Villy Lopman Teie: 14.05.2021
Advokaadibüroo RASK
Meie: 16.06.2021 nr 4.2-9/1031-1
Vastus pöördumisele
Austatud härra Lopman
Olete pöördunud Maaeluministeeriumi poole seoses maaeluministri 20. juuli 2017. a määruse
nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide
elluviimiseks“ (edaspidi määrus nr 45) muutmisega.
Saadetud kirjas esitate vastuväited määruse muutmise eelnõule ning rõhutate, et juba
02.10.2020 jõustunud muudatused rikkusid oluliselt MilkEst OÜ subjektiivseid õiguseid ja tõid
kaasa ebavõrdse kohtlemise. Olete jätkuvalt seisukohal, et määruse muutmise eelnõu
algatamine ei ole tingitud üldisest huvist ning muudatused on kantud jätkuvast eesmärgist
jätkata ühe ettevõtja soodustamisega, millest tulenevalt leiate, et kavandatavad muudatused
kogumis kvalifitseeruvad uueks ja ebaseaduslikuks abiks riigiabi eeskirjade mõttes.
Esmalt peame vajalikuks märkida, et võrreldes teiste põllumajandustoodete töötlemise ja
turustamise investeeringutoetustega, on selle meetme üks suurim erinevus see, et toetuse
sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest
tulenevalt on paratamatu, et määruses nr 45 tehtavad muudatused puudutavad vaid ühte
ettevõtjat. Samuti selgitame, et teiste isikute, sealhulgas Teie esindatava subjektiivseid õigusi
määruses 45 kavandatud muudatused ei mõjuta mitte kuidagi. Kohtupraktikas1 on korduvalt
kinnitust leidnud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetuse saamisele, vaid isikul
on õigus üksnes sellele, et tema taotlus lahendatakse õiguspäraselt.
Eelnõu kohaselt soovitakse toetuse saaja tegevuse vormi laiendada selliselt, et lubada toetuse
saajal tegutseda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonina. Saadetud vastuväidetes olete välja
toonud, et toetuse saaja tegevuse vormi laiendamine ei ole põhjendatud. Leiate, et seletuskirjast
ei selgu, kuidas eristatakse tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tasemelist erinevust ning mille
alusel eeldatakse, et just tootjaorganisatsioonina tegutsemine tagab paremad tulemused koostöö
aspektis. Asute seisukohale, et toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole põhjendatud
mitte projekti eesmärkide täitmisega seotud vajadusest, vaid lähtub vajadusest viia toetuse
saajale rakendatavad nõuded vastavusse toetuse saaja piiratud vastutusega SCE E-Piim tänase
tegeliku majandusliku- ja ärilise olukorraga.
1
Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-77-12; 3-3-1-16-14; nr 3-16-1048
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Selgitame, et tootjaorganisatsioonide tegevuse põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1308/20132 artiklitest 152‒154 ja 159–161. Nimetatud määruse
kohaselt peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon vastama järgmistele nõuetele: koosneb
ühe põllumajandustoodete sektori põllumajandustootjatest, on juriidiline isik või juriidilise
isiku selgelt määratletud osa, on asutatud põllumajandustootjate algatusel ning selle liikmed
omavad demokraatlikku kontrolli tootjaorganisatsiooni üle. Euroopa Liidu õigusega ei ole
määratletud ühistulise tegevuse juriidilist vormi, kuna liikmesriigiti on ühistuline tegevus ning
selleks sobivaimad tegutsemisvormid reguleeritud erinevalt. Lähtuvalt liikmesriigi õiguskorrast
otsustab sobivaima juriidilise isiku vormi iga liikmesriik ise: Eestis on selleks tulundusühistu.
Tulundusühistuseaduse § 43 kohaselt on ühel liikmel otsustamisel üks hääl, mis tagab ühistu
demokraatliku juhtimise. Ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
§ 38 alusel kehtestatud maaeluministri 9. juuni 2016. a määruse nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja
tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ (edaspidi määrus nr 38) kohaselt võib tunnustatud
tootjaorganisatsioonina tegutseda äriregistrisse kantud tulundusühistu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt saab piima- ja
piimatootesektoris ennast tootjaorganisatsioonina tunnustada ükskõik milline juriidiline isik või
juriidilise isiku selgelt määratletud osa, kuid võttes arvesse määruses nr 38 sätestatud nõudeid
tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks, siis on ka piimandussektoris oma liikmete
majanduslike huvide esindamiseks ühistulise tegevuse kaudu sobivaimaks vormiks just
tulundusühistu.
Lisaks tegutsemisvormile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013
loetletud erinevaid eesmärke (nt tootmise kavandamine ja kohandamine vastavalt nõudlusele,
eriti kvaliteedi ja koguse osas, pakkumise koondamine ja toodete turuleviimine) ja tegevusi
(ühine töötlemine, ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport).
Tunnustatud tootjaorganisatsioon peab nendest valima vähemalt ühe eesmärgi või tegevuse,
mille nimel ta tegutseb.
Tootjaorganisatsioonina tunnustamine eeldab põllumajandustootjate suuremat koostööd, et
ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 loetletud tegevusi ellu viia
ja selle kaudu seatud eesmärke täita, seetõttu on tunnustatud tootjaorganisatsioonile loodud
eelised ja erandid Euroopa Liidu konkurentsieeskirjadest. Näiteks erandina Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete
nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida
tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete
tarnelepingute üle.
Võrreldes tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõudeid (liikmete arv,
tegutsemisvorm, toodangumaht), siis ei ole nendes olulisi erinevusi. Küll aga erineb tootjarühm
tootjaorganisatsioonist just loomise eesmärgi poolest, sest tootjarühmana tunnustamise
eesmärgiks on üksnes turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid või liikmete
omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud tooteid. Tunnustatud
tootjaorganisatsioonil on aga eesmärgid (tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse
vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas, tootmiskulude ja
investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu
standarditele, ning omahindade tasakaalustamine) ja tegevused (ühine kvaliteedikontrolli
korraldamine, sisendite ühishanked) laiemad, kui üksnes põllumajandustoodete ühine
turustamine, tänu millele eeldab see liikmete vahel suuremat koostööd ja organiseeritust, et selle
kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Lisaks ei saa tootjarühm
kasutada erandeid konkurentsiõigusest.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)
nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854).
2 (5)
Kinnitust tootjaorganisatsioonide olulisuse kohta annab ka see, et järgmisel ühise
põllumajanduspoliitika programmiperioodil (2023‒2027) on üheks eesmärgiks
põllumajandustootjate positsiooni parendamine tarneahelas. Selle eesmärgi saavutamiseks on
järgmisel ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodil mitmed sekkumised suunatud
üksnes tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Näiteks on tootjaorganisatsioonidele ette nähtud
sektoriaalsed sekkumised (erinevatele põllumajandussektori tootjaorganisatsioonidele
suunatud toetusmeetmed, mille vahel tootjaorganisatsioon saab valida, et saavutada seatud
eesmärgid) ning ka järgmine suurprojektide toetus on suunatud üksnes tunnustatud
tootjaorganisatsioonidele. Märgime, et ühise põllumajanduspoliitika pakutavatest toetustest
järgmisel programmiperioodil osa saamiseks tuleb ka teistel tunnustatud tootjarühmadel oma
tegevus tootjaorganisatsioonile esitatavatele nõuetele vastavusse viimiseks ümber kujundada ja
jätkata tegevust tootjaorganisatsioonina. Seega võimaldades määruse nr 45 alusel toetust
saanud ettevõtjal tegutseda tunnustatud tootjaorganisatsioonina võetakse arvesse järgnevate
aastate ühise põllumajanduspoliitika suundasid.
Lisaks leidsite, et on jäetud analüüsimata, kuidas toetuse saaja tegutsemise vormi muudatus
võiks mõjutada teisi taotlejaid või üldist konkurentsiolukorda turul, sh kas esineb võimalus, et
vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi juba 2017. aastal.
Selgitame, et võimaldades toetuse saajal tegutseda ka tunnustatud tootjaorganisatsioonina ei
oleks laiendanud toetuse taotlejate ringi 2017. aastal. Võimalus tunnustada
põllumajandusühistut piimasektoris tootjaorganisatsioonina ja kasutada konkurentsiõiguse
erandeid on olnud juba aastast 2012, kuid siiani ei ole seda võimalust kasutatud. Ka praegusel
hetkel ei ole Eestis tunnustatud ühtegi tootjaorganisatsiooni, millest tulenevalt saab eeldada, et
tegutsemine tunnustatud tootjaorganisatsioonina ei oleks laiendanud toetuse taotlejate ringi.
Teiseks toote saadetud kirjas välja, et toetatava tegevuse elluviimise tähtaegade korduv
pikendamine ei ole põhjendatud. Eelnõu kohaselt pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja
investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõppkuupäev selliselt, et see oleks
algse 30.06.2022 asemel 30.06.2025. Leiate, et tegemist oli äärmiselt tavapäratu muudatusega,
eriti arvestades seda, et investeeringutoetuste praktikas on tavapärane, et taotleja peab pärast
toetuse määramise otsuse tegemist siiski esimesel võimalusel projekti tegevustega alustama.
Samuti juhtisite tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/22203 ei näe
ette kohustust pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu kõigis meetmetes.
Juhime tähelepanu, et maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate
dokumentide esitamise tähtaja pikendamisel ei olnud tegu tavapäratu muudatusega. Nimetatud
muudatus tehti kõikides Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (edaspidi arengukava) alusel
antavates toetusmeetmete määrustes ja olenemata sellest, kui kaugel oldi toetatavate tegevuste
elluviimisega. Nii nagu on määruse nr 45 muutmise eelnõu seletuskirjas selgitatud, siis nimetud
muudatus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2220 artikli 1 lõikest 1,
mille kohaselt pikendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat
ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel 2021–2022 on üleminekuperiood
uude programmiperioodi. Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse
kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr
1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL)
nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,
28.12.2020, lk 1–29).
3 (5)
rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See
tähendab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 määruse artikli 65
lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks
abikõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta
31. detsembril ehk abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Võttes arvesse, et
uue ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi ettevalmistused alles käivad, siis on
oluline võimaldada ka aastatel 2021 ja 2022 ettevõtjatel investeeringute tegemist ning kuna
paljudel ettevõtjatel langes toetatavate tegevuste elluviimine ajale, kui riigis kuulutati seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisega välja eriolukord, mis kehtis
12. märtsist kuni 17. maini 2020. aastal, siis on põhjendatud kõikidel ettevõtjatel samadel
alustel pikendada maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide
esitamise tähtaega. Märgime, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on
avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu
või projekti suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka
edaspidi.
Lisaks toote välja, et jääb selgusetuks miks on jäetud eelnõust välja võimalus pikendada §-s 19
sätestatud tähtaega. Sellisel juhul oleks ka hiljem võimalik teha Milkest OÜ-le ettepanek
toetuse taotlemisega jätkamiseks.
Rõhutame, et määruse nr 45 § 19 lõike 5 kohaselt selles paragrahvis sätestatud menetlust (uue
taotleja kaasamine menetlusse) ei alustata, kui taotluse esitamise tähtpäevast on möödunud üle
kahe aasta. Võttes arvesse, et selle toetusmeetme taotlusvoor toimus ajavahemikul 13.02.2017‒
17.02.2017, siis on taotluse esitamise tähtpäevast möödunud rohkem kui neli aastat, mis
tähendab, et uue taotleja kaasamine menetlusse ei ole enam võimalik. Selgitame, et määruses
nr 45 sätestati uue taotleja kaasamise võimalus üksnes juhul, kui toetuse saaja ei esita
tähtaegselt määruse §-s 16 nimetatud lisadokumente, kuid need dokumendid toetuse saaja
tähtaegselt esitas. Täpsustame, et uue taotleja kaasamine menetlusse on sätestatud võimalusena
üksnes selles toetusmeetmes ja selle sätte rakendamise puhul on arvesse võetud ka seda, et kui
peaks tekkima olukord, kus kaasatakse menetlusse uus taotleja, siis on uuel taotlejal piisav aeg
piimatööstuse rajamiseks, sest Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 eelarvevahendeid saab
kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Seega tähtaja pikendamine uue taotleja kaasamiseks
menetlusse ei ole enam võimalik nii määruses sätestatut kui ka programmiperioodi lõppemist
arvesse võttes.
Kolmandaks olete seisukohal, et määruse nr 45 täiendamine võimalusega toetuse
väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist ei ole põhjendatud. Toote välja, et selles küsimuses
on jäetud analüüsimata, kuidas antud tingimus võinuks mõjutada teisi taotlejaid või üldist
turuolukorda, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse
taotlejate ringi 2017. aastal. Leiate, et rahastamistingimuste muutmise eesmärk on seotud
vajadusest eelistada toetuse saajat ja muuta talle toetuse saamise ja kasutamise tingimusi
soodsamaks toetuse saaja finantsvõimekuse puudumise tõttu.
Märgime, et määruse 45 täiendamine võimalusega toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste
tegemist on põhjendatud ja selle eesmärgiks on eelkõige luua võrreldes teiste
toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetustega samad valikuvõimalused projekti
rahastamiseks, arvestades muu hulgas olukorda, kus ettevõtjad peavad arvestama
koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega. Oluline on võimaldada
sarnaselt teistele investeeringutoetustele ka ühistulise piimatööstuse rajamise puhul kõiki
maaelu arengu toetuste rahastamisviise ning võimaldada kasutada Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi vahendeid ühetaolistel tingimustel. Eelnevast tulenevalt lisatakse juurde
võimalus toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist, mille puhul ei ole tegemist toetuse
saaja eelistamisega vaid ühe võimaliku rahastamisviisiga, mida saab kasutada kõikides
4 (5)
arengukava alusel antavates toetusemeetmetes ning mille tingimused on täpsemalt reguleeritud
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, mille alusel ja korras
maaelu arengu toetuseid antakse.
Samuti peame vajalikuks selgitada, et toetuse makstakse välja enne kulutuste tegemist üksnes
juhul, kui toetuse saaja on tasunud vara eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning
töö või teenus on lõpetatud või kaup on üle antud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud
arusaam, et luuakse soodsamad võimalused toetuse saajale finantsvõimekuse puudumise tõttu,
sest toetuse väljamaksmiseks peab olema toetuse saaja tasunud omafinantseeringuga võrdse
rahasumma, mis käesoleva projekti maksumust arvestades on oluliselt suurem kui teistes
toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetuse meetmetes. Ka toiduainetööstustele
suunatud investeeringutoetuste statistikast nähtub, et nimetatud rahastamisviisi nõuded on
küllaltki jäigad, millest tulenevalt kasutatakse seda rahastamisviisi pigem odavamate ja
standardlahendustega seadmete soetamiseks. Näiteks toiduainetööstustele suunatud
investeeringutoetuse meetmetes eelmisel aastal kokku esitatud 56 maksetaotlusest esitati ainult
kuus maksetaotlust toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist. Kuna ühistulise
piimatööstuse puhul on tegemist uue ja innovaatilise terviklahendusega, siis enamiku selle
toetuse raames toetatavate tegevuste rahastamisel toetuse väljamaksmist enne kulutuste
tegemist kasutada ei saa.
Samuti olete asunud seisukohale, et kõik juba teostatud ning planeeritavad muudatused on
muutnud toetuse tingimusi sedavõrd, et tegemist on uue abiga riigiabi eeskirjade mõttes. Leiate,
et muudatusi ei saa pidada tähtsusetuks, vaid tegemist on abikava olemuslikult muutvate
muudatustega. Toote ka välja, et vastavaid muudatusi on varjatud ka Euroopa Komisjoni eest,
st Euroopa Komisjoni ei ole abikava uutest tingimustest pärast 2016. aastat kordagi teavitatud
ning leiate, et tegemist on ebaseadusliku abiga, mida on keelatud toetuse saajale välja maksta.
Kokkuvõttes leiate, et määruse nr 45 muutmise eelnõu ei ole õiguspärane ning sellega kaasneb
MilkEst OÜ õiguste riive.
Selgitame, et kõik arengukava raames antavad toetused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1305/2013 ning Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud arengukavaga. Nii on ka
määruse nr 45 tingimused kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega ning vastavad Euroopa
Komisjoni poolt heaks kiidetud arengukavale. Ka arengukavas tehtud muudatustest tuleb
Euroopa Komisjoni teavitada ja seda on ka tehtud.
Peame vajalikuks selgitada, et määruse nr 45 muutmise eelnõuga muudetakse sätteid, mis
puudutavad üksnes toetuse saajat ja tegevuse elluviimise tingimusi ning tehtavad muudatused
ei mõjuta kuidagi toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi ega taotluste hindamist 2017.
aastal toimunud taotlusevoorul, millest tulenevalt ei ole põhjendatud arvamus, et kaasneb
MilkEst OÜ õiguste riive.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, PRIA
Janeli Tikk
625 6299
[email protected]
Jaana Lepik
625 6202
[email protected]
5 (5)