dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuni 2021
Viit
17-10/20-0132/3807
Registreeritud
16. juuni 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/20-0132
Vastutaja
Anastassia Batulin

Failid

  • 📎17-1020-01323807 16.06.2021 Leping (1).asice1448 KB

Sisu (failidest)

________________________________________________________________________________ ÜHISPAKKUMUS Uuringu „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ koostamine Ühispakkujate volitatud esindaja: Tepsli OÜ Kontaktisik: Siim Meeliste E-post: [email protected] Reg Nr: 14449146 Aadress: Supelranna tn 9, 61505 Elva, Tartumaa Telefon: +372 5647 8568 Partner: SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Kontaktisik: Lauri Tammiste E-post: [email protected] Reg Nr: 90000966 Aadress: Arsenal Keskus, Erika 14, 10416 Tallinn Telefon: + 372 6 276 100 Sisukord Eessõna ............................................................................................................................................................................... 3 1. Uuringu eesmärk ja uuringuülesanded ...................................................................................................................... 4 2. Metoodika kirjeldus.................................................................................................................................................... 4 2.1. Üldist ...................................................................................................................................................................... 4 2.2. Järelhindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.) ............................................................................................... 5 2.3. Säästukohustuse täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.3.) ............................................................ 7 2.4. Säästu prognoosimine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.4) ..................................................................................... 7 2.5. Eesmärkide täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.5) ...................................................................... 7 2.6. Kaasnenud muutuste ja tulemuslikkuse hindamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.6 ja 4.7) ........................... 8 2.7. Põhijärelduste vormistamine ja ettepanekute koostamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.8 ja 4.9) ............... 9 2.8. Piirangud ............................................................................................................................................................ 9 3. Aja- ja tegevuskava ................................................................................................................................................... 10 4. Riskid ........................................................................................................................................................................ 11 5. Pakkuja ekspertrühma kirjeldus ja ekspertide CV-d ................................................................................................. 13 6. Pakkumuse maksumus ............................................................................................................................................. 14 2 Eessõna Käesolev dokument on Tepsli OÜ ja Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (edaspidi SEI Tallinn) koostatud ühispakkumus Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju hindamiseks energiamajanduse eesmärkide täitmisele. Soovime oma ekspertidega toetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) EL energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL1 (edaspidi direktiiv 2012/27/EL) ja EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ2 (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ) tulenevate kohustuste täitmisel ning aruandlusel Euroopa Komisjonile, mis on seotud riigis rakendatavate energiasäästumeetmete eel- ja järelhindamiste ning taastuvenergia eesmärkide täitmise korraldamisega. Osaleme hankes ühispakkumusega, et pakkuda tellijale parimat ekspertiisi ning moodustada tugev meeskond analüüsi teostamiseks. Valdkond ühtib ühispakkujate varasemate kogemuste ja prioriteetsete teemadega: ● Tepsli OÜ tegevusalad on nõustamine hoonete ja protsesside energia- ja keskkonnamõju vähendamiseks ja sellekohaste projektide juhtimine, BREEAM/LEED sertifitseerimine ja erinevad rakendusuuringud. Konkreetsemalt on Tepsli alates 2018. aastast läbi viinud projektijuhina ning ekspertteadmist pakkudes uuringuid kliima- ja energiavaldkonnas, mis on keskendunud nii ühele ettevõttele/protsessile kui ka laiapõhjaliselt riigisisestele ja riikideülestele arengutele. ● SEI Tallinna tegevusalaks on keskkonna-alaste teadusuuringute läbiviimine, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas. SEI Tallinna keskus jagab ja edendab SEI ülemaailmset säästva arengu ja vastupidavuse edendamise oskusteavet. SEI Tallinna kliima- ja energiaprogrammil on pikk ajalugu kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, energiasektori arengukavade, energiatõhususmeetmete ja muude energeetika alaste uuringute läbiviimise valdkonnas. Keskuse ekspertidel on mitmekesine Interregi BSR, Horisont2020, EEA ja Norra ning teistes rahvusvahelistes ja riiklikes projektides osalemise kogemus. 2019. aastal viidi läbi Eesti kliimaambitsiooni analüüs aastani 2050, mille järel Eesti Valitsus võttis vastu otsuse toetada Euroopa visiooni saavutamaks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks on SEI Tallinn ühispakkujana läbi viimas Eesti energiasektori uuringut TRINOMICS B.V.-ga Euroopa Komisjoni tellimusel ning Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi koos CIVITTA ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. 1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0028&from=et 3 1. Uuringu eesmärk ja uuringuülesanded Eesti energiamajanduse eesmärkide ning tuleviku tegevuste koondamiseks on vastu võetud energiamajanduse riiklikud arengukavad 20203 ja 20304, milles on kirjeldatud muuhulgas riigi energiasäästupoliitikat ning seatud taastuvenergiaga seotud sihid. Arengukavade ja nendega seonduvate rakenduskavade koostamisel on lähtutud muuhulgas ka EL-i direktiividest 2012/27/EL ja 2009/28/EÜ tulenevatest eesmärkidest. Uuringu (edaspidi ka Töö) käigus analüüsitakse EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju Eesti energiasäästu ja taastuvenergiatoodangu eesmärkidele, mis on üheks osaks riigi edusammude hindamisel EL energiapoliitika täitmisel. Vastavalt hanke tehnilise kirjeldusele on Töö läbiviimisel kaks peamist eesmärki: 1. Aastatel 2014-2020 energeetika valdkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju hindamine Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“5 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide (investeerimisprioriteet on energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris, temaatiline eesmärk on „Vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“, EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus) saavutamisele. 2. Meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine. Käesoleva pakkumuse metoodikat kirjeldavas osas on detailsemalt selgitatud ühispakkujate lähenemist Töö teostamisele hindamaks rakendatud ja rakendatavate meetmete tulemuslikkust, asjakohasust ning tegevustega kaasnevaid laiemaid mõjusid. Töö läbiviimisel lähtutakse kitsalt ainult hanke objektist ehk Töö fookuses on EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõjude hindamine riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele. Töö käigus teostatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja optimaalsed tegevused hindamaks perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest toetatud meetmete panust energiamajanduse eesmärkide täitmisel ning kliimamuutuste ennetamisel, keskkonnaseisundi ja sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisel. Uuringu läbiviimisel on oluline koostöö meetmete eest vastutavate rakendusasutuste ja - üksustega ning valdkonna ekspertidega vajalike sisendandmete kogumiseks ning rakendatud meetmete tõhususe ja mõjude hindamisel. Töö tulemused on oluliseks sisendiks nii aruandluskohustuse täitmisele kui meetmete edaspidiseks arendamiseks ja hindamiseks vajaliku andmevajaduse täpsustamiseks. andmekogumise ning analüüsivõimekuse lihtsustamiseks. 2. Metoodika kirjeldus 2.1. Üldist Töö läbiviimisel tehakse järgnevad tegevused, et hinnata EL-i perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide saavutamisele: 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2020 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1319/4286/13195400.pdf# 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020, 02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 4 • selgitatakse energeetika valdkonna meetmete eesmärkide täitmine ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) fondide rakenduskava tulemusraamistiku, sekkumise kategooriate, tulemus- ja väljund näitajate alusel; • teostatakse 2017 analüüsis kirjeldatud meetmetele järelhindamine tuvastamaks tegelikult analüüsitaval perioodil saavutatud energiasääst. Analüüsi tulemusena ja jätkutegevusena näidatakse seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, muuhulgas selgitatakse välja, mis andmeid on vaja järgmisel perioodil koguda energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms hindamiseks. Kokkuvõtlik ülevaade metoodilistest tegevustest Töö teostamiseks on esitatud Tabelis 1. Tabel 1. Ülevaade metoodilistest tegevustest I Ettevalmistavad tegevused 1 Andmete kogumine ja süstematiseerimine, sh rakendusasutuste andmed ja muud allikad 2 Valdkonna võtmeisikute kaardistamine 3 Kirjanduse ja varasemate analüüside ülevaade 4 Meetodi määramine vastavalt energia säästu arvutamise eeskirjale ja seotud õigusaktidele 5 Vahearuande koostamine ja Tellijale esitlemine II Analüüsi teostamine 1 Andmetöötlus ja süstematiseerimine 2 Järelhindamine 2014-2020 saavutatud energiasäästule ÜKP meetmete lõikes 3 Säästukohustuse täitmise hindamine vastavalt ÜKP meetmetele 4 Eesmärkide täitmise hindamine 5 Säästu prognoosimine perioodi 2021 - 2030 vastavalt ÜKP rakenduskava 2021-2030 eelnõus toodud meetmetele 6 Kaasnenud muutuse hindamine, sh keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine 7 Tulemuslikkuse hindamine 8 Valdkonna võtmeisikute intervjuud, telefonivestlused või kirjavahetus 9 Eksperthinnangute läbiviimine ja vajalikud korrektsioonid 10 Aruande eelnõu koostamine III Kokkuvõtted ja järeltegevused 1 Aruande koostamine 2 Põhijärelduste vormistamine 3 Ettepanekute koostamine 4 Aruande kooskõlastamine ja viimistlemine 5 Ettekannete slaidide koostamine ja esitluste läbiviimine 6 Töö üleandmine 2.2. Järelhindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.) Tehnilises kirjelduses viidatud energiasäästu hindamine viiakse läbi Majandus- ja taristuministri 26.10.2016 määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ §-s 3 sätestatud järgmiste meetodite alusel: • eeldatav sääst, mille puhul võetakse aluseks varem sõltumatult jälgitud energiatõhususe parandamise tulemused samalaadsetes käitistes; 5 • mõõdetud sääst, mille puhul määratakse saavutatav sääst tegeliku energiakasutuse registreerimise teel; • suhteline sääst, mille puhul kasutatakse hinnangulisi tehnilisi andmeid (lähenemist võib kasutada ainult juhul, kui usaldusväärsete mõõtmisandmete saamine konkreetse käitise puhul on keeruline või ebaproportsionaalselt kallis); • küsitluse alusel määratud sääst, mille puhul määratakse kindlaks tarbijate reaktsioon nõustamisele, teavituskampaaniatele, märgistamis- ja sertifitseerimissüsteemidele või arukate arvestite kasutuselevõtule. Lõplik meetodi valik sõltub andmete kättesaadavusest. Kui andmete kättesaadavus on piisav, siis püütakse analüüs läbi viia mõõdetud säästu meetodil. Kui andmete kättesaadavus ei ole piisav, mis võimaldaks kasutada mõõdetud säästu meetodit, siis kasutatakse analüüsi läbiviimisel eeldatava säästu metoodikat või siis suhtelise säästu metoodikat, millest viimane oli kasutusel ka 2017. aastal EY poolt läbiviidud analüüsis “EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele”. Viimane võimaldab sisuliselt tagada ka uuringute omavahelise võrreldavuse. Mõõdetud säästu meetodi kasutamiseks on võimalik kasutada struktuuritoetuste infosüsteemi andmeid. Samas kui andmed ei ole arvutuste koostamiseks piisavad, siis eeldatava säästu metoodika kasutamiseks on võimalik struktuuritoetuste infobaasi andmeid kombineerida teistest andmebaasidest või analüüsidest saadavate andmetega ja eksperthinnangutega, et fikseerida eeldatav sääst ja saavutada võimalikult tõepärane lõpptulemus. Töö teostatakse Hankedokumendi Lisa 1. Tehnilise kirjelduse tabelites 1 ja 2 esitatud meetmetele. Sääst väljendatakse energiaühikutes (GWh). Sõltuvalt saadavate andmete täpsusest arvutatakse või hinnatakse ka energiasäästu regionaalne jagunemine. Hindamise tulemusel selgub nimekiri meetmetest, millel oli märkimisväärne mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele. Kõik järgnevad tegevused teostatakse ainult nendele meetmetele, mille puhul tuvastati tugev seoses energiamajanduse eesmärkide täitmisega. Tulemused esitatakse arvutustena Exceli tabelis koos viidetega kasutatud andme allikatele. Analüüsi tulemusena näidatakse seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, sh mis andmeid on vaja järgmisel perioodil koguda energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms hindamiseks mõõdetud säästu meetodil või eeldatava säästu meetodi abil. Samuti hinnatakse iga meetme tulemuslikust vastates iga meetme kohta skaalal “ei“, „osaliselt“, „jah“ (või sarnaste) minimaalselt järgmistele küsimustele: a. Kas meede on vajalik ja tulemuslik? b. Kas meede on aidanud kaasa Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmisele? c. Kas meetme väljund-, tulemus- ja mõjumõõdikud on asjakohased? d. Kas sihttasemed on saavutatud? e. Kas toetatud tegevused oleks ellu viidud ka ilma toetuseta? f. Kas meetme rahaline maht ja toetuse määr meetme eesmärkide saavutamiseks on olnud optimaalsed, liiga väiksed või liiga suured? g. Kas toetatud tegevuste süsteemis esineb puudusi, kus ja mis põhjusel? h. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid keskkonnale? i. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale? j. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid keskkonnale? k. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale? 6 Kokkuvõte esitletakse ülevaatliku maatriksina. 2.3. Säästukohustuse täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.3.) Säästukohustuse hindamine toimub perioodi 2014-2020 meetmete eesmärkide täitmiseanalüüsimiseks rahastuskavades määratud struktuuritoetuste ulatuses (Üldise energiatõhususkohustuse täitmise jaotuskava6, osa 2 - Rahastamiskavad). Üldise energiasäästu kohustuse täitmist muudes osades (nt Osa 1.1 Energia- ja CO2-maksud ning käibemaks ja Osa 1.3 Õigusaktid jne) ei hinnata. Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2020. aasta osakaalu määratlemine energiasäästukohustuse täitmisel ei ole võimalik enne, kui vastavad energia lõpptarbimise andmed avalikustatakse. Analüüsitavate meetmete osakaalu üldise energiasäästukohustuse täitmisel on võimalik hinnata siis, kui on kokku arvestatud kõigi energiasäästumeetmete tulemus/maht (sh need meetmed, mida käesolevas töös ei hinnata). 2.4. Säästu prognoosimine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.4) Töö käigus prognoositakse ainult 2021-2030 perioodi rakenduskava eelnõus olevate rahastuskava meetmega kaasnevat energiasäästu, mille puhul on olemas piisav kindlus, et meetmeid hakatakse rakendama ning olemas piisavad alusandmed rakendusasutustes/rakendusüksustes. Kaudsete energiasäästu meetmetega (nt maksumeetmed, regulatsiooni mõju, teadlikkuse suurendamine jms) kaasnevat säästu ei prognoosita. 2.5. Eesmärkide täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.5) EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõjude hindamisel energiamajanduse eesmärkide saavutamisele kasutatakse kombineeritud metoodikat, mis koosneb: • Kvalitatiivsest analüüsist - info kogumine rakendusasutustest ning teistest Eesti ja EL andmeallikatest, samuti info valideerimine fookusgruppides ja intervjuudel; • Kvantitatiivsest analüüsist – meetmete mõjude hindamine arvutuste abil. Metoodika varieerub meetmete lõikes, kuna mõju hinnatakse iga meetme puhul eraldi. Juhul kui reaalsed mõõdetud andmed on olemas ja kättesaadavad ning eesmärk kvantifitseeritud, siis tuvastatakse analüüsitava meetme võimalik otsene mõju eesmärgi täitmisele. Juhul kui otsest seost ei tuvastata või energiamajanduse eesmärk pole kvantifitseeritud (puudub tulemusnäitaja väärtus) kirjeldatakse meetme mõju energiamajanduse eesmärgi täitmisele andes sellele kvalitatiivne hinnang, tuginedes projektimeeskonna erialasele teabele ja valdkonna ekspertide hinnangutele. Selleks viiakse läbi intervjuud nt SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA-ga KredEx, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse jt-ga. Meetmete rakendamise mõju hindamisel lähtutakse Töös järgmistest Tellija poolt ette antud dokumentidest: 6 Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 määrus nr 151 „Energiatõhususkohustuse täitmise jaotuskava“ Lisa „Üldise „Energiatõhususkohustuse täitmise jaotuskava“ 7 • „Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava“ • „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ • „Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine“ • Aastal 2017 läbiviidud EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele • Energiamajanduse arengukava aastani 2020 • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 • Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ • Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta. 2.6. Kaasnenud muutuste ja tulemuslikkuse hindamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.6 ja 4.7) Tulemuslikkuse hindamiseks koostatakse järelhinnatavate meetmete ulatuses kokkuvõtlik maatriks, milles kirjeldatud info põhineb lõigus 2.2. toodud küsimuste a…k vastustel ehk eksperthinnangutel. Vajadusel viiakse läbi täiendavaid intervjuusid. Väljaspool meetmete eesmärkide täitmiseks tehtud arvutusi on hinnangud kvalitatiivsed. 2014-2020 keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamiseks lähtutakse kaasmõjudest, mida on kirjeldatud meetmete alusdokumentides, sh rakenduskava planeerimise käigus koostatud dokumendid ning võimalike mõjude väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt ekspertteavet ja -intervjuusid. Juhul kui meetmete rakendamise eelselt tuvastatud mõjudele on lisandunud sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnamõjusid, siis lisandunud muutuste iseloomustamiseks kasutatakse avalikult kättesaadavat teavet, teadusartikleid ja dokumentide analüüsi (sh seadused, määrused, seletuskirjad). Seoste põhjendamiseks ning illustreerimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lisaks andmeid asjakohastest allikatest (nt statistikaametist, ehitusregistrist, renoveerimisstrateegiast7 jm). Samuti viiakse läbi intervjuud/vestlused valdkonna ekspertidega, et analüüsida energiasäästu meetmete elluviimisega kaasnevat positiivset ja negatiivset mõju elukeskkonnale ja -kvaliteedile. Hankija on toonud EL struktuurivahenditest rahastatud meetmetega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamiseks näitliku nimekirja mõjuritest, kus muutus on toimunud: • atmosfääri peenosakeste PM2,5 heite ja seonduva tervisemõju vähenemine, • kinnisvaraväärtuse muutus, • ostujõu muutus (sh energiaostuvõimetuse vähenemine), • maksutulu ja lisandväärtuse muutused, jättes nimekirja lahtiseks („jms“). Pakkuja käsitleb eeltoodud loetelu kui suunist, milliseid mõjusid võib olla vajalik hinnata. 7 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Tallinna Tehnikaülikool 2020. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 8 2.7. Põhijärelduste vormistamine ja ettepanekute koostamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.8 ja 4.9) Põhijärelduste vormistamisel koostatakse pakkuja hinnangul sobivaim kokkuvõttev illustreeriv materjal vastavalt pakkuja võimalustele (kas tabelite, graafikute või maatriksite kujul) meetmete ja valdkondade kaupa eraldi, tuues vastavalt uuringu tulemustele: • Saavutatav energiasääst ja selle väärtus, mida on võimalik arvestada energiasäästukohustuse täitmisel; • Kasvuhoonegaaside heite vähenemine; • Taastuvenergia kasutuselevõtu suurenemine; • Energiavarustuskindluse tagamine meetme tegevuste lõikes; • Eeldatav kaasnev mõju keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale meetmete ulatuses. Vastavalt läbiviidud järelhindamisele ning uue programmperioodi meetmete prognoosile koostatakse ettepanekud ja soovitused meetmete edaspidiseks arendamiseks ja kujundamiseks. Ettepanekud ja soovitused koostatakse lähtuvalt töö jooksul kogutud teabest ja läbiviidud analüüsidest ning need käsitlevad üldist edaspidist meetmete tulemuslikkuse seiret ehk tehakse ettepanekud rahastatud meetmete abil saavutatud riiklike eesmärkide täitmise väljaselgitamise lihtsustamiseks seonduvate mõõdikute tüpoloogia ja andmete vajaduse tasemel. 2.8. Piirangud Töö esimeses faasis selgub, millistel hankedokumendi tehnilise kirjelduse tabelis 1 toodud meetmetel oli märkimisväärne mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele ning kogu järgnev analüüs keskendub nende meetmete mõjude kirjeldamisele. Tulenevalt lähteülesandes kirjeldatust on järgmises peatükis üldise selguse huvides toodud välja tööde ulatuse kitsendused. Töö raames ei teostata järgmisi tegevusi: • Üldise energiasäästu kohustuse täitmise hindamine perioodil 2014-2020 ja prognoosimine perioodiks 2021-2030 laiemalt, kui on võimalik tuvastatud märkimisväärse mõjuga meetmete alusel; • Mõju hindamine eesmärkide täitmisele laiemalt, kui on tuvastatud märkimisväärse mõjuga meetmete alusel võimalik sh laiemas ulatuses tegevuse mõju varustuskindluse tagamisele, energiavaesuse vähendamisele ja turutõrgete eemaldamisele; • Kaasnenud muutuse hindamine laiemalt kui on tuvastatud märkimisväärse mõjuga meetmete alusel võimalik 9 3. Aja- ja tegevuskava Projektinädal METOODILISED TEGEVUSED 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Ettevalmistavad tegevused Avakohtumine Andmete kogumine ja süstematiseerimine sh rakendusasutuste andmed ja muud allikad Valdkonna võtmeisikute kaardistamine Kirjanduse ja varasemate analüüside ülevaade Meetodi määramine vastavalt energiasäästu arvutamise eeskirjale ja õigusaktidele Analüüsi teostamine VAHEARUANDE ESITAMINE Andmetöötlus ja süstematiseerimine - Järelhindamine 2014-2020 saavutatud energiasäästule ÜKP meetmete lõikes - Energiamajanduse eesmärkide täitmist mõjutanud meetmete tuvastamine LÕPPARUANDE ESITAMINE - Säästukohustuse täitmise hindamine vastavalt ÜKP meetmetele - Eesmärkide täitmise hindamine - Kaasnenud muutuse hindamine sh keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine - Tulemuslikkuse hindamine - Säästu prognoosimine perioodil 2021 - 2030 vastavalt ÜKP rakenduskava 2021- 2030 eelnõus toodud meetmetele Valdkonna võtmeisikute intervjuud, telefonivestlused või kirjavahetus Eksperthinnangute läbiviimine ja vajalikud korrektsioonid Vahearuande koostamine ja tellijale esitlemine Kokkuvõtted ja järeltegevused Aruande koostamine - Põhijärelduste vormistamine - Ettepanekute koostamine Aruande kooskõlastamine ja viimistlemine, infolehe koostamine Ettekannete slaidide koostamine ja esitluste läbiviimine Töö üleandmine 10 4. Riskid Seotud riskide hindamiseks ja maandamistegevuste kavandamiseks viidi läbi projekti esialgne riskide hindamine. Allpool on toodud välja keskmise ja suure mõjuga riskid, kus iga riski juures on välja toodud vältimise ja/või maandamise võimalused ning vastutavad isikud. Väljatoodud riskid kajastavad hetkeolukorda ning kogu projekti vältel võib uute riskide tuvastamisel olla vaja jooksvalt läbi viia täiendavaid riskide hindamisi ja planeerida vastavad maandamistegevused. Tabel 2. Riskianalüüs Võimalik risk Tõenäosus Mõju Tegevused riski maandamiseks 1 Lõpptulemus ei vasta Keskmine Suur Arusaamade ühtlustamiseks viiakse läbi Tellija ootustele avakoosolek, mille eesmärk on läbi arutada nii Tellija ootused uuringule kui ka töö eesmärgid. Tellija ja Pakkuja on Samuti Pakkuja nägemus, kuidas eesmärkideni erinevalt mõistnud jõuda. Pakkuja üks põhiprintsiipe on pidev projekti eesmärke ning suhtlemine Tellijaga kogu analüüsi läbiviimise sellest lähtuvalt ei vasta jooksul. lõpptulemus täies mahus Tellija ootustele. Tellija panustab projekti töödokumentide ja vahetulemuste ülevaatamisse, mille tulemusel on varakult võimalik tuvastada võimalikud kõrvalekalded ootustest. Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, Tellija poolne kontaktisik 2 Alusandmed ei ole keskmine keskmine Avakohtumisel täpsustatakse vajalike andmete kättesaadavad või on olemasolu ja ulatus ning hankimise võimalused raskesti töödeldavad koos tellija poolse abi võimalused andmete hankimisel Projektirühma liikmetel on piisav ekspertiis ja kogemus töötamiseks keeruliste andmekogudega Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates tellija 3 Kättesaadavad andmed ei madal suur Avakohtumisel selgitatakse, milliseid andmeid on võimalda väljapakutud võimalik kasutada ning vajadusel kohandatakse metoodikat rakendada tellijaga koostöös metoodikat. Samuti täpsustatakse tellija ootusi töö protseduuridele Projektimeeskonnal on piisav kogemus keerukate metoodikate kombineerimisele ning kasutamisele, kui sisendandmed on lünklikud või puudulikud. Vajadusel kaasatakse täiendavat ekspertiisi lähteandmete loomisel Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates tellija 11 4 Uuringu läbiviimisse Keskmine Suur Kuna uuringu koostamine on kavandatud küllalt kaasatavad võtmeisikud lühikese tähtajaga, millest oluline osa langeb ei ole kättesaadavad või suvisele puhkuste perioodile, võib tekkida ajaline nad ei soovi protsessis viivitus võtmeekspertide kaasamisel ning neilt osaleda. eksperthinnangute ja teabe kogumisel. Võimalikke võtmeisikuid teavitatakse aegsasti uuringu läbiviimisest. Valdkonna võtmeisikute kaardistamisel määratakse koostöös Tellijaga koheselt piisav arv nö varukontakte, kelle poole vajadusel pöördutakse Tellijaga koostöös kohandatakse vajadusel analüüsimeetodeid lähtuvalt saadaolevatest andmetest Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, Tellija poolne kontaktisik 5 Ajakavaga seotud riskid Keskmine Suur Töö tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks on koostatud detailne aja- ja tegevuskava koos Sisemistest või välistest tegevuste eest vastutajate ning kaasatud teguritest põhjustatud osapooltega. nihked ajakavas seavad ohtu hankedokumendis Regulaarsetel meeskonna koosolekutel seatud tähtaegadest vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt kinnipidamise. ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh nt täiendava ressursi kaasamine, muudatuste tegemine mahtudes, jne). Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates tellija 6 Koroonaviiruse Keskmine Suur · Pakkuja meeskond on valmis projekti pandeemia järgmine tegevused läbi viima distantsilt (sh kohtumised laine mõjutab oluliselt tellijaga ning võtmeisikute intervjueerimine) ja uuringu läbiviimise kasutades elektroonilisi kanaleid. Meeskonnal on tegevusplaani ja tulemusi distantsilt ligipääs kõikidele vajalikele dokumentidele läbi Sharepoint projektikeskkonna. Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht 12 5. Pakkuja ekspertrühma kirjeldus ja ekspertide CV-d Projektimeeskond on komplekteeritud lähtuvalt projekti lähteülesandest, et tagada kõikide tegevuste katmine pikaajalise kogemusega ekspertidega. Kombineeritud on kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid analüüsi edukaks teostamiseks. Analüüsi tegevused ja vastutus on jagatud vastavalt ekspertide pädevusalale, kus: • Tepsli vastutab üldise projektijuhtimise eest ning kvantitatiivse analüüsi eest mõjude järelhindamisel, säästukohustuse täitmise hindamisel ning säästu prognoosimisel. • SEI Tallinn panustab ekspertteadmistega eesmärkide täitmise, keskkonna- ja sotsiaalmajandusmõjude hindamisel ning vastutab kvalitatiivsete tegevuste ja tulemuste eest. Üldise projektijuhtimise ja kvaliteedi tagamise eest vastutab projektijuht. Meeskonnaliikmete CV-d koos varasemate projektide kirjeldustega on lisatud pakkumusele. Meeskonna tööjaotuse kirjeldus Meeskonna kokku panemisel on meeskonnaliikmete kompetentsid planeeritud osaliselt kattuvatena, et vajadusel (nt ühe liikme haiguse või puhkuse korral) oleks lihtne meeskonnaliikmeid asendada või toetada tegevuste elluviimisel. Juhul, kui peaks osutuma vajalikuks meeskonna liikmete vahetamine, siis on Pakkujal olemas inimressurss liikmete asendamiseks samaväärse kvalifikatsiooniga asjatundjatega. Kõik muudatused meeskonnas kooskõlastatakse Tellijaga. Ühispakkujad teevad omavahel tihedalt koostööd projekti ülesannete elluviimisel. Kui üks osapool vastutab konkreetse tegevuse elluviimise eest, siis teine osapool annab tagasisidet ja/või aitab tulemusi tõlgendada. Järgnevalt on esitatud ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollijaotusest ning täidetavatest ülesannetest. Tabel 3. Meeskonna tööjaotus Isik Roll Täidetavad ülesanded Siim Projektijuht, taastuvenergia Meeskonna töö koordineerimine, infovahetus Meeliste ja energiasäästu ekspert tellijaga, taastuvenergia ja energiasäästu hindamine (hooned, tänavavalgustus jne). Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel osalemine. Siim Struktuuritoetuste, Struktuuritoetuste valdkonna eripäradega Umbleja soojusmajanduse, arvestamine, soojusmajanduse hinnangud ja ressursitõhususe ekspert prognoosid, ettevõtete ressursitõhususe (sh veemajandus) energiasäästu hinnangud ja prognoosid. Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel osalemine. Kristel Energeetika valdkonna Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel Nõges ekspert osalemine. Meetmete ja tegevustega kaasnevate mõjude, sh sotsiaal- ja keskkonnamõjude hindamine. Kaasnevate mõjude hindamiste ja valdkonna võtmeisikutega suhtlemise korraldamine, hinnangute süstematiseerimine. 13 Isik Roll Täidetavad ülesanded Kerli Energeetika valdkonna Kaasnevate mõjude hindamiste ja valdkonna Kirsimaa ekspert võtmeisikutega suhtlemise korraldamine, hinnangute süstematiseerimine. Helen Sotsiaalsete mõjude Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel Poltimäe hindamise ekspert osalemine. Meetmete ja tegevustega kaasnevate sotsiaalsete mõjude hindamine Merlin Transpordisektori ja avaliku Transpordi ja teenuste paiknemise ning avaliku Rehema ruumi ekspert ruumiga seotud meetmete ja tegevustega kaasnevate mõjude, sh sotsiaal- ja keskkonnamõjude hindamine 6. Pakkumuse maksumus Töö hind on 29 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kinnitame, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Pakkuja esindaja volikirja alusel: /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Meeliste Tepsli OÜ juhatuse liige Supelranna tn 9, 61505 Elva, Tartumaa +372 5647 8568 14 Hankeleping nr Tallinn “……”..................... 2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ühispakkuja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), registrikood 90000966, asukoht Arsenal Keskus, Erika 14, 10416 Tallinn esindaja juhataja Lauri Tammiste volitab volikirja alusel ühispakkujate esindajana hankelepingu sõlmimisel ja täitmisel ühispakkuja Tepsli OÜ, registrikood 14449146, asukoht Supelranna 9, 61505 Elva, mida esindab juhatuse liige Siim Meeliste (edaspidi nimetatud Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka Poolteks sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva uuringu „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus ja hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja poolt esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, hanke alusdokumentidest, nende Lisadest ja Täitja pakkumusest. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: 1.8.1 Lisa 1 – Hanke alusdokumendid sh tehniline kirjeldus; 1.8.2 Lisa 2 – Pakkumus. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord § 8, leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_2017_hankekord_1.pdf 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Lepingu objektiks (Töö) on aastatel 2014-2020 energeetikavaldkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju hindamine Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“2 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide saavutamisele ja meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende Lisades sätestatud tingimusi. 2.2 Täitja teostab Lepingu punktis 2.1 nimetatud Tööd kolmes etapis, Täitja esitab 2.2.1 Vahearuande 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.2 Lõpparuande ja visuaalse infolehe 20 nädalat pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.3 Lõpparuannet tutvustatakse vähemalt kahel seminaril ja vajadusel vastab Euroopa Komisjoni küsimustele. 2.3 Tööde üleandmisel allkirjastavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt) digitaalselt ühes eksemplaris. 2.4 Tellija kohustub Lepingu punktis 2.2 nimetatud Töö üle vaatama 10 tööpäeva jooksul ning alates Töö üleandmisest 10 tööpäeva jooksul Täitjale teatama, kui see ei vasta lepingutingimustele. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsetele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Kümme tööpäeva jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse Töö Tellija poolt heakskiidetuks. 2.5 Täitja järgib Tööde teostamisel EL struktuuritoetusele viitamise juhendit3. Tähistamisega seonduva sümboolika paigutus ja formaat kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. 2.6 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 2.7 Täitja kohustub teavitama viivitamatult kirjalikult Tellijat kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Lepingu eesmärkide saavutamist ja Tööde tähtaegset valmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on kakskümmend üheksa tuhat kakssada (29 200) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas viis tuhat kaheksasada nelikümmend (5840) eurot ja tasutakse pärast lõpparuande ja visuaalse infolehe esitamist ning vastu võtmist tellija poolt. 3.2 Peale Lepingu punktis 2.3 nimetatud Akti allkirjastamist esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud tööde teostamise eest. 3.3 Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks peale Akti kahepoolset allkirjastamist. 3.4 Tellija tasub arve 30 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 3.5 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile4. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 4. Vastutus 4.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 3 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika 4 Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine lisa E-arve juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008 2 4.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 4.3 Muude kohustuste rikkumise korral on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 10% Lepingu maksumusest. 4.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt punkti 2.2 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 4.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. 4.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 5. Vääramatu jõud 5.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 5.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 6. Teabe vahetamine 6.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 6.2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on Poolele edastatud kirjalikult (sh digitaalallkirjaga elektrooniliselt), edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri või antud teisele Poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud aadressil või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud. 6.3 Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte poolt Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib edasi anda nii e-kirjaga kui ka telefoni teel. 3 6.4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 7. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 7.1 Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 7.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud reeglitega 7.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda koheselt pärast seda, kui teine Pool ei täida Lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 8. Vaidluste lahendamine 8.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 8.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 8.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. 9. Muud sätted 9.1 Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 9.2 Lepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 9.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 9.4 Uuring on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 9.5 Varaliste õiguste loovutamine: 9.5.1 Täitja loovutab Tellijale kõik uuringuga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 9.5.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 9.5.3 tasu varaliste õiguste loovutamise eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus. 4 9.6 Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. Tasu isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu p-s 3 nimetatud tasus. 9.7 Täitja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. 9.8 Täitja on teadlik, et Leping on avalik. 10. Poolte volitatud esindajad 10.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Tauno Hilimon, telefon 6 256 476, e-post [email protected]. 10.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Siim Meeliste, telefon +372 5647 8568, e-post [email protected]. 10.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 10.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 6 sätestatule. Täitja: Tellija: Teplsi OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Siim Meeliste Ando Leppiman 5 Lisa 1. Tehniline kirjeldus Uuring „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ Sisukord 1. Hanke objekt........................................................................................................................................ 1 2. Taustainfo ............................................................................................................................................ 3 3. Eesmärk ............................................................................................................................................... 4 4. Töö meetod .......................................................................................................................................... 5 5. Tulemid ............................................................................................................................................... 7 6. Tähtajad ............................................................................................................................................... 7 1. Hanke objekt Käesoleva hanke objektiks on uuringu (edaspidi Töö) läbiviimine: 1. aastatel 2014-2020 energeetikavaldkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju hindamine Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“1 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide (investeerimisprioriteet on energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris, temaatiline eesmärk on „Vähese CO2heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“, EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus) saavutamisele ja 2. meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine. Meetmete rakendamise mõju hindamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  „Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava“2  „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“3  „Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine“4  Aastal 2017 läbiviidud EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele5  Energiamajanduse arengukava aastani 20206 1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 2 Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/content- editors/hindamiste_tooplaan_uuendamisele_01.06.2019_0.pdf 3 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020–02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 4 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/lopparuanne_200619_0.pdf 5 EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ey_mkm_energiamajandus_lopparuanne.pdf 6 Energiamajanduse arengukava aastani 2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/13194286 1  Energiamajanduse arengukava aastani 20307  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 20308  Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“9  Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta10 Hinnatavad meetmed ja tegevused on toodud tabelis 1. Tabel 1. Hinnatavad meetmed ja tegevused. (MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, HTM - Haridus- ja Teadusministeerium, SoM – Sotsiaalministeerium, KeM – Keskkonnaministeerium, KIK - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus) Meede nr Rakendusasutus, Tegevus -üksus 2014-2020.6.1.1 MKM, Kredex Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 2014-2020.6.1.2 MKM, Kredex Liginullenergiahoone ehitusprojektide koostamise toetamine 2014-2020.6.2.1 MKM, KIK Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 2014-2020.6.2.2 MKM, KIK Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2014-2020.6.2.3 MKM, KIK Soojusmajanduse arengukava koostamine 2014-2020.6.2.4 MKM, KIK Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel 2014-2020.6.3.1 MKM, KIK Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 2014-2020.6.4.1 MKM, KIK Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 2014-2020.1.4.1 HTM, RTK Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine 2014-2020.2.4.1 SoM, RTK Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine 2014-2020.2.4.2 SoM, RTK Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused 2014-2020.2.5.1 SoM, RTK Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 2014-2020.4.3.1 KeM, KIK Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine 2014-2020.7.1.1 KeM, KIK Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite ehitamine ja rekonstrueerimine ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel 2014-2020.9.1.2 RaM, RTK Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine 2014-2020.9.2.2 RaM, RTK Tegevused alakasutatud linnaalade füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks elavdamiseks 2014-2020.10.2.2 MKM, TTJA Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine 7 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 8 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti- riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 9 Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv 10 Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1 2 2. Taustainfo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) korraldab EL energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL11 (edaspidi direktiiv 2012/27/EL) rakendamist Eestis12. Direktiiv näeb ette kohustusi korraldada riigis rakendatavate energiasäästumeetmete eel- ja järelhindamisi ning aruandlust Euroopa Komisjonile. Eesti üldine energiasäästukohustus ajavahemikul 1. jaanuar 2014. a kuni 31. detsember 2020. a on 7 101 GWh13 ja vahemikul 2021. a 1. jaanuar kuni 31. detsember 2030, 14 767 GWh14. Samuti korraldab MKM EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ15 (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ) rakendamist EestisF Direktiiv 2009/28/EÜ näeb ette kohustust seada ja korraldada riigi taastuvenergia eesmärkide täitmist ning aruandlust Euroopa Komisjonile. Direktiivi 2009/28/EÜ järgi peab Eesti koostama aruande riigi taastuvenergiapoliitikast ja esitama selle Euroopa Komisjonile igal teisel aastal, alates esimesest raporteerimisaastast (2011). Struktuurivahenditest toetatakse prioriteedi „6. Energiatõhusus“ kaudu energiasäästliku eluasemesektori ja tänavavalgustuse investeeringuid, millega edendatakse keskkonnasõbralikku majandust ja energeetikat. Aastal 2017 läbi viidud meetmete mõju hindamise uuringus16 tuvastati Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014–2020 kaheksa meedet (9 tegevust), mille tulemusel tekib perioodil 2014–2020 otsene energiasääst kokku hinnanguliselt ligikaudu 647 GWh ja primaarenergia sääst 171,5 GWh (arvestati ainult neid meetmeid ja tegevusi, mille rakendamise tulemusel tekkiv hinnanguline otsene energiasääst on perioodil 2014–2020 kokku vähemalt 1 GWh), vt tabel 2. Tabel 2. Erinevate Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames teostatavate tegevuste tulemusel tekkiv prognoositav hinnanguline otsene energiasääst (GWh) aastatel 2014–2020. Prognoositav lisanduv otsene lõpptarbitava energia sääst (GWh) Meetmete tegevused Kokk 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 u 6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimine 0,0 0,0 3,2 21,7 49,8 75,4 91,0 241,1 4.3.1 Ressursitõhusad ettevõtted 0,0 0,0 0,0 0,0 9,9 50,9 111,0 171,8 2.5.1 Erihoolekandeasutuste 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,7 9,7 19,5 reorganiseerimine 6.3.1 Tänavavalgustuse renoveerimine 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,3 11,4 15,7 4.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 4,7 4,7 11,0 2.4.2 Esmatasandi tervisekeskused 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 3,5 4,3 9,2 1.4.1 Koolivõrgu korrastamine 0,0 0,0 0,1 0,5 1,1 2,0 3,4 7,2 Kokku 0,0 0,0 3,4 22,2 63,7 150,6 235,5 475,5 Prognoositav lisanduv otsene primaarenergia sääst (GWh) Meetmete tegevused Kokk 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 u 6.2.2 Soojustorustiku renoveerimine 0,0 0,0 0,0 7,0 25,9 46,5 68,7 148,0 6.2.1 Kaugküttekatelde renoveerimine 0,0 0,0 0,0 1,1 3,7 7,5 11,2 23,4 Kokku 0,0 0,0 0,0 8,1 29,6 54,0 79,8 171,5 11 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN 12 2018 aastal muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN 13 Vabariigi Valituse määrus nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001 14 Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse §14 lõikele 21 ja EuroStati andmestikule 15 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN 16 EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020 3 Hinnatavad meetmed on välja töötatud eelkõige järgmistel põhjustel17:  Eesti on suure energiatarbimisega riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Konkurentsivõimekavas Eesti 2020 ja energiamajanduse arengukavas aastani 2020 tähtsustati nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel. Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990, millal energiasäästule ei mõeldud. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna põhiosa sissetulekute tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele.  Enamik korterelamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osades kaugküttepiirkondades soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Väikeasulate soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb võrgustike amortiseerumine. Energiamajanduse arengukava uuendamisel läbi viidud kaugküttesektori analüüsi kohaselt on soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.  Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca 40% taristu amortisatsioon on selline, mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle 50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole tehniliselt otstarbekas.  Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Seetõttu on taastuvenergia kasutuse edendamiseks olnud vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamisega. Piloottegevusena on toetatud biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist. Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitavad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja majandusele. 3. Eesmärk Töö eesmärgiks on hinnata perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest toetatud meetmete panust energiamajanduse eesmärkide täitmisel ning kliimamuutuste ennetamisel, keskkonnaseisundi ja sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisel. Tööga selgitatakse energeetikavaldkonna meetmete täitmine ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava tulemusraamistiku, sekkumiskategooriate, tulemus- ja väljundnäitajate alusel ning laiemalt Euroopa Liidu perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide saavutamisele. Muuhulgas tuleb teostada aastal 2017 analüüsitud meetmete18 järelhindamine tuvastamaks tegelikult saavutatud energiasääst. Seejuures tuleb näidata seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, mh mis andmeid on vaja järgmisel perioodil koguda energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms hindamiseks. Meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu 17 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020–02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 18 EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020 4 hindamiseks tuleb lisaks rakendusasutustes olemasolevatele andmetele koguda ja koondada andmeid ka teistest andmeallikatest (Eesti ja EL andmebaasid, küsitlused, uuringud, analüüsid, ekspertarvamused, EL liikmesriikide praktikad ning näited jms) ning asutustest selleks, et energiasääst oleks arvutatud vastavalt direktiivi (EL) 2018/2002 lisale, millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V19, määrusele nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“20 ja komisjoni soovitusele (EL) 2019/165821. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ptk 2.6.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 1 „Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus“ täitmiseks toetatakse struktuurivahenditest korterelamute rekonstrueerimist, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamist transpordis, soojuse efektiivsemat tootmist ja edastust ning tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimist. Ühtekuuluvusfondi rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ investeerimisprioriteet on energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. Temaatiline eesmärk on „Vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“. ELi vahendite kasutamise eesmärk on Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus (mõõdikud: arvestuslik keskmine energiasääst rekonstrueeritud kortermajades ja eeldatav keskmine valgustuspunkti installeeritud elektriline võimsus). Eesmärgi täitmise seiratavad sihtväärtused aastaks 2023 on  arvestuslik keskmine energiasääst rekonstrueeritud kortermajades on 55% (2013=40%)  eeldatav keskmine valgustuspunkti installeeritud elektriline võimsus 140 W aastal 2023 (2013=150W)  paranenud energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste (korterite) arv aastal 2023 kokku 20 500  renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes on 150 MW  muud väljundnäitajad rakenduskava tabelis 4722. 4. Töö meetod Eesmärgi täitmiseks tuleb vastavalt 2014-2023 tulemus- ja väljundnäitajatele hinnatavate meetmete kaupa teostada järelhindamine (tegelik saavutatud energiasääst perioodil 2014-2020), perioodi 2021-2030 energiasäästu prognoosimine, energiamajanduse eesmärkide täitmise hindamine ning keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine järgmiste tegevustena: 1) MEETODITE MÄÄRAMINE - rakenduskava näitajate ja sihtväärtuste alusel meetmete mõju väljaselgitamiseks kasutavate meetodite määramine ja kirjeldamine (sh rakendatavate meetodite puhul tuleb arvestada direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punktis 2, millega asendatakse direktiivi 19 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN 20 Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv 21 Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1 22 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seisuga 02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped 5 2012/27/EL lisa V23, määruses nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“24 ja komisjoni soovitustes (EL) 2019/165825 sätestatud nõudeid ja meetodite kirjelduses näidatakse, kuidas meetod vastab eelpool toodud nõuetele ning millise määruse nr 65 paragrahvis 3 sätestatud meetodi alusel energiasääst arvutati); 2) JÄRELHINDAMINE – käesoleva dokumendi tabelites 1 ja 2 esitatud meetmete, 2017. aastal prognoositud26 ja tegelikult saavutatud primaarenergia säästu ja energia lõpptarbimise säästu hindamine energiaühikutes (GWh) ja arvutatud energiasäästu regionaalne jagunemine (sh kasutatud andmeallikad, teostatud arvutused Excel tabelis); 3) SÄÄSTUKOHUSTUSE TÄITMISE HINDAMINE - 2014-2020 meetmete osakaalu selgitamine üldise energiasäästukohustuse täitmisel aastaks 2020; 4) SÄÄSTU PROGNOOSIMINE – energiasäästu prognoosimine aastateks 2021-2030 (sh toetusega saavutatava regionaalse jaotuse prognoosimine ja põhjendamine) ning Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021-2030 eelnõus muude meetmetega (nt veemajanduse arendamisel) eeldatavalt kaasneda võiv energiasääst, taastuvenergia kasutus ja kasvuhoonegaaside vähenemine; 5) EESMÄRKIDE TÄITMISE HINDAMINE - meetmemõju hindamine energiamajanduse eesmärkide saavutamisele, sh kasvuhoonegaaside heite vähendamisel (tCO2/a), primaarenergia- ja energia lõpptarbimise kokkuhoiul (vastavavalt direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punktile 2, millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V, GWh) ja taastuvenergia tootmisel ja tarbimisel (GWh); varustuskindluse tagamisel (küttevajaduse vähenemine, soojuse hind, võrgu ja tootmise efektiivsus, primaarenergia sääst, GWh), energiavaesuse vähendamisel (meetmete kattuvate kasu- ja toetusesaajate arv, energiakulude vähenemine), turutõrgete eemaldamisel (sh biometaani turu elavdamine, tootmis- ja tankimistaristu rajamine); 6) KAASNENUD MUUTUSE HINDAMINE - 2014-2020 keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine, põhjendamine ja seostamine meetmete elluviimisega seotud energiasäästuga kaasnevate muude negatiivsete ja positiivsete koosmõjude elukeskkonnale ja - kvaliteedile, atmosfääri peenosakeste PM2,5 heite ja seonduva tervisemõju vähenemisele, kinnisvaraväärtuse muutusele, ostujõu muutusele (sh energiaostuvõimetuse vähenemisele), maksutulu ja lisandväärtuse muutusele jms; 7) TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE – kokkuvõtva maatriksi esitamine meetmete tulemuslikkuse kohta vastates iga meetme kohta „ei“, „osaliselt“, „jah“ (või sarnaste) minimaalselt järgmistele küsimustele: a. Kas meede on vajalik ja tulemuslik? b. Kas meede on aidanud kaasa Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmisele? c. Kas meetme väljund-, tulemus- ja mõjumõõdikud on asjakohased? d. Kas sihttasemed on saavutatud? e. Kas toetatud tegevused oleks ellu viidud ka ilma toetuseta? f. Kas meetme rahaline maht ja toetuse määr meetme eesmärkide saavutamiseks on olnud optimaalsed, liiga väiksed või liiga suured? g. Kas toetatud tegevuste süsteemis esineb puudusi, kus ja mis põhjusel? h. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid keskkonnale? 23 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN 24 Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv 25 Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1 26 EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020 6 i. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale? j. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid keskkonnale? k. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale? 8) PÕHIJÄRELDUSTE VORMISTAMINE - kokkuvõtvate tabelite, maatriksite jm illustreeriva materjali koostamine iga meetmega saavutatava energiasäästu (sh osakaal energiasäästukohustuse täitmises), kasvuhoonegaaside heite vähenemise, taastuvenergia kasutuselevõtu, energiavarustuskindluse tagamise ning eeldatavalt kaasneva mõju kohta keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale (sh elukeskkonnale ja -kvaliteedile, energiakuludele, ostuvõimele jms); 9) ETTEPANEKUTE KOOSTAMINE - ettepanekute ja soovituste koostamine meetmete edaspidiseks arendamiseks ja kujundamiseks ning EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete abil saavutatud otsese energiasäästu väljaselgitamise lihtsustamiseks, sh rakendades direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punkti 2, millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V, lõike 1 alapunktides (a) – (d) nimetatud meetodeid. MKM aitab uuringu teostajat meetmeid puudutavate ja meetmetega kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks vajalike andmete hankimisel teistest ametkondadest, kuid vajalikud arvutused ja arvutusteks vajaliku lisainfo kogumine tuleb teha uuringu teostajal. 5. Tulemid Töö aruanne tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni infosüsteemis. Töö peamised tulemid on: 1. kirjalik vahearuanne sisukorra ettepanekuga (peatükkide ülesehitus ja nimetused), metoodika kirjeldusega ja energiasäästu arvutustega (sh järelhindamine, energiasäästu kohustuse täitmine, prognoos) vastavalt ptk 4 punktidele 1-4; 2. kirjalik eestikeelne lõpparuanne, mis sisaldab metoodika kirjeldust, ptk 4 toodud tegevuste teostamise põhjalikku ülevaadet, eesti- ja inglisekeelset kokkuvõtet peamistest tulemustest ja järeldustest; aruanne esitatakse tellijale digitaalselt, üldlevinud failiformaadis (nt odt, doc, pdf) ja seejuures peab digitaalselt esitatud töö olema korrastatud ja struktureeritud ning võimaldama paberkandjal kvaliteetset väljatrükki; 3. lõpparuande lisana failid, mis valmisid ptk 4 toodud tegevuste teostamise käigus koos kasutatud algandmete ja tehtud arvutustega (avatud formaadis, nt ods, xls) nii eesti- kui inglisekeelsena; 4. visuaalne infoleht (paaril lehel illustreeritud tulemused) nii eesti kui inglise keeles. Töö teostaja peab seejuures arvestama, et: 1. uuringu tulemusi tuleb uuringu teostajal avalikult tutvustada eesti- ja ingliskeelse slaidiesitlusega vähemalt kahel seminaril või konverentsil vastavalt kokkuleppele hankijaga; 2. vajadusel vastata Euroopa Komisjonile uuringuga seotud küsimustele. 6. Tähtajad Töö vahearuanne esitatakse 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist ja lõpparuanne koos visuaalse infolehega esitatakse hiljemalt 20 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töö käigus korraldatakse vastavalt vajadusele töökohtumisi MKMi ja töö teostaja vahel, mille käigus vaadatakse läbi viidud tegevuste tulemused ja arutatakse eelseisvate töö etappide korraldamist. 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →