalikus sektoris viidi läbi kommertspilvetehnoloogia kasutuselevõtu õiguslik analüüs ja esitati ettepanekud vajalikeks 4 õiguslikeks muudatusteks. Ühtlasi hangiti riigipilve õigusanalüüs, millega kaardistati tänased riigipilve kui teenuse pakkumise juriidilised kitsaskohad ja esitati ettepanekud nende lahendamiseks.  Koostati Euroopa Liidu elektroonilise identiteedi arengupoliitika osas Eesti seisukohad. Elektrooniline identiteet on üks digiriigi baaskomponente, mida reguleerib suures osas Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õiguses on käesoleval ajal toimumas vastava õigusruumi ülevaatamine ja ajakohastamine ning on oluline tagada, et selle areng oleks kooskõlas Eesti elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste arhitektuuriga. Kübervaldkonna poliitikakujundamise üheks põhivaldkonnaks oli sidevõrkude turvalisus ning sellega seotud õigusraamistik. Veeti eest sidevõrkude turvalisust puudutava seadusandluse uuendamise protsessi, mille käigus viidi läbi läbirääkimisi ja konsultatsioone valdkonna osapooltega, ning valmistati ette sidevõrkude turvalisuse määrus valitsusele esitamiseks. 5 Olulisemad väljakutsed, millega tuleb tegeleda:  Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis siiski palju kohti (eriti hõredama asustusega maapiirkondades), kuhu kaasaegne väga suure läbilaskevõimega interneti püsiühendus ei ole veel jõudnud, mistõttu on vajalik nn viimase miili ühenduste välja arendamine kuni arengukava perioodi lõpuni.  Kaasaegne sidetaristu on aluseks nii ettevõtjatele kui elanikele suunatud teenuste ja rakenduste väljatöötamisel, ent lisaks on see ka paljude riigi sisemiste teenuste toimimise eelduseks. Jätkuvalt on vajalik uuendada sideturu seadusandlust, toetada sideühenduste sh 5G arengut ning üleminekut kaasaegse operatiivraadioside lahendustele, mida vajavad oma tõhusaks toimimiseks ka avaliku sektori asutused.  Serveritaristu ja töökohateenused on juba täna tehnoloogilises võlas (nt seadmed aegumas) kõigis valitsemisalades ja see kasvab. Selle tulemusel toimub riiklike teenuste toimepidevuse katkestuste kasv, nt viimasel kahel aastal nähtu. Teenuste kvaliteet on madalam ja ebaühtlane – kasvava tehnoloogilise võla ja ebaühtlaste kompetentside tõttu on töökoha- ja serveriteenused ebaühtlase tasemega eri valitsemisalade ja asutuste jaoks. Samas ootavad kasutajad (kodanikud, ettevõtjad, Eesti puhul ka e-residendid), et teenused oleksid neile vajalikul hetkel kättesaadavad ja seda ka üle maailma. Pilvetaristust on saanud de facto standardlahendus, mis kindlustab teenuste töökindluse, kvaliteedi ja turvalisuse – aga Eestis on selle kasutuselevõtt seni väga madal. Eesmärgiks on suurimate IT-baasteenuste osutamise parem korraldamine; kasvatada pidevalt pilvetaristu kasutamist ning majutada kriitilised andmekogud ja infosüsteemid on pilvelahendusega andmesaatkonda.  Eesmärgiks on valitsemisalade koodivaramusse liidestamine, millega hakatakse 2021. aastal põhjalikumalt tegelema. RIHA, nõusolekuteenus ja avaandmete teabevärav peavad üksteist enam toetama.  Mitte ainult pandeemiast lähtuvalt tuleb võimaldada automatiseerida kliendipöördumistele vastamist nii kirjas kui ka kõnes, kliendipöördumiste edasisuunamist teistele asutustele ja asutuse sees ning hilisemat kliendipöördumiste analüütikat.  Tähelepanu tuleb pöörata ka andmete ja muu digitaalse teabe korrektsele ja vajaduspõhisele haldamisele ja säilimisele, avaliku teabe avalikustamisele ja masinloetavalt kättesaadavaks tegemisele, andmevahetuse parandamisele riigiasutuste sees ja ka ettevõttete vahel, andmekaitse nõuete rakendamisele ja andmete ühe kordse küsimise ja mitmekordse kasutuse parandamisele. Samuti on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata andmehaldurite ja juhtide koolitamisele ning andmeanalüütika oskuste parandamisele avalikus sektoris.  Digiriigi kestlikkuse tagamiseks koordineerime riigieelarve kui ka EL fondide (SF ja RRF) vahendite kasutust, et riigile olulised IT-arendused oleksid rahastatud ning digipööre hoo sisse saanud. 2022- 2023 on suur fookus EL vahendite (SF 2021-2027; RRF kuni 2026) rakendusskeemide välja 6 töötamisel ja koordineerimise sisse töötamisel. Alustatakse mitmete riigiüleste reformidega, sh avalike digiteenuste uus tase: teenused terviklikuks ja proaktiivseks ning digiriigi alustaristu uus tase, sh digiriigi turvaline pilveminek.  Majanduse arengu ning kasutajasõbralike e-teenuste ja e-lahenduste arengu tagamiseks on oluline kasvatada digi- ja tehnoloogiaoskuste taset ning digipädevust kõikide elanikkonna sihtrühmade hulgas.  Endiselt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel järgitaks infoturbe ja andmekaitse põhimõtteid protsessi algusest peale.  Plaanis on 2021. ja 2022. aastal nõusolekuteenusega seonduva õigusruumi reguleerimine. Eesmärk on anda inimestele oma andmete üle senisest rohkem kontrolli ja võimaldada riiklike andmekogude pidajatel väljastada ettevõtetele inimese nõusoleku alusel temaga seotud isikuandmeid. See loob eeldused senisest personaalsemate ja kvaliteetsemate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks, eelkõige näiteks finants- ja tervisevaldkonnas.  Oluline on riikliku küberturvalisuse veelgi tõhusam juhtimine ja korraldamine ning valdkondlike analüüside läbiviimine mõistmaks paremini valdkondlikke väljakutseid.  Riigiüleselt on mõningate valitsemisalade puhul kitsaskohaks IKT baasrahastamise (eelkõige majandamiskulude) puudujääk, mis võib teatud olukordades ka pärssida IKT investeeringute elluviimist ja jätkusuutlikkust. 7 TULEMUSVALDKONNA SEOTUD PROGRAMMID PROGRAMM: E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM Meede 1: Sideturu ja ühenduste areng  Elektroonilise side valdkonna areng 2020. aastal on olnud hea. Mobiilse 4G kasutajate arv on tõusis 100 tuhande võrra 1,339 miljonini. Samuti on kasvanud valguskaabli lõppkasutajate arv 13 000 kasutaja võrra ca 197 000-ni.  Aastal 2020 kasvas fikseeritud sidevõrgus üle 100 Mbit/s kiirusega lairiba teenuse tarbijate arv ning vähenes alla 100Mbit/s kiiruste kasutajate arv. Siit järeldub, et andmesideteenuse kasutajad kasutavad järjest suuremat internetikiirust. Lõppkasutajate poolt tarbitav mobiilse andmeside keskmise kiiruse mõõtmine näitas, et 2020 aastal oli 84%-l kasutajatel keskmine kiirus üle 100 Mbit/s (2019 näitaja oli 80%). Valdkonna statistika: Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kiire 62% 62,6% 75,1% 78,1% 79,1% 80,4 82,9% 85% internetiühendusega kaetud majapidamiste osakaal Allikas: TTJA, Aruanne elektroonilise side valdkonnas toimunud arengutest 30 Mbit/s kiirusega 34% 46% 47,0% 99% 99% 99% 99% 99% interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks Allikas: TTJA Eesti on maailma kõige 2. koht 2. 2. 1-2. koht 1-2. koht 1-2. koht 2. koht 2. koht vabama internetiga koht koht riikide TOP- 5 seas Allikas: Freedom on the Net Meede 2: Riigi infosüsteemi areng  Turvalist internetikasutust võimaldava elektroonse identiteedi (ID-kaart, mobiil-ID) kasutajate arv on eelmise aastaga veidi langenud. Kui elektroonset identiteeti (eID) omas rakendusplaani esimesel, 2014. aastal 41% inimestest, siis 2019. aasta lõpuks oli see tõusnud 69%ni, kuid 2020. aastal langes 67%ni. Kui kasutus on jätkuvalt kõrge, siiski tähendab see, et osa ID-kaarti omavaid inimesi ei kasuta kaarti digitaalseks allkirjastamiseks ja/või autentimiseks.  2020 lõpuks oli väljastatud 1 410 000 ID1 formaadis kaarte ning 943 000 inimest olid aasta jooksul vähemalt ühe korra e-keskkonnas seda kasutanud.  Tänu e-residentsuse programmile mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv on jätkuvalt kõrge. Kui 2018. aasta lõpuks oli loodud 7 383 ettevõtet, siis 2020. aasta lõpuks oli mitteresidentide poolt loodud 15 219 ettevõtet.  2020 aastal käivitati Riigi Allkirjastamisteenus, mille tulemusel avaliku sektori asutused ei pea oma infosüsteemidesse arendama digitaalallkirja keerukust, vaid saavad lahenduse keskselt.  2020a jätkusse Riigi Autentimisteenuse kasutajate kiire kasv, ühe enam asutusi lähevad üle kesksele autentimislahendusele vähendades sellega oma infosüsteemide haldus- ja arenduskulusid. Liitunud on 49 asutust rohkem kui 200 infosüsteemiga.  2020 aastal käivitati keskse Nõusolekuteenuse arendus, esimesed kasutuslood valmivad 2021 suvel. Nõusolekuteenuse abil on isikutel võimalik anda ligipääs oma andmetele mis on erinevates riiklikes andmekogudes. Valdkonna statistika: Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Mitteresidentide - - 339 1374 3431 7383 11658 15219 poolt loodud ettevõtete arv (kumulatiivselt) Allikas: EAS (e- Residentsuse programm) Riikide arv, 0 1 1 1 2 2 2 2 kellega Eesti on ühiselt arendanud 9 Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 baastaristu komponente Allikas: RIA X-teega liitunud 179 248 306 308 387 380 324 427 ettevõtete arv1 Allikas: RIA 1 Metoodika muutuse tõttu pole 2019. aasta ja 2020. aasta tulemused võrreldavad üks-ühele varasemate aastatega. Liitujate osakaal on siiski tõusnud. 10 Meede 3: Paremad avalikud teenused IKT abil  MKM viis läbi sündmusteenuste analüüsi projekti, millega loodi sündmusteenuste arendamiseks vajalik arendus- ja haldusmudel, 15 potentsiaalse sündmusteenuse hetkeolukorra kirjeldus ja 5 sündmusteenuse tulevikuvisioon. Projekti tulemustele tuginedes töötati koos teenuste omanikega välja sündmusteenuste edasiarendamise teekaart (mis kinnitati VV).  Alustati detailsemat analüüsi lapse sünni, abielu ja lahutuse, juhtimisõiguse ja sõiduki omamise, tööta jäämise, kinnisvara tehingutega seotud sündmusteenuste osas ning sündmusteenuste keskse tehnoloogia näidisrakenduse väljatöötamist.  RIKi ja EMTA koostöös loodi ärisündmuspõhine ettevõtte registreerimise teenus, kus ettevõtjaportaalis saab ettevõtte asutamisel kohe registreerida ettevõtte käibemaksukohuslase numbri ja töötajat, ilma et peaks eraldi EMTA iseteenindusse minema.  Avalike teenuste koosvõime programmi raames viidi ellu 5 projekti, mille eesmärk oli avalike teenuste parendamine ja koosvõime loomine. Nt oli üheks projektiks teenusenõusolekuteenuse analüüs.  Viidi ellu DIGINNO ja PACINNO teenuste piiriülese arendamise võrgustiku tegevused vastavalt tegevuskavale, sealhulgas kirjeldati 4 konkreetse piiriülese teenuse mudelit.  Avalikes teenustes on kasutusele on võetud mitmeid kratte, nt vestlusroboteid, kratte kliendivestluste analüüsimiseks, liikusõnnetuste prognoosimiseks, ümbrikupalga tuvastamiseks, tööotsijatele soovituste andmiseks või pinnaseire tegemiseks. Valdkonna statistika: 2015 201 2017 2018 2019 2020 Indikaator 6 Rahulolu avalike teenuste 67% 66,1 79% 62% 65% 78% kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas, skaalal -100 kuni +100 Allikas: MKM Teenuste kataloog - riigteenused.ee2 2 MKMi teenuste kataloogi esitatud rahulolu näidikud on mõõdetud soovitusindeksi (Net Promoter Score) metoodika alusel. 11 2015 201 2017 2018 2019 2020 Indikaator 6 Rahulolu avalike teenuste 76% 54% 84% 62% 60% 79% kvaliteediga ettevõtjate hulgas, skaalal -100 kuni +100 Allikas: MKM Teenuste kataloog - riigteenused.ee Töötavate proaktiivsete 0 0 0 0 2 2 sündmusteenuste arv Allikas: MKM 12 Meede 4: IKT oskuste areng  2020 alustati gümnasistidele suunatud e-kursusega programmeerimise õpetamiseks „Tehnoloogia tarbijast loojaks“. Projekti eesmärk oli koolitada 500 noort. Kursus osutus väga populaarseks ja kokku osales kursusel juba 2020. aastal 1386 õppijat, neist lõpetas edukalt 495 õppijat.  Tervishoiu töötajatele suunatud IKT-oskuste koolitustega alustatid kevadel 2020 ja eesmärgiks on koolitada lepingu raames 500 perearsti ja perearstiõde.  Sügisel 2020 alustati vastuvõttu Andmeteaduse magistriõppe õppekavale Tartu Ülikoolis, kus kandidaate oli 83 ja immatrikuleeriti 64 tudengit (eesmärk 50 lõpetanut).  Tartu Ülikooli IT-õiguse magistri- ja doktoriõppe programmi eesmärgiks oli koolitada 100 magistrikraadiga ning 4 doktorikraadiga inimest. 2020. aastal oli koolitusprogrammis veel 12 magistriõppekava tudengit ja 4 doktoranti, kelle õpingud peavad edukalt lõppema 2021. aasta alguseks.  Jätkus ka Vali-IT! ümberõppe projekt, mille eesmärk on ümber koolitada töötavaid kõrgharidusega inimesi tarkvaraarendajateks. Alates projekti algusest kuni 2020. aastani on edukalt koolituse läbinute arv kokku 484 inimest (projekti eesmärk 500 lõpetajat).  E-Kogukonna lepingu raames on kokku koolitatuid 2623 (eesmärk 5000), ca pool sihtrühmast moodustab venekeelne elanikkond ning keskmine koolitusel osaleja on 54- aastane. Valdkonna statistika: Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Interneti 18,6% 14,5% 10,9% 12,8% 11,9% 10,6% 9,8% 10,9% mittekasutajate osakaal 16-74 aastaste Eesti elanike seas Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi) IKT-spetsialistide 5,3% 4,9% 5,5% 6,7% 6,8% 6,6% 6,9% 6,4% osakaal koguhõives Allikas: Statistikaamet 13 PROGRAMM: KÜBERTURVALISUS  2020. aasta jooksul kasvatati riikliku küberturvalisuse juhtimise võimekust ja loodi tingimused selle konsolideerimiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Selle tulemusel alustab 1. maist 2021 tööd riikliku küberturvalisuse osakond.  Tugevdati koostööd riigi, akadeemia ja erasektori vahel. Teadus- ja arendustöö valdkonnas tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Ministeeriumi tellimusel koostas TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus mitmeid uuringuid, mis käsitlevad Eesti küberturvalisuse tarneahelatega seotud riske ja nendega toime tulemise stsenaariume, innovatsiooni Eesti küberturbega seotud ettevõtluse valdkonnas ning teadus- ja arendustegevuse prospekte küberturvalisuse valdkonnas.  Poliitikakujundamise üheks põhivaldkonnaks oli sidevõrkude turvalisus ning sellega seotud õigusraamistik. Veeti eest sidevõrkude turvalisust puudutava seadusandluse uuendamise protsessi, mille käigus viidi läbi läbirääkimisi ja konsultatsioone valdkonna osapooltega, ning valmistati ette sidevõrkude turvalisuse määrus valitsusele esitamiseks.  Valmistati ette ja esitati vajalikke muudatusi e-valimisi puudutavasse õiguslikku raamistikku ning koordineeriti valimiste turvalisuse parandamist. Valmistati ette valimiste turvalisuse auditi hange.  Digiühiskonna arengukava 2030 koostamise raames valmistati ette küberturvalisuse strateegia, mille loomisesse kaasati tihedalt ka eelneval aastal loodud küberturvalisuse poliitika nõukoda.  Startup Estonia kaudu toimub kübervaldkonna iduettevõtete tekke ja arengu toetamine. 2021. aasta alguse seisuga tegutseb Eesti küberturvalisuse valdkonnas 57 iduettevõtet (võrdlusena 48 2019. aastal). 14 Valdkonna statistika3: Indikaator 2010 2015 2019 Turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori 2,5% 3,1% 3,8% või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal internetikasutajate seas. Allikas: Statistikaamet, IT44 Indikaator 2018 2019 2020 Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral 76 70 31 ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet Avatud teenuste koguarv riigivõrgus 50 43 28 Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet Avatud teenuste koguarv Eesti küberruumis 26 000 20 093 28 107 Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet Uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv 22 48 57 Allikas: Startup Estonia iduettevõtete andmebaas Vastutavate asutuste iga-aastane eksperthinnang Poliitiline ja Koostöö on Koostöö on Eesti rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile strateegiline paranenud paranenud ja fookusele koostöö toimub Allikas: VM, MKM, RIA, KM läbi üksikute initsiatiivide ja ebaühtlaselt Küberteadlikkuse testimis- ja koolitusplatvormi 53% 56% 58% kasutavad süsteemselt valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja KOVid Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet 3 Kuna küberturvalisuse osa lisati Infoühiskonna arengukavale hiljem, siis 2018. aastale eelnevad andmed siin ei kajastu. 15 Rahandusministeerium [email protected] Meie 18.06.2021 nr 22-1/2021/3872-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Infoühiskonna tulemusaruanne 2020 Austatud Keit Pentus-Rosimannus Esitan Infoühiskonna tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Infoühiskonna tulemusaruanne 2020 /*Lisaadressaadid: Riigikontroll Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel