Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2021
Sisu (failidest)
AS Eesti Varude Keskus
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
22.06.2021 nr 1.1-5/21-039
Registrikood: 11124171
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 102b, 11312
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
majandus- ja taristuminister
Häälte arv: 1 328 510 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest
AS Eesti Varude Keskus põhikirja ja
omanikuootuste kinnitamine
Vastavalt ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ja § 301 lõikele 1 ning riigivaraseaduse §-le 9
otsustan:
1. kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis;
2. tunnistada kehtetuks majandus- ja taristuministri 26.08.2020.a käskkirjaga nr 1.1-5/20-046
kinnitatud aktsiaselts AS Eesti Vedelkütuse Varu Agentuur põhikiri;
3. kinnitada dokument „AS Eesti Varude Keskus omaniku ootused“ (lisatud);
4. tunnistada kehtetuks 18.11.2016 ainuaktsionäri otsusega nr 16-0050 kinnitatud dokument
„AS Eesti Vedelkütuse Varu Agentuur omaniku ootused“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Aktsiaselts Eesti Varude Keskus
PÕHIKIRI
1 Üldsätted
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi
ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency.
1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.
1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga, aktsiaselts ei vastuta
aktsionäri kohustuste eest.
1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra
seadusest, vedelkütusevaru seadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest ja muudest
õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite
otsustest.
1.6 Aktsiaselts peab täitma talle hädaolukorra seadusega ja vedelkütusevaru seadusega
pandud kohustusi ja teostama kõiki sellega seotud toiminguid.
1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on:
1.7.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi
tegevusvaru), moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamine
vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;
1.7.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine;
1.7.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse
analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks
ettepanekute tegemine;
1.7.4 riigi varustamisraskuste korral tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine;
1.7.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat
korraldavate ettevõtjatega;
1.7.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.
1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab
olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,
lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
2 Aktsiakapital ja aktsiad
2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja
maksimumkapital 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot.
2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 (ükssada) eurot. Aktsiaseltsil on
ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul 1 (ühe)
1/9
hääle. Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks
ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida
esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister.
Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või
mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi
omakapitali arvel.
2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks
sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus.
Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste
sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi asutamisel hindab
mitterahaliste sissemaksete väärtust aktsionäri õiguste teostaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb
aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor.
Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga, üleandmist-
vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega.
Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele.
2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja
tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või
aktsiate tühistamisega.
2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja aktsiaseltsi
lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.
3 Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus
3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär
võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.
3.2 Aktsionäril on õigus:
3.2.1 Võtta osa üldkoosolekust.
3.2.2 Saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.
3.2.3 Valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse.
3.2.4 Saada ülevaateid tegevusvaru kohta.
3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud
kahju eest.
4 Juhtimine
4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku
kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.
2/9
4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või
elektrooniliste vahendite abil.
4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest.
4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui
seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või
aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad
üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt
1 (üks) nädal.
4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse
nõue.
4.6 Üldkoosoleku pädevuses on:
4.6.1 Põhikirja muutmine.
4.6.2 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine.
4.6.3 Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.
4.6.4 Audiitori valimine.
4.6.5 Erikontrolli määramine.
4.6.6 Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
4.6.7 Juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega
tehingu tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes
või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine.
4.6.8 Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta
juhatuse või nõukogu nõudel.
4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet
juhatuse tegevuse üle.
4.9 Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest, kellest pooled on riigi ja pooled ettevõtjate
esindajad. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni
esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaruseaduse § 8 lõikes 2
sätestatud varumakse maksjaid. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks.
Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister ainuaktsionäri
otsusega.
4.10 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu
esimees valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.
4.11 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või
olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja
juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise
keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,
3/9
millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või
kohtulahendi alusel.
4.12 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.
4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega,
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu liikmetel
ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis sisaldab
vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid ettevõtjaid
puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet.
4.14 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes
ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
4.15 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning
määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.
4.16 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord
kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu
liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul
osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on 1 (üks) hääl. Nõukogu liiget ei või
koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Nõukogu
otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu
liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.
4.17 Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud
asukohas või elektrooniliste vahendite abil.
4.18 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või
aktsionär.
4.19 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses:
4.19.1 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia kinnitamine.
4.19.2 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine.
4.19.3 Vedelkütusevaru seaduses sätestatud varumakse määra heakskiitmine. Nõukogu
poolt heaks kiidetud varumakse määra kehtestab osalust valitsev minister
määrusega.
4.19.4 Riigi tegevusvaru ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute eritingimuste
nõusoleku andmine lisaks hädaolukorra seaduses ja vedelkütusevaru seaduses
nimetatud nõuetele.
4.19.5 Aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest
tulenevate finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine.
4.19.6 Järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle.
4.19.7 Aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine.
4.19.8 Varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös
osalemine.
4/9
4.19.9 Toetuste maksmise korra kehtestamine.
4.20 Nõukogu liikme tasustamine:
4.20.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsionär ainuaktsionäri otsusega.
4.20.2 Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega
audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi
tegevuses.
4.20.3 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
4.20.4 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.20.5 Juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2
nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud
korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei
täidetud.
4.21 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada
iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest
korraldustest.
4.22 Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest. Tegevusaru
moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud strateegias
määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest.
4.23 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse
pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.
4.24 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust.
4.25 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate
kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva
mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on
kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel
on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud
olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
4.26 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt
muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
4.27 Juhatus peab esitama varu eest vastutavale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt
kaks korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta.
4.28 Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside
kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate
esindajad.
5/9
4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada
nõukoguga.
4.31 Juhatuse liikme tasustamine:
4.31.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele
muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu
maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.31.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja
turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei
või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset
keskmist kuutasu.
4.31.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve
teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi
teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse
monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed
ja liikmete hulgast esimehe.
4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee
liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.
4.35 Sisekontroll ja siseaudit:
4.35.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
4.35.2 Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma
siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest
konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui
käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm
miljonit eurot ja töötajate arv 75.
4.35.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga.
4.35.4 Aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada
selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused:
6/9
4.36.1 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud
isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on
sätestatud sama seaduse § 80 lõikes 5.
4.36.2 Põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust.
4.36.3 Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja
majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud
nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
4.36.4 Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab
üldkoosolek.
4.36.5 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra.
4.36.6 Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu
koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need
on kehtestatud.
4.36.7 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava
ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande
koosseisus.
4.36.8 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:
4.37.1 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni
0,5 protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud
puhaskasumist.
4.37.2 Juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi
veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on
veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse
tegemisest arvates.
4.37.3 Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa
ja põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele.
4.37.4 Lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus
peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade
kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu
kasutamise puhul.
4.38 Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks:
4.38.1 Aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste
vahendite abil.
4.38.2 Aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma
õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata,
reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel
viisil, mis võimaldab koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel
hääletada, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
4.38.3 Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi
koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.
7/9
5 Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine
5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.
5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega sätestatud
korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja raamatupidamise
aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise ning esitama need
üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.
5.5 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos
aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu
ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5.6 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus
nõutud lisadega äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
5.7 Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal tasutud varumakse
kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud
summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest tulenevalt kajastab
aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse varumaksete ülejääki, mida
kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei tohi
kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas
summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi
reservina muude reservide real.
5.8 Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide vedelkütuse varu rotatsiooni võimaliku
kahjumi katmiseks vedelkütusevaru rotatsiooni reservi, mida kajastatakse muude
reservide koosseisus. Vedelkütusevaru rotatsiooni reservis kajastab aktsiaselts varu
roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest
teenitud kütuse müügitulu. Reservi kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel
perioodidel.
5.9 Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui hädaolukorra
seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
5.10 Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et
aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama
hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama
hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal.
8/9
5.11 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel
kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
6 Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse
vastavalt seadusele.
Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud 2021. a. ainuaktsionäri otsusega.
9/9
Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus
Sissejuhatus
Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS-i Eesti Varude Keskus ainuaktsionäri
põhilised ootused äriühingu tegevusele.
Aktsiaselts Eesti Varude Keskus näol on tegemist riigile olulise strateegilise äriühinguga, kes
vastutab hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi
julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja
haldamise eest.
Eesti Vabariik seab endale kuuluvale äriühingule kolm peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab
äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes
kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge
ärikultuuri poolest.
Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate
eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest
vastutab äriühingu nõukogu.
AS Eesti Varude Keskus klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: Valdavalt avalike
eesmärkidega äriühing.
Eesti Vabariik omab AS Eesti Varude Keskus osalust järgmistel kaalutlustel:
tagada läbi AS Eesti Varude Keskus osaluse Eesti Vabariigi tegevusvaru moodustamine
ja haldamine vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;
tagada riigi toimetulekut ohustavate varustusraskuse ilmnemisel tegevusvaru
kasutuselevõtmise korraldamine ja teenuste toimepidevus.
Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Varude Keskus
aktsiate valitseja üle ning ajakohastab neid kord aastas.
Strateegilised eesmärgid
Omanik seab aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus ülesandeks:
Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi tegevusvaru),
moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra
seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;
riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamise;
riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse
analüüsimise;
riigi tegevusvaru varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamise;
1
koostöö arendamise riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate, logistikat
korraldavate ettevõtjate ning valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad
kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium
oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute
koondaruandega“.
Kasumlikkuse osas tuleb arvestada hädaolukorra seaduses ja vedelkütusevaru seaduses
sätestatud ettevõtte rahastamise korraldust. Hädaolukorra seaduse kohaselt kaetakse riigi
tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud riigieelarve vahenditest või
varu müügist saadud vahendite arvelt. Erandina kohaldub vedelkütusevaru seadus, mille
kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või
aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Vedelkütusevaru
haldamiskulud kaetakse kütuse ettevõtete poolt tasutavast varumaksest. Arvestades, et vastavalt
vedelkütusevaru seadusele on ettevõttel lubatud koguda varumakset vaid mahus, mis katab
vedelkütusevaru haldamiskulud, ja ülelaekunud varumakset ei saa arvestada jaotamata kasumi
hulka, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada.
Riigi tegevusvaru ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab ettevõte lähtuma eesmärgist
tegutseda efektiivselt ja ühtlasi tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise ning
eesmärgipärasuse. Tegevusvaru roteerimisel peab ettevõte parima efektiivsuse saavutamiseks
lähtuma otsuste tegemisel turu olukorrast. Kütuse ülevarude kasutamisel tuleb eelistada
majandamise seisukohast kõige efektiivsemaid lahendusi, mille hulka kuuluvad võimalused
varu efektiivseks roteerimiseks ja delegeeritud varu müümiseks.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga.
Äriühing peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning
vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse
rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee.
Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad
riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest
määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute koondaruandes“. Kuna AS Eesti Varude Keskus tegutseb vastavalt
hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav
tegevusvaru kaetakse riigieelarve vahenditest või tegevusvaru müügist saadud vahendite arvelt,
ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks kapitalistruktuuri seada.
Tegevusvaru ostul ja müügil tuleb võimalusel kasutada tehingupoolega seotud riskide
maandamiseks asjakohaseid akreditiive ja finantsgarantiisid. Kütusevaru roteerimisel tuleb
varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote
2
hinnarisk asjakohaste finantsinstrumentidega maandatud. Tegevusvaru roteerimisel tuleb
tagada tehingute turupõhisus ja efektiivsus ning arvestada tuleb, et tegevusvarude maht ei
langeks roteerimise tagajärjel alla kokkulepitud taset.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale
keskkonnale ohutul viisil. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud
kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda
tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise
parandamise poole.
Omanikutulu
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad
stabiilset ning ajas kasvavat omanikutulu (dividende). Omanikutulu (dividende) ei jaota need
riigi osalusega äriühingud, keda riik ise läbi eelarve toetab (doteerib) ja/või teenust ostab. Kuna
aktsiaselts Eesti Varude Keskus tegutseb vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru
seadusele, mille kohaselt kaetakse ettevõtte poolt soetatav tegevusvaru riigieelarve vahenditest
või varu müügist saadud vahendite arvelt, ei oota Eesti Vabariik äriühingult omanikutulu.
Aktsiaseltsilt Eesti Varude Keskus eeldatakse olenevalt turu olukorrast omanikutulu teenimist
läbi tegevusvaru efektiivse roteerimise ja ülevaru kasumliku müügi või delegeerimise. Teenitud
omanikutulu tuleb esmajärjekorras suunata riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise
kulude katteks.
3