TULEMUSARUANNE 2020. AASTA TEGEVUSTE JA
TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA
TULEMUSVALDKONNAS: INFOÜHISKOND
Kokkuvõtte koostas: Kaidi-Kerli Kärner, strateegianõunik, MKM
SISSEJUHATUS
Tulemusvaldkond Infoühiskond
Eesmärk Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks
kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi
tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja
riigivalitsemise tõhusust.
Arengukava või Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020
poliitika põhialused
TUVi panustavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ministeeriumid
(minister)
Programmid E-riigi ja Sideturu Arendamise programm ja Küberturvalisuse
programm.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab „Eesti infoühiskonna arengukava
2014–2020“ 2020. aasta täitmise aruande. Infoühiskonna arengukavaga saab tutvuda siin:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_ja_kuberturvalisus
e_strateegia_2019-2022.pdf
Aruandes on antud ülevaade 2020. aasta jooksul toimunud olulisematest infoühiskonna arengukava
programmis ettenähtud tegevustest ja indikaatorite sihttasemete täitmisest.
Tulemusvaldkonna raames on olulised mitmed järgnevad valdkonnad: tagatud on turvalist andmete
liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav riigi infosüsteemi baastaristu; nii Eesti kui
ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid; paremate
oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma
elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd; nutikat tehnoloogiat,
taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks
ning ekspordiks; inimesed tunnevad ennast internetis turvaliselt ja usaldavad e-riiki.
2
KOKKUVÕTE TULEMUSVALDKONNA EESMÄRKIDEST JA NENDE SAAVUTAMISEST
Infoühiskonna arengukavas on püstitatud tulemusvaldkonna üldeesmärk: Eestis on loodud hästi
toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi
tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
Üldeesmärgi saavutamiseks on rakendatud meetmeid läbi kahe programmi: E-riigi ja Sideturu
Arendamise programm ja Küberturvalisuse programm.
Aruandes on antud ülevaade viie tegevusvaldkonna kohta, sh nelja E-riigi ja Sideturu Arendamise
programmi meetme kohta (sideturu ja ühenduste areng; riigi infosüsteemi areng; paremad avalikud
teenused IKT abil ning IKT oskuste areng) ja Küberturvalisuse programmi meetmete kohta
kokkuvõtvalt (jätkusuutlik digitaalne ühiskond, ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus,
rahvusvahelised suhted ja küberoskuslik ühiskond).
Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium koostöös allasutuste ning teiste ministeeriumidega.
Sidevaldkonnas paranes 2020. aastal tänu juurdepääsuvõrkude ehitusele ülikiire interneti
püsiühenduse kättesaadavus mitmetes Eesti piirkondades. Jätkus raadiosageduste väljaandmise
ettevalmistus, mh selleks, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G. Seadusandliku tegevuse
poolelt sai valmis EL sideseadustikku ülevõtvad muudatusettepanekud elektroonilise side seaduse
muudatused, mis esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks
huvigruppidele.
Riigi infosüsteemi baastaristu valdkonnas koostati digiriigi arhitektuuri tulevikusuuna
raamdokument “NEXT GENERATION DIGITAL GOVERNMENT ARCHITECTURE”. Riigi ja erasektori
koostöö avamiseks digiriigi innovatsiooni alal on olnud oluline koodivaramu loomine. Koodivaramu
haldusalade arv aasta lõpuks oli 8. Andmesaatkonna tegevusplaan on kokkulepitud ja aasta lõpuks oli
andmesaatkonnas 7 andmekogu.
Avaandmete valdkonnas jätkus kiire areng. Avaandmete hulk avaandmete teabeväravas kasvas aasta
jooksul üle nelja korra, kasvades aasta tagusest ~190 andmestikust pea 780 andmestikuni. Lisaks
uuendati arenduse riikliku avaandmete teabeväravat. Valdkonna kiire areng peegeldus Eesti
positsiooni paranemises Euroopa avaandmete küpsuse indeksis, kus Eesti koht parenes üheksa koha
võrra, olles täna Euroopas küpsuse tasemelt viiendat. Avaandmete valdkonnas lepiti kokku
avaandmete kirjeldusstandardis. Lisaks jätkati kratijuppide kontsepti realiseerimist, kus tänaseks on
kõigile osapooltele tasuta kasutada juba viis erinevat baaskomponenti, nende seas masintõlge,
kõnesüntees, kõnetuvastus ja muud. Lisaks tuli MKM välja bürokrati kontseptsiooni ja teekaardiga.
Bürokrati puhul on tegemist visiooniga, kuidas tulevikus toimiksid e-teenused häälepõhiselt. Visiooni
elluviimiseks loodi teekaart ja käivitati esimesed katseprojektid kaheksa katseprojekti, näiteks
3
vabavaralise juturoboti loomiseks. Andmehalduse vaatest lõppes SRSS projekt, mille raames koostati
andmekirjelduse standard, andmekvaliteedi raamistik ja andmehalduse mudel asutustele. Alustati
andmehaldurite ja juhtide koolitamist. Loodi andmehalduse ja avaandmete tegevuskavad aastateks
2021-2022. Jätkati RIA ja NIIS’iga X-road andmevahetusplatvormi edasiarendust.
Teenuste ehk nutika riigi valdkonnas kinnitati valitsuse poolt sündmusteenuste tegevuskava, mille
alusel on algatatud mitmete sündmusteenuste lähteülesannete detailanalüüsid. 2021. aastal on
eesmärk alustada järgnevate arendustega: juhtimisõiguse ja sõiduki omamine, töötuks olemise,
abiellumine ja lahutamine.
Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika arendamise tulemusena peab mh kasvama rahulolu
avalike teenustega nii elanike kui ka ettevõtjate hulgas. 2020 aastal on kasutaja mugavusse
panustavaid projekte heaks kiidetud struktuuritoetuse fondist (edaspidi SF) 12 MEUR eest. Projekte,
mis aitavad nutikaid arendusi ette valmistada läbi analüüsimise ja prototüüpimise, sh krattide
katsetamise, siis nimetatud tegevusteks on 2020 projekte heaks kiidetud summas 2 MEUR. Heade
teenuste arendamise ja rakendamise eelduseks on see, et teenuseid toetav baastaristu oleks heas
korras ning 2020 aastal eraldati taristu arendamiseks 3 MEUR.
Digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks jätkati koolitustegevusi kõikidele huvilistele avatud IKT-
baasoskuste õpetamisele suunatud e-Kogukonna projektis ning kitsamalt tööstussektori töötajatele
suunatud DigiABC projektis. Jätkusid IKT-valdkonna spetsialistide puuduste leevendamisele suunatud
IT-spetsialistide ümberõppe projekt Vali-IT!, IT-õiguse magistri- ja doktoriõppe ning spetsialistide
täiendõppe programmid Tartu Ülikoolis ning gümnaasiumi noortele suunatud e-kursus
programmeerimise õpetamiseks. Lisaks alustati 2020.aastal tervishoiu töötajatele suunatud IKT-
oskuste koolitusega ning sügisel. algas vastuvõtt andmeteaduse spetsialistide magistriõppe
programmi Tartu Ülikoolis.
Infoühiskonna eesmärkide elluviimiseks on vajalik ka õigusruumi uuendamine ja arendamine.
Selles valdkonnas toimusid järgnevad muudatused:
Koostati ja esitati Riigikogule menetlemiseks Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga ajakohastatakse riigivaraseadust "riigi tarkvara" termini ja seda puudutava
regulatsiooniga. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele kasutamiseks
andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn
tarkvara ristkasutuseks). Seeläbi edendatakse nii ettevõtluspotentsiaali kui digiriigi
läbipaistvust.
Viidi läbi pilvetehnoloogia õigusanalüüsid (sh avalike pilvede ja riigipilve õigusanalüüs).
Pilvetehnoloogia potentsiaali rakendamise võimaldamiseks avalikus sektoris viidi läbi
kommertspilvetehnoloogia kasutuselevõtu õiguslik analüüs ja esitati ettepanekud vajalikeks
4
õiguslikeks muudatusteks. Ühtlasi hangiti riigipilve õigusanalüüs, millega kaardistati tänased
riigipilve kui teenuse pakkumise juriidilised kitsaskohad ja esitati ettepanekud nende
lahendamiseks.
Koostati Euroopa Liidu elektroonilise identiteedi arengupoliitika osas Eesti seisukohad.
Elektrooniline identiteet on üks digiriigi baaskomponente, mida reguleerib suures osas
Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õiguses on käesoleval ajal toimumas vastava õigusruumi
ülevaatamine ja ajakohastamine ning on oluline tagada, et selle areng oleks kooskõlas Eesti
elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste arhitektuuriga.
Kübervaldkonna poliitikakujundamise üheks põhivaldkonnaks oli sidevõrkude turvalisus ning
sellega seotud õigusraamistik. Veeti eest sidevõrkude turvalisust puudutava seadusandluse
uuendamise protsessi, mille käigus viidi läbi läbirääkimisi ja konsultatsioone valdkonna osapooltega,
ning valmistati ette sidevõrkude turvalisuse määrus valitsusele esitamiseks.
5
Olulisemad väljakutsed, millega tuleb tegeleda:
Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades
kättesaadav, on Eestis siiski palju kohti (eriti hõredama asustusega maapiirkondades), kuhu
kaasaegne väga suure läbilaskevõimega interneti püsiühendus ei ole veel jõudnud, mistõttu on
vajalik nn viimase miili ühenduste välja arendamine kuni arengukava perioodi lõpuni.
Kaasaegne sidetaristu on aluseks nii ettevõtjatele kui elanikele suunatud teenuste ja
rakenduste väljatöötamisel, ent lisaks on see ka paljude riigi sisemiste teenuste toimimise
eelduseks. Jätkuvalt on vajalik uuendada sideturu seadusandlust, toetada sideühenduste sh 5G
arengut ning üleminekut kaasaegse operatiivraadioside lahendustele, mida vajavad oma
tõhusaks toimimiseks ka avaliku sektori asutused.
Serveritaristu ja töökohateenused on juba täna tehnoloogilises võlas (nt seadmed aegumas)
kõigis valitsemisalades ja see kasvab. Selle tulemusel toimub riiklike teenuste toimepidevuse
katkestuste kasv, nt viimasel kahel aastal nähtu. Teenuste kvaliteet on madalam ja ebaühtlane
– kasvava tehnoloogilise võla ja ebaühtlaste kompetentside tõttu on töökoha- ja
serveriteenused ebaühtlase tasemega eri valitsemisalade ja asutuste jaoks. Samas ootavad
kasutajad (kodanikud, ettevõtjad, Eesti puhul ka e-residendid), et teenused oleksid neile
vajalikul hetkel kättesaadavad ja seda ka üle maailma. Pilvetaristust on saanud de facto
standardlahendus, mis kindlustab teenuste töökindluse, kvaliteedi ja turvalisuse – aga Eestis
on selle kasutuselevõtt seni väga madal. Eesmärgiks on suurimate IT-baasteenuste osutamise
parem korraldamine; kasvatada pidevalt pilvetaristu kasutamist ning majutada kriitilised
andmekogud ja infosüsteemid on pilvelahendusega andmesaatkonda.
Eesmärgiks on valitsemisalade koodivaramusse liidestamine, millega hakatakse 2021. aastal
põhjalikumalt tegelema. RIHA, nõusolekuteenus ja avaandmete teabevärav peavad üksteist
enam toetama.
Mitte ainult pandeemiast lähtuvalt tuleb võimaldada automatiseerida kliendipöördumistele
vastamist nii kirjas kui ka kõnes, kliendipöördumiste edasisuunamist teistele asutustele ja
asutuse sees ning hilisemat kliendipöördumiste analüütikat.
Tähelepanu tuleb pöörata ka andmete ja muu digitaalse teabe korrektsele ja vajaduspõhisele
haldamisele ja säilimisele, avaliku teabe avalikustamisele ja masinloetavalt kättesaadavaks
tegemisele, andmevahetuse parandamisele riigiasutuste sees ja ka ettevõttete vahel,
andmekaitse nõuete rakendamisele ja andmete ühe kordse küsimise ja mitmekordse kasutuse
parandamisele. Samuti on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata andmehaldurite ja juhtide
koolitamisele ning andmeanalüütika oskuste parandamisele avalikus sektoris.
Digiriigi kestlikkuse tagamiseks koordineerime riigieelarve kui ka EL fondide (SF ja RRF) vahendite
kasutust, et riigile olulised IT-arendused oleksid rahastatud ning digipööre hoo sisse saanud. 2022-
2023 on suur fookus EL vahendite (SF 2021-2027; RRF kuni 2026) rakendusskeemide välja
6
töötamisel ja koordineerimise sisse töötamisel. Alustatakse mitmete riigiüleste reformidega, sh
avalike digiteenuste uus tase: teenused terviklikuks ja proaktiivseks ning digiriigi alustaristu uus
tase, sh digiriigi turvaline pilveminek.
Majanduse arengu ning kasutajasõbralike e-teenuste ja e-lahenduste arengu tagamiseks on
oluline kasvatada digi- ja tehnoloogiaoskuste taset ning digipädevust kõikide elanikkonna
sihtrühmade hulgas.
Endiselt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste
arendamisel järgitaks infoturbe ja andmekaitse põhimõtteid protsessi algusest peale.
Plaanis on 2021. ja 2022. aastal nõusolekuteenusega seonduva õigusruumi reguleerimine.
Eesmärk on anda inimestele oma andmete üle senisest rohkem kontrolli ja võimaldada riiklike
andmekogude pidajatel väljastada ettevõtetele inimese nõusoleku alusel temaga seotud
isikuandmeid. See loob eeldused senisest personaalsemate ja kvaliteetsemate teenuste
arendamiseks ja pakkumiseks, eelkõige näiteks finants- ja tervisevaldkonnas.
Oluline on riikliku küberturvalisuse veelgi tõhusam juhtimine ja korraldamine ning
valdkondlike analüüside läbiviimine mõistmaks paremini valdkondlikke väljakutseid.
Riigiüleselt on mõningate valitsemisalade puhul kitsaskohaks IKT baasrahastamise (eelkõige
majandamiskulude) puudujääk, mis võib teatud olukordades ka pärssida IKT investeeringute
elluviimist ja jätkusuutlikkust.
7
TULEMUSVALDKONNA SEOTUD PROGRAMMID
PROGRAMM: E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM
Meede 1: Sideturu ja ühenduste areng
Elektroonilise side valdkonna areng 2020. aastal on olnud hea. Mobiilse 4G kasutajate arv
on tõusis 100 tuhande võrra 1,339 miljonini. Samuti on kasvanud valguskaabli
lõppkasutajate arv 13 000 kasutaja võrra ca 197 000-ni.
Aastal 2020 kasvas fikseeritud sidevõrgus üle 100 Mbit/s kiirusega lairiba teenuse
tarbijate arv ning vähenes alla 100Mbit/s kiiruste kasutajate arv. Siit järeldub, et
andmesideteenuse kasutajad kasutavad järjest suuremat internetikiirust. Lõppkasutajate
poolt tarbitav mobiilse andmeside keskmise kiiruse mõõtmine näitas, et 2020 aastal oli
84%-l kasutajatel keskmine kiirus üle 100 Mbit/s (2019 näitaja oli 80%).
Valdkonna statistika:
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Kiire 62% 62,6% 75,1% 78,1% 79,1% 80,4 82,9% 85%
internetiühendusega
kaetud majapidamiste
osakaal
Allikas: TTJA, Aruanne
elektroonilise side
valdkonnas toimunud
arengutest
30 Mbit/s kiirusega 34% 46% 47,0% 99% 99% 99% 99% 99%
interneti
kättesaadavus kõigi
Eesti elanike jaoks
Allikas: TTJA
Eesti on maailma kõige 2. koht 2. 2. 1-2. koht 1-2. koht 1-2. koht 2. koht 2. koht
vabama internetiga koht koht
riikide TOP- 5 seas
Allikas: Freedom on the Net
Meede 2: Riigi infosüsteemi areng
Turvalist internetikasutust võimaldava elektroonse identiteedi (ID-kaart, mobiil-ID)
kasutajate arv on eelmise aastaga veidi langenud. Kui elektroonset identiteeti (eID) omas
rakendusplaani esimesel, 2014. aastal 41% inimestest, siis 2019. aasta lõpuks oli see
tõusnud 69%ni, kuid 2020. aastal langes 67%ni. Kui kasutus on jätkuvalt kõrge, siiski
tähendab see, et osa ID-kaarti omavaid inimesi ei kasuta kaarti digitaalseks
allkirjastamiseks ja/või autentimiseks.
2020 lõpuks oli väljastatud 1 410 000 ID1 formaadis kaarte ning 943 000 inimest olid
aasta jooksul vähemalt ühe korra e-keskkonnas seda kasutanud.
Tänu e-residentsuse programmile mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv on
jätkuvalt kõrge. Kui 2018. aasta lõpuks oli loodud 7 383 ettevõtet, siis 2020. aasta lõpuks
oli mitteresidentide poolt loodud 15 219 ettevõtet.
2020 aastal käivitati Riigi Allkirjastamisteenus, mille tulemusel avaliku sektori asutused
ei pea oma infosüsteemidesse arendama digitaalallkirja keerukust, vaid saavad lahenduse
keskselt.
2020a jätkusse Riigi Autentimisteenuse kasutajate kiire kasv, ühe enam asutusi lähevad
üle kesksele autentimislahendusele vähendades sellega oma infosüsteemide haldus- ja
arenduskulusid. Liitunud on 49 asutust rohkem kui 200 infosüsteemiga.
2020 aastal käivitati keskse Nõusolekuteenuse arendus, esimesed kasutuslood valmivad
2021 suvel. Nõusolekuteenuse abil on isikutel võimalik anda ligipääs oma andmetele mis
on erinevates riiklikes andmekogudes.
Valdkonna statistika:
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Mitteresidentide - - 339 1374 3431 7383 11658 15219
poolt loodud
ettevõtete arv
(kumulatiivselt)
Allikas: EAS (e-
Residentsuse
programm)
Riikide arv, 0 1 1 1 2 2 2 2
kellega Eesti on
ühiselt arendanud
9
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
baastaristu
komponente
Allikas: RIA
X-teega liitunud 179 248 306 308 387 380 324 427
ettevõtete arv1
Allikas: RIA
1 Metoodika muutuse tõttu pole 2019. aasta ja 2020. aasta tulemused võrreldavad üks-ühele varasemate
aastatega. Liitujate osakaal on siiski tõusnud.
10
Meede 3: Paremad avalikud teenused IKT abil
MKM viis läbi sündmusteenuste analüüsi projekti, millega loodi sündmusteenuste
arendamiseks vajalik arendus- ja haldusmudel, 15 potentsiaalse sündmusteenuse
hetkeolukorra kirjeldus ja 5 sündmusteenuse tulevikuvisioon. Projekti tulemustele
tuginedes töötati koos teenuste omanikega välja sündmusteenuste edasiarendamise
teekaart (mis kinnitati VV).
Alustati detailsemat analüüsi lapse sünni, abielu ja lahutuse, juhtimisõiguse ja sõiduki
omamise, tööta jäämise, kinnisvara tehingutega seotud sündmusteenuste osas ning
sündmusteenuste keskse tehnoloogia näidisrakenduse väljatöötamist.
RIKi ja EMTA koostöös loodi ärisündmuspõhine ettevõtte registreerimise teenus, kus
ettevõtjaportaalis saab ettevõtte asutamisel kohe registreerida ettevõtte
käibemaksukohuslase numbri ja töötajat, ilma et peaks eraldi EMTA iseteenindusse
minema.
Avalike teenuste koosvõime programmi raames viidi ellu 5 projekti, mille eesmärk oli
avalike teenuste parendamine ja koosvõime loomine. Nt oli üheks projektiks
teenusenõusolekuteenuse analüüs.
Viidi ellu DIGINNO ja PACINNO teenuste piiriülese arendamise võrgustiku tegevused
vastavalt tegevuskavale, sealhulgas kirjeldati 4 konkreetse piiriülese teenuse mudelit.
Avalikes teenustes on kasutusele on võetud mitmeid kratte, nt vestlusroboteid, kratte
kliendivestluste analüüsimiseks, liikusõnnetuste prognoosimiseks, ümbrikupalga
tuvastamiseks, tööotsijatele soovituste andmiseks või pinnaseire tegemiseks.
Valdkonna statistika:
2015 201 2017 2018 2019 2020
Indikaator
6
Rahulolu avalike teenuste 67% 66,1 79% 62% 65% 78%
kvaliteediga 16–74-aastaste
elanike hulgas, skaalal -100
kuni +100
Allikas: MKM Teenuste kataloog -
riigteenused.ee2
2 MKMi teenuste kataloogi esitatud rahulolu näidikud on mõõdetud soovitusindeksi (Net Promoter Score)
metoodika alusel.
11
2015 201 2017 2018 2019 2020
Indikaator
6
Rahulolu avalike teenuste 76% 54% 84% 62% 60% 79%
kvaliteediga ettevõtjate
hulgas, skaalal -100 kuni
+100
Allikas: MKM Teenuste kataloog -
riigteenused.ee
Töötavate proaktiivsete 0 0 0 0 2 2
sündmusteenuste arv
Allikas: MKM
12
Meede 4: IKT oskuste areng
2020 alustati gümnasistidele suunatud e-kursusega programmeerimise õpetamiseks
„Tehnoloogia tarbijast loojaks“. Projekti eesmärk oli koolitada 500 noort. Kursus osutus
väga populaarseks ja kokku osales kursusel juba 2020. aastal 1386 õppijat, neist lõpetas
edukalt 495 õppijat.
Tervishoiu töötajatele suunatud IKT-oskuste koolitustega alustatid kevadel 2020 ja
eesmärgiks on koolitada lepingu raames 500 perearsti ja perearstiõde.
Sügisel 2020 alustati vastuvõttu Andmeteaduse magistriõppe õppekavale Tartu Ülikoolis,
kus kandidaate oli 83 ja immatrikuleeriti 64 tudengit (eesmärk 50 lõpetanut).
Tartu Ülikooli IT-õiguse magistri- ja doktoriõppe programmi eesmärgiks oli koolitada 100
magistrikraadiga ning 4 doktorikraadiga inimest. 2020. aastal oli koolitusprogrammis
veel 12 magistriõppekava tudengit ja 4 doktoranti, kelle õpingud peavad edukalt lõppema
2021. aasta alguseks.
Jätkus ka Vali-IT! ümberõppe projekt, mille eesmärk on ümber koolitada töötavaid
kõrgharidusega inimesi tarkvaraarendajateks. Alates projekti algusest kuni 2020. aastani
on edukalt koolituse läbinute arv kokku 484 inimest (projekti eesmärk 500 lõpetajat).
E-Kogukonna lepingu raames on kokku koolitatuid 2623 (eesmärk 5000), ca pool
sihtrühmast moodustab venekeelne elanikkond ning keskmine koolitusel osaleja on 54-
aastane.
Valdkonna statistika:
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Interneti 18,6% 14,5% 10,9% 12,8% 11,9% 10,6% 9,8% 10,9%
mittekasutajate osakaal
16-74 aastaste Eesti
elanike seas
Allikas: Statistikaamet (IT32:
16-74-aastased arvuti- ja
internetikasutajad isikute
rühma järgi)
IKT-spetsialistide 5,3% 4,9% 5,5% 6,7% 6,8% 6,6% 6,9% 6,4%
osakaal koguhõives
Allikas: Statistikaamet
13
PROGRAMM: KÜBERTURVALISUS
2020. aasta jooksul kasvatati riikliku küberturvalisuse juhtimise võimekust ja loodi
tingimused selle konsolideerimiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse.
Selle tulemusel alustab 1. maist 2021 tööd riikliku küberturvalisuse osakond.
Tugevdati koostööd riigi, akadeemia ja erasektori vahel. Teadus- ja arendustöö
valdkonnas tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tihedat koostööd Tallinna
Tehnikaülikooliga. Ministeeriumi tellimusel koostas TTÜ küberkriminalistika ja
küberjulgeoleku keskus mitmeid uuringuid, mis käsitlevad Eesti küberturvalisuse
tarneahelatega seotud riske ja nendega toime tulemise stsenaariume, innovatsiooni Eesti
küberturbega seotud ettevõtluse valdkonnas ning teadus- ja arendustegevuse prospekte
küberturvalisuse valdkonnas.
Poliitikakujundamise üheks põhivaldkonnaks oli sidevõrkude turvalisus ning sellega
seotud õigusraamistik. Veeti eest sidevõrkude turvalisust puudutava seadusandluse
uuendamise protsessi, mille käigus viidi läbi läbirääkimisi ja konsultatsioone valdkonna
osapooltega, ning valmistati ette sidevõrkude turvalisuse määrus valitsusele esitamiseks.
Valmistati ette ja esitati vajalikke muudatusi e-valimisi puudutavasse õiguslikku
raamistikku ning koordineeriti valimiste turvalisuse parandamist. Valmistati ette
valimiste turvalisuse auditi hange.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamise raames valmistati ette küberturvalisuse
strateegia, mille loomisesse kaasati tihedalt ka eelneval aastal loodud küberturvalisuse
poliitika nõukoda.
Startup Estonia kaudu toimub kübervaldkonna iduettevõtete tekke ja arengu toetamine.
2021. aasta alguse seisuga tegutseb Eesti küberturvalisuse valdkonnas 57 iduettevõtet
(võrdlusena 48 2019. aastal).
14
Valdkonna statistika3:
Indikaator 2010 2015 2019
Turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori 2,5% 3,1% 3,8%
või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest
hoidunute osakaal internetikasutajate seas.
Allikas: Statistikaamet, IT44
Indikaator 2018 2019 2020
Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral 76 70 31
ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist
või sunnib loobuma harjumuspärastest
digitaalsetest lahendustest
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
Avatud teenuste koguarv riigivõrgus 50 43 28
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
Avatud teenuste koguarv Eesti küberruumis 26 000 20 093 28 107
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
Uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv 22 48 57
Allikas: Startup Estonia iduettevõtete andmebaas
Vastutavate asutuste iga-aastane eksperthinnang Poliitiline ja Koostöö on Koostöö on
Eesti rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile strateegiline paranenud paranenud
ja fookusele koostöö toimub
Allikas: VM, MKM, RIA, KM läbi üksikute
initsiatiivide ja
ebaühtlaselt
Küberteadlikkuse testimis- ja koolitusplatvormi 53% 56% 58%
kasutavad süsteemselt valitsusasutused,
põhiseaduslikud institutsioonid ja KOVid
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
3 Kuna küberturvalisuse osa lisati Infoühiskonna arengukavale hiljem, siis 2018. aastale eelnevad andmed
siin ei kajastu.
15
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 18.06.2021 nr 22-1/2021/3872-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Infoühiskonna tulemusaruanne 2020
Austatud Keit Pentus-Rosimannus
Esitan Infoühiskonna tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi
Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu
ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Infoühiskonna tulemusaruanne 2020
/*Lisaadressaadid: Riigikontroll
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaidi-Kerli Kärner
625 6348
[email protected]
2 (2)