dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2021
Viit
2-13/21-3339
Registreeritud
17. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Tehnikaülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-21115-1 15.06.2021 Väljaminev kiri.asice686 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.06.2021 Kommentaarid tehisintellekti määruse eelnõu kohta Käesolevaga esitavad Tallinna Tehnikaülikool ja NJORD Advokaadibüroo oma kommentaarid tehisintellekti määruse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) kohta. Käesolev arvamus tehisintellekti määruse eelnõu kohta esitatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja NJORD Advokaadibüroo koostööprojekti „TalTech Legal Lab“ kaudu. 1. Juhime tähelepanu sellele, et USA on AI mõistes Euroopa Liidust kaugel ees ning seetõttu ei tohiks eelnõus sätestatud reeglid olla sellised, mis AI arendajatelt väga palju ressurssi võtavad (teisisõnu: tulemus võiks olla selline, et kogu energia ei läheks reeglite täitmisele, vaid AI tehnoloogia arendamisele, et Euroopa Liit USA-le järgi ning ehk isegi ette jõuaks). Väga hea oleks see, kui reeglid oleksid sellised, et nad loovad Euroopa Liidus arendatavale AI-le mingi lisaväärtuse, mida USA-s arendataval AI-l ei ole. Samas ei tohiks kahjustada saada Euroopa Liidu inimesed ega nende põhiõigused – need väärtused teevadki Euroopa Liidu võrreldes USA-ga mõneti humaansemaks ja inimesi respekteerivamaks. 2. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu Art 2 (1) punkti a järgi kohaldatakse eelnõus sätestatud reegleid ka kolmandate riikide teenusepakkujatele ja kasutajatele, kuid tekib küsimus, et kuidas praktikas nende reeglite järgimine ja sanktsioneerimine tagatakse? Arvestades tehisintellektiga kaasnevaid riske, peaks väga selgelt olema hinnatud, kas ikka suudetakse seda teha. Siin on omakorda seos ka andmekaitsega – nt, olukorras, kus Euroopa Liidus tegutsemine keelatakse ära, siis mis saab isikuandmetest (nt olukorras, kus kui tehisintellekt isikuandmeid töötles)? GDPR-i nõuete täitmise üle on vähemalt Eesti Andmekaitse Inspektsioonil keeruline EU/EEA välistes riikides järelevalvet teostada. 3. Seoses eelnõu artikliga 5 soovime tähelepanu juhtida AI arendamisega seotud murekohtadele. Artikkel 5 lg 1 punkt a sätestab: "the placing on the market, putting into service or use of an AI system that deploys subliminal techniques beyond a person’s consciousness in order to materially distort a person’s behaviour in a manner that causes or is likely to cause that person or another person physical or psychological harm." AI definitsiooni ja AI piirangute osas tasub mõelda, et mida täpsemalt me piirata tahame. Arvestades, et AI tasemeid on mitu, kas näiteks me soovime, et mingit taset ei arendataks (vt tasemeid siit: https://courses.cs.ut.ee/2020/Tehisintellekti_algkursus/spring/Main/PARTIVautonoo msus). Mingist autonoomsusest alates ei ole ju võimalik enam teada, et kas art 5 on järgitud või mitte. 4. Globaliseerunud ja tehnoloogiast läbipõimitud majanduses, eriti pilvetehnoloogiaga seoses, töödeldakse (isiku)andmeid piiriüleselt ja see toimub väga kiiresti. Sellisel juhul jääb ainult liiduülesest regulatsioonist väheseks. Artiklid 25, 32 ja 35 püüavad seda olukorda muuta läbi volitatud esindaja loomise. Samas valguses on regulatsiooniga loodud turustajate kohustused. Artikkel 27 lg 4 jätab aga turustajale ülemäära ebaselge diskretsiooni ise otsustada süsteemi vastavuse üle ja võimaluse üle seal parandusi teha, unustades, et muudest õigusaktidest tulenevalt ei pruugi vastavate modifikatsioonide tegemine üldse võimalik olla. 5. Eelnõu jätab välja sõjalisel eesmärgil tehisintellekti kasutamisega seotud murekohad, samuti tehisintellekti kasutamisel tekkivad konkurentsiõiguse ja intellektuaalomandi probleemid. 6. Kokkuvõtteks ütleksime, et kavandatav määrus on väga mahukas ning tuleb läbi mõelda, kas on reaalne, et määruse alusel kohustatud isikutel on võimalik kõiki kohustusi täita. Lugupidamisega Tanel Kerikmäe, Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor Olga Shumilo, doktorant, TalTechi Õiguse Instituut Liisi Jürgen, vandeadvokaat Tea Kookmaa, advokaat Siiri Vello, advokaat (allkirjastatud Tallinna Tehnikaülikooli ja NJORD Advokaadibüroo esindajate poolt) Hr Siim Sikkut Teie 28.05.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 15.06.2021 nr 11-2/1115-1 Kommentaarid EL tehisintellekti määruse eelnõu kohta Lugupeetud hr Sikkut Täname, et olete meile arvamuse avaldamiseks edastanud EL tehisintellekti määruse eelnõu. Tallinna Tehnikaülikooli ja NJORD Advokaadibüroo ühised kommentaarid mainitud eelnõule on toodud kirja lisas. Meie õiguse instituut on valmis olema edasiseks partneriks tehnoloogiaõiguse rakendamise ja tõlgendamise osas laiemalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Kruusmaa teadusprorektor Lisa: Kommentaarid AI regulatsioon Koopia: [email protected] Aleksander Vukkert 620 3628 [email protected] TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel