Lea Hallik Teie 01.06.2021
[email protected]
Meie 17.06.2021 nr 1.15-5/2021/3505-2
Vastus Lea Halliku pärimisele teemal OECD
soovitused ja Eesti metsade loodusväärtus
Austatud Lea Hallik
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole küsimustega, milliseid samme
Eesti riik kavatseb majandus- ja keskkonnapoliitikas astuda selleks, et bioloogilise mitmekesisuse
väärtused integreerida finants- ja majanduspoliitikasse ning millisel viisil kavatsetakse seejuures
võtta arvesse OECD hiljuti avaldatud soovitusi (OECD. „Biodiversity, natural capital and the
economy: A policy guide for finance, economic and environment ministers.“ 2021).
Hetkel teie poolt viidatud OECD raporti bioloogilise mitmekesisuse väärtuste arvestamise
soovitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustes teadlikult ei rakendata, seda
eelkõige põhjusel, et need soovitused on väga värsked. OECD andmed on tänuväärne materjal
riikidevaheliste võrdluste tegemiseks, kuid konkreetsed järeldused soovitustest peab iga ise riik
tegema, lähtudes omaenda unikaalsetest arengutest maailmamajanduses. Selle hindamine võtab
aega.
Suur osa OECD loodusliku mitmekesisuse väärtuste hindamise raporti soovitustest langeb Eestis
Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei vastutusvaldkondadesse, kuid
näeme puutumusi ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala tegevustega.
Kuna raportist eestikeelset versiooni ei ole, esitame oma hinnangud inglisekeelse materjali põhjal.
(1) Measuring and mainstreaming biodiversity
A. Implement a multi-dimensional measurement framework to assess national performance.
Ökoloogiliste teenuste arvestuspõhimõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtuga Eesti
majandusarvestuses tegeleb just praegu Eesti Statistikaamet. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumit hoitakse selle töö tulemustega kaasas.
B. Support the development and use of comprehensive natural capital accounts, for example,
under the SEEA.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
UN System of Environmental-Economic Accounting (SEEA) koduleheküljel riikide kohta
avaldatud info kohaselt on Eesti seda süsteemi kasutavate riikide seas, tegutsedes regulaarse
kasutaja tasemel.
C. Mainstream biodiversity into all relevant strategies and plans.
Elukeskkond strateegilise sihina ning elurikkus ja keskkond strateegilise arenguvajadusena
kuuluvad riigistrateegia Eesti 2035 põhimõtete hulka ja seega riikliku strateegilise planeerimise
raamistiku kõige olulisemasse ossa.
Ka kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusalade (digiriigi arendamine,
energeetika, transpordi ja ehitustegevuse planeerimine ja korraldamine, ning innovaatiline
majandusareng) strateegilise planeerimise dokumendid sisaldavad looduskeskkonna kasutamise
mõjude hindamisi.
D. Draw on the full suite of regulatory (e.g. pollution standards), economic (e.g. taxes, biodiversity
offsets) and information (e.g. ecolabelling) instruments to internalise the external costs (and
benefits).
Eurostati andmetel oli Eesti 2019. aastal keskkonnatasude osakaalult ligi 10 protsendiga kõigist
maksudest liikmesriikide seas neljandal kohal.
On oluline, et keskkonnatasude süsteem ei lämmataks täielikult loodusressursse sisendina
kasutavat ettevõtlust, mis pole just päris soovimatu. Riigi materiaalse jõukuse ja ühiskonna heaolu
allikaks on loodusressurssidest saadava tulu nutikas re-investeerimine infrastruktuuri ja
inimkapitali. Mida kauem ja targemini seda on tehtud, seda vähesemaks jääb otseselt
loodusressursside ekspluateerimise vajadusel baseeruva majanduse osakaal.
Keskkonnakasutuse välismõjude kasutajapoolse kompenseerimist on riigi jaoks otsuste
tegemiseks hinnatud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude
rahasse hindamise kaheosalise uuringuprojekti (2018 ja 2019) raportites.
Sama oluline kui häiringute kompenseerimine on, et kogutavad tasud investeeritaks nende
häiringute neutraliseerimiseks või jaotataks nendest häiringutest otseselt mõjutatud elanikkonnale
talumise kompenseerimiseks. Neid võimalusi on Eesti jaoks analüüsitud Rahandusministeeriumi
poolt tellitud kohaliku kasu instrumentide analüüsis (taluvushuvi mõjuanalüüs)(2020).
(2) Aligning budget and fiscal policy with biodiversity
A. Align budgets and fiscal policy of governments and public development banks with biodiversity
objectives.
B. Scale up the use and ambition of economic instruments to reflect the true costs of natural capital
loss.
C. Identify and reform or remove environmentally harmful budgetary and fiscal support.
D. Urgently integrate biodiversity measures such as incentives for ecosystem restoration and
sustainable land-use into COVID-19 economy recovery packages.
Maksusüsteemi kujundamine Eestis on Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutada.
Looduse jaoks kahjulike kõrvalmõjudega tootmistegevuse riigipoolset toetamist sarnaselt
loodusvarade ekstensiivsest ekspluateerimisest sõltuvate vähem arenenud riikide majandustega
2 (4)
Eestis ei toimu.
Kuigi minevikus on ette tulnud põlevkivikeemia toodete hinnagarantii meetme rakendamist nafta
hinna järskude kõikumiste perioodil, et vältida piirkondlike sotsiaalsete probleemide kiiret
kuhjumist, on Eesti ettevõtted põlvkivitoodete globaalse konkurentsivõime osas teinud omad
riskide hindamised ja järeldused, ning põlevkivienergia ja -keemiatoodete tootmise iseeneslik
kokkutõmbumine vältab juba aastaid.
Eesti majandusarengu kolme olulise suunamuutuse – digipöörde, rohepöörde ja
innovatsioonipöörde – toetamine haarab täiel määral endasse ka loodusvarade kasutamise. Nii on
kohalike ressursside väärindamine üks Eesti nutika spetsialiseerumise põhimõtete ning „Teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava“ fookusvaldkondi, mille
eesmärgiks on kodumaisest toormest võimalikult kõrge lisandväärtusega toodete tootmine uute
tehnoloogiate abil ning terviklike väärtuse loomise ettevõtlusvõrgustike arendamine Eestis.
Samade tegevuste tugevdamiseks oleme välja töötanud ja rakendame nutikate välisinvesteeringute
riiki maandamise põhimõtteid.
Lisaks OECD poolt soovitatud COVID-19 kriisi järgse majanduse taastumiskava vahenditele
saame rohepöördeks vajalikke muutusi kooskõlastatult toetada Õiglase Ülemineku Fondi
vahenditega ning EL Struktuurivahendite kasutamise uue perioodi meetmetega.
(3) Embedding biodiversity in the financial sector
A. Mainstream biodiversity risks, dependencies and impacts in the financial sector.
B. Better understand, assess and manage nature-related financial risks, and assess implications
for financial stability.
C. Scale up private investment in nature-positive activities.
D. Embed biodiversity more broadly and foster systems innovation.
Finantssektori toimimise põhimõtete kujundamine Eestis on Rahandusministeeriumi valitsemisala
vastutada.
Samas saavad valdkondlikud ministeeriumid olulisi arengusuundi toetada omaenda
toetusmeetmetega. Energia- ja ressursitõhususe toetamine ning kliimaneutraalsuse saavutamine ja
eraettevõtete sellesuunaliste tegevuste ja investeeringute katalüseerimine on järjest kasvavalt
olnud üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste olulisi eesmärke.
OECD poolt soovitatud süsteemiinnovatsiooni meetmed, samuti regulatiivsete muudatuste
võimaluste otsimine (accelerate Estonia! projektides) ja ettevõtlik avastusprotsess (nutika
spetsialiseerumise keskse põhimõttena) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis juba
kasutusel.
(4) Improving biodiversity outcomes from international trade
A. Reform or remove environmentally harmful support to agriculture, fisheries and fossil fuels to
improve the sustainability of production and reduce the negative impacts of trade on biodiversity.
B. Tackle illegal wildlife trade.
C. Improve the traceability and sustainability of supply chains.
D. Assess the impacts of Free Trade Agreements on biodiversity ex ante.
3 (4)
Neljandas valdkonnas loetletud elurikkuse hävitamise tegevusi esineb Eestis vähe kuna meie
looduses on laia maailmaga võrreldes vähe ihaldusväärset ja haruldast.
Kindlasti saame globaalselt panustada illegaalsest ärist ohustatud liikide kaubanduse nõudluspoole
minimeerimise ja transiidi takistamise tegevustega. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkondadest puudutab see peamiselt digitaalse
andmemajanduse korraldamist sh ettevõtluse ja riigi andmevahetuse ja protsesside
digitaliseerimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Joel Peetersoo
639 7609
[email protected]
4 (4)