dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Lea Halliku pärimisele teemal OECD soovitused ja Eesti metsade loodusväärtus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2021
Viit
1.15-5/2021/3505-2
Registreeritud
17. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. H.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Joel Peetersoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.15-520213505-2 17.06.2021 Väljaminev kiri.asice337 KB

Sisu (failidest)

Lea Hallik Teie 01.06.2021 [email protected] Meie 17.06.2021 nr 1.15-5/2021/3505-2 Vastus Lea Halliku pärimisele teemal OECD soovitused ja Eesti metsade loodusväärtus Austatud Lea Hallik Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole küsimustega, milliseid samme Eesti riik kavatseb majandus- ja keskkonnapoliitikas astuda selleks, et bioloogilise mitmekesisuse väärtused integreerida finants- ja majanduspoliitikasse ning millisel viisil kavatsetakse seejuures võtta arvesse OECD hiljuti avaldatud soovitusi (OECD. „Biodiversity, natural capital and the economy: A policy guide for finance, economic and environment ministers.“ 2021). Hetkel teie poolt viidatud OECD raporti bioloogilise mitmekesisuse väärtuste arvestamise soovitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustes teadlikult ei rakendata, seda eelkõige põhjusel, et need soovitused on väga värsked. OECD andmed on tänuväärne materjal riikidevaheliste võrdluste tegemiseks, kuid konkreetsed järeldused soovitustest peab iga ise riik tegema, lähtudes omaenda unikaalsetest arengutest maailmamajanduses. Selle hindamine võtab aega. Suur osa OECD loodusliku mitmekesisuse väärtuste hindamise raporti soovitustest langeb Eestis Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei vastutusvaldkondadesse, kuid näeme puutumusi ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala tegevustega. Kuna raportist eestikeelset versiooni ei ole, esitame oma hinnangud inglisekeelse materjali põhjal. (1) Measuring and mainstreaming biodiversity A. Implement a multi-dimensional measurement framework to assess national performance. Ökoloogiliste teenuste arvestuspõhimõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtuga Eesti majandusarvestuses tegeleb just praegu Eesti Statistikaamet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit hoitakse selle töö tulemustega kaasas. B. Support the development and use of comprehensive natural capital accounts, for example, under the SEEA. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 UN System of Environmental-Economic Accounting (SEEA) koduleheküljel riikide kohta avaldatud info kohaselt on Eesti seda süsteemi kasutavate riikide seas, tegutsedes regulaarse kasutaja tasemel. C. Mainstream biodiversity into all relevant strategies and plans. Elukeskkond strateegilise sihina ning elurikkus ja keskkond strateegilise arenguvajadusena kuuluvad riigistrateegia Eesti 2035 põhimõtete hulka ja seega riikliku strateegilise planeerimise raamistiku kõige olulisemasse ossa. Ka kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusalade (digiriigi arendamine, energeetika, transpordi ja ehitustegevuse planeerimine ja korraldamine, ning innovaatiline majandusareng) strateegilise planeerimise dokumendid sisaldavad looduskeskkonna kasutamise mõjude hindamisi. D. Draw on the full suite of regulatory (e.g. pollution standards), economic (e.g. taxes, biodiversity offsets) and information (e.g. ecolabelling) instruments to internalise the external costs (and benefits). Eurostati andmetel oli Eesti 2019. aastal keskkonnatasude osakaalult ligi 10 protsendiga kõigist maksudest liikmesriikide seas neljandal kohal. On oluline, et keskkonnatasude süsteem ei lämmataks täielikult loodusressursse sisendina kasutavat ettevõtlust, mis pole just päris soovimatu. Riigi materiaalse jõukuse ja ühiskonna heaolu allikaks on loodusressurssidest saadava tulu nutikas re-investeerimine infrastruktuuri ja inimkapitali. Mida kauem ja targemini seda on tehtud, seda vähesemaks jääb otseselt loodusressursside ekspluateerimise vajadusel baseeruva majanduse osakaal. Keskkonnakasutuse välismõjude kasutajapoolse kompenseerimist on riigi jaoks otsuste tegemiseks hinnatud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise kaheosalise uuringuprojekti (2018 ja 2019) raportites. Sama oluline kui häiringute kompenseerimine on, et kogutavad tasud investeeritaks nende häiringute neutraliseerimiseks või jaotataks nendest häiringutest otseselt mõjutatud elanikkonnale talumise kompenseerimiseks. Neid võimalusi on Eesti jaoks analüüsitud Rahandusministeeriumi poolt tellitud kohaliku kasu instrumentide analüüsis (taluvushuvi mõjuanalüüs)(2020). (2) Aligning budget and fiscal policy with biodiversity A. Align budgets and fiscal policy of governments and public development banks with biodiversity objectives. B. Scale up the use and ambition of economic instruments to reflect the true costs of natural capital loss. C. Identify and reform or remove environmentally harmful budgetary and fiscal support. D. Urgently integrate biodiversity measures such as incentives for ecosystem restoration and sustainable land-use into COVID-19 economy recovery packages. Maksusüsteemi kujundamine Eestis on Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutada. Looduse jaoks kahjulike kõrvalmõjudega tootmistegevuse riigipoolset toetamist sarnaselt loodusvarade ekstensiivsest ekspluateerimisest sõltuvate vähem arenenud riikide majandustega 2 (4) Eestis ei toimu. Kuigi minevikus on ette tulnud põlevkivikeemia toodete hinnagarantii meetme rakendamist nafta hinna järskude kõikumiste perioodil, et vältida piirkondlike sotsiaalsete probleemide kiiret kuhjumist, on Eesti ettevõtted põlvkivitoodete globaalse konkurentsivõime osas teinud omad riskide hindamised ja järeldused, ning põlevkivienergia ja -keemiatoodete tootmise iseeneslik kokkutõmbumine vältab juba aastaid. Eesti majandusarengu kolme olulise suunamuutuse – digipöörde, rohepöörde ja innovatsioonipöörde – toetamine haarab täiel määral endasse ka loodusvarade kasutamise. Nii on kohalike ressursside väärindamine üks Eesti nutika spetsialiseerumise põhimõtete ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava“ fookusvaldkondi, mille eesmärgiks on kodumaisest toormest võimalikult kõrge lisandväärtusega toodete tootmine uute tehnoloogiate abil ning terviklike väärtuse loomise ettevõtlusvõrgustike arendamine Eestis. Samade tegevuste tugevdamiseks oleme välja töötanud ja rakendame nutikate välisinvesteeringute riiki maandamise põhimõtteid. Lisaks OECD poolt soovitatud COVID-19 kriisi järgse majanduse taastumiskava vahenditele saame rohepöördeks vajalikke muutusi kooskõlastatult toetada Õiglase Ülemineku Fondi vahenditega ning EL Struktuurivahendite kasutamise uue perioodi meetmetega. (3) Embedding biodiversity in the financial sector A. Mainstream biodiversity risks, dependencies and impacts in the financial sector. B. Better understand, assess and manage nature-related financial risks, and assess implications for financial stability. C. Scale up private investment in nature-positive activities. D. Embed biodiversity more broadly and foster systems innovation. Finantssektori toimimise põhimõtete kujundamine Eestis on Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutada. Samas saavad valdkondlikud ministeeriumid olulisi arengusuundi toetada omaenda toetusmeetmetega. Energia- ja ressursitõhususe toetamine ning kliimaneutraalsuse saavutamine ja eraettevõtete sellesuunaliste tegevuste ja investeeringute katalüseerimine on järjest kasvavalt olnud üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste olulisi eesmärke. OECD poolt soovitatud süsteemiinnovatsiooni meetmed, samuti regulatiivsete muudatuste võimaluste otsimine (accelerate Estonia! projektides) ja ettevõtlik avastusprotsess (nutika spetsialiseerumise keskse põhimõttena) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis juba kasutusel. (4) Improving biodiversity outcomes from international trade A. Reform or remove environmentally harmful support to agriculture, fisheries and fossil fuels to improve the sustainability of production and reduce the negative impacts of trade on biodiversity. B. Tackle illegal wildlife trade. C. Improve the traceability and sustainability of supply chains. D. Assess the impacts of Free Trade Agreements on biodiversity ex ante. 3 (4) Neljandas valdkonnas loetletud elurikkuse hävitamise tegevusi esineb Eestis vähe kuna meie looduses on laia maailmaga võrreldes vähe ihaldusväärset ja haruldast. Kindlasti saame globaalselt panustada illegaalsest ärist ohustatud liikide kaubanduse nõudluspoole minimeerimise ja transiidi takistamise tegevustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkondadest puudutab see peamiselt digitaalse andmemajanduse korraldamist sh ettevõtluse ja riigi andmevahetuse ja protsesside digitaliseerimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Joel Peetersoo 639 7609 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel