dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Varude Keskus põhikirja ja omanikuootuste kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2021
Viit
1.1-5/21-039
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-521-039 22.06.2021 Käskkiri.asice1358 KB

Sisu (failidest)

AS Eesti Varude Keskus AINUAKTSIONÄRI OTSUS 22.06.2021 nr 1.1-5/21-039 Registrikood: 11124171 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 102b, 11312 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – majandus- ja taristuminister Häälte arv: 1 328 510 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest AS Eesti Varude Keskus põhikirja ja omanikuootuste kinnitamine Vastavalt ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ja § 301 lõikele 1 ning riigivaraseaduse §-le 9 otsustan: 1. kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis; 2. tunnistada kehtetuks majandus- ja taristuministri 26.08.2020.a käskkirjaga nr 1.1-5/20-046 kinnitatud aktsiaselts AS Eesti Vedelkütuse Varu Agentuur põhikiri; 3. kinnitada dokument „AS Eesti Varude Keskus omaniku ootused“ (lisatud); 4. tunnistada kehtetuks 18.11.2016 ainuaktsionäri otsusega nr 16-0050 kinnitatud dokument „AS Eesti Vedelkütuse Varu Agentuur omaniku ootused“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Aktsiaselts Eesti Varude Keskus PÕHIKIRI 1 Üldsätted 1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency. 1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn. 1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga, aktsiaselts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest. 1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra seadusest, vedelkütusevaru seadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest ja muudest õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite otsustest. 1.6 Aktsiaselts peab täitma talle hädaolukorra seadusega ja vedelkütusevaru seadusega pandud kohustusi ja teostama kõiki sellega seotud toiminguid. 1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on: 1.7.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi tegevusvaru), moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele; 1.7.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine; 1.7.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks ettepanekute tegemine; 1.7.4 riigi varustamisraskuste korral tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine; 1.7.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat korraldavate ettevõtjatega; 1.7.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. 2 Aktsiakapital ja aktsiad 2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja maksimumkapital 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot. 2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 (ükssada) eurot. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul 1 (ühe) 1/9 hääle. Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. 2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi omakapitali arvel. 2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi asutamisel hindab mitterahaliste sissemaksete väärtust aktsionäri õiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor. Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga, üleandmist- vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele. 2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega. 2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. 3 Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus 3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid. 3.2 Aktsionäril on õigus: 3.2.1 Võtta osa üldkoosolekust. 3.2.2 Saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. 3.2.3 Valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse. 3.2.4 Saada ülevaateid tegevusvaru kohta. 3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. 4 Juhtimine 4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. 2/9 4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või elektrooniliste vahendite abil. 4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. 4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt 1 (üks) nädal. 4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse nõue. 4.6 Üldkoosoleku pädevuses on: 4.6.1 Põhikirja muutmine. 4.6.2 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine. 4.6.3 Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. 4.6.4 Audiitori valimine. 4.6.5 Erikontrolli määramine. 4.6.6 Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 4.6.7 Juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine. 4.6.8 Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. 4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 4.9 Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest, kellest pooled on riigi ja pooled ettevõtjate esindajad. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaruseaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister ainuaktsionäri otsusega. 4.10 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast. 4.11 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, 3/9 millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. 4.12 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult. 4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis sisaldab vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid ettevõtjaid puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet. 4.14 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 4.15 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused. 4.16 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on 1 (üks) hääl. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 4.17 Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või elektrooniliste vahendite abil. 4.18 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionär. 4.19 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses: 4.19.1 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia kinnitamine. 4.19.2 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine. 4.19.3 Vedelkütusevaru seaduses sätestatud varumakse määra heakskiitmine. Nõukogu poolt heaks kiidetud varumakse määra kehtestab osalust valitsev minister määrusega. 4.19.4 Riigi tegevusvaru ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute eritingimuste nõusoleku andmine lisaks hädaolukorra seaduses ja vedelkütusevaru seaduses nimetatud nõuetele. 4.19.5 Aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine. 4.19.6 Järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle. 4.19.7 Aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine. 4.19.8 Varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös osalemine. 4/9 4.19.9 Toetuste maksmise korra kehtestamine. 4.20 Nõukogu liikme tasustamine: 4.20.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär ainuaktsionäri otsusega. 4.20.2 Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 4.20.3 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.20.4 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.20.5 Juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 4.21 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. 4.22 Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest. Tegevusaru moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud strateegias määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest. 4.23 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid. 4.24 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 4.25 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. 4.26 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 4.27 Juhatus peab esitama varu eest vastutavale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt kaks korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta. 4.28 Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate esindajad. 5/9 4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. 4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada nõukoguga. 4.31 Juhatuse liikme tasustamine: 4.31.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 4.31.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 4.31.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed ja liikmete hulgast esimehe. 4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. 4.35 Sisekontroll ja siseaudit: 4.35.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 4.35.2 Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 4.35.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga. 4.35.4 Aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused: 6/9 4.36.1 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud sama seaduse § 80 lõikes 5. 4.36.2 Põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust. 4.36.3 Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 4.36.4 Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek. 4.36.5 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra. 4.36.6 Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on kehtestatud. 4.36.7 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 4.36.8 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda: 4.37.1 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 4.37.2 Juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 4.37.3 Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 4.37.4 Lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul. 4.38 Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks: 4.38.1 Aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste vahendite abil. 4.38.2 Aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. 4.38.3 Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut. 7/9 5 Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine 5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. 5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega. 5.5 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 5.6 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus nõutud lisadega äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 5.7 Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest tulenevalt kajastab aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse varumaksete ülejääki, mida kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real. 5.8 Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide vedelkütuse varu rotatsiooni võimaliku kahjumi katmiseks vedelkütusevaru rotatsiooni reservi, mida kajastatakse muude reservide koosseisus. Vedelkütusevaru rotatsiooni reservis kajastab aktsiaselts varu roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest teenitud kütuse müügitulu. Reservi kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel perioodidel. 5.9 Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui hädaolukorra seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. 5.10 Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal. 8/9 5.11 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 6 Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse vastavalt seadusele. Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud 2021. a. ainuaktsionäri otsusega. 9/9 Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus Sissejuhatus Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS-i Eesti Varude Keskus ainuaktsionäri põhilised ootused äriühingu tegevusele. Aktsiaselts Eesti Varude Keskus näol on tegemist riigile olulise strateegilise äriühinguga, kes vastutab hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja haldamise eest. Eesti Vabariik seab endale kuuluvale äriühingule kolm peamist eesmärki:  tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;  täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;  olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. AS Eesti Varude Keskus klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: Valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Eesti Vabariik omab AS Eesti Varude Keskus osalust järgmistel kaalutlustel:  tagada läbi AS Eesti Varude Keskus osaluse Eesti Vabariigi tegevusvaru moodustamine ja haldamine vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;  tagada riigi toimetulekut ohustavate varustusraskuse ilmnemisel tegevusvaru kasutuselevõtmise korraldamine ja teenuste toimepidevus. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Varude Keskus aktsiate valitseja üle ning ajakohastab neid kord aastas. Strateegilised eesmärgid Omanik seab aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus ülesandeks:  Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi tegevusvaru), moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;  riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamise;  riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimise;  riigi tegevusvaru varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamise; 1  koostöö arendamise riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate, logistikat korraldavate ettevõtjate ning valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“. Kasumlikkuse osas tuleb arvestada hädaolukorra seaduses ja vedelkütusevaru seaduses sätestatud ettevõtte rahastamise korraldust. Hädaolukorra seaduse kohaselt kaetakse riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt. Erandina kohaldub vedelkütusevaru seadus, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Vedelkütusevaru haldamiskulud kaetakse kütuse ettevõtete poolt tasutavast varumaksest. Arvestades, et vastavalt vedelkütusevaru seadusele on ettevõttel lubatud koguda varumakset vaid mahus, mis katab vedelkütusevaru haldamiskulud, ja ülelaekunud varumakset ei saa arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada. Riigi tegevusvaru ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab ettevõte lähtuma eesmärgist tegutseda efektiivselt ja ühtlasi tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise ning eesmärgipärasuse. Tegevusvaru roteerimisel peab ettevõte parima efektiivsuse saavutamiseks lähtuma otsuste tegemisel turu olukorrast. Kütuse ülevarude kasutamisel tuleb eelistada majandamise seisukohast kõige efektiivsemaid lahendusi, mille hulka kuuluvad võimalused varu efektiivseks roteerimiseks ja delegeeritud varu müümiseks. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühing peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“. Kuna AS Eesti Varude Keskus tegutseb vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav tegevusvaru kaetakse riigieelarve vahenditest või tegevusvaru müügist saadud vahendite arvelt, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks kapitalistruktuuri seada. Tegevusvaru ostul ja müügil tuleb võimalusel kasutada tehingupoolega seotud riskide maandamiseks asjakohaseid akreditiive ja finantsgarantiisid. Kütusevaru roteerimisel tuleb varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote 2 hinnarisk asjakohaste finantsinstrumentidega maandatud. Tegevusvaru roteerimisel tuleb tagada tehingute turupõhisus ja efektiivsus ning arvestada tuleb, et tegevusvarude maht ei langeks roteerimise tagajärjel alla kokkulepitud taset. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset ning ajas kasvavat omanikutulu (dividende). Omanikutulu (dividende) ei jaota need riigi osalusega äriühingud, keda riik ise läbi eelarve toetab (doteerib) ja/või teenust ostab. Kuna aktsiaselts Eesti Varude Keskus tegutseb vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt kaetakse ettevõtte poolt soetatav tegevusvaru riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt, ei oota Eesti Vabariik äriühingult omanikutulu. Aktsiaseltsilt Eesti Varude Keskus eeldatakse olenevalt turu olukorrast omanikutulu teenimist läbi tegevusvaru efektiivse roteerimise ja ülevaru kasumliku müügi või delegeerimise. Teenitud omanikutulu tuleb esmajärjekorras suunata riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise kulude katteks. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel