dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks” eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuni 2021
Viit
2-4/21-0334/3102-2
Registreeritud
16. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste tegevuse korraldamine
Sari
4-3/S Riigi äriühingutega ja sihtasutustega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-3/2022
Vastutaja
Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)

Failid

  • 📎2-421-03343102 16.06.2021 Väljaminev kiri.asice1324 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 14.06.2021 KORRALDUS Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks Riigivaraseaduse § 5 lõike 1 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 ja lõike 4 alusel: 1. Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine 20 000 000 euro võrra summani 45 617 280 eurot 2 000 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 20 000 000 eurot. 2. Kehtestada, et kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik. 3. Määrata omandatavate aktsiate valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4. Kehtestada, et omandatavate aktsiate eest tasub Eesti Vabariik aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehinguteks ettenähtud vahenditest, mille kasutamise aega on pikendatud 2021. aasta lõpuni. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär 14.06.2021 Lühikokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks” eelnõu juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine 20 000 000 euro võrra summani 45 617 280 eurot 2 000 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 20 000 000 eurot. Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on rahastada Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringuid ning parandada ettevõtte laenuvõimekust. Ettevõtte investeerimisvõimekus väheneb finantsprognoosi alusel aastatel 2020-2021 kokku 30 miljoni euro võrra. Omaniku investeering aktsiakapitali taastab äriühingu investeerimis- ja laenuvõimekuse, mille tulemusel saab äriühing täita COVID-19 järgselt omaniku ootuseid, sh aidata kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule, konkurentsivõime kasvule ning lennuliikluse korraldamiseks vajaliku taristu arendamisele. Investeering aktsiakapitali ei ole sihitatud. Lisaks omakapitalile plaanitakse kaasata võõrvahendeid ligikaudu 16,5 miljoni euro ulatuses (pangalaen, mis on 45% projekti maksumusest). Investeering ei ole analüüsi tulemusel käsitletav riigiabina, seega puudub kohustus ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad. Rahandusministeeriumi arvamus eelnõu kohta esitatakse otse Riigikantseleile ning eelnõu tuleks planeerida Vabariigi Valitsuse 17.06.2021 istungile. 1 15.06.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi TL) aktsiakapitali suurendamine 20 000 000 euro võrra summani 45 617 280 eurot 2 000 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 20 000 000 eurot. Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on rahastada Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringuid ning parandada ettevõtte laenuvõimekust. Eelnõus nimetatud meede ei ole analüüsi tulemusel käsitletav riigiabina, seega puudub kohustus ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon). Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 5 lõike 1 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette MKMi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi (tel 639 7607, e-post [email protected]) koostöös TLi juhatusega. 1.1. Ettevõtte kirjeldus TL (registrikood 10349560, asukoht Lennujaama tee 12, 11101 Tallinn) on äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. TLi põhitegevuse valdkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine ning õhusõidukite ja reisijate maapealne teenindamine. TL on Eesti suurimate lennujaamade käitaja ja arendaja, käitades Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju. TL ja selle tütarettevõte AS Tallinn Airport GH moodustavad kontserni. 1.2. Taust COVID-19 tulemusel sai 2020. aasta esimesel poolel kogu maailm, sealhulgas ka Euroopa turismi- ja transpordisektor oluliselt mõjutada äärmuslike reisipiirangute tõttu. 2020. aasta märtsis-aprillis vähenesid lennuliiklusmahud ligikaudu 80% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.1 Lennuliiklusmahud taastusid vähehaaval 2020. aasta III kvartalis, kuid oodatud mahtude tõus ei ole paraku realiseerunud. 2020. aastal teenindati Tallinna lennujaamas kokku 863 585 reisijat, kusjuures pooled kõikidest reisijatest läbisid lennujaama aasta kahe esimese kuu jooksul (võrdluseks 2019. aastal teenindati 3,26 mln reisijat). Viimati läbis Tallinna lennujaama analoogne reisijate hulk 2003. aastal. Kõrvutamiseks tuleb üle rõhutada, et lendude arv muutus vähem kui reisijate hulk – kokku toimus 2020. aastal pea 23 000 lennuoperatsiooni, mis moodustab 2019. aasta tasemest 48%. 1 Lennuliikluse ülevaated Eurocontroli veebilehel. Kättesaadav: https://www.eurocontrol.int/covid19. 1 COVID-19 negatiivsete mõjude tulemusel väheneb perioodil 2020-2021 ettevõtte investeerimisvõimekus 30 miljoni euro võrra. Seega on aktsiakapitali suurendamise eesmärk võimaldada aktsiaseltsil jätkata vajalike investeeringute tegemisega. TLi aktsiakapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra võimaldab aktsiaseltsil teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt omakapitali ja võõrkapitali suhet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Aktsiakapitali suurendamise vajadus TLi on põhjendatud investeerida 20 miljonit eurot aktsiakapitali suurendamise kaudu järgmistel põhjustel:  Ettevõtte investeerimisvõimekus väheneb finantsprognoosi alusel aastatel 2020-2021 kokku 30 miljoni euro võrra. Lennuliikluse taastumist 2019. aasta tasemele prognoositakse 2024. aastaks2. Võib eeldada, et ka Tallinna lennujaama reisijate arvu taastumine toimub Euroopa keskmisega võrreldavas tempos.  Omaniku investeering aktsiakapitali taastab äriühingu investeerimisvõimekuse, mille tulemusel saab TL täita COVID-19 järgselt omaniku ootuseid3, sh aidata kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule, konkurentsivõime kasvule ning lennuliikluse korraldamiseks vajaliku taristu arendamisele.  TLi eesmärk on olnud vähendada maksimaalselt negatiivset mõju ettevõtte jätkusuutlikkusele, sh on kasutusele võetud erinevaid meetmeid kulude vähendamiseks. 2020. aastal vähendati kontsernis 25% töökohtadest, mille tulemusel oli ettevõtte äritegevuse rahavoog positiivne ning kõiki rahalisi kohustusi täideti korrektselt. TL on jätkusuutlik ka ilma aktsiakapitali suurendamiseta, kuid ilma omaniku rahalise toetuseta on investeerimisvõimekuse taastumine aeglane ja planeeritud investeeringuid ei õnnestuks lähiaastatel ellu viia.  Investeering suurendab TLi laenuvõimekust, mis on oluline teiste investeerimisprojektide elluviimiseks. Investeering aktsiakapitali ei ole sihitatud.  TLi kaks olulisimat alustatavat suure mõjuga strateegilist investeeringut perioodil 2022-2025 on:  Tallinna lennujaama lõunaala arenduse I etapp. TLi lennukauba ja lennukite hoolduse valdkonnas tegutsevad partnerid soovivad oma tegevust Tallinnas toimiva ärimudeli alusel laiendada. Arenduse esimese etapi arendus võimaldab toetada partnerite tegevuse kasvu ja sidustulusid TLile ehk investeering suurendab TLi mittelennundustulusid. Investeeringu maksumus on 36,5 miljonit eurot, millest taristu väljaehitamine maksab 7,3 miljonit eurot ning kaubakäitlemise ja õhusõidukite hoolduse (MRO, ingl maintenance, repair and overhaul) teenuse osutamiseks ehitiste rajamine väljaüürimise eesmärgil maksab 29,2 miljonit eurot. Arenduse esimene etapp teostatakse aastatel 2021–2023. Selle käigus ehitatakse välja kruntide hoonestusega 2 Lennuliikluse prognoos Eurocontroli veebilehel. Kättesaadav: https://www.eurocontrol.int/publication/eurocontrol-five- year-forecast-2020-2024. Reisijate prognoos ACI Europe veebilehel. Kättesaadav: https://www.aci-europe.org/economic-forecasts.html. 3 Omaniku ootuste dokument. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/omaniku_ootused_aktsiaseltsile_tallinna_lennujaam.pdf. 2 seotud taristu (sh juurdepääsuteed, tehnovõrgud, lennukite perroon ja pääsla) ning ehitatakse välja kaubakäitlusteenusega seotud hooned.  Reisiterminali laiendus. Reisiterminali laiendusega suurendatakse piirialade läbilaskevõimet, lahendatakse eelootealade kitsikus, leevendatakse COVID-19 reisijate hajutatuse probleeme ja luuakse võimekus avada maapealse teenuste turg vastavalt ELi tingimustele. Projekti plaanitakse rahastada laenu toel. Äriühingu seisukohalt on oluline realiseerida mõlemad investeeringute projektid, kuid ettevõttel puudub selleks samaaegne rahaline võimekus.  Tallinna lennujaama lõunaala arenduse I etapi rahastamiseks taotleb TL aktsiakapitali suurendamist 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks omakapitalile plaanitakse kaasata vahendeid ligikaudu 16,5 miljoni euro ulatuses (pangalaen, mis on 45% projekti maksumusest).  EBITDA langusest tingituna on ettevõtte olukorras, kus ei täideta pankade seatud kovenante. Tavapraktika kohaselt tehakse kovenantide kokkulepped pankadega jooksvalt ning puudub põhjus arvata, et kokkuleppeid pankadega ei saavutata. Aktsiakapitali suurendamise järgselt TLi laenuvõimekus taastub. Ühtlasi aitab omaniku investeering ja aktsiakapitali suurendamine tõsta TLi usaldusväärsust pankade jaoks.  TLi aktsiakapitali suurendamise taotlus on äriühingu nõukogus kinnitatud ja ettevõtte on sellega aastate 2022-2025 investeeringute kavas arvestanud. Aktsiakapitali suurendamine võimaldaks realiseerida arendusprojekti kogumahus.  Ettevõte ei ole seni välja maksnud omanikutulu. Dividendimaksete tegemist piiravad kuni 2033. aastani kehtivad laenulepingute tingimused, seni koguneb täiendavalt teenitav puhaskasum vaba omakapitali koosseisu. Pärast laenulepingutes sisalduvate piirangute lõppu on omanikul võimalik otsustada jaotamata kasumi dividendina väljamaksmine. Investeeringu tulemusena ettevõtte väärtus kasvab, mis aitab teha arenguvajadustest tulenevaid investeeringud. 2.2. Projekti ülevaade TL kavatseb kasutada riigi kui omaniku tehtavast investeeringust laekuvaid rahalisi vahendeid järgmiselt:  lõunaala arenduse I etapi taristu väljaehitamine summas 7,3 miljonit eurot;  lõunaala arenduse I etapi ehitiste rajamine summas 12,7 miljonit eurot. Investeerimisprojekti sensitiivsusanalüüsis kasutatavad stsenaariumid lähtuvad tänasest üürimäära vahemikust. Täpne turuolukorra ja prognooside ning investeeringute ülevaade on leitav TLi aktsiakapitali suurendamise taotlusest (lisa 1). 3 2.3. Finantsprognoosid ja -arvutused Projekti sisemise tasuvusmäära analüüs perioodiks 2022-2045 ja ettevõtte finantsprognoos perioodiks 2021-2025 (kasumiaruanne, bilanss, rahavood) on leitavad TLi aktsiakapitali suurendamise taotluse dokumendist (lisa 1) ning kontserni finantsprognoosist perioodil 2021-2025 (lisa 2). 2.4. Riigiabi analüüs 2.4.1. Riigiabi mõiste ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune (a) liikmesriigi ja ükskõik mis kujul (ehk i) riigi ressurssidest ja ii) riigile omistatava käitumise kaudu) antav ning (b) teatud ettevõtjaid või teatud teenuste osutamist soodustav (st selektiivne) (c) abi (st majanduslik eelis), mis (d) ähvardab kahjustada konkurentsi ja (e) liikmesriikide vahelist kaubandust eelduslikult keelatud (st ühisturuga kokkusobimatu), kuid mis on teatud tingimustel siiski lubatav. Lisaks, riigiabiga võib printsiibis tegemist olla mitmel tasandil. Näiteks lennujaama taristu ehitamise või arendamise rahastamisel riigi kaudu tuleb riigiabi välistamiseks silmas pidada, et turutingimustele mittevastavat majanduslikku eelist ei teki (a) taristu omaniku või arendaja (st lennujaama) ega (b) taristu hilisema kasutaja (lennufirmad, üürnikud jne) tasandil4. Riigiabiga on tegemist ainult siis, kui kõik eelnimetatud ja ELTL art 107 lg-st 1 tulenevad abi elemendid esinevad korraga: kui kasvõi üks abi element puudub, siis ei ole tegemist riigiabiga. Konkurentsireeglid, sh riigiabireeglid, kohalduvad ainult „ettevõtjate“ suhtes, seetõttu üks sellistest juhtumitest, kus riigi panus ei ole riigiabi, on see, kui abisaaja ei ole „ettevõtja“ ELi konkurentsiõiguse ja -praktika mõttes, st kui riigi (rahaline) panus on suunatud sellise tegevuse toetamisele/rahastamisele, mis ei ole ELi konkurentsiõiguse ja -praktika alusel majandusliku iseloomuga (ingl non-economic activity), vaid näiteks „osa riigi olulistest funktsioonidest“ või nende funktsioonidega seotud oma 4 Euroopa Komisjoni lennujaama taristu rahastamise koostatud analüüsidokument Infrastructure Analytical Grid For Airport Infrastructure, Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/grid_airports_en.pdf, vt punktid 3, 12-13, 14-16 ja 20-23. 4 olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest (üldised riigiabi suunised, punktid 6-7 ja 17). Teisisõnu, näiteks sellise lennujaama taristu, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel (nt politsei või tolli jaoks eraldatud ala terminalis), rahastamine riigi kaudu on üldreeglina ELi riigiabi reeglite kohaldumisalast väljas. Teine ja praktikas rohkem levinud juhtum, kus riigi rahaline panus ei ole riigiabina käsitletav, on see, kui riik tegutseb ettevõtja rahastamisel ratsionaalse turuinvestorina kooskõlas seda tõendava (ingl market economy operator) testiga (edaspidi MEO test), mistõttu ei anta riigilt ettevõtjale (üldse) majanduslikku „eelist“, st midagi, mida ta ei oleks saanud tavalistel turutingimustel (ilma riigi sekkumiseta). Järgnev analüüs keskendub just sellele alternatiivile – MEO testile ja TLi rahastamisel turuinvestorina tegutsemisele. Analüüsis ei käsitleta täiendavalt teiste riigiabi elementide võimalikku puudumist või täitmata jätmist, nt seda kas riik võiks rahastada sellist tegevust, mis ei ole majandusliku iseloomuga, vaid osa riigi olulistest funktsioonidest ega võimalikku puuduvat mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. 2.4.2. Turuinvestorina tegutsemine, kontrollimise viisid ja meetodi valik Otsustamaks, kas riigi investeering annab saajale eelise ja on riigiabi andmine ehk teisisõnu kas riik tegutseb antud juhul turuinvestorina, tuleb lähtuda hoolsa erainvestori suhtumisest tehingu tegemisse, kes teeb oma otsuse lähtudes sel hetkel kättesaadavast teabest ja arvestades prognoositavaid arenguid (MEO test). Komisjoni üldiste riigiabi suuniste kohaselt saab iga tehingu turutingimustele vastavust teha kindlaks MEO testi täitmise kaudu otseselt kui (a) avalik sektor ja eraettevõtja teevad samal ajal n-ö samaväärse tehingu (ld pari passu); või (b) kui see sisaldab varade, kaupade ja teenuste müüki avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja tingimusvaba hankemenetluse kaudu (üldised riigiabi suunised, p 84). Analüüsi esemeks olev kavandatav finantseerimistehing ei mahu kummagi juhtumi alla, seetõttu saab ja tulebki selle turutingimustele vastavus tuvastada kaudselt (a) võrdlusanalüüsi või (b) muu hindamismeetodi kaudu. Võrdlusanalüüs eeldaks tehingu hindamist sarnaste eraettevõtjate sarnastes olukordades tehtud sarnaste tehingute tingimuste põhjal (üldised riigiabi suunised, p 98). Kuivõrd selliste tehingute kohta andmed puuduvad (meetodi valik ja võimalikkus sõltub mh andmete kättesaadavusest), siis on riigi finantseerimistehingut (TLi aktsiakapitali suurendamist) hinnatud ja TLi äriplaanis lähtutud nn muust üldistes riigiabi suunistes tunnustatud üldiselt aktsepteeritud hindamismetoodikast. Täpsemalt lähtutakse investeeringute (aastase) tulu kindlaksmääramisel sisemise tasuvusmäära (ingl internal rate of return – IRR) arvutamisest ja selle võrdlusest tavalise turul oodatava tuluga (üldised riigiabi suunised, p 102). Oodatava tuluna ja seega investeerimisprojekti sisemise tasuvusmäära (IRR) võrdlusbaasina on kasutatud mh Komisjoni praktikas tunnustatud keskmise investori kaalutud keskmise omakapitali hinda (ingl weighted average cost of capital – WACC), st tulukusmäära, mille puhul mh Konkurentsiamet eeldab, et ettevõte teenib kasumit mõistlikkuse piires. Sama meetodit kasutaks otsustamisel ka hüpoteetiline erainvestor, kes kaalub investeerimisprojekti, st Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi teostamist ja rahastamist. 5 2.4.3. Turuinvestorina tegutsemise kontrollimine 2.4.3.1. Äriplaani stsenaariumid ja sensitiivsusanalüüs Juhindudes riigiabi suunistest ning Komisjoni praktikast on riigi tegutsemist turuinvestorina investeerimisprojekti kavandamisel, rahastamisel ja elluviimisel kontrollitud ja tuvastatud järgnevalt:  Esiteks on äriplaani koostamisel tehtud konservatiivsetel eeldustel põhinevad arvutused (põhimudel), mis kinnitavad, et kavandatava investeerimisprojekti IRR ületab TLi WACCi ja loob eelduse, et investeering Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi elluviimiseks tehakse turutingimustel.  Teiseks on koostatud põhimudeli sensitiivsusanalüüs, sh kontrollitud kas investeerimisprojekt on piisavalt kasumlik (st IRR ületaks WACCi) ka põhimudeli baasstsenaariumis eeldatust negatiivsemate eelduste ja arengute puhul. Ka hinnati projekti kasumlikkust positiivsemate eelduste ja arengute korral.  Kolmandaks on koostatud võrdlusmudel rahavoogude, kasumi ja investeerimisvõimekuse kohta ning hinnatud TLi äritegevuse rahavoogu, kasumit ja investeerimisvõimekust kui kavandatavat investeeringut ei tehtaks ning investeerimisprojekti ei realiseeritaks. Selline võrdlus on riigiabi suuniste ja Komisjoni praktika järgi ka nõutav, kui riik juba on enne hinnatavat investeeringut ettevõtte (ainu)aktsionär. Samuti on hinnatud ka investeerimisprojekti alternatiive (alternatiivne mudel), st võimalusi realiseerida Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimene etapp kas osaliselt või täielikult ilma riigi ja/või TLi investeeringuta (rahalise panuseta), näiteks hoonestusõiguse müügi kaudu. TLi äriplaan põhineb konservatiivsetest eeldustest lähtuvatel rahavoogudel perioodil 2021-2045. Seda võib pidada küllaltki pikaks perioodiks, kuid analoogselt Komisjoni praktikas käsitletuga, võib seda pidada põhjendatuks, kuna tegemist on suure taristuprojektiga, mille puhul saab positiivset tulemit üldjuhul oodata alles pikema ajaperioodi möödudes ja vältel. Investeerimisprojekti sisemise tasuvusmäära (IRR) võrdlusbaasiks võetud WACC (kaalutud keskmine kapitali hind) on arvutatud lähtudes (a) lennujaamatasude arvestamise metoodikast5 ja (b) Rahandusministeeriumi koostatud aruannet „Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2019. aasta kohta“6 , sealhulgas leiti WACC nii TLi spetsiifilise riskipreemiaga kui ilma selleta. Investeerimisprojekti piisava tulukuse hindamisel ja MEO testi tegemisel lähtuti WACCist koos n-ö ettevõtja spetsiifilise täiendava riskipreemiaga (5,6%), mis on IRRi võrdlusbaasina konservatiivsem ja kõrgem kui WACC ilma ettevõtja spetsiifilise täiendava riskipreemiata (4,5%). 2.4.3.2. Analüüsi tulemused TLi äriplaani koostamise käigus tehtud arvutuste ja analüüside kaudu tuvastati järgmist:  Esiteks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi teostamata jätmisel jääb ettevõttel aastatel 2023-2045 teenimata puhastulu (ingl net operating income – NOI) ligikaudu 5 Majandus- ja taristuministri 29.11.2012 määrus nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012003?dbNotReadOnly=true. 6 Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2019. aasta kohta. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/koondaruanne_2019_kodulehele.pdf?download =1. 6 60 miljonit eurot ning puhaskasumit ligikaudu 33 miljonit eurot (sh 2024 ja 2025. aastal kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot). See tähendab võrreldes investeerimisprojektiga (põhimudel) nii väiksemat äritegevuse rahavoogu kui ka kasumit ning COVID-19 pandeemia tõttu vähenenud investeerimise võimekuse täiendavat vähemist.  Teiseks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi realiseerimisel kas osaliselt või täielikult ilma riigi ja/või TLi rahalise panuseta, st nt hoonestusõiguse müügi ja alternatiivse mudeli kaudu jääks ettevõttel aastatel 2023-2045 teenimata puhastulu (NOI) ligikaudu 49 miljonit eurot ja puhaskasumit ligikaudu 23 miljonit eurot. Täiendavalt oleks sellise äriprojekti kui alternatiivse mudeli IRR alla WACCi.  Kolmandaks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringu (ehk põhimudeli) rahavoogude sisemine tasuvusmäär (ingl internal rate of return – IRR) on positiivse stsenaariumi korral 8,2%, baasstsenaariumi korral 7,4% ja negatiivse stsenaariumi korral 5,9%. Samas keskmine investor ootaks sarnaselt investeeringult tootlust (kaalutud keskmist kapitali hinda ehk WACCi) 5,6%. Kokku võetuna ületab investeerimisprojekti IRR WACCi kõigi põhimudeli stsenaariumite korral, sh negatiivse stsenaariumi ehk põhistsenaariumiga võrreldes negatiivsemate eelduste ja arengute korral. Järelikult kui riik osaleb investorina Tallinna lennujaama lõunaala arenduse investeerimisprojekti esimese etapi realiseerimisel, teeb ta rahastamisotsuse ratsionaalse turuinvestorina ja kooskõlas MEO testiga, sest (a) selle tootlus (IRR) on isegi negatiivse stsenaariumi puhul samas suurusjärgus keskmise turuinvestori tootluse ootusega (WACC) ning ületab seda nii baas- kui ka positiivse stsenaariumi korral, kusjuures (b) investeerimisprojekti alternatiivid on TLi ja tema 100% aktsionäri jaoks vähemtulusad. Eelneva analüüsi tulemusel ja põhjustel ei anna investeerimisprojekti ning TLi rahastamine TLi aktsiakapitali suurendamise kaudu summas 20 000 000 eurot TLile sellist majanduslikku „eelist“, mida ta ei saaks tavalistel turutingimustel (riigi sekkumiseta). Järelikult ei ole kõnealune meede riigiabi ELTL art 107 lg 1 mõttes ning menetlus Komisjoniga ei ole eelnevates alapunktides toodud põhjendustel vajalik. Investeerimisprojekti puhul tuleb silmas pidada, et riigiabi ei esineks (algselt) primaar- ehk lennujaama tasandil ega ka hilisemalt, st rajatava Tallinna lennujaama lõunaala taristu kasutajate (nt üürnike) tasandil. Hilisem riigiabi puudumine taristu kasutajate tasandil on saavutatav eelkõige sellega, et taristu kasutamise tasud vastavad turutingimustele. Selle tagamiseks on mitmeid erinevaid viise, sh avalik pakkumismenetlus, võrdlusanalüüs ja muud hindamismeetodid. Valik ühe või teise viisi kasuks muutub aktuaalseks investeerimisprojekti hilisemas faasis. TL tagab riigiabi reeglite järgimise riigi äriühinguna ka hilisemas faaasis ja teiste investeeringute kavandamisel, sh ei esine riigiabi TL valmiva taristu kasutajate tasandil. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi regulatsioonidega. 4. Eelnõu mõju Eelnõu esitamise seisuga on TLi aktsiakapital 25 617 280 eurot. Aktsiakapitali suurendamise käigus suureneb TLi aktsiakapital 20 000 000 euro võrra 45 617 280 euroni. 7 Arvestades, et TLi põhikiri näeb ettevõtte aktsiakapitali maksimaalse suurusena 40 000 000 eurot, muudetakse ettevõtte põhikirja, et võimaldada aktsiakapitali suurendada maksimaalne summani 60 000 000 eurot. Muudatus on ette valmistatud ning kajastatakse ainuaktsionäri otsuses pärast Vabariigi Valitsuse korralduse vastuvõtmist. Muudatused kantakse ka äriregistrisse. Eelnõu kohane meede on riigieelarve seaduse mõistes käsitletav finantseerimistehinguna. Samas vastava tehingu kajastamise õigus riigi statistikas on Statistikaametil, kelle pädevuses on määratleda see kulu või finantseerimistehinguna. Tehingu eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik, andes TLile üle MKMi valitsemisalas finantseerimistehingutes finantsvarade suurendamiseks ettenähtud vahendid. Investeering tehakse 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehinguteks ettenähtud vahenditest, mille kasutamise aega on pikendatud 2021. aasta lõpuni. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid summas 20 000 000 eurot on kavandatud MKMi eelarves. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad. Seletuskirja lisad Lisa 1 TLi aktsiakapitali suurendamise taotlus (konfidentsiaalne) Lisa 2 TLi kontserni finantsprognoos perioodil 2021-2025 (konfidentsiaalne) Konfidentsiaalne teave esitati Rahandusministeeriumile eraldi e-kirjaga eelnõu ettevalmistamise käigus. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel