dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2021
Viit
1.15-5/2021/3151-2
Registreeritud
17. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond)

Failid

  • 📎Suurprojekt_vastus_RASK_2021.asice481 KB

Sisu (failidest)

Villy Lopman Teie: 14.05.2021 Advokaadibüroo RASK Meie: 16.06.2021 nr 4.2-9/1031-1 Vastus pöördumisele Austatud härra Lopman Olete pöördunud Maaeluministeeriumi poole seoses maaeluministri 20. juuli 2017. a määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ (edaspidi määrus nr 45) muutmisega. Saadetud kirjas esitate vastuväited määruse muutmise eelnõule ning rõhutate, et juba 02.10.2020 jõustunud muudatused rikkusid oluliselt MilkEst OÜ subjektiivseid õiguseid ja tõid kaasa ebavõrdse kohtlemise. Olete jätkuvalt seisukohal, et määruse muutmise eelnõu algatamine ei ole tingitud üldisest huvist ning muudatused on kantud jätkuvast eesmärgist jätkata ühe ettevõtja soodustamisega, millest tulenevalt leiate, et kavandatavad muudatused kogumis kvalifitseeruvad uueks ja ebaseaduslikuks abiks riigiabi eeskirjade mõttes. Esmalt peame vajalikuks märkida, et võrreldes teiste põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega, on selle meetme üks suurim erinevus see, et toetuse sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest tulenevalt on paratamatu, et määruses nr 45 tehtavad muudatused puudutavad vaid ühte ettevõtjat. Samuti selgitame, et teiste isikute, sealhulgas Teie esindatava subjektiivseid õigusi määruses 45 kavandatud muudatused ei mõjuta mitte kuidagi. Kohtupraktikas1 on korduvalt kinnitust leidnud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetuse saamisele, vaid isikul on õigus üksnes sellele, et tema taotlus lahendatakse õiguspäraselt. Eelnõu kohaselt soovitakse toetuse saaja tegevuse vormi laiendada selliselt, et lubada toetuse saajal tegutseda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonina. Saadetud vastuväidetes olete välja toonud, et toetuse saaja tegevuse vormi laiendamine ei ole põhjendatud. Leiate, et seletuskirjast ei selgu, kuidas eristatakse tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tasemelist erinevust ning mille alusel eeldatakse, et just tootjaorganisatsioonina tegutsemine tagab paremad tulemused koostöö aspektis. Asute seisukohale, et toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole põhjendatud mitte projekti eesmärkide täitmisega seotud vajadusest, vaid lähtub vajadusest viia toetuse saajale rakendatavad nõuded vastavusse toetuse saaja piiratud vastutusega SCE E-Piim tänase tegeliku majandusliku- ja ärilise olukorraga. 1 Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14; nr 3-16-1048 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Selgitame, et tootjaorganisatsioonide tegevuse põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/20132 artiklitest 152‒154 ja 159–161. Nimetatud määruse kohaselt peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon vastama järgmistele nõuetele: koosneb ühe põllumajandustoodete sektori põllumajandustootjatest, on juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, on asutatud põllumajandustootjate algatusel ning selle liikmed omavad demokraatlikku kontrolli tootjaorganisatsiooni üle. Euroopa Liidu õigusega ei ole määratletud ühistulise tegevuse juriidilist vormi, kuna liikmesriigiti on ühistuline tegevus ning selleks sobivaimad tegutsemisvormid reguleeritud erinevalt. Lähtuvalt liikmesriigi õiguskorrast otsustab sobivaima juriidilise isiku vormi iga liikmesriik ise: Eestis on selleks tulundusühistu. Tulundusühistuseaduse § 43 kohaselt on ühel liikmel otsustamisel üks hääl, mis tagab ühistu demokraatliku juhtimise. Ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 38 alusel kehtestatud maaeluministri 9. juuni 2016. a määruse nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ (edaspidi määrus nr 38) kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioonina tegutseda äriregistrisse kantud tulundusühistu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt saab piima- ja piimatootesektoris ennast tootjaorganisatsioonina tunnustada ükskõik milline juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, kuid võttes arvesse määruses nr 38 sätestatud nõudeid tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks, siis on ka piimandussektoris oma liikmete majanduslike huvide esindamiseks ühistulise tegevuse kaudu sobivaimaks vormiks just tulundusühistu. Lisaks tegutsemisvormile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 loetletud erinevaid eesmärke (nt tootmise kavandamine ja kohandamine vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja koguse osas, pakkumise koondamine ja toodete turuleviimine) ja tegevusi (ühine töötlemine, ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport). Tunnustatud tootjaorganisatsioon peab nendest valima vähemalt ühe eesmärgi või tegevuse, mille nimel ta tegutseb. Tootjaorganisatsioonina tunnustamine eeldab põllumajandustootjate suuremat koostööd, et ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 loetletud tegevusi ellu viia ja selle kaudu seatud eesmärke täita, seetõttu on tunnustatud tootjaorganisatsioonile loodud eelised ja erandid Euroopa Liidu konkurentsieeskirjadest. Näiteks erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Võrreldes tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõudeid (liikmete arv, tegutsemisvorm, toodangumaht), siis ei ole nendes olulisi erinevusi. Küll aga erineb tootjarühm tootjaorganisatsioonist just loomise eesmärgi poolest, sest tootjarühmana tunnustamise eesmärgiks on üksnes turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid või liikmete omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud tooteid. Tunnustatud tootjaorganisatsioonil on aga eesmärgid (tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas, tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine) ja tegevused (ühine kvaliteedikontrolli korraldamine, sisendite ühishanked) laiemad, kui üksnes põllumajandustoodete ühine turustamine, tänu millele eeldab see liikmete vahel suuremat koostööd ja organiseeritust, et selle kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Lisaks ei saa tootjarühm kasutada erandeid konkurentsiõigusest. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854). 2 (5) Kinnitust tootjaorganisatsioonide olulisuse kohta annab ka see, et järgmisel ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodil (2023‒2027) on üheks eesmärgiks põllumajandustootjate positsiooni parendamine tarneahelas. Selle eesmärgi saavutamiseks on järgmisel ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodil mitmed sekkumised suunatud üksnes tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Näiteks on tootjaorganisatsioonidele ette nähtud sektoriaalsed sekkumised (erinevatele põllumajandussektori tootjaorganisatsioonidele suunatud toetusmeetmed, mille vahel tootjaorganisatsioon saab valida, et saavutada seatud eesmärgid) ning ka järgmine suurprojektide toetus on suunatud üksnes tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Märgime, et ühise põllumajanduspoliitika pakutavatest toetustest järgmisel programmiperioodil osa saamiseks tuleb ka teistel tunnustatud tootjarühmadel oma tegevus tootjaorganisatsioonile esitatavatele nõuetele vastavusse viimiseks ümber kujundada ja jätkata tegevust tootjaorganisatsioonina. Seega võimaldades määruse nr 45 alusel toetust saanud ettevõtjal tegutseda tunnustatud tootjaorganisatsioonina võetakse arvesse järgnevate aastate ühise põllumajanduspoliitika suundasid. Lisaks leidsite, et on jäetud analüüsimata, kuidas toetuse saaja tegutsemise vormi muudatus võiks mõjutada teisi taotlejaid või üldist konkurentsiolukorda turul, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi juba 2017. aastal. Selgitame, et võimaldades toetuse saajal tegutseda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonina ei oleks laiendanud toetuse taotlejate ringi 2017. aastal. Võimalus tunnustada põllumajandusühistut piimasektoris tootjaorganisatsioonina ja kasutada konkurentsiõiguse erandeid on olnud juba aastast 2012, kuid siiani ei ole seda võimalust kasutatud. Ka praegusel hetkel ei ole Eestis tunnustatud ühtegi tootjaorganisatsiooni, millest tulenevalt saab eeldada, et tegutsemine tunnustatud tootjaorganisatsioonina ei oleks laiendanud toetuse taotlejate ringi. Teiseks toote saadetud kirjas välja, et toetatava tegevuse elluviimise tähtaegade korduv pikendamine ei ole põhjendatud. Eelnõu kohaselt pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõppkuupäev selliselt, et see oleks algse 30.06.2022 asemel 30.06.2025. Leiate, et tegemist oli äärmiselt tavapäratu muudatusega, eriti arvestades seda, et investeeringutoetuste praktikas on tavapärane, et taotleja peab pärast toetuse määramise otsuse tegemist siiski esimesel võimalusel projekti tegevustega alustama. Samuti juhtisite tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/22203 ei näe ette kohustust pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu kõigis meetmetes. Juhime tähelepanu, et maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamisel ei olnud tegu tavapäratu muudatusega. Nimetatud muudatus tehti kõikides Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (edaspidi arengukava) alusel antavates toetusmeetmete määrustes ja olenemata sellest, kui kaugel oldi toetatavate tegevuste elluviimisega. Nii nagu on määruse nr 45 muutmise eelnõu seletuskirjas selgitatud, siis nimetud muudatus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 1 lõikest 1, mille kohaselt pikendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel 2021–2022 on üleminekuperiood uude programmiperioodi. Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29). 3 (5) rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks abikõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Võttes arvesse, et uue ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi ettevalmistused alles käivad, siis on oluline võimaldada ka aastatel 2021 ja 2022 ettevõtjatel investeeringute tegemist ning kuna paljudel ettevõtjatel langes toetatavate tegevuste elluviimine ajale, kui riigis kuulutati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega välja eriolukord, mis kehtis 12. märtsist kuni 17. maini 2020. aastal, siis on põhjendatud kõikidel ettevõtjatel samadel alustel pikendada maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaega. Märgime, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi. Lisaks toote välja, et jääb selgusetuks miks on jäetud eelnõust välja võimalus pikendada §-s 19 sätestatud tähtaega. Sellisel juhul oleks ka hiljem võimalik teha Milkest OÜ-le ettepanek toetuse taotlemisega jätkamiseks. Rõhutame, et määruse nr 45 § 19 lõike 5 kohaselt selles paragrahvis sätestatud menetlust (uue taotleja kaasamine menetlusse) ei alustata, kui taotluse esitamise tähtpäevast on möödunud üle kahe aasta. Võttes arvesse, et selle toetusmeetme taotlusvoor toimus ajavahemikul 13.02.2017‒ 17.02.2017, siis on taotluse esitamise tähtpäevast möödunud rohkem kui neli aastat, mis tähendab, et uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam võimalik. Selgitame, et määruses nr 45 sätestati uue taotleja kaasamise võimalus üksnes juhul, kui toetuse saaja ei esita tähtaegselt määruse §-s 16 nimetatud lisadokumente, kuid need dokumendid toetuse saaja tähtaegselt esitas. Täpsustame, et uue taotleja kaasamine menetlusse on sätestatud võimalusena üksnes selles toetusmeetmes ja selle sätte rakendamise puhul on arvesse võetud ka seda, et kui peaks tekkima olukord, kus kaasatakse menetlusse uus taotleja, siis on uuel taotlejal piisav aeg piimatööstuse rajamiseks, sest Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 eelarvevahendeid saab kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Seega tähtaja pikendamine uue taotleja kaasamiseks menetlusse ei ole enam võimalik nii määruses sätestatut kui ka programmiperioodi lõppemist arvesse võttes. Kolmandaks olete seisukohal, et määruse nr 45 täiendamine võimalusega toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist ei ole põhjendatud. Toote välja, et selles küsimuses on jäetud analüüsimata, kuidas antud tingimus võinuks mõjutada teisi taotlejaid või üldist turuolukorda, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi 2017. aastal. Leiate, et rahastamistingimuste muutmise eesmärk on seotud vajadusest eelistada toetuse saajat ja muuta talle toetuse saamise ja kasutamise tingimusi soodsamaks toetuse saaja finantsvõimekuse puudumise tõttu. Märgime, et määruse 45 täiendamine võimalusega toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist on põhjendatud ja selle eesmärgiks on eelkõige luua võrreldes teiste toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetustega samad valikuvõimalused projekti rahastamiseks, arvestades muu hulgas olukorda, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega. Oluline on võimaldada sarnaselt teistele investeeringutoetustele ka ühistulise piimatööstuse rajamise puhul kõiki maaelu arengu toetuste rahastamisviise ning võimaldada kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahendeid ühetaolistel tingimustel. Eelnevast tulenevalt lisatakse juurde võimalus toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist, mille puhul ei ole tegemist toetuse saaja eelistamisega vaid ühe võimaliku rahastamisviisiga, mida saab kasutada kõikides 4 (5) arengukava alusel antavates toetusemeetmetes ning mille tingimused on täpsemalt reguleeritud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, mille alusel ja korras maaelu arengu toetuseid antakse. Samuti peame vajalikuks selgitada, et toetuse makstakse välja enne kulutuste tegemist üksnes juhul, kui toetuse saaja on tasunud vara eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning töö või teenus on lõpetatud või kaup on üle antud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud arusaam, et luuakse soodsamad võimalused toetuse saajale finantsvõimekuse puudumise tõttu, sest toetuse väljamaksmiseks peab olema toetuse saaja tasunud omafinantseeringuga võrdse rahasumma, mis käesoleva projekti maksumust arvestades on oluliselt suurem kui teistes toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetuse meetmetes. Ka toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetuste statistikast nähtub, et nimetatud rahastamisviisi nõuded on küllaltki jäigad, millest tulenevalt kasutatakse seda rahastamisviisi pigem odavamate ja standardlahendustega seadmete soetamiseks. Näiteks toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetuse meetmetes eelmisel aastal kokku esitatud 56 maksetaotlusest esitati ainult kuus maksetaotlust toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist. Kuna ühistulise piimatööstuse puhul on tegemist uue ja innovaatilise terviklahendusega, siis enamiku selle toetuse raames toetatavate tegevuste rahastamisel toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist kasutada ei saa. Samuti olete asunud seisukohale, et kõik juba teostatud ning planeeritavad muudatused on muutnud toetuse tingimusi sedavõrd, et tegemist on uue abiga riigiabi eeskirjade mõttes. Leiate, et muudatusi ei saa pidada tähtsusetuks, vaid tegemist on abikava olemuslikult muutvate muudatustega. Toote ka välja, et vastavaid muudatusi on varjatud ka Euroopa Komisjoni eest, st Euroopa Komisjoni ei ole abikava uutest tingimustest pärast 2016. aastat kordagi teavitatud ning leiate, et tegemist on ebaseadusliku abiga, mida on keelatud toetuse saajale välja maksta. Kokkuvõttes leiate, et määruse nr 45 muutmise eelnõu ei ole õiguspärane ning sellega kaasneb MilkEst OÜ õiguste riive. Selgitame, et kõik arengukava raames antavad toetused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 ning Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud arengukavaga. Nii on ka määruse nr 45 tingimused kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega ning vastavad Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud arengukavale. Ka arengukavas tehtud muudatustest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada ja seda on ka tehtud. Peame vajalikuks selgitada, et määruse nr 45 muutmise eelnõuga muudetakse sätteid, mis puudutavad üksnes toetuse saajat ja tegevuse elluviimise tingimusi ning tehtavad muudatused ei mõjuta kuidagi toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi ega taotluste hindamist 2017. aastal toimunud taotlusevoorul, millest tulenevalt ei ole põhjendatud arvamus, et kaasneb MilkEst OÜ õiguste riive. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, PRIA Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Jaana Lepik 625 6202 [email protected] 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel