________________________________________________________________________________
ÜHISPAKKUMUS
Uuringu „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete
mõju riigi energiamajanduse eesmärkide
täitmisele“ koostamine
Ühispakkujate volitatud esindaja: Tepsli OÜ
Kontaktisik: Siim Meeliste
E-post:
[email protected]
Reg Nr: 14449146
Aadress: Supelranna tn 9, 61505 Elva, Tartumaa
Telefon: +372 5647 8568
Partner: SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Kontaktisik: Lauri Tammiste
E-post:
[email protected]
Reg Nr: 90000966
Aadress: Arsenal Keskus, Erika 14, 10416 Tallinn
Telefon: + 372 6 276 100
Sisukord
Eessõna ............................................................................................................................................................................... 3
1. Uuringu eesmärk ja uuringuülesanded ...................................................................................................................... 4
2. Metoodika kirjeldus.................................................................................................................................................... 4
2.1. Üldist ...................................................................................................................................................................... 4
2.2. Järelhindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.) ............................................................................................... 5
2.3. Säästukohustuse täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.3.) ............................................................ 7
2.4. Säästu prognoosimine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.4) ..................................................................................... 7
2.5. Eesmärkide täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.5) ...................................................................... 7
2.6. Kaasnenud muutuste ja tulemuslikkuse hindamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.6 ja 4.7) ........................... 8
2.7. Põhijärelduste vormistamine ja ettepanekute koostamine (Tehnilise kirjelduse punktid 4.8 ja 4.9) ............... 9
2.8. Piirangud ............................................................................................................................................................ 9
3. Aja- ja tegevuskava ................................................................................................................................................... 10
4. Riskid ........................................................................................................................................................................ 11
5. Pakkuja ekspertrühma kirjeldus ja ekspertide CV-d ................................................................................................. 13
6. Pakkumuse maksumus ............................................................................................................................................. 14
2
Eessõna
Käesolev dokument on Tepsli OÜ ja Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (edaspidi SEI
Tallinn) koostatud ühispakkumus Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurivahenditest rahastatud meetmete
mõju hindamiseks energiamajanduse eesmärkide täitmisele. Soovime oma ekspertidega toetada Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) EL energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL1 (edaspidi
direktiiv 2012/27/EL) ja EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ2 (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ)
tulenevate kohustuste täitmisel ning aruandlusel Euroopa Komisjonile, mis on seotud riigis rakendatavate
energiasäästumeetmete eel- ja järelhindamiste ning taastuvenergia eesmärkide täitmise korraldamisega.
Osaleme hankes ühispakkumusega, et pakkuda tellijale parimat ekspertiisi ning moodustada tugev meeskond
analüüsi teostamiseks. Valdkond ühtib ühispakkujate varasemate kogemuste ja prioriteetsete teemadega:
● Tepsli OÜ tegevusalad on nõustamine hoonete ja protsesside energia- ja keskkonnamõju
vähendamiseks ja sellekohaste projektide juhtimine, BREEAM/LEED sertifitseerimine ja erinevad
rakendusuuringud. Konkreetsemalt on Tepsli alates 2018. aastast läbi viinud projektijuhina ning
ekspertteadmist pakkudes uuringuid kliima- ja energiavaldkonnas, mis on keskendunud nii ühele
ettevõttele/protsessile kui ka laiapõhjaliselt riigisisestele ja riikideülestele arengutele.
● SEI Tallinna tegevusalaks on keskkonna-alaste teadusuuringute läbiviimine, sidusrühmade
kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas. SEI Tallinna keskus
jagab ja edendab SEI ülemaailmset säästva arengu ja vastupidavuse edendamise oskusteavet. SEI
Tallinna kliima- ja energiaprogrammil on pikk ajalugu kliimamuutuste leevendamise ja nendega
kohanemise, energiasektori arengukavade, energiatõhususmeetmete ja muude energeetika alaste
uuringute läbiviimise valdkonnas. Keskuse ekspertidel on mitmekesine Interregi BSR, Horisont2020,
EEA ja Norra ning teistes rahvusvahelistes ja riiklikes projektides osalemise kogemus. 2019. aastal
viidi läbi Eesti kliimaambitsiooni analüüs aastani 2050, mille järel Eesti Valitsus võttis vastu otsuse
toetada Euroopa visiooni saavutamaks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks on SEI Tallinn
ühispakkujana läbi viimas Eesti energiasektori uuringut TRINOMICS B.V.-ga Euroopa Komisjoni
tellimusel ning Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi koos CIVITTA ning Keemilise ja
Bioloogilise Füüsika Instituudiga.
1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0028&from=et
3
1. Uuringu eesmärk ja uuringuülesanded
Eesti energiamajanduse eesmärkide ning tuleviku tegevuste koondamiseks on vastu võetud
energiamajanduse riiklikud arengukavad 20203 ja 20304, milles on kirjeldatud muuhulgas riigi
energiasäästupoliitikat ning seatud taastuvenergiaga seotud sihid. Arengukavade ja nendega seonduvate
rakenduskavade koostamisel on lähtutud muuhulgas ka EL-i direktiividest 2012/27/EL ja 2009/28/EÜ
tulenevatest eesmärkidest. Uuringu (edaspidi ka Töö) käigus analüüsitakse EL struktuurivahenditest
rahastatud meetmete mõju Eesti energiasäästu ja taastuvenergiatoodangu eesmärkidele, mis on üheks osaks
riigi edusammude hindamisel EL energiapoliitika täitmisel.
Vastavalt hanke tehnilise kirjeldusele on Töö läbiviimisel kaks peamist eesmärki:
1. Aastatel 2014-2020 energeetika valdkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju hindamine
Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“5 prioriteetse
suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide (investeerimisprioriteet on energiatõhususe, aruka
energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas
üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris, temaatiline eesmärk on „Vähese CO2 heitega
majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“, EL vahendite kasutamise eesmärk 1:
Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus) saavutamisele.
2. Meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine.
Käesoleva pakkumuse metoodikat kirjeldavas osas on detailsemalt selgitatud ühispakkujate lähenemist Töö
teostamisele hindamaks rakendatud ja rakendatavate meetmete tulemuslikkust, asjakohasust ning
tegevustega kaasnevaid laiemaid mõjusid. Töö läbiviimisel lähtutakse kitsalt ainult hanke objektist ehk Töö
fookuses on EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõjude hindamine riigi energiamajanduse
eesmärkide täitmisele. Töö käigus teostatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja optimaalsed tegevused
hindamaks perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest toetatud meetmete panust energiamajanduse
eesmärkide täitmisel ning kliimamuutuste ennetamisel, keskkonnaseisundi ja sotsiaalmajandusliku olukorra
parandamisel. Uuringu läbiviimisel on oluline koostöö meetmete eest vastutavate rakendusasutuste ja -
üksustega ning valdkonna ekspertidega vajalike sisendandmete kogumiseks ning rakendatud meetmete
tõhususe ja mõjude hindamisel.
Töö tulemused on oluliseks sisendiks nii aruandluskohustuse täitmisele kui meetmete edaspidiseks
arendamiseks ja hindamiseks vajaliku andmevajaduse täpsustamiseks. andmekogumise ning
analüüsivõimekuse lihtsustamiseks.
2. Metoodika kirjeldus
2.1. Üldist
Töö läbiviimisel tehakse järgnevad tegevused, et hinnata EL-i perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest
rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide saavutamisele:
3 Energiamajanduse arengukava aastani 2020 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1319/4286/13195400.pdf#
4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
5 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020, 02.04.2020
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
4
• selgitatakse energeetika valdkonna meetmete eesmärkide täitmine ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi
ÜKP) fondide rakenduskava tulemusraamistiku, sekkumise kategooriate, tulemus- ja väljund
näitajate alusel;
• teostatakse 2017 analüüsis kirjeldatud meetmetele järelhindamine tuvastamaks tegelikult
analüüsitaval perioodil saavutatud energiasääst.
Analüüsi tulemusena ja jätkutegevusena näidatakse seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, muuhulgas
selgitatakse välja, mis andmeid on vaja järgmisel perioodil koguda energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms
hindamiseks.
Kokkuvõtlik ülevaade metoodilistest tegevustest Töö teostamiseks on esitatud Tabelis 1.
Tabel 1. Ülevaade metoodilistest tegevustest
I Ettevalmistavad tegevused
1 Andmete kogumine ja süstematiseerimine, sh rakendusasutuste andmed ja muud allikad
2 Valdkonna võtmeisikute kaardistamine
3 Kirjanduse ja varasemate analüüside ülevaade
4 Meetodi määramine vastavalt energia säästu arvutamise eeskirjale ja seotud õigusaktidele
5 Vahearuande koostamine ja Tellijale esitlemine
II Analüüsi teostamine
1 Andmetöötlus ja süstematiseerimine
2 Järelhindamine 2014-2020 saavutatud energiasäästule ÜKP meetmete lõikes
3 Säästukohustuse täitmise hindamine vastavalt ÜKP meetmetele
4 Eesmärkide täitmise hindamine
5 Säästu prognoosimine perioodi 2021 - 2030 vastavalt ÜKP rakenduskava 2021-2030 eelnõus toodud
meetmetele
6 Kaasnenud muutuse hindamine, sh keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine
7 Tulemuslikkuse hindamine
8 Valdkonna võtmeisikute intervjuud, telefonivestlused või kirjavahetus
9 Eksperthinnangute läbiviimine ja vajalikud korrektsioonid
10 Aruande eelnõu koostamine
III Kokkuvõtted ja järeltegevused
1 Aruande koostamine
2 Põhijärelduste vormistamine
3 Ettepanekute koostamine
4 Aruande kooskõlastamine ja viimistlemine
5 Ettekannete slaidide koostamine ja esitluste läbiviimine
6 Töö üleandmine
2.2. Järelhindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.)
Tehnilises kirjelduses viidatud energiasäästu hindamine viiakse läbi Majandus- ja taristuministri 26.10.2016
määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“ §-s 3 sätestatud järgmiste meetodite alusel:
• eeldatav sääst, mille puhul võetakse aluseks varem sõltumatult jälgitud energiatõhususe
parandamise tulemused samalaadsetes käitistes;
5
• mõõdetud sääst, mille puhul määratakse saavutatav sääst tegeliku energiakasutuse registreerimise
teel;
• suhteline sääst, mille puhul kasutatakse hinnangulisi tehnilisi andmeid (lähenemist võib kasutada
ainult juhul, kui usaldusväärsete mõõtmisandmete saamine konkreetse käitise puhul on keeruline
või ebaproportsionaalselt kallis);
• küsitluse alusel määratud sääst, mille puhul määratakse kindlaks tarbijate reaktsioon nõustamisele,
teavituskampaaniatele, märgistamis- ja sertifitseerimissüsteemidele või arukate arvestite
kasutuselevõtule.
Lõplik meetodi valik sõltub andmete kättesaadavusest. Kui andmete kättesaadavus on piisav, siis püütakse
analüüs läbi viia mõõdetud säästu meetodil. Kui andmete kättesaadavus ei ole piisav, mis võimaldaks
kasutada mõõdetud säästu meetodit, siis kasutatakse analüüsi läbiviimisel eeldatava säästu metoodikat või
siis suhtelise säästu metoodikat, millest viimane oli kasutusel ka 2017. aastal EY poolt läbiviidud analüüsis
“EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele”.
Viimane võimaldab sisuliselt tagada ka uuringute omavahelise võrreldavuse.
Mõõdetud säästu meetodi kasutamiseks on võimalik kasutada struktuuritoetuste infosüsteemi andmeid.
Samas kui andmed ei ole arvutuste koostamiseks piisavad, siis eeldatava säästu metoodika kasutamiseks on
võimalik struktuuritoetuste infobaasi andmeid kombineerida teistest andmebaasidest või analüüsidest
saadavate andmetega ja eksperthinnangutega, et fikseerida eeldatav sääst ja saavutada võimalikult
tõepärane lõpptulemus.
Töö teostatakse Hankedokumendi Lisa 1. Tehnilise kirjelduse tabelites 1 ja 2 esitatud meetmetele. Sääst
väljendatakse energiaühikutes (GWh). Sõltuvalt saadavate andmete täpsusest arvutatakse või hinnatakse ka
energiasäästu regionaalne jagunemine. Hindamise tulemusel selgub nimekiri meetmetest, millel oli
märkimisväärne mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele. Kõik järgnevad tegevused teostatakse
ainult nendele meetmetele, mille puhul tuvastati tugev seoses energiamajanduse eesmärkide täitmisega.
Tulemused esitatakse arvutustena Exceli tabelis koos viidetega kasutatud andme allikatele. Analüüsi
tulemusena näidatakse seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, sh mis andmeid on vaja järgmisel
perioodil koguda energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms hindamiseks mõõdetud säästu meetodil või
eeldatava säästu meetodi abil.
Samuti hinnatakse iga meetme tulemuslikust vastates iga meetme kohta skaalal “ei“, „osaliselt“, „jah“ (või
sarnaste) minimaalselt järgmistele küsimustele:
a. Kas meede on vajalik ja tulemuslik?
b. Kas meede on aidanud kaasa Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmisele?
c. Kas meetme väljund-, tulemus- ja mõjumõõdikud on asjakohased?
d. Kas sihttasemed on saavutatud?
e. Kas toetatud tegevused oleks ellu viidud ka ilma toetuseta?
f. Kas meetme rahaline maht ja toetuse määr meetme eesmärkide saavutamiseks on olnud
optimaalsed, liiga väiksed või liiga suured?
g. Kas toetatud tegevuste süsteemis esineb puudusi, kus ja mis põhjusel?
h. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid keskkonnale?
i. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale?
j. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid keskkonnale?
k. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale?
6
Kokkuvõte esitletakse ülevaatliku maatriksina.
2.3. Säästukohustuse täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt
4.3.)
Säästukohustuse hindamine toimub perioodi 2014-2020 meetmete eesmärkide täitmiseanalüüsimiseks
rahastuskavades määratud struktuuritoetuste ulatuses (Üldise energiatõhususkohustuse täitmise
jaotuskava6, osa 2 - Rahastamiskavad). Üldise energiasäästu kohustuse täitmist muudes osades (nt Osa 1.1
Energia- ja CO2-maksud ning käibemaks ja Osa 1.3 Õigusaktid jne) ei hinnata.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et 2020. aasta osakaalu määratlemine energiasäästukohustuse täitmisel ei ole
võimalik enne, kui vastavad energia lõpptarbimise andmed avalikustatakse. Analüüsitavate meetmete
osakaalu üldise energiasäästukohustuse täitmisel on võimalik hinnata siis, kui on kokku arvestatud kõigi
energiasäästumeetmete tulemus/maht (sh need meetmed, mida käesolevas töös ei hinnata).
2.4. Säästu prognoosimine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.4)
Töö käigus prognoositakse ainult 2021-2030 perioodi rakenduskava eelnõus olevate rahastuskava meetmega
kaasnevat energiasäästu, mille puhul on olemas piisav kindlus, et meetmeid hakatakse rakendama ning
olemas piisavad alusandmed rakendusasutustes/rakendusüksustes.
Kaudsete energiasäästu meetmetega (nt maksumeetmed, regulatsiooni mõju, teadlikkuse suurendamine
jms) kaasnevat säästu ei prognoosita.
2.5. Eesmärkide täitmise hindamine (Tehnilise kirjelduse punkt 4.5)
EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõjude hindamisel energiamajanduse eesmärkide
saavutamisele kasutatakse kombineeritud metoodikat, mis koosneb:
• Kvalitatiivsest analüüsist - info kogumine rakendusasutustest ning teistest Eesti ja EL
andmeallikatest, samuti info valideerimine fookusgruppides ja intervjuudel;
• Kvantitatiivsest analüüsist – meetmete mõjude hindamine arvutuste abil.
Metoodika varieerub meetmete lõikes, kuna mõju hinnatakse iga meetme puhul eraldi. Juhul kui reaalsed
mõõdetud andmed on olemas ja kättesaadavad ning eesmärk kvantifitseeritud, siis tuvastatakse analüüsitava
meetme võimalik otsene mõju eesmärgi täitmisele. Juhul kui otsest seost ei tuvastata või energiamajanduse
eesmärk pole kvantifitseeritud (puudub tulemusnäitaja väärtus) kirjeldatakse meetme mõju
energiamajanduse eesmärgi täitmisele andes sellele kvalitatiivne hinnang, tuginedes projektimeeskonna
erialasele teabele ja valdkonna ekspertide hinnangutele. Selleks viiakse läbi intervjuud nt SA-ga
Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA-ga KredEx, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigi
Tugiteenuste Keskuse jt-ga.
Meetmete rakendamise mõju hindamisel lähtutakse Töös järgmistest Tellija poolt ette antud dokumentidest:
6 Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 määrus nr 151 „Energiatõhususkohustuse täitmise jaotuskava“ Lisa „Üldise
„Energiatõhususkohustuse täitmise jaotuskava“
7
• „Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava“
• „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“
• „Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine“
• Aastal 2017 läbiviidud EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse
eesmärkide täitmisele
• Energiamajanduse arengukava aastani 2020
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030
• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“
• Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste
ülevõtmise kohta.
2.6. Kaasnenud muutuste ja tulemuslikkuse hindamine (Tehnilise
kirjelduse punktid 4.6 ja 4.7)
Tulemuslikkuse hindamiseks koostatakse järelhinnatavate meetmete ulatuses kokkuvõtlik maatriks, milles
kirjeldatud info põhineb lõigus 2.2. toodud küsimuste a…k vastustel ehk eksperthinnangutel. Vajadusel
viiakse läbi täiendavaid intervjuusid. Väljaspool meetmete eesmärkide täitmiseks tehtud arvutusi on
hinnangud kvalitatiivsed.
2014-2020 keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamiseks lähtutakse kaasmõjudest,
mida on kirjeldatud meetmete alusdokumentides, sh rakenduskava planeerimise käigus koostatud
dokumendid ning võimalike mõjude väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt ekspertteavet ja -intervjuusid.
Juhul kui meetmete rakendamise eelselt tuvastatud mõjudele on lisandunud sotsiaalmajanduslikke ja
keskkonnamõjusid, siis lisandunud muutuste iseloomustamiseks kasutatakse avalikult kättesaadavat teavet,
teadusartikleid ja dokumentide analüüsi (sh seadused, määrused, seletuskirjad). Seoste põhjendamiseks ning
illustreerimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lisaks andmeid asjakohastest allikatest (nt
statistikaametist, ehitusregistrist, renoveerimisstrateegiast7 jm). Samuti viiakse läbi intervjuud/vestlused
valdkonna ekspertidega, et analüüsida energiasäästu meetmete elluviimisega kaasnevat positiivset ja
negatiivset mõju elukeskkonnale ja -kvaliteedile.
Hankija on toonud EL struktuurivahenditest rahastatud meetmetega kaasnevate keskkonna- ja
sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamiseks näitliku nimekirja mõjuritest, kus muutus on toimunud:
• atmosfääri peenosakeste PM2,5 heite ja seonduva tervisemõju vähenemine,
• kinnisvaraväärtuse muutus,
• ostujõu muutus (sh energiaostuvõimetuse vähenemine),
• maksutulu ja lisandväärtuse muutused,
jättes nimekirja lahtiseks („jms“). Pakkuja käsitleb eeltoodud loetelu kui suunist, milliseid mõjusid võib olla
vajalik hinnata.
7 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Tallinna Tehnikaülikool 2020.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
8
2.7. Põhijärelduste vormistamine ja ettepanekute koostamine (Tehnilise
kirjelduse punktid 4.8 ja 4.9)
Põhijärelduste vormistamisel koostatakse pakkuja hinnangul sobivaim kokkuvõttev illustreeriv materjal
vastavalt pakkuja võimalustele (kas tabelite, graafikute või maatriksite kujul) meetmete ja valdkondade
kaupa eraldi, tuues vastavalt uuringu tulemustele:
• Saavutatav energiasääst ja selle väärtus, mida on võimalik arvestada energiasäästukohustuse
täitmisel;
• Kasvuhoonegaaside heite vähenemine;
• Taastuvenergia kasutuselevõtu suurenemine;
• Energiavarustuskindluse tagamine meetme tegevuste lõikes;
• Eeldatav kaasnev mõju keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale meetmete ulatuses.
Vastavalt läbiviidud järelhindamisele ning uue programmperioodi meetmete prognoosile koostatakse
ettepanekud ja soovitused meetmete edaspidiseks arendamiseks ja kujundamiseks. Ettepanekud ja
soovitused koostatakse lähtuvalt töö jooksul kogutud teabest ja läbiviidud analüüsidest ning need käsitlevad
üldist edaspidist meetmete tulemuslikkuse seiret ehk tehakse ettepanekud rahastatud meetmete abil
saavutatud riiklike eesmärkide täitmise väljaselgitamise lihtsustamiseks seonduvate mõõdikute tüpoloogia
ja andmete vajaduse tasemel.
2.8. Piirangud
Töö esimeses faasis selgub, millistel hankedokumendi tehnilise kirjelduse tabelis 1 toodud meetmetel oli
märkimisväärne mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele ning kogu järgnev analüüs keskendub
nende meetmete mõjude kirjeldamisele.
Tulenevalt lähteülesandes kirjeldatust on järgmises peatükis üldise selguse huvides toodud välja tööde
ulatuse kitsendused. Töö raames ei teostata järgmisi tegevusi:
• Üldise energiasäästu kohustuse täitmise hindamine perioodil 2014-2020 ja prognoosimine
perioodiks 2021-2030 laiemalt, kui on võimalik tuvastatud märkimisväärse mõjuga meetmete alusel;
• Mõju hindamine eesmärkide täitmisele laiemalt, kui on tuvastatud märkimisväärse mõjuga
meetmete alusel võimalik sh laiemas ulatuses tegevuse mõju varustuskindluse tagamisele,
energiavaesuse vähendamisele ja turutõrgete eemaldamisele;
• Kaasnenud muutuse hindamine laiemalt kui on tuvastatud märkimisväärse mõjuga meetmete alusel
võimalik
9
3. Aja- ja tegevuskava
Projektinädal
METOODILISED TEGEVUSED
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
Ettevalmistavad tegevused
Avakohtumine
Andmete kogumine ja süstematiseerimine sh rakendusasutuste andmed ja muud
allikad
Valdkonna võtmeisikute kaardistamine
Kirjanduse ja varasemate analüüside ülevaade
Meetodi määramine vastavalt energiasäästu arvutamise eeskirjale ja õigusaktidele
Analüüsi teostamine
VAHEARUANDE ESITAMINE
Andmetöötlus ja süstematiseerimine
- Järelhindamine 2014-2020 saavutatud energiasäästule ÜKP meetmete lõikes
- Energiamajanduse eesmärkide täitmist mõjutanud meetmete tuvastamine
LÕPPARUANDE ESITAMINE
- Säästukohustuse täitmise hindamine vastavalt ÜKP meetmetele
- Eesmärkide täitmise hindamine
- Kaasnenud muutuse hindamine sh keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra
muutuse hindamine
- Tulemuslikkuse hindamine
- Säästu prognoosimine perioodil 2021 - 2030 vastavalt ÜKP rakenduskava 2021-
2030 eelnõus toodud meetmetele
Valdkonna võtmeisikute intervjuud, telefonivestlused või kirjavahetus
Eksperthinnangute läbiviimine ja vajalikud korrektsioonid
Vahearuande koostamine ja tellijale esitlemine
Kokkuvõtted ja järeltegevused
Aruande koostamine
- Põhijärelduste vormistamine
- Ettepanekute koostamine
Aruande kooskõlastamine ja viimistlemine, infolehe koostamine
Ettekannete slaidide koostamine ja esitluste läbiviimine
Töö üleandmine
10
4. Riskid
Seotud riskide hindamiseks ja maandamistegevuste kavandamiseks viidi läbi projekti esialgne riskide
hindamine. Allpool on toodud välja keskmise ja suure mõjuga riskid, kus iga riski juures on välja toodud
vältimise ja/või maandamise võimalused ning vastutavad isikud. Väljatoodud riskid kajastavad
hetkeolukorda ning kogu projekti vältel võib uute riskide tuvastamisel olla vaja jooksvalt läbi viia
täiendavaid riskide hindamisi ja planeerida vastavad maandamistegevused.
Tabel 2. Riskianalüüs
Võimalik risk Tõenäosus Mõju Tegevused riski maandamiseks
1 Lõpptulemus ei vasta Keskmine Suur Arusaamade ühtlustamiseks viiakse läbi
Tellija ootustele avakoosolek, mille eesmärk on läbi arutada nii
Tellija ootused uuringule kui ka töö eesmärgid.
Tellija ja Pakkuja on
Samuti Pakkuja nägemus, kuidas eesmärkideni
erinevalt mõistnud
jõuda. Pakkuja üks põhiprintsiipe on pidev
projekti eesmärke ning
suhtlemine Tellijaga kogu analüüsi läbiviimise
sellest lähtuvalt ei vasta
jooksul.
lõpptulemus täies mahus
Tellija ootustele. Tellija panustab projekti töödokumentide ja
vahetulemuste ülevaatamisse, mille tulemusel
on varakult võimalik tuvastada võimalikud
kõrvalekalded ootustest.
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, Tellija
poolne kontaktisik
2 Alusandmed ei ole keskmine keskmine Avakohtumisel täpsustatakse vajalike andmete
kättesaadavad või on olemasolu ja ulatus ning hankimise võimalused
raskesti töödeldavad koos tellija poolse abi võimalused andmete
hankimisel
Projektirühma liikmetel on piisav ekspertiis ja
kogemus töötamiseks keeruliste
andmekogudega
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates
tellija
3 Kättesaadavad andmed ei madal suur Avakohtumisel selgitatakse, milliseid andmeid on
võimalda väljapakutud võimalik kasutada ning vajadusel kohandatakse
metoodikat rakendada tellijaga koostöös metoodikat. Samuti
täpsustatakse tellija ootusi töö protseduuridele
Projektimeeskonnal on piisav kogemus
keerukate metoodikate kombineerimisele ning
kasutamisele, kui sisendandmed on lünklikud või
puudulikud. Vajadusel kaasatakse täiendavat
ekspertiisi lähteandmete loomisel
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates
tellija
11
4 Uuringu läbiviimisse Keskmine Suur Kuna uuringu koostamine on kavandatud küllalt
kaasatavad võtmeisikud lühikese tähtajaga, millest oluline osa langeb
ei ole kättesaadavad või suvisele puhkuste perioodile, võib tekkida ajaline
nad ei soovi protsessis viivitus võtmeekspertide kaasamisel ning neilt
osaleda. eksperthinnangute ja teabe kogumisel.
Võimalikke võtmeisikuid teavitatakse aegsasti
uuringu läbiviimisest.
Valdkonna võtmeisikute kaardistamisel
määratakse koostöös Tellijaga koheselt piisav arv
nö varukontakte, kelle poole vajadusel
pöördutakse
Tellijaga koostöös kohandatakse vajadusel
analüüsimeetodeid lähtuvalt saadaolevatest
andmetest
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, Tellija
poolne kontaktisik
5 Ajakavaga seotud riskid Keskmine Suur Töö tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks
on koostatud detailne aja- ja tegevuskava koos
Sisemistest või välistest
tegevuste eest vastutajate ning kaasatud
teguritest põhjustatud
osapooltega.
nihked ajakavas seavad
ohtu hankedokumendis Regulaarsetel meeskonna koosolekutel
seatud tähtaegadest vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt
kinnipidamise. ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt
(sh nt täiendava ressursi kaasamine, muudatuste
tegemine mahtudes, jne).
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht, kaasates
tellija
6 Koroonaviiruse Keskmine Suur · Pakkuja meeskond on valmis projekti
pandeemia järgmine tegevused läbi viima distantsilt (sh kohtumised
laine mõjutab oluliselt tellijaga ning võtmeisikute intervjueerimine) ja
uuringu läbiviimise kasutades elektroonilisi kanaleid. Meeskonnal on
tegevusplaani ja tulemusi distantsilt ligipääs kõikidele vajalikele
dokumentidele läbi Sharepoint
projektikeskkonna.
Vastutavad isikud: Pakkuja projektijuht
12
5. Pakkuja ekspertrühma kirjeldus ja ekspertide CV-d
Projektimeeskond on komplekteeritud lähtuvalt projekti lähteülesandest, et tagada kõikide tegevuste
katmine pikaajalise kogemusega ekspertidega. Kombineeritud on kõik vajaminevad kogemused ja
kompetentsid analüüsi edukaks teostamiseks.
Analüüsi tegevused ja vastutus on jagatud vastavalt ekspertide pädevusalale, kus:
• Tepsli vastutab üldise projektijuhtimise eest ning kvantitatiivse analüüsi eest mõjude
järelhindamisel, säästukohustuse täitmise hindamisel ning säästu prognoosimisel.
• SEI Tallinn panustab ekspertteadmistega eesmärkide täitmise, keskkonna- ja
sotsiaalmajandusmõjude hindamisel ning vastutab kvalitatiivsete tegevuste ja tulemuste eest.
Üldise projektijuhtimise ja kvaliteedi tagamise eest vastutab projektijuht. Meeskonnaliikmete CV-d
koos varasemate projektide kirjeldustega on lisatud pakkumusele.
Meeskonna tööjaotuse kirjeldus
Meeskonna kokku panemisel on meeskonnaliikmete kompetentsid planeeritud osaliselt kattuvatena,
et vajadusel (nt ühe liikme haiguse või puhkuse korral) oleks lihtne meeskonnaliikmeid asendada või
toetada tegevuste elluviimisel. Juhul, kui peaks osutuma vajalikuks meeskonna liikmete vahetamine,
siis on Pakkujal olemas inimressurss liikmete asendamiseks samaväärse kvalifikatsiooniga
asjatundjatega. Kõik muudatused meeskonnas kooskõlastatakse Tellijaga.
Ühispakkujad teevad omavahel tihedalt koostööd projekti ülesannete elluviimisel. Kui üks osapool
vastutab konkreetse tegevuse elluviimise eest, siis teine osapool annab tagasisidet ja/või aitab
tulemusi tõlgendada. Järgnevalt on esitatud ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollijaotusest
ning täidetavatest ülesannetest.
Tabel 3. Meeskonna tööjaotus
Isik Roll Täidetavad ülesanded
Siim Projektijuht, taastuvenergia Meeskonna töö koordineerimine, infovahetus
Meeliste ja energiasäästu ekspert tellijaga, taastuvenergia ja energiasäästu hindamine
(hooned, tänavavalgustus jne). Töö metoodika
koostamine ja selle muutmisel osalemine.
Siim Struktuuritoetuste, Struktuuritoetuste valdkonna eripäradega
Umbleja soojusmajanduse, arvestamine, soojusmajanduse hinnangud ja
ressursitõhususe ekspert prognoosid, ettevõtete ressursitõhususe (sh
veemajandus) energiasäästu hinnangud ja
prognoosid. Töö metoodika koostamine ja selle
muutmisel osalemine.
Kristel Energeetika valdkonna Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel
Nõges ekspert osalemine. Meetmete ja tegevustega kaasnevate
mõjude, sh sotsiaal- ja keskkonnamõjude hindamine.
Kaasnevate mõjude hindamiste ja valdkonna
võtmeisikutega suhtlemise korraldamine, hinnangute
süstematiseerimine.
13
Isik Roll Täidetavad ülesanded
Kerli Energeetika valdkonna Kaasnevate mõjude hindamiste ja valdkonna
Kirsimaa ekspert võtmeisikutega suhtlemise korraldamine, hinnangute
süstematiseerimine.
Helen Sotsiaalsete mõjude Töö metoodika koostamine ja selle muutmisel
Poltimäe hindamise ekspert osalemine. Meetmete ja tegevustega kaasnevate
sotsiaalsete mõjude hindamine
Merlin Transpordisektori ja avaliku Transpordi ja teenuste paiknemise ning avaliku
Rehema ruumi ekspert ruumiga seotud meetmete ja tegevustega kaasnevate
mõjude, sh sotsiaal- ja keskkonnamõjude hindamine
6. Pakkumuse maksumus
Töö hind on 29 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kinnitame, et hankelepingu täitmise eest
vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
Pakkuja esindaja volikirja alusel:
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Meeliste
Tepsli OÜ juhatuse liige
Supelranna tn 9, 61505 Elva, Tartumaa
+372 5647 8568
14
Hankeleping nr
Tallinn “……”..................... 2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika
1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
ühispakkuja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), registrikood
90000966, asukoht Arsenal Keskus, Erika 14, 10416 Tallinn esindaja juhataja Lauri Tammiste
volitab volikirja alusel ühispakkujate esindajana hankelepingu sõlmimisel ja täitmisel
ühispakkuja Tepsli OÜ, registrikood 14449146, asukoht Supelranna 9, 61505 Elva, mida esindab
juhatuse liige Siim Meeliste (edaspidi nimetatud Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka Poolteks
sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
objektiks oleva uuringu „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi
energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus ja
hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 „EL struktuurivahenditest rahastatud
meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“ tulemusena ning vastavuses
hanke alusdokumentidele ning Täitja poolt esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava
nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
1.5 Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole
nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, hanke alusdokumentidest, nende
Lisadest ja Täitja pakkumusest.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
1.8.1 Lisa 1 – Hanke alusdokumendid sh tehniline kirjeldus;
1.8.2 Lisa 2 – Pakkumus.
1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord § 8, leitav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_2017_hankekord_1.pdf
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1 Lepingu objektiks (Töö) on aastatel 2014-2020 energeetikavaldkonnaga seotud meetmete
rakendamise mõju hindamine Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020“2 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide saavutamisele
ja meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine järgides Lepingus, hanke
alusdokumentides ja nende Lisades sätestatud tingimusi.
2.2 Täitja teostab Lepingu punktis 2.1 nimetatud Tööd kolmes etapis, Täitja esitab
2.2.1 Vahearuande 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.2 Lõpparuande ja visuaalse infolehe 20 nädalat pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.3 Lõpparuannet tutvustatakse vähemalt kahel seminaril ja vajadusel vastab Euroopa
Komisjoni küsimustele.
2.3 Tööde üleandmisel allkirjastavad Pooled üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt)
digitaalselt ühes eksemplaris.
2.4 Tellija kohustub Lepingu punktis 2.2 nimetatud Töö üle vaatama 10 tööpäeva jooksul ning
alates Töö üleandmisest 10 tööpäeva jooksul Täitjale teatama, kui see ei vasta
lepingutingimustele. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija
konkreetsetele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue,
lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Kümme tööpäeva jooksul kirjaliku teate
mittesaatmisel loetakse Töö Tellija poolt heakskiidetuks.
2.5 Täitja järgib Tööde teostamisel EL struktuuritoetusele viitamise juhendit3. Tähistamisega
seonduva sümboolika paigutus ja formaat kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga.
2.6 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija
nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
2.7 Täitja kohustub teavitama viivitamatult kirjalikult Tellijat kõikidest asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada Lepingu eesmärkide saavutamist ja Tööde tähtaegset
valmimist.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on kakskümmend üheksa tuhat kakssada (29 200) eurot, millele
lisandub käibemaks 20% summas viis tuhat kaheksasada nelikümmend (5840) eurot ja
tasutakse pärast lõpparuande ja visuaalse infolehe esitamist ning vastu võtmist tellija poolt.
3.2 Peale Lepingu punktis 2.3 nimetatud Akti allkirjastamist esitab Täitja arve Lepingu
punktis 2.1 nimetatud tööde teostamise eest.
3.3 Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks peale Akti kahepoolset allkirjastamist.
3.4 Tellija tasub arve 30 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest.
3.5 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile4.
Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus
nimetatud Tellija volitatud esindaja.
4. Vastutus
4.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
2
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 02.04.2020 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-
programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
3
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika
4
Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine lisa E-arve juhend
https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008
2
4.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal
õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat
summat.
4.3 Muude kohustuste rikkumise korral on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise
kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet
selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 10% Lepingu
maksumusest.
4.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt punkti 2.2 kohaselt nimetatud tähtajaks, on
Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või lepingust taganeda
ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
4.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt
iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast
päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend
päeva.
4.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
5. Vääramatu jõud
5.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud
asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle
asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
5.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
5.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud
abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
6. Teabe vahetamine
6.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
6.2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on
ametlikult ning kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on Poolele edastatud
kirjalikult (sh digitaalallkirjaga elektrooniliselt), edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise
kohta on esitatud kinnituskiri või antud teisele Poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud
aadressil või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud.
6.3 Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte poolt Lepingu lõpetamise avaldused, samuti
Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset
teadet võib edasi anda nii e-kirjaga kui ka telefoni teel.
3
6.4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
7. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
7.1 Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte
võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
7.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud
reeglitega
7.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub
oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda koheselt pärast seda, kui
teine Pool ei täida Lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10
päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest.
8. Vaidluste lahendamine
8.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
8.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
8.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
8.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel
eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks.
9. Muud sätted
9.1 Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle
kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta.
9.2 Lepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele
isikutele. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele
isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,
advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on
märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
9.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
9.4 Uuring on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
9.5 Varaliste õiguste loovutamine:
9.5.1 Täitja loovutab Tellijale kõik uuringuga seonduvad autoriõiguse varalised õigused
alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
9.5.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale
kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
9.5.3 tasu varaliste õiguste loovutamise eest sisaldub Lepingu punktis 3 nimetatud tasus.
4
9.6 Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. Tasu
isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu p-s 3 nimetatud tasus.
9.7 Täitja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku
nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud
teadus- ja õppetöös.
9.8 Täitja on teadlik, et Leping on avalik.
10. Poolte volitatud esindajad
10.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel
on Tauno Hilimon, telefon 6 256 476, e-post
[email protected].
10.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel
on Siim Meeliste, telefon +372 5647 8568, e-post
[email protected].
10.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
10.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
vastavalt punktis 6 sätestatule.
Täitja: Tellija:
Teplsi OÜ Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Meeliste Ando Leppiman
5
Lisa 1. Tehniline kirjeldus
Uuring „EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi
energiamajanduse eesmärkide täitmisele“
Sisukord
1. Hanke objekt........................................................................................................................................ 1
2. Taustainfo ............................................................................................................................................ 3
3. Eesmärk ............................................................................................................................................... 4
4. Töö meetod .......................................................................................................................................... 5
5. Tulemid ............................................................................................................................................... 7
6. Tähtajad ............................................................................................................................................... 7
1. Hanke objekt
Käesoleva hanke objektiks on uuringu (edaspidi Töö) läbiviimine:
1. aastatel 2014-2020 energeetikavaldkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju
hindamine Rahandusministeeriumi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020“1 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ eesmärkide (investeerimisprioriteet on
energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus
taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris, temaatiline eesmärk on
„Vähese CO2heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“, EL vahendite
kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus) saavutamisele ja
2. meetmetega kaasneva energiasäästu prognoosimine.
Meetmete rakendamise mõju hindamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
„Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja
kava“2
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“3
„Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine“4
Aastal 2017 läbiviidud EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi
energiamajanduse eesmärkide täitmisele5
Energiamajanduse arengukava aastani 20206
1
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 02.04.2020
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
2
Programmperioodi 2014-2020 struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/content-
editors/hindamiste_tooplaan_uuendamisele_01.06.2019_0.pdf
3
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020–02.04.2020
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
4
Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/lopparuanne_200619_0.pdf
5
EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ey_mkm_energiamajandus_lopparuanne.pdf
6
Energiamajanduse arengukava aastani 2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/13194286
1
Energiamajanduse arengukava aastani 20307
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 20308
Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“9
Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste
ülevõtmise kohta10
Hinnatavad meetmed ja tegevused on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Hinnatavad meetmed ja tegevused.
(MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, HTM - Haridus- ja Teadusministeerium, SoM – Sotsiaalministeerium,
KeM – Keskkonnaministeerium, KIK - Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus)
Meede nr Rakendusasutus, Tegevus
-üksus
2014-2020.6.1.1 MKM, Kredex Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
2014-2020.6.1.2 MKM, Kredex Liginullenergiahoone ehitusprojektide koostamise
toetamine
2014-2020.6.2.1 MKM, KIK Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning
kütuse vahetus
2014-2020.6.2.2 MKM, KIK Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku
renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine
2014-2020.6.2.3 MKM, KIK Soojusmajanduse arengukava koostamine
2014-2020.6.2.4 MKM, KIK Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse
asemel
2014-2020.6.3.1 MKM, KIK Tänavavalgustuse taristu renoveerimine
2014-2020.6.4.1 MKM, KIK Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise
toetamine
2014-2020.1.4.1 HTM, RTK Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike
koolide kaasajastamine
2014-2020.2.4.1 SoM, RTK Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine
2014-2020.2.4.2 SoM, RTK Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused
2014-2020.2.5.1 SoM, RTK Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine
2014-2020.4.3.1 KeM, KIK Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse
tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-
rakenduste toetamine
2014-2020.7.1.1 KeM, KIK Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh
joogiveepuhastite ja reoveepuhastite ehitamine ja
rekonstrueerimine ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel
2014-2020.9.1.2 RaM, RTK Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine
2014-2020.9.2.2 RaM, RTK Tegevused alakasutatud linnaalade füüsiliseks,
majanduslikuks ja sotsiaalseks elavdamiseks
2014-2020.10.2.2 MKM, TTJA Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine
7
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
8
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-
riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
9
Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv
10
Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1
2
2. Taustainfo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) korraldab EL energiatõhususe direktiivi
2012/27/EL11 (edaspidi direktiiv 2012/27/EL) rakendamist Eestis12. Direktiiv näeb ette kohustusi
korraldada riigis rakendatavate energiasäästumeetmete eel- ja järelhindamisi ning aruandlust Euroopa
Komisjonile. Eesti üldine energiasäästukohustus ajavahemikul 1. jaanuar 2014. a kuni 31. detsember
2020. a on 7 101 GWh13 ja vahemikul 2021. a 1. jaanuar kuni 31. detsember 2030, 14 767 GWh14.
Samuti korraldab MKM EL taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ15 (edaspidi direktiiv 2009/28/EÜ)
rakendamist EestisF Direktiiv 2009/28/EÜ näeb ette kohustust seada ja korraldada riigi taastuvenergia
eesmärkide täitmist ning aruandlust Euroopa Komisjonile. Direktiivi 2009/28/EÜ järgi peab Eesti
koostama aruande riigi taastuvenergiapoliitikast ja esitama selle Euroopa Komisjonile igal teisel aastal,
alates esimesest raporteerimisaastast (2011). Struktuurivahenditest toetatakse prioriteedi „6.
Energiatõhusus“ kaudu energiasäästliku eluasemesektori ja tänavavalgustuse investeeringuid, millega
edendatakse keskkonnasõbralikku majandust ja energeetikat. Aastal 2017 läbi viidud meetmete mõju
hindamise uuringus16 tuvastati Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014–2020
kaheksa meedet (9 tegevust), mille tulemusel tekib perioodil 2014–2020 otsene energiasääst kokku
hinnanguliselt ligikaudu 647 GWh ja primaarenergia sääst 171,5 GWh (arvestati ainult neid
meetmeid ja tegevusi, mille rakendamise tulemusel tekkiv hinnanguline otsene energiasääst on perioodil
2014–2020 kokku vähemalt 1 GWh), vt tabel 2.
Tabel 2. Erinevate Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames teostatavate
tegevuste tulemusel tekkiv prognoositav hinnanguline otsene energiasääst (GWh) aastatel 2014–2020.
Prognoositav lisanduv otsene lõpptarbitava energia sääst (GWh)
Meetmete tegevused Kokk
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
u
6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimine 0,0 0,0 3,2 21,7 49,8 75,4 91,0 241,1
4.3.1 Ressursitõhusad ettevõtted 0,0 0,0 0,0 0,0 9,9 50,9 111,0 171,8
2.5.1 Erihoolekandeasutuste
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,7 9,7 19,5
reorganiseerimine
6.3.1 Tänavavalgustuse renoveerimine 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,3 11,4 15,7
4.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 4,7 4,7 11,0
2.4.2 Esmatasandi tervisekeskused 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 3,5 4,3 9,2
1.4.1 Koolivõrgu korrastamine 0,0 0,0 0,1 0,5 1,1 2,0 3,4 7,2
Kokku 0,0 0,0 3,4 22,2 63,7 150,6 235,5 475,5
Prognoositav lisanduv otsene primaarenergia sääst (GWh)
Meetmete tegevused Kokk
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
u
6.2.2 Soojustorustiku renoveerimine 0,0 0,0 0,0 7,0 25,9 46,5 68,7 148,0
6.2.1 Kaugküttekatelde renoveerimine 0,0 0,0 0,0 1,1 3,7 7,5 11,2 23,4
Kokku 0,0 0,0 0,0 8,1 29,6 54,0 79,8 171,5
11
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN
12
2018 aastal muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN
13
Vabariigi Valituse määrus nr 151 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“
https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001
14
Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse §14 lõikele 21 ja EuroStati andmestikule
15
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN
16
EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele
https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020
3
Hinnatavad meetmed on välja töötatud eelkõige järgmistel põhjustel17:
Eesti on suure energiatarbimisega riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt
kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel.
Konkurentsivõimekavas Eesti 2020 ja energiamajanduse arengukavas aastani 2020 tähtsustati
nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel.
Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990, millal
energiasäästule ei mõeldud. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna
põhiosa sissetulekute tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk
amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele.
Enamik korterelamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osades kaugküttepiirkondades
soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Väikeasulate
soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb
võrgustike amortiseerumine. Energiamajanduse arengukava uuendamisel läbi viidud
kaugküttesektori analüüsi kohaselt on soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste
kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete
taastuvenergialahendustega.
Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca
40% taristu amortisatsioon on selline, mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle
50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides
on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on
vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole
tehniliselt otstarbekas.
Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa
saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused.
Seetõttu on taastuvenergia kasutuse edendamiseks olnud vaja anda tõuge alternatiivkütuste
osakaalu suurendamisega. Piloottegevusena on toetatud biometaani tootmis- ja tankimistaristu
rajamist.
Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine
aitavad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avaldada
positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.
3. Eesmärk
Töö eesmärgiks on hinnata perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest toetatud meetmete panust
energiamajanduse eesmärkide täitmisel ning kliimamuutuste ennetamisel, keskkonnaseisundi ja
sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisel.
Tööga selgitatakse energeetikavaldkonna meetmete täitmine ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava tulemusraamistiku, sekkumiskategooriate, tulemus- ja väljundnäitajate alusel ning
laiemalt Euroopa Liidu perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi
energiamajanduse eesmärkide saavutamisele. Muuhulgas tuleb teostada aastal 2017 analüüsitud
meetmete18 järelhindamine tuvastamaks tegelikult saavutatud energiasääst. Seejuures tuleb näidata
seonduvate mõõdikute ja andmete vajadus, mh mis andmeid on vaja järgmisel perioodil koguda
energiasäästu, aruka energiajuhtimise jms hindamiseks. Meetmete tulemusena saavutatud energiasäästu
17
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020–02.04.2020
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
18
EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele
https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020
4
hindamiseks tuleb lisaks rakendusasutustes olemasolevatele andmetele koguda ja koondada andmeid ka
teistest andmeallikatest (Eesti ja EL andmebaasid, küsitlused, uuringud, analüüsid, ekspertarvamused,
EL liikmesriikide praktikad ning näited jms) ning asutustest selleks, et energiasääst oleks arvutatud
vastavalt direktiivi (EL) 2018/2002 lisale, millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V19, määrusele
nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“20 ja komisjoni soovitusele (EL) 2019/165821.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ptk 2.6.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi
1 „Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus“ täitmiseks toetatakse struktuurivahenditest
korterelamute rekonstrueerimist, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamist transpordis,
soojuse efektiivsemat tootmist ja edastust ning tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimist.
Ühtekuuluvusfondi rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“
investeerimisprioriteet on energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise
toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. Temaatiline
eesmärk on „Vähese CO2 heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“. ELi vahendite
kasutamise eesmärk on Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus (mõõdikud: arvestuslik
keskmine energiasääst rekonstrueeritud kortermajades ja eeldatav keskmine valgustuspunkti
installeeritud elektriline võimsus).
Eesmärgi täitmise seiratavad sihtväärtused aastaks 2023 on
arvestuslik keskmine energiasääst rekonstrueeritud kortermajades on 55% (2013=40%)
eeldatav keskmine valgustuspunkti installeeritud elektriline võimsus 140 W aastal 2023
(2013=150W)
paranenud energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste (korterite) arv aastal 2023 kokku 20 500
renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes on 150 MW
muud väljundnäitajad rakenduskava tabelis 4722.
4. Töö meetod
Eesmärgi täitmiseks tuleb vastavalt 2014-2023 tulemus- ja väljundnäitajatele hinnatavate meetmete
kaupa teostada järelhindamine (tegelik saavutatud energiasääst perioodil 2014-2020), perioodi
2021-2030 energiasäästu prognoosimine, energiamajanduse eesmärkide täitmise hindamine ning
keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku olukorra muutuse hindamine järgmiste tegevustena:
1) MEETODITE MÄÄRAMINE - rakenduskava näitajate ja sihtväärtuste alusel meetmete mõju
väljaselgitamiseks kasutavate meetodite määramine ja kirjeldamine (sh rakendatavate meetodite
puhul tuleb arvestada direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punktis 2, millega asendatakse direktiivi
19
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega
muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN
20
Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv
21
Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1
22
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seisuga 02.04.2020
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakenduskavad-ja-partnerluslepped
5
2012/27/EL lisa V23, määruses nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri“24 ja komisjoni
soovitustes (EL) 2019/165825 sätestatud nõudeid ja meetodite kirjelduses näidatakse, kuidas
meetod vastab eelpool toodud nõuetele ning millise määruse nr 65 paragrahvis 3 sätestatud
meetodi alusel energiasääst arvutati);
2) JÄRELHINDAMINE – käesoleva dokumendi tabelites 1 ja 2 esitatud meetmete, 2017. aastal
prognoositud26 ja tegelikult saavutatud primaarenergia säästu ja energia lõpptarbimise säästu
hindamine energiaühikutes (GWh) ja arvutatud energiasäästu regionaalne jagunemine (sh
kasutatud andmeallikad, teostatud arvutused Excel tabelis);
3) SÄÄSTUKOHUSTUSE TÄITMISE HINDAMINE - 2014-2020 meetmete osakaalu
selgitamine üldise energiasäästukohustuse täitmisel aastaks 2020;
4) SÄÄSTU PROGNOOSIMINE – energiasäästu prognoosimine aastateks 2021-2030 (sh
toetusega saavutatava regionaalse jaotuse prognoosimine ja põhjendamine) ning
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021-2030 eelnõus muude meetmetega (nt veemajanduse
arendamisel) eeldatavalt kaasneda võiv energiasääst, taastuvenergia kasutus ja
kasvuhoonegaaside vähenemine;
5) EESMÄRKIDE TÄITMISE HINDAMINE - meetmemõju hindamine energiamajanduse
eesmärkide saavutamisele, sh kasvuhoonegaaside heite vähendamisel (tCO2/a), primaarenergia-
ja energia lõpptarbimise kokkuhoiul (vastavavalt direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punktile 2,
millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V, GWh) ja taastuvenergia tootmisel ja
tarbimisel (GWh); varustuskindluse tagamisel (küttevajaduse vähenemine, soojuse hind, võrgu
ja tootmise efektiivsus, primaarenergia sääst, GWh), energiavaesuse vähendamisel (meetmete
kattuvate kasu- ja toetusesaajate arv, energiakulude vähenemine), turutõrgete eemaldamisel (sh
biometaani turu elavdamine, tootmis- ja tankimistaristu rajamine);
6) KAASNENUD MUUTUSE HINDAMINE - 2014-2020 keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku
olukorra muutuse hindamine, põhjendamine ja seostamine meetmete elluviimisega seotud
energiasäästuga kaasnevate muude negatiivsete ja positiivsete koosmõjude elukeskkonnale ja -
kvaliteedile, atmosfääri peenosakeste PM2,5 heite ja seonduva tervisemõju vähenemisele,
kinnisvaraväärtuse muutusele, ostujõu muutusele (sh energiaostuvõimetuse vähenemisele),
maksutulu ja lisandväärtuse muutusele jms;
7) TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE – kokkuvõtva maatriksi esitamine meetmete
tulemuslikkuse kohta vastates iga meetme kohta „ei“, „osaliselt“, „jah“ (või sarnaste)
minimaalselt järgmistele küsimustele:
a. Kas meede on vajalik ja tulemuslik?
b. Kas meede on aidanud kaasa Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmisele?
c. Kas meetme väljund-, tulemus- ja mõjumõõdikud on asjakohased?
d. Kas sihttasemed on saavutatud?
e. Kas toetatud tegevused oleks ellu viidud ka ilma toetuseta?
f. Kas meetme rahaline maht ja toetuse määr meetme eesmärkide saavutamiseks on
olnud optimaalsed, liiga väiksed või liiga suured?
g. Kas toetatud tegevuste süsteemis esineb puudusi, kus ja mis põhjusel?
h. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid keskkonnale?
23
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega
muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L2002&from=EN
24
Majandus- ja taristuministri määrus nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv
25
Komisjoni soovitus (EL) 2019/1658 energiatõhususdirektiivi kohaste energiasäästukohustuste ülevõtmise kohta
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1
26
EL-i struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele
https://rtk.ee/hindamine#hindamiste-tooplaan-ja-aruanded-2014-2020
6
i. Kas meetmega on kaasnenud positiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale?
j. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid keskkonnale?
k. Kas meetmega on kaasnenud negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale?
8) PÕHIJÄRELDUSTE VORMISTAMINE - kokkuvõtvate tabelite, maatriksite jm illustreeriva
materjali koostamine iga meetmega saavutatava energiasäästu (sh osakaal
energiasäästukohustuse täitmises), kasvuhoonegaaside heite vähenemise, taastuvenergia
kasutuselevõtu, energiavarustuskindluse tagamise ning eeldatavalt kaasneva mõju kohta
keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale (sh elukeskkonnale ja -kvaliteedile,
energiakuludele, ostuvõimele jms);
9) ETTEPANEKUTE KOOSTAMINE - ettepanekute ja soovituste koostamine meetmete
edaspidiseks arendamiseks ja kujundamiseks ning EL struktuurivahenditest rahastatud
meetmete abil saavutatud otsese energiasäästu väljaselgitamise lihtsustamiseks, sh rakendades
direktiivi (EL) 2018/2002 lisa punkti 2, millega asendatakse direktiivi 2012/27/EL lisa V, lõike
1 alapunktides (a) – (d) nimetatud meetodeid.
MKM aitab uuringu teostajat meetmeid puudutavate ja meetmetega kaasnevate mõjude
väljaselgitamiseks vajalike andmete hankimisel teistest ametkondadest, kuid vajalikud arvutused ja
arvutusteks vajaliku lisainfo kogumine tuleb teha uuringu teostajal.
5. Tulemid
Töö aruanne tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni infosüsteemis. Töö peamised tulemid on:
1. kirjalik vahearuanne sisukorra ettepanekuga (peatükkide ülesehitus ja nimetused), metoodika
kirjeldusega ja energiasäästu arvutustega (sh järelhindamine, energiasäästu kohustuse täitmine,
prognoos) vastavalt ptk 4 punktidele 1-4;
2. kirjalik eestikeelne lõpparuanne, mis sisaldab metoodika kirjeldust, ptk 4 toodud tegevuste
teostamise põhjalikku ülevaadet, eesti- ja inglisekeelset kokkuvõtet peamistest tulemustest ja
järeldustest; aruanne esitatakse tellijale digitaalselt, üldlevinud failiformaadis (nt odt, doc, pdf)
ja seejuures peab digitaalselt esitatud töö olema korrastatud ja struktureeritud ning võimaldama
paberkandjal kvaliteetset väljatrükki;
3. lõpparuande lisana failid, mis valmisid ptk 4 toodud tegevuste teostamise käigus koos
kasutatud algandmete ja tehtud arvutustega (avatud formaadis, nt ods, xls) nii eesti- kui
inglisekeelsena;
4. visuaalne infoleht (paaril lehel illustreeritud tulemused) nii eesti kui inglise keeles.
Töö teostaja peab seejuures arvestama, et:
1. uuringu tulemusi tuleb uuringu teostajal avalikult tutvustada eesti- ja ingliskeelse
slaidiesitlusega vähemalt kahel seminaril või konverentsil vastavalt kokkuleppele hankijaga;
2. vajadusel vastata Euroopa Komisjonile uuringuga seotud küsimustele.
6. Tähtajad
Töö vahearuanne esitatakse 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist ja lõpparuanne koos visuaalse infolehega
esitatakse hiljemalt 20 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töö käigus korraldatakse vastavalt vajadusele
töökohtumisi MKMi ja töö teostaja vahel, mille käigus vaadatakse läbi viidud tegevuste tulemused ja
arutatakse eelseisvate töö etappide korraldamist.
7