Keskkonnaministeerium
Meie: 16.06.2021
nr 7-5.4/21-01442-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Gaasiliidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
2366645 -367665 0 0 Teie 22.02.2021 nr 16-3/21/747-2 Meie 2 3 .02.2021 Tõnis Mölder Keskkonnaminister
[email protected] Koopia: keskkonnaministeerium @envir.ee Arvamuse avaldamine Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmine kohta Austatud minister! Täname võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise k ohta . Eesti Gaasiliit esitas põhjalikud selgitused tekkinud olukorra ja LNG STS-operatsioonide kohta 15.02.2021 saadetud pöördumises. Soovime teile veelkord rõhutada LNG-ga seonduvaid aspekte ning täiendada määruse eelnõud vastavate täpsustustega, võttes arvesse järgmist: LNG on enamasti metaanist koosnev krüogeenne ( temperatuuril u -150 kuni -160 ºC) kütus, mille hoiustamiseks, transportimiseks ja käitlemiseks rakendatakse alati kõrgendatud nõudmisi nii tehnoloogiale, kui ka ohutusmeetmetele. LNG-d hoiustatakse ja ka transporditakse eriliselt isoleeritud mahutites, mis ei võimalda väiksematki leket ; LNG ei ole reostusohtlik ega toksiline. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, ärritavus, söövitavus), oht keskkonnale (näiteks: oht veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG kuulumisest ohtlike ainete hulka, on vastava määruse lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks ohukategooria: tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu tervisele või keskkonnale ei ole tuvastatud. Ainus tuvastatud ohukategooria pigem toetab LNG STS-operatsioonide suunamist väljaspoole sadamaid, mitte sadamatesse sisse; Kui LNG peaks mingil erakorralisel põhjusel lekkima, ei ole merereostuse tekkimine kuidagi võimalik , sest s oojusega kokku puutudes LNG koheselt aurustub ning lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei segune, samuti ei valgu ega vaju vette. Sellest tulenevalt puudub ka igasugune vajadus kasutada LNG lekke puhul riigi või ka sadama reostustõrjelaevu või muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks. , sest m erereostust lihtsalt ei teki; LNG-allikateks on põhiliselt regiooni muudes riikides asuvad veeldamistehased ja LNG-terminalid. Nendest tehastest ja terminalidest toimub mujale Euroopasse tihe tarne Tallinnast mööduvate tankeritega. LNG STS-operatsioonide keelustamine praegusel kujul ei võimaldaks Eesti ettevõtjatel tankeritelt punkerlaevadega LNG-d hankida, mistõttu peaksid laevad sõitma lähiriikidesse , tekitades täiendavat õhusaastet Läänemerel ning tõstaks LNG kui keskkonnasõbralikuma kütuse maksumust tarbijale . Võttes arvesse, et LNG kasutamine laevanduses on uudne ja keskkonnasõbralik lähenemine, siis oleks praegune keeld sektori arengul e eriti pärssiv ja vähendaks Eesti laevandussektori panust puhtama merekeskkonna saavutamise ks . H etkel on Eestis kasutusel üks LNG reisilaev ja käesoleval aastal alustab opereerimist punkerdamisvõimekusega LNG tanker . Peame väga oluliseks ära märkida, et vastavalt määruse eelnõu seletuskirja punktile 2 (määruse eesmärk), on käesoleva määruse muudatuste eesmärgiks eeldatavalt ebasoodsa mõju välistamine hoiualale ja merekeskkonnale . Seetõttu saame eelpool toodud argumentidele ja selgitustele pakkuda LNG osas sobiva sõnastuse, mis ühtib määruse eesmärkide täitmisega : 1) paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Veeldatud maagaasi (LNG) käitlemine laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on lubatud kõigil navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel. “. 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti veeldatud maagaasi (LNG) käitlemisele. “. Soovime teid teavitada, et oleme valmis seisukohti täiendavalt selgitama kui selleks tekib vajadus. Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur T egevdirektor
2366645 -367665 0 0 1 5 .0 2 .202 1 Tõnis Mölder Keskkonnaminister
[email protected] Koopia: keskkonnaministeerium @envir.ee Pöördumine seoses STS-operatsioonidega merealal Austatud minister! Näeme, et olete võtnud tähelepanu alla Eesti jaoks olulise merekeskkonna kaitsmise ja selle raames tõstatanud laevalt-laevale ( ship-to-ship e STS) ümberlaadimise ohutuse küsimuse. Eesti Gaasiliit ühendab maa- ja vedelgaasiga tegelevaid isikuid ning üks võimalikke kaupu, mida saab laevalt laevale ümber laadida on veeldatud maagaas ( liquified natural gas e LNG). Sellest tulenevalt soovime anda oma panuse tekkinud ühiskondlikku diskussiooni. LNG olemus Peame oluliseks, et keskkonnaohtu vaadeldaks riskipõhiselt ning igasugune keelamine või piiramine peaks tuginema teaduslikele ja praktikas tuvastatud alustele. Sealjuures tuleks tuvastada ka erinevate ainete merel käitlemise ohtlikkuse erinev tase. Näiteks omavad naftaproduktid ja LNG merekeskkonnale kardinaalselt erinevat mõju. LNG on enamasti metaanist koosnev krüogeenne ( temperatuuril u -150 kuni -160 º C) kütus, mille hoiustamiseks, transportimiseks ja käitlemiseks rakendatakse alati kõrgendatud nõudmisi nii tehnoloogiale, kui ka ohutusmeetmetele. LNG-d hoiustatakse ja ka transporditakse eriliselt isoleeritud mahutites, mis ei võimalda väiksematki leket. Ükski LNG komponent (valdavalt kerged süsivesinikud) ei ole reostusohtlik ega toksiline. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, ärritavus, söövitavus), oht keskkonnale (näiteks: oht veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG kuulumisest ohtlike ainete hulka, on vastava määruse lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks ohukategooria: tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu tervisele või keskkonnale ei ole tuvastatud. Ainus tuvastatud ohukategooria pigem toetab LNG STS-operatsioonide suunamist väljaspoole sadamaid, mitte sadamatesse sisse. Kui LNG isegi peaks mingil erakorralisel põhjusel lekkima, ei ole merereostuse tekkimine kuidagi võimalik. Kuna LNG on veeldatud maa gaas, ei püsi ta vedelana väljaspool spetsiaalset isoleeritud mahutit. Soojusega kokku puutudes LNG koheselt aurustub ning lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei segune, samuti ei valgu ega vaju vette. Sellest tulenevalt puudub ka igasugune vajadus kasutada LNG lekke puhul riigi või ka sadama reostustõrjelaevu või muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks. Merereostust lihtsalt ei teki. See muidugi ei tähenda, et LNG-d ei peaks käsitlema ettevaatusega ning ohutusnõudeid järgides. LNG STS-operatsioonide ohutust reguleerivad mh rahvusvahelised standardid ( näiteks ISO/TS 18683:2015 Guidelines for systems and install a tions for supply of LNG as fuel to ships) ja asjakohaste ühingute SIGTTO ( The Society of International Gas Tanker and Terminal Operators ) ja SGMF ( The Society for Gas as a Marine Fuel ) soovitused. LNG STS-operatsioonidest Läänemerel LNG on laevanduses üks nö tulevikukütuseid. Seni sõidab enamik laevu Läänemerel toornafta baasil toodetud laevakütusega. Aina enam tellitakse Läänemerel sõitmiseks LNG-toitel laevu, et näidata keskkonnasõbralikkust ja täita Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt MARPOL konventsiooniga seatud nõudeid. Seeläbi areneb ka LNG-kaubandus. LNG ümberlaadimine terminali kaudu (nagu seda saab teha nt naftaproduktide puhul) ei ole aga Eestis füüsiliselt võimalik, kuna LNG vajab erilist terminali ning Eestis LNG-terminal puudub. Seega saab LNG ümberlaadimine toimuda ainult vahetult laevalt laevale. Eel ne vast tulenevalt on põhilisteks LNG-allikateks regiooni muudes riikides asuvad veeldamistehased ja LNG-terminalid. Nendest tehastest ja terminalidest toimub mujale Euroopasse tihe tarne Tallinnast mööduvate tankeritega. Võimalus võtta neilt tankeritelt punkrilaevale LNG-d ilma välisriiki sõitmiseta säästaks oluliselt keskkonda, kuna see võimaldaks LNG punkrilaeval hoida ära hulga asjatuid sõite ja jätaks kulutamata hulga kütust. Seega on LNG STS-operatsioonide teostamine Eesti territoriaalvetes igati keskkonnasäästlik. Ohutuse eesmärgil peaks selleks säilitama mitmeid asukohti. LNG STS-alade mitmekesisus merel on vajalik erineva tuule, lainetuse ja jä ä tumise olukorras, et jätta valiku võimalus ohutuks laevalt-laevale laadimise teostamiseks Eesti merealal. Talvisel ajal on Tallinna ja Muuga lahe piirkond jää tekke alaks enne Paldiski piirkonda, mistõttu Paldiski piirkond tavaliselt talvisel ajal ei jäätu. Kuna STS-operatsioonide teostamine jääoludes on raskem ja tekkida võivad lisaohud, peaks lisaks Tallinna ja Muuga lahe LNG STS-aladele jääma võimalus operatsioonide teostamiseks ka jäävabasse Paldiski piirkonda. Soovime tunnustada Keskkonnaministeeriumi proaktiivset lähenemist tekkinud olukorra hindamiseks ja lahenduste leidmiseks ning sooviksime eelpool toodud selgituste ja argumentide valguses kohtuda nii keskkonnaministri kui ka asjassepuutuvate ametnikega, et leida parimad lahendused LNG STS-operatsioonide jaoks. Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur T egevdirektor Ants Noot Juhatuse esimees
From: Heiko Heitur <
[email protected]>
Sent: Wednesday, June 16, 2021 10:18 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Cc:
[email protected];
[email protected]; Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses LNG STS operatsioonide keelustamisega sisemerel
Lugupeetud peaminister Kaja Kallas!
Edastan Eesti Gaasiliidu arvamuse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 "Merel, Narva
jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord" muutmise kohta.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885